Artihkkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 1.
Tjaalege gærjeste Saemien skuvle-vaajese 1.
Davvi Girji 2005.
Davvi Girji 2005.
Sofie Kappfjell ja Ebba Westerfjell:
Sofie Kappfjell jih Ebba Westerfjell:
Internáhtta buoret go giliskuvla
Internate buerebe voenen skuvleste
Svein Lund lea jearahallan. Davvisámegillii jorgalan: Marit Eira Gaino
Intervjuere: Svein LundÅarjelh-saemien gielese jarkoestamme: Åsta Vangberg
Svein Lund lea jearahallan Ebba Westerfjell ja Sofie Kappfjell Maajehjaevries 2003 (Govva: Basia Głowacka)
Svein Lund Ebba Westerfjelline jih Sofie Kappfjelline soptsesti Maajh-jaevresne 2003 (Guvvie: Basia Głowacka)
Maajehjaevries Lulli-Nordlánddas orruba oappážagat geat goappašagat leaba leamaš oahppit sámeskuvllas Havikas, ja maid bargan sámi skuvllas Aarbortes.
Maajhjaevresne, Åarjel-Noerhtelaantesne lægan åabpetje guaktah årroeminie. Gåabpatjahkh lægan saemien skuvlesne, Havikesne vaadtseme, jih aaj saemien skuvlesne Aarbortesne barkeme.
Muhto earret dan, de leat sudnos maid hui goabbatlágan vásáhusat.
Læjhkan lægan dej guaktaj ovmese dååjrehtsh skuvlen gaavhtan.
Sofie Kappfjell lea riegádan 1921:s ja vázzán olles skuvlaáiggi Havikas jagiid 1928-35.
Sofie Kappfjell lea jaepien 1921 reakasovveme jih abpe skuvletijjen Havikesne vaadtseme, 1928-35.
Ebba Vesterfjell lea ovcci jagi nuorat, ja váccii dušše ovtta jagi Havika skuvllas ovdal soađi.
Ebba Westerfjell, uktsie jaepien nuerebe, ajve aktem jaepiem Havikesne veedtsi aerebi goh dåaroe.
Loahpa skuvlaáiggis váccii son Maajeh-jávrri giliskuvllas.
Mænngan Maajhjaevresne voenen skuvlesne veedtsi.
mii leat humadan oktanaga oappážagaiguin.
Ektesne leam dej åabpajgujmie soptsestamme.
Iežas siste vuosttaldii
Jijtje girremisnie
Lei Sámemiššuvdna mii jođihii Havika skuvlla, muitala Sofie.
Saemien misjovne dihte saemien skuvline Havikesne øørni, Sofie jeahta.
- Muhto doppe ii lean obage sámegiella, ii ge oktage oahpaheaddji hupman lullisámegiela.
Mohte ij lij desnie naan saemien giele, idtji naaken dejstie lohkehtæjjijste saemien gielem soptsesth.
Eai eará bargit ge internáhtas hupman sámegiela.
Idtjin naaken dejstie sjovnijste internatesne gænnah.
- Go buot manai dárogillii, man ollu de ipmirdit doppe ?
- Gosse gaajhke daaroen gielesne juhtieji, man jijnjem datne guarkajih ?
- Ipmirdin gal veahá dárogiela go álgen skuvlii, muhto ledje earát geat ledje čeahpibut.
- Naakenem daaroen gieleste guarkajim goh skuvlesne eelkim, mohte jeatjebh lin væjkalåbpoe.
Doppe beasai gullat dakkár cealkagiid oahpaheddjjiin dego ahte: " Son lea čeahpit, go sus lea eanet dárogiella ruovttus. "
Naan aejkien lohkehtæjjah meehtin naemhtie jiehtedh: " Dohte væjkalåbpoe juktie daaroen giele veaksakåbpoe gåetesne. "
Dalle mun jurddášin ahte manin bat dasto ii sáhttán leat sámegiella.
Dellie ussjedim man gaavhtan idtji saemien giele voestes sæjjan båetieh.
Dainna lágiin dego vuosttaldin iežan siste.
Nimhtie dellie jijtje tsyøgkestallim.
muhtin mánáin ledje váttisvuođat go máhtte unnán dárogiela go álge.
Naaken dejstie maanijste lin madtan daaroen gielese jih nimhtie dihte dåeries-moere dejtie sjidti.
" Buvrohavika "
- Havikan lij såaltje joekoen striengkies årrodh.
- Skuvla lei dovddus dasa ahte lei sreaŋggis, movt don vásihit dan ?
Guktie dihte dutnjien ?
- Mu mielas ii lean doppe nu sreaŋggis.
- Idtji hov munnjien nimhtie.
Fertii han dakkár báikkis njuolggadusaid čuovvut.
Tjoeverin sih njoelkedassh dagkarinie sijjesne årrodh.
Ohppiin ledje fásta barggut maid galge bargat internáhtas.
Learohkh tjoeverin ovmese barkoejgujmie internatesne tjælloestidh.
Mii basaimet ohppiid bevddiid, guttiimet muoraid sisa ja barggaimet eará diekkár bargguid.
Mijjieh buertide bissimh, moerh gåatan gøøtimh jih aaj jeatja barkoejgujmie giehtelimh.
Dasa mun liikojin bures, mu mielas ii lean beare ollu bargu.
Dihte munnjien buerie juktie luste barkedh.
Muhtimat gohčodedje skuvlla " Buvrohavika " go mii oaččuimet nu ollu buvrru doppe.
Naaken skuvlem " Kraavhtsehavikine " gohtjin juktie desnie dan jijnje kraavhtse beapmojne.
Hávvarbuvru sieráhiin !
Haegrie-kraavhtse sæjropinje !
Muhto mu mielas lei njálgga ja nu lea ain dál.
Mohte dihte munnjien njaelkies jih nimhtie daelie aaj.
Maŋŋil, go lean humadan earáiguin geat vázze Havikas skuvlla, de lean oaidnán ahte mis lei ieš guđet lágan oaidnu soames áššiide doppe.
Gosse leam mænngan soptsestamme almetjigujmie guhth Havikesne vaadtseme, dellie leam voeredamme guktie jieleme desnie mijjese ovmese laakan sjidteme.
Earát leat váidalan áššiid mat mu mielas ledje buorit.
Naaken leah joekoen klååkeme aati bijre mah munnjien buerie.
Vearrámus lei go lei buohcci internáhtas.
Verremes jis skiemtjes internatesne.
dalle veallájin ja jurddášin ahte livččii buoremus leat ruovttus.
Dellie gællasjim ussjedim man hijven jis lim gåetesne.
Maajehjaevrie lea leamaš báiki gos lullisámit leat gávnnadan.
Maajh-jaevrie lea sijjie gusnie åarjelh-saemie gaavnedamme.
Earret eará leat sámemiššuvnnas leamaš čoákkámat dáppe guovtti geardde jagis.
Saemien-misjovne desnie tjåangkoeh øørnieh gellie jaepieh guektien aejkien jaepesne.
Dát govva lea váldon jagi 1930.
Daate guvvie lea tjåangkoste 1930.
Givssiduvvon giliskuvllas
Pleekeme voenen skuvlesne
Ebba váccii dušše ovtta jagi Havika skuvllas.
Ebba ajve aktem jaepiem Havikesne vaadtseme.
- Mun vázzen doppe dego sávza mii ii ipmirdan nu ollu.
- Åadtjoejim hov desnie vaedtsedh goh sirve mij idtji man jijnjem guarkah.
Ledje guokte oahppi geaiguin hupmen sámegiela friddjaáiggis.
Desnie ligan gøøkte learohkh mejgujmie meehtim saemiestidh gosse skuvle-tæjmojste galhkeme.
Muđui ii leat nu ollu maid muittán dan skuvlajagis.
Mohte im man jijnjem åebrelen mujhtieh destie skuvle-jaepeste.
Muhto de bođii soahti ja Havikas ii lean skuvla šat ovdal go soahti lei nohkan.
Dåaroe bøøti jih idtji vielie skuvle Havikesne sjidth aerebi goh dåaroe vaaseme.
Loahpa mu skuvlaáiggis vázzen mun Maajehjaevries.
Mænngan skuvlesne Maajh-jaevresne veedtsim.
Doppe lei skuvla ovtta lanjas girkus, mii gohčodeimmet dan unna-lanjažin.
Desnie limh tjiehtjielisnie gærhkosne maam onne-tjiehtjelinie gåhtjoejimh.
1.- 3- luohkká vázze ovtta vahkku ja 4.- 7. luohkká dan nuppi vahkku.
1.-3. klaasse aktem våhkoem veedtsi jih 4.-7. dam mubpiem våhkoem.
Doppe lei ahkit vázzit.
Asvedihks desnie vaedtsedh.
Ledjen čađat áidna sámi mánná doppe, 2.- 7. luohkás.
Manne dihte ajne saemien maana 2.-7. klaassesne.
Ii lean suohtas, doaivvun livččii leamaš suohttasit jus eará sámi mánát livčče leamaš doppe.
Ij lij dihte luste, vienhtem buerebe jis jeatja saemien maanah aaj desnie.
In livčče háliidan eallit oktii vel dieid jagiid, in mainna ge lágiin.
Im leah manne dejtie jaepide bååstide sijhteme - im guktie gænnah.
- Mii lei stuorimus váttisvuohtan, oahpaheaddjit vai dat eará oahppit ?
- Mij lij dihte verremes dåeries-moere, lohkehtæjjah jallh dah jeatjah learohkh ?
- Ledje dat eará oahppit, eai oahpaheaddjit.
- Dah learohkh hov dah.
Ii oainnat galgan oahpaheddjiide váidalit.
Idtjim hov sijhth man bijre lohkehtæjjide klååkedh.
Eai sii lean nu ollu olgun ahte oidne mii dáhpáhuvai.
Eah hov lin dah ålkine gænnah guktie vøøjnin mij deahpedi.
Muittán oktii go mis lei leamaš geahččaleapmi dárogielas.
Måjhtam akten aejkien lin mijjien gyhtjelassh daaroen gieleste.
Oahpaheaddji dajai luohkkái: " Lea stuora heahpat.
Dellie lohkehtæjja klaassese jeehti: " Stoerre skaamoe lea.
Ebba hupma sámegiela ruovttus, muhto lihkká lea čeahpit dárogielas go dii. "
Ebba saemien gielem gåetesne soptseste mohte dihte væjkalåbpoe daaroen gielesne dijjeste. "
Dan ii lean goasse galgat dadjat Diet friddagoartil šattai hirpmus munnje.
Ij lij dam bøøreme jiehtedh. Dihte liegkese dan ålvas nåake munnjien sjidti.
Dat lei nu vearrái ahte eai geavahan mu nama ge, dušše fasttit dadje.
Idtjin gieh mov nommem provhkh, ajve vesties baakoeh.
Maid sii dadje lei nu fasti ahte dan in sáhte oba muitalit ge.
Maam jeehtin dan vesties, guktie im maehtieh dejtie baakojde jiehtedh gænnah.
Mun muitalin dan ruovttus.
Gåetesne klååkim.
Áhčči dajai ahte go muhtin jagit vásset, gal hal de " dážat " ohppet.
Mov aehtjie moeni dah daaroen almetjh sih sijhtin lieredh gosse naan jaepieh vaaseme.
Ožžon dan ipmárdusa ahte dážat leat veahá ovttageardánat.
Åadtjoejim guarkedh dah daaroen maanah lin jabjoeh.
De fárrii okta ruovde- máđi ovdaolmmoš deike iežas guvttiin nieiddain, ja nubbi dain nieiddain šattai mu buoremus olmmái.
Akte ålma, ruevtie-raajroen åvtehke, gøøkte niejtigujmie bøøti juhtien. Akte dejstie mov bøøremes voelpetje sjidti.
dan maŋŋil buorránii, ja hárdin unnui veahá.
Dan mænngan pleekeme såajmeni.
Dálueamit Aarbortes
Gåetie-iemede Aarbortesne
1958:s bivdojuvvui Sofie boahtit Aarbortii doaibmat dálueamidin sámi skuvllas.
Jaepien 1958 Sofie Aarbortese bøøresovvi gåetie-iemedinie saemien-skuvlese.
- Ledjen gullan nu ollu váidagiid internáhttaskuvllain, ahte jurddášin ahte mun gal dohko in vuolgge.
- Govleme lim ovmese håjhkoej bijre internatine guktie manne ussjedim im edtjem manne dahkoe.
Muhto mun dárbbašin barggu, ja go juo bivde, de jurddášin ahte geahččalan bargat doppe jagi dahje guokte.
Mohte barkoe daerpies jih goh lin mannem bøøreme båetedh, dellie ussjedim meehtim aktem vuj gøøkte jaepieh desnie barkedh.
Muhto bargen doppe badjel guokte logi jagi, 1958:s ja 80- lohkui.
Mohte desnie sjidtim bijjelen gøøkte luhkie jaepieh, jaepeste 1958 jih bijjelen jaepien 1980.
Mun lean álo liikon mánáide, muhto mus ii leat oahppu bargat mánáiguin.
Manne leam maanijste fejjen, mohte ij leah mov naan skuvle maana-barkojse veadtaldihkie.
Muhto dálu- eamit skuvlla ledjen vázzán.
Mohte gåetie-iemeden skuvlem leam vaadtseme.
Dálueamidin bargat internáhtas ii lean makkárge ovccis njealji rádjái bargu.
Nimhtie internaten iemedinie årrodh, ij lij dagkeres barkoe tsåahka 9. raejreste tsåahka 16. raajan.
Bargu lei goasi birra jándora, ja lei lossa bargu.
Dovne dygnen bijre lij barkoe, jih dihte aaj løøvles.
Muhto mus lei friddja juohke nuppi sotnabeavvi !
Mohte åadtjoejim liegkedidh målsohth aejlegi !
Go mus alddán ii lean bearaš, de šattái internáhtta dego mu ruoktun buot dáid jagiid.
Goh ij mov naan fuelhkie, dellie internate mov hiejme dej jaepiej sjidti.
Munnje lea leamaš illun eallin ja bargu doppe.
Mov åssjalommesinie lij aavoe desnie jieledh jih barkedh.
Muhto loahpas álge julggiin nu bákčasat, ahte šadden oadjovuostáiváldi.
Minngemes mov juelkieh dan madtan sjidtin guktie barkosne orrejidh jih trygdem dåastoehtidh.
Dan maŋŋil huksejin viesu dása Maajehjaevrii.
Dan mænngan gåetiem daennie Maajh-jaevresne bigkim.
Skuvlaoahpaheapmi geassemánu 14. beaivvi 1962.
Skuvle orreji ruffien 14.-n biejjien 1962.
Gurutbealde dálueamit Sofie Kappfjell.
Gåetie-iemede Sofie Kappfjell gårroe- bielesne tjåadtjoeminie.
(Govva: Sigrid Bergli Sørnes)
(Guvvie: Sigrid Bergli Sørnes)
Dárogiella internáhtas
Daaroen-giele internatesne
- Internáhtas lei eanas dárogiella.
- Daaroen giele lij siejhme internatesne.
Sáhtii gal leaikkastallat ja hupmat sámegiela singuin geat máhtte sámegiela.
Naan aejkien meehtim gaantestalledh jih ånnetji saemiestidh dej maanajgujmie mah meehtin.
Muhto juo dan áiggi ledje ollu mánát skuvllas geat eai máhttán sámástit.
Mohte dellie aaj gellie maanah mah idtjin maehtieh saemiestidh.
Jus mii leimmet geavahit eanet sámegiela, de lei sidjiide šaddat váddásit.
Jis limh saemien gielem provhkeme, dellie geerve dejtie sjidteme guhth idtjin saemien guarkah.
Eat ožžon váhnemiin ge sávaldagaid ahte geavahit eanet sámegiela go hupmat sin mánáiguin.
Idtjin eejhtegh gænnah mijjem reesh vielie saemiestidh.
Ebba lea maid bargan sámi skuvllas Aarbortes, máŋga áigodaga 1970- ja 80- logus.
Ebba lea aaj Aarborten saemien skuvlesne barkeme, boelhki gaskems 1970-1980.
Dalle ledje álgán oahpahit sámegiela skuvllas, muhto dušše 1- 2 diimmu vahkkus.
Dellie lin aalkeme saemien leerehtidh, mohte ajve 1-2 tæjmoeh våhkosne.
Vuosttaš áiggi go sámegiel- oahpahus álggii skuvllas leigga Lars Børgefjell (Burkien Laara) ja Nils Kappfjell (Gaebpien Næjla) oahpaheaddjin.
Voestes gietjeste ligan Lars Børgefjell (Burkien Laara) jih Nils Kappfjell (Gaebpien Næjla) lohkehtæjjah.
Sudnos ii lean mihkkege oahpuid, ja eaba ge diehtán movt giela galgá oahpahit mánáide.
Ij ligan dah guaktah naan skuvlh vaadtseme jih nimhtie dejtie geerve daejredh guktie edtjigan gielem learohkide vedtedh.
Dalle ii lean vel sámegielas almmolaš stahtus fágan.
Ij lij gænnah saemien naan staatuse goh faage.
Iežas mánát internáhtas
Jijtse maanah internatesne
Ebba lea bajásgeassán vihtta máná.
Ebba lea vijhte maanah bijjiedamme.
- Go sii galge álgit skuvlii, de in eahpidan ge ahte buoremus lei sáddet sin internáhttaskuvlii.
- Gosse dah edtjin skuvlesne aelkedh, idtjim jiejkh, mohte deejrim dejtie bøøremes internaten skuvlese sedtedh.
Dan vuođul maid ieš ledjen vásihan giliskuvllas, de jurddášin ahte dan seamma eai galgga mu mánát dárbbašit vásihit.
Deejrim man nåake munnjien voenen skuvlesne vaedtsedh guktie idtjim sijhth dejtie seamma nåake.
Dán áiggi ii leat šat seammalágan hárdin sámi mánáin go mu skuvlaáiggis.
Ij leah gujht daelie seamma pleekeme saemien maanide goh mov skuvle-tijjesne.
Dál ii leat šat skuvla Maajehjaevries.
Ij leah daelie vielie skuvle Maajh-jaevresne.
Skuvla heaittihuvvui 5-6 jagi áigi.
Skuvle desnie orreji 5-6 jaepieh daan åvtelen.
Sámi mánát dáppe eret vázzet dál Troforsas, ja muhtin vahkkuid leat sii sámi skuvllas Aarbortes gos besset oahppat lullisámi giela ja kultuvrra.
Saemien maanah destie Troforsesne vaedtsieh jih naan våhkoeh leah aaj dah saemien skuvlesne Aarbortesne gusnie åadtjoeh åarjel-saemien gielen jih kultuvren bijre lieredh.
Boahtteáigi lullisámegielas ?
Guktie båetije biejjieh åarjelh-saemien gielese ?
Dalle juo go Sofie ja Ebba leigga mánát, de lei lullisámegiella juo unnán anus.
Ennje goh Sofie gon Ebba ligan noere dellie åarjelh-saemien giele såajmeni.
- Sámegiella šattai measta čiegus giellan, muitala Sofie.
- Raakte goh saemien tjeakoes giele sjidti, Sofie jeahta.
- Ruovttus humaimet sámegiela, muhto dakkaviđe go dárogielagat ledje doppe, de dárusteimmet.
- Monnen fuelhkesne saemien soptsestim, mohte gosse daaroeh mijjen ektine, dellie eelkimh daaroestidh.
Muhtomin lei váttis čađahit dan.
Mohte naan aejkien dihte geerve.
Eadni humai dušše sámegiela ruovttus, ja son lei hui hubmái.
Mov tjidtjie ajve saemesti jih aaj fejjen dam darjodh.
In hal mun gal sáhttán dárustit suinna.
Idtjim gujht manne disse maehtieh daaroestidh.
Dalle fertejin hupmat sámegiela vaikko ledje earát das.
Dellie tjoeverim saemiestidh jalhts jeatjebh aaj desnie.
Oappážagat eaba jáhke lullisámegiela nagodit nu bures seailut boahtteáiggis.
Åabpetje guaktah eakan leah joekoen iedtje-burrieh gielen gaavhtan.
- Mun balan dat jávká, dadjá Sofie.
- Manne billem dihte maahta gaarvanidh, Sofie jeahta.
- Ledjen maid eahpádusas go áigo lullisámegiela oahpu álggahit skuvllas, muhto in sáhttán vuosttaldit dan go bođii johtui.
- Manne lim njoejjesne goh giele skuvlese tjaangi, mohte idtjim gujht maehtieh vuastalidh gosse lin gieline aalkeme.
Okta sis guhte álggii bargat oažžut lullisámegiela oahpahusa skuvlii, lei Sofie ja Ebba oabbá, Anna Jacobsen (Jaahkenelkien Aanna).
Akte dejstie gie gieline eelki barkedh lij Sofien gon Ebban åabpa, Anna Jacobsen (Jaahkenelkien Aanna).
Son lea leamaš oahpaheaddji ja lea maid čállán oahppogirjjiid lullisámegillii.[Anna Jacobsen jámii moadde mánu maŋŋil dán jearahallama.
Dihte lea lohkehtæjjine orreme jih aaj gærjah åarjelh-saemien gielesne tjaaleme.[Jaahkenelkien Aanna sealedi raakte daan intervjuen mænngan.
(red.)]
(red.)]
- Son fárrii luksa ja náitalii doppe, muhto bođii fas ruovttoluotta, muitaleaba soai.
- Vøølki åarjese jih pruvri, mohte bååstide bøøti, soptsestægan.
Eai lean sus galle oahppogirjji go álggii.
Ij lin man gellie learoe-vierhtieh goh eelki.
Áidna sátnegirji lullisámegielas lei duiskkagillii (Lagerkrantz), muhto Anna oahpahalai duiskkagiela ja nu sáhtii lohkat dan sátnegirjji.
Dihte ajne baakoe-gærja mij lij åarjelh-saemien gielesne tjaalasovveme lij tyske Lagerkrantzen gærja, mohte Anna tyske gielem lohki jih nimhtie guarkaji mij desnie tjåadtjoeji.
Lei buorre go oaččuimet čállingiela, dat mis ii lean ovdal.
Hijven mijjieh tjaaleld gielem åådtjeme.
Son guhte háliida oahppat, sáhttá dahkat dan dál.
Dah guhth sijhtieh, maehtieh lieredh.
Leat maid earát go lullisápmelaččat geain lea beroštupmi oahppat min giela.
Eah ajve åarjelh-saemieh sijhth mijjen gielem lieredh, mohte aaj almetjh ålkoelistie.
Okta duiskalaš bođii ja oahpai sihke lulli- ja davvisámegiela.
Akte Tysklaanteste diekie bøøti jih dovne åarjelh- jih noerhte-saemien gielem lieri.
Eanet artihkkalat sámi skuvlahistorjjás 1
Jeatjah tjaalegh gærjeste Saemien skuvle-vaajese 1