gynekologisk-cellprovtagning-.html.xml

Davvisámegiella / Nordsamiska Åarjelsaemiengiele / Sydsamiska Gynekologalaš seallaiskkusváldin Gynekologisk cellprovtagning ÅarjelsaemiengieleSydsamiska Čoahkkáigeassu (ca 2 sidor) Ektiedimmie (ca. 2 sidor) Mii lea gynekologalaš seallaiskkus ? Mij lea gynekologijen cellepryövenasse ? (ca 3 sidor) (ca. 3 sidor) Nissonat bovdejuvvojit jeavddalaččat (ca 2 sidor) Nyjsenæjjah jaabnan gohtje (ca. 2 sidor) Muhtimat eai dárbbat guođđit iskosa (ca 2 sidor) Såemies eah daarpesjh pryövenassem vedtedh (ca. 2 sidor) Nu dutkan dáhpáhuvvá (ca 2 sidor) Naemhtie goerehtimmiem darjodh (ca. 2 sidor) Goas oažžu vástádusa ? Gåessie vaestiedassem åådtje ? (ca 3 sidor) (ca. 3 sidor) Čoahkkáigeassu (ca 2 sidor) Ektiedimmie (ca. 2 sidor) Mii lea gynekologalaš seallaiskkus ? Mij lea gynekologijen cellepryövenasse ? (ca 3 sidor) (ca. 3 sidor) Nissonat bovdejuvvojit jeavddalaččat (ca 2 sidor) Nyjsenæjjah jaabnan gohtje (ca. 2 sidor) Muhtimat eai dárbbat guođđit iskosa (ca 2 sidor) Såemies eah daarpesjh pryövenassem vedtedh (ca. 2 sidor) Nu dutkan dáhpáhuvvá (ca 2 sidor) Naemhtie goerehtimmiem darjodh (ca. 2 sidor) Goas oažžu vástádusa ? Gåessie vaestiedassem åådtje ? (ca 3 sidor) (ca. 3 sidor) Čoahkkáigeassu Ektiedimmie Čoahkkáigeassu Ektiedimmie Guođđimiin jeavddalaččat gynekologalaš seallaiskosa sáhttá suddjet iežas viigáčeabetboraš-dávddas. Gosse daamhtaj gynekologijen cellepryövenassem vadta maahta boernengåetiecanceren vööste vaarjelidh. Seallaiskosat váldo goaŧŧonjálmmis čoavjevuođus ja sáhttá árrat čájehit jus leat seallarievdamat mat sáhtáše dagahit goaŧŧočeabetborašdávdda. Cellepryövenassem boernengåetientappeste vaalta jïh maahta aareh vuesiehtidh jis cellejeatjahtehtemh åtna mestie maahta boernengåetietjeahpohkencancerem åadtjodh. Eanaš seallarievdamat mat fuomášuvvojit leat álkit rievdamat mat buorránit ieža, muhto muhtimiid ferte váldit eret. Jeenjemes cellejeatjahtehtemh mejtie aajhtsa leah geehpebe jeatjahtehtemh mejtie sjïdtehtidh, mohte naan dejstie tjuara destie vaeltedh. Hui hárve dáhpáhusas sáhttá seallaiskkus čájehit borašdávdda. Joekoen sveekes aamhtesinie maahta cellepryövenasse vuesehte cancerem åtna. Dálle borašdávda láve leahkit árra dásis ja dikšun sáhttá šaddat álkibun ja unnit liigeváikkuhusaiguin. Dellie pråvhka cancere aalkovisnie orre jïh båehtjierdimmie maahta aelhkebe sjïdtedh jïh vaenie lissiehdåårresinie. Ruoŧa nissonat bovdejuvvojit dássedit gynekologalaš seallaiskkusváldimii, ng. screening. Nyjsenæjjah Sveerjesne daamhtaj gynekologijen cellepryövenasesvaaltemasse bööresuvvieh, maam gohtje screeninge. Jus lea 23 ja 50 gaskkan boahtá bovdehus juohke goalmmát jagi. Jis 23 jïh 50 jaepiej gaskem dellie gohtjeme fïerhten gåalmeden jaepien båata. Dan maŋŋel juohke viđat jagi dassážiigo lea 60 jagi boaris. Dan mænngan daamhtaj fïerhten vïjhteden jaepien goske 60 jaepien båeries sjædta. Jus lea badjel 50 jagi sáhttet rutiinnat leat sierralágánat ja vuolgit das man guovllus riikkas orru. Jis båarasåbpoe 50 jaepieh maahta rutijnh ovmessie vuekine årrodh dan mietie gusnie årroeminie. Seallaiskosa sáhttá guođđit maid jurttamovrra dehe gynekologa luhtte čađahahttin dihte gynekologalaš dutkama eará siva dihte. Maahta aaj cellepryövenassem vedtedh gosse tsegkietnien jallh gynekologen luvnie jis gynekologijen goerehtimmiem darjoeh jeatjah sjïekenistie. Ii dárbbat ráhkkanit mange ládje, muhto lea buorre ahte ii leat anašan dehe geavtán mangelágán sálvva čoavjevuođus jándora ovdal dutkama. Ij daarpesjh maam akt sjïere åvtelhbodti darjodh, mohte hijven jis idtji boetjeme jallh såemies badtjam nåhtadamme dygnem goerehtimmien åvteli. Muđui iskosa lea váttis dulkot. Jïlhts pryövenassem maahta gïervebe sjïdtedh lohkedh. Iige galgga guođđit iskosa go leat mánodávddat. Ij edtjh pryövenassem vedtedh gosse gujnelemmiem åtna. Mot dutkan dáhpáhuvvá ? Guktie goerehtimmiem darjodh ? Go iskkus váldo ferte nuoladit goruda vuolit oasi ja velledit gynekologalaš dutkanstullui. Gosse pryövenassem edtja vaeltedh tjuara vaarjoeh noeledh vueliekråahpesne jïh gynekologijen goerehtimmiestovlese tjihkedidh. Doavttir dehe jurttamovra sáhttá váldit iskosa máŋgga ládje. Dåaktere jallh tsegkietnie maahta pryövenassem vaeltedh ovmessie vuekine. Dávjjimusat gevtojuvvo una lasta mii sihkkojuvvo goaŧŧonjálmmi vuostá ja dasto una dipma borstta goaŧŧočeabetkanála vuolit oasi vuostá. Damtemes ohtje spatelem nåhtede mij boernengåetietappen vööste deehkehtidh jïh dan mænngan ohtje seepine boernengåetiekanalen vueliehkommes bielesne. Dávjá oažžu maid vástidit muhtin jearaldagaide iskkusváldima oktavuođas. Daamhtaj aaj naan gyhtjelasside vaestiedidh gosse pryövenassem vedtedh. Vástádusat leat dehálaččat vai iskosa sáhttá analyseret riekta. Vaestiedassh lea vihkeles guktie pryövenassem reaktoe vuekine analyseeredh. Dutkamuš ii bávččagahtte ja čađaheapmi váldá dušše moadde minuhta. Goerehtimmie ij bååktjedh jïh barre måedtie minudtine tjïrrehtidh. Vástádusa seallaiskosii oažžu guđa vahku siste. Cellepryövenassen vaestiedassem daamhtaj pråvhka åadtjodh govhte våhkoej mïeresne. Got veadjá maŋŋel ? Guktie damta dan mænngan ? Iskkusváldin lea riskkaheapme. Ij naan vaahrah pryövenassine. Muhtumin soaitá vehá vardit maŋŋel muhto dat ii leat váralaš. Muvhtene maahta ånnetji bertedh mohte ij leah vaahreles. Mii lea gynekologalaš seallaiskkus ? Mij lea gynekologijen cellepryövenasse ? Mii lea gynekologalaš seallaiskkus ? Mij lea gynekologijen cellepryövenasse ? Seallaiskosa guođđin Cellepryövenassem vedtedh Gynekologalaš seallaiskkus lea iskkus mii váldojuvvo goaŧŧočeabeha vuolit oasis mii gohčoduvvo goaŧŧonjálbmin ja mii luoitá viigái. Gynekologijen cellepryövenasse lea pryövenasse maam boernengåetien vueliehkommes bieleste vaalta maam gohtje boernengåetietappe jïh mij tsïnnese gietjedh. Iskkus sáhttá árrat čájehit jus olbmos leat seallarievdamat main sáhttá vuolgit goaŧŧočeabetborašdávda. Pryövenasse maahta aareh vuesiehtidh jis cellejeatjahtehtemh åtna mestie maahta boernengåetietjeapohkecancerem åadtjodh. Eanas seallarievdamat mat fuomášuvvojit leat geahppasit rievdamat mat buorránit ieža, muhto oassi dárbbaha váldot eret. Jeenjemes cellejeatjahtehtemh mejtie aajhtsa leah geehpebe jeatjahtehtemh mejtie jïjtje sjïdtehtidh, mohte naan dejstie tjuara destie vaeltedh. Iskkus sáhttá maid čájehit borašdávdda, vaikko dat lea hui eahpedábálaš. Cellepryövenasse maahta cancerem vuesiehtidh, mohte dïhte joekoen sveekes. Jus jeavddalaččat guođđá seallaiskosa oažžu nanu suoji goaŧŧočeabetborašdávdda vuostá daningo seallarievdamat sáhttet gávdnojuvvot ovdalgo dat leat ovdánan borašdávdan. Jis daamhtaj cellepryövenassem vadta åådtje tjarki vaarjelimmiem boernengåetiecancerem vööste dan mietie cellejeatjahtehtemidie aajhtsa åvteli cancerem sjïdtedh. Seallaiskkus váldojuvvo goaŧŧočeabeha vuolit oasis, goaŧŧonjálmmis mii luoitá viigái. Cellepryövenassem vueliehkommes boernengåetietjeahpohken bieleste vaalta, boernengåetietappeste mij tsïnnese gietjedh. Livmoder = goaŧŧu Äggstock = monneráksá Livmoderhals = goaŧŧočeabet Livmodertapp = goaŧŧonjálbmi Slida = viigá, cinni Livmoder = Boernengåetie Äggstock = Munniestuehkie Livmoderhals = Boernengåetietjeapohke Livmodertapp = Boernengåetietappe Slida = Tsïnne Jeavddalaš dárkkástusat Jaabnan vååksjedh Gynekologalaš seallaiskkus gullo dearvvašvuođadárkkástusaide, ng. screening masa Ruoŧa nissonat bovdejuvvojit jeavddalaččat. Gynekologijen cellepryövenasse meatan dennie healsoevååksjeminie, maam gohtje screeninge, maam nyjsenæjjide Sveerjesne jaabnan böörie. Daningo seallarievdamat dalle sáhttet áicojuvvot ja dikšojuvvot árrat, lea dagahan ahte goaŧŧočeabetborašdávda lea šaddan fuomášahtti eahpedábáleabbon maŋemus 40 jagis. Cellejeatjahtehtemh maahta dellie aajhtsedh jïh aareh båehtjierdidh, destie sjædta boernengåetietjeapohkecancere vaenede dej minngemes 40 jaepieh. Seallaiskosat eará dilálašvuođain Cellepryövenasse jeatjah tsiehkine Gynekologalaš seallaiskosa sáhttá guođđit maid jus lea jurttamora dehe gynekologa luhtte ja čađaha gynekologalaš dutkama eará siva dihte. Maahta aaj gynekologijen cellepryövenassem vedtedh gosse tsegkietnien jallh gynekologen luvnie jïh gynekologijen goerehtimmiem darjodh jeatjah sjïekenistie. Muhtumin sáhttá seallaiskkus leahkit oassi gynekologalaš dutkamis jus leat ovdamearkka dihte vardinheađuštus, muhto dalle soaitá maid leahkit buorre dilálašvuohta guođđit screeneniskosa. Muvhtene maahta cellepryövenasse bieliem gynekologen goerehtimmeste jis vuesiehtimmien gaavhtan bertedh, bene maahta hijven årrodh aaj screeningepryövenassem vedtedh. Dat soaitá leahkit vuogas jus goittotge fargga galgá guođđit iskosa, dehe jus lea missen ovddit seallaiskkusdárkkástusa. Sjïehteles jis edtja pryövenassem vedtedh, jallh jis tïjje dam dellie darjodh. Seallarievdamat ja borašdávda Cellejeatjahtehtemh jïh cancere Seallarievdamiid sivvan sáhttá leahkit vuohččecuocca hearddohuvvan mat bakteriijat leat dagahan dehe gaskaboddosaš virusinfekšuvdna. Cellejeatjahtehtemh maehtieh sjïdtedh jis irritasjovne njevlieskïeltesne mij bakterijistie jallh viruseinfeksjovneste sjædta. Dat lea dábáleamos sealla rievdantiipa mii sáhttá buorránit ieš. Daamhtemes type cellejeatjahtehtemistie maahta jïjtje sjïdtehtidh. Eará seallarievdamat mat sáhtále šaddat goaŧŧočeabetborašdávdan, sáhttet váldojuvvot eret unnit doaibmabijuin. Jeatjah cellejeatjahtehtemh mestie boernengåetiecancerem sjædta, maahta unnebe operasjovnine laahpehtidh. Jus lea seallaiskkus mii ii leat normála dahkkojuvvo dárkkástus ja dalle dávjá gohččojuvvo doaktárii. Jis cellepryövenassem åtna mij ij leah normaale dellie goerehtimmiem darjodh jïh dellie dåakteregoerehtæmman gohtje. Dalle olmmoš sáhttá oažžut evttohusa ahte seallarievdamat váldojuvvojit eret dehe sáhttá vuordit ja geahččat jus rievdamat buorránit ieža. Dellie maahta evtiedidh dah cellejeatjahtehtemh laahpehtidh jallh vuertedh jïh vuejnedh jis dah jeatjahtehtemh jïjtje sjïdtehtidh. Láve váldit guhkes áiggi ovdalgo seallarievdamat ovdánit goaŧŧočeabetborašdávdan, dábálaččat logis vihttanuppelot jahkái. Guhkiem åvteli cellejeatjahtehtemh boenengåetiecancerem sjidtieh, daamhtemes luhkie jallh luhkievïjhte jaepieh. Lea hui eahpedábálaš ahte juo ovdánan borašdávda fuomášuvvo seallaiskkusváldimis, muhto dat dáhpáhuvvá hui hárvvui. Dïhte dan ovsïejhme joe evtiedamme cancerem aajhtsa gosse cellepryövenassem vaeltedh, mohte gujht deahpede. Dalle láve borašdávda leahkit árramuttus ja dikšun sáhttá šaddat álkibun unnit siidováikkuhusaiguin. Dellie pråvhka cancerem aareh stadijumesne årrodh jïh båehtjierdimmie maahta aelhkebe sjædta vaenie lissiehdåårresinie. Juohke jagi ožžot illá 450 ruoŧŧelaš nissona goaŧŧočeabetborašdávdda dan sadjáigo, sullii 30 000 nissona, ožžot dieđu ahte sis leat seallarievdamat. Fïerhten jaepien mahte 450 sveerjen nyjsenæjjah boernengåetiecancerem åadtjoeh, mearan jïjnjebh, medtie 30 000 nyjsenæjjah dïerem åadtjoeh dej cellejeatjahtehtemh. Nissonat bovdejuvvojit jeavddalaččat Nyjsenæjjah jaabnan gohtje Nissonat bovdejuvvojit jeavddalaččat Nyjsenæjjah jaabnan gohtje Nissonat bovdejuvvojit juohke goalmmát jagi Nyjsenæjjah fïerhten gåalmeden jaepien gohtje Buot nissonat 23 ja 50 gaskkan ožžot bovdehusa seallaiskkusváldimii juohke goalmmát jagi. Gaajhkh nyjsenæjjah 23 jïh 50 jaepiej gaskem åadtjoeh gohtjemem cellepryövenassese fïerhten gåalmeden jaepien. Dasto oažžu bovdehusa juohke viđat jagi 50 ja 60 jagi gaskkan. Dan mænngan gohtjemem åådtje fïerhten vïjhteden jaepien gosse 50 jïh 60 jaepiej gaskem. Jus lea badjel 50 jagi sáhttá áigi bovdehusaid gaskkan molsasaddat vuolgá das gos orru riikkas. Jis båarasåbpoe 50 jaepeste maahta tïjje gohtjemi gaskem jeatjahtahta destie gusnie laantesne årroeminie. Nissonat geat ovdal leat dikšojuvvon seallarievdamiid dihte sáhttet dárbbahit seallaiskkusdárkkástusaid maid maŋŋel 60 jagi. Nyjsenæjjah gïeh aarebi leah cellejeatjahtehtemi åvteste gïetedamme maehtieh cellepryövenassevååksjemh daarpesjidh aaj mænngan 60 jaepiej ïlleme. Bovdehus sáddejuvvo dan čujuhussii gosa lea sisačálihuvvon ja lea álo eaktodáhtolaš oassálastit. Gohtjemem adressese seedtie gusnie åålmegetjaaleme jïh frijjes jis sæjhta meatan årrodh. Man vuostáváldimii iskkus guđđojuvvo ? Mij dåastoevidie pryövenassem vedtedh ? Go lea ožžon bovdehusa seallaiskosa váldá jortamovra lagamus jortamovravuostáváldimis, mii maid gohčoduvvo etniidrávvenguovddážin. Gosse gohtjemem åådtjeme cellepryövenassem tsegkietnie vaalta lïhkemes tsegkietniedåastoevisnie maam aaj gohtje ietniehoksejarnge. Dábálaččat oažžu bovdehusa mearriduvvon áigái man sáhttá molsut. Daamhtemes sjïere tïjjem åådtje maam maahta jeatjahtehtedh. Dihto báikkiin sáhttá maid molsut áiggi eará vuostáváldimii. Såemies sijjine maahta aaj tïjjem dængkodh jeatjah dåastoevisnie. Jus guođđá seallaiskosa gynekologalaš dutkama oktavuođas, ovdamearkka dihte gynekologa luhtte dehe prevenšuvnnašávnnasrávvemiin, lávejit iskosat maid registrerejuvvot nu ahte oažžu boahttevaš fálaldaga seallaiskkusdárkkástussii go lea gollan golbma dehe vihtta jagi. Jis cellepryövenassem vadta gosse gynekologijen goerehtimmiem darjodh, vuesiehtimmien gaavhtan gynekologesne jallh gosse preventijvevierhtiejgujmie raeriestidh, pryövenasside registreradidh guktie aaj faalenassem cellepryövenassevååksjemasse gosse golme jallh vïjhte jaepieh vaaseme. Muhtimat eai dárbbat guođđit iskosa Såemies eah daarpesjh pryövenassem vedtedh Muhtimat eai dárbbat guođđit iskosa Såemies eah daarpesjh pryövenassem vedtedh Dat geat leat vuollái 23 ja badjel 60 eai bovdejuvvo Dah gïeh nuerebe 23 jïh båarasåbpoe 60 eah gohtjesuvvieh Jus lea vuollái 23 jagi ii bovdejuvvo seallaiskkusdárkkisteapmái. Jis nuerebe 23 jaepieh ij cellepryövenasside gohtjesuvvieh. Seallarievdamat leat iešalddes oalle dábálaččat ovdal 23 jagi, muhto eatnasat jávket ieža nu nuorra nissoniin. Cellejeatjahtehtemh gååvnesieh gujht åvteli 23 jaepien båeries, mohte jeenjemes gaarvanieh dej noere nyjsenæjjine. Lea hui eahpedábálaš ahte goaŧŧočeabetborašdávda ovdána nu árrat. Dïhte ekstremeles ovdaamhtaj boernengåetietjeapohkecancerem evtiedidh dan aareh. Jus lea oassálastán gynekologalaš seallaiskkusdárkkisteapmái ja leat leamaš máŋga normála seallaiskosa go lea deavdán 60 jagi lea riska hui unni ahte maŋibus eallimis ovddida goaŧŧočeabetborašdávdda. Jis lea meatan orreme gynekologijen cellepryövenassevååksjemisnie jïh gellie normaale cellepryövenasside åtneme gosse 60 jaepieh illeme lea dan onne vaahra boernengåetietjeapohkecancerem åådtje dan mænngan. Dat geain ii leat leamaš seksa eai dárbbat guođđit iskosa Dah gïeh eah seksem utnieh eah daarpesjh pryövenassem vedtedh Jus ii goassege leat leamaš seksa ii dárbbat guođđit seallaiskosa. Jis idtji seksem utnieh ij daarpesjh cellepryövenassem vedtedh. Goaŧŧočeabetborašdávda albmana beare nissoniin geain leamaš seksa ja geat dalle leat bostohallan dihto tiippat HPV:ai, humant papillomvirusii. Boernengåetiecancere ajve nyjsenæjjide sjædta dejtie gïeh seksem åtneme jïh laanestamme sjïere typine HPV:este, humaneles papillomviruse. Jus lea homoseksuála de lea buorre mannat jeavddalaččat seallaiskkusdárkkisteamis daningo virus mii sáhttá dagahit seallarievdamiid jáhku mielde sáhttá bostit maid nissonis nissonii. Jis homoseksuelle dellie hijven daamhtaj cellepryövenassevååksjemasse vuelkedh juktie viruse mestie cellejeatjahtehtemidie sjïdtedh aaj maahta nyjsenæjjeste nyjsenæjjese laanestidh. Jus lea čuohpahan eret goaŧu Jis boernengåetiem operasjovnine laahpehtidh Jus lea čuohpahan olles goaŧu, mii gohčoduvvo hysterektomiija, it dárbbat mannat seallaiskkusdárkkisteamis, daningo dalle goaŧŧonjálbmi lea maid dalle váldon ollásit eret čuohpadeamis. Jis abpe boernengåetiem operasjovnine laahpehtamme, maam gohtje hysterektomije, ij daarpesjh cellepryövenassevååksjemasse båetedh, dan gaavhtan boernengåetietappem aaj lea operasjovnine laahpehtamme. Muhto jus čuohpadeapmi dahkkui goaŧŧočeabetborašdávdda dehe seallarievdamiid dihte goaŧŧočeabehis ferte joatkit mannama dárkkisteamis. Mohte jis operasjovnem dorjeme boernengåetietjeapohkecanceren jallh jeatjahtehtemi åvteste boernengåetietjeapohkisnie byöroe jåerhkedh dam vååksjedh. Dalle váldo iskkus cinni bajimus oasis. Dellie pryövenassem tsïnnen bijjemes bieleste vaalta. Jus lea eahpesihkkar man soarttat čuohpadeami lea čađahan dehe mii lea váldon eret sáhttá jearrat dan klinihkas gos čuohpadeapmi dahkkui. Jis ij leah vihties mij operasjovnide lea tjïrrehtamme jallh maam lea laahpehtamme maahta klinihkesne gihtjedh gusnie operasjovnem dorjeme. Jortamovra jortamovravuostáváldimis dehe etniidrávaguovddážis sáhttet dávjá maid veahkehit oažžut dan dieđu. Tsegkietnie tsegkietniedåastoevisnie jallh ietniehoksejarngesne maahta aaj viehkiehtidh dejtie bïevnesidie gaavnedh. Jus lea eahpesihkkar lea buoret váldit iskosa sihkkarvuođa dihte. Jis ij leah vihties dellie buerebe pryövenassem vaeltedh vihtiesvoeten gaavhtan. Nu dutkan dáhpáhuvvá Naemhtie goerehtimmiem darjodh Nu dutkan dáhpáhuvvá Naemhtie goerehtimmiem darjodh It dárbbat ráhkkanit ovdal seallaiskosa mange sierra ládje, muhto ferte garvit anašeami dehe geavtit soames vuoidasa dehe sálvva jándora cinnis ovdal dutkama. Ij daarpesjh sjïere vuekine ryöjredidh åvtelhbodti cellepryövenassem vadta, bene ij boetjh jallh naan badtja tsïnnen sïjse nåhtadidh dygnem goerehtimmien åvteli. Seallaiskosa sáhttá muđui leahkit váttis dulkot. Cellepryövenasse maahta ellien sjædta gïerve toelhkedh. It ge galgga maid guođđit iskosa jus leat mánodávddat. Ij edtjh pryövenassem vedtedh gosse gujnelemmie. Iskkus goaŧŧonjálmmis Pryövenasse boernengåetietappeste Dutkama ovdal dárbbaha nuoladit vuolit oasi gorudis ja velledit gynekologalaš dutkanstullui. Goerehtimmien åvteli tjuara vaarjoeh noeledh vueliekråahpesne jïh gynekologijen goerehtimmiestovlese tjihkedidh. Iskkusváldi, gii lea jortamovra dehe doavttir, lebbe várrogasat cinneseinniid dábálaš gynekologalaš instrumeanttaiguin mat galget leahkit gorutlieggasat. Pryövenassevaaltije, gie tsegkietnie jallh dåaktere, mojhteleslaakan tsïnnevïedtjide rïhpeste gynekologijen dïrreginie mej leah kråahpetemperatuvre. Mot iskkus váldo rievdá veháš vuostáváldimis vuostáváldimii. Guktie pryövenassem vaalta maahta jeatjahtehtedh dåastoevistie dåastoevasse. Dábáleamos lea ahte muorra dehe plástelasta sihkkojuvvo goaŧŧonjálmmi vuostá ja dasto gevtojuvvo una dipma borsta goaŧŧočeabetkanála vuolit oasis. Damtemes ohtje spatelem nåhtede mij boernengåetietappen vööste deehkehtidh jïh dan mænngan ohtje seepine boernengåetiekanalen vueliehkommes bielesne. Iskkusváldin dáhpáhuvvá jođánit ja váldá beare moadde minuhta. Pryövenassem varki vaeltedh jïh daamhtaj barre naan minudtesne. Dat ii láve bávččagit. Ij provhkh baektjiedidh. Muhtimat sáhttet dovdat dan unohassan muhto dat manna jođánit badjel. Naakene maahta vaejviem damtedh mohte varki orrije. Jearaldagat maidda galgá vástidit Gyhtjelassh mejtie vaestiedidh Dábálaččat oažžu maid vástidit muhtin jearaldagaide iskkusváldima oktavuođas, ovdamearkka dihte Daamhtaj aaj åådtje vaestiedidh naan gyhtjelasside gosse pryövenassem vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan goas maŋemus mánodávdda vuosttaš beaivi lei, dehe leatgo mánodávddat nohkan gåessie minngemes gujnelemmien voestes biejjie, jallh jis gujnelemmie orriji geavtágo eastadanávdnasa ja man dan dáhpáhusas jis preventijvevierhtieh nåhtede jïh jis naemhtie mij dejstie dikšojuvvogo hormonaiguin jorggáldatjahkeváivviid vuostá jis hormonigujmie båehtjierdidh klimakterijedåeriesmoeri vööste leatgo áhpeheapme dehe ožžon máná maŋemus jagi. jis nåajsan jallh baersieldamme minngemes jaepesne. Dieđut sáddejuvvojit iskosa mielde ja geahpidit laboratoria dahkat árvvoštallama. Dah bïevnesh pryövenassen ektesne seedtie jïh dorje aelhkebe sjædta laboratovrijesedej vuarjasjimmiem darjodh. Maŋŋel sáhttá oažžut unnánaš riskkahis vardima Dan mænngan maahta onne ovvaahreles vïrremem åadtjodh Goaŧŧočeabeha šliiveassi vardá álkit ja lea dábálaš ahte oažžu una ja riskkahis vardima dutkama maŋŋel. Boernengåetietjeapohken njevlieskïelte aelhkie barta jïh sïejhme onne jïh ovvaahreles bertemem åådtje goerehtimmien mænngan. Vardin jávká moatti beaivvi geažis. Vïrreme galhkoe naan biejjien mænngan. Áhpeheamit sáhttet guođđit iskosa Jis nåajsan maahta aaj pryövenassem vedtedh Iskkusváldin lea riskkaheapme ja iskosa sáhttá dahkat vaikko lea áhpeheapme. Pryövenassevaalteme lea vaahraj namhtah jïh hijven gåarede pryövenassem vaeltedh jis nåajsan. Lávejuvvo rávvet guođđit iskosa maŋemustá 15. áhpehisváhku daningo spiehkkaseaddji iskosa dutkan sáhttá leahkit váddásit jus áhpehisvuohta lea ovdánan guhkás. Pråvhka jiehtieh buerie jis pryövenassem vedtedh minngemes 15 nåajsanvåhkosne dan gaavhtan goerehtimmie sveehkeme pryövenasseste maahta gïervebe sjïdtedh jis guhkebe nåajsan orreme. Goas oažžu vástádusa ? Gåessie vaestiedassem åådtje ? Goas oažžu vástádusa ? Gåessie vaestiedassem åådtje ? Eanaš vástádusat eai čájet mangelágán rievdamiid Jeenjemes vaestiedassh eah naan jeatjahtehtemh vuesehth Guđa vahku siste galgá oažžut reivve iskkusvástádusaiguin, muhto muhtumin dat sáhttá váldit guhkit áiggi. Govhte våhkoej raejesne byöroe prieviem pryövenassevaestiedassine åådtjeme, mohte muvhtene maahta guhkebe tïjjem vaasedh. Sullii 95 čuođi iskosis leat seallarievdamiid haga ja árvvoštallo normálan. Medtie 95 pryövenassh 100 pryövenassijste leah cellejeatjatehtemh namhtah jïh normaaline vuarjasjidh. Vástádusa oažžu dalle sáddejuvvot njuolga ruoktot laboratorias. Vaestiedassem åådtje rïekte gåetide laboratovrijeste seedtedh. Jus iskkus lea guđđojuvvon gynekologavuostáváldimii dehe eastadanávnnasvuostáváldimii lea dávjjimusat dat gii lea dahkan iskkusváldima geas lea vástu fuolahit vástádusas. Jis pryövenassem vadteme gynekologedåastoevisnie jallh preventijvevierhtiedåastoevisnie dellie daamhtaj dïhte gie pryövenassem vaalteme gïen dïedte vaestiedassem vedtedh. Eahpedábálaš dáhpáhusas iskosa eai leat sáhttán analyseret, ovdamearkka dihte jus lea leamaš olu mánodávdavarra das. Ovsïejhme tsiehkine idtji maehtieh pryövenassem analyseeredh, vuesiehtimmien gaavhtan jis jïjnjh gujnelemmievïrrem dan sisnie. Dalle bovdejuvvo ođđa seallaiskkusváldimii. Dellie orre cellepryövenassese gohtje. Jus iskkus siskkilda seallarievdamiid Jis pryövenassesne cellejeatjahtehtemh Jus iskkus čájeha soameslágan seallarievdamiid dat dutkojuvvo viidáseappot. Jis pryövenasse cellejeatjahtehtemh vuesehte dellie dam vijresåbpoe goerehtidh. Jus leat gehpes seallarievdamat ja lea deavdán 30 dehe 35 jagi, ahkerádji vuolgá das gos riikkas orru, nu dutkojuvvo dábálaččat iskkus hede virusteasttain. Jis geehpes cellejeatjahtehtemh åtna jïh 30 jallh 35 jaepieh illeme, aaltereraaste jeatjahtahta gusnie årroeminie laantesne, dellie pryövenasse daamhtaj viruseteestine goerehtidh. Teasta dárkkista leago HPV tiipa, humant papillonvirus, mii addá riskka goaŧŧočeabetborašdávdii. Teeste vååksjede jis HPV typem åtna, humaneles papillomviruse, maam vaahra boernengåetiecancerasse vadta. Beare dat geain lea seamma áigge dán sullásaš HPV dárbbahit dalle boahtit dutkamii. Ajve dejtie giej seammasïenten daam HPV-typem utnieh tjuerieh goerehtæmman båetedh. Jus leat gehpes seallarievdamat mat eai siskkil dakkár virusa dárbbahuvvo beare váldit ođđa seallaiskkus jagi maŋŋel. Jis geehpebe cellejeatjahtehtemh åtna man ij dagkeres virusem utnieh daarpesje barre orre cellepryövenassem jaepien mænngan vaeltedh. Go lea jearaldat buot seallarievdamiin nissoniin geat leat vuollái 30 ja 35 jagi rávvejuvvo dál ahte gynekologa dutká, muhto albmana maid ahte muhtin báikkiin bovdejuvvo dan sadjái ođđa seallaiskkusváldimii jortamovrra lusa. Gaajhkh cellejeatjahtehtemi bïjre nyjsenæjjine gïeh nuerebe 30 jallh 35 jaepieh daelie dejtie jiehtieh buerie jis gynekologe dejtie goerehte, mohte aaj såemies sijjine laantesne dan sijjeste gohtje orre cellepryövenassevadtemasse tsegkietnien luvnie. Nissonat geat leat badjel 30 ja 35 jagi ja geain leat eará seallarievdamat go geahppasepmosat, rávvejuvvo maid gynekologa dutkamii. Nyjsenæjjah båarasåbpoe 30 jallh 35 jaepieh gïeh jeatjah cellejeatjahtehtmh utnieh goh dejtie geehpemes, rekommanderade gynekologe edtja dejtie goerehtidh. Seallaiskkusváldimat eai atte ollislaš suoji borašdávdda vuostá Cellepryövenassevaeltemh eah ellies vaarjelimmiem vedtieh canceren vööste Dássedis seallaiskkusdárkkisteamit addet nanu suoji goaŧŧočeabetborašdávdda vuostá, muhto dat ii leat ollislaš. Jaabnan cellepryövenassevååksjemh vedtieh tjarki vaarjelimmiem boernengåetietjeapohkecanceren vööste, mohte ij leah ellies. Sáhttá oažžut goaŧŧočeabetborašdávdda vaikko seallaiskosat leat leamaš normálat, muhto dat lea hui eahpedábálaš. Maahta boernengåetietjeapohkecancerem åadtjodh jïlhts cellepryövenasse normaale orreme, mohte dïhte dan ovsïejhmes. Dan lassin ahte manná jeavddalaččat dássedit seallaiskkus- dárkkisteamis galgá danin álo ohcat dikšuma jus oažžu vardimiid go anaša, jus dávjá oažžu vardimiid mánodávddaid gaskkan dehe jus oažžu vardimiid maŋŋel go mánodávddat leat nohkan. Jaabnan cellepryövenassevååksjemen lissine byöroe åålegh dan gaavhtan hoksem ohtsedidh jis bertedh gosse boetjedh, jis gellien aejkien bertedh gujnelemmiej gaskem, jallh aalka bertedh dan mænngan gujnelemmie orriji. Sáhttá álo riŋget buohccedikšunrávvemii oažžun dihte ráđi gosa galgá jorgasit. Maahta åålegh skïemtjehokseraeriestæmman ringkedh jïh raeriem åadtjodh jïh dejnie soptsestalledh. Sáhttá dovdat leabohisvuođa iskkusváldima ja iskkusvástádusaid dihte Maahta aerkies damtedh åvteli pryövenasse vaeltedh jïh pryövenassevaestiedassem åadtjodh Seallaiskosiid guođđin sáhttá dovdot lossadin. Sáhttá dovdat iežas ovdamearkka dihte leaboheapmin dan áigge go vuordá iskkusvástádusaid. Cellepryövenassem vedtedh maahta vaejvie damtedh Maahta vuesiehtimmien gaavhtan aerkies damtedh dan tïjjen gosse pryövenassevaestiedimmiem vuertedh. Dalle lea buorre jurddašit ahte seallaiskkusváldimat lea okta vuohki suddjet iežas borašdávdda vuostá. Dellie hijven ussjedidh cellepryövenassevaalteme hijven vuekie canceren vööste vaarjelidh. Dat rievdamat mat fuomášuvvo sáhttot stuorimus oassái váldot eret eaŋkilis vugiin nu ahte vealtá borašdávdda ovdáneami boahtte áiggis. Dah jeatjahtehtemh mejtie aajhtsa maahta daamhtaj aelhkies operasjovnine laahpehtidh guktie ij cancere evtedh båetije aejkien. Lea hui eahpedábálaš ahte iskkus čájeha ahte lea ovddidan borašdávdda. Dïhte dan ovsïejhme pryövenasse vuesehte evtiedamme cancerem åtna. Daid hárve gerddiid go borašdávda fuomášuvvo seallaiskkusdárkkisteami bokte láve dat leahkit árra muttus ahte dikšun šaddá eaŋkileabbon ja unnit siidováikkuhusaiguin. Gosse cancerem aajhtsa cellepryövenassevååksjemen tjïrrh dellie pråvhka dan aareh tsiehkine årrodh båehtjierdimmie aelkebe jïh vaenebe lissiehdåårresinie. Seallaiskosa bokte skibasvuohta lea sáhtton áicojuvvot ja riska šaddat duođas skibasin unno. Cellepryövenassen tjïrrh maahta skïemtjelassem aajhtsedh jïh vaarha alvas skïemtjedidh unnede. Olmmoš mearrida ieš galgetgo iskosat vurkejuvvot Jïjtje nænnoste jis pryövenassh edtjieh vöörhkedh Iskkus man olmmoš guođđá seallaiskkusváldimis lávejuvvo vurket. Pryövenasse maam cellepryövenassevaaltemisnie veelti pråvhka vöörhkedh. Ovdamearkka dihte ođđa iskosat veardiduvvo boares iskosiiguin ja sierra čuovvumat dahkko. Vuesiehtimmien gaavhtan maahta båeries pryövenassh mohtedidh båeries pryövenasside jïh ovmessie dåeriedimmieh darjodh. Iskosat sáhttet dan lassin gevtojuvvot dutkamii ja eará dárkkuhussii maid dutkanetihkalaš komitéa dohkkeha. Pryövenasside maehtieh aaj dotkemasse jallh jeatjah aajkojde nåhtadidh mejtie dotkemeetiken dåehkie dåhkasjahteme. Jus ii hálit ahte iskkus galgá vurkejuvvot boahttevaš áigái dan sáhttá dadjat dasa gii váldá iskosa, ja dat duššaduvvo dasto. Jis ij sïjhth pryövenassem båetije biejjide vöörhkedh maahta dam jiehtedh dïsse gie pryövenassem vaalta, jïh pryövenassem dan mænngan bihtedidh. Dieđut iskkusváldimis vurkejuvvo maid kvalitehtaregisterii mii gevtojuvvo divššu buorideapmái. Bïevnesh pryövenassevaaltemen bïjre aaj kvaliteeteregisterisnie vöörhkedh maam nåhtadidh gosse hoksem buaranidh. Jus ii hálit ahte su iežas dieđut galget gevtojuvvot dása sáhttá gáibidit ahte dat váldo eret. Jis ij sïjhth jïjtje bïevnesh edtjieh dejtie nåhtadidh maahta krïevedh dejtie destie vaeltieh. Čoahkkáigeassu (ca 2 sidor) Ektiedimmie (ca. 2 sidor) Mii lea gynekologalaš seallaiskkus ? Mij lea gynekologijen cellepryövenasse ? (ca 3 sidor) (ca. 3 sidor) Nissonat bovdejuvvojit jeavddalaččat (ca 2 sidor) Nyjsenæjjah jaabnan gohtje (ca. 2 sidor) Muhtimat eai dárbbat guođđit iskosa (ca 2 sidor) Såemies eah daarpesjh pryövenassem vedtedh (ca. 2 sidor) Nu dutkan dáhpáhuvvá (ca 2 sidor) Naemhtie goerehtimmiem darjodh (ca. 2 sidor) Goas oažžu vástádusa ? Gåessie vaestiedassem åådtje ? (ca 3 sidor) (ca. 3 sidor) Monica Wallenius, 1177 Vårdguiden Redaktööre: Dárkkisteaddji: Inga Sjöberg, gynekologa ja riegádahttindoavttir, Ersboda dearvvašvuođa guovddáš, Upmi Goerehtæjja: Inga Sjöber, gynekologe jïh baersieldimmiedåaktere, Ersboda healsoejarnge, Upmeje Redakšuvdna ja redakšuvdnaráđđi 1177 Vårdguiden leat maid heivehan, dárkkistan ja dohkkehan buot sisdoalu. Gaajhkh sisvege lea gïetedamme, goerehtamme jïh dåhkasjahteme redaksjovneste jïh redaksjovneraereste 1177 Vårdguiden.