valgagihppansam.pdf.xml

NUORAT JA POLITIHKKA	NOERH JÏH POLITIHKE
LEAN NU. SUHTTAN …	MANNE DAN FUARRAS …
– Vuosttildan bummaruđaid.	– Manne leam bommebeetnegi vøøste.
Bummaruđat leat joavdelasat.	Bommebeetnegh dan jåasoeh.
Biila lea badjelmeare divrras.	Ååpsen dovrehke bïjline.
– Diet sisafárrejeaddjit fertejit mannat dohko gos leat boahtán.	– Dah ålkoelaanten almetjh tjuerieh amma gåetide vuelkedh gubpede båetieh.
Eai galgga boahtit deike gearjidit.	Eah diekie båetedh kraamsodh.
Fertet vuos vára váldit iežamet olbmuin.	Tjoerebe voestegh mijjen almetjh voebnesjidh.
– Manne lea biebmu nu divrras ?	– Mannasinie dan dovrege beapmojne ?
Biebmu galggašii leat ollu hálbbit.	Beapmoe edtji sagki aelhpebe orreme.
- In leat ovttaoaivilis ovttainge oaiviliin dás ovdalis.	Im seamedh naakeninie dejstie vuajnojste bijjielisnie.
Liikká ii leat sihkar mus lea riekta.	Bene læjhkan ij leah seekere mov reaktoe.
Politihkka lea geahččat ovtta ášši máŋggabealis, ja sáhttá leat váttis gávdnat buot beliid.	Politihke lea daamtaj aktem aamhtesem jienebh sijjijste vuejnedh, jïh maahta geerve årrodh gaavnedh jïh vuejnedh gaajhkide sijjide.
Politihkkas viiddidat iežat oaiviliid.	Politihke lea daamtaj dov horisontem vijriedidh.
Politihkka lea seamma go jurddašit.	Poltihke lea ussjedidh.
Mu mielas lea eanemus riekta, ahte sii geat vudjet eanemus min geainnuid alde, ja golahit eanemus daid, galget máksit eanemus daid geainnuid ovddas.	Tuhtjem eevre reaktoe dah mah jeenjemes vuejieh mijjen geajnojne, jïh dejtie jeenjemes nipkieh, dah edtjieh jeenjemes maeksedh geajnoej åvteste.
Mu ránnjá, geas ii leat biila iige goassege vuoje, son ii galgga máksit geaidnodivvagiid ja bummaruđaid.	Mov kraanna, guhte ij bijlem utnieh jïh ij gåessie gænnah vuejieh, ij edtjh dïhte geajnoemaaksoem jïh bommebeetnegh maeksedh.
Mun gal galggan.	Bene manne edtjem.
Eai mu mielas sisafárrejeaddjit gearjit.	Im tuhtjh sïjsefeelijh kraamsoeh.
Sisafárrejeaddjit barget nu bures go sáhttet, ja sii addet midjiide mihá eambbo go ožžot.	Sïjsefeelijh darjoeh dam bøøretjommesem dah maehtieh, jïh dah maehtieh mijjese vielie vedtedh goh åadtjoeh.
Sis lea juoga ágga manne sii leat fárren Norgii, go ii álgoálggus leat ovttasge miella guođđit ruovtturiikkas.	Akte fåantoe gujht mannasinie dah Nøørjese vaanterdamme, aalkoelistie dle ij guhte sïjhth sov hïejmelaantem laehpedh.
Empatiija ja gierdavašvuohta leat guokte vuogas sáni.	Empatije jïh goerkesadteme lea gøøkte hijven baakoeh.
Go ledjen nuorra, de atne olbmot 25% iežaset bálkkás bibmui.	Gosse lim tenåringe dle almetjh 25 % sov baalhkeste beapmose nåhtadin.
Dál atnit 11% dasa.	Daelie 11 % nåhtadibie.
Biebmu ii leat goassege leamaš hálbbit go dál.	Beapmoe ij gåessie gænnah liehtebe orreme goh daelie.
Biebmu galggašii áinnas leat divraseabbo, vai boanddat oččošii dábálaš ja albma jahkebálkkáid ?	Beapmoe edtji buerebh dovresåbpoe orreme, juktie dah båantah lin maahteme aktem iemie jïh eensi jaepiebaalhkam åadtjodh ?
Politihkka lea jurddašit ja oassálastit.	Politihke lea ussjedidh jïh meatan årrodh.
Politihkka lea jienastit ja ahte dus lea váikkuhanfápmu.	Politihke lea steemmadidh jïh tsevtsiedimmiem utnedh.
Politihkka lea sáhttit rievdadit buorebu guvlui.	Politihke lea dan bueriebassese jarkelidh.
Politihkka lea dadjat “ yes, - dás áiggun leat mielde. ”	Politihke lea jiehtedh ” Yess, - daejnie sïjhtem meatan årrodh. ”
Politihkka mearkkaša leat fárus, iige doaresbealde.	Politihke lea baanesne årrodh, ij radtiebielesne.
Politihkas njulget dan mii lea boastut.	Politihke lea staeriedidh dam mij lea vælnjode.
Politihkas leat fárrolaga ollu earáiguin.	Politihke lea jeatjabigujmie årrodh.
Politihkka lea don ja mun.	Politihke lea datne jïh manne.
Dál lea válga.	Daelie veeljeme.
Politihkka lea jienastit.	Politihke lea steemmadidh.
– Don leat sihkkarit ovttaoaivilis muhtin daidda oaiviliidda.	Datne maaje seamedh aktene jallh jienebinie dejstie vuajnojste bijjielisnie.
Ja dá lea politihkka.	Jïh daate lea politihke.
Politihkka lea oaivvildit juoidá, ja politihkka sáhttá leat dahkat dan maid don oaivvildat.	Politihke lea maam akt mïeledh, jïh politihke maahta maam akt darjodh dejnie dov mïelen bïjre.
Jus oaivvildat bummaruđat leat joavdelasat, de sáhtát, jus leat politihkar, oažžut eret bummaruđaid.	Jis tuhtjh bommebeetnegh jåasoeh, dle datne maahtah, goh politihkere, bommebeetnegidie laahpehtidh.
Don sáhtát sisafárrejeddjiid oažžut bákkuin sáddejuvvot olggos riikkas.	Datne maahtah sïjsefeelijidie gåetide seedtedh.
Sáhtát bargat dan badjelii ahte biebmu šaddá hálbbit.	Datne maahtah darjodh guktie beapmoe aelhpebe sjædta.
Politihkka lea gelddolaš.	Politihke murreds.
Go oahpat juoidá, ja go sáhtát oažžut juoidá dahkkot.	Juktie datne maam akt lïerh, jïh dannasinie maahtah maam darjodh.
Juoga mii beroštahttá du iežat ja earáid.	Mij akt mij ulmiem dutnjien åtna, jïh jeatjabidie.
Dasa lassin oahpat ahte áššiin leat váikkuhusat.	Baaltele lïerh aath konsekvensh åadtjoeh.
Jus logat “ ii ” juoga masa, de automáhtalaččat šaddá “ juo ” juoga earái.	Jis ” ijje ” mïsse akt jeahtah, dle jïjtsistie ” jaavoe ” misse akt jeatjebem jeahtah.
Jus doaimmahat juoidá hálbái, de dagat juoidá divrasebbui eará sajis.	Jis maam akt aelhpebe darjoeh dle maam akt dovresåbpoe darjoeh.
Áiggut go dan ?	Jïh dam sïjhth ?
Politihkka lea gelddolaš, go oahpat movt áššit gullet oktii.	Politihke murreds dannasinie datne lïerh guktie aath leah gårreldahkesne.
Manne lea divrras duhpáhin ja alkoholain ?	Mannasinie dovres rïevhkine jïh alkoholine ?
Manne lea eará riikkain nu ollu hálbbit ?	Mannasinie sagki liehtebe jeatjah laantine ?
Politihkka oažžu du jurddašit.	Politihke datnem skreejrie ussjedidh.
Per Inge Torkelsen Komihkkár ja báikkálašpolitihkkár	Per Inge Torkelsen Komihkere jïh voenges politihkere
– Manne lea nie juhkkojuvvon ?	– Mannasinie naemhtie joekedamme ?
– Seammalágan dahje goabbatlágan ?	– Plearoeh jallh ij plearoeh ?
– Dárbbašit go mii fylkkasuohkana ?	– Fylhkentjïeltem daarpesjibie ?
– Suohkaniid oktiičaskin – Maid mearkkaša báikkálašválga dutnje ?	– Tjïelte-iktedimmie– Man ulmie lïhkesveeljeme dutnjien åtna ?
– Politihkalaš bellodat	– Politihkeles krirrieh
BUORIT OLBMOT	VEELJEMEØØRNEGE
– Gii sáhttá jienastit ?	– Gieh maehtieh steemmadidh ?
– Rievdadit jienastanlihpuid – Elektrovnnalaš jienasteapmi – Vihtta álkis lávkki jienasteapmái	– Jarkelimmie steemmeleahpijste– Elektrovneles steemmadimmie– Vïjhte aelhkies sïllh juktie steemmadidh
– Stáhta– Politihkalaš orgánat ovtta suohkanis – Politihkalaš orgánat Oslos ja Bergenis – Politihkalaš orgánat fylkkasuohkanis	– Staate– Dah politihkeles åårganh aktene tjïeltesne– Dah politihkeles åårganh Oslosne jïh Bergenisnie– Dah politihkeles åårganh aktene fylhkentjïeltesne
– Báikkálašválga lea dehálaš– Unnán válgaoassálastin– Oassálastejit go 16 jahkásaččat eambbo go 18 jahkásaččat ?	– Lïhkesveeljeme vihkeles– Vaenie meatan veeljemisnie– Dah mah 16 jaepien båeries sïjhtieh dej bijjelen vitnedh mah leah 18 jaepien båeries – Egoisteles båeries almetjh– Elektrovneles steemmadimmiewSUSANNEN VOELPH TJOEVKESEM BÅALTAJEHTIN
– Nággáris vuorasolbmot– Elektrovnnalaš jienasteapmi	– Varke råajvarimmieh– Nïejtide garmerde
– Hoahppodoaibmabijut – Rámida nieiddaid	GIE MAAHTA STEEMMADIDH ?
18 Norgga stáhtaborgárat, geat leat deavdán 18 jagi Norggas golmma maŋemus jagis dahje devdet 18 jagi válgajagis, sis lea jienastanvuoigatvuohta.	Nøørjen staatenårrojh mah 18 jaepieh illeme eannan veeljemejaepie nåh-keme, jïh mah leah- jallh orre me almetjelåhkosne goh årroje Nøør jesne, steemmereaktoem utnieh.
Stáhtaborgáriin – geat leat dahje leat leamaš dieđihuvvon álbmotregistarii eará davviriikkain, ja geat leat álbmotregistaris registrerejuvvon orrume Norggas maŋemusat geassemánu 30. beaivvi válgajagis.	Maah-ta læjhkan daam reaktam das sedh Maadthlaaken 53. § mietie (vuesieh-timmien gaavhtan jis dåapmem åådtjeme laantebiehtemen gaavhtan).
Sis lea maid jienastanvuoigatvuohta. Sáhtát maid massit jienastanvuoigatvuođa maŋŋil go leat	Steemmereakta tjïelte ståvroe veel-jemisnie jïh fylhkendigkieveeljemisnie ånnetji væjranamme vierties tam me steemmereaktine stoerre digkie-veeljemisnie: Ålkoelaanten staate-nårrojh mah leah almetjeregisterisnie jïh leah iktemearan Nøørjesne
čállon jienastuslohkui, ovdamearkka dihte jus fárret eret Norggas. (Geahča Vuođđolága § 53).	orreme dej golme minngemes jaepiej veeljemebiejjien åvtelen, steemme-reaktam utnieh.
Go galggat jienastit, de fertet čállojuvvon suohkana jienastuslohkui.	Aaj staatenårrojh jeatjah noerhtelaantijste mah almetje-registeren mietie leah årroejinie Nøørjesneorremeruffien30.biejjesteveeljeme jaepien.
Jienastanvuoigatvuohta suohkanstivra ja fylkkadiggeválgii lea viiddiduvvon.	Datne tjoerh almetje-låhkosne årrodh (vuesehte mah årrojh mah steemmereaktam utnieh) aktene tjïeltesne jis edtjh maehtedh steemma-didh.
Čavčča válggas lea geahččaleapmi gos 16 jahkásaččain lea jienastanvuoigatvuohta 20 suohkanis (geahča fáktadieđuid)	Veeljemisnie daan tjaktjen aaj akte voejhkelimmie steemmereaktine dejtie mah leah 16 jaepien båeries 20 tjïeltine (vuartesjh faaktaburhtjem)
Sáhtát jienastit vuosttáš geardde dan jagi go deavddát 18 jagi dan suohkanis gosa leat registrerejuvvon álbmotregistaris.	Datne maahtah veeljemisnie steemmadidh voestes aejkien gosse 18 jaepieh illh.
Fylkkadigge- ja suohkanstivraválggain sáhtát kandidáhtaide jienastanlihpus addit ovtta persovdnajiena.	Fylhkendigkie – jïh tjïelteståvroeveeljemisnie maahtah kandidaatide steemmeleahpesne aktem persovnesteemmem vedtedh.
Dan dagat go merkestat kandidáhta nama bokte.	Dam darjoeh gosse aktem væhtam bïejh kandidaaten nommen lïhke.
Suohkanstivrraválggas sáhtát maid addit persovnnalašjiena kandidáhtaide, geat leat eará válgalisttuin.	Tjïelteståvroeveeljemisnie aaj maahtah aktem persovnesteemmem vedtedh kandidaatide jeatjah veeljemelæstojne.
Dan dagat go čálát kandidáhta nama jienastanlihppui (nu gohčoduvvon liigejienat).	Dam darjoeh gosse kandidaati nommh steemmeleahpesne tjaalah (maam gohtje ” sleengkere ”) Vielie bïevnesh dan bïjre veeljemelaakesne gaavnh, vuartesjh www.lovdata.no
Eambbo dieđuid gávnnat válgalágas, geahča www.lovdata.no	Lohkh vielie voejhkelimmien bïjre daesnie www.valg.no
ÁLKIS LÁVKKIT JIENASTITGo galggat jienastit, de manat sierra “ jienastan-latnjii ” válgalanjas gos gávnnat dan bellodaga / válgalisttu jienastanlihpu, maid áiggut jienastit.	Gosse edtjh steemmadidh dle aktem båvvan sïjse vaadtsah aktene veeljemegåetesne, jïh krirrien / veeljemelæstoen steemmeleahpam gaavnh misse sïjhth steemmadidh.
De sáhtát rievdadit jienastanlihpu.	Daelie maahtah steemmeleahpam jarkelidh.
Go leat geargan, de máhcut jienastanlihpu oktii, vai ii oktage oainne maid leat jienastan.	Gosse gaervies dle steemmeleahpam mårhtjoeh guktie ij guhtie vuejniehmaam steemmadamme.
Jienastanlihpuin manat válgabargi lusa, gii dárkkista ahte leat registrerejuvvon jienastuslohkui ja ahte ii leat merkestuvvon juo jienastan ovdal.	Datne steemmeleahpam vadtah akten veeljemebarkijasse, mij gïehtjede datne leah almetjelåhkosne, jïh datne ih leah joe steemmadamme.
Loahpas steampilastá válgabargi jienastanlihpu.	Datne steemmeleahpam veeljemegegken sïjse bïejh.
Dasto cokkat jienastanlihpu válgaurdnii. De leat don jienastan suohkanstivra- ja fylkka digge-válggas 2011.	Daelie datne steemmadamme tjïelteståvroe- jïh fylhkendigkieveeljemisnie 2011.
Soaittát fertet čájehit legitimašuvnna.	Maahta datnem bïrredh legitimasjovnem vuesiehtidh.
BARGOJUOHKUMuhtin ovdamearkkat bargojuogus gaskal stáhta, fylkkasuohkana ja suohkana:	Såemies vuesiehtimmieh guktie laavenjassh leah joekedamme staaten, fylhkentjïelten jïh tjïelten gaskem:
STÁHTAFYLKKA-SUOHKAN	STAATEFYLHKENTJÏELTE
SUOHKAN	TJÏELTE
Bargojuohku ii leat álo leamaš nie. Go galgá mearridit geas galgá ovddasvástádus masage, de lea dárbbašlaš veardidit:	Pollise Skïemtjegåetie Rïjhkegeajnoeh Dåapmestovlh Militæresuerkie Ruevtieraajroe Tjïrkemesuerkie Universiteeth jïh jïlleskuvlh Nasjovnale laakh jïh ekonomije
• Geasa lea ávkin muhtin dihto barggus ?	MANNASINIE NAEMHTIE JOEKEDAMME ?
• Man ollu resurssat dárbbašuvvojit čađahit barggus ?	Joekedimmie laavenjassijste ij leah iktegisth naemhtie orreme.
• Man ollu báikkálašmáhttui lea dárbu čađahit barggu ?	Juktie sjæjsjalidh gie edtja diedtem utnedh man åvteste, dle daerpies vuarjasjidh
Suohkanat galget bargat dakkár bargguid, mat leat ávkkálaččat iežas ássiide, ja bargguid maidda dárbbašuvvo ollu báikkálaš diehtu.	Tjïelth edtjieh laavenjassh vaeltedh mah leah nuhteligs dejtie jïjtsh årroejidie, jïh laavenjassh mah jïjnjh voenges daajroeh krievieh.
Jus muhtin barggut leat ávkin earáide maiddái, go suohkana ássiide, dahje dárbbašuvvojit eambbo resurssat go ovttaskas suohkanis leat, de galgá fylkkasuohkanváldit badjelasas barggu.	Dastegh akte laavenjasse lea nuhteligs årroejidie jienebh tjïeltine, jallh fer jïjnjh vierhtieh kreava akten tjïeltese, dellie fylhkentjïelte edtja laavenjassem vaeltedh.
Stáhta bargá bargguid, mat gusket olles álbmogii dahje masa gáibiduvvojit earenoamáš ollu resurssat.	Staate laavenjassh vaalta mah leah gaajhkide årroejidie, jallh sjïere stoerre vierhtieh krievieh.
Dáhpáhuvvá maid ahte barggut sirdojuvvojit.	Heannede laavenjassh sertiestuvvieh.
Okta ovdamearka lea buohcciviesuođastus, mii dagahii ahte buohcciviesu ovddasvástádus 2002 sirdojuvvui fylkka-suohkanis stáhtii. “ Lea dušše dalle go stuoradiggi ja ráđđehus ožžot njuolga ovddasvástádusa ruhtajuolludemiide, vuoruhemiide ja bargo-juoguide našunála buohcciviesuplána bokte, ahte sáhttit sihkkarastit ovttadássásaš divššu, vaikko gos riikkas orošit ”, logai Annelise Høegh (Olgešbellodagas) dalle go buohcciviesu ođastusa birra digaštalle Odeldikkis geassemánu 6. beaivvi 2001.	Akte vuesiehtimmie lea skiemtjegåetiereforme, dellie diedtem skiemtjegåetiej åvteste sertiesti fylhkentjïeltijste staatese jaepien 2002. ” Ajve gosse stoerredigkie jïh reerenasse dam ryøktesth diedtem åadtjoeh beetnehdåarjoej, prioriteti jïh funksjovnejoekedimmien åvteste, akten nasjovnale skïemtjegåetiesoejkesjen tjïrrh, mijjieh maehtebe seammavyørtegs båehtjierdimmiem gorredidh saaht gusnie laantesne årroeminie ”, Annelise Høegh (Åelkies) jeehti gosse skïemtjegåetiereformemdigkiedinOdeldigkesneruffien6.b.2001.
Høegh cealkámuš čujuha dehálaš váttisvuhtii:Jus stáhta mearrida, de lea stuorit vejolašvuohta ahte olles riikka álbmot oažžu seamma fálaldaga, muhto dat fas čuohcá báikkálaš iešmearrideapmái.	Maam Høegh jeehti aktem vihkeles dåeriesmoerem vuesehte:Dastegh staate muana, dellie stuerebe nuepie gaajhkh årrojh laantesne seamma faalenassem åadtjoeh, bene dïhte goerpedahta dam voenges jïjtjeståvroem.
Go guoskkai buohcciviesufálaldahkii, de ipmirduvvui dehálažžan ahte stáhta oaččui ovddasvástádusa.	Gosse lij skïemtjegåetiefaalenassen bïjre, dellie tuhtjin daate lij dan vihkeles juktie staate diedtem åadtjoeji.
Go guoská eará bargguide, nugo ovdamearkka dihte mánáidgárddit, de lea suohkaniin ovddasvástádus, vaikko ollislaš mánáidgárdefálaldat lea leamaš dehálaš mihttu ruksesruoná ráđđehusas.	Gosse lea jeatjah laavenjassi bïjre, vuesiehtimmien gaavhtan maanagïerth, dellie tjïelth diedtem utnieh, jalhts ellies maanagïertegaptjeme akte vihkeles ulmie orreme dan røøpseskruana reerenassese.
Go galgá olahit mihtu mas mánáidgárdesadji galgá leat buohkaide, de juolludii ráđđehus máŋgga jagi badjel ruđaid mánáidgárdevuoruheapmái suohkaniidda. Dat mielddisbuvttii	Juktie ulmiem jaksedh maanagierten bïjre gaajhkesidie, dle reerenasse bieljiemïerhkeldh beetnehdåarjoem vedti
ahte diet ruđat galge adnot dušše mánáidgárddiide, iige eará doaimmaide.	Daate sæjhta jiehtedh daah beetnegh ajve edtjin åtnasovvedh maanagïertine, ij jeatjah laavenjassine.
Diet lea dál rievdan.	Daate jarkelamme daelie.
Dál addet rámmajuolludemiid, maid suohkanat sáhttet atnit nugo ieža háliidit.	Beetnegh mieriedåarjojne vaadtasuvvieh, mejtie tjïelth maehtieh nåhtadidh guktie jïjtje sïjhtieh.”Bieljiemïerhkeldh øørnegh sæjhta jiehtedh aktem nænnoes staaten stuvremem jïh maahta ovveanhtadamme prioritetejarkelimmieh vedtedh.
“ Mearriduvvon ortnegat mielddisbuktet garrasit stáhta stivrema ja sáhttet daguhit earalágan vuoruhemiid.	Reerenasse sæjhta dannasinie åajvahkommes dah tjïelth edtjieh beetnegh åadtjodh mieriej tjïrrh ”, Tjïelteproposisjovnesne 2011 – Prop.
Ráđđehus áigu danne vuosttažettiin ahte suohkanat ruhtaduvvojit rámmaid bokte ”, čuožžu Suohkanproposišuvnnas 2011 – Prop. 124 S (2009–2010).	124 S (2009-2010) tjåådtje.
DÁRBBAŠIT GO MII. FYLKKASUOHKANA ?	DAARPESJIBIE FYLHKENTJÏELTEM
Eatnasat leat ovttaoaivilis dasa ahte dárbbašit stáhta ja suohkaniid, muhto eai buohkat oaivvil fylkkasuohkana dárbbašlažžan.	Dah jeanatjommes seamadieh mijjieh staatem jïh tjïeltide daarpesjibie, bene eah gaajhkesh vienhth fylhkentjïelte daerpies.
Muhtin jagiid áigi áiggui ráđđehus ásahit dan 19 fylkkasuohkana unnit guovlluide, muhto dat ii duohtandahkkojuvvon.	Såemies jaepien gietjeste reerenasse sïjhti dejtie 19 fylhkentjïeltide jarkelidh aktine unnebe låhkojne regijovnijste, bene idtji numhtie sjïdth.
Ovddádusbellodat ja Olgeš oaivvildit dárbbuheapmin vel ovtta dási gaskal stáhta ja suohkaniid.	Fremskrittskrirrie jïh Åelkies tuhtjieh ij leah daerpies aktine daltesinie staaten jïh tjïelti gaskem.
Ovddádusbellodaga doaibmaprográmmas 2009- 2013 čuožžu ná:	Fremskrittskrirrien dahkoeprogrammesne jaepiej 2009-2013 tjåådtje:
“ Fylkkasuohkan lea leamaš ja lea ain dárbbašmeahttun ja divrras lađas almmolaš hálddašeamis.	Daate vuajnoe ij jienebelåhkoem utnieh Stoerredigkesne daan biejjien.
Diet oaidnu ii leat dálá Stuoradikki eanetlogus.	TJÏELTE-IKTEDIMMIE
Ii leat vel oktage lohkan ahte galget heaittihit suohkaniid, muhto oallugat oaivvildit mis leat beare ollu suohkana Norggas (430), ja daid sáhttit unnidit oktiičaskimin.	Ij leah badth guhte mij lea jeahteme dah sïjhtieh tjïeltem laah-pehtidh, bene jienebh vienhtieh mijjieh fer jïjnjh tjïelth utnebe Nøørjesne, jïh mijjieh maehtebe låhkoem vaeniedidh (430) jis tjïelth iktedibie.
Suohkaniid oktiičaskin bealušteaddjit oaivvildit ollu ruđaid seastit, go smávva suohkaniid oktiičaská.	Dah mah sïjhtieh tjïeltide iktedidh vienhtieh gåa rede jïjnjh beetnegh spååredh jis smaave tjïelth ektesne gïeh teldieh.
Diet sáhtášii maid ássiide addit buoret fálaldagaid suohkaniidda.	Daate aaj maahta meatan årrodh årroejidie bue-re be tjïelten dïenesjh vedtedh.
Dávjá lea báikkálaš vuostálastin suohkaniid oktiičaskimii.	Daamtaj lea voenges vuasta-limmie tjïelte-iktedimmiej vøøste.
Ássiide sáhtášii leat ovdamunni, go lea oanehit gaskka suohkanguovddážiidda.	Årroejidie maahta akte aevhkie årrodh åenehks gåhkaldahkem utnedh tjïelten jarngese.
Máŋggas identifiserejit iežaset dainna suohkaniin gos orrot.“Ráđđehus vuođđuda dasa ahte jus rievdada suohkanstruktuvrra, de galgá dahkkot eaktodáhtolaččat ”, čuožžu Suohkanproposišuvnnas 2011 – Prop. 124 S (2009–2010).	Jeenjesh aaj jïjtjemse identifiseradiehdejnietjïeltinegusnieårroeminie.”Reerenassevåaroemasse beaja akte jarkelimmie tjïeltestruktuvreste edtja jïjtsevyljhkevoeten våaroemisnie årrodh ”, Tjïelte propo si-sjovnesne 2011 – Prop. 124 S (2009-2010) tjåådtje.
Áššit mat meannuduvvojit suohkanstivrras ja fylkkadikkis, lea ollu dadjamuš ássiid beaivválaš eallimii.	Tjakten 2010 dle raerieålma Nittedalen tjïeltesne Akershusesne stilli skuvlide maaksojde vaeniedidh. Akte noereskuvle tjïeltesne
Suohkanstivraválggas 2007 jienastedje 61,2 %.	dannasinie orriji eeplah jïh peerah vedtedh learoehkidie.
Dušše 57,5 % jienastedje fylkkadigge-válgii.	Henrik Vangstad Syverud mij åktsadinie klaassesne veedtsi aamhtesem
Vaikko diet válggat čađahuvvojit oktanis, de lea suohkan válga eambbo beroštahtii.	goerehti jïh gaavnehti rektovre lij jissehts jïengesne.
Nuoraide soaittášii suorggit nugo skuvla, kultuvra ja falástallan leat earenoamážat.	Dïhte veelji dan bïjre gihtjedh aktene tjåanghkosne Nittedalen tjïelteståvrosne.
Jus nuoraidklubba heaittihit, de lea suohkanstivraválgii, masa	dåarjojne tjïeltese, jïh ajve edtjieh åtnasovvedh muerjiem åestedh, dle tjïelten åejvie tjoeri gaatelassjedh heannadimmiem, jïh skuvlen
eambbo oassálastejit.	åvtehkasse bieljelidh dah edtjin vihth muerjieh learoehkidie vedtedh.
Suohkanstivraválgga jienasteapmái lea áirasiin ovddasvástádus.	Dah aamhtesh mah tjïelteståvroe jïh fylhkendigkie sjæjsjalieh, stoerre ulmiem utnieh årroji aarkebeajjan.
Nuorat oassálastejit unnit go boarrásit geardi jienasteamis.	Noeride kanne dah suerkieh skuvle, kultuvre jïh gaarsjelimmie mah joekoen iedtjem utnieh.
Liikká ledje unnit geat jienastedje suohkan- ja fylkkadigge-válgii go stuoradiggeválgi.	Dastegh eejehtallemedåehkine orrije, dellie dah tjirkijh tjïelteståvrosne mah diedtem utnieh.
Stuoradiggeválggas 2009 jienastedje 76,4 % sii geain lea jienastanvuoigatvuohta.	Stoerredigkie veeljemisnie 2009 dle 76,4 % meatan dejstie mah steemmereaktam utnin.
Vaikko buot nuorat eai leat lihka čeahpit oassálastit válggas, de ii mearkkaš dan ahte eai beroš politihkas.	Jalhts gaajhkh noerh eah leah seamma væjkele meatan år-rodh veeljeminie, ij leah badth numhtie dah eah iedtjem utnieh politihkesne.
Dávjá lea sis garra oaivilat máŋgga politihkalaš áššái, muhtumin čájehit oaiviliiddiset ovdamearkka dihte miellačájeheami oktavuođas dahje čađahit nammačállin áŋgiruššamiid.	Daamtaj dah nænnoes mïelh utnieh gellie politi-hkeles aamhtesi bïjre, jïh muvhten aejkien dellie dah aaj sijjen mïeligujmie båetieh, vuesiehtimmien gaavhtan gïrremeraajosne vaedtsieh jallh vuelienommekampanjh øørnedieh.
Ollu nuorat eai dovdda maid iešguhtege politihkalaš bellodat oaivvilda, ja lohket politihkkarat eai leat doarvái čeahpit čielgasit muitalit maid sii oaivvildit.	Jienebh noerh jiehtieh dah nåakelaakan daejrieh maam dah politihkeles krirrieh vienhtieh, jïh dah politihkerh eah leah nuekies væjkele tjïelkelaakan buerkiestidh maam vienhtieh.
Danne lea álkit beroštit ovttaskas áššiin. Iskkadeamit čájehit ahte nuorat ja boarrásat beroštit goabbatlágan áššiin.	Goerehtimmieh vuesiehtieh dah noerh jïh voeres almetjh daamtaj iedtjem utnieh joekehts aamhtesinie.
Nuorat dávjá eai beroš nu ollu dearvvaš vuođas ja boarrásiid fuolahusas go boarrásit jiena-steaddjit, muhto beroštit eambbo skuvllas, oahpahusas ja birasgáhttemis.	Dah noerh eah dan jïjnjh iedtjh utnieh healsoegyhtjelassine jïh voeresehoksine goh båarasåbpoe veeljijh, bene dah stuerebe iedtjem utnieh skuvline, øøhpehtimmesne jïh byjresevaarjelimmesne.
Vai iešguđege lágan oainnut galget ovdan-boahtit suohkanstivrras ja fylkkadikkis, de lea mávssolaš ahte iešguđege agi olbmot jienastit válggas.	Ihke dah ovmessie vuajnoeh edtjieh tjïelteståvrosne jïh fylhkendigkesne govlesovvedh, dle vihkeles joekehts aalteredåehkieh leah meatan veeljemisnie.
Fylkkasuohkan Stivrenorgána fylkkasuohkanis sulastahttá suohkana.	Dah tjirkijh tjïelteståvrosne veeljesuvvieh tjïelten årroejijstie njieljie jaepide.
Álbmot vállje áirasiid fylkkadiggái, ja politihkalaš jođiheaddji lea fylkkasátnejođiheaddji.	mevuekiem, jïh desnie unnemes vïjhte tjïelte
Fylkkalávdegoddi sulastahttá suohkana ovdagotti.	Akte tjïelten åejvie lea dïhte uvtemes tjir kije dej alme
Hedemárku ja Nordlánda jođihuvvojit dan vuogi mielde.	aktene tjïeltesne. Dïhte tjïelteståvroen tjåanghkojde stuvrie.
Gonagas Stáhtaráđis lea virgádan, galgá bearráigeahččat ahte Stuoradikki ja ráđđehusa mearrádusat čuvvojuvvojit.	jasse lea tjïelteståvroen jallh fylhkendigkien barkoem stuvredh, jïh uvtemes byøgkeles tjirkijinie årrodh tjïeltese jïh fylhkese.
Fylkkamánni vuostáiváldá maid váidagiid máŋggalágan suohkanlaš mearrádusaide.	Raerien åvtehke barkoem øørnede tjïelte- jallh fylhkenraerine.
POLITIHKALAŠ ORGÁNA	Staareraerie dïhte nomme dan åårga
Dilli gaskal gávpotráđi ja gávpotstivrra sulastahttá Stuoradikki ja ráđđehusa.	Nøørjesne dle Oslo jïh Bergen mah. Dejnie jeanatjommes tjïeltine staare
husa, de sáhttá eanetlohku gávpotstivrras bágget gávpotráđi geassádit.	Dejnie lïhkesveeljemisnie 1999, 2003 jïh 2007 tjïrrehti aktem voejhkelimmiem ryøktesth tjïelten åejvieveeljeminie muvhtine tjïeltine.
Gávpotráđi jođiheaddji sáhttá buohtastahttit stádaministariin.	Øørnege hijven sjïdti, bene åssjelem – jienebh meatan veeljemisnie- idtji jaksh.
Sátnejođiheddjiid Oslos ja Bergenis sáhttá buohtastahttit stuoradiggepresideanttain.	Stoerredigkie dannasinie veeljeme jåerhkedh dejnie båeries øørneginie.
Dábálaččat lea suohkanstivračoahkkin oktii mánus.	Fylhkentjïelte mieride beaja dan fylhkentjïelten gïehteldæmman.
Suohkanstivra vállje danne ovdagotti, geat čoahkkanit dávjjit.	Fylhkentjïelte Fylhkentjïelten stuvremeåårganh vååjnoeh goh dah mah tjïeltine.
Ovdagottis leat ŧ oassi suohkanstivrra áirasiin, ja sii ráhkkanit earret eará buot áššiid suohkanstivrii.	Dah årrojh tjirkijh veeljieh fylhkendægkan, jïh dïhte politihkeles åvtehke lea fylhken åejvie.
Sii meannudit maiddái máŋga ášši iehčanassii.	Dïhte bijjemes reereles åvtehke lea fylhkenraerieålma.
Eanas suohkaniin leat maiddái politihkalaš lávdegottit, main lea ovddasvástádus iešguđege suorgái, nugo ovdamearkka dihte skuvla, kultuvra, dearvvašvuohta ja fuolahus.	maallen mietie. Hedmaarhke jïh Nordlaante naemhtie stuvresuvvieh.
ráđđeolmmái.	DAH POLITIHKELES ÅÅRGANH
Hálddahus lea dábálaččat juhkkon ossodagaide main lea iešguđege ovddasvástádussuorgi (seammaládje go dat politihkalaš lávdegottit).	Dïhte tsiehkie staareraerien jïh staareståvroen gaskem leah seammalaakan goh tsiehkie Stoerredigkien jïh reerenassen gaskem.
politihkkarat leat mearridan.	staareståvroen jienebelåhkoe maahta noerhkedh staareraeriem orrijidh.
Politihkkarat leat lihkká juohkán válddi hálddahussii máŋgga suorggis.	Maahta staareraerien åvtehkem viertiestidh aktine staateministerinie.
Suohkan ja ossodagat sáhttet danne mearridit unnit áššiid.	Maahta tjïelten åejviem Oslosne jïh Bergenisnie viertiestidh stoerredigkiepresidentine.
Guokte modealla Stivrenvugiid, maid dás leat namuhan, gohčodit ovdagoddemodeallan, ja eanas suohkanat stivrejuvvojit dan mielde.	Maanaj jïh noeri tjïelteståvroe Dovne nøørjen laakine jïh EN.
Oslo ja Bergen ges stivrejuvvoba parlamentáralaš modealla mielde.	’ i maanakonvensjovnesne tjåådtje maanah jïh noerh reaktam utnieh meatan årrodh tsevtsedh.
Suohkaniid jođiha gávpotráđđi, mas leat áirasat gávpotstivrra eanetlogus (suohkanstivrras).	Daamtaj veedtjeme tjirkijidie learohkeraerijste maana-jïh noereskuvlinie jïh noeredåehkijste.
Stáhtahálddašeapmi lea oktasaš namahus departementii, direktoráhttii ja máŋgga fásta ráđiide ja lávdegottiide.	Staarereereme akte ektieneebneme departementide, direktovratide jïh jïjnjh ihkuve raeride jïh moenehtsidie.
Norgga ” dan vuođul maid Stuoradiggi lea mearridan.	” Nøørjem stuvrie ” våaroemisnie destie maam Stoerredigkie moeneme.
Stádahálddašeapmi lea ráđđehusa vuolde, ja stádaráđit jođihit juohkehaš iežaset departemeanta.	Staatereereme lea reerenassen nuelesne, jïh staateraerijh stuvrieh fïereguhten departementem.
fylkkasuohkanii (Oslo lea sihke suohkan ja fylkkasuohkan).	430 tjïeltine jïh 19 fylhkentjïeltine (Oslo dovne tjïelte jïh fylhkentjïelte).
Fylkkasuohkan ja suohkan sáhttá mearridit iežas badjel máŋgga suorggis.	Fylhkentjïelte jïh tjïelte maehtieh sov bijjelen moenedh gelline suerkine.
Suohkanat ja fylkkasuohkanat ožžot dietnasa suohkan- ja fylkkavearus, divvagiin suohkanlaš ja fylkkasuohkana bálvalusain ja stáhta ruhtajuolludemiin.	åadtjoeh tjïelte-jïh fylhkenskaehteste, maaksoeh tjïelten jïh fylhkentjïelten dïenesjinie jïh sertiestimmieh staateste.
STÁHT	DENNIE ST
Suohkan Juohke njealját jagi vállje báikkálašálbmot suohkanáirasiid dan bajimus politihkalaš orgánai suohkanis.	Tjïelte Fïerhten njealjeden jaepien dah voenges årrojh aktene tjïeltesne tjirkijh veeljieh dan bijjemes politihkeles åårganse tjïeltesne: tjïelteståvroe.
Suohkanstivra vállje sátnejođiheaddji.	åejviem veeljie.
Dávjá lea son stuorimus bellodaga áirras suohkanis.	Daamtaj dïhte dehtie støøremes krirreste tjïelteståvrosne.
Sátnejođiheaddji jođiha čoahkkimiid ja ovddasta suohkana.	Gøøkte maallh Stuvremevuekie, man bïjre daesnie tjaaleme, gohtjebe tjïelten åejvieladtjeraeriemaalle, jïh dah ellen jeanatjommes tjïelth naemhtie stuvresuvvieh.
Johannes Rindal Guovddášnuoraid jođiheaddji:Fabian Stang (H) Oslo sátnejođiheaddji:HARALD EIA Komihkkár:	Dellie tjïelth staareraereste stuvresuvvieh, gusnie tjirkijh jienebelåhkoste staareståvrosne (tjïelteståvroe).
” Máŋggas ožžot ođđa ustibiid ”	Skraejrie årroejijstie ” Tjïeltelaakesne, kapihtelisnie 6
“ Danne go addá buori dovddu leat mielde ja mearridit ”	” Dannasinie hijven domtoe meatan årrodh moenedh ”
” Du jietna sáhttá gomi-hit eanetlogu ! ”	” Dov steemme maahta jienebelåhkoem jarkelidh ! ”
Juohke válggas sávan iežan jiena leat dat mii loahpalaččat mearrida.	Fïerhtene veeljemisnie gegkestem raaktan mov steemme edtja gaajhkem moenedh.
Válgabeaivvi sávan álo iežan jiena leat dan mii bonjasta bohtosa dan guvlui mii loahpalaččat mearrida Norgga boahtte áiggi.	Veeljemebiejjien niekedem iktegisth mov steemme dïhte aktege steemme sjædta, mij illedahkem jarkele akten otnjegasse mij Nøørjen båetijen biejjien muana.
Eanemus jáhkehahtti lea vearrábu guvlui, muhto dat ii leat nu várálaš – deháleamos lea ahte mu jietna mearkkaša juoidá.	Hævvi dan vierremassese, bene raaktan dïhte ij leah dan vaarege - vihkielommes mov steemme ulmiem åtna.
Muhto go jienat lohkkojuvvojit, oainnán álo dan seamma: Ii lean goassege dušše ovtta (mu jiena) jiena duohken, dan loahpalaš bohtosis.	Bene gosse steemmide ryøknoe, iktegisth dam seamma vuajnam: ij lij gåessie gænnah akte steemme (amma mov) mij saaht maam jarkeli.
Dien dihte gal in lean dárbbašit jienastit obanassiige.	Naemhtie dle idtjim daarpesjh steemmadidh.
Na manne de oba jienastan ge ?	Mannasinie læjhkan steemmedem ?
Juste fal dan dihte go addá buori dovddu leat mielde váikkuheamen.	Raaktan dannasinie hijven domtoe meatan årrodh moenedh.
Buorre dovdu go váikkuhan dasa ahte Norggas lea dat servodat mii lea.	Hijven damtedh manne viehkehtem guktie Nøørjen siebriedahke lea guktie lea.
Vaikko mu okta jietna ii mearkkašge nu ollu, de liikon dan dovdui ahte váikkuhan iežan ovttain jienain.	Jalhts mov akte steemme raaktan ij naan ulmiem utnieh, dle lyjhkem mov steemmem vedtedh.
Oaivvildan leat guokte dehálaš ákka manne jienastit.	Manne vienhtem gøøkte vihkeles fåantoeh steemmadidh.
Mii olbmot leat hui čeahpit váidalit jus eat leat duhtavaččat juoga mainna, ja nu galgat ge, muhto jus eat leat jienastan, de oaivvildan ahte ii leat seamma riekti váidalit.	Mijjieh almetjh leah væjkele laejhtedh gosse ibie maam akt nøøkh, jïh dam edtjebe, bene dastegh mijjieh ibie steemmereaktoem nåhtadamme, manne vienhtem mijjieh ibie seamma reaktoem utnieh klååkedh.
Dat lea nubbi ágga.	Dïhte dïhte akte fåantoe.
Dasa lassin oaivvildan iežamet leat vealgugassan sidjiide, geat orrot diktatuvra riikkain, eaige sáhte ieža váikkuhit servodagas, gos ieža ellet, ahte árvvus atnit sin ja jienastit go lea válga.	Lissine manne tuhtjem mijjieh skultebe dejtie mah diktatuvresne veasoeminie, jïh eah maehtieh siebriedahkem tsevtsedh gusnie jielieminie, dej tsiehkiem krøøhkedh jïh steemmadidh gosse veeljeme.
Eará vuohki váikkuhit, lassin jienasteapmái, lea áŋgiruššat politihkas.	Akte jeatjah vuekie tsevtsedh, baaltele steemmereaktoem nåhtadidh, lea eadtjohke årrodh politihkesne.
Máŋggas ožžot ođđa olbmáid, buriid oktavuođaid ja ávkkálaš vásáhusaid go áŋgiruššet. Skuvlapolitihkka sáhttá leat lunddolaš sadji mainna álgá.	Jïjnjh almetjh orre voelph, hijven govlehtallijh jïh nuhteligs dååjrehtimmiem åadtjoeh gosse eadtjohke, jïh skuvlepolitihke maahta akte iemie sijjie årrodh aelkedh.
Maŋŋil sáhttá dat mielddisbuktit suohkanpolitihka, ja soaitá vel Stuoradiggi ge ?	Mænngan dïhte maahta datnem tjïeltepoltihkese foeresjidh jïh mejtie aaj Stoerredægkan ?
Berret jienastit 2011 válggas, go eanas du beaivválaš eallimis lea politihkas sáhka.	Datne byørh steemmadidh veeljemisnie 2011 juktie dïhte jeanatjommes lea dov aarke biejjien lea politihken bïjre.
Oahput skuvllas, man guhkes luopmu dus lea, man ollu sáhtát dinet geasis ovdalgo šattat vearu máksit, Grandisa haddi, man ollu busset mannet beaivvis, kinobileahta haddi, man ollu oaččut stipeandda – buot lea politihkka.	Dah faagh mah skuvlesne åtnah, man guh-kies dov giesie-eejehtalleme lea, man jïjnjem datne maahtah dïenesjidh gïese ge bie lelen skaehtiem maeksedh, men nie åese sne akte Grandise, man gellie bussh vue jie minie, kinoleahpan åasa, man jïj njem stipendine åadtjoeh – gaajhke lea poli tihke.
It gávnna ovttage bellodaga mainna leat áibbas ovttaoaivilis, muhto berret jienastit dan bellodaga mainna leat eanemus ovttaoaivilis áššiin main eanemus beroštat.	Ih krirriem gaavnh mejnie ållesth seamedh, bene byørh steemma didh dan krær ran mejnie jeenjemes siemes dejnie suerkine mah leah vihkeles dutnjien.
Du jietna sáhttá gomihit eanetlogu !	Dov steemme maahta jienebelåhkoem jarkelidh !
Mala Wang-Naveen Girječálli ja journalista Aftenpostenis	Mala Wang-Naveen Tjaelije jïh journaliste plaeresne Aftenposten
“ Lea mu geatnegasvuohta jienastit politihkkariid geaidda mus lea jáhkku ” ” “ Fertet áŋgiruššat válg-gas vai leat mielde váik-kuheame mearrádusaide ” “ Fertet áŋgiruššat válg-gas vai leat mielde váik-kuheame mearrádusaide ”	” Mov diedte lea politihkeridie steemmadidh mejtie jaahkam ”
Láven muhtomin jurddašit go oaidnalan báikkálašpolitihkkáriin: “ Gulat go dan bellodahkii maid lean jienastan ?	Gosse såemies voenges politihkerh råakeme dle muvhten aejkien ussjedamme: ” Datne dehtie krirreste misse manne steemmadamme ?
Mearridat go duođai mu guovllu politihkas ? ”	Datne dïhte guhte raaktan muana guktie politihke lea dennie dajvesne gusnie manne årroeminie ? ”
Dieid oaidnalemiid dihte lean čielgasit fuobmán manne lea mu geatnegasvuohta jienastit politihkkáriid, geaidda mus lea jáhkku.	Dah tjåanghkoeh tjïelkelaakan mannem vuesiehtamme mannasinie mov diedte lea dan politihkerasse steemmadidh, misse manne jaahkam.
Dávjá fertet válljet unnit ja stuorit áššiid beaivválaš eallimis; maid galgat borrat ja makkár filmma geahččat.	Mijjieh daamtaj smaave jïh stoerre veeljemh utnebe mijjen aarkebiejjien, maam edtjebe byøpmedidh, maamfilmideedtjebevuartasjidh.
Stuorit válggaid main lea stuorit mearkkašupmi, dan diktit earáid mearridit iežamet ovddas.	Stuerebe veeljemh mah ulmiem utnieh mijjen aarkebeajjan, baajebe dah mubpieh vaeltedh mijjen åvteste.
Ipmilii giitu go orun riikkas, gos oaččun jienastanlihppu, mii mearkkaša ahte beasan leat mielde jienasteame.	Bene maajetjh dle aktene laantesne årroeminie gusnie aktem leahpam åådtjeme mij jeahta manne maahtam meatan årrodh moenedh.
Go juo beroštan gávpogis ja gávpotoasis gos orun, de áiggun jienastit suohkanstivra- ja fylkkadiggeválggas.	Ihke manne staarem jïh staarebieliem pryøjjedem gusnie årroem, edtjem tjïelteståvroe-jïh fylhkendigkieveeljemisnie steemmadidh.
Jus it jienas, de it sáhte biehkut ge movt servodat doaibmá.	Dastegh datne ih dov steemmereaktam nåhtedh, ih gujht maehtieh laejhtedh guktie siebriedahke lea.
Fertet áŋgiruššat válggas vai leat mielde váikkuheame mearrádusaid.	Datne tjoerh meatan sjïdtedh veeljemisnie jis edtjh meatan årrodh sjæjsjalimmide tsevtsedh.
VÁLGA NUORAIDEVálgadutki Frank Aarebrot oaivvilda leat dehálažžan nuoraid áŋgiruššat báikkálašpolitihkas.	Veeljemedotkije Frank Aarebrot tuhtjie vihkeles noerh leah eadtjohke dennie voenges politihkesne.
Sus lea buorre jáhkku geahččalanortnegis, mas 16 jahkásaččain lea jienastanvuoigatvuohta, muhto eahpida jienasteami interneahta bokte.	Dïhte jaahka dam voejhkelimmiem steemmereaktine dejtie mah leah 16 jaepien båeries, bene ij steemmadimmiem Gaskeviermesne lyhkh.
Leat unnit nuorat go boarrásat geat oassálastejit válggas.	Vaenebe noerh leah meatan veeljemisnie goh voeres almetjh.
Danne ii doaivvo Aarebrot nu ollu nuoraid, geat jienastit geahččalanprošeavttas, mas 16 jahkásaččat besset jienastit.	Aarebrot vuertieminie dannasinie vaenie noerh veeljemisnie dej gaskem mah leah meatan voejhkelimmieprosjektesne steemmereaktine dejtie mah leah 16 japeien båeries.
Oaivvilda goitge lea boastut gohčodit prošeavtta eahpelihkostuvvan.	Dïhte læjhkan veanhtaleafiejljieprosjektemnåakegohtjedh.
– Dat mii lea beroštahtti oaidnit mu válgadutki čalmmiiguin, lea stuoradiggeválga guovtti jagi geahčen.	– Dïhte mij lea murreds mov vuajnoste goh veeljemedotkije, lea stoerredigkieveeljeme gøøkte jaepieh mænngan.
Sii geat jienastedje 16 jahkásažžan, leat de nuppegeardejienasteaddjit.	Dah mah steemma din gosse lin 16 jaepien båeries sïjhtieh dellie mubpesthveeljijinie årrodh.
Nuppegeardejienasteaddjit oassálastejit válggas eambbo go vuosttášgeardejienasteaddjit.	Mubpesthveeljijh jienebh veeljijh utnieh goh voestesveeljijh.
Jus 16 jahkásaš geahččaleapmi mielddisbuktá stuorit válgaoassálastima dalle go devdet 18 jagi, de leat olahan juoidá dainna, oaivvilda válgadutki.	Dastegh dïhte 16-jaepienvoejhkelimmie dorje guktie jienebh veeljijh sjïdtieh gosse dah 18 jaepieh illieh, dellie ojhte maam akt jakseme, veeljemedotkije veanhta.
– Beroštan earenoamážit skuvlaáššiin ja válgagiččus. Oaivvildan oahpaheaddjit berrejit válgga birra oahpahit ovdalgo politihkkárat bohtet skuvlaválgga digaštallamiidda.	Mov akte nænnoes mïele gosse lea skuvlen jïh veeljeem-gæmhpoen bïjre: Manne tuhtjem lohkehtæjjah byøroeh bïevnesh veeljemen bïjre øøhpehtimmesne meatan vaeltedh, åvtelen gaajhkh politihkerh skuvleveeljemedigkiedimmide jijh-tieh.
Berrejit čuovvolit politihkalaš joavkobargguiguin, ja oahppit berrejit gažadit digaštalliid.	Dah byøroeh aaj politihkeles dåehkiebarkojne barkedh, jïh learohkh byøroeh gyhtjelassh soejkesjidh digkiedæjjide.
Seammás lea dehálaš digaštallan jođihuvvo albmaládje, vai digaštallan šaddá beroštahtti, iige dušše politihkalaš sirkusin, lohká Aarebrot.	Seamma tïjjen vihkeles dah digkiedimmieh eensilaakan stuvre suvvieh, guktie dah murreds sjïdtieh, ij ajve politihkeles sirkuse, Aarebrot jeahta.
Frank Aarebrot lea professora buohtastahtti politihkas Bergena Universitehtas.	Frank Aarebrot lea professovre viertiestimmeles politihkesne Bergen Universiteetesne.
Son lea máŋga jagi dutkan válgga, ja muitala ahte skuvlaválgga bohtosat sáhttet muitalit juoidá válgga loahpalaš bohtosii.	Dïhte veeljmem dotkeme gellie jaepieh, jïh soptseste dah illedahkh skuvleveeljemijstie maehtieh maam akt jiehtedh guktie dïhte minngemosth illedahke sjædta.
– Dábálaččat láveba Ovddádusbellodat ja Sosialisttalaš gurutbellodat dahkat buorebut skuvlaválggas go Bargiid-bellodat ja Risttalaš álbmotbellodat.	– Sïejhmelaakan FrK jïh SG sïjhtieh buerebelaakan darjodh skuvleveeljemisie goh dejnie sïejhme veeljemisnie, jïh Bk jïh KrA sïjhtieh ånnetji nåakebe darjodh.
Muhto, dat mii lea gelddolaš, jus okta bellodat ovdána skuvlaválggas, de lea buorre mearkan dasa ahte ovdána dábálaš válggas maiddái.	Bene, dïhte mij lea murreds, gosse akte krirrie åvtese jåhta dehtie evtebe veelje-mistie, dle daate bueriedimmie akten hijven indika tovre ihke åvtese jåhta aaj dennie sïejhme veeljemisnie.
Seamma lea jus manná maŋos, čilge Aarebrot.	Seamma laakan gosse bååstede jåhta, Aarebrot buerkeste.
Son muitala dien dáhpáhuvvat sullii guovttis golmma oktavuođas.	Dïhte jeahta daate heannede medtie gøøkte tsiehkine golmeste.
– Skuvlaválggas lea mearkkašupmi, go das oaidnit tendeanssa – veahá eahpesihkar dieđusge.	Dah skuvleveeljemh aktem ulmiem utnieh, dah jeenjemasth aktem tendensem vuesiehtieh – jïh hævvi ij leah eevre seekere.
Politihkalaš bellodagat beroštit danne hui ollu skuvlaválggas.	Dah politihkeles krirrieh leah dannasinie joekoen murreds skuvleveeljeminie.
Mii válgadutkit dieđusge maid liikot dutkat daid, lohká son.	Mijjieh mah veeljemem dotkebe aaj tuhtjebe luste materijalem giehtjedidh, jeahta.
EAMBBO VÁLGGAS	MUBPESTHVEELJIJHJIENEBHVEELJIJH UTNIEH
Válgadutki árvvoštallá 16 jahkásaččaid eambbo jienastit go 18 jahkásaččaid.	Veeljemedotkije aktem private aarvehtsem åtna, dah mah 16 jaepien båeries raaktan sïjhtieh vielie steemmadidh goh dah mah 18 jaepien båeries.
– Sii leat eará eallindilálašvuođas.	– Dïhte dannasinie dah aktene jeatjah jieledetsiehkesne.
Doaivvun 16 jahkásaččaid eambbo fárrolaga váhnemiiguin ruovttus.	Manne vienhtem dah mah 16 jaepien båeries jeenjemasth altese eejhtegigujmie årroeminie, goh dah mah 18 jaepien båeries.
Sii eai leat nu ollu olgobáikkiin, ja nu ellet sii eambbo “ borgárlaš ” eallima.	Eah leah dan jïjnjem ålkone staaresne, jïh dannasinie dah aktem vielie ” borgerlig ” jieledem jielieh.
Skuvlastruktuvra lea maid dainnalágiin ahte 18 jahkásaččat leat fárren guhkkelii vázzit joatkkaskuvlla.	Skuvlestruktuvre aaj naemhtie dah mah 18 jaepien båeries tjuerieh ojhte aktem stuhtjem vuelkedh jåarhkeskuvlem vaedtsedh.
Nuoraidskuvla lea lagabus ruovttu, ja oahppit dovdet eambbo gullevašvuođa báikkálašservodahkii.	Dah noereskuvlh leah hïejmen lïhkebisnie, jïh dah learohkh leah vielie meatan dennie voenges siebriedahkesne.
Diet sáhttá mielddisbuktit ahte sii jienastit, lohká son.	Dannasinie maahta stuerebe hille årrodh dah vaedtsieh steemmadieh, jeahta.
Nubbi geahččaleapmi dán čavčča lea elektrovnnalaš jienasteapmi, juoga masa Aarebrotas ii leat nu ollu jáhkku.	Akte jeatjah fåantoe mannasinie Aarebrot veanhta dah noerh byøroeh steemmereaktam nåhtadidh lea ahkedh jienebh voeres sjïdtieh, jïh sagki jienebh pensjovnisth leah meatan veeljemisnie goh noerh.
Son ballá nuorat báinnahallet olbmáide jienastit eará ládje go dan maid livčče dahkan okto válgalanjas.	Dïhte bælla dah noerh sïjhtieh tsevtsemem voelpijste åadtjodh jeatjahlaakan Gaskeviermesne steemmadidh, goh lin sïjhteme darjodh aktene veeljemegåetesne.
Muhto interneahtta jienasteami sáhttá rievdadit.	Bene maahta gaskeviermiesteemmide jarkelidh.
– Nuorat fertejit leat hui diđolaččat makkár rievttit sis leat.	– Dah noerh tjuerieh joekoen voerkes årrodh sijjen reaktaj bïjre.
Lea dat maŋemus jietna mii lohkko.	Dïhte minngemes steemme dïhte, mij ryøknesåvva.
Jus jienastat válgalanjas válgabeaivvi, de ii lohkko dat maid interneahtas soaittát jienastan.	Dastegh veeljemegåetesne veeljemebiejjien steemmadieh, ij dïhte steemme maam Gaskeviermesne vadteme faamoem utnieh.
Persovnnalaš jienasteapmi ferte leat mearrideaddjin, ii dat maid olbmát oaivvildit, oaivvilda son.	Dïhte persovneles mïele tjuara vihkielommes årrodh, ij maam dah voelph vienhtieh, jeahta.
– Mii lea deháleamos ágga manne nuorat berrejit jienastit báikkálaš válggas ?	– Mij lea dïhte vihkielommes fåantoe mannasinie noerh byøroeh lïhkesveeljemisnie steemmadidh ?
– Oaivvildan nuoraide leat báikkálašválgga deháleabbon go stuoradiggeválgga.	– Manne vienhtem dej noeri gaavhtan dle lïhkesveeljeme vihkelesåbpoe stoerredigkieveeljemistie.
Sivvan dasa lea go suohkanat fállet servodatburiid nuoraide – ovdamearkka dihte nuoraidviesu, čuojahedjiide hárjehallanlanjaid, falástallanvisttiid dahje čuovggat luistemii.	Dïhte dannasinie åajvahkommes dah tjïelth dah, mah siebriedahkeaevhkide dejtie noeride deellieh, vuesiehtimmien gaavhtan noeregåetie, haarjanimmiesijjie baantide, gaarsjelimmiegåetieh jallh tjoevkesh sjeejsjabaanesne.
Lea easkka dalle go šaddet 20-30 jahkásaččat, go náitalit, ahte sii ožžot dan maid stáhta fállá, ovdamearkka dihte mánáidoaju.	Uvtemes gosse 20-30 jaepieh, gosse pruvrieh, dah åadtjoeh dam maam staate faalehte, vuesiehtimmien gaavhtan maanatjirkeme.
Danne galggašii skuvllat eambbo oahpahit maid suohkan mearrida, geasa galgá dieđihit, ja movt sáhttá vuosttaldit, oaivvilda son.	Dannasinie dah skuvlh byøroeh vielie lïerehtimmiem vedtedh dan bïjre maam tjïelte muana, giem edtja govlehtalledh, jïh guktie maahta gïrredh, veanhta.
Eará sivva manne Aarebrot oaivvilda nuorat berrejit jienastit, lea go álbmot šaddá boarráseabbon, ja “ ealáhat olbmuid deaddu válggas dađistaga lossu nuoraid biergodeattu ektui ”.	– Akte aevhkie politihkeridie voeresi daerpiesvoetide vielie voebnesjidh goh noeri daerpiesvoeth, dah jienbh steemmh åadtjoeh gosse maam akt voeresidie darjoeh.
Norgga nuorat dovdet oktiigullevašvuođa boarrásiiguin ja oaivvildit leat buorre go áhkku oažžu saji boarrásiidsiiddas.	Nov lea badth naemhtie dah nøørjen noerh leah solidarihkeles dej voeresigujmie, jïh tuhtjieh hijven aahka sijjiem åådtje aktene voeresegåetesne.
Dat mii mu mielas lea veahá ahkit, lea go áhkut / ádját hui hárve namuhit nuoraid, lohká son.	Bene maam manne tuhtjem ånnetji leajhroes lea aahkah aajjah gaajh sveekes maam akt noeri bïjre jiehtieh, jeahta.
Aarebrot oaivvilda boarrásat dovde eambbo oktiigullevašvuođa nuoraiguin 40 jagi áigi.	Aarrebrot veanhta dah voeresh lin vielie solidarihkeles noerigujmie 40 jaepien gietjeste.
– Dálá vuorasolbmot leat šaddan nággáreabbo.	– Daan beajjetje voeresh vielie egoisteles sjïdteme.
Nuorat fertejit váruhit dan.	Dah noerh tjuerieh dam voerkelidh.
Lea dehálaš nuoraide oažžut iežaset jienaid oainnusin, go de oktan joavkun fertejit politihkkárat eambbo vuhtiiváldit sin, oaivvilda son.	Vihkeles dah noerh steemmadieh, jïh dah goh dåehkie krøøhkestimmiem åadtjoeh politihkerijstie, Aarebrok veanhta.
Media diehttelas čuvgeha politihkalaš gažaldagaid ja muitala politihkalaš bellodagaid birra.	Meedijah tjoevkesem biejieh politihkeles gyhtjelassi vøøste, jïh dej politihkeles krirriej bïjre bievnieh.
Diet addá mediai politihkalaš fámu – earenoamážiid válgagiččus.	Dïhte politihkeles faamoem vadta meedijidie – ij goh unnemes veeljemegæmhpojne.
Válgagiččus oaččut eanas bellodaga dieđuid media bokte, nugo aviissain, TVas, radios ja iešguđege neahttasiidduin.	Aktene veeljemegæmhposne dle jeanatjommesem dejstie bïevnesijstie krirriej bïjre åadtjoeh plaeriej, TV.
Mediat ráhkadit áššelistu – dat leat mielde báidnime makkár fáttát du mielas šaddet dehalaččat, ja makkár áššiid politihkkarat fertejit áŋgiruššat.	Meedija aamhtesh biejjieøørnegasse biejieh- dah leah meatan tsevtsiedeminie mah aamhtesh datne tuhtjh vihkeles, jïh mejnie aamhtesinie dah politihkerh tjuerieh iedtjem utnedh.
Diet addá mediai ollu fámu.	Daate jïjnjh faamoeh meedijidie vadta.
Máŋggas oaivvildit ahte dat stuora riikkaviidosaš mediat mearridit beare ollu ovddabealde báikkálašválgga.	Jeenjesh leah jeahteme dah stoerre abpe-rïjhken meedijah fer jïjnjem domineradieh lïhkesveeljemen åvtelen.
Lea riekta máŋggas čuvvot mielde maid bellodatjođiheaddjit ja eará guovddáš politihkkárat digaštallet TVas ja riikkaaviissain, muhto máŋggas čuvvot maid mielde báikkálaš aviissain.	Nov lea reaktoe jïjnjh almetjh digkiedimmide vuartasjieh krirrieåvtehki jïh jeatjah voernges politihkeri gaskem TV. ’ sne jïh rïjhkeplaerine, bene jïjnjh almetjh aaj voenges plaerine luhkieh.
Iskkan mii čađahuvvui maŋŋil 2007 válgga, čájehii ahte jienasteaddjit oaivvildedje báikkálašaviissaid deháleamos gáldon báikkálaš politihka birra.	Akte goerehtimmie maam darjoeji lïhkesveeljemen mænngan jaepien 2007 vuesehte dah veeljijh vienhtin dah voenges plaerieh lin dah vihkielommes gaaltijh bïevnesidie dan voenges politihken bïjre.
Go juo báikkálaš áššit leat guovddážis báikkálaš válggas, de ii hirpmástuhtte.	Dannasinie voenges aamhtesh lea eevre vihkeles aktene voenges veeljemisnie, daate ij leah naan ierielimmie.
TV digaštallamiin sáhttet politihkkárat digaštallat oppalaš politihkalaš erohusaid daid stuora bellodagaid gaska, muhto sii eai sáhte váldit ovdan áššiid mat leat dehálaččat iešguđege suohkanii ja fylkii.	Digkiedimmine TV. ’ sne dah politihkerh dejstie stoerre krirrijste maehtieh sïejhme politihkeles joekehtsh digkiedidh, bene eah maehtieh gaajhkide aamhtesidie bæjjese vaeltedh mah leah vihkeles ovmessie tjïeltine jïh fylhkine.
Dain stuora TV digaštallamiidda eai beasa smávva báikkálaš bellodagat searvat.	Vaallah dejnie stoerre TV-digkiedimmine dah smaave voenges krirrieh åadtjoeh meatan årrodh.
Danne lea báikkálaš medias dehálaš doaibma.	Dannasinie dah voenges meedijah aktem joekoen vihkeles råållem utnieh.
Maŋemus jagiid lea neahttasiiddut ja sosiálamediat, nugo ovdamearkka dihte Facebook ja Twitter šaddan hui mávssolažžan.	Dej minngemes jaepiej nedtesæjroeh jïh sosijale meedijumh goh vuesiehtimmien gaavhtan Facebook jïh Twitter ahkedh vihkelesåbpoe sjïdteme.
Máŋga politihkkárat leat šaddan aktiivvalaš bloggarat.	Jïjnjh politihkerh aaj eadtjohke ” bloggere ”.
Go jienastat válggas, de bijat politihkalaš bellodaga nama jienastanurdnii (jus it oro suohkanis gos dán čavčča sáhtát jienastit elektrovnnalaččat).	Gosse veeljemisnie steemmedh, dle akten politihkeles krirrien nommem bïejh veeljemegegkese (jis ih aktene tjïeltesne årroeh gusnie maahtah elektovneles steemmadidh daan tjaktjen).
Suohkanstivra- ja fylkkadiggeválggas lávejit dávjá máŋga báikkálašbellodaga searvat lassin daid “ dábálaš ” bellodagaide.	Tjïelteståvroe- jïh fylhkendigkie veeljemisnie daamtaj jïjnjh voenges krirrieh, lissine dejtie ” siejhme ” krirride.
Okta politihkalaš bellodat lea muhtinlágan organisašuvdna, mas leat olbmot geain leat oaivilat movt servodat berre ovdánit.	Akte politihkeles krirrie akte såarhts åårganisasjovne gusnie almetjh mah mïelem utnieh guktie siebriedahke byøroe skearkagidh.
Bellodat prográmma bokte, media bokte ja go leat njuolga deaivva dan duinna, lea bellodat čilgen dutnje, maid sii oaivvil-dit máŋgga politihkalaš ášši hárrái.	Krirrieprogrammen jïh meedijan tjïrrh, jïh gosse datnem ryøktesth gaavnesjieh dle krirrieh tjïelkestamme maam dah gellie politihkeles aamhtesi bïjre vienhtieh.
Maŋŋil go leat gullan ja oaidnán bellodaga oaiviliid, de fertet gávnnahit makkár bello daga jienastat.	Mænngan åahpenamme krirriej vuajnojgujmie dle tjoerh gaavnehtidh man krærran datne sïjhth steemmadidh.
Stuoradikkis ovddastit čieža politihkalaš bello daga: Bargiidbellodat, Ovddádusbellodat, Olgeš, Risttalaš álbmotbellodat, Guovddášbellodat, Sosialisttalaš gurutbellodat ja Gurut.	Stoerredigkesne tjïjhtje politihkeles krirrieh meatan: Barkoekrirrie, Fremskrittskrirrie,
Báikkálašválggas leat dávjá máŋga báikkálaš listu (bellodaga), mat ožžot ollu jienaid.	Gosse lïhkesveeljeme dle daamtaj jïjnjh voenges læstoeh (krirrie) mah jïjnjh veeljijh åadtjoeh.
Okta ovdamearka lea Gran suohkanis Opplánddas, gos Gran Gililistu oaččui 34,9 proseanta jienain 2007 suohkanválggas.	Akte vuesiehtimmie lea Gran tjïelte Opplaantesne, gusnie Gran Bygdeliste 34,9 prosenth steemmijste åadtjoeji tjïelteveeljemisnie 2007.
Listu, mii lei álggahuvvon jagi ovdal, oaččui sátnejođiheaddji ja 10 áirasa 27 suohkanstivraáirasis.	Læstoe, maam tseegki jaepien åvtelen, tjïelten åejviem åadtjoeji, jïh 10 dejstie 27 tjïelteståvroetjirkijijstie.
– Juo, dát mearkkaša ahte sáhttit oadjebasat rasttildit geainnu go biillat bisánit.	– Jaa, daate sæjhta jiehtedh dah maehtieh jearsoeslaakan geajnoen bijjelen vaedtsedh, jïh bïjlh dej åvteste tjøødtjestieh.
Dakko livčče fargga sáhttán dáhpáhuvvat lihkohisvuohta, juoga maid mii fuobmáimet maŋŋil go nieiddat álggahedje nammačoaggima, lohká Håkonsen, gii lohpida olles klássii unna skeaŋkkaža áŋgiruššama ovddas.	Daesnie meehti akte ovlæhkoe heannadidh, jïh dan bïjre tjielke voerkelimmiem åadtjoejimh nïejti kampanjen tjïrrh, Håkonsen jeahta, mij luhpede aktem vadtesem abpe klaassese daan skraejrien åvteste.
– Susanne atná árvvus áŋgiruššama ovddas, maid su olbmát leat čájehan, lohká su eanu Svein	– Susanne joekoen geerjene ihke altese voelph dam skraejriem vuesiehtamme, jyøne Svein
Dan lea son juo muhtin eará dilálašvuođas muitalan RHAi. Artihkal lea vižžon Røyken ja Huruma	jåvleaajjese jïh vaedtsemesijjiem vaajteli Dambon lïhke, dam aarebi RHA
– Stuorimus rámi galget dat njeallje nieidda oažžut, go álggahedje nammačoaggima. Sii leat máŋga lávvordaga leamaš Rortunas ja čoaggán namaid, lohká Kjølstad.	– Edtja læjhkan jeenjemes garmedidh dejtie njieljie nïejtide ihke dah skraejriem vaalteme jïh Rortunesne tjåådtjeme laavadahki laavadahki jïh vuelienommh tjøønghkeme, Kjølstad jeahta.
– Leat hui buori barggu bargan dál.	– Joekoen hijven dah dam daelie dorjeme.
Leat máŋggas, geat rasttildit geainnu juste dakko, danne go dá lea skuvlageaidnu, lohká Cathrine Nordheim.	Jeenjesh geajnoen bijjelen vaedtsieh raaktan daesnie, juktie daate akte skuvlegeajnoe, Cathrine Nordheim jeahta.
– Din mielas várra orru mannan guhkes áigi ovdalgo dát bođii sadjái, muhto dákko gal lea luoddadoaimmahat duođai doaimmalaččat bargan, dajai Kjølstad go álggahii rahpansártni.	– Dijjieh dån tuhtjede guhkiem vaaseme eannan daam buektiehtimh, bene daesnie geajnoesuerkie raaktan varki barkeme, Kjølstad rïhpestimmesne jeahta.
– Maŋŋil deaivvadeami nieiddaiguin barggaimet nu jođánit go sáhtiimet.	– Tjåanghkoen mænngan nïejtigujmie dle gaajh varki barkimh.
Lohpideimmet čuvgehuvvon rasttildaga ovdalgo muohttá, ja dan nagodeimmet, lohká Håkonsen.	Mijjieh dejtie aktem tjoevkesereguleradamme vaedtsemesijjiem luhpiedimh åvtelen lopme bøøti, jïh dam buektiehtimh, Håkonsen jeahta.
vahkku maŋŋil, go nieiddaiguin humadeimmet, de juo vuolideimmet dan báikkis leahttomeari 50.	jïh joe aktem våhkoem mænngan satne nïejtide gaavnesji, dle driektemieriem vueliedin 50-sonese. – Trafihkejearsoesvoete
Johtolatsihkárvuohta skuvlageainnuin lea hui dárbbašlaš, lohká Kjølstad, ja rámida geaidnodoaimmahaga go jođánit bargagohte.	Kjølstad jeahta jïh geajnoesuerkiem garmerde ihke dah varki nïerhkin.
riŋgejin Håkonsenii, gii rievdadii iežas plánaid ja bođii nieiddaid vuostáiváldit, muitala son.	båetedh, dle manne Håkonsen gåajkoe ringki mij latjkoegærjam sjeakoeji jïh bøøti nïejtide gaavnesji, jeahta.
Dambos. Geassemánus vuojahallui Susanne, gii dalle lei 13 jahkásaš, Dambos.	vøøji Dambon lïhke.
Maŋŋil lihkoshisvuođa čoaggigohte su olbmát, Sandra Orheim,	Ovlæhkoen mænngan dah voelph Sandra Orheim,
namaid sihkarastin dihte Slemmestadluotta.	ektesne veedtsin juktie vuelienommh tjøønghkedh mah krievin edtji Slemmestadgeajnoem gorredidh.
Sii livčče háliidan vázzinbálga vuolábealde váldoluotta Dambos.	Joekoen sïjhtin aktem såarhts pruvviem utnedh Dambon lïhke.
Dan sii eai ožžon, muhto čuvgehuvvon rasttildaga ožžo.	Idtjn dam åadtjoeh, bene tjoevkese- reguleradamme vaedtemesijjie sjïdti.
Moatti vahkkus nagodedje čoaggit 920 nama, maid sii čakčamánu álggus geigejedje sátnejođiheaddáji Rune Kjølstadai ja Stáda geaidnodoaimmahaga guovlluhovdii Hans Jan Håkonsenii.	Såemies fuehpies våhkojne dle 920 vuelienommh tjøønghkin mah skïereden aalkoelisnie deellesovvin tjïelten åajvan Rune Kjølstad jïh dajven åvhtehkasse, Hans Jan Håkonsen Staaten geajnoesuerkesne.
doppemusas nuppe bealde klássalanja.	fuelhkine, eevre ammes almetjigujmie jallh dejnie tjaebpies nïejtine ektine guhte tjahkesjeminie eevre klaassen mubpene bielesne.
leat dahkan Norggas ja muđui miehtá máilmmi álo áigis.	dorjeme dovne Nøørjesne jïh abpe veartenisnie abpe tïjjen.
Bes	Dah egypterh buektiehtin Mubarakem hajkedh gosse steemmadin ?
Ii fal.	Ijje.
Sii fertejedje gáhtaid ala.	Dah tjoerin olkese gaatose.
Besse go Nuorta-Eurohpás heaittihit Sovjet-lihtu válgga bokte ?	Luvlie-Europa Sovjetem hajki veeljemen tjïrrh ?
Ii fal.	Ijje maa.
Doaivvut go 8 diibmo	Nov gujht, minngemosth kaanne.
gal loahpas šaddan nu, muhto álggos ledje miellačájeheamit, bargoheaitagat, riidaleapmi, doarrun ja birolašvuohta.	Bene voestegh lij gïrremeraajroeh, streejkh, klaaterdimmie, gæmhpoeh jïh fuarrasvoete.
Juste nugo don nai fertet bargat, vai oaččut iežat beroštumiid šaddat nugo háliidat.	Raaktan guktie datne tjoerh darjodh juktie buektiehtidh dam maam datne tuhtjh vihkeles.
Ja de dieđusge fertet maiddai jienastit.	Jïh dle byørh steemmadidh aaj.
Jienas fal sin geat leat čeahpit.	Ajve steemmadidh dejtie mah leah hijven.
Ii fal sin geat leat čuorbbit.	Ij dejtie mah leah nåake.
Sihkkarit ipmirdat maid mii oaivvildit.	Datne gujht guarkah maam vienhtebe.
Gatas ParlamentPS: Dutnje gii čohkkat nuppi ráiddus klássas ja ražat lohkamiin: Leat don gii šattat rapnásti.	Gatas ParlamentPS: Dutnjien mij mubpene raajrosne klaassesne tjahkesje jïh tjabreminie eensilaakan lohkedh: datne dïhte mij rappe- naestine sjædta.
Dii earát gal fertebehtet beare vuollánit.	Dle dijjieh mubpieh maehtede ånnetji vueliebasse båetedh voestegh goh minngemosth.
čuvoda / bieguha earáid. Gávdno vel áigi nai go Paradise Hotela geahččá.	daelie akte tïjje gusnie Nøørje soldaath seedtie ammes laanti gåajkoe juktie bovvelidh dejtie mah dusnie årroeminie.
Muhto diet áigi ii leat dál. Don ipmirdat: dál lea áigi go Norga sádde soalddáhiid amas riikkaide goddalit sin geat orrot doppe.	Daelie akte tïjje gusnie almetjh tjuerieh barkedh luhkiegaektsie tæjmoeh dygnesne, ihke ravvide båeries almetjidie bïssedh.
Dál lea áigi go olbmot fertejit bargat gávcci	Daelie akte tïjje gusnie staate jïh reerenasse onterdieh mejtie edtjieh åljatseegkeldahkh bigkedh lehkiem Noerhte-Nøørjeste.
olbmuid gávpogis gávpogii almma čolgat dálkkádatgásaid, mii billista plánehta.	bigkebe, juktie almetjh foeresjidh staareste staarese, bielelen klijmagaassh gåglodh mah planeetem ” fuckede ”.
Iige leat áigi go sáddet ovdamearkka dihte oahpaheddjiid	V
buot.	akte tïjje gusnie seedtebe vuesiehtimmien gaavhtan lohkehtæjjah Afganhistanese juktie maam akt bæjjese bigkedh, sijjeste dam rijvestidh.
Ii fal.	Ijje maa.
Iige leat áigi gos čáhppadat, vielgadat, ruškadat, fiskadat ja runta leat fárrolaga hukseme buoret saji gos eallit.	Daate ij leah akte tïjje gusnie tjeehpes jïh veelkes jïh provne jïh viskes jïh rovsa ektesne tjåadtjoeh juktie aktem buerebe sijjiem bigkedh jieledh ?
Berrešii gánske leat nuppeládje ?	Bene byøreme kaanne båastode årrodh ?
Dál lea válga.	Daelie veeljeme.
De beasat gullat ollu maid politihkkárat lohpidit buriid diŋggaid bargat, jus fal beare sin jienastat.	Dellie åadtjoeh jïjnjh politihkerh tjaebpieslaakan dutnjien soptsestidh maam dah sïjhtieh darjodh jis ajve datne dejtie steemmedh.
Sii áigot sihkkarit addit dutnje válljen friddjavuođa, fuolahusa, hálbbit viinni, industriija, kultuvrra ja ollu eará, jus fal beare sin jienastat.	Dah gujht sïjhtieh dutnjien vedtedh veeljemefrijjevoetem, hoksem, aelhpies sprïjhtem, industrijem, kultuvrem jïh jïjnjh jeatjah aath, jis ajve datne dejtie steemmedh.
Ovtta diŋgga gal leat oahppan doarvái guhkes eallimis: Die lea dušše dušši.	Bene maam akt libie lïereme, akten guhkies jieleden mænngan: ajve jåasoeh.
Jus dus galgá leat válljenfriddjavuohta, fuolahus, hálbbes viidni, industriija, kultuvra dahje ollu eará diŋggat, de dan ovddas gal fertet doarrut.	Edtjh veeljemefrijjevoetem, hoksem, aelhpies sprïjhtem, industrijem, kultuvrem jallh jïjnjh jeatjah aath utnedh tjoerh dan åvteste gæmhpodh.
Ieš.	Jïjtje.
Fárrolaga olbmáiguin, oahppásiiguin,	V
Ráhkis suvra mánát, geat čohkkábehtet maŋemusas klássas ja bálkubehtet báberbihtáid nieidda njeaiga, gii čohkká dáppe ovddemusas.	Gieries måsnoeh, ermies maanah mah klaassetjiehtjelen vueliemassjen tjahkasjieh jïh paehperebåalah hejkieh nïejtese åvtene.
Ráhkis nieida dáppe ovddemusas, gii it nagot mearridit leago diet doavki dieppe maŋábealde ráhkásmuvvan vai leago heajos mielas.	Gieries nïejte åvtene, guhte ij buektehth eajhnadovvedh mejtie dïhte jabjehke dov duekesne lea gierielimmesne jallh måsnoeh.
Ráhkis don gii leat su gurut bealde, gii imaštalat movt galggat ollet čuojahit fidjolin go earát klás	Gieries datne guhte lea nïejten gårroehbielesne, mij onterde guktie datne edtjh astedh feelam spïeledh gosse dah mubpieh klaassesne ajve sïjhtieh breakdance daansoehtidh.
njeallje eahkeda vahkkus. Ráhkis don, gii it nagot orrut jaska, vaikko dieđát ahte berret dan dahkat.	Gieries datne guhtie ij buektehth sjeavohth årrodh jalhts datne daajrah datne byørh.
Ráhkis don, gii leat beare ollu jaska, muhto it duostta huikit go balat earát jurdda	Gieries datne guhte njaelmiem steerh fer jïjnjem bene ih doesth gæljodh dannasinie datne billh naaken edtja tuhtjedh datne jabjoeh.
guin ja hájas ! Lea okta áigi go steanžá bađa alde ja speallá dataspealuin. Lea okta áigi go lohká girjji. Lea okta áigi go	skuvlelearohkh saaht mij tjoelide, haamojde, såarhtide, mïelide jïh hapsenasside !
Dušše norgga stáhtaborgárat besset jienastit stuora-digge válggas, muhto dat ii leat gáibádus báikká laš-válggas.	Ajve nøørjen staatenårrojh åadtjoeh steemmadidh stoerredigkieveeljemisnie, bene daate ij leah akte krïeveme lïhkesveeljemisnie.
Digaš tallabehtet ákkaid dasa.	Digkiedidie mannasinie naemhtie.
Lehpet go ovtta-oaivilis jienastanvuoigatvuođanjuolggadusaiguin ?	Seamadidie steemmereaktanjoelkedassine ?
Máŋggas eahpidit diktit jienastit Interneahta bokte.	Jïjnjesh eah lyjhkh steemmadimmiem luhpiedidh Gaskeviermesne.
Miesse mánus 2010 bukte stuoradiggeáirasat Erna Solberg, Michael Tezscher ja Trond Helleland Olgežis áirrasárvalusa, mas árvaledje bissehit geahččaleami mas elektrovnnalaččat jienastit.	Suehpeden 2010 dah stoerredigkietjirkijh Erna Solberg, Michael Tetzschner jïh Trond Helleland krirreste Åelkies, aktem tjirkijeraeriestimmiem bøøktin gusnie raeriestin voejhkelimmiem tjøødtjestidh elektrovneles steemmadimmine.
Gávdnet dan áirras-árvalusa 128 S (2009–2010) www.stortinget.no, ja ohcet neahtas dieđuid manne Drammen ja Oslo geassádeigga dien geahččaleamis.	Gaavnh Tjirkijeraeriestimmiem (Representantforslag) 128 S (2009-2010) daesnie www.stortinget.no, lohkh gïhtjehtimmiem Frank Aarebrotine
Gehččet listu suohkana ja fylkkasuohkana doaimmain.	Vuartesjh vuesiehtimmiem mij såemies dejstie tjïelten jïh fylhkentjïelten barkojste vuesehte.
Válljebehtet dan golbma doaimma, mii din mielas orru eanemus guoskame din beaivválaš eallimii.	Veeljh dejtie golme barkojde mah datne tuhtjh støøremes ulmiem utnieh dov aarkebeajjan.
Digaštallet buriid ja heajos beliid mearriduvvon ruhta-juolludemiin ja rámmajuolludemiin suohkaniidda.	Digkiedidie aevhkide jïh nåakevoetide bieljiemïerhkeldh dåarjojne jïh mieriedåarjojne tjïeltide.
Olgeš ja Ovddádusbellodat áiguba heaittihit fylkka-suohkana.	Åelkies jïh Fremskrittskrirrie sijhtieh fylhkentjïeltem laah-pehtidh.
Lágidehpet panelaságastallama klássas, gos muhtin oahppit bealuštit fylkkasuohkana ja earát fas háliidit heaittihit dan.	Øørnedidie aktem dierhkesjimmiem klaas sesne, gusnie såemies dejstie learoehkijste fylh ken tjïeltem voeb-nesjieh, mearan jeatjebh vienhtieh fylhken tjïelte byøroe gaarvanidh.
elektrovnnalaš jienasteami ?	LAAVENJASSHS.4-5VEELJEMEØØRNEGE
Digaštallet leago din mielas heivvolaš addit jienasteddjiide vejolašvuođa jienastit Interneahta bokte.	Digkiedidie mejtie dijjieh tuhtjede væjsehke nuepiem vedtedh veeljijidie Gaskeviermesne steemmadidh.
Ráhkadehpet listu mas ákkastallabehtet manne ja manne ii.	Tjaelede aktem læstoem argumentigujmie mietelen jïh vuestelen.
Doaivubehtet go jienastanvuoigatvuohta 16 jahkásaččaide nanne politihkalaš áŋgiruššama nuoraid gaskkas.	Digkiedidie mejtie vienhtede stemmereaktoe dejtie mah leah 16 jaepien båeries sæjhta dam politihkeles eadtjohkevoetem noeri luvnie nænnoestidh.
Digaštallet dan birra.	Digkiedidie dan mænngan aamh tesem klaas sesne.
Čuvvot mielde aviissain, radios, TVas ja neahttabloggain, ja gávdnet makkár politihkalaš áigumušat báikkálaš-politihkkáriin leat.	Vuartasjidie plaerine, raadijovesne, TV. ’ sne jïh nedte-bloggine, jïh gaavnede mïelh dan dahkoesijjien bïjre maam voengespoltihkerh utnieh.
Leatgo máŋggas, geat oaivvildit báikká-laš iešstivrejupmi ferte nannejuvvot dahje ahte stáhta ferte eambbo doaimmaid badjelasas váldit ?	Dagke jïjnjesh mah vienhtieh dïhte voenges jïjtjeståvroe byøroe nænnoesåbpoe sjïd-tedh, jallh staate byøroe jienebh laavenjassh åadtjodh.
Movt ákkastallet ?	Mah argumenth åtnasuvvieh ?
Gávnna ođasášši báikkálašaviissas, mas muitala juoidá makkár ovddasvástádus lea suohkanis dahje fylkka-suohkanis.	Gaavnede aktem saerniem dennie voenges plaeresne mij lea man bïjre man åvteste tjïelte jallh fylhkentjïelte diedtem utnieh.
Vástit dáid gažaldagaid: • Man birra lea ášši ?	Vaestede daejtie gyhtjelasside: • Manbïjreaamhtese ?
• Geat leat ášši gáldot ?	• Gieleaaamhtesengaaltijh ?
• Makkár aviisačálus lea dá ?	• Magkeresplaeriesjaangeredaate ?
Čujut muhtin mihtilmas šáŋŋer dovdomearkkaid.	Tjuvtjedesåemiesvihties sjaangerevæhtah.
• Leago oktage politihkkár gii dadjá maidige ášši birra ?	• Naanpolitihkerhmahaamhtesenbïjrelahtestimminebåetieh ?
• Iskka maid dat iešguhtege bellodagat, mat mannet válgii, oaivvildit ášši birra.	• Goerehthmaamdahovmessiekrirriehmahleahmeatanveeljemisnie, aamhtesen bïjre vienhtieh.
• Maid don oaivvildat ?	• Maamdatnevienhth ?
• Makkár bellodaga livččet jienastan, jus dát ášši livčče mearrideaddjin du jienasteapmái ?	• krærrandatnelihsïjhtemesteemmadidhdasteghdaateaamhtese lij dïhte mij moeni ?
Ráđđehus lea dovddahan ahte bákkuin eai hálit časkit suohkaniid oktii.	Reerenasse bæjhkoehtamme satne ij sïjhth noerhkedh tjïelth iktedidh.
Čakčamánu 17. beaivvi 2010 logai goitge Bargiid bellodaga nubbinjođiheaddji Helga Peder-sen NRKai, ahte bellodat boahtteáiggis áigu bar gat dan badjelii ahte bákkus časkit suohkaniid oktii.	Skiereden 17. b. 2010 dle læjhkan Bar-koe krirrien mubpie åvtehke Helga Pedersen NRK. ’ se jeehti, krirrie båetijen aejkien ojhte maahta stilleme-ikte - dimmiem nænnoestidh. ”
“ Suohka-niidda lea buoret go šaddá nannosit fágabiras, gievr rat mánáid suodjalus ja fágabiras mii sáhttá nannet skuvllaid ja mánáid gárddiid ”, logai Pedersen.	Tjïelth sijhtieh aevh kiem utnedh nænnoesåbpoe faagebyjresijstie, akte nænnoe såbp poe maana vaarje limmie jïh akte faage byjrese mij maahta skuvlem jïh maana giertem nænnoestidh ”, Pedersen jeehti.
Ráhka dehpet joavk-kuid ja ákkas talla behtet buriid ja heajos beliid časkit suohkaniid oktii bákkuin.	Vaedtsede tjåanghkan dåehkine, jïh darjo de argu menth
Digaštallet maŋŋil dan klássas.	VOENGES JÏJTJESTÅVROE
Mii lea du suohkana sátnejođiheaddji namma, ja makkár bellodaga ovddasta son ?	Guktie tjïelten åejvien nomme dov tjïeltesne, jïh mehtie krirreste båata ?
Makkár bellodagat ovddastit suoh kan stivrras / gávpotstivrras ja ovdagottis / gávpot ráđis ?	Mah krirrieh leah tjïelteståvrosne / staareståvrosne jïh tjïelten åejvieladtjeraeresne/staareraeresne ?
Gos lea du fylkkas fylkkadiggi ?	Gusnie fylhkendigkie dov fylhkesne ?
Mii lea fylkka sátne jođi-headdji namma, ja makkár bellodagat ovddastit fylkka-dikki/fylkkaráđi ?	Guktie fylhken åejvien nomme, mah krirrieh fylhkendigkesne jïh fylhken moenehtsisnie/fylhkenraeresne ?
Fina iežat suohkana ja fylkkasuohkana ruovttusiidduin Interneahtas.	Vaaksjoeh dov tjïelten jïh fylhkentjïelten gåetiesæjroem Gaskeviermesne.
Mii orru du mielas buorre / ii nu buorre neahttasiidduin ?	Maam tuhtjh hijven / ij hijven nedte-sæjrojne ?
Juohke jagi veardidit Hálddašandirektoráhtta ja IKT (DIFI) buot almmolaš neahttasiidduid Norggas, geahča http://www.norge.no / kvalitet / liste.	Fïerhten jaepien dle Reeremen direktovrate jïh IKT (DIFI) gaajhkh byøgkeles nedtesijjieh Nøørjesne vuarjasjieh, vuartesjh http://www.norge.no/kvalitet/liste.asp.
asp. Man ollu násttiid oaččuiga du suohkan ja fylkkasuohkan diibmá ?	Man gellie naestieh dov tjïelten jïh fylhkentjïelten nedtiesijjie åadtjoeji dæjman ?
Čilge mii lea erohus sátnejođiheaddjis ja ráđđeolbmás.	Buerkesth joekehtsem tjïelten åejvien jïh raerieålman gaskem
Maid bargá fylkkamánni ?	Maam fylhkenålma dorje ?
Loga buot mannan vahkku báikkálaš aviissaid.	Lohkh gaajhkh låhkoeh dov voenges plaereste evteben våhkoste.
Loga buot ođasáššiid, main lea juoga dan birra masa suoh-kanis dahje fylkkasuohkanis lea ovddasvástádus.	Ryøknh gaajhkh saernieh mah leah dan bïjre man åvteste tjïelte jallh fylhkentjïelte diedtem utnieh.
• Man birra leat áššit ?	Man bïjre dah aamhtesh ?
• Man ollu guoskkahit áššit nuoraid, ja man ollu leat nuorat leamaš gáldon áššiide ?	Mennie mieresne dah aamhtesh noeri bïjre, jïh mennie mieresne dah noerh gaaltijinie åtnasovveme ?
• Čále lohkkiidreivve dahje kronihka, mas ákkastalat manne lea dehálaš aviissain válgagiččus čállit áššiid birra, mat guoskkahit nuoraid.	Tjaelieh aktem lohkijetjaalegem jallh kronihkem gusnie buerkesth mannasinie vihkeles plaerie aamhtesh bæjjese vaalta mah leah noeri bïjre veeljeme-gæmh pos ne.
• Sádde lohkkiidreivve iežat báikkálašaviisii.	Seedth lohkijetjaalegem dov voenges plaaran.
Gávdno go du suohkanis mánáid ja nuoraid suohkan-stivra (MNS) dahje juoga sullásaš ?	Maanaj jïh noeri tjïelteståvroe (daaroen BUK) jallh plearoeh dov tjïeltesne ?
Jus juo, de oza eambbo dieđuid dan birra.	Dastegh jaavoe, gaavnehth vielie dan bïjre.
Máŋgga báikkis lea MNS ožžon ruđaid, maid besset juolludit viidásit buriide doaimmaide, mat gusket mánáide ja nuoraide.	Jïjnjh sijjieh dle BUK beetnegh åådtjeme mejtie vijriebasse vadta hijven åssjelidie maanide jïh noeride.
Leago dakkár du suohkanis maiddái ?	Gaavnehth mejtie aaj naemhtie dov tjïeltesne.
Leatgo du suohkanis eará doaibmabijut, mat fátmmastit mánáid ja nuoraid, go mearridit juoidá.	Gaavnehth mejtie dov tjïelte jeatjah råajvarimmieh tjïrrehte juktie maanah jïh noerh meatan vaeltedh gosse sjæsjalimmieh vaeltieh.
Ovdanbuvtte dan birra earáide klássas.	Darjoeh dan mænngan aktem åehpiedehtemem dan bïjre klaassese.
Gávnna dieđuid iežat suohkana válgabohtosiin mannan válggas. Man ollu jienat earu-hedje áirasiid ?	Mij fåantojde steemmereaktam nåhtadidh bøøremes dov vuajnojne sjeahta ?
Harald Eia ii doaivvo iežas jiena mearkkašit maidige.	Harald Eia ij rikti vienhth altese steemme ulmiem åtna.
Ruoŧa riikkabeaivviválggain čakčat 2010 váilo dušše 16	Rïjhkebiejjieveeljemisnie Sveerjesne tjaktjen 2010, dïhte tjahkan reerenasse ajve 16 steemmh fååtesi juktie jienebelåhkoem åadtjodh.
jiena oažžut eanetlogu dalá ráđđehussii, mii lei dalle.	Darjoeh tihtelem, aalkoem jïh aktem onne teekstem.
Ráhkat ođasášši, mas vuođđun anát Aarebrot jeara-hallama, ja mas deattuhit ovtta su dajaldagain; “ Dálá vuoras olbmot leat nu nággárat ”.	Gaavnh bïevnesh illedahken bïjre dan minngemes tjïelteståvroeveeljemen mænngan dov tjïeltesne. Man gellie steemmh kandidaatide joekehtin ?
Ráhkat ieš ákkaid manne galgá jienastit, ja ovdan-buvtte dan klássas.	Darjoeh argumenth jïjtje juktie steemmereaktoem nåhtadidh, jïh åehpiedehtieh dejtie klaassese.
Digaštala su čuoččuhusa.	” Daan beajjeteje voeresh lea vielie egoisteles sjïdteme ”, Aarebrot jeahta.
Ráhkat bajilčállaga, ingreassa ja láibeteavstta.	Digkiedidie altese vuajnoem.
Doaivubehtet go jienastanvuoigatvuohta 16 jahkásaččaide nanne politihkalaš áŋgiruššama nuoraid gaskkas.	Digkiedidie mejtie vienhtede steemmereaktoe dejtie mah leah 16 jaepien båeries sæjhta dam politihkeles eadtjohkevoetem noeri luvnie nænnoestidh.
Digaštallet dan birra.	Seedth lohkijeprieviem dov voenges plaaran.
Ráhkat čuoggáid ákkain manne vuosttášgeardejienasteaddjit eai ane jienastanvuoigatvuođaset nu ollu go boarrásit jienasteaddjit.	Darjoeh aktem læstoem mannasinie voestesveeljijh eah sijjen steemmereaktoem nåhtedh dan jïjnjem goh båarasåbpoe veeljijh.
Ráhkat dasto árvalusaid doaibmabijuide, mii sáhtášii lasihit válgaoasálastima.	Darjoeh dan mænngan raeriestimmieh råajvarimmiejgujmie mah maehtieh meatan årrodh veeljijelåhkoem lissiehtidh.
Digaštallet mii dasa sáhttá leat sivvan.	LAAVENJASSHS.16-17POLITIHKELES KRIRRIEH
Gávnnat leatgo du suohkanis báikkálaš listtut (gililisttut / oktasašlisttut), mat servet válgii dán čavčča.	Dej minngemes jaepiej dle vuajneme goh daamtaj vaenebe almetjh lïhtseginie sjïdtieh politihkeles krirrine.
Jus juo, makkár áššiin sii beroštit ?	Digkiedidie mannasinie naemhtie.
Árvvoštala dán čuoččuhusa: Olbmot geat eai ane jienastanvuoigatvuođaset, eai sáhte obanassiige berošteame politihkalaš gažaldagain ”.	jallh sympatijem / dåarjoem vuesiehtieh vihties krirride ?
Čále dasto lohkkiidreivve, mas ovdanbuvttát iežat oaiviliid. • Sádde lohkkiidreivve iežat báikkálašaviisii.	• Goerehthguktietsiehkieplaeriejjïhpolitihkeleskrirriejgaskem Nøørjesne lea orreme histovrijen tjïrrh, jïh guktie tsiehkie lea daelie.
• Man muddui du mielas leat oaivečállosat bealát- keahtes, dahje dovddahit go oktiigullevašvuođa / dorjot go muhtin bellodaga ?	Gaavnehth mejtie voenges læstoeh (voenelæstoe / dåaresthpolitihkeles) mah leah meatan veeljemisnie dov tjïeltesne.
• Iskka makkár oktavuohta Norgga aviissain ja politihkalaš bellodagain lea leamaš historjjálaččat, ja movt lea dilli dál ?	Dastegh jaavoe, mah aamhtesh dah voebnesjieh ?
Gávnna lohkkiidreivve dahje kronihka aviissas, maid muhtin politihkkár lea čállán.	Gaavnh aktem lohkijetjaalegem jallh kronihkem plaeresne maam akte politihkere tjaaleme.
• Maid son áigu olahit čállosiin ?	• Maamseedtijesæjhtajaksedhtjaaleginie ?
• Movt son ákkastallá dahje makkár gaskaomiid atná ?	• Buerkesthargumentasjovnem / Guktiedovmïeleaamhtesenbïjre ?
• Maid don oaivvildat ášši birra ?	Tjaeliehaktemvaestiedassem.
Ráhkat listu unnimus golmmain čuoggáin, mas muitalat diŋggain maid váillahat dahje áiggošit buoridit iežat suohkanis dahje fylkkasuohkanis.	Darjoeh aktem læstoem unnemes golme mieriejgujmie dan bïjre datne ohtselh jallh sïjhth bueriedidh dov tjïeltesne jallh fylhkentjïeltesne.
• Iskka maid dat iešguđetge bellodagat, mat servet válgii, oaivvildit daid áššiid birra (Iskka bellodatprográmma, politihkkáriid lohkkiidreivviid, bellodagaid neahttasiidduin jna.).	- Goerehth maam dah ovmessie krirrieh mah leah meatan veeljemisnie, vienhtieh daej gyhtjelassi bïjre (giehtjh krirrieprogrammem, lohkijetjaalegh politihkerijstie, krirriej nedtesæjroeh j. v) - Man krærran datne lih sïjhteme steemmadidh jis edtjh åadtjodh maam datne vaajtelamme ?
• Man muddui leat muđui ovttaoaivilis dán bellodaga / daid bellodagaid politihkalaš prográmmii ?	- Mennie mieresne datne tuhtjh daate krirrie / dah krirrieh aktem poltihkeles programmemåtna / utnieh man bïjre datne siemes ?
Loga guovtti politihkalaš bellodaga bellodatprográmma.	Lohkh krirrieprogrammem dejtie gøøkte politihkeles krirride.
Makkár áššit leat bellodagaid váibmoáššit ?	Mah aamhtesh krirrieh joekoen voebnesjieh ?
Loga aviisačállosiid gos bellodagat ovdanbuktet cealkámušaid.	Lohkh plaerietjaalegh gusnie dah krirrieh soptsestieh.
Berošta go aviisa maid seamma áššiin go bellodat, vai leatgo sis áibbas eará áššit, maid bidjet áššelistui ?	Dah plaerieh dejtie seamma aamhtesidie voebnesjieh goh krirrieh, jallh jeatjah aamhtesh biejjieøørnegasse biejieh ?
Loga aviissaid oaivečállosiid, earenoamážiid hui lahka válgabeaivvi.	Lohkh åvtehkeboelhkide plaerine, joekoen eevre veeljemebiejjien lihke.
• Mii lea oaivečállosa dovdomearka ?	• Mahvæhtahakteåvtehkeartihkeleåtna ?
• Movt du mielas orrot váldodoaimmaheaddjit ovdan - buktime gažaldagaid, mat du mielas orrot dehálaččat válgagiččus ?	• Menniemieresnetuhtjhåvtehkhgyhtjelasshbæjjesevaeltieh mejtie datne tuhtjh vihkeles veeljemegæmhposne ?
• Man birra čállet daid maŋemus beivviid ovdal válgga ja válgabeaivvi ?	• Manbïjretjaelieminiedejminngemesbiejjiejveeljemenåvtelen jïh jïjtjehke veeljemebiejjien ?
Manne doaivvut dieid áššiid deattuhit dál ?	Mannasinie vienhth leavloem beaja daejtie aamhtesidie daelie ?
• Movt lea dilli daid iešguđege bellodagas, mat servet válgii ?	Ohtsedh mielemøølemh plaeresne.
• Iskka movt diekkár oaiviliskkadeamit čađahuvvojit.	• Guktieleaveeljijelåhkoedejtieovmessiekrirridemahleah meatan veeljemisnie ?
• Váldde vára dain oaiviliskkademiin, ja buohtastahtte bohtosiin dasto go dat almmuhuvvo.	• Goerehthguktiedagkeresmielemøølemhdorjesuvvieh.•Spåårhdejtieminngemesmielemøølemidiejïhviertesth dejtie veeljeme- illeahkine gosse dïhte lea gaervies.
• Digaštallet deattuhit go aviissat beare ollu oaivil- iskkademiide válgagiččus – livčče go galgan čállit eambbo politihkalaš áššiid birra ?	• Digkedhmejtieplaeriehferstoerreleavloembiejiehmielemøølemidie veeljemegæmhposne – byøroeh buerebh vielie tjaeledh politihkeles aamhtesi bïjre ?
Ráhkadehpet joavkku.	Vaedtsede tjåanghkan dåehkine.
Gehččet golmma politihkalaš bellodaga neahttasiidduid.	Vuartasjidie nedtesæjrojde golme politihkeles krirride.
Digaštallet movt din mielas orrot dat.	Digkiedidie maam dej bïjre tuhtjede.
Leatgo stuora erohusat neahttasiidduin ?	Stoerre joekehtsh nedtesæjrojne ?
Makkár jurdagiid oaččut bellodaga birra, go geahčat neahttasiidduid ?	Maam krirriej bïjre tuhtjede gosse nedtesæjrojde vuejnede.
Movt sii atnet govaid ja eará ovdanbuktimiid ?	Guktie guvvieh jïh jeatjah åehpiedehtemh åtnasuvvieh.
Leatgo doppe filmmat ?	Filmh aaj nedtesæjrojne ?
Ráhkadehpet joavkku.	Vaedtsede tjåanghkan dåehkine.
Lohket iešguđege bellodaga politihkalaš bloggaid.	Lohkede politihkeles bloggh politihkerijstie ovmessie krirrijste.
Digaštallet makkár jurdagiid oažžubehtet bellodagas, go lohkabehtet bloggaid.	Digkiedidie maam dijjieh krirriej bïjre tuhtjede gosse bloggide lohkede.
Ákkastallet go bloggačállit bures ?	Dah bloggerh hijven argumenth utnieh.
Leatgo stuora erohusat vuohkái movt sii čállet ?	Stoerre joekehtsh guktie tjaelieh ?
Mannet fas jovkui.	Vaedtsede vihth tjåanghkan dåehkine.
Lohket iešguđege bellodaga politihkkáriid Facebook siidduid.	Lohkede Facebook- sæjrojde politihkeridie ovmessie krirrijste.
Movt politihkkárat atnet Facebooka ?	Guktie politihkerh Facebook nåhtadieh- mah dïjrh sijhtieh åvtese buektedh ?
– Makkár ságaid áigot ovdanbuktit ? • Dahket dan seamma politihkkáriid Twitter dieđuiguin.	• DarjoehseammalaakanTwitter-bïevnesigujmiepolitihkerijstie.
Man birra “ twitterastejit ” eanemus ?	Man bïjre jeenjemes ” twitreminie ” ?
Leatgo stuora erohusat Twitter dieđuin ja Facebook dieđuin ?	Stoerre joekehtse Twitter-bïevnesinie jïh maam Facebooksæjrojne tjåådtje ?
Sisttisdollet go Twitter dieđut eambbo politihkkáriid priváhtaeallima birra go Facebook dieđut, vai leatgo sullii seammaláganat ?	Twitterbïevnesinie vielie bïevnesh politihkeri privatejieleden bïjre goh Facebook- bïevnesh, jallh ovrehte seamma ?
dii gávdnabehtet ?	• OhtsedidiepolitihkeleskrirriehYouTubesne.
Gávdnojit go doppe buot bellodagat ?	Maamgaavnede ? Gaajhkh krirrieh desnie ?
Árvvoštallet makkár bellodat orru lihkostuvvan buoremusat YouTubein.	Vuarjasjidie mij krirride dijjieh vienhtede bøøremes læhkaskamme sov YouTubebarkojne.
Jus don livččet PR-ráđđeaddi, maid muhtin politihkalaš bello dat lea bálkáhan rávven dihte sin movt bellodat berre atnit Facebook, twittera ja YouTube válgagiččus.	Ussjedh datne akte PR-raeriestæjja maam akte politihkeles krirrie leejjeme, juktie raerie vedtedh guktie krirrie byøroe Facebook, Twitter jïh YouTube nåhtadidh veeljemegæmhposne.
Movt don rávvešit sin ?	Maam datne raeresth ?
Ovdanbuvtte iežat PR rávvagiid klássii.	Åehpiedehtieh dov PR- raerieh klaas-sese ?
Buohta stahttibehtet iežadet rávvagiid – leago klássa ovttaoaivilis diiguin ?	LAAVENJASSHS.18SUSANNEN VOELPH TJOEVKESEM BÅALTAJEHTIN
Lohket artihkkala “ Susanne olbmát cahkke hedje gintaliid ”.	Lohkh artihkelem ” Susannen voelph tjoevkesem båaltajehtin ”.
Movt Susanne olbmát dahke sihkkarastit geainnu ?	Maam Susannen voelph darjoejin juktie geajnoem gorredidh ?
Dieđát go sullásaš ovdamearkka gos nuorat leat ožžon báikkálašpolitihkkáriid mielde muhtin áššái, mainna barget ?	Guktie tjïelten åejvie reageradi ?
Movt sátnejođiheaddji reágerii ?	Digkiedidie guktie dah nïejth lin maahteme
Digaštallet makkár eará vugiid livčče nieiddat sáhttán dahkat, vai ožžot iežaset ášši ovdan ?	jeatjahlaakan darjodh juktie buektiehtamme sov åssjaldahken darjodh.
BARGOBIHTÁTS.19 BUORIT OLBMOT !	LAAVENJASSHS.19GIERIES GAAJHKESH DOVNESH !
“ Diet lea dušše dušši ” čállet Gatas Parlamenta politihkkáriid lohpádusaid birra válgagiččus.	” Ajve jåasoeh ” Gatas Parlament politihkeri luhpiedimmiej bïjre tjaala veeljemegæmhposne.
lágidivččiidet miellačájeheami.	Maan dijjieh vienhtede- dagke reaktoe ij maehtieh politihkeridie jaehkedh ?
Árvvoštallet maiddái leatgo eará váikkuhankanálat, maid berrešii atnit.	Vaedtsede tjåanghkan dåehkine jïh digkiedidie jiehtegem.
Maid dii oaivvildehpet – leago riekta ahte ii luohttit politihkkáriidda ?	Gatas Parlament veanhta daamtaj daerpies ” olkese gaatose ” vaedtsedh juktie gæmhpodh dan åvteste misse jaahka.
Digaštallet joavkkus dien čuoččuhusa.	Dagke aamhtesh voengespolitihkesne mah dijjem dan jïjnjem eadtjaldehtieh juktie dijjieh lidh
3 Orrot go din mielas politihkkárat ollu dahje unnán báinnahallame miellačájehemiide dahje eará oaivildovddahemiide.	sïjhteme gïrremeraajrosne vaedtsedh ? Tjaelieh aktem læstoem.
Digaštallet leago buorre vai heittot jus politihkkárat hui ollu heivehit iežaset politihka álbmotoaiviliid mielde.	Vuarjasjidie aaj mejtie byøreme jeatjah tsevtsiedimmieåerieh nåhtadidh.
Gatas Parlamenta oaivvilda leat dávjá dárbun “ mannat gáhta ala ” doarrut dan ovddas masa lea jáhkku.	Dijjieh tuhtjede politihkerh jeenjemasth jallh mådtoelaakan tsevtseme sjidtieh demonstrasjovnijste jïh jeatjah mïelevuekijste ?
Leatgo áššit báikkálašpolitihkas, mat áŋgiruššet din nu ollu ahte	Digkiedidie mejtie lea hijven jallh nåake dastegh dah politihkerh jeenjemasth politihkem jarkelimmiej mietie almetji luvnie sjiehtedieh.
OHPPIIDGIHPA 2011 LEA RÁHKADUVVON FÁRROLAGA:	ISBN-978-82-7817-091-5