ont-i-orat-hos-barn---vad-kan-man-gora-sjalv.html.xml

Davvisámegiella / Nordsamiska	Åarjelsaemiengiele / Sydsamiska
Bealljenávhllahat mánáin - maid ieš sáhttá dahkat ?	Gosse maana bieljie-naavlehtahkem åtna - maam maahta jïjtje darjodh ?
Ont i örat hos barn - vad kan man göra själv ?	Ont i örat hos barn - vad kan man göra själv ?
Jus mánná veallá oaivi badjugit bohtaneapmi unnu bealjis ja várká unnit.	Jis maana gællesje åejjine bijjene dellie bankeme lååtjme bieljesne jïh ij dan jïjnjh naavlehth.
Okta vuohki loktet oaivegeaži lea bidjat bolstariid báljá vuollái.	Vuekiem åejjiegietjiem bijjene lea dåvnah bååmsteren nuelesne bïejedh.
Dávjá várka ihkku	Daamhtaj jïjjesne naavlehte
Mánát geain lea nuorvu sáhttet oažžut bealljenávhllahaga go vuohččecuoccat bealjis bohtanit.	Maanah gïeh sovhtine maahta bieljie-naavlehtahkem åadtjodh juktie skïelth bieljine benkiehtieh.
Sii sáhttet maid oažžut várkka gaskabealji siedju vuolššis, bealljenávhllahagas.	Dah aaj maehtieh baaktjesem åadtjodh jis ovleme gaskebieljesne sjædta.
Sihke nuorvu ja bealljenávhllahat leat dábálaš vuolšeskibasvuođat mánáin.	Dovne sovhte jïh bieljieovleme sïejhme infeksjovneskïemtjelassh maanine.
Dávjá mánát badjánit ihkku várkii daningo bealljebohtaneapmi lassána go sii velledit.	Daamhtaj maana jïjjege baaktjesistie fahkoe juktie jienebe benkehte gosse gællesje.
Sáhttá dovdot geahppasit nohkkat moadde liige bolstara oaivevuolážiin.	Buerebe maahta damtedh jis gellie dåvnah åejjien nuelesne utnedh.
Eará váivvit mat sáhttet dagahit bealljenávhllahaga lea vuolši gullukanálas mii manná bealljecuzzii, váksebunci dehe váivvit olloliin.	Jeatjah vaejvieh mestie maahta bieljie-naavlehtahkem åadtjodh lea ovleme bieljieraejkesne trommeskïelten vööste, voksedåmhpa jallh vaejvieh skiehrielïhtsine.
Bealljenávhllahat váivvida gaskabealji	Bieljieovleme gaskebieljesne
Bealljenávhllahat gaskabealjis álgá fáhkkestaga ja bistá oanehis bottu.	Bieljieovleme gaskebieljine daamhtaj aalka dallegh jïh boelhketjem ryöhkoe.
Bealljenávhllahaga lassin mánná sáhttá dovdat lássasan bealji ja heajut gulu.	Lissine naavlehte maana maahta domtesem utnedh luehkine bieljesne jïh nåakebe govledh.
Dábálaš lea maid feber.	Aaj maahta vaejliem utnedh.
Muhtumin bealljecuozza beđđo ja čáhci golgá gullukanálii.	Muvhtene trommeskïelte loedtene jïh sïeje bieljieraajkan galka.
Dalle várka láve unnut.	Dellie naavlehtahkem lååtjme.
Mánás sáhttá leahkit bealljenávhllahat várkkahaga.	Maanah maehtieh aaj bieljieovlemem utnedh jïh eah bååktjesem damth.
Gibuváidudan dálkasat	Baaktjesevualanimmie daalhkesh
Jus diehtá ahte mánás lea bealljenávhllahat sáhttá addit gibuváidudan dálkasa mii siskkilda paracetamola, ovdamearkka dihte Alvedona ja Panodila, dehe dálkasa mii siskkilda ibuprofena, ovdamearkka dihte Iprena ja Ibumetiinna.	Jis daajra maana bieljieovlemem åtna maahta baaktjesevualanimmie daalhkesidie vedtedh mej sisnie paracetamole, vuesiehtimmien gaavhtan Alvedon jïh Panodil, jallh daalhkesidie mej sisnie ibuprofen, vuesiehtimmieh Ipren jïh Ibumetin.
Dálkasat leat golgi hámis, bahtabuikun ja tableahttan.	Daalhkesh gååvnesieh galkije hammojne, stolepillerinie jïh tabledtine.
Báhkas leat dárkilis rávvagat.	Gååvnese eensi bïhkedimmieh aeskesne.
Go mánná lea vuollái guđamánnosaš sutnje ii galgga addit gibuváidudan ráđiskeahttá álggos buohccidivššáriin dehe doaktáriin.	Gosse maanah nuerebe goh govhte askh ij byöroeh baaktjesevualanimmiem vedtedh bielelen voestes skïemtjesåjhterinie jallh dåaktarinie rååresjidh.
Vuollái 18 jahkásaš mánnái ii galgga addit gibuváidudan ja febervuolidan dálkasa mas lea acetylsalicylsyra, ovdamearkka dihte Magnecyl, Treo dehe Albyl minor, jus doavttir ii leat ávžžuhan dan.	Maanah nuerebe goh 18 jaepieh gïeh vaejliem utnieh, eah edtjh baaktjesevualanimmie jallh vaejlievualanimmie daalhkesidie acetylsalicylsyrine nåhtadidh, vuesiehtimmien gaavhtan Magnecyl, Treo jallh Albyl jis ij dåaktere lea dam moeneme.
Bohteheamiváidudan njunnesprajjen unnida dievvanjuni ja geahpida máná vuoigŋama.	Njueniesprejjem maahta nåhtadidh gosse snoelken jïh dïhte dorje aelhkebe maanese voejngehtidh.
Veahkehago njunnesprajjen bealljenávhllahaga ii leat sáhtton duođaštit.	Ij leah vuesiehtamme njueniesprejje viehkine sjædta jis bieljieinflammasjovne.
Bealljevátnivuođat ja bassan	Bieljiedåeriesmoere jïh laavkome
Jus bealljecuozza lea ráigánan ferte vuordit vuojademiin dassážiigo lea heaitán golgame gullukanálas.	Jis raejkie trommeskïeltesne sjïdteme byöroe vuertedh laavkodh goske lea orrijamme bieljieraejkeste galkedh.
Go bealljecuozza lea buorránan, mii láve dáhpáhuvvat jođánit, sáhttá vuojadit dego dábálaččat.	Gosse trommeskïelte starnedamme, mij pråvhka varki sjïdtedidh, maahta viht laavkodh.
Jus beljiin leat bohccit dehe bistevaš bealljenávhllahat ii galgga vuojadit oaivi čáze vuolde.	Jis rööjrem bieljesne jallh bieljieovlemem åtna ij edtjh laavkodh åejjine tjaetsien bijjelesgietjien nuelesne.
Sáhttá dárbbahit váldit oktavuođa divššuin	Maahta daarpesjidh hoksem bïeljelidh
Mánná sáhttá oažžut gaskaboddasaš bealljenávhllahaga nuorvvu oktavuođas.	Maanah maehtieh bieljie-naavlehtahkem åadtjodh gosse sovhtine.
Muhto jus várka ii noga, dikšumiin gibuváidudan dálkasiin ja oaivi badjugit, ferte mánná dutkojuvvot dearvvasvuođaguovddážis dehe heahtevuostáváldimis guovtti - golmma jándora siste.	Mohte jis ij orrijh naavlehtidh, jïlhts baaktjesevualanimmie daalhkesidie båehtjierdamme jïh åejjie bijjene, byöroe maanam hoksejarngesne jallh jouredåastoevisnie goerehtidh göökte-golme dygni raejesne.
Jus mánná lea šliettas, ii nagot stoahkat iige hálit juhkat dehe lea vuollái guhtta mánu galgá váldit oktavuođa divššuin dakkaviđe.	Jis maana samhtjan, ij åajsoeh stååkedidh jïh ij sïjhth jovkedh jïh nuerebe enn govhte askh, edtja hoksem ryöktese bïeljelidh.
Galgá maid álot váldit oktavuođa dearvvasvuođaguovddážiin jus mánás golgá čáhci gullukanálas- beroškeahttá leago mánás gihpu dehe ii.	Byöroe aaj eejnegen hoksejarngem bïeljelidh jis maam akt maanan bieljeste gurkeste, jis maana baaktjesem åtna jallh ij.
Álot sáhttá riŋget buohccedikšurávahahkii oažžun dihte ráđiid.	Maahta åålegh skïemtjehokseraeriestæmman ringkedh jïh rååresjidh.
1177 Vårdguiden redakšuvdna ja redakšuvdnaráđđi leat heivehan, dárkkistan ja dohkkehan maid buot sisdoalu.	Gaajhke sisvege lea aaj gïehtjedamme, goerehtamme jïh dåhkasjahteme redaksjovneste jïh redaksjovneraereste 1177 Vårdguiden.