aborta.html.xml
Aborta mearkkaša gaskaduhttit áhpehisvuođa. Aborte lea gosse iemiem luejhtedh.
Jus jurddaša dahkat abortta soitet leahkit máŋga jearaldaga. Jis funterde abortem darjodh dellie kaanne jïjnjh gyhtjelassh åtna.
Muhto álo lea vejolašvuohta deaivat soapmása oažžun dihte vástádusa jearaldagaide. Mohte maahta åålegh naakenem råakedh gie maahta gyhtjelasside vaestiedidh.
Dát guoská maid dan gii lea dahkan soapmása áhpeheapmin. Dïhte aaj dïsse gie nïejtem nåajsan dorjeme.
Ákkat ahte háliida dahkat abortta soitet leahkit máŋga. Dah sjïekh mannasinie abortem darjodh maahta jïjnjh årrodh.
Ii soaitte dovdat iežas gearggusin. Dïhte maahta årrodh ij nahkesjh.
Dovdá iežas ila nuorran dehe ahte ii heive su eallimii juste dalle. Tuhtjie dan noere jallh ij heavedh daelie.
Soaitá dat geainna lea šaddan áhpeheapmin ii leat dat geainna háliida máná. Kaanne dïhte gie ektesne nåajsan sjïdteme ij leah dïhte gie sæjhta maanadovvedh.
Lea lohpi dahkat abortta dárbbatkeahttá čilget geasage, fuolatkeahttá ákkas. Reaktam åtna abortem darjodh jïh ij daarpesjh dam jeatjide goerkelidh, seamma man sjïekenisnie.
Abortalágas lea čállon. Dïhte lea abortelaakesne tjaaleme.
Olbmos lea riekti molsut oaivilis goas fal ovdal ieš abortta. Reaktam aaj åtna jarkesidh gåessŠakt aborten åvteli.
Aborta dahkan ii daga váddáseabbon šaddat áhpeheapmin maŋibus. Abortem darjodh ij darjoeh gïerve nåajsan sjïdtedh dan mænngan.
Ii leat mangelágan ahkerádji oažžun dihte dahkat abortta. Ij gååvnesh naan jaepieraaste abortem darjodh.
Ovdal abortta Aborten åvteli
Olbmos gii jurddaša dahkat abortta soitet leahkit máŋga jearaldaga ja dalle soaitá leahkit buorre ságastit soapmásiin Abortta oktavuođas fállojuvvo álo doarjja ja veahkki, sihke ovdal ja maŋŋel. Dïhte gie funterde abortem darjodh kaanne jïjnjh gyhtjelassh åtna jïh dellie hijven giejnie soptsestalledh. Gosse abortem sæjhta darjodh dellie viehkiem jïh dåarjoem dïsse faala, dovne åvteli jïh dan mænngan.
Jus lea dat gii lea dahkan soapmása áhpeheapmin sáhttá maid oažžut deaivát soapmása vai beassá ságastit jus háliida. Jis lea dïhte gie nïejtem nåajsan dorjeme maahta aaj naakenem gaavnesjidh jïh dejnie soptsestalledh jis sæjhta.
Nieida gii mearrida Nïejte gie nænnoste
Lea álo buorre ságastit dainna geainna lea šaddan áhpeheapmin got háliida dahkat. Dïhte åålegh hijven dejnie sopstestalledh gïejnie nåajsan sjïdteme guktie sïjhtijægan darjodh.
Jus heive lea buorre jus sáhttá dahkat mearrádusa ovttas. Jis gåarede hijven jis maehtiejægan ektesne sjæjsjalidh.
Muhto jus ii leat ovttaoaivilis álo áhpehis nieida mearrida dahkágo abortta vai ii. Mohte jis eakan sïemedh dellie åålegh nåajsan nïejte gie sjæjsjele jis edtja abortem darjodh vuj ij dam sïjhth.
Dat gii lea dahkan soapmása áhpeheapmin ii sáhte okto mearridit galgágo dahkkot aborta vai doalahit máná. Dïhte gie nïejtem nåajsan dorjeme ij reaktam utnieh oktegh sjæjsjalidh jis edtja abortem darjodh jallh maanam utniehtidh.
Leahkit guoibmi dasa gii dahká abortta Partnere orre dïsse gie abortem dorje
Beroškeahttá das leago mearrádus aborttas oktasaš dehe ii, soaitá dat guoibmin leahkit unohas dovdamuš. Saaht jis sïemes jis galka abortem darjodh jallh ij leah, maahta gïerve årrodh partnerasse daelie.
Abortavuostáváldimiin ja nuoraidvuostáváldimiin sáhttá beassat deaivat soapmása ja ságastit juogo goappešagat ovttas dehe akto. Dovne abortedåastovisnie jïh noeredåastoevisnie maahta giem akt råakedh jïh dejnie soptsestalledh, oktegh jallh gåabpatjahkh.
Abortta maŋŋel soaitá dovdat iežas gehppon dehe morašlažžan. Aborten mænngan maahta domtedh dovne hujnies jïh girmes.
Dovddut ja jurdagat soitet molsasaddat áiggi mielde ja muhtumin bohtet easka guhka maŋŋel abortta. Domtesh jïh åssjaldahkh maehtieh tïjjen mietie molsestalledh jïh muvhten aejkien dah båetieh guhkiem aborten mænngan.
Vaikko lea gollán guhkes áigi sáhttá váldit oktavuođa ovdamearkka dihte nuoraidvuostáváldimiin oažžun dihte ságastit dovdamušaidis birra. Jilhts guhkiem aborten mænngan maahta bïeljielidh vuesiehtimmien gaavhtan noeredåastoevasse jïh giejnie soptsestalledh guktie domtedh.
Goas sáhttá dahkat abortta ? Gåessie maahta abortem darjodh ?
Gitta 18 áhpehisvahku rádjái lea riekti dahkat abortta dárbbatkeahttá muitalit geasage manin háliida dahkat dan. 18. nåajsanvåhkoen raajan reaktam åtna abortem darjodh jïh ij daarpesjh jiehtedh mannasinie sæjhta dam darjodh.
Maŋŋil 18. áhpehisvahku galgá leahkit sosiálastivrra lohpi dahkat abortta. 18. nåajsanvåhkoen mænngan tjuara luhpiem Socialeståvroste åadtjodh åvteli maahta abortem darjodh.
Dakkár lobi oažžu jus leat erenomáš ákkat abortii. Luhpiem ajve åådtje jis sjïere sjïekem gååvnese abortem darjodh.
Ovdamearkka dihte ahte lea hirbmat nuorra, leat alkohola- dehe gárrenmirkováttisvuođat, lea veagalváldon dehe ogis lea juoga váralaš vahát dehe liitu. Vuesiehtimmien gaavhtan dan noere lea, dåeriesmoerem åtna alkohovline jallh drogigujmie, daaresjimmiem sjïdteme jallh jiemie ålvas skaaram åtna.
Gos aborta dahkko ? Gusnie abortem darjodh ?
Aborta dahkko álo buohcceviesus dehe eará spesialistaklinihkain, abortta ii sáhte dahkat omd. nuoraid-vuostáváldimiin. Abortem åålegh skïemtjegåetesne jallh jeatjah spesialisteklinihkesne dorje, ij maehtieh vuesiehtimmien gaavhtan abortem darjodh noeredåastoevisnie.
Muhto jus diehtá ahte lea áhpehin ja jurddaša dahkat abortta sáhttá váldit oktavuođa nuoraidvuostáváldimiin oažžun dihte ráđiid. Mohte jis daajra nåajsan jïh ussjede abortem darjodh maahta noeredåastovem bïeljelidh jïh raeriem åadtjodh.
Sáhttá maid mannat dearvvašvuođaguovddážii dehe gynekologa lusa. Maahta aaj hoksejarngese jallh gynekologese vaedtsedh.
Sii sáhttet maid veahkehit olbmo váldit oktavuođa buohcciviesu abortavuostáváldimiin. Dah aaj maehtieh viehkine årrodh abortedåastovem skïemtjegåetesne bïeljelidh.
Sáhttá maid ieš riŋget njuolga abortavuostáváldimii ja várret áiggi. Maahta aaj jïjtje ryöktesth abortedåastoevasse ringkedh jïh tïjjem dongkedh.
Jus diehtá ahte háliida dahkat abortta soaitá leahkit buorre várret áiggi nu jođánit go vejolaš daningo muhtumiin soitet dihto vuostáváldimiin leahkit vuordináiggit Jis daajra sæjhta abortem darjodh dellie hijven tïjjem dongkedh dan varki man gåarede juktie naan aejkien tjuara vuertedh såemies dåastoevinie.
Mot aborta dáhpáhuvvá ? Guktie abortem dorje ?
Abortta sáhttá dahkat máŋgga ládje. Aborte maahta ovmessie vuekine darjodh.
Mainna vugiin dat dahkko vuolgá das man guhkás áhpehisvuohta lea ollen. Man vuekiem veeljie nænnoste man guhkiem nåajsan orreme.
Oažžun dihte čielgasa man áhpehisvahkus lea rehkenasto maŋemus mánnodávddaid vuosttaš beaivvis iige ieš sahkanandilis. Minngemes gujnielemmien voestes biejjie aalka ryöknedh jïh destie daajra man nåajsanvåhkoe sjædta. Ij ryöknh destie gosse maanadovvedh.
Logát vahku rádjái Åktseden våhkoen raajan
Logát vahku rádjái sáhttá dahkat abortta dálkasiid vehkiin. Åktseden våhkoen raajan maahta abortem darjodh daalhkesh viehkine.
Dat gohčoduvvo dálkkaslaš aborta. Dïhte medisijnen abortem gohtje.
Muhtin báikkiin dat vuohki gevto guovttenuppelogát vahku rádjái. Såemies sijjine dam vuekien nåhtadieh luhkiemubpie våhkoen raajan.
Dalle oažžu tableahta abortavuostáváldimis. Dát ii leat seamma ášši go akuhta p-pillar. Dellie tabledtem abortedåastovisnie åådtje, dïhte ij leah seamma goh akute-p-pillere.
Maŋŋel go lea váldán tableahta oažžu mannat ruoktot. Dan mænngan tabledtem vaalteme åådtje gåetide vuelkedh.
Ovtta – guovtti beaivvigeažis ferte boahtit fas vuostáváldimii oažžun dihte ođđa dálkasa, juogo tableahttan man njiellá dehe mii bidjo viigái. Akte jallh göökte biejjiej mænngan dåastoevasse bååstide båata jïh orre daalhkesem åådtje, tabledth mejtie njilliedidh jallh tsavnoen sïjse rijtedh.
Dalle ferte orustit vuostáváldimis ja moatti diimmu geažis álgá vardin ja áhpehisvuohta nordojuvvo olggos. Dåastoevisnie orre jïh naan tæjmoej mænngan aalka vertedh jïh jijmiem luejhtedh.
Dat soaitá bávččagit muhto dalle oažžu gibulitnudeami ja maŋŋel seamma beaivvi sáhttá vuolgit ruoktot. Kaanne baektjede men dellie åådtje daalhkesh guktie ij dam damth jïh seamma biejjien åådtje gåetide vuelkedh.
Abortta sáhttá loahpahit maid ruovttus, ng. ruovttuaborta. Maahta aaj abortem gåetesne orrijidh, guktie hïejmeabortem gohtje.
Dalle oažžu mielde nuppi gearddi tableahtaid ja váldá daid ruovttus. Dellie åådtje dah mubpieh tabledth jïh dejtie gåetesne vaeltedh.
Vai oažžu dahkat ruovttuabortta ferte leahkit unnimustá 18 jagi ja soames ráves olmmoš ferte leahkit su luhtte. Åådtje hïejmeabortem darjodh jis båarasåbpoe goh 18 jaepien båeries jïh naan jeatjah geerve almetje aaj gåetesne.
Moadde vahku maŋŋel abortta dahkko ođđafitnan gynekologa dehe jorttamovrra luhtte ođđa áhpehis-vuođateastta dahkamii ja muitalan dihte got veadjá. Naan våhkoeh aborten mænngan bååstide gynekologese jallh tsegkietnese båata jïh orre nåajsanteestem darjodh jïh soptseste guktie gåerede.
Easka dalle gehččo dálkkaslaš aborta ollásit čađa-huvvon. Dellie medisijnen abortem tjïrrehtamme.
Muhtumin dahkko maid dutkan dárkkistan dihte ahte eai leat báhcán mangelágán vuossamátta-bázahusat viigái. Såemies aejkien aaj gïehtjede vååksje ij maam akt aajmene vuesiehtimmien gaavhtan boernesgåetien sisnie.
Jus leat ng. ráhpun ferte dahkkot ja dalle njammojuvvo dat oasit mat leat báhcán eret. Jis maam akt aajmene dellie maam gohtje skreepemem darjodh jïh dellie mojhteleslaakan dah bielieh mah aajmene destie njamma.
Jus dat dárbbašuvvo dahkkot dalle nohkkaduvvo. Jis daarpesje dam nahkerisnie darjodh.
13 vahku rádjái 12 våhkoen raajan
13. vahku rádjái, sáhttá dahkkot man gohčoduvvo kirurgalaš aborta, dalle dahkko ráhpun. 12 våhkoen raajan maahta guktie gohtje kirurgijen abortem darjodh, dellie skreepemem dorje.
Operašuvnna áigái nohkkaduvvo. Operasjovnem dorje gosse nahkerisnie.
Doavttir doalvu instrumeantta viigái. Dåaktere dïrregem boernesgåetien sïjse rijtie.
Instrumeanttas lea gitta njammi. Dïrrege lea njammadimmiem ektiedamme.
Várrogasat ohki ja vuossamátta njammojuvvo olggos viigás. Mojhteleslaakan jiemiem jïh olkese boernesgåeteste njammadidh.
Ieš aborta váldá sullii 20 minuhta. Dïhte medtie 20 minudth vaalta.
Maŋŋil ferte vuoiŋŋastit vuostáváldimis moadde diimmu. Dan mænngan dåastoevisnie orre måedtie tæjmoeh jïh lïegkedidh.
Moadde vahku maŋŋil sáhttá muhtumin šaddat galledit vuostáváldimis. Naan våhkoeh dan mænngan muvhten aejkien åådtje bååstide båetedh.
Vahku 12 maŋŋel ja gitta vahkkui 19 12 våhkoen mænngan jïh 18 våhkoen raajan
12 vahku maŋŋil aborta ferte dahkkot guovtti lávkkis. 12 våhkoen mænngan tjuara abortem göökte daltesinie darjodh.
Dalle oažžu vuostáváldimis álggos dálkasa mii lea seammalágán tableahtta go mii gevto árra aborttas. Voestes åådtje daalhkesh dåastoevisnie mah leah seamma såarhth tabledth mah aareh abortem nåhtadidh.
Guokte beaivvi maŋŋel ferte boahtit ruovttoluotta vuostáváldimii oažžun dihte ođđa dálkasa mii bidjá mátkái viigá ávttaid nu ahte ohki vehá gerddiinis hoigasa olggos. Göökte biejjiej mænngan bååstide dåastoevasse båata jïh orre daalhkesh åådtje mah tjaskane boernesgåetiem guktie jiemiem luejhtedh.
Dat sáhttá sulastahttit miniriegádahttima ja sáhttá bávččagit seamma ládje go riegádahttá máná. Daate mahte seamma goh onne baersieldimmie jïh baektjede seammalaakan goh gosse baersieldidh.
Áigi mii dasa gollá sáhttá molsasaddat, moatti diimmus máŋgga jándorii muhto eatnasiin dat dáhpáhuvvá jándoris. Man guhkiem jeerehtse, naan tæjmoeh raejeste såemies dygnh raajan, mohte jeenjemes dygnem ryöhkoe.
Dan áigge lea váldojuvvon buohccivissui. Dam tïjjem skïemtjegåetesne orre.
Go aborta lea dahkkon doavttir dutká viigá. Gosse abortem galhkeme dåaktere boernesgåetiem goerehte.
Jus vuossamátta-bázahusat leat vel soaitá dárbbašit dahkkot viigá ráhpun. Jis maam akt aajmene dellie daarpesje boernesgåetiem skreepedh.
Moadde vahku maŋŋil sáhttá muhtumin šaddat galledit buohcciviesus. Naan våhkoeh aborten mænngan åådtje såemies aejkien bååstide båetedh.
Vahku 18 maŋŋel 18 våhkoen mænngan
Vahku 18 maŋŋel oažžu dahkat abortta jus leat erenomáš ákkat abortii. 18 våhkoen mænngan luhpiem ajve åådtje jis sjïere sjïekem gååvnese abortem darjodh.
Aborta dahkko dalle seamma ládje go vahku 12 maŋŋel. Abortem seammalaakan dorje goh våhkoeh 12 jïh 18 gaskem.
Maid aborta máksá ? Man dovres aborte ?
Maid aborta dahkan máksá vuolgá das man guovllus riikkas orru. Maam aborte maaksa jeerehtse gusnie laantesne årroeminie.
Máŋgga sajis ii dárbbat máksit maidege jus lea vuollái 20 jagi. Jïjnjh sijjine ij daarpesjh maeksedh jis nuerebe 20 jaepeste.
Jus dárbbaha máksit nu dat máksá sullii 300 ruvnna beroškeahttá man boaris lea. Jis tjuara maeksedh dellie medtie 300 kråvnah.
Jus háliida diehtit juste maid máksá doppe gos orru nu sáhttá jearrat soapmásis nuoraidvuostáváldimis dehe jurttamovravuostáváldimis. Jis sæjhta daejredh man jïjnjh edtja maeksedh gusnie årroeminie dellie maahta gihtjedh dah gïeh berkieh noeredåastoevisnie jallh tsegkietniedåastoevisnie.
Sáhttá maid váldit oktavuođa abortavuostáváldimiin. Aaj hijven gåarede abortedåastovem bïeljielidh.
Fertego váhnen dehe fuolaheaddji oažžut diehtit ? Tjuerieh eejhtegh jallh åelieh dam daejredh ?
Vuostáváldimiid bargoveagas lea jávohisvuođageatnegasvuohta. Barkijh dåastovinie sjeavohtsvoetedïedtem utnieh.
Muhto jus galgá dahkat abortta lea buorre jus soamis sáhttá leahkit doarjjan ovdal ja maŋŋel abortta. Mohte jis edtja abortem darjodh dellie hijven jis naaken gie maahta dåarjoem årrodh dovne aborten åvteli jïh mænngan.
Jus lea nuorra bargoveahka láve evttohit ahte váhnemat dehe fuolaheaddjit ožžot diehtit ahte galgá dahkat abortta. Jis noere barkijh pruvhkieh raeriestidh eejhtegh jallh jeatjah åelieh åadtjoeh daejredh edtja abortem darjodh.
Jus ii sáhte muitalit ruovttus ahte galgá dahkat abortta sáhttá muitalit soames eará ráves olbmui geasa luohtiha. Jis ij gåaredh gåetesne jiehtedh edtja abortem darjodh kaanne maahta jeatjah geervese jiehtedh maam leahtade.
Dat sáhttá leahkit ráves oabbá, fuolki, kurator dehe skuvlla buohccidivššár dehe soamis iežá gii sáhttá addit doarjaga. Dïhte maahta årrodh geerve åerpene, maadtoeladtje, kuratovre jallh skïemtjesåjhtere skuvlesne jallh jeatjah årrodh gie maahta dåarjodh.
Jus váhnemii dehe eará fuolaheaddjái váldo oktavuohta mearriduvvo dáhpáhus gearddiinis ja vuolgá das maid ieš háliida, dilálašvuođain ja man boaris lea. Jis eejhtegh jallh jeatjah åelieh gaskesadta sjïekenisnie vuarjesje jïh gaskem jeatjebem dam dorje jis dam jïjtse sæjhta, mah sjïekh jïh man båeries.
Mađi lagabus 18 jagi lea dasto unnit lea váhnemis dehe eará fuolaheaddjis riekti diehtit ovttaskasa oktavuođain divššuin. Jis lïhkebe 18 jaepien båeries dellie eejhtegh jallh jeatjah åelieh unnebe reaktam utnieh daejrieh dan gaskesh hoksine.
Eanas oassái sáhttá ságastit got galgá dahkat dainna bargoveagain mainna deaivvada. Jeenjemes maahta barkijigujmie mah råaka digkiedidh guktie edtja darjodh.
Jus váhnemii dehe fuolaheaddjái váldo oktavuohta nu oažžu goit álo ieš diehtit dan álggos. Jis dah eejhtegh jallh jeatjah åelieh gaskesadtedh dellie åådtje åålegh dam daejredh.
Jus lea nu ahte ovttaskasa váhnemat dehe fuolaheaddjit eai obanassiige sáhte oažžut diehtit ahte háliida dahkat abortta, daningo dalle soaittálii ovttaskassii dáhpáhuvvat juoga, dikšubargoveahka ii váldde oktavuođa singuin. Jis lea naemhtie eah eejhtegh jallh jeatjah åelieh edtjh daejredh sæjhta abortem darjodh, juktie dellie maam akth maahta deahpadidh, eah hoksebarkijh dejtie gaskesadth.
Aborttadahkan ii galgga dagahit ahte bidjo dakkár dilálašvuhtii gos sáhttá geavvat heajuid. Abortem darjodh ij edtjh destie sjïdtedh vaahrese båetedh.
Ovttaskas sáhttá oažžut veahki kuratoris dehe eará doarjjabargis dan sádjái. Maahta dellie viehkiem åadtjodh kuratovreste jallh jeatjah dåarjoejistie.
Abortta maŋŋel Aborten mænngan
Lea buorre vuoiŋŋastit daid beivviid abortta maŋŋel. Biejjieh aborten mænngan hijven lïegkedidh.
Vuosttaš beivviid ja gitta vahku rádjái sáhttet leahkit bákčasat, sullii dego mánnodávddat. Dah voestes biejjieh jïh kaanne våhkoem baektjede, medtie goh gujnelemmievaerhkie.
Vahkut abortta maŋŋel sáhttá vardit sullii nugo livččii mánnodávddat dehe soaitá vehá eanet. Våhkoeh aborten mænngan pråvhka vertedh medtie seamma goh gujnelemmie jallh kaanne ånnetji vielie.
Man guhká vardá lea gitta olbmos ja vuolgá earet eará das man soarttat abortta lea mannan čađa. Man guhkiem varta persovneste persovnese juaka jïh gaskem jeatjebem mestie man vuekie abortem dorjeme.
Nu guhkágo vardá ii galgga anašit, geavtit tampongga dehe vuojadit daningo dalle soaitá oažžut infekšuvnna. Dan guhkiem varta ij edtjh seksem utnedh, tampongem nåhtadidh jallh laavkodh dannasinie maahta ovledh.
Sullii njealji – guđa vahku geažis lávejit mánnodávddat boahtit. Medtie njieljie govhte våhkoej mænngan pråvhka viht gujnelemmie bååstide båetedh.
Abortta maŋŋel soitet muhtimat dovdat miela gehppon go nuppit fas dovdet iežaset surolažžan. Aborten mænngan naan girmes damta mohte jeatjah hujnesne.
Dovddut soitet maid molsasaddat ja muhtumin dat bohtet easka guhká maŋŋel. Dah domtesh maehtieh tïjjen mietie molsestalledh jïh muvhten aejkien dah båetieh guhkiem aborten mænngan.
Vaikko lea gollan guhkes áigi sáhttá váldit oktavuođa vuostáváldimiin vai beassá sárdnut dovdduidis birra. Jilhts guhkiem aborten mænngan maahta bïeljielidh vuesiehtimmien gaavhtan noeredåastoevasse jïh giejnie soptsestalledh guktie domtedh.
Dan sáhttá dahkat vuostáváldimis gos aborta dahkkui dehe ovdamearkka dihte nuoraidvuostáváldimis. Dam maahta darjodh dåastoevisnie gusnie abortem dorjeme jallh vuesiehtimmien gaavhtan noeredåastoevisnie.
Muhtumin dat vuolgá das ahte ii dovdda iežas gearggusin, ahte lea ila nuorra dehe dat ii heive ovttaskasa eallimii juste dalle. Såemies aejkien ij nahkesjh, tuhtjie dan noere jallh ij heavedh daelie.
Soaitá ahte geainna lea šaddan áhpeheapmin ii leat dat geainna háliida máná. Kaanne dïhte gie ektesne nåajsan sjïdteme ij leah dïhte gie sæjhta maanadovvedh.
Beroškeahttá sivas lea riekti oažžut dahkat abortta dárbbatkeahttá čilget soamis earái. Reaktam åtna abortem darjodh jïh ij daarpesjh dam jeatjide goerkelidh, seamma man sjïekenisnie.
Dat lea čállon abortalágas. Dïhte lea abortelaakesne tjaaleme.
Lea maid riekti molsut oainnu goas fal ovdal ieš abortta. Reaktam aaj åtna jarkesidh gåessŠakt aborten åvteli.
Ii leat oktat ahkerádji oažžun dihte dahkat abortta. Ij gååvnesh naan jaepieraastem abortem darjodh.