tystnadsplikt-och-sekretess.html.xml

Davvisámegiella / Nordsamiska	Åarjelsaemiengiele / Sydsamiska
Jávohisvuođa gáibádus ja suolemassandoallama njuolggusvuohtaTystnadsplikt och sekretess	ÅarjelsaemiengieleSydsamiska
Olmmoš mearrida ieš (ca 1 sida)	Sjeavohthvoete jïh sekretesse Tystnadsplikt och sekretess
Mánáid dahkko (ca 2 sidor)	Mij dïhte lea ? (ca.
Spiehkastat jávohisvuođa gáibádusas (ca 3 sidor)	3 sidor)
Mánáid dahkko (ca 2 sidor)	Mij dïhte lea ? (ca.
Spiehkastat jávohisvuođa gáibádusas (ca 3 sidor)	3 sidor)
Vuođđoprinsihpa lea ahte ii giige divššus oaččo guođđit dieđuid ovttaskasa dohkketkeahttá.	Bievneme lea vihkeles juktie edtja damtedh jearsoes jïh doestedh soptsestidh gaajhki dej vaejviej jallh symptomi bïjre mejtie åtna jïh dan gaavhtan dam hoksem åådtje maam daarpesje.
Dat gusket ovdamearkka dihte dieđuid dan skibasvuođas mii olbmoš lea, dan divššu man oažžu dehe ovttaskasa priváhta dilálašvuođa.	Dïhte lea vuesiehtimmien gaavhtan dov skïemtjelassen bïjre, gïetedimmien bïjre jallh dov privateles tsiehkiej bïjre.
Buohccedivššus guoská suollemasvuođasuodji buot buhcciid ja beroškeahttá leago olbmoš riekti orodit Ruoŧas dehe ii.	Skïemtjehoksesne seamma sekretessevaarjelimmie gaajhkh skïemtjiji åvteste jïh seamma man reaktam åtna Sveerjesne årrodh jallh ij.
Almmolašvuođa- ja suollemasadoallamaláhka stivre jávohisvuođa gáibádusa daidda geat barget stáhta, eanadikki ja gieldda vuolde dan sajis go dat geat barget priváhta dikšoaddi vuolde galgá čuovvut buohccesihkkarvuođa jávohisvuođa gáibádusa njuolggadusaid.	Sjeavohthvoetem byögkeles- jïh sekretesselaaken mietie stuvrie dejtie gïeh berkieh staatesne, laantedigkine jïh tjïeltine mearan dah mah berkieh privaaten hoksevedtijinie edtjieh njoelkedasside dåeriedidh sjeavohthvoeten bïjre skïemtjijevihtieslaakesne.
Dat gii rihkku jávohisvuođa gáibádusa sáhttá dubmejuvvot duopmostuolus dehe eará ládje eiseválddit geat bearráigehččet divššu ráŋggáštit.	Dïhte gie sjeavohthvoetem meadta maahta dåapmestovlesne dööpmedh jallh jeatjah vuekine beadtasåvva reeremistie mij hoksem vååksjedh.
Buohcceviesu dehe dearvvašvuođaguovddáža bargoveagas lea jávohisvuođa gáibádus.	Barkijh skïemtjegåetesne jallh hoksejarngesne sjeavohthvoetem utnieh.
Beare dat geat dikšot buohcci ožžot sárdnut gaskaneaset buohcci dearvvašvuođadilis dehe persovnnalaš dilis.	Dïhte lea barre dejtie gie skïemtjijem huksieh gïeh åadtjoeh sinsitnine soptsestidh skïemtjijen healsoetsiehkien jallh persovneles tsiehkiej bïjre.
Dat mearkkaša ovdamearkka dihte ahte doavttir oažžu ságastit buohcci dikšumis bargoguimmiin beare jus dat dikšu seamma persovnna.	Vuesiehtimmien gaavhtan dåaktere åådtje skïemtjijen båehtjierdimmiem digkiedidh kollegine barre jis dïhte seamma persovnem håksa.
Jávohisvuođa gáibádus guoská buot bargoveaga man ovttaskas deaivá divššus.	Gaajhkh barkijh sjeavohthvoetem utnieh seamma gie hoksesne råaka.
Beroškeahttá leago almmolaš dehe priváhta divššus ja beroškeahttá leago doaktárat, buohccedikšárat dehe hálddatlaš bargoveahka.	Dïhte dovne byjjes jïh privaate hoksesne jïh jis lea dåakterh, skïemtjesåjhterh jallh administratijveles barkijh.
Dulkkat ja jorgaleaddjit geat barget bargogohcumušas dearvvašvuođa- ja buohccedivššus lea maid jávohisvuođa gáibádus.	Toelhkestæjjah jïh jarkoestæjjah gïeh berkieh laavenjassine healsoe- jïh skïemtjehoksesne aaj sjeavohthvoetem utnieh.
Jávohisvuođa gáibádus guoská maid daid geat barget apotehkas.	Aaj barkijh apotehkine sjeavohthvoetem utnieh.
Olmmoš mearrida ieš	Jïjtje nænnoste
Lágat mearkkašit ahte ii oamiolbmošge leat riekti oažžut diehtit mii dadjo ja dáhpáhuvvá buohcceviesus jus ovttaskas ii hálit ahte sii galget diehtit.	Dah laakh jiehtieh ij gænnah lïhke fuelhkie reaktam utnieh åadtjoeh daejredh maam jeahtasåvva jïh deahpede skïemtjegåetesne jis ij sïjhth dah edtjieh dam daejredh.
Bargoveahka láve jearrat geasa sii ožžot guođđit dieđuid.	Barkijh pruvhkieh skïemtjijem gihtjedh giejtie dah åadtjoeh bïevnesh vedtedh.
Dalle ovttaskas vállje ieš geaid sii ožžot informeret.	Dellie jïjtje veeljie gïeh dah åadtjoeh bievnedh.
Ovdamearkka dihte ovttaskas sáhttá ovdal čuohpadeami dadjat bargovehkii ahte sii ožžot muitalit got čuohpadeapmi lea mannan ovdamearkka dihte oamiolbmui ovdalgo ieš lea badjánan.	Vuesiehtimmien gaavhtan maahta operasjovnen åvteli barkijidie beavna dah åadtjoeh jiehtedh lïhke fualhkan guktie operasjovne gåarede åvteli jïjtje lea vuerkeme.
Muhto mánáin ja nuorain vuollái 18 jagi lea riekti ieš mearridit ožžogo dikšubargoveahka guođđit dieđuid ja geasa.	Maanide dellie daamhtaj åelieh reaktam utnieh daejredh dej maanan hoksen bïjre jïh aaj daejredh maam journaalesne tjåådtje.
Ii leat sierra ahkerádji goas mánná oažžu ieš mearridit muhto dan oažžu mearridit olbmos olbmui.	Mohte gosse maana bæjjene, noere, dellie krïevesåvva daamhtaj maana edtja dïsse seamadidh.
Jus buohccedivššus dehe sosiálabálvalusas eahpiduvvo ahte mánná illástuvvo fuolaheddjiid luhtte dehe fuolaheaddji ii sáhte suddjet máná, ii journála guđđo olggos.	Jis skïemtjehoksesne jallh sosiaaledïenesjisnie såvma maanam åeliej luvnie daaresjieh, jallh jis åelieh eah maehtieh maanam vaarjelidh, dellie ij journaalem olkese vedtieh.
Dutnje gii leat vuollái 18 jagi ja galledat nuoraidvuostáváldima guoská jávohisvuođa gáibádus eanas dáhpáhusain.	Skïemtjijejournaalh aaj sekretessesne jïh dah gïeh åadtjoeh journaalem lohkedh lea dah barkijh gïeh skïemtjijem huksieh maam journaalem dæjpa.
Bargoveaga jávohisvuođa geatnegasvuođa sáhttá rihkkut jus don ieš attát lobi ja jus lea du dearvvasvuođavárra soames ládje.	Seamma saaht jis journaale daatovresne gååvnese jallh lea paehpierasse tjaaleme.
Spiehkastat jávohisvuođa gáibádusas	Bielelen sjeavohthvoete
Spiehkastat jávohisvuođa gáibádusas	Bielelen sjeavohthvoete
Vaikko suolemassandoallama ja jávohisvuođa gáibádus lea viiddis sáhttá suolemassandoallama gáibádus gaskkalduhttot dihto dilis, vaikko buohcci ii atte dasa lobi.	Jïlhts sekretesse jïh sjeavohthvoete lea vijries maahta sekretessem åadtjodh miedtedh sjïere sjïekenistie, bielelen skïemtjije dïsse jååhkesje.
Dat guoská ovdamearkka dihte	Dïhte gosse vuesiehtimmien gaavhtan jis
jus duopmostuollu, alaguoddi-, poliisa- ruvdnofogda dehe vearroeiseváldi váhtá oažžut diehtit jus dihto persovdna lea dikšunlágádusas	dåapmestovle, åklagare-, polijse-, kronofogde- jallh skaehtiereereme tsihkestahta daejredh jis sjïere persovne hoksesijjesne årroeminie
Sosiálastivrra ráđđi vuoigatvuođalaš, sosiálalaš ja medisiinnalaš jearaldagain dárbbaha dieđuid sin	sosialeståvroen raerie reakteles, sosijaleles jïh medisijneles gyhtjelassi åvteste bïevnesh daarpesje dan barkose
doibmiifievrridanstivra dárbbaha dieđuid geahččaladdat soapmása heivvolašvuođa oamastit vuodjinkoartta, tráktorkoartta dehe táksivuodjinlegitimašuvn	transportstyrelsen / feelemeståvroe bïevnesh daarpesje naan sjïehtelevoetem pryövedh vuajemekåarhtem, traktovrekåarhtem jallh taksivuejijelegitimasjovnem utnedh
nadieđut dárbbahuvvojit go galgá geahččaluvvot galgágo studeanta giddejuvvot allaskuvla	bïevnesh daarpesje gosse edtja pryövedh jis lohkije tjuara jolleskuvleööhpehtimmiem orrijidh
oahpahusasdieđut dárbbahuvvojit riektemedisiinnalaš dutkamii.	bïevnesh daarpesje reaktamedisijneles goerehtæmman.
Go eahpiduvvo rihkkus mii lea nu duođalaš ahte dat addá unnimus jagi fáŋgala dikšunveagas lea riekti rihkkut jávohisvuođa gáibádusa dahkamiin poliisaalmmuhusa rihkkosis ja vástidit poliissa ja alaguoddieiseválddi jearaldagaide.	Gosse miedtemem såvma mij lea dan itjmies guktie unnemes akte jaepie faangkegåetesne dellie hoksebarkijh reaktam utnieh sjeavohthvoetem miedtedh dan tjïrrh polijsebæjhkoehtimmiem darjodh miedtemen bïjre jïh gyhtjelassh vaestiedieh dovne polijse- jïh åklagereåejvieladtjijste.
Ovdamearka dakkár rihkkosis lea goddin, veagalváldin ja roaves illasteapmi.	Vuesiehtimmieh gaavhtan dagkerh miedtemh båvveme, vaaltaladteme jïh kruepies daaresjimmie.
Leat maid dihto trafihkarihkkosat vuolit ráŋggáštuskálain ovdamearkka dihte gárrenvuodjin man dikšunveagas lea riekti almmuhit.	Gååvnesieh aaj sjïere trafihkemiedtemh mej leah vuelebe miedtemeskaala vuesiehtimmien gaavhtan tjïervesne vuejedh maam hoksebarkijh reaktam utnieh bæjhkoehtidh.
Sierra spiehkastagat mánáide	Sjïere bielelen sjeavohthvoete maanide
Go guoská mánáid dahkko spiehkastat jus dikšunbargoveahka eahpida ahte mánná šaddá rihkkosa čuozáhahkan.	Jis hoksebarkijh suvmieh maanide miedteme dellie reaktam sjeavohthvoetem miedtedh.
Dat sáhttá leahkit illasteapmi dehe seksualálalaš boasttogeavahus.	Dïhte maahta årrodh daaresjimmie jallh seksuellen vædtsoesvoete.
Jus dikšubargoveahka eahpida ahte mánná gieđahallo heajuid bargoveahka galgá almmuhit dakkár eahpidemiid sosiálabálvalussii, mii dutká ja dahká vejolaš poliisaalmmuhusa.	Jis hoksebarkijh suvmieh maana irhkesåvva edtjieh barkijh dagkerh sovmemh sosialedïenesjasse bæjhkoehtidh, mij edtja dam goerehtidh jïh eventuelle dam polijsese bæjhkoehtidh.
Dat guoská maid jus lea jođus soameslágan dutkan mii guoská agivuloš suodjedárbbu.	Dïhte aaj gosse goerehtimmiem dorje jis noere vaarjelimmiem daarpesje.
Dikšunbargoveahka lea geatnegas guođđit dieđuid mat leat mearkkašahttit dutkamuššii.	Hoksebarkijh skåltoem utnieh bïevnesh vedtedh maam maahta vihkeles goerehtimmesne årrodh.
Dáhkáduskássa ja dáhkádusfitnodatsearvi	Ij naan aaltereraaste gååvnesh gosse maana jïjtje nænnoeste
Olmmoš mearrida ieš oažžugo dearvvasvuođa – ja buohccedikšun guođđit dieđuid makkár skibasvuođat ovttaskasas leat ja makkár divššu lea ožžon.	Gosse lea onne maanaj bïjre lea åelieh gïeh nænnoestieh dej bïevnesi bïjre jis åadtjoeh dejtie olkese vedtedh jallh ij.
Muhto jus olmmoš lea skibas ja ohcá buohccebuhtadusa dáhkádusfitnodatsearvvis dikšubargoveahka oažžu guođđit dieđuid mat dárbbahuvvojit mearridan dihte leago ovttaskasas riekti buohccebuhtadussii.	Gosse maana båarasåbpoe sjædta jïh jïermijes dellie maana jïjtje åådtje nænnoestidh jis hoksebarkijh åadtjoeh bïevnesh olkese vedtedh jïh gïese.
Dat guoská maid jus bártida dehe skihppá ja háliida buhtadusa dáhkádusfitnodatsearvvis.	Ij gååvnesh naan sjïere aaltereraaste gåessie maana åådtje jïjtje nænnoestidh, dam åådtje persovneste persovnese nænnoestidh.
Dalle lea dáhkádusfitnodatsearvvis riekti oažžut oasi dain dieđuin mat dárbbahuvvojit mearridan dihte leago ovttaskasas riekti buhtadussii.	Dïhte sæjhta jiehtedh eah åelieh åålegh åadtjoeh maanan healsoetsiehkien bïjre daejredh.
Rihkkus jávohisvuođa geatnegasvuhtii	Försäkringskassan / tjirkijekassa jïh försäkringsbolag / tjirkijebolaagh
Vaikko leat dihto dilálašvuođat go dikšubargoveahka oažžu rihkkut jávohisvuođa gáibádusa leat beare spiehkastahkan.	Jïjtje nænnoste jis healsoe- jïh skïemtjehokse åådtje bïevnesh olkese vedtedh dan bïjre mah skïemtjelassh åtna jallh mah båehtjierdimmieh åådtjeme.
Vuođđojurdda lea ahte jávohisvuođa gáibádus lea buohcci suddjemii.	Mohte jis skïemtjes jïh skïemtjemaaksoem ohtsedh tjirkijekasseste hoksebarkijh åadtjoeh dah vedtedh bïevnesh mejtie daarpesjieh guktie maahta vuarjasjidh jis reaktam åtna skïemtjemaaksose.
Jus olmmoš buohccin eahpida soamis dikšunbargoveagas lea rihkkon jávohisvuođa gáibádusa sáhttá dan almmuhit poliisii dehe Sosiálastivrii.	Dïhte aaj jis skaaram jallh skïemtjelassem åådtjeme jïh sæjhta maaksoem sov tjirkijebolaageste åadtjodh.
Dat sáhttá doalvut dasa ahte persovdna šaddá sivahallot ja dubmejuvvot.	Dellie tjirkijebolaage reaktam åtna daejredh maam daarpesje guktie maahta vuarjasjidh jis reaktam maaksose åtna.
Olmmoš mearrida ieš (ca 1 sida)	Miedtemh sjeavohthvoeten vööste
Mánáid dahkko (ca 2 sidor)	Våaromeåssjele lea sjeavohthvoete gååvnese juktie edtja skïemtjijem vaarjelidh.
Spiehkastat jávohisvuođa gáibádusas (ca 3 sidor)	(ca. 3 sidor)
1177 Vårdguiden redakšuvdna ja redakšuvdnaráđđi lea heivehan, dárkkistan ja dohkkehan buot sisdoalu.	Gaajhkh sisvege lea gïetedamme, goerehtamme jïh dåhkasjahteme redaksjovneste jïh redaksjovneraereste 1177 Vårdguiden.