gaskadassi_nsam.pdf.xml

Ealli demokratiija dárbbaša olbmuid geat áŋgiruššet.	Akte jielije demokratije almetjh daarpesje mah leah edtjohke.
Olbmuid dakkáriid go don.	Almetjh goh datne
Ealli demokratiija dárbbaša ássiid, sihke nuoraid ja boarrásiid, geat áŋgiruššet áššiiguin.	Akte jieljije demokratije årrojh daarpese, dovne noerh jïh voeresh, mah aamhtesi åvteste gæmhpoeh.
Geat áigot buori dit riikka, gos orrot, buoret eallinsadjin.	Mah sijhtieh daam laantem darjodh, gusnie årroeminie, aktem buerebe sijjiem jieledh.
Ane dán gihppaga aktiivvalaččat gávdnat áššiid, mat du mielas leat dehálaččat, ja čiekŋut iežat áššiide.	Nåhtedh daam heeftem eadtjohkelaakan juktie aamhtesh gaavnedh mah datne tuhtjh vihkeles, jïh åahpenh aamhtesigujmie eensilaakan.
Vaikko it sáhtege jienastit vuos, de gávdnojit máŋga vuogi movt sáhttá váikkuhit.	Jalhts datne ih maehtieh steeem medh annje, dle maahtah gellie laakan tsevtsiedidh.
Čakčamánu 12. beaivvi lea suohkanstivra ja fylkkadiggeválga Norggas (muhtin suohkaniin lea čakčamánu 11. beaivvi maid).	Skïereden 12. b. dle tjïelteståvroejïh fylhkendigkieveeljeme Nöörjesne (såemies tjïeltine aaj skïereden 11. b.).
Jus áigut rievdadusaid, de fertet áŋgiruššat ieža.	Jis jarkelimmiem sïjhtebe dle tjoerebe eadtjohke årrodh.
Vaikko Norga leage demokráhtalaš riika, de ii leat demokratiija diehttelas.	Jalhts Nöörje akte demokratijen laante, demokratije ij naan buajhkoes voete.
Muhtin riikkat sáhttet stivrejuvvot diktatuvrra vuođul; okta joavku dahje bellodat mii stivre – friddja válggaid haga.	Muvhth laanth maehtieh stuvrelgamme årrodh aktede diktatovreste, aktede dåehkeste jallh aktede krirreste
Muhtin riikkain ges lea anarkiija ja lobihisvuohta.	Jeatjah laantine anarkije jïh laakehthvoete reerieh.
Demokratiijas lea álbmot, gii friddja ja čiegus válgga bokte vállje, gii galgá stivret.	Aktene demokratijesne dah årrojh frijje, tjeakoes veeljemisnie veeljieh gïeh edtjieh stuvredh.
Válggat čađahuvvojit jeavddalaččat.	Daah veeljemh leah daamtaj.
Elektrovnnalaš	Soptsestidh maam sæjhta, religijovnefrijjevoete, reakta jijtjemse åårganiseradidh, almetjereaktide krööhkestidh, reaktajearsoesvoete jïh frijje preesse leah vihkeles væhtah aktene demokratijesne.
jienasteapmi	Elektrovnelessteemmadimmie
Mandal suohkan oassálaste geahččaleamis, gos jienastan ahkemearri lea vuoliduvvon 16 jahkásaččaide, ja geahččaleapmái mas sáhttá jienastit elektrovnnalaččat suohkanstivra ja fylkkadiggeválggas 2011.	Mandal tjïelte lea voejhkeleminie steemmereaktaaalterem vueliedidh 16 jaepien raajan, jïh voejhkeleminie elektrovneles steemmem vedtedh tjïelteståvroejïh fylhkendigkieveeljemisnie 2011.
BARGOBIHTTÁ Sáhttet go sii, geat leat 16 jahkásaččat, jienastit du suohkanis ?	LAAVENJASSE Dah mah 16 jaepien båeries maehtieh veeljemisnie steemmadidh dov tjïeltesne ?
Mii lea elektrovnnalaš	Mij lea elektrovne
jienasteapmi ?	les steemmadimmie ?
Dáppe gávnnat eambbo dieđuid:	Daesnie vielie bievnesh gaavnh: www.valg.dep.no
SUOHKAN	TJÏELTE
Juohke mánás lea riekti bajásšaddat oadjebas ja ovdáneaddji birrasis.	Gaajhkh maanah reaktoem utnieh jearsoes jïh evtiedien byjreskinie byjjenidh.
Sii geat mearridit du skuvllas ja sii geat stivrejit du suohkanis, geahččalit addit dutnje, nugo oahppin ja ássiin, oadjebasvuođa ja ilolaš muittuid oppa lohkái eallimis.	Dah mah dov skuvlesne sjæjsjalim mieh vaeltieh, jïh dah mah tjïeltem stuvrieh gusnie datne årroeminie, pryövoeh dutnjien goh learohke jïh årroje mujhtesh aavoen, jieleden jïh jearsoesvoeten bïjre vedtedh.
Sávaldat lea ahte mánná ja nuorravuohta šaddá nu buorre ja rikkis vásáhusaiguin go vejolaš.	Håhkoe lea maanajïh noeretïjje dan fijne jïh ræjhkoes dååjresh vadta goh gåarede.
Lea stuora erohus orrut stuora gávpogis go buohtastahttá dainna, ahte orrut unnit suohkanis.	Akte stoerre joekehtse aktene stoerre staaresne byjjenidh viertiestamme aktene onne tjïeltesne årrodh.
Vaikko leatge oallugat geat fárrejit Norgii, de eatnasat bisánit dan seamma suohkanii gosa leat boahtán.	Jalhts jeenjesh juhtieminie Nöörjesne, dah jeanatjommes seamma tjïelten sisnjelen årroeh.
Mánáid áittardeaddji	Maanatjirkijen
váldobargu lea ovddidit mánáid beroštumiid almmolaš ja priváhta ásahusaide, ja čuovvut movt mánáid bajásšaddandilli ovdána.	iedtjh byögkelesvoeten jïh privaten vööste eadtjoestidh, jïh giehtjedidh guktie maanaj byjjenimmie nuepieh skearkagieh.
Mánáid ja nuoraidSÁTNEFIEVRREDEADDJIBuot suohkanat galget vál ljet mánáid	Maanaj jïh noeri SOPTSESALMETJE
áirasa, dahje sátne fievrre dead dji, gii galgá ovddastit mánáid áššiid Plána ja huksenlága vuođul.	Gaajhkh tjïelth edtjieh aktem maa natjirkijem nammoehtidh, jallh soptsesalmetje, guhte edtja maanaj aamh tesem soptsestidh, Soejkesje jïh bigke melaakan mietie.
Muhtin báikkiin doai bmá diet ortnet bures, ja eará báikkiin fas hejot.	Muvhtene leh kes ne laantesne daate öörnege hijven laakan jåhta, mearan jeatjah lehkine nåake.
Mánáidáittardeaddji berošta dien fáttás ollu ja bargá dan badjelii, ahte buot riikka suohkanat váldet mánáid duođas – maiddái huksen áššiin.	Maanatjirkije daam aamhtesem eensilaakan krööhkeste, jïh barkeminie guktie gaajhkh laanten tjïelth edtjieh maanide krööhkestidh – aaj bigkemeaamhtesisnie.
BARGOBIHTTÁ 1 Go don manat ruoktot ovdan skuvlii,	LAAVENJASSE 1 Gosse skuvlese skuvleste vaedtsieminie,
BARGOBIHTTÁ 2 Čále lohkkiidreivve muhtin aviisii, mas don /	LAAVENJASSE 2 Tjaelieh aktem lohkijeprieviem akten plaaran
leat mielde asttoáigedoaimmain dahje dušše vuoiŋŋastat; leago goassege dáhpáhuvvan, ahte leat jurddašan manne diŋggat leat nu go dat leat ?	darjomigujmie gïehteleminie eejehtallemisnie jallh ajve slaajperdeminie, datne naan aejkien onterdh guktie naemhtie sjïdteme ?
– Maid imaštat iežat suohkanis ?	– Man bïjre onterdh dov tjïeltesne ?
– Mii berrešii leat eará ládje ?	– Maam tuhtjh byöroe jeatjahlaakan årrodh ?
– Manne ii leat nu ?	– Mannasinie ij leah naemhtie ?
– Mii lea mii hehtte ahte ii rievdaduvvo ?	– Mannasinie ij jarkelimmiem sjïdth ?
– Gii sáhttá dainna juoidá dahkat ?	– Gïeh maehtieh maam akt dejnie darjodh ?
du klássa jearrabehtet muhtin gažaldagaid sis geat mearridit suohkanis.	gusnie datne / klaasse gyhtjelassh gihtjh / gihtjie dejtie mah muenieh dov tjïeltesne.
ttašii jus rievdaduvvošii ?	tieh aktede jarkelimmeste
BARGOBIHTTÁ 3 Tevdne suohkana vearjogova	LAAVENJASSE 3 Guvvedh tjïelten væhtam
– Maid dat galgá sulastahttit ?	– Mij lea tjïelten væhta ?
– Goas oaččui suohkan iežas vearjogova ?	– Gåessie tjïelte sov væhtam åadtjoeji ?
Manne leat misSUOHKANAT ?	Mannasinie TJÏELTH utnebe ?
Sátni suohkan dahje dárogillii kommune, lea loatnasátni fránskagielas, mii fas lea loatnasátni latiinnagielas communis, mii mearkkaša ” oktasaš ”.	Dïhte nöörjen baakoe kommune lea dehtie fraansken baakoste commun, mij båata dethie laatinen baakoste communis, man ulmie lea ” tjåenghkies ”.
1837 mearridii Stuoradiggi, ahte Norga galggai juhkkot suohkaniidda.	Jaepien 1837 Stoerredigkie moeni Nöörjem tjïeltine juekedh.
Stuoradiggi ráhkada maid dál lágaid, mat muitalit makkár bargguid suohkanat galget bargat.	Stoerredigkie aaj daelie laakh dorje mij soptseste mah laavenjassh tjïelth tjuerieh darjodh.
Dan dahket, go suohkanat ožžot ollu ruđaid stádas.	Dïhte dannasinie tjïelth jïjnjh beetnegh staateste åadtjoeh.
Gii mearrida mu suohkanis ?	Gïeh mov tjïeltesne muenieh ?
Buot suohkaniin (earret Oslos ja Bergenis)	Gaajhkine tjïeltine (bielelen Oslo jïh Ber gen.)
leat guokte jođiheaddji: Sátnejođiheaddji ja Ráđđeolmmái.	göökte åejvieh: Tjïelten åejvie jïh Raerie ålma.
Oslos ja Bergenis lea gávpot ráđđi (nugo ráđđeh usas) ja gávpotráđi jođiheaddji (nugo stádaministtar).	Oslo jïh Bergen staareraeriem utnieh (goh akte reerenasse) jïh aktem staarer aerien åvtehkem (goh akte staate minis tere).
Dasa lassin leat sis sátnejođiheaddjit.	Lissine åejvieh utnieh.
Sátnejođiheaddji jođiha gávpotstivrra čoahk kim iid ja lea suohkana rievttalaš áirras.	Dïhte åejvie staareståvroen tjåangh koeh stuvrie jïh lea tjïelten rïekteles tjir ki je..
Son lea maid vuosttažettiin gávpoga álbmotvállje juvvon áirras ja gávpoga ámadadju olggos guvlui.	Dïhte aaj staaren uvtemes alme tjeveel jeme tjirkije, jïh staaten ååre dæj ja olkese.
Erohus dien guovtti jođiheaddjis lea ahte sátne jođi headdji lea válljejuvvon suohkanstivrras.	Dïhte joekehtse dej göökte åejviej gaskem lea tjïelten åejvie lea tjïelten ståv roste veeljeme.
Seamma ládje go ohppiidráđđi vállje iežas jođiheaddji.	Seammalaakan goh learoh keraerie sov åvtehkem veeljie.
Sii geat galget ovddastit suohkanstivrras válljejuvvojit álbmogis, geat orrot dan seamma suohkanis, go lea suohkan stivraválga. Dan birra oahpat eambbo dán gihpagis.	Dah mah edtjieh tjïelteståvrosne tjahka sjdih veeljesuvvieh dejstie mah tjïelte sne årroeminie tjïelteståvroe veel je misnie Dan bïjre edtjh vielie lïe redh daennie heeftesne.
Ráđđeolmmái lea dakkár gii lea ohcan dan bargui, ja son bissu ráđđeolmmájin, vaikko suohkanis lotnahuvvá ge sátnejođiheaddji.	Raerieålma akte almetje mij barkoem ohtseme, jïh barkosne tjahkan sjæd ta jalhts tjïelte tjïelten åejviem molse.
Sátnejođiheaddji válljejuvvo dábálaččat njealji jahkái.	Tjïel ten åejvie veelje såvva åajvah kom mes njieljie jaepide.
Measta buot sátnejođiheddjiin Norggas (430) lea dát bargu ollesáigevirgi.	Mahte gaajhkh tjïel ten åejvieh Nöörjesne (430) daam bar koem utnieh ellies tïjjen.
Muhtin smávva suohkaniin ii leat gal dárbu eambbo go beallevirgái.	Såemies smaave tjïeltine ij leah daerpies vielie goh bieliebarkoe.
Ráđđeolmmái lea bajimus jođiheaddji buot fálaldagaide, maid suohkan fállá iežas ássiide.	Raerieålma lea bijje mes åvtehke gaajhkide dïene sjidie mejtie tjïelte vadta altese årroe jidie.
Ovdamearkka dihte: Buollin doaimmahat, doapparčorgen, párka ja falástallan, dikšu ja fuolahus, skuvla ja mánáidgárdi.	Vuesiehtimmien gaavhtan: Praedtiesuerkie, sjïekedimmie, paarke jïh gaarsjelimmie, sujhteme jïh hokse, skuvle jïh maanagïerte.
BARGOBIHTTÁ 1 Mii lea du suohkana sátnejođiheaddji	LAAVENJASSE 1 Guktie tjïelten åejvien nomme dov tjïeltesne ?
Makkár bellodaga ovddasta son ?	Mehtie krirreste dïhte båata ?
BARGOBIHTTÁ 2 Makkár doaimmat leat sátnejođiheaddjis ?	LAAVENJASSE 2 Mah barkoeh tjïelten åejvie åtna ? Tjïelten
Leago sátnejođiheaddjis blogga ?	åejvie ” bloggem ” åtna ?
Iskka mii čuožžu dan birra ?	Giehtjh mij desnie tjåådtje.
BARGOBIHTTÁ 3 Geat leat dálá sátnejođiheaddji	LAAVENJASSE 3 Gie lea vuestiekaandidate / gieh
vuostáevttohusat, jus son áigu ođđasis válljejuvvot ?	LAAVENJASSE 4– Man gellie kråvnah fierhtede
– Man ollu juohke duhtá ruvnnos golaha suohkan skuvlii ?	1000 leahpeste tjïelte skuvlesne nåhtede ?
Geahča vuolábealde !	Vuartesjh vuelielisnie !
– Man ollu ruđat mannet mánáidgárdái ?	– Man gellie kråvnah maanagÏertese juhtieh ?
Eanemus ruhta manná dikšumii ja fuolahussii.	Jeenjemes beetnegh sujhtemasse jïh hoksese juhtieh.
– Gávnnat mii gullá divššu ja fuolahusa vuollái ?	– Gaavnehth mah leah sujhtemen jïh hoksen nuelesne ?
Bija proseanttaid oktii mat gullet dikšui ja fuolahussii, vuođđoskuvlii, mánáidgárdái ja sosiálii ja mánáidsuodjalussii.	Bïejh tjåanghkan sujhtemen jïh hoksen, maadthskuvlen, maanagierten jïh sosijale jïh maanavaarjelimmien prosenth.
– Man ollu báhcá vel eará diŋggaide ?	– Man jïjnje aajmene sjædta dejtie mubpide aatide ?
Suohkana dietnasatDon váccát dál skuvlla, maid suohkan lea huksen ja eaiggáduššá.	Tjïelten baalhkahDaelie datne aktene skuvlesne vaadtsah maam tjïelte bigkeme jïh eekie.
Skuvlagirjjit maid	Tjïelte
oaččut luoikkas, bálká oahpaheddjiide, bassan ja skuvlla fuoladeapmi lea suohkan gii máksá.	skuvlegærjide maaksa mejtie åadtjoeh löönedh, baalhkah lohkehtæjjide, sjïekedimmiem jïh gorredimmiem skuvleste.
Ruđaid ožžot go suohkanássit mákset suohkanvearu.	Dah beetnegh tjïeltese båetieh goh skaehtie årroejijstie.
Dasa lassin oažžu suohkan ruđaid stádas.	Lissine tjïelte beetnegh staateste åådtje.
Makkár eará sisaboađut leat suohkanis ?	Mah jeatjah baalhkah tjïelte åtna ?
Jeara ruovttus makkár vearuid ja divvagiid din bearaš ferte máksit suohkanii ?	Gihtjh gåetesne mah skaehtieh jïh maaksoeh dov fuelhkie tjuerieh maeksedh tjïeltese ?
fuolahus, skuvla ja mánáidgárdi.	MAADTHSKUVLEHEALSOE-DIENESJHTEKNIHKEN
Vuođđolágas (miessemánu 17. beaivvi 1814) čuožžu ahte Norggas lea sátnefriddjavuohta.	Maadthlaakesne (suehpeden 17. b. -1814) tjåådtje gaajhkesh frijjevoetem utnieh soptestidh.
Dat mearkkaša mii sáhttit čállit, dadjat dahje oaivvildit measta vaikko maid.	Dïhte sæjhta jiehtedh mijjieh maehtebe tjaeledh, jiehtedh jallh mïeledh mahte saaht maam.
Aviissat, radio ja TV (mediahivvodat) atnet dán friddjavuođa máŋgga vuohkái.	Plaerieh, raadijove jïh TV (maassemeedijah) daam frijjevoetem gellielaakan nåhtadieh.
Demokratiijas sáhttet mediahivvodagat moaitit sin geas lea fápmu.	Aktene demokratijesne maassemeedijah maehtieh laejhtedh dejtie mah faamoem utnieh.
Norggas lea mis láhka, mii addá ássiide rievtti lohkat boasttaid, mat registrerejuvvojit go bohtet suohkanii dahje sáddejuvvojit suohkanis, ovdamearkka dihte suohkanstivrii, fylkkadiggái dahje stuoradiggái.	Nöörjesne aktem laakem utnebe mij årroejidie reaktoem vadta påastem lohkedh mij registreradamme sjædta gosse båata jallh seedtesåvva vuesiehtimmien gaavhtan tjïelte-ståvrose, fylhkendægkan jallh stoerredægkan.
Ollu journalisttat leat čeahpit atnit dien rievtti.	Jïjnjh journalisth leah væjkele daam reaktoem nuhtjedh.
Danne sáhttit mii, geat leat aviisalohkkit, oažžut beroštahtti ođđasiid.	Dannasinie mijjieh plaerielohkijh maehtebe murreds saer-nieh åadtjodh mej bïjre mijjieh pryöjjadibie.
Lihkkus leat aviissat mielddisbuktán, ahte sihke lagasbirrasa allavisttiid huksemat, divatlassáneamit, geaidnoviiddideamit ja nu ain leat bissehuvvon, danne go olbmot leat fuobmán maid politihkkarat digaštallet.	Plaeriej gielh tie dle dovne bigkeme jolle gåeteste aktene lïhke byjre sisnie, maaksoelissiehtimmieh, vijredimmieh geajnojste jïh vijrie-såbpoe orrijamme jallh soejkesjh jorkesamme, dannasinie almetjh voerkes sjïdteme maam dah politihkerh digkiedieh.
NORGALAČČAT LEAT MÁILMMIMEAŠTIRATLOHKAT AVIISSAID. Sivas go Norga lea nu guhkki, ja leat nu ollu smávva suohkana ja báikki, de olggosaddojit 226 iešguđetlágan aviissa, maid mii sáhttit diŋgot.	ALMETJH NÖÖRJESNE LEAH VEARTEN BÖÖREMES PLAERIEH LOHKEDHDannasinie Nöörje dan guhkies, jïh desnie dan gellie smaave tjïelth jïh sijjieh, dle 226 ovmessie plaerieh olkese båetieh mejtie maehtebe dongkedidh
Ná stivrejuvvo	Naemhtie
Norga lea dál 2011 juhkkon 430 suohkanii.	Nöörje lea jaepien 2011 juakeme 430 tjïeltine.
Suohkanat leat hui iešguđetláganat geográfalaččat, areála ja olmmošlogu ektui.	Dah tjïelth leah gaajh joe kehts dovne gosse geografijen, arealen jïh almetjelåhkoen bïjre.
Bealli suohkaniin leat vuollel 5000 ássi, ja leat 12 suohkana, main leat badjel 50 000 ássi.	Bijjelen leh kiem dejstie tjïeltijste unnebe goh 5000 årrojh utnieh, jïh 12 tjïelth vielie goh 50 000 årrojh utnieh.
Danne lea hui váttis hupmat dábálaš norgga suohkana birra.	Dannasinie geerve dan sïejhme nöörjen tjïelten bïjre sop tsestidh.
Dat mii lea seammalágan eanas suohkaniin, earret Oslos ja Bergenis, lea vuohki movt leat organiserejuvvon.	Dïhte mij lea seamma dejtie jeanatjommes tjïeltide, biele len Oslo jïh Ber gen, lea guktie dah leah öörnedamme.
Juohkit suohkanstivrejumi guovtti oassái:	Mijjieh stuvremem tjïeltijste gööktine juekebe:
Politihkalaš stivrenHálddahus	Poltihkeles stuvremeReereme
HÁLDDAHUS: Ráđđeolmmái jođiha.	REEREME: Raerieålmeste stuvresåvva.
POLITIHKALAŠ STIVREN: Sátnejođiheaddji jođiha suohkanstivrra.	POLITIHKELES STUVREME:Tjïelteståvroe tjïelten åejveste stuvresåvva.
Livnnetkantuvra, leansmánnikantuvra, politiija, NAV, báhpa- / girkokantuvra.	Likningekontovre, lientsie kontovre, pollise,
OKTA ÁIRRASAviissain leat dieđut máŋga iešguđetlágan olbmuid birra; dovddus olbmuin ja “ olbmuin márkanis ”.	AKTE KANDIDAATEPlaerine bïevnesh jïjnjh ovmessie almetji bïjre, dejstie åehpemes almetjijstie dan ” sïejhme ålmese voenese ”.
Báikkálaš aviissain leat dávjá báikkálaš dovddus olbmot.	Dennie voenges plaeresne åajvahkommes voenges åehpies almetjh.
Gávnna muhtin artihkkala muhtin olbmo birra, gii lea áigeguovdil suohkanstivraválgga	Gaavnh aktem tjaalegem aktine åehpies almetjinie mij lea sjyöhtehke daennie
áirasa	tjirkijh
áirasa	tjirkijh
Dárkkistanlávdegoddi	Giehtjedimmie - moenehtse
áirasaáirasaáirasaáirasa	TJÏELTEN ÅEJVIELADTJERAERIE
Oahppolávdegoddi Fuolahuslávdegoddi Kulturlávdegoddi Ealáhuslávdegoddi	Ööhpehtimmiemonehtse Hoksemoenehtse Kultuvremoenehtse Jielememoenehtse
Hálddahuslávdegoddi	Reerememoenehtse
Nuorta Romerike Dárkkistanguovlu	TJÏELTEN ÅEJVIE
Bajit Romerike Ovdáneapmi- sisaoastin	Luvlie Romerike revisjovnedajve
Personála- ja OrganiserenossodatEkonomiijaossodat	Barkijh- jïh åårganisasjovne-goevtese Ekonomijegoevtese
Skuvllaid- ja mánáidgárddiid- ossodat	Bijjie Romerike evtiedimmie- åesteme
Huksen- ja teknihkalašossodatKultuvra- ja asttoáigeossodat	Skuvli jïh maanagierti etaateBigkemen jïh teknihken dïenesji etaate
Dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid- ossodat	Healsoe- jïh sosijale dïenesji etaate
BARGOBIHTTÁ 2 Loga olles artihkkala (jearahallama).	LAAVENJASSE 2 Lohkh abpe tjaalegem (gihtjehtimmiem).
Čále golbma dieđu maid ožžot maŋŋil go lohket ášši.	Tjaelieh golme bïevnesh mejtie åadtjoejih daejredh mænngan aamhtesem lohkeme.
Čále golbma gažaldaga, maid sáhtát jurddašit jearrat dan olbmos.	Tjaelieh golme gyhtjelassh mejtie sïjhth almetjem gihtjedh.
GÁVNNA ovcci sáni áviissain, Mat leat suohkanii ja válgii gullevaččat.	GAAVNH ukstie baakoeh plaerine mah leah tjïelten jïh veeljemen bïjre.
ČUOHPA daid ja liibme sániid skovvái dás vuolábealde.	BIETSKEDH dejtie olkese jïh lijmesjh baakojde goeresne vuelielisnie.
Sánit / dajaldagat ČILGEHUS (SYNONYMA)	Baakoe / diejvesh Buerkiestimmie / plierebaakoe
ČÁLE čilgehusa dahje gávnna synonyma.	Læstoe-dïevhtese
ListolassiSon gii lea hui vuollin bellodaga listtus, iige leat vejolašvuohta válljejuvvot sisa.	Akte almetje mij lea guhkene vuelnie krirrien læstosne, jïh onne nuepiem åtna veeljemesovvedh.
Geahča suohkana ruovttusiiddu.	TJÏELTESTÅVROEVEELJEME 2011
Man ollu bellodagat leat ásahan listtuid ?	Vuartesjh tjïelten gåetiesæjroem. Veeljeme.
Gos galgá čađahuvvot jienasteapmi, gos du váhnemat / ovddasteaddjit galget jienastit ?	Gusnie dïhte gåetie gusnie dov eejhtegh edtjieh steemmadidh ?
Makkár áššiid birra leat aviissat čállán eanemus, daid maŋemus beivviid ovdal válgga ?	Mej aamhtesi bïjre plaerie (h) jeenjemes tjaaleme dej minngemes biejjiej veeljemen åvtelen ?
Iskka leatgo áššit maidda bellodagat eai leat ovttaoaivilis ?	Goerehth mejtie akte aamhtese mej bïjre dah krirrieh leah ovgeahpan ?
BELLODAGA NAMMA Jienat 2007 Jienat 2011 Rievdadus + /	KRIRRIENOMME Steemmh 2007 Steemmh 2011 Jarkelimme + /
Geahča suohkana ruovttusiiddu !	tjïelten gåetie-sæjroem !
Ovttasbargá go DU suohkanránnjásuohkaniin ?	DOV tjïelte kraannatjïeltigujmie laavenjostoe ?
Nååmesje (Namsos), Aajrie (Namdalseid), Fosnes ja Overhalla DavviTrøndelagas leat ohcan ásahit ovttas barggu dan nu gohčo duvvon ovttas bargo suoh kan modealla mielde.	Namsos, Namdalseid, Fosnes jïh Overhalla Noerhte-Trööndelagesne syökeme aktem laavenjostoem tseeg kedh dan maam gohtje ektietjïelte maallen mietie.
Suoh kanat galget dál vuos ovttasbargat čuovvo vaš surggiin dan ođđa ovttas bargo suohkanis: Mánáidsuodjalusas, Biras- ja eanan doallohálddahusas, Ovdá nahttin kantuvrras, Vearro gáibi dead djit, Suohkaniid	Tjïelth edtjieh annjebodts laavenjostedh daejnie suerkine dennie orre ektietjïeltesne: Maanavaarjelimmiedienesje, Byjrese-jïh laanteburriereereme, Evtie dim mie kontovre, Skaeh tiekrievije, Tjïeltebijjiedåaktere, Dåaktere
Fylkkasuohkan doaimmaha bargguid mat leat beare stuorrát ovttaskas suohkaniidda bargat okto, dahje áššiid mat gusket buot suohkaniidda.	Fylhkentjïelte dejtie aamhtesidie voebnesje mah leah fer stoerre ihke fïerhte tjïelte maahta dejtie oktegh haalvedh, jallh aamhtesh mah tjïelti dåaresth juhtieh.
Norga lea juhkkon 19 fylkii.	Nöörje 19 fylhkine juakeme.
Oslo lea sihke suohkan ja fylka.	Oslo dovne tjïelte jïh fylhke.
Fylkka vearjogovvaTevdne fylkka vearjogova.	FylhkenvæhtaGuvvedh fylhkenvæhtam.
Maid dát sulastahttá ?	Mij fylhkenvæhta vusehte.
Goas oaččui fylka iežas vearjogova ?	Gåessie fylhke sov jïjtse fylhkenvæhtam åadtjoeji ?
Mana ja gávnna iežat fylkka ruovttusiiddu.	Tsagkesh jïh gaavnh dov fylhken gåetiesæjroem.
Man ollu násttiid lea siidu ožžon ?	Man gellie naestieh sæjroe åådtjeme ?
Guhtta násti leat eanemus.	Govhte naestieh jeenjemes.
Maid don oaivvildat iežat fylkka ruovttusiiddu birra ?	Guktie dov mïele dov fylhken gåetiesæjroen bïjre ?
Leago mihkkege man birra háliidivččet diehtit eambbo ?	Mij akt desnie man bïjre sïjhth vielie daejredh ?
Gos bohtet ruđat ?	Gubpede beetnegh båetieh ?
Fylkkat ožžot iežaset sisaboađuid fylkkavearus, divvagiin ja ruđain, maid stáhta juolluda.	Fylhkh beetnegh åådtje fylhkenskaehteste, maaksojste jïh sertiestimmijste staateste.
Fylkkasuohkan juolluda máŋga millijovnna ruvnno doarjaga iešguđetlágan doaibmabijuide.	Fylhken-tjïelte jïjnjh millijovnh vadta dåarjojne ovmessie råajva-rimmide.
Geahča Doarjjaortnegat ja gávnnat sáhttágo du lagas-birrasis leat áigeguovdilis doaibma / doaimmat, (searvi, ásodatsearvi, falástallansearvi) Masa / maidda sáhtášii ohcat doarjaga.	Vuartesjh Dåarjoe jïh gaavnehth mejtie maam akt misse maahta sjyöhtehke årrodh dov lïhkes byjresasse (murredsiebrie, årrojesiebrie, gaarsjelimmiesiebrie, siebrie) dåarjoem syökedh.
Ohcamušat sáddejuvvojit suohkanii, mii fas sádde daid viidásit fylkkasuohkanii.	Dah ohtsemh tjïeltese seedtesuvvieh, mij dejtie vihth fylhkenålmese seedtieh.
OSLO:	VALG 20
Makkár suohkaniin lea rádji du suohkanii ?	Mah tjïelth raastem utnieh dov tjïelten vööste ?
OSLO: – Makkár gávpotosiin lea rádji du gávpotoassái ?	OSLO: – Mah staarebielieh raastem dov staarebealan utnieh ?
– Jus orut Oslos, de sáhtát gávnnahit man ollu olbmot orrot du gávpotoasis ?	– Jis Oslosne årroeh maahtah gaavnehtidh man gellie årrojh mah dov staarebielesne
Eambbo go beali suohkaniin (430) leat unnit go 5000 ássi. – Man ollu ássit leat du fylkkas ?	Bijjelen lehkiem dejstie tjïeltijste (430) vaenebe goh 5000 årrojh utnieh– Guktie dov fylhkesne ?
– Gallii suohkanis du fylkkas leat eambbo go 5000 ássi ?	– Man gellie tjïelth vielie goh 5000 årrojh utnieh dov fylhkesne ?
Makkár aviisa / aviissat čállet du suohkana / gávpotoasi birra ?	Mij plaeride / mah plaerieh dov
Joatkkaskuvlla oahpahusMakkár joatkkaskuvllat leat du fylkkas ?	JåarhkeööhpehtimmieMah jåarhkeskuvlh dov fylhkesne gååvnesieh ?
Sáhtát go friddja válljet ?	Maahta veeljedh guktie sïjhth ?
Ollu máksá	Mennie åesesne lea jåarhke
vázzit joatkkaskuvlla ?	skuvlem vaedtsedh ?
Rávisolbmuid oahpahusMii lea rávisolbmuid oahpahus ?	GeerveööhpehtimmieMij lea geerveööhpehtimmie ?
Bátnedivššárbálvalus Man guhká sáhtát oažžut nuvttá	BaeniehealsoedïenesjeMan guhkiem maahtah namhtah
bátnedivššárbálvalusa ?	baeniehealsoedïenesjem åadtjodh ?
Fylkkageainnut	Fylhkengeajnoeh
Leatgo fylkkageainnut du suohkanis ?	Mah fylhkengeajnoeh dov tjïeltesne ?
SkuvlasáhtuGávnnat geas lea geatnegasvuohta	SkuvleskovhteGaavnehth gie maahta namhtah
oažžut nuvttá skuvlasáhtu ?	skuvleskovhtem krïevedh ?
JohtolatsihkárvuođabarguMu fylkkasuohkanis leat sullii... bargi.	TrafihkejearsoesvoetebarkoeMov fylhkesne medtie …. barkijh.
Biras ja dálkkádatIskka leago fylkkasuohkanis makkárge prošeakta du suohkanis, mii gusto biras	Byjrese jïh klijmaGoerehth mejtie fylhkentjïelte såemies prosjekth åtna dov tjïeltesne mah leah
ja dálkkádat gažaldagaide ?	byjrese-jïh klijmagyhtjelassi bïjre ?
Gávnna iežat fylkka:	Gaavnh dov fylhken daesnie:
OSLO:	LAAVENJASSE
FYLKKADIGGEVÁLGA mu suohkanis	FYLHKENDIGKIEVEELJEME mov fylhkesne
i Fylkka namma lea.	i Fylhken nomme
Mas boahtá namma ?	Gubpede nomme båata ?
Fylkkasuohkan stivrejuvvo dego suohkan.	Fylhkentjïelte stuvresåvva goh akte tjïelte.
FYLKA = SUOHKAN FYLKKADIGGI = SUOHKANSTIVRA FYLKKALÁVDEGODDI = OVDAGODDI FYLKKASÁTNEJOĐIHEADDJI = SÁTNEJOĐIHEADDJI FYLKKARÁĐĐEOLMMÁI = RÁĐĐEOLMMÁI	FYLHKE = TJÏELTE FYLHKENDIGKIE = TJÏELTESTÅVROE FYLHKENMOENEHTSE = TJÏELTEN ÅEJVIELADTJERAERIE FYLHKEN ÅEJVIE = TJÏELTEN ÅEJVIE FYLHKEN RAERIEÅLMA = RAERIEÅLMA
Man ollu áirasat leat fylkkadikkis du fylkkas ?	Man gellie lïhtsegh fylhkendigkesne dov fylhkesne ?
/ gávpotráđis (Oslo ja Bergen)	/ staareraeresne (Oslo jïh Bergen)
Gos leat fylkkadiggečoahkkimat du fylkkas ?	Gusnie fylhkendigkie tjåanghkoeh åtna dov fylhkesne ?
Mii lea fylkkasátnejođiheaddji namma ?	Guktie fylhken åejvien nomme ?
Sáhttá go muhtin politihkkár leat áirras sihke suohkanstivrras ja fylkkadikkis ?	Akte politihkere maahta tjirkijinie årrodh dovne aktene tjïelteståvrosne jïh aktene
Makkár bellodagat leat fylkkadikkis ?	fylhkendigkesne ?
BELLODAGA NAMMA Galle áir.	Mah krirrieh leah meatan fylhkendigkesne ?
2007 Galle áir. 2011	Man gellie tjirkijh 2007 Man gellie tjirkijh 2011
Fylkkasuohkaniin lea ovddasvástádus earret eará joatkkaskuvlla oahpahussii ja báikkálaš kollektiivasáhttui.	Fylhkentjïelte diedtem åtna gaskem jeatajh jåarhkeööhpehtimmien jïh voenges ektieskovhten åvteste.
BUDSJEtt OrDFØrEr KOMMUNE MaNNtall råDMaNN SKOlE FYlKESMaNN SKatt FYlKE	Ø B V C B T Y M M I R U U S N M E O S K U V L E P P O K K O E N R A E R I E Å L M A F Y L H K E N T J I E L T E O T J I E L T E L L D V Y H P C E B N E F Y L H K E U T A L M E T J E L Å H K O E I Z W E T K B U D S J E D T E
Gávnna buot sániid, mat leat listtus ruossut rassuha buohta.	Gaavnh gaajhkide baakojde læstosne baakoekroessen baalte.
Sánit leat veallut, ceaggut ja doarrás.	Dah baakoeh leah dovne rïekte jïh våålese.
Merkes tuššain dahje bija bliánttain dahje peannain rieggá birra sániid.	Nåhtedh vihtesjimmiepeannam jallh bïejh gievliem baakoej bïjre aktine plæjjoehkinie jallh peannine.
Eambbo gihppagat ?	Jienebh heefth ?
Teaksta: Sigurd Ø. Sæthre Hábmen ja buvttadeapmi: Svenner reklamebyrå AS Ovdasiidogovva: Torgeir Wittersø Skancke Deaddileapmi: Erik Tanche Nilssen AS ISBN: 9788278170946	ISBN: 978-82-7817-094-6