borgguheapmi.html.xml

Borgguheapmi	Rïevhkestimmie
Borgguheapmi	Rïevhkestimmie
Go borgguha njammá alccesis duhatnáriid mirko ávdnasiid.	Gosse rïevhkeste dellie tåvsenh daalhkesi eebnh kråahpen sïjse njamma.
Borgguheapmi sáhttá dagahit sierra vahágiid ja buozanvuođaid, ja sullii juohke nubbi olmmoš gii borgguha jápmá ovdalgo son livččii jápmán borggutkeahttá.	Rïevhkestimmeste maahta ovmessie skaarah jïh skïemtjelassh åadtjodh jïh medtie fïerhten mubpien persovne gie rïevhkeste aarebi jaama enn jis ij rïevhkesth.
Dan lassin duhpát lea divrras, ja sáhttá dagahit nákkiid, heajut veadjima ja unnit seksahálu.	Dågka lea aaj dovres, jïh destie njavsodh, båajhtode kondisjovnem jïh vaenie sekselastoem åådtje.
Goittotge lea dábálaš ahte borgguhišgoahtá vai lea buorre ja čorgat.	Læjhkan daamhtaj aalka rïevhkestidh juktie sæjhta tjaebpies jïh veekes årrodh.
Suddjen dihte nuoraid duhpáha váriin, lea leahkime láhka mii dadjá ahte ii oaččo oastit duhpáha vuollái 18 jahkásažžan.	Juktie edtja noerh vaarjelidh vaahrijste dågkam nåhtadidh, laake gååvnese mij jeahta ij åadtjoeh dågkam åestedh jis nuerebe 18 jaepien båeries.
Sáhttá borgguhit duhpáha sigareahttan, sigáran, sigarillan ja čáhcebiipun.	Maahta dågkam rïevhkestidh sigaredtinie, cigarrine, cigarilline, pæjhpojne jïh tjaetsiepæjhpojne.
Sigareahtat leat dábálepmosat.	Sigaredth sïejhmemes.
Sigareahtat eai siskkil beare duhpáha, čahkkehuvvon suovas leat sullii 4000 kemiijalaš ávdnasa.	Sigaredten sisvege ij ajve dågka, soevenisnie tsïhkijahteme sigaredteste gååvnesieh medtie 4 000 kjemijen eebnh.
Máŋggat dain addet borasdávdda.	Jïjnjh dejstie maehtieh cancerem vedtedh.
Váraleamos ávdnasat leat:	Dah feerlegommes eebnh leah:
Nikotiidna, ávnnas mii lea sállejuvvon duhpáhis ja buktagiin mat veahkehit dan gii háliida heaitit borgguheamis ja nuskomis.	Nikotijne, eebne mij ajve dåhkasjahteme dågkesne jïh produktine mah edtjieh viehkine årrodh dejtie gïeh sijhtieh rïevhkine jallh snohkine galhkedh.
Nikotiidna lea nu váralaš ahte jus oččolii nikotiinna njealji sigareahtas njuolga varrii jámálii.	Nikotijne lea dan feerlege, jis nikotijne njieljie sigaredtijste ryöktesth vïrrese åådtje, dellie edtja jaemedh.
Syanvehta, mirkkolaš gása.	Cyanväte, vaarege gasse.
Čitnaoksiida, mirkkolaš gása mii lea e.e. biilabázahassuovas	Kolmonoxide, vaarege gasse mij gaskem jeatjebem gååvnese gassesne bïjleste.
Darvi siskkilda máŋggaid sierra ávdnasiid, oassi dain sáhttet dagahit borasdávdda.	Dervie, man sisvege jïjnjh eebnh, naan dejstie maahta cancerem vedtedh.
Dan lassin sigareahtain gevtojuvvo darvi earet eará asfálttain ja molenfearggain.	Dam aaj asfaltese jïh klaeride nåhtadidh.
Ovdamearka eará váralaš ávdnasiin leat ladju, kadmiuma, ammoniáhkka, benzena ja rádioaktiivvalaš poloniuma.	Vuesiehtimmieh jeatjah feerlege eebnh plæjjoe, kadmiume, ammoniake, bensene jïh radijoaktijvele poloniume.
Manin olmmoš borgguhišgoahtá ?	Mannasinie aalka rïevhkestidh ?
Dábáleamos lea ahte lea olbmáiguin go vuosttaš geardde geahččala borgguhit.	Daamhtemes voelpigujmie voestes aejkien pryövoe rïevhkestidh.
Háliida geahččalit got dat smáhkke ja dovdo.	Sæjhta pryövedh guktie maejstedh jïh guktie domtedh.
Soaitá atnit ahte dat lea lávva.	Kaanne tuhtjie alvas murreds.
Dat ii measta geange mielas leat buorre vuosttaš geardde.	Mahte ij naan tuhtjh njaelkies maejstedh voestes aejkien.
Muhtimat borgguhit orrun ja dovdan dihte boarráseabbon, dehe iešráđáleabbon.	Naan rïevhkeste juktie dah sijhtieh vååjnedh båarasåbpoe, jallh jïjtjeråårehke.
Olmmoš sáhttá atnit ahte šaddá álkit leahkit eará olbmuiguin, geat maid borgguhit.	Maahta aaj tuhtjedh aelhkebe jeatjajgujmie årrodh, dejgujmie gïeh aaj rïevhkestieh.
Eatnasat dihtet ahte dat lea váralaš	Jeanatjommes daejrieh dïhte feerlege.
Eatnasat dihte ahte lea váralaš borgguhit.	Jeanatjommes daejrieh dïhte feerlege rïevhkestidh.
Muhto lea álki jurddašit ahte buozanvuođat eai deaivva su, dehe ahte galgá heaitit ovdalgo šaddá váralažžan.	Bene aelhkie ussjedidh im manne skïemtjes sjïdth, jallh edtja dejnie orrijidh åvteli feerlege sjædta.
Jus borgguhišgoahtá leat dihto áššit maid sáhttá fuomášit oalle jođánit, ovdamearkka dihte ahte oažžu heajut veadjima.	Jis aalka rïevhkestidh dellie naan aath man dan varki aajhtsa, vuesiehtimmien gaavhtan nåakebe kondisjovnem åtna.
Dat vuolgá das ahte gorut šaddá heajubun váldit sivrraáimmus jus borgguha, ja nikotiidna mii lea duhpáhis oažžu váimmu časkit jođáneappot.	Dïhte dan gaavhtan kråahpe nåakebe vuekine syrem aajmoste aajngehte gosse rïevhkeste, jïh nikotijne mij dågkine gååvnese dorje vaajmoe varkebe jïevkehte.
Mađi árabut eallimis borgguhišgoahtá, dađi stuorit riska lea šaddat sorjavažžan ja vai oažžu vahágiid ja skibasvuođaid borgguheamis.	Dan aerebi jieliemisnie maam aalka rïevhkestidh, dellie stuerebe vaahrah sjidtieh dam jearohks sjïdtedh jïh skaarah jïh skïemtjelassh rïevhkestimmeste åadtjodh.
Ovdalgo geahppat ovdánan válmmasin lea erenomaš hearkkit duhpáhii.	Åvteli dah gablah skearkagieh tjuara dejtie tjeahpastalledh.
Vaikko rievtti mielde ii galgga sáhttit oažžut duhpáha jus lea vuollái 18 jagi, álget máŋggat geat leat nuorabut borgguhit.	Jïlhts ij gan maehtieh dågkam åestedh jis nuerebe 18 jaepien båeries, jïjnjh gïeh nuerebe aelkieh rïevhkestidh.
Passiivvalaš borgguheapmi	Passijve rïevhkestimmie
Jus lea lahka olbmuid geat borgguhit, ovdamearkka dihte seamma lanjas, oažžu alccesis gásaid mat leat duhpáhis.	Jis lïhke orre persovnh gïeh rïevhkestieh, vuesiehtimmien gaavhtan seamma tjïehtjelisnie, dellie voejngehte dah gassh mah leah soevesne.
Dat gohčoduvvo passiivvalaš borgguheapmin.	Dïhte passijve rïevhkestimmiem gohtje.
Daningo passiivvalaš borgguheapmi lea maid váralaš lea borgguheapmi gildojuvvon restauráŋggain, kaféain, bargobáikkiin ja almmolaš báikkiin.	Dannasinie passijve rïevhkestimmie aaj lea feerlege ij leah luhpie rïevhkestidh beapmoehsijjine, barkoesijjine jïh byjjes sijjine gåetien sisnie.
Heaitit borgguheames	Orrijidh rïevhkestidh
Lea álki šaddat sorjavažžan duhpáhis.	Dïhte lea aelhkies dågkam jearohks sjïdtedh.
Beare moatti sigareahta maŋŋel sáhttát vuoiŋŋahat šaddat sorjavažžan nikotiinnas.	Barre naan sigaredti mænngan maahta aajla nikotijnem jearohks sjïdtedh.
Leahkit sorjavaš duhpáhis mearkkaša ahte gorut lea hárjánan oažžut nikotiinna, ahte šaddá váivin jus ii oaččo borgguhit, nu gohčoduvvon biehttalanváivvit.	Dågkam jearohks årrodh lea kråahpe nikotijnem jearohks jïh kråahpe dam sæjhta, gierve sjædta jis ij rïevhkesth, maam gohtje abstinensedåeriesmoere.
Muhto olmmoš maid darvána geavaheapmái, šaddá dáhpin borgguhit.	Maahta aaj darjomem jearohks sjædta, dïhte vaane sjædta rïevhkestidh.
Lea váttis heaitit borgguheames, vaikko háliidage leahkit friddja das.	Gïerve orrijidh rïevhkestidh, jïlhts dam sæjhta.
Muhto dat lihkostuvvá ja mađi nuorabun heaitá borgguheames dađi buoret dat lea.	Mohte gujht gåarede, jïh dan aarebi orrije rïevhkestidh buerebe sjædta.
Eanaš vahágat ja skibasvuođat maid borgguheapmi addá, sáhttet jávkat jus heaitá.	Jeenjemes skaarah jïh skïemtjelassh mah rïevhkestimmeste åådtje, maahta vaeniedidh jis orrije.
Buorit ákkat leahkit borggutkeahttá	Hijven sjïekieh ij rïevhkesth:
Sáhttá leahkit ruhta earái, daningo lea divrras borgguhit	Beetnegh jeatjah aatide åtna, juktie dovres sjædta rïevhkestidh.
Olmmoš veadjá buorebut jus ii borggut.	Buerebe kondisjovne sjædta jis ij rïevhkesth.
Olmmoš lea dearvasit sigareahtaid haga, sihke dál ja boahttevaš áigge.	Frïeskebe sjædta sigaredti namhtah, dovne daelie jïh båetije aejkien.
Lea jáhkihahtti ahte olmmoš oažžu guhkit eallima jus ii borggut.	Veanhta guhkebe jielemem åådtje jis ij rïevhkesth.
Vealtá dahkamis váhnemiid ja earáid hilbadin ja beahtáhallan.	Slyöhpoe eejtegh jïh jeatjah måarehks jïh njåajjan darjodh.
Vealtá leahkime sorjavaš ja dovdat biehttalanváivviid dego leahkit duhpáthálot, leahkit jierásmuvvan dehe leabohin.	Slyöhpoe jearohks sjïdtedh jïh abstinensedåeriesmoerem damta, v.g. sæjhta rïevhkestidh, raessesne jallh stråarkan domtedh.
Biktasiin ii leat duhpáthádja.	Dah vaarjoeh eah rïevhkem hopsh.
Ii dárbbat oažžut heajos vuoigŋama dehe fiskes bániid.	Ij daarpesjh voejngehtem vestieslaakan hopsedh jallh viskes baenieh åadtjodh.
Jus olmmoš lea vuollái 18 jagi sáhttá dahkat somás áššiid iežas áiggiin go ahte geahččalit oažžut duhpáha.	Jis lea nuerebe 18 jaepien båeries maahta lustebe aath darjodh enn dågkam ohtsedidh.
Vealtá oažžumis nárvviid ovdal áiggi.	Slyöhpoe strunhtjien åvtelhbodti sjïdtedh.
Duhpátgilvin billista birrasa máŋgga ládje ja gilvit vaháguvvet mirko dustenávdnasiin.	Dågkasjïdteme byjresem eerjie gellie vuekine jïh dah sjædtoehtæjjah skaarah åadtjoeh daalhkes vierhtijste.
Jus eahpida galgágo borgguhit dehe ii, jus sáhttá geahččalit dahkat listtuid oavdduiguin ja heajos beliiguin.	Jis juerede jis edtja rïevhkestidh jallh ij, maahta pryövedh læstoeh tjaeledh aevhkine jïh vaejvine.
Sáhttet leahkit una áššit ja stuora áššit, mat gusket iežas eallima, eará olbmuid, birrasa ja eará.	Stoerre jïh smaave aatigujmie, jïjtje jieliemisnie, jeatjah persovnh, byjrese jïh jeatjah.
Dat leat iežas listtut, ja olmmoš ieš mearrida man galgá čuovvut, got háliida dahkat borgguhemiin.	Daate dov læstoeh, jïh nænnoste man mietie edtja dåeriedidh, guktie sæjhta rïevhkestimmine darjodh.