magsjuka-hos-barn---vad-kan-man-gora-sjalv.html.xml

Davvisámegiella / Nordsamiska	Åarjelsaemiengiele / Sydsamiska
Čoavjebávččas una mánážiin - maid ieš sáhttá dahkat ?	Onne maana tjööjjijste – maam maahta jïjtje darjodh ?
Magsjuka hos barn - vad kan man göra själv ?	Magsjuka hos barn - vad kan man göra själv ?
Mánná dárbbaha golgosa.	Maana daarpesje jovkedh.
Muhtumin lea álkimus addit juhkosa deadjabasttiin ja addit una meriid dávjá.	Muvhtene maahta aelhkemes jovkemsem bustetjinie daamhtaj vaeltedh jïh onn ’ ohtje fïerhten aejkien.
Váivvit bohtet jođánit	Vaejvieh varki båetieh
Go mánáin lea čoavjebávččas lea dábálaš ahte sii vuovssadit ja sis lea lužohat.	Gosse maanah tjööjjijste dellie daamhtemes voeksedieh jïh skovrestieh.
Sis sáhttá maid leahkit čoavjebávččas ja feber.	Maehtieh aaj tjööjjijste jïh vaejliem utnieh.
Čoavjebávččas vuolgá dábálepmosit infekšuvnnas man virus lea dagahan.	Skïemtjelasse daamhtemes infeksjovneste mij virusistie.
Una mánážiin dárkkuhuvvo dan deavsttas mánáid viđa - guđa jagi rádjái.	Onne maanine daennie tekstesne lea maanah vïjhte-govhte jaepiej raajan.
Váivvit lávejit álgit moadde beaivvi maŋŋel go lea njommon mánnái ja bohtet jođánit.	Dah vaejvieh pruvhkieh aelkedh måedtie biejjiej dan mænngan maana suetiem åadtjoeji jïh varki båetedh.
Dávjá máŋgasat veagas dehe ovdaskuvllas skihppájit.	Daamhtaj jienebe fuelhkesne jallh aarehskuvlesne skeamtjoeh.
Dábálaččat infekšuvdna manná badjel moatti beaivvis.	Daamhtaj infeksjovne buarene naan biejjiej raejesne.
Vuovssadeamit lávejit heaitit jándora siste, muhto luhčadávddat sáhttet bistit vahku.	Voeksenassh gelkieh dennie voestes dygnesne, mohte skovretassh maehtieh våhkoem utnedh.
Mánát leat hearkkibut golggosmassimiidda	Eah maanah töölh dan jïjnjh gosse tjööjjijste
Olmmoš massá golgosa ja sálttiid vuovssademiid ja luhčadávdda bokte.	Galkemh jïh saelhtieh laahpa gosse tjåejjie galka jïh voeksede.
Una mánážat leat olu hearkkibut golggosmassimiidda go ráves olbmot.	Eah onne maanah töölh dan jïjnjh gosse tjööjjijste goh geerve almetjh.
Jus una mánás massá eanet golgosa go dat oažžu sisa sáhttá dat jođánit hedjonit.	Jis onne maana jienebe galkemem teehpie goh jåvka dellie varkebe nåakebe sjædta.
Alla feber dagaha ahte mánná massá vel eanet golgosa.	Jïlle vaejlie dorje maana jienebe galkemem teehpie.
Danin lea dehálaš addit juhkosa dakkaviđe infekšuvnna álggu rájes.	Dïhte dan vihkeles jovkemem vadta voestes raejeste gosse infeksjovne aalka.
Unnimus mánát leat erenomáš hearkkit golggosmassimii.	Nööremes maanah ij töölh gosse dan vaenie jovkedh.
Jus máná njamahit dehe bibmet bohttaliin	Jis maanam njamma jallh boehtelinie bïepmehte
Jus máná njamahit galgá joatkit dainna.	Jis maanam njamma edtja dejnie jåerhkedh.
Galgá njamahit dávjjibut go dábálaččat.	Byöroe daamhtebe njamma.
Vaikko máná vuovssadeapmi joatkašuvvá galgá joatkit njamahit máná dávjá.	Jïlhts maana jåarhka voeksedidh edtja jåerhkedh maanam daamhtaj njammedh.
Seamma guoská máná gean bibmojuvvo bohttaliin.	Seamma jis beapmoeh boehtelinie vadta.
Jus mánná ii hálit njammat sáhttá geahččalit bohčit dehe pumpet mielkki ja gaccahit basttiin.	Jis ij maana sïjhth njammedh maahta pryövedh buhtjedh jallh pumpedh jïh mielhkiem bustetjinie vedtedh.
Mielkki sáhttá bohčit gieđain dehe pumppuin.	Maahta gïetine jallh pumpine buhtjedh.
Vuogas pumpo gávdno oastit apotehkas.	Sjïehteles pumpem maahta apotehkesne åestedh.
Jus mánná luhču ollu ii leat nuogis ahte mánná oažžu raddemielkki, mánná dárbbaha dalle maid oažžut golggosbuhttehusa.	Jis maana tjarki skovretassh åtna ij nuekies mïelhkine, maana daarpesje jeatjah jovkemesh dan sijjeste åadtjodh.
Golggosbuhttehus	Jovkeme
Jus mánná vuovssada ollu golggosbuhttehus lea buoremus.	Jis maana tjarki voeksede dellie jovkemem bööremes.
Golggosbuhttehusa mánáide gávdná oastit apotehkas.	Jovkeme maanide gååvnese apotehkesne.
Daningo golgosis lea sálti máhccá golggosdássedeaddu gorudis bures.	Jovkemisnie saelhtie jïh kråahpe dam daarpesje jïh hïerven sjædta.
Jus mánná vuovssada ollu dárbbaha addit sullii guokte deadjabastte golgosa juohke viđa minuhtas.	Jis maana tjarki voeksede dellie göökte bustetjh fïerhten vïjhteden minudtine jovkemem vadta.
Jándoris dárbbahuvvo golggus eanet go jáhkkáge, ovdamearkka dihte jahkásaš dárbbaha badjelaš littara.	Dygnen mietie jienebe jovkemem daarpesje enn veanhta, vuesiehtimmien gaavhtan akte jaepien båeries maana medtie akte lïjhterem daarpesje.
Muhtumin soaitá mánná álkibut oažžut alccesat eará juhkosa.	Muvhtene kaanne maana aelhkebe jeatjah jovkemem jåvka.
Dalle ferte geahččalit dainna vuorustis, daningo lea deháleappo ahte mánná oažžu alccesis golgosa obanassii.	Dellie tjuara dejnie pryövedh, juktie vihkielommes maana jåvka.
Galgá goit vealtit ila njálgga juhkosiid, dego ovdamearkka dihte limonáda ja sávtta, daningo ila olu sohkar dagaha eanet luhčadávdda.	Aellieh dan sieties jovkemem maanese vedtieh, vuesiehtimmien gaavhtan bruvsem jallh aaloem, juktie ååpsen jïjnjh dïjnegh skovrehtassem vedtieh.
Ale atte gehpesjuhkosiidge daningo dain ii leat sohkar obanassiige.	Aellieh lightjovkemsidie vedtieh juktie dej sisnie ij naan dïjnegh.
Go vuovssadeamit leat meaddel muhto luhčadávddat ain bistet	Gosse ij voeksedh mohte tjåejjie galka
Lea dábálaš ahte vuovssadeamit heitet álggos dan sajis go luhčadávddat bistet veháš vel.	Daamhtaj ij voeksedh mohte tjåejjie ennje galka.
Jus mánás lea luhčadávda ja jus mánná njamahuvvo jotkojuvvo njamaheapmi dego ovdal.	Jis maana skovrehtassem åtna jïh dïhte njamma edtja barre dam jåerhkedh goh aarebi.
Jus mánná ii njamahuvvo, sáhttá addit eadnemielkebuhttehusa, rise- dehe majsejuvcca váldimiin vuhtii máná agi.	Jis ij maana njammh, maahta ietniemïelhken sijjeste, rijse- jallh majsejoptsem vedtedh.
Álggat addimiin una meriid gearddiinis vai oainnát bissugo biebmu siste.	Aalka onnŠohtje voestes vedtedh jïh vuartesje jis maana beapmoem aajmone åtna.
Go mánná háliida álgit borrat lea buorre addit dábálaš biepmu masa seaguha liige vuoja.	Gosse maana sæjhta aelkedh byöpmedidh dellie hijven sïejhme beapmoeh vedtedh jïh dïsse buejtiem lissine pleentedh.
Jus háliida geahččalit juoidá mii bisseha dalle sáhttá addit rušpejuvcca, mii lea dahkkon rušpenjuvdosis ja čázi badjel guđa mánnosaš mánnái.	Jis sæjhta maahta viskeroehtsejoptsem vedtedh, viskesroehtsepureeste jïh tjaetsiem dorjeme maanide båarasåbpoe govhte askh.
Jurddaš ahte heđen dagaha dipma baikka ja váddásit luhčadávddas ferte vealtit dievasgordnejuvcca.	Ussjedh moeremuerjijste mïlskene jïh gosse tjarki skovrehtassem åtna ij edtjh elliesgerniejoptsem vedtedh.
Vuordde fiberrikkis borramušgálvvuin dasságo mánná lea ollásit dearvvas.	Vuertieh dej fibereræjhkoes beapmoejgujmie goske maana vervesne viht.
Jus vuovssadeamit bohtet ruovttoluotta	Jis viht aalka voeksedidh
Jus vuovssadeamit bohtet ođđasit, álggat fas addit golggosbuhttehusa, muhto leage seamma áigge dárkil jus mánná álgá šaddat šliettas dehe váikkuhuvvon.	Jis maana viht aalka voeksedidh, vedtieh dellie jienebe jovkemesh, mohte geehth olles maana samhtjan sjïdth.
Mot sáhttá eastit njoammuma ?	Guktie suetiem heerrede ?
Daningo čoavjedávda lea bahá njoammut lea buorre jus mánná ja buot veagas basset gieđaid golgi sáibbuin ovdal borrama ja hivssegis mannama maŋŋel ja ahte buohkain lea iežas sihkaldat dehe gevtet oktiigeavtinsihkaldaga.	Juktie tjåejjieskïemtjelasse laaneste lea hijven jis dovne maana jïh abpe fuelhkiem gïetide bissieh galkijes tjåaline dovne åvteli edtjieh byöpmedidh jïh ohtjegåetiemïnnemi mænngan jïh gaajhkesh jïjtje njaamelijniem utnieh jallh aktenaejkien-njaamelijniem utnieh.
Hivssega sáhttá maid sihkut dávjá.	Maahta aaj ohtjegåetiestovlem daamhtaj reejnedh.
Jus mánás lea raksa lea buorre bidjat gevton ravssa plástabussii ovdalgo šlivge rihpadutnorii.	Jis maana raajhpesem åtna hijven jis dejtie voessese rijtie åvteli dejtie tsumhtsiedåtnose beaja.
Ráidne dikšunbeavddi geavtima maŋŋel ja basa gieđaid ortnegiid ravssamolsuma maŋŋel.	Reejnie binhtemebuertiem nåhtoen mænngan jïh bïssh gïetide eensilaakan raajhpesemålsomen mænngan.
Mánná galgá leahkit ruovttus go vuovssada dehe go das lea luhčadávda.	Maanah edtjieh gåetesne årrodh gosse voeksedieh jallh skorkestieh.
Jus mánná vázzá ovdaskuvlla dehe bearašbeaiveruovttu sáhttá dat mannat dohko go ii leat vuovssadan dehe das ii leat leamaš luhčadávda guovtti jándorii.	Jïh maana aarehskuvlesne jallh fuelhkiemaanagiertesne maahta bååstide gosse ij voeksedh jallh skorkesth göökte biejjide.
Soaitá dárbbahit váldit oktavuođa divššuin	Maahta daarpesjidh hoksem bïeljelidh
Galgá ohcat dikšui dearvvasvuođaguovddážii dehe fáhkkavuostáváldimii dakkaviđe jus mánás leat dávjjit luhčadávddat ja vuovssadeamit ja čájeha mearkkaid golggosvánis, lea čielgasit váiban iige beroš birrasis, cissa unnán dehe hárvuid iige nagot stoahkat.	Edtja hoksem ohtsedidh hoksejarngesne jallh akutedåastoevisnie ryöktese jis maana daamhtaj skorkeste jïh voeksede jïh vuesehte dïhte vaenie galkemem åtna, dïhte sæjhta jiehtedh jis dïhte sæjloes jïh samhtjan, ohtje gadtja jïh ij åajsoeh stååkedidh.
Galgá maid ohcat dikšui dakkaviđe jus mánás vuovssademiid ja luhčadávdda lassin lea alla feber dehe hirbmat čoavjebávččas, dehe lužohagas lea seahkalaga varra ja šliivi.	Byöroe aaj hoksem ohtsedidh ryöktese jis dan lissine aaj vaejliem åtna jallh tjööjjijste, jallh jis skovrehtassesne vïrre jallh seejkenjohkh.
Galgá riŋget buohccedikšorávahahkii dehe váldit oktavuođa dearvvasvuođaguovddážiin jus mánná ii leat šaddan buoret jándoris, dehe mánná čoavjedávdda maŋŋel lea virkui muhto lea leamaš dipma čoavji guhkit go guokte vahku.	Edtja skïemtjehokseraeriestæmman ringkedh jallh hoksejarngem gaskesadtedh jis ij maana buarenh dygnem, jallh jis maana eadtjohke mohte skovrehtassem guhkebe göökte våhkoeh åtna.
Jus vuollái guđamánnosaš mánná vuovssada ja sus leat luhčadávddat galgá álot váldit oktavuođa buohccedikšorávahagain dehe dearvvasvuođaguovddážiin.	Jis maana nuerebe govhte askh voeksede jallh skorkeste edtja åålegh skïemtjehokseraeriestimmiem jallh hoksejarngem gaskesadtedh.
Jus mánná lea ožžon luhčadávdda olgoriikkareaissu oktavuođas galgá váldit oktavuođa dearvvasvuođaguovddážiin dehe mánáiddoavttervuostáváldimiin.	Jis maana skovrehtassem feeleme ålkoelaantesne åådtjeme edtja hoksejarngem jallh maanadåakteredåastovem gaskesadtedh.
1177 Vårdguiden redakšuvdna ja redakšuvdnaráđđi leat maid heivehan, dárkkistan ja dohkkehan buot sisdoalu.	Gaajhke sisvege lea aaj gïehtjedamme, goerehtamme jïh dåhkasjahteme redaksjovneste jïh redaksjovneraereste 1177 Vårdguiden.