aestus.html.xml

Áŧestus leat garra fuolla ja ballu mii sáhttá dovdot olles gorudis, ja man eatnasat ožžot muhtumin.	Asve lea gosse damta tjarki aerkies jïh skabroeh, maahta abpe kråahpesne damtedh jïh mah jeenjemesh naan aejkien åadtjoeh.
Áŧestus sáhttá leahkit unohas, muhto olmmoš galgá goit dahkat dan man háliida iige vealtit dilálašvuođaid main jáhkká oažžut áŧestusa.	Gosse asvede dellie båånhtsere, mohte edtja voejhkelidh darjodh guktie sïjhtedh jïh ij tsiehkieh pryövh lïepedh mestie veanhta asvedidh.
Áŧestus leat reakšuvnnat nearvasystemas maid ii sahte stivret ieš.	Asve lea reaksjovnh nervesysteemesne mah ij maehtieh jïjtje stuvredh.
Lea buorre dovdat ahte áŧestus ii leat váralaš ja ahte dat manná meaddel veháš áigge geažis.	Hijven daejredh asve ij leah vaarege jïh lajva boelhken mænngan.
Sáhttá dovdot oppa gorudis	Maahta abpe kråahpesne damtedh
Go lea áŧestus dovdá iežas balus ja leaboheapmin.	Asvedidh lea ålvas aerkies jïh skabroeh domtedh.
Dat lea garra dovdu mii sáhttá dovdot oppa gorudis.	Dïhte tjarke domtese maam maahta abpe kråahpesne damtasovvedh.
Seamma áigge go olmmoš šaddá leaboheapmin sáhttá váibmu časkit jođáneappot ja garraseappot, vuoigŋan šaddá jođáneabbon ja deahkit geassásit čoahkkái.	Seamma aejkien gosse aerkies dellie vaajmoe tsaapma varki jïh tjarke, aalka bovsedh jïh åedtjieh garres sjidtieh.
Olmmoš sáhttá álgit bivastuvvat, oaivi jorggistit, doarggistit dehe veadjit heajuid, dehe dovdat deattu rattis, nu ahte lea lossat vuoigŋat.	Maahta aalka bïevestidh, såmskodh, svilkiestidh jallh tjööjjijste, jallh mïelki dåeresth dïedtemem damtedh guktie löövles voejngehte.
Álggos dovdu šaddá garrasit ja garrasit, muhto veháš áigge geažis doarggástus ii laso.	Voestes domtesem tjarkebe jïh tjarkebe sjædta, mohte boelhketjen mænngan ij leah dan tjarki.
Dalle olmmoš láve álgit lotkkoduvvat ja áŧestus unnu.	Dellie aalka sleapkedh, jïh asve unnede.
Áŧestus sáhttá dovdot balddihahttin.	Asveste maahta bïlledh.
Muhto dat orru álo lojit veháš áigge geažis, iige leat váralaš.	Bene buerebe boelhketjen mænngan damta, jïh ij leah feerlege.
Áŧestus sáhttá dovdot iežálágánin sierra gerddiid.	Asve maahta ovmessie vuekine damtedh ovmessie aejkine.
Iige álo dieđe ahte dat man dovdá gorudis lea áŧestus.	Jïh ij åålegh daejrieh maam damta lea asve.
Muhtumin gevto sátni áŧestus go olmmoš dovdá juoga lea váivi.	Muvhtene baakoem asvem nåhtede gosse maam akt tuhtjie gïerve.
Dadjo ahte olbmos lea áŧestus ovdamearkka dihte go lea geahččaleapmi skuvllas dehe go lea olu bargu.	Jeahta asvede vuesiehtimmien gaavhtan jis pryövoem skuvlesne åtna jallh barkoes barkosne.
Muhto áŧestus lea juoga eanet go dát juohke beaivásaš leabohisvuohta. Mii soaitá dárkkuhit hoahpu.	Mohte asve lea jienebe goh beajjetjen aerkie, mij daamhtaj kaanne raessesne.
Olmmoš ii álo dieđe manin oažžu áŧestusa	Ij åålegh daejrieh mannasinie asvede
Eatnasat ožžot áŧestusa muhtimin, muhto dat lea earálágan man olu ja man dávjá.	Jeanatjommesh muvhtene asvedieh, bene jeerehtse man tjarki jïh man daamhtaj.
Muhtimat ožžot áŧestusa moadde háve.	Såemies asvedieh barre muvhtene.
Earáin sáhttá leat garra áŧestus mii dávjá geardu, dehe áŧestus mii bistá guhká.	Jeatjah maehtieh dan tjarki asvedidh mij daamhtaj bååstide båetedh, jallh guhkiem asvedieh.
Olmmoš sáhttá maid oažžut oanehis áŧestusdohppehallama mii manná badjel jođánit.	Maahta aaj åenehks boelhki laktedh mij varki orriji.
Muhtumin olmmoš diehtá manin oažžu áŧestusa.	Muvhtene daajra mannasinie asvede.
Dat sáhttá šaddat go olmmoš vásiha soames váttis ášši, dego ahte soamis gean buot dovdet jápmá.	Maahta båetedh gosse maam akt gïerve deahpade, jallh gosse naan gïem damta sealede.
Olmmoš sáhttá oažžut áŧestusa jus lea šaddan veahkaváldot.	Maahta asvedidh daaresjimmien mænngan.
Dehe jus soamis lea leamaš baháguren neahtas, dehe geahččalan beahttit dehe ávkkástallat suinna.	Jallh jis naan datnem gaskeviermesne irhkie, jallh voejhkele nulliehtidh jallh vïegkehtidh.
Muhtimat ožžot áŧestusa iskosa dehe barguiváldinjearahallama ovdal.	Maahta pryöven åvteli jallh barkoegoerehtimmien åvteli asvedidh.
Dehe go galgá dahkat juoidá masa ii liiko.	Jallh gosse maam akt darjodh mestie bïlledh jallh ij lyjhkh.
Dat sáhttá leat váttis, muhto olmmoš diehtá goittotge manin lea áŧestus.	Dïhte maahta dan gïerve årrodh, mohte dellie gujht daajra mannasinie asvede.
Dat soaitá dahkat álkibun gierdat dan.	Maahta ånnetji aelhkebe dellie.
Áŧestusa sáhttá oažžut maid jus juhká viinni dehe geavtá gárrenmirkkuid.	Maahta aaj asvedidh jis alkohovlem jovkedh jallh drogh nåhtadidh.
Áŧestus sáhttá šaddat maid olbmo dieđikeahttá manin, dehe áššiin main jurddaša eai galggale addit áŧestusa.	Maahta aaj asvedidh jïh ij daejrieh mannasinie, jallh aatijste mejstie ussjede ij asvedh.
Dat sáhttet muhtumin dagahit áŧestusa váivvibun ja dahkat olbmo eanet balolažžan.	Muvhtene maahta destie tjarkebe asvedidh jïh jienebe bïlledh.
Ii leat mangelágán čielga rádji dán soarttat áŧestusaid gaskkan.	Ij gååvnesh naan tjïelke raaste dej asvehammoej gaskem.
Soaitá maid leahkit nu ahte olmmoš diehtá mas áŧestus vuolgá, muhto goittotge atná ahte dat lea ila garas, ovdamearkka dihte jus oažžu váibmodearpama, illáveaju ja bivastuvvama ovdal geahččaleami dehe tenttaid.	Dïhte aaj maahta årrodh naemhtie, daajra mestie asvedidh, mohte læjhkan tuhtjie dïhte dan tjarki, vuesiehimmien gaavhtan jis vaajmoetsaepmemem åådtje, såmskodh jïh bïevestidh pryövi jallh tenti åvteli.
Váikkuha nahkáriidda ja dovdduide	Åeremem jïh domtesidie tsavtsa
Áŧestus sáhttá dagahit ahte olbmoš lea váttis muossánit ja oađđit bures.	Maahta gïerve sleapkedh jïh eensi åeredh gosse asvede.
Olmmoš sáhttá badjánit ihkku ja dainnalágiin oažžut nahkáriid gaskaduvvát, dehe oažžut ila unnán nahkáriid.	Maahta gaskoeh jïjjem fahkedh jïh destie åeremem stuvrie, jallhfeerh vaenie åeredh..
Áŧestus sáhttá maid dahkat ahte olmmoš šaddá leaboheapmin, gierdameahttumin ja erdui dehe nu ahte álkibut šaddá surolažžan ja álgá čierrut.	Gosse asvede aaj sjædta ovvissjeles, seknie jallh tramstarostijh, jallh aelhkebe hujnies sjædta jïh tjyörijidh.
Áŧestus áŧestusa dihte	Gosse asvede maahta dan tjarki domtesh jïh reaksjovnh kråahpesne åadtjodh guktie maahta vïenhtedh edtja jaemedh jallh vuaralidh.
Áŧestus sáhttá addit garra dovdduid ja reakšuvnnaid gorudis ahte olmmoš sáhttá jáhkkit ahte jápmá dehe šaddá jallan.	Maahta aerkies årrodh juktie asvedahtjedh gosse jeatjajgujmie, jïh tuhtjie gïerve lea dan bïjre soptsestidh.
Dat sáhttá leahkit nu váivi ahte ovttaskas geahččala dahkat buot vealtin dihte ahte dat ii gearddo.	Destie kaanne sjædta aalka ij almetjh råakh gïejgujmie sæjhta gaavnesjidh jallh ij aatem darjoeh maam sæjhta darjodh.
Dalle sáhttá oažžut áŧestusa daningo ballá ahte oažžu áŧestusa.	Jis bælla asvedahtjedh destie jielemem gaertjiedidh.
Dat gohčoduvvo vuordináŧestussan.	Dan sijjeste edtja aarebi viehkiem ohtsedidh.
Maid ieš sáhttá dahkat ?	Maam maahta jïjtje darjodh ?
Áŧestusas sáhttá beassat luovos.	Maahta orrije asvedidh.
Dávjá olmmoš sáhttá gávdnat iežas vugiid gieđahallat iežas áŧestusa.	Daamhtaj maahta vuekide gaavnedh asvem gïetedidh.
Dá leat moadde guigosa:	Daesnie naan raerieh.
Láve veahkehit muitalit áŧestusas soapmásii gean olis dovdá iežas oadjebassan.	Pråvhka viehkiem årrodh asven bïjre soptsestidh naan giejnie jearsoes.
Bidjamiin sániid iežas váttis dovdduide sáhttá dahkat álkibun jurddašit ja ipmirdit daid.	Baakoeh beaja gïerve domtesidie maahta darjodh aelhkebe ussjedidh jïh dejtie guarkedh.
Máŋgasa veahkeha dat maid ahte čállá váttis dovdduin, dehe mále dehe luovvat eará ládje.	Jeanatjommesh viehkine gosse gïerve domtesi bïjre tjaeledh, jallh måaladidh jallh jeatjah vuekine skaepiedidh.
Hoahppu sáhttá maid dagahit áŧestusa.	Jis raessesne dellie asvem sjïdtede.
Jus lea huššái olmmoš sáhttá jurddašit got sáhttá unnidit huša, ja dainna lágiin maid unnidit áŧestusa.	Jis raessesne maahta funterdidh guktie maahta dam ånnene, jïh dan vuekien mietie asvem unnede.
Olmmoš sáhttá dahkat muossánan hárjehusaid.	Maahta haarjanidh sleapkedh.
Dat gávdnojit láddet interneahtas dehe oastit cd:s apotehkas.	Dah gååvnesieh gaskeviermesne jallh maahta cd:em åestedh apotehkesne.
Áŧestus dagaha ahte olmmoš nohkká heajubut.	Asveste daamhtaj nåake åerieminie.
Muhto jus lihkostuvvá nohkkat bures sáhttá dat unnut.	Bene jis njaelkieslaakan åara dam ånnene.
Danin lea dehálaš geahččalit oađđit ortnegiid.	Dan gaavhtan vihkeles voejhkele eensi åeredh.
Áŧestus sáhttá unnut jus lihkada, hárjehallamiin ja vázzimiin.	Asve maahta unnedidh jis vaedtsedh jallh saavredh.
Jus borgguha, nuvske, juhká viinni dehe juhká olu gáfe olmmoš sáhttá geahččalit unnidit dan ja oaidnit jus dat veahkeha.	Jis rïevhkeste, snuhkijh, alkohovlem jåvka jallh jïjnjh prïhtjegh jåvka maahta voejhkelidh dam vaeniedidh jïh vuejnedh jis viehkine sjædta.
Olu nikotiidna ja koffeiidna sáhttá lasidit áŧestusa ja dahkat ahte olmmoš nohkká heajubut.	Jïjnjh nikotijne jïh koffeine maahta asvem sjïdtedidh jïh destie nåekebe åara.
Olmmoš sáhttá lohkat áŧestusas dehe oažžut guigosiid earáin, ovdamearkka dihte interneahtas.	Maahta jïjnjh asvem bïjre lohkedh jallh raeriem jeatjijste åadtjodh, vuesiehtimmien gaavhtan gaskeviermesne.
Gávdnojit searvvit maidda sáhttá searvat mat sáhttet doarjut guigosiiguin ja neavvagiiguin.	Siebrieh gååvnesieh gusnie raeriem jïh dåarjoem maahta åadtjodh jis lïhtsege.
Jus háliida hupmat soapmásiin, sáhttá riŋget soamis telefonfáktii mat gávdnojit.	Jis sæjhta giejnie soptsestalledh, maahta ringkedh aktem dejstie telefovnejourijste mah gååvnesieh.
Olmmoš ii galgga juhkat viinni dehe váldit gárrenmirkkuid áŧestusa unnideapmái.	Ij edtjh alkohovlem jovkedh jallh jeatjah drogh vaeltedh juktie asvem unnede.
Dat soaitá orrut veahkeheame bottažii, muhto áŧestus boahtá ruovttoluotta ja dalle soaitá šaddat vearrábun.	Maahta damtedh viehkiem boelhketjem, mohte asve gujht bååstide båata jïh dellie kaanne vïerrebe.
Makkár veahki olmmoš sáhttá oažžut ?	Mij viehkide maahta åadtjodh ?
Olmmoš sáhttá maid oažžut veahki gávdnat vuogi beassat áŧestusas.	Maahta aaj viehkiem åadtjodh vuekiem gaavnedh guktie ij asvedh.
Dábáleamos dikšun lea soames lágan ságastanterapiija, dálkasat dehe muosáheapmi.	Daamhtemes båehtjierdimmie lea naan vuekie soptsestallemeterapije, medisijnh jallh sleapkedh.
Dat mii doaibmá ovtta persovdnii ii soaitte doaibmat nubbái.	Dïhte maam aktem persovnese hijven kaanne ij leah hijven mubpide.
Danin lea dehálaš ahte oažžu veahki mii lea heivehuvvon dasa maid ieš dárbbaha.	Dan gaavhtan vihkeles viehkiem åådtje mij lea sjïehtedamme mestie maam jïjtje daarpesjidh.
Ovttaskas sáhttá álgit váldimiin oktavuođa nuoraidvuostáváldimiin, ohppiiddearvvašvuhtii dehe dearvvašvuođaguovddážii.	Maahta aelkedh dejnie, noeredåastovem, learohkehealsoem jallh hoksejarngem gaskesadta.
Jus dárbbahuvvo sáhttá dat gean deaivá veahkehit ovttaskasa oažžut oktavuođa ovdamearkka dihte psykologain dehe doaktáriin.	Jis daarpesje dïhte gïem råaka maahta viehkehte jeatjide gaskesadtedh vuesiehtimmien psykologe jallh dåaktere.