vad-kostar-lakemedel-pa-recept.html.xml
Davvisámegiella / Nordsamiska
Åarjelsaemiengiele / Sydsamiska
Mas lea jearaldat ?
Mij dïhte lea ? (ca.
(ca 4 sidor)
4 sidor)
Mas lea jearaldat ?
Mij dïhte lea ? (ca.
(ca 4 sidor)
4 sidor)
Mas lea jearaldat ?
Mij dïhte lea ?
Mas lea jearaldat ?
Mij dïhte lea ?
Suodji alla goluid vuostá
Vaarjelimmie jolle maaksovi vööste
Stáhta doarjjaruhta, ng. ekonomalaš doarjja, go dárbbaha dálkasiid ja muhtin eará diŋggaid olmmoš sáhttá dárbbahit jus leat dihto skibasvuođat.
Staate subvensjovnerade, dïhte sæjhta jiehtedh ekonomeles dåarjoem vadta, gosse daalhkesh daarpesje jïh naan jeatjah vaaroeh maam maahta daarpesjidh gosse såemies skïemtjelassem åtna.
Eanaš dálkasat mat čállojit reseptii dorjojuvvo doarjjaruđain.
Jeenjemes daalhkesh mah reseptine tjaalasåvva lea subvensjovnereme.
Doarjjaruhta čilgejuvvo dálkkasoavdduid lágas.
Subvensjovnem Lagen om läkemedelsförmåner bïhkede.
Suodji alla goluid vuostá mii lágas gohčoduvvo beaivválaš gielas allagollosuodji.
Dïhte vaarjelimmie jolle maaksovi vööste maam laake vadta beajjetjen gohtje jollemaaksovevaarjelimmie.
Lága jelgii lea vuoimmis ahte:
Laaken mietie:
oažžu vuoládusa nu gohčoduvvon allagolloráhpa jelgii eanaš dálkasiin, p-pillariin ja stomibuktagiin
rabadtem åådtje dan mietie maam gohtje jollemaaksovitråahpam jeenjemes daalhkesi åvteste, p-pillere jïh stomiartihkelh
ii dárbbat máksit maidege atnugálvvuin mat dárbbahuvvojit buvttihit gorudii dálkasiid ja ieš kontrolleret dálkkodeami, ovdamearkka dihte sákkiid varasohkkaramihtideapmái
ij maam akt maeksieh åtnoeartihkeli åvteste mejtie daarpesje gosse kråahpese daalhkesidie buakta jïh jijtje medisinererem vååksje, vusiehtimmien gaavhtan heerrehkh förredïjnegemöölemasse
oažžu sierra suoji alla goluid vuostá dihto dálkasiidda vuollái 16 jahkásaš mánáide.
åådtje sjïere vaarjelimmien jolle maaksovi vööste såemies beapmojde maanide nuerebe 16 jaepien båeries.
Haddi ja doarjjaruhta
Åasah jïh subvensjovne
Bátnedikšun- ja dálkkasovdohálddahus, TLV, lea dat eiseváldi mii mearrida hattiin ja doarjjaruđain.
Tandvårds- och Läkemedelsförmånsverket, TLV, dïhte dan reereme mij åasaj jïh subvensjovni bïjre sjæjsjale.
Go TVL galgá váldit mearrádusa doarjjaruđain dat gehččet addágo dálkkas ávkki mii vástida golu doarjut dan doarjjaruđain.
Gosse TLV edtja subvensjovnem bïjre sjæjsjalidh dellie daalhkesem vuartesje jis aevhkiem vadta mij dïhte maaksove mij båata jis dam subvensjovnerede.
Ávki sáhttá ovdamearkka dihte leahkit buoret dearvvašvuohta ja lassánan eallinahki.
Aevhkie maahta vuesiehtimmien gaavhtan årrodh buerebe healsoe jïh guhkebe jielemegåhkoem.
TVL árvvoštallá maid sáhttágo dálkkasgeavtin unnidit servodaga goluid, ovdamearkka dihte čuohpademiid, buohccinčálihemiid dehe boarrásiidfuolaheami.
TLV aaj vuarjesje jis åtnoem daalhkesistie maahta siebriedahken maaksovh vaeniedidh, vuesiehtimmien gaavhtan operasjovnh, skïemtjetjaelemh jallh voeresehokse.
Dálkkasfitnodagat sáhttet ieža válljet vuovdit dálkasa olggobealde allagollosuoji.
Daalhkesesïelth maehtieh jïjtje veeljedh daalhkesem doekedh jollemaaksovevaarjelimmiem ålkoelisnie.
Dalle haddebidjan lea friddja, dat mearkkaša dálkkasfitnodagat ieža mearridit hatti.
Dellie åasam frijje, dïhte sæjhta jiehtedh daalhkesesïelte jïjtje åasam sjæjsjele.
Dálkasiin mat eai gullo allagollosuoji vuollái oažžu ieš máksit olles golu.
Daalhkesi åvteste mij ij leah jollemaaksovevaarjelimmesne åådtje jïjtje abpe maaksovem maeksedh.
Muhtin dálkasiin sáhttá leahkit ráddjejuvvon doarjjaruhta.
Naan daalhkesh maehtieh gaertjiedamme subvensjovnem utnedh.
Dat mearkkaša ahte dálkkas lea dorjojuvvon doarjjaruđain beare dihto buohccejovkui dehe dihto skibasvuođa dikšumii.
Dïhte sæjhta jiehtedh daalhkese lea subvensjovneradamme sjïere skïemtijedåahkan jallh edtja sjïere skïemtjelassem båehtjierdidh.
TVL:s ja FASS:s leat webbáikkit gos sáhttá oaidnit leago dálkkas dorjojuvvon doarjjaruđain dehe ii.
TLV jïh FASS webbesijjieh utnieh gusnie maahta vuejnedh jis daalhkesem lea subvensjovneradamme jallh ij leah.
Hálbbimus molssuhahtti molssaeaktu
Aelpemes alternatijve mïsse maahta målsodh
Muhtumin leat máŋga seammaárvosaš molssaeavttu dálkasii.
Muvhtene gååvnese jienebe seammavierhtegs alternatijvh akte daalhkesasse.
Dat gohčoduvvo generalas dálkkas.
Dejtie gohtje generikeles daalhkesh.
Dat siskkilda seamma olu seamma váikkuheaddji ávdnasa dehe ávdnasiid ja das lea seamma vuoibmi.
Dej sisvege seamma jïjnjh seamma ïebne jallh ïebneste jïh seamma effektem utnieh.
Muhto dat soitet leat bajil sierralágánat ja siskkildit sierra lasseávdnasiid ovdamearkka dihte seailluhanávdnasiid.
Mohte maehtieh vååjnodh ovmessie vuekine jïh ovmessie sisvege utnedh, vuesiehtimmien gaavhtan konserveremevierhtieh.
Dat soitet boahtit sierra dálkkasfitnodagain ja dain sáhttet leat sierra hattit.
Dah maehtieh ovmessie daalhkessïelti luvhtie båetedh jïh ovmessie åesieh utnedh.
Dáid molssaeavttuid sáhttá molsut gaskaneaset apotehkas.
Dah alternatijvh maehtieh sinsitnine målsodh apotehkesne.
Dálkkashálddahus mearrida maid dálkasiid oažžu lonuhit nubbái.
Dïhte lea Läkemedelsverket mij nænnoste mah daalhkesh jeatjine åådtje målsodh.
Jus leat máŋga generalas dálkasa ja dat mii lea reseaptas ii leat hálbbimus apotehka ferte molsut dan molssaektui mas lea márkaniid vuolimus haddi.
Jis jïjnjh generikeles daalhkesh gååvnesieh jïh dam maam reseptesne tjaaleme ij leah aelhpemes tjuerieh dah apotehkh dejtie målsodh alternatijvese mij lea maarhnan aelpemes åasa.
Beare dat hálbbimus molssaeaktu lea ollásit dorjojuvvon doarjjaruđain.
Dïhte lea barre dïhte aelpemes alternatijve maam lea ellies subvensjovnereme.
Ovttaskas sáhttá válljet oastit dan divrasit dálkasa mii lea reseaptas, muhto dalle ferte máksit gaskaearu ieš, dat ii gullo allagollosuoji vuollái.
Maahta veeljedh dam dovrebe daalhkesem åestedh maam reseptesne tjaaleme, mohte dellie tjuara jïjtje gaskemaaksovem maeksedh, dïhte ij leah meatan jollemaaksovevaarjelimmesne.
Jus ii hálit dan molssaeavttu masa apotehka molsu iige dasage mii lea reseaptas sáhttá válljet generalas molssaeavttu.
Jis ij sïjhth dam alternatijvem mïsse apotehke molse jïh ij dam maam reseptesne tjaaleme maahta jeatjah generikeles alternatijvem veeljedh.
Muhto dalle ferte máksit olles golu ieš.
Mohte dellie tjuara jïjtje gaajhkem maeksedh.
Dat lea oainnát beare dat mii lea reseaptas ja dat hálbbimus molssuhahtti dálkkas mii gullo doarjjaruđa vuollái.
Barre dïhte mij reseptesne jïh aelpemes daalhkesem mïsse maahta målsodh mij lea subvensjovnesne.
Sivvan dasa lea ahte ii giige dárbbat máksit eanet go dárbbašlaš dálkasis jus leat sierra haddát máŋga seamma soarttaga.
Dan sjïekenistie ij naan edtjh jienebe maeksedh enn daerpies jis gååvnesieh jienebh seamma såarhtesne ovmessie åeside.
Jus olmmoš medisiinnalaš siva dihte ferte geavtit erenomáš fabrikáhta dálkasa doavttir sáhttá namuhit reseaptas ahte dálkasa ii oaččo lonuhit earái.
Jis medisijnen sjïekenistie tjuara daalhkesem sjïere fabrikateste nåhtadidh maahta dåaktere dam reseptese tjaeledh ij maehtieh daalhkesem målsodh.
Dalle ii dárbbat máksit sierra golu eaktun ahte dálkkas gullo allagollosuoji vuollái.
Dellie ij daarpesjh dam lissie-åasam maeksedh jis daalhkesem lea jollemaaksovevaarjelimmesne.
Medisiinnalaš sivat sáhttet ovdamearkka dihte leahkit ahte ovttaskas lea allergiijalaš tableahta feargaávdnasii dehe ovttaskasas lea váttis rahpat báhka.
Medisijnen sjïeke maahta vuesiehtimmien gaavhtan årrodh jis allergijeles klaerieïebnen vööste maam tabledtesne gååvnese jallh jis gïerve sjïere aeskiem rïhpestidh.
Áigodaga diŋga
Boelhken vaaroe
TVL mearrida mat hattit leat vuoimmis maŋŋel go dálkkasfitnodagat leat ohcan hadderievdadeami.
TLV sjæjsjele guktie dah åasah sjidtieh mænngan daalhkesesïelth åasajeatjatehtemem ohtsedamme.
Dálkkashaddi sáhttá, ohcamuša mielde, rievdat juohke mánu.
Daalhkesen åasa maahta, ohtsemen mænngan, fïerhten asken jeatjahtehtedh.
Mii guoská generalas dálkasiidda dat molssaeaktu mii oažžu vuolimus haddi gohčoduvvo áigodaga diŋgan.
Generiken daalhkesi bïjre dïhte alternatijve man vueliehkommes åasa dïhte lea boelhken sæjjasadtje.
TVL informere apotehka mii molssaeaktu lea áigodaga diŋga ja masa dat galget molsojuvvot.
TLV apotehkide bæjhkohte mah alternatijvh mah leah boelhken sæjjasadtje jïh mejtie edtjieh målsodh.
TVL mearrida maid guokte molsun researvamolssaeavttu jus áigodaga diŋga nohkká.
TLV aaj göökte reservealternatijvi bïjre bæjhkohte jis boelhken sæjjasadtje nåhka.
Dat sáhttá varieret mánus mánnui man molssaektui apotehka molsu.
Dïhte maahta askeste askese jeatjahtehtedh mij alternatijvese apotehkh målsodh.
Áigodaga diŋgga dárkkuhus lea ahte dat vearroruđat mat leat dárkkuhuvvon dálkasa doarjjaruhtii galget rehkket nu ollugii ja nu máŋgasii go vejolaš.
Boelhken sæjjasadtje dan gaavhtan dah skaehtievierhtieh mah daalhkesen subvensjovnese juhtieh edtjieh ryöhkedh dan jijnjemasse jïh dan gellie goh gåarede.
Áigodaga diŋga lea seamma buot apotehkain.
Boelhken sæjjasadtje lea seamma gaajhkine apotehkine.
Muhto muhtumin sáhttá dáhpáhuvvat ahte apotehka lea oastán sisa stuora meari áigodaga diŋgga.
Muvhtene apotehke feerh jïjnjh åesteme boelhken sæjjasadtjeste.
Apotehka oažžu dalle vuovdit dan čuovvovaš mánu nai.
Dellie apotehke åådtje dam doekedh båetijen asken aaj.
Dat mearkkaša ahte ovttaskassii fállojuvvo apotehkas mannan mánu diŋga ja dálá mánu diŋga earás.
Destie båata maahta dovne öövteben asken sæjjasadtjem aktene apotehkesne jïh daan asken sæjjasadtjem jeatja apotehkesne faaleldahkine åadtjodh..
Dán guovtti diŋggas sáhttet leat sierra hattit.
Dah göökte vaaroeh maehtieh ovmessie åasah utnedh.
Ovttaskas máksá eanemus 2200 ruvnna jagis
Jeenjemes 2 200 kråvnah fïerhtene jaepesne maaksa
Allagollosuodji mearkkaša ahte ovttaskas máksá eanemus 2200 ruvnna ovtta periodas jagis.
Jollemaaksovevaarjelimmien tjïrrh jeenjemes 2 200 kråvnah maaksa boelhkesne mij lea jaepiem.
Dát jahki gohčoduvvo allagolloperiodan.
Dïhte jaepie jollemaaksoveboelhkem gohtje.
Allagollosuodji guoská dálkasiid mat ovttaskas oažžu reseaptas ja TVL:s lea mearridan galget leat dorjojuvvon doarjjaruđain.
Jollemaaksovevaarjelimmie daalhkesidie mejtie reseptesne åådtje jïh mejtie TLV lea mieriesovveme edtja subvensjovneradidh.
Dat gusket atnudiŋggaid maid oažžu nu gohčoduvvon veahkkeneavvokoarttain.
Dïhte lea aaj åtnoeartihkelh mejtie maam gohtje viehkievierhtiekåarhtesne åådtje.
Mii guoská eanas dálkasiidda ovttaskas máksá nu gohčoduvvon iežasmávssu juohke geardde go viežžá reseaptas dassážiigo lea ollen 2200 ruvnna rádjái.
Jeenjemes daalhkesi åvteste maaksa dam maam gohtje jïjtjemaaksovem fïerhten aejkien gosse dejtie reseptesne veedtjie goske 2 200 kråvnah jaksa.
Seamma guoská atnudiŋggaid mat dárbbahuvvojit stomiijas.
Seammalaakan åtnoeartihkelidie maam daarpesje gosse stomijem åtna.
Muhtin dálkasiin ii dárbbat máksit iežasmávssu.
Muvhth daalhkesijstie ij naan jïjtjemaaksovem maeksieh.
Jus olbmoš lea insuliinnain dikšojuvvon sohkardávda insuliidna ii mávsse maidege.
Jis insulinebåehtjierdimmie diabetesem åtna dellie ij maam akt insulinen åvteste maeksieh.
Jus lea skibasvuohta mii gullo njoammusuodjelága vuollái eanadiggi máksá olles golu dálkasis mii unnida njoammuma, ovdamearkka dihte viruseasti dálkasiid Hiva vuostá
Jis skïemtjelassem åtna mij suetievaarjelimmielaaken nuelesne laantedigkie maaksa abpe åasam daalhkesen åvteste mij laanestimmiem vaenede, vuesiehtimmien gaavhtan viruseheerreden daalhkesh hiv:en vööste.
Dihto eanadikkit mákset olles dehe oasi iežasmávssuin dihto dálkasiin ja dihto buohccijoavkkuide, ovdamearkka dihte p-pillariid nuorra nissoniidda.
Såemies laantedigkie abpe jallh bieliem jïjtjemaaksovistie muvhti daalhkesi jïh skïemtjijedåehkiej åvteste maaksa, vuesiehtimmien gaavhtan p-pillerem noere nyjsenæjjide.
Atnudiŋggat leat nuvttá mat dárbbahuvvojit doalvut gorudii dálkasiid ja ieš kontrolleret iežas dálkkodeami.
Ij maeksieh åtnoeartihkeli åvteste maam daarpesje gosse kråahpese daalhkesidie vaalta jïh jïjtje medisineeremem vååksje.
Ovdamearkka dihte dakkár atnudiŋggat leat boahkuhanávdnasat ja sákkit varrasohkarmihtideapmái.
Vuesiehtimmieh dagkerh åtnoeartihkelidie leah stritjkh jïh tsåarah vïrredïjneghmööleminie.
Iežasmáksu allagolloráhpa jelgii
Jïjtjemaaksove jollemaaksovetråahpen mietie
Go álggaha allagolloáigodaga jagis ovttaskas máksá olles dálkkasgolu ja stomiijadiŋggaid ieš dassážiigo lea máksán 1100 ruvnna.
Gosse aalka jollemaaksoveboelhkem jaepesne abpe åasam daalhkesi jïh stomiartihkeli åvteste goske ektesne lea maakseme 1 100 kråvnah.
Dasto iežasmáksu unnu cehkiid mielde nu gohčoduvvon allagolloráhpa mielde.
Dan mænngan jïjtjemaaksovem unnede daltesi mietie dejnie maam gohtje jollemaaksovetråahpen mietie.
Juohke ođđa oastimis ovttaskas álgá dan golus masa leai ollen ovddit oastimis ja goargŋu ovddos bajás guvlui ráhpa.
Fïerhte orre åesteme aalka dehtie maaksovistie maam jakseme gosse minngemes aejkien maam akt åasteme jïh bæjjese tråahpen mietie guatsa.
Go lea máksán 2200 ruvnna ii dárbbat máksit eanet loahppa allagolloáigodagas.
Gosse 2 200 kråvnah maakseme dellie ij daarpesjh vielie maeksedh boelhkesne mij aajmene jollemaaksoveboelhkesne.
Eaktun dasa ahte dát lea vuoimmis lea ahte dat dálkasat maid viežžá gullojit allagollosuoji vuollái.
Dah daalhkesh mejtie veedtjie tjuerieh meatan årrodh jollemaaksovevaarjelimmesne.
Go allagolloáigodat nohká álggahuvvo ođđa perioda boahttevaš oastimis, beroskeahttá goigo ovttaskas lea allagolloráhpas.
Gosse jollemaaksoveboelhke orreje, aalka vihthorre boelhkem gosse vihth åesiestidh, seamma saaht gusnie lea jollemaaksovetråahpesne.
Ná doaibmá allagolloráhppa
Naemhtie jollemaaksovetråahpa jåhta
Ollislaš dálkkasgollu
Ektine daalhkeseåasah
Máksá eanemus
50% rabadte
Tabealla čájeha mot allagollosuodji addá veháš gerddiinis unnon golu.
Tabelle vuesehte guktie jollemaaksovevaarjelimmie daltesinie åasam vaenede.
Erenomáš borramušgálvu mánáide
Sjïere beapmoeh maanide
Borramušgálvvut nai mánáide geat leat vuollái 16 jagi ja geain leat dihto skibasvuođat, ovdamearkka dihte geat eai gierdda glutena, leat dorjojuvvon doarjjaruđain.
Aaj beapmoeh maanide mah nuerebe 16 jaepieh jïh sjïere skïemtjelassh utnieh, vuesiehtimmien gaavhtan glutenintoleranse, lea subvensjovneradamme.
Borramušgálvvut čállojuvvojit nu gohčoduvvon borramušgálvorávvagii ja daid oažžu viežžat alimusat 90 beaivái gearddiinis.
Dah beapmoeh olkese tjaalasåvva dïsse maam gohtje beapmoehöörnemisnie, jïh åådtje dejtie veedtjedh guhkemes 90 biejjieh fïerhten aejkien.
Ovttaskas máksá 120 ruvnna juohke geardde, muhto dat máksu ii rehkenasto allagollosuodjái.
Maaksa jïjtjemaaksovem 120 kråvnah fïerhten aejkien, men ij leah dïhte meatan jollemaaksovevaarjelimmesne.
Olugo oažžu oastit gearddiinis ?
Man jïjnjh åådtje fïerhten aejkien åestedh ?
Ovttaskas ii oaččo oastit vaikko man olu allagollosuoji siste.
Ij maehtieh man jïjnjh jollemaaksovevaarjelimmesne.
Mearri man oažžu oastit galgá leat dárkkuhuvvon bistit 90 beaivái, dat mearkkaša sullii golbma mánu.
Dam maam åådtje åestedh edtja soejkesjen mietie 90 biejjieh ryöhkoeh, dïhte sæjhta jiehtedh medtie golme askh.
Eastadanávnnas, ovdamearkka dihte p-pillar ja p- boahkuhanávdnasat, eai gullo dán golmmámánonjuolggadussii.
Preventijvevierhtieh, vuesiehtimmien gaavhtan p-pillerh jïh p-stratjkh eah leah meatan dennie golmeaskenjoelkedassesne.
Jus ovttaskas oažžu viežžat reseaptas máŋgii ođđa viežžan dahkko easka go lea gollan guokte goalmmátoassi dan áiggis man dálkkas rehkenasto bistit ovddit viežžama rájis.
Jis gellien aejkien åådtje resepetsne vïedtjedh ij maehtieh vielie veedtjedh åvteli göökte golmehts dehtie tïjjeste maam daalhkesh edtjieh ryöhkedh dehtie minngemes vïedtjemistie.
Ovdamearkka dihte jus ovttaskas lea viežžan dálkasa golmma mánu atnui ferte leat gollan guokte mánu ovdalgo oažžu viežžat reseaptas fas.
Vuesiehtimmien gaavhtan jis daalhkesidie veedtjeme mejtie edtjieh golme askh ryöhkedh dellie tjuara göökte askh vaasedh åvteli åådtje viht reseptesne vïedtjedh.
Sáhttá oastit stuorit meari go ovtta váldima hávil, muhto dalle ferte máksit olles hatti dan mearis mii manná badjel golmma mánu geavaheami.
Maahta åadtjodh stuerebe veahkam enn akte veahka akten aejkien åestedh, bene dellie tjuara ellies åasam maeksedh dam veahkam mij jienebe golme askh åtnoste.
Jus doavttir lea čállán reseptii ahte ferte gollat vissis áigi váldimiid gaskkan dalle ii sáhte váldit olggos eanet go doavttir lea namuhan.
Jis dåaktere lea reseptesne tjaaleme tjuara boelhkem vaasedh vïedtjemi gaskem ij maehtieh vïedtjedh daamhtajommes enn dåaktere tjaaleme.
Jus leat erenomáš sivat, ovdamearkka dihte jus ovttaskas galgá leahkit olgoriikkas guhkit áiggi, sáhttá viežžat dálkasa allagollosuoji siste guhkit áigái go golmma mánnui.
Jis joekoen sjïekh åtna, vuesiehtimmien gaavhtan edtja ålkoelaantesne guhkiem årrodh, maahta daalhkesh jollemaaksovevaarjelimmesne guhkebe goh golme askh.
Muhto dalle ferte bastit čájehit dan, ovdamearkka dihte reaisoáššebáhpiriiguin.
Bene dellie tjuara dam vihtiestidh, vuesiehtimmien gaavhtan feelemeleahpine.
Goas allagollosuodji lea vuoimmis ?
Gåessie jollemaaksovevaarjelimmie nåhtede ?
Vai allagollosuodji lea vuoimmis ferte das gii čállá olggos dálkasa leahkit bargobáiki merkejuvvon reseaptas logahahtti sáhcokodain.
Juktie maehtedh jollemaaksovevaarjelimmiem nåhtadidh dïhte gie reseptem tjaala tjuara sov barkoesijjiem reseptesne sïevekoden hammoe maam maahta lohkedh.
Jus reseapta guoská dálkasa mas lea ráddjejuvvon doarjjaruhta mearrideaddji ferte merket maid reseptii ahte allagollosuodji lea vuoimmis.
Jis reseptesne daalhkesem gaertjiedamme subvensjovnine tjuara tjaelije aaj reseptesne tjaeledh edtja jollemaaksovevaarjelimmesne årrodh.
Allagollosuodji guoská dasa gii orru dehe geas lea bargobáiki Ruoŧas dehe das geas lea eurohpalaš buohccedáhkáduskoarta eará EES-riikkas dehe Sveitsas.
Jollemaaksovevaarjelimmie dejtie gie Sveerjesne årroeminie jallh barkeminie jallh dïhte gie europeijen skïemtjetjïrkemekåarhtem åtna jeatjah EES-laanteste jallh Schweiz:ste.
Eurohpalaš buohccedáhkáduskoarta ferte vuosehuvvot nu doavttirgalledeamis go apotehkas.
Dïhte europeijen skïemtjetjïrkemekåarhtem edtja dovne dåakteren luvnie jïh apotehkesne vuesiehtidh.
Ruoŧas lea maid soahpamuš dihto riikkain olggobealde Europa; Algeria, Australia ja oasseriika Quebec Kanadas, mii mearkkaša dálkkasoavdu guoská dáid riikkaid riikkavuložiidda jus sis lea dárbu dálkasiidda go sii leat Ruoŧas.
Sveerje aaj latjkoem åtna muvhtine laantine Europan ålkoelisnie; Algeriet, Australien jïh Quebec Kanadisnie, mïj sæjhta jiehtedh daalhkeseaevhkiem aaj otnegidie dehtie laantijste jis dah daalhkesh daarpesjieh gosse Sveerjesne.
Buot vuollái 18 jahkásaš mánáin seamma dáluveagas, dat mearkkaša geat leat čálihuvvon seamma dálloadressii, lea oktasaš allagollosuodji.
Gaajhkh maanah nuerebe 18 jaepieh seamma gåetesne, dïhte sæjhta jiehtedh seamma årromesijjesne tjaalasovveme, lea ektesne jollemaaksovevaarjelimmie.
Dat mearkkaša ahte mánáid buot iežasmávssut rehkenasto oktii.
Dïhte sæjhta jiehtedh gaajhkh maanaj jïjtjemaaksovh ektine ryöknoe.
Dat mearkkaša ahte biologalaš oappážiin geat leat čálihuvvon sierra adressii lea iežas allagollosuodji.
Dïhte sæjhta jiehtedh biologijen åerpenh gïeh ovmessie årromesijjine tjaalasovveme dellie fïerhten maana lea jïjtse jollemaaksovevaarjelimmie.
Allagollodiehtovuođđu
Jollemaaksovedatabase
Olmmoš ii dárbbat ieš fuolahit man olu ovddas lea oastán.
Ij daarpesjh jïjtje daejredh man jïjnjh lea maakseme.
Nu gohčoduvvon allagollodiehtovuođus, man stáhtalaš fitnodatsearvi Apotekets Service AB gieđahallá, registrerejuvvot buot oastimat allagollosuoji siste.
Dennie maam gohtje jollemaaksovedatabsesne, mij staaten sïelte Apotekens Service AB gïetede, gaajhkh åastemh registreradidh jollemaaksovevaarjelimmesne.
Systema doallá čielgasa man olu ovttaskas lea máksán iežasmávssu ja rehkenastá man olu rabáhtta šaddá allagolloráhpa jelgii juohke geardde go oastá.
Systeme gïetede man jïjnjh fïerhten aejkien lea jïjtjemaaksovem maakseme jïh ryöknoe man stoerre rabadte sjædta jollemaaksovetråahpan mietie fïerhten aejkien maam akt åestedh.
Buot apotehkat leat čadnojuvvon seamma diehtovuđđui nu ii mearkkaš maidege man apotehkas gávppaha.
Gaajhkh apotehkh lea seamma databasesne dannasinie maahta gaajhkh apotehkine daalhkesh åestedh.
Allagollodiehtovuđđui čatnaseapmi lea eaktodáhtolaš.
Dïhte jïjtjevyljehke jis sæjhta jollemaaksovedatabasesne meatan.
Dat mii registrerejuvvo diehtovuđđui lea namma, persovdnanummir, oastobeaivi, man apotehkas ovttaskas lea viežžan reseaptta, man olu lea máksán, submi masa lea ollán allagollosuojis ja allagolloáigodaga álginbeaivi.
Dejtie mejtie databasese registrerede lea nomme, persovnenummere, datume gåessie åesteme, mij apotehkide reseptem viedtjeme, man jïjnjh dan åvteste maakseme, man jïjnjh jollemaaksovevaarjelimmesne jakseme jïh aalkoedatume jollemaaksoveboelhkesne.
Informašuvdna mii registrerejuvvo gevtojuvvo beare vai ovttaskas oažžu rivttes rabáhta.
Dam bïevnesem maam registrerede ajve nuhtjesåvva guktie edtja reaktoe rabadtem åadtjodh.
Eai mangelágán dieđut maid dálkasiid lea ožžon dehe gii doaktáriid lea čállán reseaptta registrerejuvvo.
Ij naan bïevnesh registreredh dan bïjre magkerh daalhkesh lea åådtjeme jallh mij dåaktaridie reseptem tjaaleme.
Olmmoš sáhttá goas fal bivdit váldosa allagollodiehtovuođus dain dieđuin mat leat ovttaskasas alddis ja dain mánáin geaidda lea fuolaheaddji.
Maahta gåess ' akt tjaatsegem jollemaaksovedatabaseste gihtjedh jïh åådtje daejredh mah bïevnesh desnie gååvnesieh dov bïjre jïh dej maanaj bïjre mejtie åelieh.
Dan dahká deavdimiin ja sáddemiin blankeahta Apotekets Service AB:i, gos maid sáhttá oažžut blankeahta.
Dellie goerem dievhtedh jïh dam Apotekens Service AB:se seedtedh, mestie aaj goerem åådtje.
Válljet leahkit olggobealde
Veeljedh ålkoelisnie årrodh
Ovttaskas sáhttá válljet leahkit čanakeahttá allagollodiehtovuđđui.
Maahta veeljedh ij meatan årroeh jollemaaksovedaatabasesne.
Dalle oažžu apotehkas guitte mii gohčoduvvo allagolloduođaštus go oastá dálkasiid allagollosuoji siste.
Dellie leahpam åådtje maam gohtje jollemaaksovevihtiestimmie apotehkesne gosse daalhkesh åasta mij jollemaaksovevaarjelimmesne.
Allagolloduođaštusaš lohká man olles iežasmávssu ovttaskas lea máksán.
Jollemaaksovevihtiestimmeste tjåådtje man stoerre jïjtjemaaksovem ektesne maakseme.
Lea dehálaš vurket maŋemuš allagolloduođaštusa ja čájehit dan ovttas reseapttain go oastá dálkasiid.
Vihkeles minngemes jollemaaksovevihtiestimmiem spååredh jïh dam vuesehte resepten ektesne gosse edtja daalhkesh åestedh.
Apotehka dárbbaha diehtit man dásis allagolloráhpas ovttaskas lea oažžun dihte rabáhta.
Apotehke daarpesje daejredh mij daltesisnie jollemaaksovetråahpesne juktie reaktoe rabadtem åådtje.
Mas lea jearaldat ?
Mij dïhte lea ? (ca.
(ca 4 sidor)
4 sidor)
Čálli ja redaktevra:
Tjaelije jïh redaktööre:
1177 Vårdguiden redakšuvdna ja redakšuvdnaráđđi leat heivehan, dárkkistan ja dohkkehan buot sisdoalu.
Gaajhkh sisvege lea gïetedamme, goerehtamme jïh dåhkasjahteme redaksjovneste jïh redaksjovneraereste 1177 Vårdguiden.