davvisamegillii_nuoraid_dassi.pdf.xml

eanet lohku mearrida, muhto unnitlogu beroštumit maiddái vuhtii váldojuvvojit.	aaj unnebelåhkoen iedtjide krøøhkeste.
Oanehaččat daddjo ahte demokratiija lea friddjavuohta olbmuid gaskkas ja buohkain seammá vuoigatvuohta.	Åenehkslaakan jeahteme, demokratije lea almetjh åadtjoeh darjodh maam sïjhtieh jïh plearoehvoete gaajhkesidie.
Norggas lea mis mielmearrideapmi ja sátnefriddjavuohta.	Nøørjesne åadtjobe meatan årrodh moenedh jïh jiehtedh dam maam sïjhtebe.
Mis lea mánáidáittardeaddji gii galgá áimmahuššat mánáid beroštumiid.	Mijjieh maanatjirkijem utnebe mij edtja maanaj iedtjh gorredidh.
Mis lea mánáidsuodjalanbálvalus mii galgá suodjalit mánáid veahkaváldimis ja fuolahisvuođas.	Mijjieh maanavaarjelimmiem utnebe mij edtja maanide vaarjelidh daaresjimmien jïh sujhtemevaanoen vøøste.
Mii orrut ovtta dain máilmmi buoremus riikkain go lea sáhka riektesihkkarvuođas.	Mijjieh veasobe aktene veartenen bøøremes laantesne gosse ussjedibie reaktajearsoesvoetese.
Mii eat dárbbaš ballat lea go mis várri borramuššii, skuvlaohppui dahje orrumii.	Ibie daarpesjh tjoeperdidh mejtie mijjieh beetnegh utnebe beapmose, skuvlem vaedtsedh jallh veasose.
Mii eat oro áitojuvvon soahteguovllus.	Ibie mijjieh veasoeminie dajvine gusnie dåaroe.
Lea justa dát riggodat ja oadjebasvuohta mii várra dagaha ahte mii nuorat Norggas eat leat nu berošteaddjit.	Daate buerievoete jïh jearsoesvoete gujht darjoeh guktie mijjieh noerh Nøørjesne ibie dan soe eadtjaldovvh.
Mis lea nu buorre dilli ahte eat dárbbaš levget maidige.	Mijjieh dan soe hijven utnebe guktie ibie daarpesjh misse ‐ akt saevegem bæjjanidh.
Mun jáhkán ahte ávkkuha nuoraid oažžut beroštišgoahtit, muhto nugo buot eará	Manne vïenhtem gåarede noeride eadtjalgehtedh, bene guktie lea gaajhkine jeatjabinie daennie jieliedisnie tjuara dam lïeredh.
eallimis de fertet oahppat dan.	Jis datne lïerh eatnemem lyjhkedh gosse maana, sïjhth gujht dam lyjhkedh abpe jieleden.
Mánnán go oahpat šaddat buorre lundui, de don sihkkarit olles eallima illudat dáinna.	Jis datne lïerh digkiedidh jearsoes byjresinie, datne gujht lïerh eadtjaldovvedh aaj.
Ruoktu ja skuvla sáhttet leat báiki gos digaštallojuvvo.	Hiejme jïh skuvle maehtieh sijjieh årrodh dejtie digkiedimmide.
Deháleamos lea ahte nuorat dustet dadjat sin oaiviliid ja dohkkehit guđet guimmiid oaiviliid.	Vihkelommes dah noerh duestieh jïjtsh åssjalommesh utnedh, jïh sijjieh gååvnesieh sinsitniem goerkesadtedh.
Eai buohkat dárbbaš leat ovttaoaivilis, muhto galgá dohkkehit ahte earáin leat eará oaivilat.	Eah gaajhkesh daarpesjh sïemes årrodh, tjuara jååhkesjidh naaken maahta maam ‐ akt jeatjebem ussjedidh.
Ii go leat demokratiijas sáhka.	Ij leah gujht dïhte dïhte mij lea demokratije ?
Nanna, 9 luohká 22.05.06, WWW. GLOBALSKOLEN. NO	Nanna, 9. daltese 22.05.06, www.globalskolen.no
Háldiidat go váikkuhit geat stivrejit Norgga ?	Sïjhth tsevtsiehtidh dejtie mah Nøørjem stuvrieh ?
Háliidat go rievdadusaid ?	Jeatjahtehtemem sïjhth ?
Dalle fertet beroštit ?	Dellie tjoerh eadtjaldovvedh !
Okta vuohki lea čiekŋudit maid politihkkárat ja bellodagat oaivvildit.	Akte vuekie lea aelkedh guarkedh maam dah politihkerh jïh krirrieh ussjedieh.
Várra vel gávnnat don bellodaga dahje organisašuvnna man ovddas don dáhtošit bargat.	Mejtie datne aktem krirriem jallh siebriem gaavnh misse datne sïjhteme barkedh ?
Ealli demokratiija dárbbaša ássiid geat beroštit ja geat háliidit riikka buoret ássansadjin.	Akte jielije demokratije årrojh daarpesje mah aamhtesi åvteste buelieh jïh mah sïjhtieh laantem bueriedidh.
Geavat dán gihppaga áŋgirit ahte gávdnat áššiid main don beroštat, ja čiekŋut daidda áššiide.	Nuhtjh daam tjaalegem eadtjohkelaakan edtjh aamhtesh gaavnedh mah datnem eadtjaduvvieh, jïh aelkieh aamhtesidie guarkedh.
Boahtte válgga beasat várra DON jienastit	Mejtie edtjh DATNE tjaatsestidh minngebe veeljemisnie !
Norga lea demokráhtalaš riika, muhto demokratiija ii leat lunddolaš buot riikkain.	Nøørje akte demokrateles laante, bene demokratije ij leah naan buajhkoesvoete gaajhkem lehkiem veartenisnie.
Muhtun riikkain stivre diktator‐ muhtun joavkku ovddas dahje muhtun bellodaga ovddas ja lea jienasteddjiid haga.	Såemies laantine akte diktatovre, akte dåehkie jallh akte krirrie maahta stuvredh, jïh lea bielelen gaahpoeh veeljemh.
Eará riikkain fas stivre anarkiija ja lobihisvuohta.	Jeatjah laantine anarkije jïh luhpehtsvoete reerieh.
Demokratiijas válljejit ássit friddja, čiegus válggas gii galgá stivret.	Aktene demokratijesne doh årrojh veeljieh gaahpoeh, tjeakoes veeljemi tjïrrh, gie edtja stuvredh.
Válggat dollojuvvojit mearriduvvon áigge.	Doh veeljemh leah vihties tijjen.
Sátnefriddjavuohta, religiuvdnafriddjavuohta, riekti organiseret iežas, árvvusatnit olmmošvuoigatvuođa, riektesihkkarvuohta ja friddja preassa leat muhtun demokratiija dovdomearkkat.	Åadtjodh jiehtedh maam sæjhta, jaehkedh misse sæjhta, reaktam siebrine meatan årrodh, almetjereaktide goerkesadtedh, reaktajearsoesvoete jïh gaahpoeh preesse leah naan væhtah aktene demokratijesne.
2.	2.
Jienastanvuoigatvuohta buohkaide ?	Tjaatsestimmiereaktam gaajhkesidie ?
Go lea jienasteapmi Norggas de eai leat buohkat “ mielássit ”.	Gosse veeljeme Nøørjesne ij gaajhkesh mah daesnie årroeminie ” meatanårrojh ”.
Guorahala geat sáhttet jienastit dán válggas, ja geat eai sáhte jienastit, dat geat ásset Norggas.	Goerehth gieh maehtieh tjaatsestidh daennie veeljemisnie, jïh gieh eah maehtieh tjaatsestidh, dejstie mah Nøørjesne årroeminie.
Guorahala maiddái geat mearridit geat besset válgalisttuide.	Gaavnh aaj gieh muenieh mah almetjh mah veeljemelæstojne båetieh.
Ságastallet smávit joavkkuin maid dii oaivvildehpet dáid njuolggadusaid birra.	Daate dejtie åssjaldahkide deavhta akten hijven demokratijen bïjre ?
Válganjuolggadusaid 3.	Digkede smaave dåehkine 3.
Gii mearrida skuvllas ?	Gie skuvlesne muana ?
Mannet smávit joavkkuide ja árvvoštallet mo skuvllas váldojuvvojit mearrádusat (omd lágideamit, ortnetnjuolggadusat, fágat jna..)	Tjåanghkenidie smaave dåehkine jïh digkede guktie dah moenemh skuvlesne vaaltasuvvieh (v.g. øørnegi, njoelkedassi, faagi bïjre, j. n. v).
Makkár mearrádusain besset oahppit leat fárus mearrideamen.	Mejnie moeneminie learohkh åadtjoeh meatan årrodh moenedh ?
Doarvái ollesolmmoš máksit vearu dahje čohkkát giddagasas, muhto jienastit ? ? ?	Nuekies geerve skaehtiem maeksedh jallh faangkegåatan båetedh, bene tjaatsestidh ? ? ?
 Jagi 2004 ovddidedje njeallje SG Stuorradiggeáirasa vuođđoláhkaevttohusa rievdadit 16 jahkái jienastanrievtti Stuorradiggeválgii.	’ este aktem maadthlaakeraeriestimmiem evtiedin, edtja tjaatsestimmiereaktam vueliedidh 16 jaapan stoerredigkieveeljemisnie.
Evttohus ii dohkkehuvvon go eanet lohku oaivvildii lea lunddolaš jienastan vuoigatvuođa ahki čuovvu válddálašvuođaagi.	Raeriestimmiem idtji jååhkesjimmiem åadtjoeh, dan åvteste dïhte jienebelåhkoe jeehti iemie tjaatsestimmieaaltere faamoeaalterem dåerede
 Buot ohcamat mat ovddidedje jienastan vuoigatvuođa 16‐ jahkásaččaide jagi 2007, eai dohkkehuvvon.	Gaajhkh ohtsemh mejtie edtja pryøvedh tjaatsestimmiereaktam 16 jaapan biejedh dennie veeljemisnie 2007 idtjin jååhkesjimmiem åadtjoeh.
 2008: Ráđđehus evttoha iskannortnega mas 16 jahkásaččat besset jienastit báikkálašválggas jagi 2011. 20 gieldda ohcet beassat searvat dasa.	2008: Reerenasse pryøvoeøørnegem raereste edtja tjaatsestimmiereaktam vedtedh dejtie mah leah 16 jaepien båeries dennie voenges veeljemisnie 2011. 20 tjïelth ohtsedieh meatan årrodh.
 Maŋŋá válgga 2009: G ja SG áirasat leat evttohan rievdadit vuođđolága, ahte vuolidit jienastanagi 16. jahkái Stuorradiggeválgii.	Veeljemen 2009 mænngan: Maadthlaakeraeriestimmie tjirkijijstie Gårroste jïh Sosialisteles Gårroehkrirreste dam tjaatsestimmieaalterem vueliedidh stoerredigkieveeljemisnie 16 jaapan.
 Muhtun riikkain gos lea jienastanahki 16: Brasila, Cuba, Østeriika, Nicaragua	Naan laanth gusnie tjaatsestimmieaaltere 16 jaepieh. Brasile, Cuba, Østerijhke, Nicaragua.
5. čuoggái.	5. mierien gåajkoe vaedtsedh.
5.	5.
luohkás dahje čále lohkkiidbreava.	Soptsesth maam datne ussjedh, aktene digkiedimmesne klaassesne jallh tjaelieh aktem lohkijeprieviem.
2. 12. jahkásaččain berre leat	2.
jienastanvuoigatvuohta.	Dah mah 12 jaepien båeries byøroeh tjaatsestimmiereaktam utnedh.
Loga maid Frank Aarebrot oaivvilda (Artihkkala	Lohkh maam Frank Aarebrot meala (abpe tjaalegem gaavnh daesnie, www.nrk.no).
3.	3.
Maid oaivvildit nuorra politihkkárat ?	Maam noere politihkerh mïelieh ?
Mana bellodagaid nuoraid organisašuvnnaid neahttasiidduide.	Vuartesjh dejtie politihkeles krirriej nedtesæjrojde noeresiebride.
Gávnnat maid oaivvildit jienastanvuoigatvuođa birra 16. jahkásaččaide ?	Gaavnehth maam dah ussjedieh 16‐jaepien tjaatsestimmiereaktan bïjre.
4.	4.
Daga oaiviliskama maid olbmot oaivvildit 16 jahkásaččaide jienastanvuoigatvuohta.	Mïelemøølege Tjirrehth aktem mielemøølegem man bïjre almetjh ussjedieh 16‐jaepien tjaatsestimmieaalteren bïjre.
Merke maiddái agi ja sohkabeali dain geaid	Tjaelesth aaj aalterem, jïh mejtie kaarre jallh nyjsene dejtie
Stuorradiggeválga mearrida geat galgá fylkkaid ovddastit boahtte njeallje jagi Stuorradikkis.	Stoerredigkieveeljeme muana gieh edtjieh fylhkijste årrodh dejnie minngebe njieljie jaepine Stoerredigkesne.
Danin bellodagat nominerejit juohke fylkkas, dat mearkkaša ahte válljejit olbmuid geat galget searvat válgii.	Dah krirrieh raerestieh dan åvteste fïerhtene fylhkesne, d. s. j. almetjh veeljieh mejtie dah veeljemasse buektieh.
1.	1.
ČOAHKKIMAT IEŽASET GUOVLLU BELLODATSERVVIIN (DÁVJÁ GIELDDAIN).	TJÅANGHKOEH DEJNIE VOENGES KRIRRIESIEBRINE (DAAMTAJ TJÏELTINE).
 Gii ovddida bellodaga buoremusat Stuorradikkis ?	 gie sæjhta krirriem bøøremes dienesjidh Stoerredigkesne ?
 Dievddut dahje nissonat bajimuš sajiin ?	 kaarrh jallh nyjsenh dejnie bijjemes sijjine ?
 Persovnnat geain lea minoritehta duogáš ?	 almetjh unnebelåhkoemaadtojne ?
 Sihkkarastit ovtta kandidáhta iežas gielddas ?	 aktem kaandidatem jïjtse tjïelteste gorredidh ?
2.	2: KRIRRIEJ FYLHKENSIEBRIEH EVTIEDIEH DAM MINNGEMOSTH LÆSTOEM.
BELLODAGAID FYLKKASEARVI EVTTOHIT LOAHPALAŠ LISTTU Válgabeaivvi mii jienastit go bidjat bellodaga gárvves listtu jienastanurdnii.	Veeljemebiejjien tjaatsestibie gosse krirriej gaervies læstoem tjaatsestimmiegeegken sijse rijtebe.
Jienasteaddjit jienastit ovtta politihkalaš bellodaga.	Dah veeljijh akten politihkeles krærran tjaatsestieh.
Danin lea nominašuvdnaproseassa dehálaš bellodagaide ja kandidáhtaide.	Dan åvteste dïhte nominasjovneprosesse vihkeles krirride jïh kaandidatide.
Doppe dat duođas mearriduvvo geas lea vejolašvuohta oažžut saji Stuorradiggái.	Dellie desnie gusnie muana gieh nuepiem utnieh sijjiem åadtjodh Stoerredigkesne. BARGOBIHTÁT
BARGOBIHTÁT 1 Artihkkalis vuolábealde boahtá oidnosii ahte dušše 2% álbmogis servet nominašuvdna‐ prosessii.	1 Tjaalegisnie vuelnie tjåådtje ajve 2 % dejstie årrojijstie leah meatan nominasjovneprosessesne.
Maid sáhttet bellodagat dahkat ahte eanebut beroštišgohtet politihkkas ?	Guktie krirrieh maehtieh viehkiehtidh juktie jienebh eadtjalduvvieh politihkesne ?
2 Muhtumin biddjojit guovddáš politihkkárat listtuide eará fylkkas go doppe gos ieža ásset, ahte sihkkarastit saji Stuorradiggái.	2 Muvhtine voenges rijhkepolitihkerh sijjiem åadtjoeh læstojne jeatjah fylhkine enn gusnie årroeminie, edtja gorredidh dah sijjiem åadtjoeh Stoerredigkesne.
Iskka lea go dat dáhpáhuvvan dán jagi válggas ?	Giehtjh mejtie daate heannadamme daan jaepien veeljemisnie ?
Tlf:...	Tell:...
Geat sis servet ođđasit válgii ?	Web ‐ sijjie:...
Mii lea bellodatjođiheaddji namma ?	Guktie krirrien åvtehken nomme ?
Gii ovddasta bellodaga du fylkkas dán áigodagas ?	Gieh leah tjirkijinie krirreste dov fylhkeste daan boelhken ?
Geat sis servet ođđasit válgii ?	Guhte dejstie vihth veeljemasse båetieh ?
Guđemuš evttohas orru du gielddas ?	Mah kaandidath gaavnh dov fylhkeste ?
Makkár guovddáš áššit leat bellodagas dán jagi válgii ?	Mah åejvieaamhtesh krirrie åtna daan jaepien veeljemisnie ?
Guđemuš bellodaga guovddášášši lea deháleamos dutnje ?	Guhte krirrien åejvieaamhtesijstie vihkelommes dutnjien ?
Gii sáhttá jienastit, gii sáhttá válljejuvvot, ja gallis válljejuvvojit ?	‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐ maahta veeljedh jïh man gellie veeljesåvva ?
Vuođđolága § 50:s gitta 64:ii lea čállon Stuorradiggeáirasiid válljema birra, geas lea jienastanvuoigatvuohta, gii sáhttá válljejuvvot, man dávjá galgá válga dollot, mo galget mandáhtat juhkkojuvvot, jna..	Maadthlaaken § 50 ‐64 tjåådtje guktie edtja edtja stoerredigkietjirkijh veeljedh, gieh tjaatsestimmiereaktam utnieh, giem maahta veeljedh, man daamtaj veeljeme edtja årrodh, guktie edtja maandatidie joekedidh, j. v.
Vuođđolága § 50: ” Stemmeberettigede ere de norske Borgere, Mænd og Kvinder, som senest i det Aar Valgthinget holdes, have fyldt 18 år ”.	Maadthlaaken § 50: «Stemmeberettigede ere de norske Borgere, Mænd og Kvinder, som senest i det Aar Valgthinget holdes, have fylt 18 årš.
Jos galgá beassat jienastit, de ferte leat jienastuslogus.	Jis edtja maehtedh tjaatsestidh tjuara almetjelåhkosne tjaalasovveme årrodh.
Lea listu mii čájeha geain lea jienastanvuoigatvuohta.	Dïhte akte læstoe gusnie gaajhkesh leah mah tjaatsestimmiereaktam utnieh.
Jos galgá sáhttit válljejuvvot, de ferte leat jienastanvuoigatvuohta.	Dïhte, maam maahta veeljedh, tjuara tjaatsestimmiereaktam utnedh.
Muhtun joavkkut eai sáhte válljejuvvot, omd. departemeantta‐ ja olgoriikkabálvalusa bargit, ja dasalassin alimusrievtti duopmárat.	Naan dåehkieh ij gåaredh veeljedh, gaskem jeatjebem dejtie mah departementine jïh ålkoerijhkedienesjisnie berkieh, jïh dah døøpmijh Jillereaktesne.
169 áirasa galget válljejuvvot Stuorradiggái.	169 tjirkijh edtja Stoerredægkan veeljedh.
150 dain juhkkojuvvot eaŋkil fylkka jienastanlogu vuođul.	150 dejstie joekede tjaatsestimmielåhkoej mietie fïereguhtene fylhkesne.
Maŋemuš 19 saji leat dievadasmandáhtat.	Dah minngemes 19 leah jaabnedimmiemaandath.
Dievadasmandáhtat juhkkojuvvot riikadásis jienastanlogu mielde maŋŋá go 150 vuosttaš saji (guovllumandáhtat) leat juhkkojuvvon.	Dah jaabnedimmiemaandath joekede tjaatsestimmielåhkoen mietie abpe laantese, gosse dah 150 voestes sijjieh (dajvemaandath) leah joekedamme.
Bellodagat ožžot dievadasmandáhtaid fylkkain main ledje lagamus vuoitit ođđa mandáhta.	Dah krirrieh jaabnedimmiemaandath åadtjoeh dejnie fylhkine gusnie dah lin gietskemes aktem maandatem vitnedh.
Dán láhkai ovddastit bellodagat vel lagat jienastanlogu ektui.	Naemhtie dah krirrieh åadtjoeh aktem tjirkijelåhkoem mij lea vielie seammaplieres goh dïhte tjaatsestimmielåhkoe.
Leat dušše bellodagat, geat ožžot eanet go 4 proseantta jienain (hehttenrádjá), geat sáhttet gilvalit 19 dievadasmandáhta alde.	Ajve krirrieh mah vielie enn 4 prosente åadtjoeh dejstie tjaatsestimmijste (geerelimmieraaste) mah maehtieh dej 19 jaabnedimmiemaandati bïjre gæmhpodh.
169 áirasa galget stivrret Norgga álbmoga ovddas.	169 tjirkijh edtjieh nøørjen almetji åvteste stuvredh.
Muhto speadjalastá go Stuorradiggi álbmoga ?	Bene Stoerredigkie årrojidie vuesehte ?
1.	1.
Váldde vuođđun politihkalaš bellodagaid jienastanlisttuid du fylkkas.	Vuartesjh dah tjaatsestimmieleahpah dejtie politihkeles krirride dov fylhkesne.
Iskka juogu dievdduid ja nissoniid gaskkas.	Giehtjh joekedimmiem kaarri jïh nyjseni gaskem.
Juoge evttohasaid ahkejoavkkuide: Galle: 18‐35 jagi:... 35‐50 jagi:... 50‐65 jagi:... badjel 65 jagi:...	Låhkoe: 18 – 35 jaepieh … … … … … … … … … … … 30 – 50 jaepieh … … … … … … … …... 50 – 65 jaepieh... Bijjelen 65 jaepieh … … … … …... ….
Gallásis lea sirddolašduogáš ?	Man gellie kaandidath sijsefeelijemaadtoste båetieh ?
Ovddasta go dát álbmoga joavkku ?	Daate sjiehteles daan almetjedåahkan ?
Digaštallet bohtosiid joavkkuin.	Digkede doh illedahkh dåehkine.
2.	2.
STORTINGET. NO, ja gávnna gii lea boarráseamos ja nuoramus otná Stuorradikkis.	Vuartesjh Stoerredigkien gåetiesæjrojde, www.stortinget.no, jïh gaavnehth gie båarasommes jïh nøøremes daan beajjetje stoerredigkesne.
1814:s čoahkkanedje 112 áirasa Riikkačoahkkimii Eidsvollas.	Jaepien 1814 112 tjirkijh gaavnedin Rijhketjåanghkosne Eidsvollesne.
1921:s lei Stuorradiggeáirasiid lohku 150.	Jaepien 1921 lij 150 stoerredigkietjirkijh.
Mii lea bellodatjođiheaddji namma ?	Guktie krirrien åvtehken nomme ?
Gii ovddasta bellodaga du fylkkas dán áigodagas ?	Gieh leah tjirkijinie krirreste dov fylhkeste daan boelhken ?
Geat sis servet ođđasit válgii ?	Guhte dejstie vihth veeljemasse båetieh ?
Guđemuš evttohas orru du gielddas ?	Mah kaandidath gaavnh dov fylhkeste ?
Makkár guovddáš áššit leat bellodagas dán jagi válgii ?	Mah åejvieaamhtesh krirrie åtna daan jaepien veeljemisnie ?
Guđemuš bellodaga guovddášášši lea deháleamos dutnje ?	Guhte krirrien åejvieaamhtesijstie vihkelommes dutnjien ?
“ Norgga Gonagasriikka vuođđoláhka ” ” juohká bargguid ja válddi golmma “ stáhtafámu ” “ stáhtafámu ” gaskkas ‐ Stuorradikki, ráđđehusa ja duopmostuolu – ja bidjá fápmorájá dán	” Kongeriget Noregs Grundlov ” joekede barkoeh jïh faamoeh daej golme ” staatenfaamoej ” gaskem‐ Stoerredigkie, Reerenasse jïh dåapmestovlh ‐ jïh raasth faamose beaja
golbmasii.	dejtie golme staatefaamojde.
Gonagas	GÅNKA
Stáhtaministtar	STAATEMINISTERE
Stáhtaráđđi – Stáhtaráđđi – Stáhtaráđđi – Stáhtaráđđi – Stáhtaráđđi – Stáhtaráđđi ‐ Stáhtaráđđi	STAATERAERIJE– STAATERAERIJE– STAATERAERIJE– STAATERAERIJE– STAATERAERIJE– STAATERAERIJE‐ STAATERAERIJE
Departemeanta – Departemeanta ‐ Departemeanta – Departemeanta ‐ Departemeanta – Departemeanta ‐ Departemeanta	Departemente – Departemente ‐ Departemente – Departemente ‐ Departemente – Departemente ‐ Departemente
Stuorradiggi mearrida lágaid ja das leat 169 álbmotválljen áirasa.	Stoerredigkie laakide muana jïh daan biejjien 169 åålmegeveeljeme tjirkijh åtna.
Stuorradikkis leat golbma váldobarggu: ‐‐ mearridit, loahpahit ja rievdadit lágaid ‐‐ mearridit sisaboađuid stáhtii (vearuid, divadiid ja sullasaččaid) ja lonet ruđaid iešguđet doibmii ‐‐ kontrolleret ráđđehusa bargguid ja čuovvut ahte ráđđehus čuovvula Stuorradikki mearrádusaid.	nænnoestidh, orrijidh jallh laakh jeatjahtehtedh.. staaten baalhkide moenedh (skaehtieh, maaksoeh jïh plearoeh) jïh beetnegh luhpiedidh ovmessie barkojde.. barkoem giehtjedidh reerenassesne jïh geehtedh guktie reerenasse dåarjele dejtie nænnoestimmide Stoerredigkie dorje
Ráđđehusas lea doaibmi fápmu.	Reerenasse faamoem åtna.
Ráđđehus galgá stivrret riikka lágaid ektui ja doaimmahit Stuorradikki mearrádusaid.	Reerenasse edtja laantem stuvredh guktie laakh jiehtieh, jïh nænnoestimmieh aelkiehtidh mejtie leah muaneme Stoerredigkesne.
Duopmostuollu lea dubmejeaddji fápmu.	Dåapmestovlh edtjieh faamoen mietie døøpmedh.
Galgá kontrolleret ahte stáhtaorgánat doaimmahit sin fámuid lágaid ja njuolggadusaid ektui, ja dubmet Stuoradikki addin lágaid vuođul.	Dah edtjieh vaaksjodh guktie staaten åårganh altese faamoem nuhtjieh guktie laakh jïh njoelkedassh jiehtieh, jïh døøpmedh laaki mietie mejtie Stoerredigkie vadteme.
MAN. LÁHKAI VUOĐĐUDUVVO RÁĐĐEHUS ?	GUKTIE REERENASSE ØØRNESÅVVA ?
Vuođđuduvvo ođđa ráđđehus maŋŋá juohká stuorradiggeválgga.	Akte orre reerenasse øørnesåvva fïerhten stoerrredigkieveeljemen mænngan.
Gonagas addá stáhtaministara doaimma dan bellodatjođiheaddjái dahje dan koališuvdnii mas leat eanemus jienat.	Gånka dam barkoem staateministerine vadta dan krirrien jallh koalisjovnen åvtehkasse mij jeenjemes tjaatsestimmieh åådtjeme.
Stáhtaministtar oažžu dalle bargun vuođđudit ráđđehusa, mearkkaša nammadit stáhtaráđiid (ministariid) geat galget jođihit iešguđet departemeantta.	Staateministere dle barkoem åådtje reerenassem øørnedh, dïhte sæjhta jiehtedh staateraerijh nommehtidh (ministerh) mah edtjieh dejtie ovmessie departementide stuvredh.
Ráđđehus galgá stivrret riikka, muhto ii sáhte dahkat dan mii lea stuorradikki eanetlogu vuostá.	Reerenasse edtja laantem stuvredh, bene ij maehtieh maam darjodh mij lea stoerredigkien jienebelåhkoen væljoen vøøste.
Stuorradiggi sáhttá ovddidit eahpeluohttámuša ráđđehussii jos leat duhtameahttun ráđđehusa doaibmavuohkái muhtin áššis.	Stoerredigkie maahta sohtehtihksraeriestimmmiem evtididh reerenassen vøøste jis dah eah lyjhkh guktie reerenasse aktem aamhtesem gietedamme.
Jos eahpeluohttámuš oažžu eanetlogu jienasteamis Stuorradikkis, de ferte Ráđđehus geassádit.	Jis daate sohtehtihksraeriestimmie jienebelåhkoem åådtje Stoerredigkesne, reerenasse tjuara vaedtsedh.
Ráđđehus sáhttá su bealis ovddidit kabineahttagažaldaga.	Reerenasse maahta gujht sov bielesne Stoerredigkiem behtjiedidh sov vuajnoem dåarjelidh kabinettgyhtjelassen tjïrrh.
Mearkkaša ahte ráđđehus geassáda jos ii oaččo eanetlogu su evttohussii.	Dïhte sæjhta jiehtedh reerenasse vaadtsa jis ij dåarjelem altese raeriestæmman åadtjoeh.
1.	1.
Čilge dáid doahpagiid: Parlamentarisma Stáhtahálddašeapmi Koališuvdna	Buerkesth daejtie lahtesidie: Parlamentarisme Staaten reereme Koalisjovne
2.	2.
Gii šaddá buoremus stáhtaministtarin ?	Gie bøøremes staateministere sjædta ?
Ráhkat listtu iešguđet bellodagaid stáhtaministtarevttohasaid birra.	Darjoeh aktem læstoem dej ovmessie krirriej staateministerekaandidatigujmie.
Namahuvvo go oktage sis preassas otne dahje dán vahkus ?	Naakeni bïjre preessesne daan biejjien jallh daan våhkoen soptsestamme ?
Digaštallet gii buoremusat heive leat stáhtaministtarin.	Digkede gie dijjieh vïenhtede bøøremes sjeahta staateministerinie.
Jienastehket dan luohkás.	Darjoeh aktem tjaatsestimmiem klaassesne !
friddjavuođa suodjaleaddji, ja kontrolleret ja sivahallat vearrodaguid ovttaskasolbmo vuostá maid rievtti mielde dat golbma stáhtafámu dahket.	vaarjelimmie årrodh guktie jïjtse åådtje ussjedidh maam sæjhta, jïh vaaksjodh jïh laejhtedh otnehtallemh sjïere almetji vøøste, mah doh golme staatenfaamoeh darjoeh.
Oanehaččat daddjon: leat “ váktabeanan ” álbmoga ovddas.	Åenehkslaakan jeahteme: almetji vaeptiebienjine årrodh.
Vuođđolága § 100:s ii leat čállon mihkkege “ njealját stáhtafámu ” birra, muhto Vuođđoláhka § 100 dadjá earret eará ahte “ Ytringsfrihet bør finde sted ” ja “ Frimodig Ytringer om statsstyrelsen og hvilkensomhelst andenGjenstand, ere Enhver tilladte ”... Dát lea muhtin lágan váikkuhus friddja ja iešstivrejeaddji preassa jurdagii.	MAADTHLAAKEN § 100 Ij mij ‐ akt. Maadthlaakesne tjåadtjoeh ” dan njealjede staatenfaamoen ” bïjre, bene Maadthlaaken § 100 jeahta gaskem jeatjebem ” ytringsfrihet bør finde sted ” jïh ” Frimodige Ytringer om Statsstyrelsen og hvilken som helst anden Gjenstand, ere Enhver tilladte”..Dïhte åssjaldahke akten gaahpoeh jïh ovjearohks preessen bïjre lea akte illedahke destie.
‐‐ Čuovvut maid dat golbma stáhtafámu dahket ja eai daga ‐‐ Juohkit dieđuid dan birra mii dáhpáhuvvá ‐‐ Analyseret, kommenteret ja kritiseret	PREESSEN SIEBRIEDAHKERÅÅLLE LEA ∙∙ Vuartasjidh maam doh golme staatenfaamoeh darjoeh jïh eah darjoeh ∙∙ Bïevnesidh mij heannede ∙∙ Giehtjedidh, tjïelkestidh jïh laejhtedh.
Friddja ja iešstivrejeaddji preassa mearkkaša ahte doaimmahus mearrida ieš maid háliidit muitalit váikkutkeahttá eiseválddis, oamasteaddjis dahje earáin geain lea fápmu dahje sis geain lea erenoamáš dárbu.	AKTE GAAHPOEH JÏH OVJEAROHKS PREESSE Akte gaahpoeh jïh ovjearohks preesse sæjhta jiehtedh dah redaksjovnh jïjtje veeljieh man bïjre dah sïjhtieh soptsestidh, ovjearohks behtjiedimmiem åejvieladtjijstie, aajhterijstie jallh jeatjabijstie faamojne jallh sjïere daerpiesvoetigujmie.
Norsk Presseforening čilge preassa servodatrolla “ Leat Várrugas‐ plakáhtas ”.	Nøørjen Preessesiebrie lea preessen siebriedahkeråållem buakteme ÅrroehVåårege ‐ plaakatesne.
Leat Norgga journalisttaid etihkalaš njuolggadusat, ja lea guovddážis buot digaštallamiin preassa doaimma birra.	Daate lea journalistihken etihkeles njoelkedassh Nøørjesne, jïh lea jarngese gaajhkine digkiedimmine preessen barkoen bïjre.
Dá lea oassi:	Daesnie akte åenehks tjaeliestimmie:
LEAT VÁRRUGAS ‐ PLAKÁHTA (OASSI) 1.	ÅRROEHVÅÅREGEPLAAKATE (ÅENEHKS TJAELIESTIMMIE) 1.
Preassa servodatrolla 1.1 Sátnefriddjavuohta, diehtofriddjavuohta ja deaddilanfriddjavuohta leat demokratiija vuođđogeađggit.	Preessen siebriedahkeråålle 1.1. Åadtjodh jiehtedh maam sæjhta, bïevnesidh maam sæjhta jïh trygkedh maam sæjhta leah maadthbiehkieh aktene demokratijesne.
Friddja ja iešstivrejeaddji preassa lea okta daid deháleamos ásahusain demokráhtalaš servodagas.	Akte gaahpoeh, ovjearohks preesse lea gaskem doh vihkelommes institusjovnh aktene demokrateles siebriedahkesne.
1.2 Preassa doaimmaha dehálaš doaimmaid nugo diehtojuohkima, digaštallama ja servodatkritihka.	1.2. Preesse vihkeles barkoeh gorrede goh bïevnesh, digkiedimmieh jïh siebriedahkelaejhteme.
Preassas lea erenoamáš ovddasvástádus ahte iešguđet lágan oainnut bohtet ovdan.	Preessen akte joekoen diedte guktie joekehts vuajnoeh olkese båetieh.
1.3 Preassa galgá suddjet sátnefriddjavuođa, deaddilanfriddjavuođa almmolašvuođaprinsihpa.	1.3. Preesse edtja vaarjelidh guktie åådtje jiehtedh maam sæjhta, åådtje trygkedh maam sæjhta jïh dam vuajnajimmiem byøgkelesvoeten bïjre.
Ii sáhte vuollánit jos muhtin viggá hehtte bákkoheami bokte rabas digaštallama, friddja diehtojuohkima ja friddja beassan gálduide.	Ij edtjh goltelidh dejtie mah sïjhtieh dam gaahpoeh digkiedimmiem heerredidh, bïevnesidie heerredidh jïh heerredidh gaaltijidie jaksedh.
1.4 Lea preassa vuoigatvuohta diehtojuohkit mii dáhpáhuvvá servodagas ja almmustahttit moaitinveara diliid.	1.4. Preessen reakta bïevnesidh mij siebriedahkesne heannede jïh vuesiehtidh dejtie tsiehkide mejtie maahta laejhtedh.
Lea preassa geatnegasvuohta árvvoštallat kritihkalaččat mo media ieš deavdá su servodatrolla.	Preessen diedte aktem laejhtehks tjoevkesem biejedh guktie dah meedijh jïjtje altese siebriedahkeråållem dievhtieh.
1.5 Lea preassa ovddasvástádus suddjet ahte ovttaskasolbmo ja joavkku veahkaválddálašvuođa ja rihkkuma vuostá maid almmolaš eiseválddit ja ‐ ásahusat, priváhta fitnodagat dahje earát sáhttet dahkat.	1.5. Preessen barkoe sjïere almetjh jïh dåehkieh vaarjelidh otnehtallemen jallh tjelmiehtimmien vøøste byøgkeles åejvieladtjijste jïh institusjovnijste, private giehteldimmijste jallh jeatjabijstie.
Olles Leat Várrugas ‐ plakáhta gávnnat Norsk Presseforbund neahttasiiddus: WWW. PRESSE. NO	Abpe ÅrroehVåårege ‐ plaakatem gaavnh Nøørjen Preessesiebrien nedtesæjrosne: www.presse.no
Ráhkat áviisaášši media servodatrolla birra gažademiid vuođul	1. Darjoeh aktem plaerieaamhtesem meediji siebriedahkeråållen bïjre våaroemisnie gihtjedimmijste..
‐‐ Gažat muhtin journalistta.	Gihtjedh aktem journalistem..
‐‐ Gažat “ dábálaš ” olbmuid.	Gihtjedh ” siejhme ” almetjh.
Ráhkkaneapmi: Loga Leat Várrugas ‐ plakáhta kap. 1.	Åvtelhbodti barkoe: Lohkh Årroehvåårege ‐ plaakaten kap. 1.
Gažadettiin: Čuovo bohtet go ovdan buorit cealkámušat mat sáhttet govvet ášši bures dahje buorre bajilčála du áššái.	Giehtjh mejtie dah saerniemeedijh vihties aamhtesh utnieh mejnie datne maahtah våaromem vaeltedh.
Stuorradiggi ja ráđđehus bidjet rámmaid geat ožžot lobi doaimmahit TV‐ ja radio sáddagiid, ja gáibádusaid prográmmaprofiilii.	Stoerredigkie jïh reerenasse mierieh biejieh gieh edtjieh åadtjodh maajhvååjnesem jïh raadijovem seedtedh, jïh krievieh guktie dïhte programmeprofijle edtja årrodh.
Earáin go Norsk rikskringkasting:s ferte leat konsešuvdna doaimmahit áibmomedia. Konsešuvdna ráddjejuvvon áiggi dáfus.	Jeatjebh enn Norsk Rikskringkasting tjuerieh luhpiem utnedh jis edtjieh saadtegh seedtedh.
(Geahča Lov om	Dah luhpieh
Stáhta juolluda preassadoarjaga gilvouhkiduvvon áviissaide vai bisuhit áviissaid valljivuođa.	Staate beetnegh dejtie plaeride dåårje mah leah garre gaahtjedimmien nuelesne edtja jïjnjh gellielaaketje plaerieh tjåadtjoehtidh.
Buolli ášši	Web ‐ sijjie:...
Mii lea bellodatjođiheaddji namma ?	Guktie krirrien åvtehken nomme ?
Gii ovddasta bellodaga du fylkkas dán áigodagas ?	Gieh leah tjirkijinie krirreste dov fylhkeste daan boelhken ?
Geat sis servet ođđasit válgii ?	Guhte dejstie vihth veeljemasse båetieh ?
Guđemuš evttohas orru du gielddas ?	Mah kaandidath gaavnh dov fylhkeste ?
Makkár guovddáš áššit leat bellodagas dán jagi válgii ?	Mah åejvieaamhtesh krirrie åtna daan jaepien veeljemisnie ?
Guđemuš bellodaga guovddášášši lea deháleamos dutnje ?	Guhte krirrien åejvieaamhtesijstie vihkelommes dutnjien ?
Gávnna “ buolli ” ” ášši.	Gaavnh aktem ” baahkes ” aamhtesem.
Galgá leat ášši mii lea olu ságašstallon mediain ja mas “ temperatuvra lea badjin ” “ temperatuvra lea badjin ” ja sierramielalašvuohta bellodagaid gaskkas lea stuoris	Edtja aktem aamhtesem årrodh man bïjre dah meedijh jïjnjem soptsestamme jïh gusnie dïhte ” temperatuvre jolle ” jïh gusnie dah krirrieh stoerre ov‐ vaantoem utnieh.
Geat celket ášši birra ?	1. Gieh aamhtesen bïjre soptsestieh ?
‐ Riikkapolitihkkár dahje báikkálašpolitihkkár Oza báikkálašáviissas.	‐ rijhkepolitihkerh jallh voenges politihkerh ?
Gávnna ášši mii namahuvvo sihke riikkamediain ja báikkálašáviissain.	2. Vuartesjh dennie voenges plaeresne.
Makkár erohusat leat mo riikkamediat ja báikkálašáviisa ovdanbuktet ášši ?	Gaavnh aktem aamhtesem man bïjre dovne dah rijhkemeedijh jïh voenges plaerieh tjaelieh: Mah joekehts gååvnesieh guktie dah rijhkemeedijh jïh voenges plaerieh aamhtesen bïjre soptsestieh ? 3.
Ráhkat ákkastallanlisttu mas boahtá ovdan oainnut mat leat sihke ovttaoaivilis ja ášši vuostá.	Darjoeh aktem åssjaldahkelæstoem mietelen jïh vuestelen dejtie vuajnojde mah vååjnesasse båetieh.
Máŋga politihkkára čállet lohkkiidčállosiid muitalan dihte maid oaivvildit dihto ášši birra.	LOHKIJEPRIEVIE Jïjnjh politihkerh lohkijeprieviem tjaelieh edtjieh soptsestidh maam dah ussjedieh akten aamhtesen bïjre.
Dan sáhtát don maid dahkat !	Dam datne aaj maahtah darjodh !
Lohkkiidčálus berre dušše sisttisdoallat ovtta čuolmma, leat oanehaš, njuolgga áššái ja leat álkes giella.	Akte lohkijeprievie byøroe ajve akten dåeriesmoeren bïjre årrodh, åenehks årrodh, riekte aamhtesen bïjre aelkedh jïh aktem aelhkies gïelem utnedh.
Lohkkiidčállosa sáhttá hukset čuovvovaš láhkai:	Lohkijeprievie maahta naemhtie bigkesovvedh:..
‐ Čilget dili / ášši ‐ Čilget čuolmma ‐ Čoavddusevttohus ‐ Čovdosa konsekveanssat	Tsiehkiem / aamhtesem buerkiestidh.. Dåeriesmoerem buerkiestidh.. Raeriestimmine båetedh..
1.	1.
Vuolggasadji lea ášši man válljejit “ Buolli áššin ” ” bargobihtás.	Vaeltieh våaromem dennie aamhtesisnie datne veeljïh ” Akten baahkes aamhtesen ” nuelesne.
Čále lohkkiidčállosa muhtin áviisii mas dus lea okta oaidnu ja háliidat váikkuhit lohkkiid šaddat ovttaoaivilib dutnje.	Tjaelieh aktem lohkijeprieviem akten plaaran gusnie datne aktem vuajnoem vaaltah, jïh sïjhth lohkijidie tsevtsiehtidh datnine siemes årrodh.
2.	2.
Vállje bellodaga maid don oaivvildat buoremusat ovddastit nuoraid áššiid, ja čále lohkkiidčállosa mas ákkastalat dan láhkai ahte doarjjut bellodaga.	Veeljh dam krirriem datne tuhtjh noeri aamhtesh bøøremes soptsesth, jïh tjaelieh aktem lohkijeprieviem gusnie datne dam krirriem dåarjelieh.
3.	3.
Kárte bellodagaid áigeguovdilis áššiid oainnuid.	Goerehtallh krirriej mïelh sjyøhtehke aamhtesinie.
Válgagičču áššiid sáhttá sirret iešguđet áššesuorgái omd. “ Mánát ja nuorat ” “ Mánát ja nuorat ”, “ Skuvla ”, “ Biras ”, “ Dearvvašvuohta ”, Boarrásiidfuolahus ”, fievrrideapmi / johtolat, “ vearrogeahpideapmi ”, “ Olgoriikapolitihkka ”, jna..	Maahtah veesmedh dejtie aamhtesidie veeljemeræjhtosne ovmessie aamhtesesuerkine, v.g. ” Maanah jïh noerh ”, ” Skuvle ”, ” Byjrese ”, ” Starne ”, ” Voeresehokse ”, ” Giesiehtimmie / valkese ”, Skaehtiegeahpoedimmie, Ålkoerijhkepolitihke ”, j.n.v.. 4. Lohkh tjaalegh plaerine mah leah veeljemen bïjre.
Tema Ášši Politihkkár / bellodat Maid oaivvilda gii / mii cealká politihkkár / bellodat	Teema Aamhtese Politihkere / krirrie Maam politihkere / mij lahteste krirrie veanhta
Biras Bartahuksen Ivar Ramberg (SG.)	Byjrese Hæhtjoebigkem Ivar Ramberg (SG.)
Čavgasat gáddeávadagas njuolggadusat vai olgodaddan hehtte huksema	Striengkebe gaedtiebealam / njoelkedassh edtja ålkoejieleme bigkemem heeredidh
Tema Ášši Politihkkár / bellodat Maid oaivvilda gii / mii cealká politihkkár / bellodat	Teema Aamhtese Politihkere / Maam politihkere / lahteste krirrie veanhta
Makkár guovddášáššit leat bellodagas dán jagi válgii ?...	Mah vihties aamhtesh veeljemeræjhtosne sïjhtieh dov aarkebiejjiem tsevtsiehtidh ?
Guđemuš bellodaga guovddášášši lea dehálamos dutnje ?...	Mah krirrieh åssjaldahkh utnieh mejtie datne dåarjelh, gosse lea aamhtesi bïjre mah
GIi mearrida áššelisttu	Gie biejjiesoejkesjem muana ?
Preassa lea válgagičču sadji.	Preesse lea akte sijjie veelmeræjhtose.
Uhcán olbmot lohket buot bellodatprográmmaid.	Vaenie almetjh gaajhkh krirrieprogrammh luhkieh.
Jienasteaddjit ráhkadit gova bellodagain ja politihkkáriin áviissaid‐, TV‐, radio‐ ja Interneahtta ođđasiid ja digaštallamiid vuođul.	Dah veeljijh aktem guvviem jïjtsasse darjoeh krirrijste jïh politihkerijstie saerniej jïh digkiedimmiej tjïrrh plaerine, tv ’ esne, raadijovesne jïh Gaskeviermesne.
Friddjavuohta mii preassas, “ njealját stáhtafápmu ”, lea mearridit maid áigot ovdanbuktit, lea seammás fápmu stivret maid háliidit ovdanbuktit.	Dïhte jïjtjeråårestallemevoete maam preesse, ” dïhte njealjede staatenfaamoe ” åtna edtja moenedh maam dah sïjhtieh åehpiedehtedh, lea seamma tijjen faamoem stuvredh maam dah sïjhtieh åehpiedehtedh.
PREASSA JA POLITIHKKÁRAT DÁRBBAŠIT GUHTET GUIMMIIDEASET Stuorradiggepolitihkkárat ja preassa dárbbašit lotnolasat guhtet guimmiideaset.	PREESSE JÏH POLITIHKERH SINSITNESTE JEAROHKS Stoerredigkiepolitihkerh jïh preesse leah jearohks sinsitneste.
Politihkkáriidda lea dehálaš oažžut sin áššiid namahuvvot preassas, ja pressii lea dehálaš oažžut dieđuid ja áššiid politihkkáriin.	Akten politihkerasse lea vihkeles åadtjodh altese aamhtesem preessesne neebneme, jïh preessese lea vihkeles bïevnesh jïh aamhtesh politihkerijstie åadtjodh.
TV.	TV.
‐ DIGAŠTALLAMAT, POLITIHKKA JA GUOIMMUHEAMIT Eanaš olbmot vásihit ođassáddagiid ja digaštallanprográmmaid TV:s leat báhkkaseamos válgagižžosajit.	‐ DIGKIEDIMMIEH, POLITIHKE JÏH SJOLLEHTIMMIE Jïjnjh siejhme almetjh tuhtjieh dah saerniesaadtegh jïh digkiedimmieprogrammh TV.
Muhtin prográmmain lea vuollegis ravkkas gos oasseválddit besset hállat ollásit.	’ esne sjïdtieh goh dïhte baahkemes sijjie veeljemisnie.
Eará prográmmain fas váikkuha prográmmajođiheaddji eanet, ja motiiva lea eanet guoimmuhit go juohkit dieđuid.	Naan programmh joeleds jïh dah Jeatjah programmh leah vihtesjamme dehtie programmeåejveste, jïh dïhte åssjaldahke lea seamma jïjnjem sjollehtidh goh bïevnesidh.
1.	BARKOEH 1.
Mo vásihat don politihkalaš TV‐ digaštallamiid ?	Maam datne tuhtjh politihkeles TV‐ digkiedimmiej bïjre ?
Čuovo muhtin TV‐ digaštallama.	Vuartesjh aktem TV.
‐ digaštallama.	‐ digkiedimmiem.
2.	2.
Válgagižžu áviissain Dán bargobihtá sáhttá bargat “ juohke beaivvi ” vuoruid mielde ovttaskas ohppiid dahje joavkkuid mielde.	Veeljemeræjhtoe plaerine. Daate barkoe maahta darjodh ” fïerhten biejjien ” fïereguhten aejkien sjïere learohkijstie jallh dåehkijste.
Sáhttet boahtit šaddat ealasis digaštallamat luohkás.	Daate maahta hijven raeriestimmieh buektedh akten lustes digkiedæmman klaassesne.
Loga válgaáššiid áviissas.	plaeresne.
Vállje ovtta artihkkala, kommentára dahje lohkkiidčállosa mii du mielas lea buorre.	Veeljh aktem tjaalegem, aktem tjïelkestimmiem jallh aktem lohkijeprieviem datne tuhtjh hijven.
Čális muhtin muittuhansáni vai sáhtát muitalit earáide.	Tjaelieh våålese naan tjoevtenjebaakoeh guktie datne maahtah dan bïjre soptsestidh dejtie jeatjabidie.
(Gii ?	(Gie ?
Maid ?	Maam ?
Manin ?)	Mannasinie ?)
3.	3.
Dahká go preassa buori barggu ?	Preesse aktem hijven barkoem dorje ?
Loga § 1.4 Várrugas ‐ plakáhta.	Lohkh § 1.4 Årroehvåårege‐ plaakatesne.
Dutkka mediagova ovtta beaivvi: Loga áviissaid, geahča TV, guldal radio.	Vuartesjh meedijaguvviem akten biejjien: Lohkh plaerine, vuartesjh TV.
Gávnnat go áššiid mat govvidit § 1.4 ?	Gaavnh aamhtesh mah § 1.4 vuesiehtieh ?
Muital earáide luohkás maid leat gávnnahan.	Soptsesth jeatjabidie klaassesne maam datne goerehtamme.
4.	4.
Digaštala dán cealkámuša “ Jos mii galgat leat čadnon dušše Tabloid:i ja Redaksjon EN:i, de lea duođaid álbmotstivren heahtedilis. ” Don sáhtát váikkuhit politihka vaikko it leat válljejuvvon Stuorradiggái, gieldastivrii dahje fylkadiggái.	Digkedh daam jiehtesem: ” Jis mijjieh ajve edtjebe jearohks årrodh dejstie programmijste Datne maahtah politihkem tsevtsiehtidh jalhts datne ih leah veeljeme Stoerredægkan, tjïelten ståvrose jallh fylhkendægkan.
Don sáhtát váikkuhit politihkkáriid geat leat doppe, ja geat galget mearridit min ovddas.	Datne maahtah politihkeridie tsevtsiehtidh mah leah desnie, jïh mah edtjieh dejtie moenemidie vaeltedh mijjen åvteste.
Dá leat njeallje váikkuhankanála.	Daesnie njieljie tsevtsiehtimmieåerieh:
Mii lea bellodatjođiheaddji namma ?	Guktie krirrien åvtehken nomme ?
Gii ovddasta bellodaga du fylkkas dán áigodagas ?	Gieh leah tjirkijinie krirreste dov fylhkeste daan boelhken ?
Geat sis servet ođđasit válgii ?	Guhte dejstie vihth veeljemasse båetieh ?
Guđemuš evttohas orru du gielddas ?	Mah kaandidath gaavnh dov fylhkeste ?
Makkár guovddáš áššit leat bellodagas dán jagi válgii ?	Mah åejvieaamhtesh krirrie åtna daan jaepien veeljemisnie ?
Guđemuš bellodaga guovddášášši lea deháleamos dutnje ?	Guhte krirrien åejvieaamhtesijstie vihkelommes dutnjien ?
VÁLGA‐ JA BELLODATKANÁLA Go šattat 18 jagi, de lea dus jienastanvuoigatvuohta.	VEELJEME‐ JÏH KRIRRIEÅERIE Gosse 18 jaepien båeries sjïdth, dellie tjaatsestimmiereaktam åtnah.
Dalle lea du jietna mielde mearrideamen gii válljejuvvo Stuorradiggái.	Dellie dov tjaatsestimmie lea meatan jïh muana gie Stoerredægkan veeljesåvva.
Don sáhtát dieđihit iežat muhtin politihkalaš bellodahkii ja šaddat politihkkárin olu ovdal go deavddát 18 jagi.	Datne maahtah lihtseginie sjïdtedh aktene politihkeles krirresne jïh politihkerinie sjïdtedh guhkiem åvtelen datne 18 jaepien båeries.
Dalle sáhtát leat mielde váikkuheamen bellodatprográmma, namalassii maid bellodat oaivvilda iešguđet áššis.	Dellie datne maahtah meatan årrodh krirrien programmem tsevtsiehtidh, maam amma krirrie meala ovmessie aamhtesi bïjre.
Eanaš bellodagain leat nuoraidossodagat mat bidjet dehálaš áššiid áššelistui, eadnebellodaga váikkutkeahttá.	Jeanatjommes dejstie krirrijste noeregoevtesh utnieh mah vihkeles aamhtesh biejjiesoejkesjasse biejieh, ovjearohks dehtie ietnienkrirreste.
Bellodagas sáhtát oahpahuvvot politihkalaš bargguide.	Krirresne maahtah øøhpehtimmiem åadtjodh politihkeles barkoejgujmie.
Dat sáhttá nannet du duostat oaivvildit.	Dïhte maahta datnem nænnoestidh guktie datne doesth mïeledh.
ORGANISAŠUVDNAKANÁLA Máŋga berošteaddji nuora dieđihit iežaset heivvolaš organisašuvdnii mii ovddida erenoamáš beroštumiid, ovdamearkka dihtii biras, oahppu, dearvvašvuohta dahje valáštallan.	SIEBRIEÅERIE Jïjnjh eadtjohke noerh lihtseginie sjïdtieh aktene åajvoeh siebresne mij sjiere iedtjh evtede, v.g byjrese, øøhpehtimmie, starne jallh gaarsjelimmie.
AKŠUVNDA – KANÁLA Vaikko gii sáhttá akšuneregoahtit ovddidan dihte muhtin ášši.	AAKSJOVNEÅERIE Saaht gie maahta aktem aaksjovnem aelkedh edtja aktem aamhtesem evtiedidh.
Akšuvdna mearkkaša doaibma, namalassii ahte dagat juoga oažžut fuomášumi muhtin áššái.	Aaksjovne lea seamma goh daahkoe, datne badth maam ‐ akt darjoeh edtjh voerkelimmiem åadtjodh akten aamhtesen bïjre.
Danin fertejit sii geat mearridit vuhtii váldit ášši ja du oainnuid.	Dellie dah tjuerieh mah muenieh, krøøhkemem vaeltedh aamhtesasse jïh dov mïelese.
Don sáhtát juohkit johtulihpuid dahje vázzit demonstrašuvdnaráiddus.	Datne maahtah aaj saernieleahpah joekedidh jallh gïrremeraajrosne vaedtsedh.
Go birasgáhttenakšunisttat čatnet iežaset muhtin ráhkadusguvlui, de ii leat dušše ahte hehttet ráhkadusmášiinnain beassat dokko.	Gosse byjresevaarjelimmieaaksjovnisth jïjtjemse tjåanghkan lienghkedieh aktene bigkedimmiesijjesne, ij leah ajve edtja bigkedimmiemaasjinijde heerredidh barkedh.
Lea seamma dehálaš ráhkadit dramatihka mii geasuha preassa, ja oažžut journalistta muitalit ášši birra medias.	Seamma vihkeles lea dramatihkem skaepiedidh mij preessem dohkoe geasa, jïh journalistide buektiehtidh aamhtesen bïjre meedijisnie soptsestidh.
MEDIA ‐ KANÁLA Jos dáhtut oažžut ollu beroštumi ja doarjaga dihto áššái, de fertet oažžut ášši namahuvvot medias.	MEEDIJAÅERIE Jis datne sïjhth stoerre voerkelimmiem jïh dåarjelimmiem åadtjodh akten aamhtesasse, tjoerh hoksedh meedija aamhtesen bïjre tjaala.
Sáhtát čállit lohkkiidčállosa dahje akšoneret ja cavgilit muhtin journalistii gii čuovvula muhtin “ áššiin ”, jna..	Datne maahtah lohkijeprieviem tjaeledh jallh aaksjovnem stealladidh jïh aktine journalistine soptsestidh mij ” aamhtesen ” bïjre tjaala j.n.v..
Interneahtta ja sms addá vejolašvuođa gulahallat álbmoga ja media gaskkas, erenoamážit guoská neahttaáviissaide, radio‐ ja TV‐ prográmmaide.	Gaskeviermie jïh SMS nuepieh vedtieh guktie siejhme almetjh jïh meedija sinsitnine laavenjostoeh, joekoen doh nedteplaerieh, raadijove ‐ TV‐ programmh.
Go mediat čuovvulit muhtin ášši, de šaddet sii geat mearridit – politihkkárat ja earát geain lea fápmu – fuomášit ášši.	Gosse meedija aktem aamhtesem bæjjese vaalta, sïjhtieh dah mah muenieh – dah politihkerh jïh jeatjebh mah faamoem utnieh‐ aamhtesem vueptiestidh.
Go jerrojuvvo maid sii oaivvildit, ja maid sii áigot bargat, de dovdet “ geatnegasvuođa ” ” vástidit ja dahkat juoidá.	Mænngan gosse dejtie gihtjie maam dah ussjedieh, jïh maam dah sïjhtieh darjodh, dah ” tjuerieh ” vaestiedidh jïh maam ‐ akt darjodh.
Dán láhkai veahkeha media du oažžut ášši “ áššelistui ” “ áššelistui ”.	Naemhtie meedija datnem viehkehte dov aamhtesem ” biejjesoejkesjasse ” biejedh.
7. siiddus sáhtát lohkat preassamedia servodatrolla.	Sæjrosne 7 maahtah lohkedh preessemeediji siebriedahkeråållen bïjre.
Lobi = feaskkir.	Lobby = korridovre.
Lobyisma dahje lobi ‐ doaibma lea “ feaskárastin ‐ politihkka ”.	Lobbyisme jallh lobbygiehteldimmie lea amma korridovrepolitihke.
Sisttisdoallá addit dieđuid ja váikkuhit sin geat mearridit, čoahkkinastima ja ságastallama bokte doppe gos lea vejolaš.	Dïhte sæjhta jiehtedh bïevnesidh dejtie mah edtjieh nænnoestimmiem vaeltedh, gosse dejtie gaavnedidh jïh dejgujmie soptsestidh desnie gusnie gåarede.
Sáhttá leat lávdegoddečoahkkimis dahje Stuorradiggefeaskáris, ja sáhttá leat muhtin kafeas gávpogis ja vaikko gos.	Maahta årrodh aktene dåehkietjåanghkosne jallh aktene korridovresne Stoerredigkesne, jïh maahta årrodh aktene prihtjhgåetesne staaresne jallh saaht gusnie. ”
“ Buohkat ” geat áigot váikkuhit aktiivvalaččat, feaskárastet.	Gaajhkesh ” mah sïjhtieh eadtjohkelaakan tsevtsiehtidh lobby ’ ine giehteldieh.
1. Man láhkai barggašeiddet váikkuhit muhtin ášši mearrádusa ?	1. 1. Gaavnh aktem voenges aamhtesem gusnie dijjieh vïenhtede aktem jorkestimmiem tjuara årrodh.
Gávdnet báikkálaš ášši man dii oaivvildehpet ferte rievdaduvvot.	Gaavnehth gie edtja aamhtesem minngemosth moenedh.
Gávnnahehket geat galget mearridit ášši. Ráhkadehket plána man láhkai dii áigubehtet váikkuhit vai mearridit “ riekta ”.	Darjoeh aktem soejkesjem guktie dijjieh sïjhtede dejtie tsevtsiehtidh dam ” staeries ” moenemem vaeltedh.
2.	2.
Manin lea ášši šaddan áviisii ?	Mannasinie aamhtese plaaran båateme ?
Gehččet otná áviissa.	Vuartesjh daan beajjetje plaeresne.
Gávdnet ášši mii muitala báikkálaš váttisvuođa ?	Gaavnh aamhtesh mah akten voenges dåeriesmoeren bïjre soptseste.
Manin muitaluvvo ášši ?	Mannasinie aamhtesen bïjre soptseste ?
Makkár gálduid lea áviisa geavahan ?	Mah gaaltijh plaerieh nuhtjeme ?
Gii oažžu vuoittu go ášši váldo almmolašvuhtii ?	Gie dienesje daate aamhtese bæjjese båata ?
Bohtet go iešguđetge oainnut ovdan ?	Ovmessie vuajnoeh vååjnesasse båetieh ?
3.	3.
Muhtin ideála organisašuvnna bargu.	Barkoe aktene åajvoeh siebresne.
Lea go muhtin birasgáhttenorganisašuvdna din guovllus ?	Akte byjresesiebrie dov dajvesne ?
Váldet oktavuođa dainna organisašuvnnain dahje muhtimiin gii lea miellahttun gean dovdabehtet, ja gažadehket.	Soptsesth dejnie siebrine jallh aktine datne damth mij lea lihtseginie, jïh darjoeh aktem gihtjedimmiem.
Mii lea organisašuvnna deháleamos bargoguovlu, ja maid dahket vai váikkuhit ?	Mij lea dïhte vihkelommes barkoesuerkie dan seabran, jïh maam dah darjoeh tsevtsiehtidh ?
lea čoahkkananbáiki interneahtas gos sáhtát deaivat ja háleštit earáiguin.	råakedh jïh dejgujmie soptsestidh.
Sáhttá leat nu álki go digaštallanjoavku dahje neahttasiidu gosa geavaheaddji sáhtte čállit ođđasiid ja oaiviliid, iežas sierra siidu gosa sáhttit bidjat govaid maid.	Maahta dan aelhkie årrodh goh akte digkiedimmiedåehkie jallh nedtesijjie gusnie utnije maahta saernieh jïh mïelh tjaeledh, jïjtse sæjroeh utnedh jïh guvvieh olkese biejedh.
Dá leat muhtin, Norgga ja olgoriikka, neahttaservodagat ollusiid gaskkas: Biip, Blink, Nettby, Origo, Rubbel, Facebook, Flickr, MySpace, Twitter ja Tagged.	Daesnie naaken dejstie jïjnjh, nøørjen jïh ålkoelaanten nedtesiebriedahkijste: Biip, Blink, Nettby, Origo, Rubbel, Facebook, Flickr, MySpace, Twitter jïh Tagged.
Norgga stuorámus digaštallanforuma gávnnat HTTP://VGD.NO.	Nøørjen støøremes digkiedimmiesijjie gaavnh daesnie; http://vgd.no.
Lea ortnet man du dihtora neahttalohkki automáhtalaččat viežžá ođđasiid neahtas.	Akte øørnege gusnie dov daatovren nedtelohkije jïjtjsistie saernieh nedten luvhtie veedtjie.
Sihke áviissat ja muhtin politihkalaš bellodagat fállet RSS.	Dovne plaerieh jïh naan politihkeles krirrieh RSS faalehtieh.
Válgagižžu ođđa mediain	Veeljemeræjhtoe orre meedijinie.
Otne gávnnat sihke stáhtaministtar Jens Stoltenberg ja Siv Jensen sierra Facebook siidduin.	Daan biejjien dovne staateministerem Jens Stoltenberg jïh Siv Jensen gaavnh jïjtsh sæjroejgujmie Facebookesne.
Das sáhttet ovdanbuktit vehá eará láhkai go dan maid vásihat TV‐ ja radio digaštallanprográmmain.	Desnie maehtiejægan jïjtjemse åehpiedehtedh ånnetji jeatjhlaakan enn mijjieh vuejnebe digkiedimmieprogrammine TV.
Facebook lea okta máŋgga neahttasiiddus mas dus sáhttá leat sierra siidu, don sáhtát searvat joavkkuide geain leat seamma beroštumit go dus, dahje sáhtát digaštallat ja kommenteret dan mas beroštat.	’ esne jïh raadijovesne. Facebook lea aktede jienebh nedtesiebriedahkijste gusnie datne maahtah jïjtse sæjroem utnedh, datne maahtah dåehkine meatan sjïdtedh mah seamma iedtjh utnieh goh datne, jallh datne maahtah digkiedidh jïh tjïelkestidh dam maam datne tuhtjh daerpies.
1.	BARKOEH 1.
Mana Facebook:i ja gávnna vihtta politihkkára geain lea sierra siidu.	Vuartesjh Facebookesne jïh gaavnh unnemes vïjhte nøørjen politihkerh mah jïjtse sæjroem utnieh.
Merkes makkár dieđuid addet sii sin iežaset birra.	Tjaelieh våålese magkeres bïevnesh dah sov bïjre vedtieh.
Buohtastahte guđet guimmiid siidduid.	Viertesth sæjrojde sinsitnine.
Guđemuš politihkkáriin dovdet don ahte oahpásmuvvet buoremusat ?	Guhte politihkerijstie datne tuhtjh datne buerebe åahpenih ?
Ákkastala manin.	Buerkesth veeljemem.
Čálit ja darvvit buoremus siidduid seaidnetávvalii.	Tjaelieh olkese jïh gævnjoeh dejtie bøøremes sæjrojde viedtjetaavlese.
Jienastehket guđemuš siiddu luohká oaivvilda lea buoremus.	Tjaatsesth mij sæjrojde klaasse tuhtjie bøøremes.
2.	2.
Váldde vuolggasaji muhtin fáttá mainna leat ovdal bargan, ja geahččal gávdnat digaštallanjoavkku gos fáddá digaštallojuvvo.	Vaeltieh våaromem aktene dejstie teemijste mejnie aarebi barkeme, jïh pryøvoeh gaavnh aktem digkiedimmiedåehkiem gusnie teemam digkede.
Mana sisa ja ovddit du	Tjaangh jïh soptsesth dov
Mii lea bellodatjođiheaddji namma ?	Guktie krirrien åvtehken nomme ?
Gii ovddasta bellodaga du fylkkas dán áigodagas ?	Gieh leah tjirkijinie krirreste dov fylhkeste daan boelhken ?
Geat sis servet ođđasit válgii ?	Guhte dejstie vihth veeljemasse båetieh ?
Guđemuš evttohas orru du gielddas ?	Mah kaandidath gaavnh dov fylhkeste ?
Makkár guovddáš áššit leat bellodagas dán jagi válgii ?	Mah åejvieaamhtesh krirrie åtna daan jaepien veeljemisnie ?
Guđemuš bellodaga guovddášášši lea deháleamos dutnje ?	Guhte krirrien åejvieaamhtesijstie vihkelommes dutnjien ?
Gažat muhtin politihkkára !	Gihtjedh aktem politihkerem !
Go áigubehtet gažadit muhtima, de lea dehálaš ráhkkanit bures.	Edtjede naaken gihtjedidh lea vihkeles åvtelhbodti aamhtesen bïjre barkedh.
Galgabehtet smiehttat maid háliidehpet diehtit ja manin lea dehálaš diehtit dan.	Ussjedh veele maam dijjieh sïjhtede daejredh jïh mannasinie vihkeles dam daejredh.
Ale divtte borahallot moive ja eahkečielga vástádusaide.	Aellieh baajh dah vaestiedassh hiejjies jïh
Jeara konkrehta ja oaččo konkrehta vástádusa: ‐ Mu bellodat ovddasta nannet skuvlla.	ovtjïelke årrodh. Gihtjh vihtieslaakan jïh åadtjoeh vihties vaestiedassh: ‐ Mov krirrie sæjhta skuvlem nænnoestidh.
‐ Nannet skuvlla, maid oaivvildat dainna ?	‐ Skuvlem nænnoestidh, maam datne dejnie vïenhth ?
Ále leat balus ovddidit kritihkalaš gažaldagaid, muhto daga dan olmmošlaš láhkai: ‐ Muhto ii bat du bellodat leat ovddastan áibbas eará ovdal ?	Vaallah billh laejhtehks gyhtjelassh gihtjedh, bene darjoeh dam vietseleslaakan: ‐ Bene, Ij lea dov krirrie maam ‐ akt jeatjebem aarebi ussjedamme ?
Sáhttá maid leat ávkkálaš bidjat bottuid.	Maahta aaj nuhteligs årrodh smaave bodtetjh vaeltedh.
Jaskatvuohta sáhttá leat unohas.	Sjeavohtsvoete maahta dam vearremesem årrodh.
Jos don dáhttot vuorddestit boahtte gažaldagain, de dagaha boddu ahte vástideaddji dadjá eambbo ja čiekŋalabbot temá birra.	Jis datne doesth ånnetji vuertedh minngebe gyhtjelassine, dïhte bodtjetje sæjhta darjodh guktie dïhte vaestiedæjja sæjhta vielie aamhtesen bïjre jiehtedh.
Go journalisttat gažadit, de geavahit dávjá variašuvnnaid dáid gažaldagain: ‐ Mii imponere du eanemusat ?	Gosse journalisth gihtjedieh, nuhtjieh daamtaj ovmessie vuekieh daejstie gyhtjelassijste: ‐ Mestie datne jeenjemes heajhkaldahtah ?
‐ Mii illudahttá du eanemusat ?	‐ Mestie datne jeenjemes aavodh ?
‐ Mii beahttá du eanemusat ?	‐ Mestie datne jeenjemes saajrohth ?
‐ Mii hirpmástuhttá du eanemusat ?	‐ Mestie datne jeenjemes bååhperdh ?
1.	BARKOEH 1.
Gažadanhárjehallan Dii galgabehtet gažadit muhtin politihkkára muhtin dehálaš ášši birra.	Gihtjedimmiehaarjanimmie. Dijjieh edtjede aktem politihkerem gihtjedidh akten vihkeles aamhtesen bïjre.
Ráhkadehket njelješ‐ joavkku mas guovttis čiekŋudit politihkkára oaiviliid áššái (geavat áviissaid ja bellodatprográmma), ja dat guokte eará fas ráhkadeaba gažaldagaid ja ráhkkaneaba gažadeapmái.	Stealledh aktem dåehkiem njieljie learohkijstie gusnie dijjieh edtjede gøøktesh årrodh aamhtsem lieredh politihkeren vuajnoen mietie (nuhtjh plaerieh jïh krirrieprogrammem) jïh doh jeatjah gøøktesh gyhtjelassh darjoeh jïh gihtjedimmiem øørnieh.
Čađat gažadeami rollaspeallun.	Tjirrehtidie gihtjedimmiem goh råållespiele.
Gažat politihkkára duohtadilis jos lea vejolaš.	Gihtjedh politihkerem riktilaakan jis gåarede.
2. Dehálaš áššit Čoagget muhtin temáid dahje áššiid maid dii oaivvildehpet leat dehálaččat.	2. Vihkeles aamhtesh Ohtsedh naan teemah jallh aamhtesh mah dijjieh tuhtjede vihkeles.
Čađahehket bellodatlisttuid ja ohccet báikkálaš evttohasaid.	Vuartesjh krirriej veeljemelæstoeh jïh gaavnh voenges kaandidath.
Journalistihkas lea gažadeapmi sihke šládja ja bargometoda.	Journalistihkesne lea gihtjedimmie dovne akte sjaangere jïh akte barkoevuekie.
Šládja sirret mii áššegažadeami ja portreahttagažadeami gaskkas.	Sjaangerisnie joekede aamhtesegihtjedimmien jïh portrettegihtjedimmien gaskem.
Áššegažadeapmi lea gažadeapmi mii galgá addit midjiide eambbo dieđuid muhtin áššis, portreahttagažadeapmi galgá dagahit ahte mii oahpásmuvvat buorebut persovdnii.	Aamhtesegihtjedimmie lea gyhtjelassh mah edjtieh mijjese jienebh bïevnesh akten aamhtesen bïjre vedtedh, portrettegihtjedimmie edtja mijjem vielie åehpies almetjinie darjodh.
Čiekŋudehket maid politihkkárat ja bellodagat oaivvildit iešguđet fáttá birra.	DAH REAKTOE GYHTJELASSH Gaavnehtidie maam politihkere jïh krirrie vïenhtieh ovmessie aamhtesi bïjre.
Muhtin ráje gažaldagain berrejit leat plánejuvvon.	Muvhth gyhtjelassh byøroeh soejkesjamme årrodh.
Gávnnahehket maid háliidehpet diehtit eambbo, ja ráhkadehket gažaldagaid.	Gaavnehtidie man bïjre dijjieh sïjhtede vielie daejredh, jïh darjode gyhtjelassh.
Soahpabehtet deaivvadit politihkkáriin, ja jearahallabehtet albma láhkai ja olmmošlaš láhkai.	Nååhtedidie politihkerinie, jïh tjirrehtidie gihtjedimmiem eensilaakan jïh dåajmijeslaakan.
Dalle lea maid gažadanobjeakta mielas vástidit rahpasit ja positiivvalaččat.	Dellie aaj dïhte gihtjedimmieobjekte sæjhta dijjem eensilaakan vaestiedidh.
Go mii gažadit, leat mis muhtin buorit veahkit.	Gosse mijjieh gihtjebe, utnebe naan åajvoeh viehkiehtæjjah.
Leat gažadansánit Gii, maid, gos, goas, manin ja mo.	Dah gihtjemebaakoeh: Gie, maam, gusnie, gåessie, mannasinie jïh guktie.
Dát veahkehit din oažžut deháleamos dieđuid muhtin áššis.	Dah sïjhtieh dijjem viehkiehtidh dejtie vihkelommes bïevnesidie gaavnedh aktene aamhtesisnie.
Sáhttá leat vuogas álggahit gažadeami rabas gažaldagain.	Maahta hijven årrodh gihtjedimmiem aelkedh gaahpoeh gyhtjelassigujmie.
Sáhttet leat buorit danin go ráhkadit oadjebasvuođa: ‐ Mo lea du mielas válgagižžu mannan dán rádjai ?	Dah maehtieh hijven årrodh ihke dah jearsoesvoetem skaepiedieh: ‐ Guktie tuhtjh veeljeræjhtoe jåhteme daan gåhkese ?
‐ Maid sisttisdoallá dát ášši duođaid ?	‐ Man bïjre sån badth daate aamhtese ?
Háliidat go čielga ja oanehis vástádusa, de sáhtát geavahit gitta gažaldagaid.	Sïjhth aktem tjïelke jïh åenehks vaestiedassem utnedh, maahtah nuhtjedh geerelamme gyhtjelassh.
Daid fertejit vástidit juo dahje ii.	Dejtie tjuara ajve vaestiedidh jaavoe jallh ijje.
‐ Berre go Norga searvat EO:i ?	‐ Byøroe Nøørje lihtseginie sjïdtedh EU’esne ?
‐ Berrejit go 16‐jahkásaččat oažžut jienastanvuoigatvuođa ?	‐ Byøroe dah mah 16 jaepien båeries tjaatsestimmiereaktam åadtjodh ?
Go oaččut vástádusa, de lea vuogas ahte čuovvulat čiekŋudan gažaldagain: ‐ Manne oaivvildat don mii berret šaddat EO	Gosse vaestiedassh åadtjoeh, lea hijven jis datne maahtah gïengelesåbpoe gyhtjelassigujmie båetedh: ‐ Mannasinie datne tuhtjh mijjieh byørebe
Mii lea bellodatjođiheaddji namma ?	Guktie krirrien åvtehken nomme ?
Gii ovddasta bellodaga du fylkkas dán áigodagas ?	Gieh leah tjirkijinie krirreste dov fylhkeste daan boelhken ?
Geat sis servet ođđasit válgii ?	Guhte dejstie vihth veeljemasse båetieh ?
Guđemuš evttohas orru du gielddas ?	Mah kaandidath gaavnh dov fylhkeste ?
Makkár guovddáš áššit leat bellodagas dán jagi válgii ?	Mah åejvieaamhtesh krirrie åtna daan jaepien veeljemisnie ?
Guđemuš bellodaga guovddášášši lea deháleamos dutnje ?	Guhte krirrien åejvieaamhtesijstie vihkelommes dutnjien ?
Sámediggi	Saemiedigkie
Sámediggeválga lágiduvvo njuolggoválgan juohke njealját jagi, oktanaga stuorradiggeválggain.	Saemiedigkieveeljeme øørnesåvva goh akte riekte veeljeme fïerhten njealjeden jaepien, seamma aejkien gosse stoerredigkieveeljeme.
Sámediggi rolla lea láhččit dilálašvuođa nu ahte sápmelaččat sáhtte sihkkarastit ja ovddidit gielaset, kultuvrraset ja servvodateallimeaset.	Saemiedigkien barkoe lea sjïehteladtedh guktie saemieh maehtieh altese gïelem, altese kultuvrem jïh altese siebriedahkejielemem nænnoestidh jïh evtiedidh.
Sámedikkis leat 43 áirasa 2005‐2009 áigodagas.	Daan boelhken 43 tjirkijh Saemiedigkesne.
Maŋŋá válgga geahpiduvvo 39 áirasii, geat válljejuvvojit 7 válgabiires.	Veeljemen mænngan 39 tjirkijh sjædta, jïh dejtie edtja tjïjhtje veeljemegievlijste veeljedh.
Sii geat áigot jienastit, fertejit leat čálihuvvon Sámedikki jienastuslohkui.	Dah mah edtjieh tjaatsestidh veeljemisnie, tjuerieh tjaalasovveme årrodh Saemiedigkien veeljemelåhkosne.
Váldogáibádussan beassat čálihuvvot dokko, lea ahte lea deavdán 18 jagi válgajagi, ja ahte	Jis edtja desnie årrodh, tjuara 18 jaepien båeries årrodh jallh 18 jaepieh illedh veeljemejaepien jïh
‐‐ dovdá iežas sápmelažžan ‐‐ sámegiella lea ruovttugiella, dahje uhcimusat okta váhnemis, áhkus / ádjás dahje máttaráhkus / máttarádjás lea dahje leamaš sámegiella ruovttugiellan, dahje lea su mánná gii lea jo čálihuvvon sámejienastuslohkui.	satne jïjtjemse saemine vååjnoe.. saemien goh hiejmegïelem åtna, jallh unnemes akte eejhtegijstie, aahka gon aajjah, maadteraahka gon maadteraajjah åtneme jallh utnieh saemien goh hiejmegïele, jallh lea maana aktede mij joe lea tjaalasovveme Saemiedigkien veeljemelåhkosne.
2005 válgii ledje 12 475 olbmo čálihuvvon Sámedikke jienastuslohkui.	Veeljemisnie jaepien 2005 lin 12 475 almetjh tjaalasovveme Saemiedigkien veeljemelåhkosne.
Guokte stuorámus bellodaga otne Sámedikkis leat Bargiidbellodat 18 áirasiin ja Norgga Sámiid Riikkasearvi (NSR.)	Dah gøøkte støøremes krirrieh Saemiedigkesne daan boelhken lea Barkoekrirrie 18 tjirkijigujmie jïh Nøørjen Saemiej Rijhkesiebrie (NSR.)
16 áirasiin.	16 tjirkigujmie.
Válgaoasseváldi 2005:s lei 72,6 proseantta.	Jaepien 2005 72,5 prosente tjaatsestin veeljemisnie.
22 nissona válljejuvvojedje, mearkkaša ahte sii dagahit 51 proseantta Sámediggeáirasiin.	22 nyjsenæjjah veeljesovvin, d. s. j. 51 prosente dejstie tjirkijijstie Saemiedigkesne nyjsenæjjah.
Vuosttaš Sámedikki rabai Gonagas Olav 5. golggotmánu 9. b. 1989 Loga eambbo Sámedikki birra: WWW.	Gånka Olav dam ellen voestes saemiedigkiem rihpesti rihkeden 9. b. 1989.
SAMEDIGGI. NO dahje www.diggi.no	Lohkh vielie daesnie: www.samediggi.no jallh www.diggi.no
Ná jienastat don	Naemhtie datne tjaatsesth
Sáhtát rievdadit evttohasaid ortnetvuoru dahje merket dan nama báldii gean háliidat sihkkut.	Vaeltieh tjaatestimmieleahpa m dan krærran misse datne sïjhth tjaatsestidh.
Máhco jienastanlisttu nu ahte ii oktage oainne gean leat jienastan.	Datne maahtah kaandidati øørnegem jorkestidh jallh mierhkem biejedh dej nommi lihke Mårhtjoeh tjaatsestimmieleahp am naemhtie guktie ij guhte maahta vuejnedh maam datne tjaatsestamme.
Mana válgamielbargi lusa gii steampilastá jienastanlisttu.	Vaedtsieh veeljemebarkijasse mij steempelem beaja tjaatsestimmieleahp ese.
Bija ieš steampilaston jienastanlisttu urdnii.	Biejh jïjtje dam steempeldamme tjaatsestim- mieleahpam veeljemegeegken sijse.
Luohkkáválga	Klaasseveeljeme
Lágit báikkálaš válgga nu realisttalaččat go vejolaš, jienastanhiŋgaliin, jienastusloguin, jienastanlisttuin, ja válgagižžomateriálain.	Øørnh voenges veeljemem dan eensilaakan goh gåarede, tjaatsestimmietjiehtjelinie, almetjelåhkojne, tjaatsestimmieleahpajgujmie jïh veeljemeræjhtoe ‐ tjaalegigujmie.
Bargobihttá: Ovdanbuvtte luohká válgabohtosiid: ‐‐ Ráhkat tabealla iešguđet bellodagain mat serve válgii, ja govve mo jienat juohkásedje.	Darjoeh aktem tabellem dej ovmessie politihkeles krirriejgujmie mah veeljemasse bøøtin, jïh aktem vuesiehtimmiem guktie doh tjaatsestimmieh joekehtadtin..
‐‐ Ráhkat luohkkájienaid juohkáseami proseanttaid mielde.	Darjoeh aktem joekedimmiem prosentigujmie dehtie illedahkeste klaassesne..
‐‐ Buohtastahte eará luohkkái skuvllas ja stuorradiggeválga bohtosiin go bohtosat leat garvásat	Viertesth jeatjah klaassigujmie skuvlesne jïh Stoerredigkieveeljemen illedahkine gosse dah illedahkh gååvnesieh
Áirasat Du fylka	VEELJEMEILLEDAHKE
Bellodat 2009               2005	Tjirkijh Dov fylhke
O	G
SG	Jeatjebh
Eará	Jeatjebh
Eárá	DIEVHTIEH ILLEDAHKEGOEREM
‐‐ Guđemuš bellodat dagai buorre válgga riikkaviidosaččat ?	Mij krirride / mah krirrieh aktem hijven veeljemem darjoeji / n abpe laantesne ?..
‐‐ Guđemuš áššit jáhkát váikkuhii bohtosii ?	Mah aamhtesh datne vïenhth dam illedahkem darjoejin ?..
‐‐ Guđemuš bellodagat vuođđudit ráđđehusa ?	Mah krirrieh edtjieh reerenassem øørnedh ?..
‐‐ Gii šaddá stáhtaministtarin ?	Gie staateministerinie sjædta ?
‐‐ Guđemuš persovdna ja bellodat ovddastit Stuorradikkis du fylkkas ?	GIEHTJH ILLEDAHKIDE DOV FYLHKESE
1.	1.
Gohčoduvvojit geat čohkkájit stuorradikkis 2.	Akten krirrien nomme 2.
Listu mas oaidná geas lea jienastanvuoigatvuohta 3.	Staateministere 3.
Stáhtaministtar 4.	Saemiedigkien presidente 4.
Bellodatnamma 5. Bellodatnamma	Gihtjemegoerehtimmie 5.
6.	Dah mah Stoerredigkesne gohtjesuvvieh 6.
Bellodatnamma 7.	Akten krirrien nomme 7.
Proseassa mas bellodagat bardet sin evttohasaid listui 8.	Dah mah tjaatsestimmiereaktoem utnieh leah akte 8.
Jearahallaniskan 9.	Veeljeme disse lea gosse Stoerredigkieveeljeme 9.
Finánsaministtar 10. Bellodatnamma	Jis edtja Saemiedigkieveeljemisnie tjaatsestidh tjuara … … tjaalasovveme årrodh 10. ’ Fremskritts ’ krirrien åvtehke orreme vielie enn 20 jaepieh 11.
11. Preassa gohčoduvvo “ njealját... ” 12.	Seamma goh ’ åålmegestuvreme ’ 12.
Ráđđehusas lea stuorradikki doarjja 13.	Reerenasse Stoerredigkien dåarjelimmiem åtna 13.
Son jođihii Ovddádusbellodaga badjel 20 jagi 14.	Beetnehreerijeminiestere 14.
Dát válga lágiduvvo oktanaga Stuorradiggeválggain 15.	Dïhte prosesse gusnie krirrieh sov kaandidatide læstojde biejieh 15.
Mearkkaša álbmotstivren	Preesse gohtjesåvva ” dïhte njealjede … … … ….. ”
Stuorradiggi – doaimmat	Stoerredigkie – darjomh
STORTINGET. NO ja tinget.no (nuoraidsiidu).	Nedtesne: www.stortinget.no jïh www.tinget.no (noeresæjroeh).
Stuorradikki diehtojuohkinčiehka: Akersgata / Prinsens gate 26.	Stoerredigkien bïevneseroene: Akersgata / Prinsens gate 26.
Rahpanáiggit: Vuossárgga, maŋŋebárgga, gaskavahku ja bearjadaga: tii. 10.00‐15.00, duorastaga tii. 10.00‐17.00.	Gaahpode: Måantan, dæjstan, gaskevåhkoen jïh bearjadahken: ts.
Gitta skuvllaid geasseluomus.	10.00‐15.00, duarstan ts. 10.00‐17.00.
Oktavuođa telefovnnain (23 31 35 96) ja e ‐ poasttain (INFO@STORTINGET.NO) 2050 – Válljen lea du.:	Steegkeldh skuvli eejehtalleminie. Ringkh (23 31 35 96 jallh seedth e ‐ påastem (info@stortinget.no).
Pedagogalaš oahpahanfáddá nuoraidceahkkái.	2050 – Veeljeme dov: Akte pedagogeles spealadimmie noeredaltesasse.
Speallu álggahuvvo jagi 2050 višuvnnain.	Dïhte spiele aalka aktine åssjaldahkine jaepien 2050 bïjre.
Oahppit galget leat mielde hábmemin buorre boahtteáiggi politihkalaš vuoruhemiid bokte siskkobeale biras, dearvvašvuođa / fuolahusa, valáštallama / kultuvrra, oahppu ja olgoriikkadiliid.	Dah learohkh edtjieh meatan årrodh aktem hijven båetijen biejjien skaepiedidh gosse dah edtjieh politihkeles råajvarimmiej gaskem veeljedh, byjrese, starne / hokse, gaarsjelimmie / kultuvre, øøhpehtimmie jïh ålkoerijhketsiehkie.
Ofelastin ja 2050: Tiŋgot joavkkuide tlf. 23 31 31 80 Oahpaheaddjikurssat Stuorradikkis: Skápmamánu 16.‐ 18. b. 2009 Stuorradikki fálaldat skuvllaide: Gihppagiid oaččut go váldá oktavuođa diehtojuohkinčiegain.	Vuasahtallemh jïh 2050: Dongkeme dåehkide tell. 23 31 31 80. Lohkehtæjjakuvsje Stoerredigkesne: gålkoen 16.‐ 18. b. 2009. Stoerredigkien faaleldahke skuvlide: Tjaalege maam åådtje bïevneseroenesne.
Prošeaktajođiheapmi: Bjønnes Kommunikasjon Hábmen ja produseren: Christian Sørhaug Teaksta: Kjell Bakken, Johannes Bøyum ja Sven Fjeldal.	Prosjekten åvtehke: Bjønnes Kommunikasjon Haamoe jïh dorjese: Christian Sørhaug Teekste: Kjell Bakken, Johannes Bøyum jïh Sven Fjeldal.
Doaimmaheaddji: Ivar Buch Østbø, Sigurd Ø. Sæthre	Rekaktøøvrh: Ivar Buch Østbø jïh Sigurd Ø. Sæthre.