alkohola.html.xml

Alkoholain dárkkuhuvvo juhkosiid dego vuola, viidna ja viidni.	Alkohole jovkemsh goh voelege, vijne jïh sprïjhte.
Máŋgasat juhket daningo dat lea buorre dehe vai šaddet gárremiin.	Jïjnjh juvkieh juktie tuhtjieh njaelkies jallh sijhtieh tjïervesne sjïdtedh.
Muhto alkohola sáhttá leahkit maid váralaš máŋgga ládje.	Mohte alkohole maahta aaj vaahreles ovmessie vuekine årrodh.
Dat sáhttá addit vahágiid ja skibasvuođaid, dagahit ahte gártá váttis dehe váralaš dilálašvuođaide.	Maahta skaarah jallh skïemtjelassh vedtedh, aaj dorje guktie dåeriesmoerine jallh vaahreles tsiehkine båata.
Muhtimat ožžot áŧestusa ja vedjet heajuid go juhket.	Naaken asvem åådtje jïh nåekies sjædta gosse jåvka.
Nuora suddjemii lea ahkerádji goas oažžu oastit alkohola: 18 jagi restauráŋŋas gávppašeapmái ja 20 jagi viidnegávppis gávppašeapmái.	Dejtie noeride vaarjele lea aaltereraaste gåessie alkoholem åådtje åestedh: 18 jaepieh krogesne åådtje åestedh jïh 20 jaepieh systembolagesne åådtje åestedh.
Vaikko ieš oažžu oastit alkohola ii leat lohpi oastit soapmásii gii ii oaččo dan.	Jïlhts jïjtje åådtje alkoholem nihteme jeatjide åestedh gie ij åadtjoeh åestede.
Manin juhkkojuvvo ?	Mannasinie jåvka ?
Máŋggat juhket daningo sin mielas dat lea buorre ja lea somá.	Jïjnjh alkoholem juvkieh juktie tuhtjieh njaelkies jïh murrie årrodh.
Muhtimat juhket daningo dovdet iežaset eahpesihkkarin.	Naaken jåvka juktie damta ov-jearsoes.
Jus juhká vai oažžu buoret iešdovddu dehe unnida áŧestusa dehe jus juhká olu, sáhttá juhkan buvttehit boasttogeavahusa.	Jis jåvka guktie buerebe jïjtjedomtesem åadtjodh jallh asvem unnede jallh ååpsen jïjnjh jåvka, maahta jovkemistie dåeriesmoerh sjidtieh.
Sáhttá maid veadjit heajuid jugadettiin ja maŋŋel.	Maahta aaj nåekies damtedh, dovne gosse jovkeminie jïh dan mænngan.
Go lea nuorra alkohola geahččaleapmi soaitá dovdot lávkin šaddat rávisin.	Gosse noere maahta damtedh goh sïllem vaeltedh geerve jieliedasse gosse alkoholem pryövedh.
Soaitá fállojuvvo ruovttus ja nu geahččala ieš dehe olbmáiguin.	Kaanne gåetesne dah böörieh, jallh jïjtje pryövoe jallh voelpigujmie.
Lea dábálaš ahte rievtti mielde ii vuosttaš geardde dieđe háliidago juhkat muhto dahká dan go earát juhket dehe galggalii.	Daamhtaj ij daejrieh jis sæjhta jovkedh voestes aejkien, barre dam dorje guktie jeatjah juvkieh jallh damta " manne byörem ".
Muhto jus duostá vuosttildit joavkodeattu ja vuordá vuoitá ollu.	Mohte jis dåehkien vööste duasta tjåadtjodh jïh vuertedh dellie jïjnjem vitnie.
Mađi guhkit vuordá dađi buoret, daningo riskkat unnot vahágiid oažžumii ja alkoholasorjavažžan šaddamii.	Guhkebe vuertedh buerebe lea, dan gaavhtan dah vaahrah vaeniedieh edtja skaarah åadtjodh jallh alkoholem jearohks sjïdtedh.
Mii dáhpáhuvvá go juhká ?	Maam deahpede gosse jåvka ?
Jus šaddá gárremiin hehttejuvvojit signálat vuoigŋašiin nu ahte jurddašeapmi, dovddut, balánsa ja árvvoštallan doaibmá heajubut Dat váikkuha maid nákcii koordineret dehkiid lihkastagaid.	Jis tjïervesne dellie signaalh aajlan sisnie sturrie guktie åssjelh, domtesh, mojhtesh, svihtjemh jïh gåvloe nåekies sjidtieh. Nåakebe maahta åedtjiej svïhtjemh ektiedidh.
Go árvvoštallan hedjona ii ipmir áššiid mat dáhpáhuvvet seamma ládje go čielggusin.	Jis gåvloe nåakebe sjædta dellie ij guarkoeh maam deahpede seamma vuekine jis voerkes orre.
Soaitá dahkat juoidá man ii muđui dagalii: hupmá eanet ja eanet olbmuiguin, dánse, njoallu dehe háhká nieiddaid, ja geahččala ođđa áššiid.	Kaanne maam akt darjodh maam ij sïjhth ellien darjodh: jeenebe håalodh jïh jeenjebh almetjigujmie, daanhtsodh, flirtestidh jallh kleenghkestidh jïh orre darjomh pryövedh.
Heajut árvvoštallannákca dagaha maid ahte lea váddásit ipmirdit juoidá mii lea riskkavuloš dehe váralaš.	Nåakebe gåvloe aaj dorje geerve guarkoe jis maam akt lea vaahreles.
Jus lea gárremiin sáhttá danin dahkat juoidá mas šaddet váralaš čuovvumušat.	Jis tjïervesne maahta maam akt darjodh mestie nåekies sjædta.
Muhtin áššit mat sáhttet dáhpáhuvvat go lea juhkan:	Mah maehtieh deahpadidh gosse jovkeme:
Láhppá diŋggaid dehe dat billohuvvot, daningo ii leat kontrolla dehe diŋggat suoláduvvojit.	Aath teehpie jallh dah bïejstenieh, juktie ij dejtie voebnesjh jallh naaken dejtie sualede.
Šaddá riidduide dehe álgá doarrut.	Maahta aelkedh rïjtelidh jallh dåårijidh.
Lea hui dábálaš ahte doarrun gárrenoaivvis álgá huleštemiin dakkáriin mas ii riidalivččii čielggusin.	Daamhtaj aalka rïjtelidh gosse tjïervesne dan bïjre maam ij eavedh gosse voerkes.
Lea seksa vaikko ii hálit.	Seksem åtna jïlhts ij dam sïjhth.
Jus lea gárremiin soaitá leahkit váttis gieldit, ja dat sáhttá dagahit ahte ieš, dat geaiguin lea seksa dehe earát vedjet heajuid maŋŋel dehe šaddá seksualálaš veagalváldin.	Jis tjïervesne maahta geerve ijje jiehtedh, jïh dellie maahta jïjtje jallh dejnie mejnie seksem åtna jallh jeatjah nåakelaakan damtedh dan mænngan, jallh destie seksuellen daaresjimmiem sjïdtedh.
Lea seksa suddjetkeahttá ja dalle riskere oažžut sohkabealdávddaid, dehe šaddá dehe dahká soapmása áhpeheapmin.	Jis seksem åtna jïh ij vaarjelh, dellie maahta tjoeleskïemtjelassh åadtjodh jallh baavijahtjedh.
Geahččala eará gárrenmirkkuid.	Jeatjah drogh pryövoe.
Eatnasat leat juhkan alkohola go gevtet gárrenmirkkuid vuosttaš geardde, soaitá daningo eai jáhke dan nu váralažžan.	Jeenjemes leah alkoholem jovkeme gosse dah narkotijkam voestes aejkien nåhtadin, kaanne dellie ij vïenhth dan vaahreles.
Bártida.	Ovlæhkose båata.
Dat soaitá ovdamearkka dihte leahkit mopeda dehe biila, ahte jorrá ja nordada iežas dehe gahččá čáhcái.	Maahta vuesiehtimmien gaavhtan moppem jallh bïjlem dåerede, maahta gahtjedh jïh laarhkenidh jallh tjaatsan gahtjedh.
Váldá dehe billista diŋggaid mat eai leat iežas dehe manná juosat gos ii oaččo leahkit.	Maahta aath vaeltedh mahleah jïjtse, jallh sæjjan tjaanga gusnie ij åadtjoeh årrodh.
Veadjá heajuid ja oažžu áŧestusa maŋŋel go lea juhkan.	Nåekies damtedh jïh asvem åadtjodh jovkemen mænngan.
Dat soaitá vuolgit das ahte lea dahkan áššiid maid gáhtá dehe heahpana, dehe šaddá reakšuvdna gorudis.	Destie maam akt dorjeme maam saangerde jallh skaamesje, jallh reaksjovnem kråahpeste båata.
Šaddá váttis huolahit skuvlla dehe barggu.	Geervebe sjædta skuvlesne jallh barkosne.
Alkohola bisána gorudii maŋŋil go lea leamaš gárremiin, ja soaitá váldit guhkit go ovtta beaivvi ovdalgo vuoigŋašat doibmet albma ládje ahte ovdamearkka dihte muitá ja oahppá áššiid.	Alkohole kråahpesne dan mænngan tjïervesne orreme, jïh maahta jienebe biejjiem vaasedh åvteli aajla viht hijvenlaakan jåhta guktie vuesiehtimmien gaavhtan mujhtedh jallh maam akt lïeredh.
Muhtimat jáhkket ahte ii leat nu váralaš juhkat jus ii daga dan nu dávjá, ovdamearkka dihte dušše vahkkoloahpa, vaikko dalle juhká ollu.	Naakenh vienhtieh ij dan vaahreles jovkh jis ij daamhtaj dam dorje, vuesiehtimmien gaavhtan barre hïeljine, jïlhts dellie jïjnjh jåvka.
Muhto dat ii doala deaivása.	Mohte ij leah saatnan.
Beaivvi maŋŋel	Biejjien mænngan
Soaitá leahkit vel gárremiin beaivvi maŋŋel go lea juhkan.	Maahta tjïervesne årrodh biejjien mænngan lea jovkeme.
Dat vuolgá das man olu lea juhkan.	Dïhte destie man jïjnjh lea jovkeme.
Ovdamearkan ahte alkohola álbmás vuollagis lea ain gorudis sullii golmmas njelljii diibmui.	Vuesiehtimmien gaavhtan alkohole garrevoelegistie kråahpesne medtie golme jallh njieljie tæjmoeh gååvnese.
Iige gávdno miige vugiid oažžut dan nohkat jođáneappot.	Ij maehtieh maam akt darjodh guktie varkebe jåhta.
Vaikko olmmoš lea gomás lea árvvoštallannákca heajut go dábálaččat ja soaitá leat váttis huolahit áššiid nugo galgá.	Biejjien mænngan aaj jïjtje gåvloe nåakebe goh daamhtaj jïh maahta geerve årrodh aamhtesidie gïetedidh guktie edtja.
Ovdamearkka dihte soaitá leahkit váralaš vuodjit mopedain dehe biillain ja jus lea alkohola gorudis lea dat lágaheapme.	Vuesiehtimmien gaavhtan maahta vaahreles årrodh moppem jallh bïjlem vuejedh, jïh jis alkohole kråahpesne dellie luhpehth.
Alkoholamirkkohus	Alkoholedaalhkestimmie
Buohkat reagerejit sierra ládje alkoholii ja girdet sierra olu, muhto lea álo rádji gos gorut luohpá.	Gaajhkh ovmessie vuekine alkoholem demtieh jïh ovmessie man jïjnjh töölieh, mohte raaste gujht gååvnese gosse kråahpe bæjhkohte.
Láve nu ahte olmmoš vuovssada dehe biestá nahkáriid.	Daamhtaj åaraji jallh voeksede.
Jus meanohuvvá soaitá dat leahkit váralaš ja dalle ferte buohccivissui.	Jis dïhte smæjveds dellie vaahreles jïh tjuara skïemtjegåatan vualka.
Jus lea fuolastuvvan das man lea juhkan, galgá váldit aktavuođa ráves olbmuin, buohccidikšunneavvumiin, poliissain dehe vuolgit buohccivissui.	Jis naakenem gie jovki bysvoe, edtja geerve almetjem, skïemtjehokseraeriestimmiem, polijsem gaskesadtedh jallh skïemtjegåatan dejnie vuelkedh.
Jus soamis lea meanohuvvan galgá riŋget 112.	Jis dïhte smæjveds tjuara 112:se rïngkedh.
Ii galgga viggat oažžut persovnna vuovssadit dehe njoarrat galbma čázi su nala, daningo lea riska eará vahágiidda dehe bárttiide.	Ij edtjh voejhkelidh almetjem edtja voeksedidh jallh galme tjaetsiem dïsse döömedh, juktie vaahreles sjædta maahta skaarah jallh ovlæhkoeh sjïdtedh.