vavnadsprov-av-prostata---prostatabiopsi.html.xml

Davvisámegiella / Nordsamiska	Åarjelsaemiengiele / Sydsamiska
Čoahkkáigeassu (ca 2 sidor)	ÅarjelsaemiengieleSydsamiska
Manin dutkan dárbbahuvvo ?	Mannasinie goerehtimmiem daarpesje ?
(ca 2 sidor)	(ca. 2 sidor)
Nu dat dáhpáhuvvá (ca 4 sidor)	Naemhtie dorje (ca. 4 sidor)
Manin dutkan dárbbahuvvo ?	Mannasinie goerehtimmiem daarpesje ?
(ca 2 sidor)	(ca. 2 sidor)
Nu dat dáhpáhuvvá (ca 4 sidor)	Naemhtie dorje (ca. 4 sidor)
Čoahkkáigeassu	Iktedimmie
Čoahkkáigeassu	Iktedimmie
Almmolaččat	Sïejhme
Ovdaraksa gođusiskkus dehe ovdaraksabiopsa, mearkkaša ahte doavttir váldá olu unna binnáid ovdaraksagođđosis vai sáhttá dutkat dan.	Åedtjiepryövenasse prostateste, jallh prostatabiopsije, dåaktere vaalta dan onn ' ohtje stuhtjh åedtjeste prostateste guktie maahta dejtie goerehtidh.
Iskkus sáhttá dahkkot danin ahte doavttir háliida dutkat leatgo borašdávdaseallat ovdaravssas.	Maahta pryövenassem åadtjodh darjodh juktie dåaktere sæjhta goerehtidh jis cancerecellh gååvnesieh prostatareavseste.
Iskkus sáddejuvvo laboratoriai gos dat analyserejuvvo.	Pryövenasse laboratijumese seedtie gusnie dam analyseeredh.
Doavttir dieđiha dasto iskkusbohtosa.	Dåaktere beavna pryövenassen resultaatem dan mænngan.
Gođusiskosa oktavuođas ovttaskas oažžu dábálaččat antibiotihkatableahta.	Gosse åedtjiepryövenassem vaalta åådtje daamhtaj antibiotikatabledtem.
Muhtumin oažžu maid antibiotihkatableahta mielde ruoktot vai beassá váldit moadde diimmu maŋŋel dutkama.	Muvhtene aaj åådtje antibiotikatabledtem meatan gåetide maam edtja vaeltedh måedtie tæjmoeh goerehtimmien mænngan.
Lea hui dehálaš váldit tableahtaid vai ii oaččo infekšuvnna.	Dan vihkeles dejtie tabledtide vaeltedh guktie infeksjovnem heerredh.
Jus ovttaskas lea hearki soames soarttat antibiotihkii, lea dehálaš muitalit dan ovdal dutkama.	Jis allergijeles naan såarhte antibiotikan vööste, dellie vihkeles dam jiehtedh goerehtimmien åvteli.
Jus ovttaskasas lea sohkardávda, váibmovihki riegádeami rájes dehe soames soarttat váivi váibmouvssohiin lea dehálaš ahte dan dieđiha vuostáváldimis áiggil ovdal dutkama.	Jis diabetesem åtna, reakasovveme vaajmoefïejline jallh naan såarhte vaejvieh vaajmoeklaffigujmie lea aaj vihkeles dam dåastoevasse jiehtedh guhkiem goerehtimmien åvteli.
Dat guoská olbmo dikšojuvvo varanjárbudan dálkasiin dehe kortasonatableahtaiguin.	Dïhte aaj jis båehtjierdeminie vïrresiegkes medisijnine jallh kortisontabledtigujmie.
Jur ovdal dutkama ovttaskas manná hivssegis ja guđđe čoali ja ráhku.	Raakte goerehtimmien åvteli ohtjegåatan mænna tjåelieh döömedh jïh gadtjedh.
Got dutkamuš dáhpáhuvvá ?	Guktie goerehtimmiem dorje ?
Go dutkojuvvo olmmoš velleha gurut gilgga nalde seaŋgabeaŋkkas.	Gosse goerehteminie dellie garrah bielesne britsesne vealesje.
Doavttir álgá guldalemiin ovdaravssa suorpmain bahtačoalis.	Dåaktere aalka prostatam damtedh soermine maadthtjåelesne.
Dasto dolvojuvvo ultrajietnasoabbi várrogasat moadde centte bahtačoallái.	Dan mænngan ultratjoerestavem mojhteleslaakan naan centimeeterh maadthtjåelien sïjse rijtie.
Dat ii bávččat muhto soaitá orrut unohas.	Ij baektjedh mohte ånnetji ovmurries damta.
Ultra-jietnasoabbekanála bakte doavttir doalvu nálu mii gevtojuvvo váldit iskosa ovdaravssas.	Kanalen tjïrrh ultratjoejestavesne dåaktere naaloem rijtie mïsse nuhtjie pryövenassh prostateste vaeltedh.
Eatnasat dovdet beare mearkkašmeahttun gibu dehe ii oppanassiige gibu.	Jeenjemidie ånnetji jallh ij naan baaktjese demtieh.
Muhto jus ovttaskas atná ahte bávččaga sáhttá oažžut báikkálašjámiheami.	Mohte jis veanhta dïhte baektjede dellie maahta lokalbedövningem åadtjodh.
Dutkan váldá sullii kvártta.	Goerehtimmie medtie luhkievïjhte minudth vaalta.
Mot olmmoš veadjá maŋŋil ?	Guktie dan mænngan ?
Lea dábálaš ahte ovttaskas oažžu vara siemagolgosii, gožžii dehe baikii maŋŋil.	Dïhte daamhtaj vïrre sjædta sædesne, gadtjesne jallh bejhkesne dan mænngan.
Dat ii mearkkaš ahte juoga lea vearrut.	Dïhte ij leah væhta mij akt båajhtode.
Olbmoš sáhttá dovdat vehá bákčasa ja dovdat cissahoahpu dakkaviđe maŋŋel.	Maahta ånnetji baektjiedidh jïh damta goh sæjhta gadtjedh ryöktesth dan mænngan.
Manin dutkan dárbbahuvvo ?	Mannasinie goerehtimmiem daarpesje ?
Manin dutkan dárbbahuvvo ?	Mannasinie goerehtimmiem daarpesje ?
Iskkus váldojuvvo ovdaraksaravssas	Pryövenasse prostatareaveste vaeltiesåvva
Ovdaraksa lea raksa mii lea gožžaoari bajit oasi birra gožžarágu vuolde.	Prostata lea reavsa man gadtjegïrsen bijjiemes bielien bïjre ryöktesh gadtjebollenjen nuelesne.
Ovdaravssa doaibman lea válbmet fievrridangolgosa sagahansellii.	Prostatareavsan funksjovne lea feelemejuhtese spermiji åvteste.
Ovttaskas sáhttá oažžut guođđit gođusiskosa ovdaravssas dutkan dihte leago borašdávdaseallat das.	Maahta åadtjodh åedtjiepryövneassem vedtedh guktie goerehte jis dan sisnie cancerecellh gååvnesieh.
Gođusiskkus lea olu unna gođusbinnát mat váldojuvvojit ja dutkojuvvojit.	Åedtjiepryövenasse lea onn ' ohtje stuhtjh åedtjeste maam olkese vaalta jïh dejtie goerehte.
Gođusiskkus gohčoduvvo maid biopsan.	Åedtjiepryövnassh aaj gohtje biopsije.
Álggos dahkko eará dutkamat	Voestes jeatjah goerehtimmieh dorje
Erenomážit guovtti dilálašvuođas gođusiskkus lávejuvvo váldot.	Dïhte lea uvtemes göökte tsiehkine åedtjiepryövnassh pruvhkieh vaeltedh.
Nubbi lea jus nu gohčoduvvon PSA-árvu lea loktanan.	Aktem daejstie lea gosse PSA-vierhtiem jeanene.
PSA lea ávnnas mii válbmejuvvo ovdaravssas ja golgá varrabánas.	PSA lea ïebne maam prostatesne produseereme jïh vïrrese båetieh.
PSA-árvu sáhttá dárkkistuvvot dábálaš varraiskosiin.	Sïejhme vïrrepryövenassine maahta PSA-vierhtiem vaaksjodh.
PSA-árvu sáhttá leat loktanan jus ovttaskasas lea ovdaraksa sturron.	PSA-vierhtie maahta bijjiemdidh jis prostatastuaranimmiem åtna.
Eará sivat loktanan PSA-árvui sáhttet leat jus olbmoš lea infekšuvdna dehe vuolši ovdaravssas, muhto maid jus olbmos lea ovdaraksaborašdávda.	Jeatjah sjïekh jollene PSA-vierhtide maahta jis infeksjovnem jallh inflammasjovnem prostatesne, mohte aaj jis prostatacancerem åtna.
Loktanan PSA ii vuolgge danin sihkkarit ovdaraksaborašdávddas.	Jollene PSA ij leah vihties prostatacancere.
Gođusbinnát dutkojuvvojit mikroskohpas	Åedtjiebæhtah mikroskopesne goerehtidh
Dat gođusbinnát mat váldojuvvojit ovdaravssas sáddejuvvojit mikroskohpalaš dutkamii mii addá vástádusa leago ovdaravssas borašdávda dehe ii.	Dah åedtjiebæhtah mah prostatareavseste vaalta seedtie mikroskopijen goerehtæmman maam vaestede jis cancerem prostatesne gååvnesieh jallh ij.
Borašdávdagođus mearriduvvo dasto skála mielde mii gohčoduvvo Gleason.	Cancereåedtjiem dan mænngan vuarjesje skalan mietie man nomme Gleason.
Nu dat dáhpáhuvvá	Naemhtie dorje
Nu dat dáhpáhuvvá	Naemhtie dorje
Antibiotika dehálaš válmmastallan	Antibiotika vihkeles ryöjredimmie
Gođusiskosa oktavuođas oažžu dábálaččat antbiotihkatableahta.	Gosse åedtjiepryövenassem vaalta daamhtaj antibiotikatabledtem åådtje.
Muhtumin oažžu maid mielde antibiotihkatableahta ruoktot vai sáhttá váldit moadde diimmu maŋŋel.	Muvhtene åådtje aaj antibiotikatabledtem meatan gåatan maam edtja måedtie tæjmoeh goerehtimmien mænngan vaeltedh.
Lea hui dehálaš váldit tableahtaid eastadan dihte infekšuvnnaid.	Dan vihkeles dejtie tabledtide vaeltedh juktie infeksjovnem heerredidh.
Jus lea hearki soames soarttat antibiotikai, ovdamearkka dihte penicilliidna, lea dehálaš váldit oktavuođa dainna klinihkain dehe vuostáváldimiin gos dutkan boahtá dahkkot.	Jis allergijen såemies såerhte antibiotikam, vuesiehtimmien gaavhtan penicilline, dellie vihkeles klinihkem jallh dåastoevassem gaskesadtedh gusnie goerehtimmiem edtja darjodh.
Dálkkodeami sáhttá dárbbahit rievdaduvvot	Medisinereme maahta tjoeredh jeatjahtehtedh
Jus váldá Warandiippat varanjárbudandálkasa das galgá almmuhit vuostáváldimii vahku ovdal dutkama.	Jis vïrreseagkanamme medisijnem vaalta såarhteste Waran edtja dåastoevasse dam jiehtedh unnemes våhkoem goerehtimmien åvteli.
Vara PK- árvvu ferte geargat divvut, dat mearkkaša ahte varra galgá geargat giellut dego dábálaččat.	PK-vierhtie vïrresne tjuara hïnnedh korrigeredh, dïhte sæjhta jiehtedh vïrre edtja maehtedh gyölledh goh sïejhme.
Dat doavttir gii lea mearridan dálkasa galgá geahččat bearrái ahte dosa unniduvvo ovdal dutkama.	Dïhte lea dïhte dåaktere maam Waran ordinereeme maam edtja bïhkedidh edtja dovsem unniedidh goerehtimmien åvteli.
Vuostáváldin ferte maid oažžut diehtit áiggil jus olbmoš lea vihki váibmouvssohiin, váibmovihki riegádeami rájes dehe uvssotprotesa.	Dåastove tjuara aaj guhkiem åvteli daejredh jis fiejlh vaajmoeklaffine åtna, reakasovveme vaajmoefïejlem åtna jallh klaffeprotesem.
Seamma ášši guoská jus lea leamaš bakteriijainfekšuvdna váibmouvssohiin.	Seamma jis bakterijeinfeksjovnem vaajmoeklaffine åtneme.
Jus olbmoš lea sohkardávda dehe dikšojuvvo kortasonatableahtaiguin lea maid dehálaš dieđihit dan vuostáváldimii.	Jis diabetesem åtna jallh kortisontabledtigujmie båehtjierdeminie lea aaj vihkeles dåastoevasse jiehtedh.
Antibiotihkadikšun ferte muddejuvvot juohke persovnna sierra váttuide.	Antibiotikabåehtjierdimmmiem tjuara fïerhten persovnen sjïere vaejvide sjïehtedidh.
Dutkan manná jođánit	Goerehtimmie varki jåhta
Ieš dutkan váldá sullii kvártta ja sáhttá dahkkot jámálkeahttá.	Goerehtimmie medtie vïjhteluhkie minudth vaalta jïh maahta daamhtaj dam bedövningem namhtah darjodh.
Dat lea oalle eaŋkilis ja jođánis dutkan man measta buot sáhttet čađahit.	Dïhte aelhkie jïh varki goerehtimmie maam mahte gaajhkesh maehtieh tjïrrehtidh.
Jur ovdal dutkama ovttaskas manná hivssegis ja guđđe čoali ja ráhku.	Ryöktesh goerehtimmien åvteli ohtjegåatan mænna tjåelieh döömedh jïh gadtjedh.
Dihto buohcciviesuin sáhttá ovdal dutkama leat ožžon nu gohčoduvvon mikrobahtačoalledoidima man ovttaskas galgá leat váldán ruovttus.	Såemies skïemtjegåetine maahta goerehtimmien åvteli mikrolavemangem åådtjeme maam edtja gåetesne vaalteme.
Go dutkojuvvo ovttaskas veallá seaŋgabeaŋkka nalde.	Gosse goerehteminie dellie garrah bielesne britsesne vealesje.
Goruda vuolit oassi lea báljis ja sihkaldat gokčá vuolleoasi.	Vueliekråahpe vaarjohts jïh njaamelijnie dïrregh gaptja.
Doavttir álgá guldalemiin ovdaravssa suorpmain bahtačoalis.	Dåaktere aalka prostatam damtedh soermine maadthtjåelesne.
Ovdaraksa lea dássil, divttis ja vehá elastalaš.	Prostatam sïejhme jalke, tjïrkes jïh ånnetji elastistihks.
Jus ovdaraksa lea garrasit go dábálaččat sáhttá dat leahkit mearka borašdávddas.	Jis prostata garrebe jïh tjuglebe goh daamhtaj dejtie maehtieh cancerem vuesiehtidh.
Ultrajietna addá gova ovdaravssas	Ultratjoeje guvviem prostateste vadta
Dasto ovdaraksa dutkojuvvo ultrajiena vehkiin.	Dan mænngan prosatam ultratjoejen viehkine goerehtidh.
Nu gohčoduvvon Ultra-jietnasoabbi dolvojuvvo várrogasat veháš mátkki bahtačoallái ja doavttir golaha moadde minuhta ovdaravssa dutkamii.	Dïhte maam gohtje ultratjoejestave mojhteleslaakan åenehks boelhketjem maadthtjåalan rijtie, jïh dåaktere måedtie minudth prostatam goerehte.
Ultra-jietnasoabbi lea sullii 20 centimehtera guhkki, muhto beare bajimus oassi dolvojuvvo sisa moadde centimehtera.	Ultratjoejestave lea medtie 20 centimeterh guhkies, mohte dïhte barre gietjie maam måedtie centimeeterh rijtie.
Soappi čađamihttu lea sullii 2,5 centimehtera.	Staven diametetere lea medtie 2,5 centimeterh.
Soappi siste lea Ultra-jietnasáddejeaddji.	Staven sisnie ultratjoejeseedtese.
Dat sádde jietnabáruid maidda dasto goruda siskkit orgánat dávistit.	Dïhte tjoejebaaroeh olkese seedtie maam dan mænngan organijste kråahpen sisnie reflekteeredh.
Ultra-jietnabárut dolvojuvvo dihtorii mii muhtá daid govvan maid doavttir vuorustis sáhttá oaidnit govvašearpmas.	Ultratjoejebaaroeh datovrasse juhtieh maam dejtie jeatjahtahta gåvvan maam dåaktere maahta guvviesjermesne vuejnedh.
Govva lea čáhppesvielgat ja addá čađačuhppojuvvon gova ovdaravssas.	Guvvie tjeehpesveelkes jïh vuesehte prostatam tjïrretjoehpeme.
Gođus váldo olggos biopsanáluin	Åedtjieh olkese vaalta biopsijenaalojne
Dan maŋŋel váldo gođusiskkus ravssas.	Dan mænngan åedtjiepryövenassh reavseste vaalta.
Ultra-jietnasoabbi lea kanálas gosa biopsanállu coggojuvvo.	Ultratjoejestavesne kanaale gååvnese gusnie biopsijenaaloem rijtie.
Nállu čađamihttu lea moadde millimettara.	Naaloe naan millimeterh diameterisnie.
Dat čuggejuvvo čoallešliiveasi čađa ovdaraksii.	Dam tjåelien njevlieskïelten tjïrrh prostatan sïjse baskedh.
Ultra-jietnagova vehkiin govvašearpmas sáhttá doavttir siktet nálu nu ahte dat deaivá njuolga.	Ultratjoejeguvvien viehkine guvviesjermesne maahta dåaktere naaloem rïektes siktedh.
Nálus lea lihtti mii jođánit čuggejuvvo ovdaraksii ja mii dievvá ovdaraksagođđosiin.	Naalosne læhtetjem gååvnese maam varki prostatan sïjse baska jïh prostataåedtjeste deavhta.
Dávjjimusat doavttir čugge máŋgii ja váldá iskosiid ovdaravssa sierra báikkiin.	Daamhtajommes dåaktere gellien aejkien baska guktie pryövenassh ovmessie sijjeste prostatesne vaeltedh.
8 ja guoktenuppelot iskosa leat dábálaččat.	Sïejhme gaskem gaektsie jïh luhkiegöökte pryövenassh vaeltedh.
Sáhttá dovdot vehá unohas	Maahta ånnetji nåake damtedh
Ieš Ultra-jietnasoabbi ii atte mangelágán bákčasa muhto sáhttá unohastit vehá.	Ij dïhte ultratjoejestave bååktjese vedtieh mohte ånnetji nåake maahta gujht damtedh.
Go dat deddojuvvo ovdaraksii sáhttá dovdot cissahoahppu.	Gosse dam prostaten vööste dïedteste maahta damtedh guktie sæjhta gadtjedh.
Danin lea buorre guđđet ráhku ovdal dutkama.	Dïhte dan gaavhtan hijven jis gadtjeme goerehtimmien åvteli.
Go gođusbinnát váldojuvvojit biopsanáluin dat sáhttá orrut unohas ja muhtimin bávččagit.	Gosse åedtjiebæhtah biopsijenaalojne vaalta dellie maahta nåake damtedh jïh muvhtene aaj bååktjese.
Measta buot geat leat čađahan iskkusváldima vásihit ahte sii leat dovdan beare unnánaš bákčasa dehe eai oppanassiige bákčasa.	Mahte gaajhkh gïeh leah pryövenassevaaltemisnie orreme jeehtin dah barre ånnetji bååktjesem damteme jallh ij bååktjesem damth.
Lea vejolaš oažžut báikkálasjámiheami jus šaddá garra gihppu.	Nuepie gååvnese lokalbedövnigem åadtjodh jis baektjiedidh.
Jurddašit maŋŋel dutkama	Ussjedh goerehtimmien mænngan
Gožžaráhkoinfekšuvnna vealtimii lea buorre juhkat valjit nu ahte ráhku doidasa buhtisin.	Juktie gadtjegïrseinfeksjovnem heerrede dellie hijven jïjnjh jovkedh guktie bollenjem reejnie skuvledh.
Lassedávddat ja riskkat	Komplikasjovnh jïh vaahrah
Varra siemagolgosis, gožžas ja baikkas lea dábálaš dakkár dutkama maŋŋel iige leat makkárge mearka sivas.	Vïrre tjoglenassine, gadtjesne jïh bejhkesne lea sïejhme dagkere goerehtimmien mænngan jïh ij leah væhta mij akt båajhtode.
Olmmoš sáhttá dovdat vehá bákčasa ja dovdat cissahoahpu dakkaviđe maŋŋel.	Maahta aaj ånnetji bååktjesem damtedh jïh sæjhta gadtjedh ryöktesth dan mænngan.
Varra siemagolgosis sáhttá leat guhkit áiggi, muhtimin máŋga vahku.	Vïrre tjoglenassine maahta guhkiem årrodh, muvhtene gellie våhkoeh.
Varra gožžas ja baikkas láve mannat meaddel moatti beaivvis.	Vïrre gadtjesne jïh bejhkesne pråvhka måedtie biejjiej raejesne orrije.
Vaikko lea ožžon antibiotihka eastadan dárkkuhusas olmmoš sáhttá muhtimin oažžut infekšuvnna man baktearat leat dagahan.	Jïlhts antibiotikam åådtjeme heerredimmien gaavhtan maahta såemies aejkien infeksjovnem åadtjodh bakterijistie.
Riska lea stuorimus vahku maŋŋel dutkama.	Vaahra stööremes våhkoem goerehtimmien mænngan.
Jus olmmoš oažžu febera ja dovdá iežas skibasin galgá dakkaviđe váldit oktavuođa doaktáriin dehe mannat fáhkkavuostáváldimii.	Jis jolle vaejliem åådtje jïh skïemtjes damta edtja dåaktarasse gaskesadtedh jallh akutedåastoevasse vuelkedh.
Manin dutkan dárbbahuvvo ?	Mannasinie goerehtimmiem daarpesje ?
(ca 2 sidor)	(ca. 2 sidor)
Nu dat dáhpáhuvvá (ca 4 sidor)	Naemhtie dorje (ca. 4 sidor)
Čálli: Fredrik Sundén, doavttir, spesialiseren monemuččaide ja gožžaráhkuide, Kirurgiska kliniken, Helsingborgs lasarett	Tjaelije: Fredrik Sundén, dåaktere, spesialiseereme tjiermieh jïh urinvägar, Kirurgiska klinihke, Helsingborgs skïemtjegåetie
Devdnejeaddji: Kari C. Toverud, sertifierejuvvon medisiinnalaš devdnejeaddji, Oslo, Norge	Redaktööre:
1177 Vårdguiden redakšuvdna ja redakšuvdnaráđđi leat maid duddjon, dárkkistan ja dohkkehan buot sisdoalu.	Katti Björklund, 1177 Vårdguiden