forkylning-hos-barn---vad-kan-man-gora-sjalv.html.xml

Davvisámegiella / Nordsamiska	Åarjelsaemiengiele / Sydsamiska
Nuorvu mánás – maid sáhttá ieš dahkat ?	Jis maana sovhtine – maam maahta jïjtje darjodh ?
Förkylning hos barn - vad kan man göra själv ?	Förkylning hos barn - vad kan man göra själv ?
Nuorvu, gosot ja muhtumin feber	Sovhtine, gossehtahke jïh muvhtene vaejlie (ca. 4 sidor)
Nuorvu, gosot ja muhtumin feber	Sovhtine, gossehtahke jïh muvhtene vaejlie
Mánás lea álkit vuoigŋat jus dat oađđá oaivi badjin.	Sovhtine, gossehtahke jïh muvhtene vaejlie
Sáhttá maid loktet seaŋgga oaivegeaži bidjamiin liige bolstariid báljá vuollái.	Aelhkebe sjædta maanese voejngehtidh jis åejjie jïllebe gosse åara.
Mánát mat leat vilostuvvan leat dávjá šlieddasat, váibasat, vehá surolaččat ja ludnjásat vuosttaš beivviid.	Maanah gïeh sovhtine leah daamhtaj samhtjas, vearijes, nahkeren jïh nyjhkestellieh dej voestes biejjiej.
Sis láve leat njunni dievva dehe sis lea golgi nuorvu ja sáhttet leat erdot ja sis sáhttá leahkit cottabávččas dehe bealljenávllat.	Dah pruvhkieh snoelkine årrodh jïh maahta måasaridh jïh tjeapohke saejrede jallh bieljie-naavlehtahkem åtna.
Sis sáhttá maid leahkit vehá gosohat ja muhtumin feber.	Maehtieh aaj gossestidh jïh muvhtene vaejliem utnedh.
Álggos snuolga lea dávjjimus girkkis ja čađačuovgi ja moatti beaivvi geažis šaddá suohkadit, ja fiskadin ja ruonádin.	Voestenahkeste snoelke tjïelkes jïh muvhti biejjiej mænngan söökebe sjædta, jïh viskes jallh kruana.
Nuorvvu vuosttaš beivviid mánná veadjá heajumusat.	Dej voestes biejjiej raejesne gosse gååledi dellie nåekemes damti.
Vahku guovtti geažis nuorvu láve mannat badjel iešalddis.	Akten vuj göökten våhkoej mænngan dellie buerebe sjædta.
Dábálaš nuorvvu sivvan lea virus, ja virusa vuostá eai leat mangelágán dálkasat mat sáhttet dagahit ahte mánná dearvvaštuvvá jođáneappot.	Sovhten sjïeke daamhtaj viruse, jïh virusen vööste ij gååvnesh naan daalhkesh maam maahta vaeltedh guktie varkebe vervies sjïdtedh.
Mánát geain lea feber ja leat šlieddasat galget bissut ruovttus	Maana gie lea samhtjan jïh vaejliem åtna byöroe gåetesne årrodh
Mánát geain lea feber ja leat váibasat ja šlieddasat galget bissut ruovttus ja vuoiŋŋastit.	Maana gie vaejliem åtna jallh nahkeren jïh samhtjan byöroe gåetesne årrodh jïh lïegkedidh.
Máŋggat mánát dárbbahit maid beassat leahkit ruovttus vuosttaš beaivvi go sis ii leat feber, almmá sii leat geavtán febervuolidan dálkasiid.	Jïjnjh maanah aaj daarpesjieh gåetesne voestes biejjien årrodh gosse vaejlehts, bielelen vaejlievualanimmie daalhkesidie vaalteme.
Sii dárbbahit virkkosmuvvat vai nagodit ovdaskuvllain ja skuvllain.	Dah daarpesjieh dan vervesne sjïdtedh juktie skuvlem jallh aarehskuvlem åajsoeh.
Vuoiŋŋasteapmi lea dárbbašlaš	Daarpesje lïegkedidh
Lea buorre sállet máná vuoiŋŋastit, muhto son ii dárbbat leahkit seaŋggas.	Hijven maana lïegkede. Mohte ij daarpesjh seangkosne gællasjidh.
Mánná láve dovdat ieš olugo nagoda leahkit badjin.	Maana jïjtje damta man jïjnjh ååjse.
Sáhttá orrut álkit vuoigŋat ja oađđit go leat moadde liige bolstara oaivve vuolde.	Maahta aelhkebe damtedh voejngehtidh jïh åeredh jis gellie dåvnah åejjien nuelesne åtna gosse åarajidh.
Dát guoská erenomážit boarrásit mánáide geat vellehit lotka.	Voestenahkeste båarasåbpoe maanaj bïjre gïeh gællasjieh.
Una mánážiid sáhttá atnit raddelávkkas, mánástuolus dehe askkis beaivvi áigge.	Maanetjh maahta guadtastahkine guedtedh, maanatjahkesinie jallh eskesne tjahkesjidh.
Máŋgga mánás lea heajut borranlustu go dábálaččat.	Vaajtelimmiebeapmoeh jïh jovkemsh lissine
Mánnái sáhttá addit dakkára man dat háliida ovdamearkka dihte, yogurtte dehe lákcajieŋa.	Maahta maanese vedtedh maam sæjhta, vuesiehtimmien gaavhtan joptsem, yoghurtem jallh tjastem.
Jus mánás lea feber lea buorre addit liige juhkosa.	Jis maana vaejliem åtna dellie hijven jovkemsh lissine vedtedh.
Sálteluvus dehe njunnespraya go njunni lea dievva	Doelteme saelhtietjaetsiem jallh njueniesprejje gosse snoelken
Jus mánás lea njunni dievva sáhttá goaikkuhit dehe sprejjet sálteluvvosa njunnái, mii njárbuda snuolggaid.	Jis maana snoelken maahta doelteme saelhtietjaetsiem njuanan gååjhkestidh, mestie snoelkem laehkiedidh.
Oažžu maid eret loahppa snuolggaid álkit.	Aaj snoelkem aarjeleslaakan vuekine njuvvtielidh.
Sálteluvvosa gávdná oastit apotehkas.	Doelteme saelhtietjaetsiem maahta apotehkesne åestedh.
Luvvosa sáhttá maid ieš ráhkadit luvvademiin millilittara- ovtta ruddamihtu- sáltti desilittarii čázi.	Maahta aaj dam jïjtje darjodh, bïejh akte millilijtere – akte krodtemööleme – saelhtiem akte desilijtere tjaetsien sïjse.
Sálteluvvosa goaikkuheapmái máná njunnái sáhttá geavtit bumbolduhku.	Maahta saelhtietjaetsiem bommulladtjine gååjhkestidh maanan njuanan.
Go njunni lea sakka buđđosan mánnái sáhttá addit bohtagaluoitin njunnegoaikkanasaid dehe njunnespreijje mii geahpida bohtaneami njunis.	Jis maana dan snoelken maahta maanese njuenietrahpenassh jallh njueniesprejjem vedtedh.
Dákkár dálkasat gávdnojit oastit reseaptahaga iige galgga geavtit guhkit go logi beaivvi maŋŋálaga.	Dejtie daalhkesidie maahta reseptehts åestedh jïh aellieh guhkebe goh luhkie biejjiej nuhtjh.
Njunnespreijjet ja njunnegoaikkanasat lea heivehuvvon agi jelgii, mii almmuhuvvo báhkas.	Njueniesprejjh jïh njuenietrahpenassh leah sjïehtedamme ovmessie aalteri mietie, mij aeskesne tjåådtje.
Reseaptakeahtes febervuolidan dálkasat	Reseptehts vaejlievualanimmie daalhkesh
Febera dárbbaha hárve dikšut febervuolidan dálkasiiguin.	Ij daarpesjh daamhtaj vaejliem båehtjierdidh vaejlievualanimmie daalhkesigujmie.
Eanaš mánáin lea feber mii bistá moadde beaivvi mii ii dárbbat mearkkašit maidege váralačča.	Jeenjemes maanah vaejliem måedtie biejjieh utnieh jïh ij daarpesjh dan ålvas årrodh.
Muhto galgá addit febervuolidan dálkasiid jus mánná veadjá mearkkašahtti heajuid feberis, ovdamearkka dihte sus lea gorut bávččas, lea lunjas, borrá ja juhká heajubut, nohkká heajuid dehe lea váttis lotkkodit eahkes.	Mohte maahta vaejlievualanimmie daalhkesidie maanese vedtedh jis sagkes skeajmede vaejleste sjædta, vuesiehtimmien gaavhtan kråahpe baektjede, nyjhkestalla, ij sïjhth byöpmedidh jallh jovkedh, gåårelaakan åara jallh vïevtjerostoe.
Vuollái guđa mánnosaš máná geas lea feber ii galgga dikšut váldditkeahttá álggos oktavuođa divššuin.	Ij edtjh maanah nuerebe govhte askh båehtjierdidh jis vaejliem åtna daalhkesigujmie bielelen voestes hoksem gaskesadtedh.
Febera vuostá badjel golmma mánnosaš mánnái lea dálkkas mii siskkilda paracetamola, ovdamearkka dihte Alvedon dehe Panodil.	Maanide båarasåbpoe golme askh daalhkesh vaejlien vööste gååvnesieh man sisvege paracetamole, vuesiehtimmien gaavhtan Alvedon jïh Panodil.
Guđa mánu rájes mánná sáhttá oažžut Iprena dehe Ibumetiinna, mii lea reseaptakeahtes ja siskkilda ibuprofena.	Govhte aski aalteren raejeste maahta maana daalhkesh åadtjodh man sisvege ibuprofen, maam duaka vuesiehtimmien gaavhtan nommi nuelesne Ipren jallh Ibumetin.
Dálkasat leat golgi hámis dehe bahtabuikun ja rivttes attus una mánážiidda.	Daalhkesh gååvnesieh dovne galkijes hammosne jallh stolpillere, maam maanan bahten sïjse rijtie, reaktoe dose smaave maanide.
Boarrásit mánáide leat maid tableahtat.	Båarasåbpoe maanide gååvnese aaj tabledth.
Čuovo báhka rávvagiid dárkilit.	Lohkh bïhkedimmem aeskesne eensilaakan.
Ale seagut sierra dálkasiid.	Aellieh ovmessie daalhkesidie pleenth.
Vuollai 18 jahkásaš mánát geain lea feber eai galgga geavtit feberavuolidan dálkasiid main lea acetylsalicylsyra, ovdamearkka dihte Magnecyl, Treo dehe Albyl.	Maana nuerebe 18 jaepien gie vaejliem åtna ij edtjh vaejlievualanimmie daalhkesidie acetylsalisylsyrine, vuesiehtimmien gaavhtan Magnecyl, Treo jallh Albyl.
Reseaptakeahtes gosohatdálkasat	Reseptehts gossehtahkedaalhkesh
Reseaptakeahtes gosotdálkasat eai láve ábuhit.	Eah reseptehts gossehtahkedaalhkesh provhkh viehkiehtidh.
Jus mánás lea gosot lea dehálaš ahte mánná gossá bajás šliivvi vai giegir ráinnasduvvá.	Jis maana gossehtahkem åtna vihkeles maana njohkem gurhkeste juktie gïrsem reejnie.
Gosohalitnudan dálkasat dahket váddáseabbon mánnái oažžut bajás šliivvi.	Gossehtahkevualanimmie daalhkesh gïervebe maanese darjoeh njohkem gurhkiestidh.
Šliivvilodjen dálkasiin vuorustis lea eahpesihkkar vuoibmi.	Njohkelaehkiedimmie daalhkesh ovvihties effektem utnieh.
Gosoha lidnudeapmái sáhttá dan sajis geahččalit addit liegga dehe galbma juhkosa.	Guktie gossehtahkem læjnoedehtedh maahta pryövedh dan gaavhtan baahkes jallh galme jovkemsem vedtedh.
Vuollái guovttejahkásaš mánnái ii galgga goassege addit gosotdálkasa ovdalgo álggos lea váldán oktavuođa doaktáriin.	Maanide nuerebe göökte jaepiej ij edtjh gossehtahkedaalhkesem vedtedh jïlhts ij leah dåakterinie dejnie rååresjamme.
Mot sáhttá eastit njoammuma viiduma ?	Guktie maahta suetiem heerredidh ?
Eastadan dihte darvviheami earáide lea buorre oahpahit mánáid gastit ja gossat gardnjilmohkkái ja geavtit bábernjunneliinniid.	Guktie suetiem heerrede hijven maanide lïerehte gaejnelasse gesnedh jïh gossedh jïh paehperelijniem nåhtadidh.
Galgá oaidnit ahte sii basset gieđaid máŋgii beaivvis.	Maahta vuartasjidh dah gïetide bïssieh gellien aejkien fïerhten biejjien.
Geahččal maid oahpahit ahte mánát eai goaivvo njuni dehe čalmmiid.	Voejhkele aaj maanam lïerehtidh aellieh njuanan jallh tjelmide doehtedh.
Jur doppe virus álkimusat darvána ja viidu.	Dïhte lea daesnie virusem aelhkemes dabrene jïh haasene.
Njoammunviidun unno maid jus mánná ii stoaga dainna geas lea nuorvu.	Aaj suetiem heerrede jis eah maanah stååkedh dej ektesne gïeh joe sovhtine.
Sálle máná leahkit olgun nu olu go vejolaš, dálvet nai.	Baajh maanah ålkine årrodh, aaj daelvege.
Jurddat ahte mánáide geat šaddet gierdat duhpátsuovas birrasis álkibut boahtá nuorvu.	Ussjedh maanah gïeh dågkasoevine gåetesne årroeminie, dah aelhkebe sovhtine sjidtieh.
Soaitá dárbbahit váldit oktavuođa divššuin	Maahta daarpesjidh hoksem bïeljelidh
Lea dehálaš geahččat dárkilit mot mánná veadjá.	Hijven våårkehke årrodh guktie lea maanine.
Galgá dakkaviđe váldit oktavuođa dearvvasvuođaguovddážiin dehe fáhkkavuostáváldimiin jus mánná orru hirbmat váibbas iige nagot juhkat.	Edtja hoksem ryöktese ohtsedidh hoksejarngesne jallh akutedåastoevisnie jis maana eevre sæjloes jïh ij åajsoeh jovkedh.
Seamma guoská jus mánás lea lossat vuoigŋat dehe jus mánás lea gosahat mii vearrána, erenomážit jus dat šárrá.	Seamma jis gïerve voejngem sigkedh jallh jis maana gossehtahkem åtna mij vïerrebe sjædta, joekoen jis govloe huhtije.
Jus bealjis golgá golggus galgá váldit oktavuođa dearvvasvuođaguovddážiin dehe fáktavuostáváldimiin, nu ahte mánná dutkojuvvo.	Jis maam akt bieljeste gurkie byöroe hoksejarngem jallh jouredåastovem bïeljelidh, guktie maanam desnie goerehte.
Jus mánás lea bealljenávllát, iige mana badjel, ferte váldit oktavuođa dearvvasvuođaguovddážiin dutkama dihte jándora siste.	Jis maana bieljie-naavlehtahkem åtna, jïh ij orrijh, byöroe hoksejarngem bïeljelidh dygnem raejesne guktie maanam desnie goerehte.
Jeara ráđi	Raeriem gihtjedh
Don sáhtát birra jándora sárdnut buohccedivššáriin ja oažžut ráđi.	Maahtah aaj abpe dygnem skïemtjesåjhterinie soptsestidh jïh raeriem åadtjodh.
Riŋge 1177.	Ringkh 1177.
Dat geat vástidit sáhttet maid muitalit man dearvvasvuođaguovddážii don leat čállon.	Dah gïeh vaestiedieh maehtieh aaj jiehtedh mij hoksejarngide datne læstosne tjaaleme.
1177 Vårdguiden redakšuvdna ja redakšuvdnaráđđi leat maid heivehan, dárkkistan ja dohkkehan buot sisdoalu.	Gaajhke sisvege lea aaj gïehtjedamme, goerehtamme jïh dåhkasjahteme redaksjovneste jïh redaksjovneraereste 1177 Vårdguiden.