cummat-ja-rahkastallan.html.xml

Cummástallan ja ráhkástallan lea juoga masa máŋgasat liikojit.	Tjonnestidh, tjuvliestidh jïh gijhkierdidh
Jus ii leat dahkan dan soaitá olmmoš niegadit ja ahkiduššá dahkat dan.	Tjonnestidh, tjuvliestidh jïh gijhkierdidh
Seamma áigge sáhttá maid dovdot vehá leabohin vuosttas cumma dehe ráhkástallama ovdal.	Tjonnestidh, tjuvliestidh jïh gijhkierdidh jïjnjh lyjhkoeh dam darjodh.
Got dáhká go ráhkástallá.	Jis ij leah dam dorjeme kaanne dan bïjre nïekede jïh haelede dam darjodh.
Jus imaštallá got galgá dahkat go cummástallá ja ráhkástallá, sáhttá leahkit buorre jurddašit ahte eai leat mangelágán njuolggadusat mot dahkat.	Jis ussjede guktie edtja darjodh gosse tjuvliestidh jallh gijhkierdidh, maahta hijven jïermestalledh ij naan njoelkedassh dïsse gååvnesh guktie dam darjodh.
Jus geahččaladdá ja dahká vugiin mii orro buorre alccesis, orru dat dávjá buorre dasanai geainna cummástallá dehe ráhkástallá.	Jis pryövoe jïh vuekine dam darjodh maam hijvenlaakan damta jïjtsasse dellie aaj hijven damta dïsse gïem tjuvleste jïh gijhkerde aaj.
Cummástallat lea deaddit baksamiid soapmása eará baksamiid vuostá dehe soames eará báikái gorudis, dávjá dahká maid una stoavkkihanjiena seamma áigge.	Tjonnestidh lea gosse bangsemh jeatjaj bangsemidie dïedtese jallh jeatjah sijjide naakenen kråahpesne, daamhtaj aaj ohtje tjoejem seammasïenten dorje.
Go cummástallá soapmása njálbmi lea gitta.	Gosse tjonnestidh dellie njaelmiem gaptjeme.
Go cummista soapmása nu lávejit sihke baksamat ja njuokčamat guoskkadit nuppiideaset.	Gosse tjuvleste dellie pruvhkieh dovne bangsemh jïh njoektjemh sinsitniem doehtedidh.
Dat lea dego ráhkástallá ja ráhkástallo njuokčamiin ja baksamiiguin.	Dïhte lea guktie gaajesje jïh gaajesjåvva njoektjeminie jïh bangsemigujmie.
Dan sáhttá maid govvidit ahte smáhkke soamis eará.	Maahta aaj bïhkedidh guktie naakenem maejstedh.
Dábálaš vuohki álgit cummástallat lea álgit cummestallat.	Sïejhme vuekie gosse tjuvliegåata lea aelkiejægan tjonnestidh.
Jus de háliida cummástallat sáhttá sirret baksamiid ja coggalit njuokčama vehá nu ahte dat guoskkaha nuppi baksamiid.	Sæjhta dellie tjuvliestidh maahta njaelmiem ånnetji rïhpestidh jïh njoektjeme-gietjiem ohtj ’ ånnetji mubpien bangsemidie njoeledh.
Dalle beassá oaidnit jus nubbi maid sirre baksamiid nu ahte njuokčamat deaivvadit.	Dellie åådtje vuejnedh jis dïhte aaj sæjhta tjuvliestidh jïh sinsitnien njoektjemidie doehtedieh.
Eai leat mangelágán njuolggadusat got galgá dahkat go cummista goabbat guoimmi, ovdamearkka dihte man guhkás galgá coggalit njuokčama dehe man olu galgá sirret baksamiid, muhto dan mearrida ieš.	Ij naan njoelkedassh gååvnesieh guktie edtja darjodh gosse tjuvliestidh, vuesiehtimmien gaavhtan man guhkies edtja njoektjemen mubpien njaalman rijtedh jallh man jïjnje edtja njaelmiem rïhpestidh, dam jïjtje nænnoste.
Dávjjimusat láve dat čoavdásit ieš go cummásta soapmása.	Daamhtaj pråvhka dam iemeles laakan sjïdtedh gosse naakenem tjuvleste.
Muhto okta ráva lea álgge várrogasat ahte it deatte njuokčama ja lihkat dan garrasit nuppi njálmmis dakkaviđe.	Mohte raereste mojhteleslaakan aelkedh guktie ij njoektjemem tjarki rijth jïh alvas dam svihtjie mubpien njaelmesne.
Láve leahkit buorre goappešiidda jus geahččaladdá.	Hijven gujht gåabpatjahkide pråvhka sjïdtedh jis haarjanidh.
Lea váttis cummistit soapmása njuolga ovddos daningo njunit álkit nordasit oktii, danin láve dárbbahit vehá állet oaivvi vai olaha.	Gïerve tjuvliestidh ryöktesth åvtelistie juktie dah njuenieh aelhkie bunhkieh, dan gaavhtan pråvhka åejjiem raagkedidh guktie buerebe sjædta.
Sáhttá leahkit buorre vuoigŋat njuniin go cummista soapmása.	Aelhkemes njuenine voejngehte gosse tjuvleste.
Ferte geahččaladdat mii orru buoremus.	Åådtje pryövedh guktie tuhtjie bööremes.
Bátnestellegiin dehe “ piersniin ” sáhttá cummistit buorehit.	Hijven gåerede tjuvliestidh baenieregulereminie jallh piercinginie.
Sáhttá maid cummistit guhtet guoimmi goruda.	Maahta aaj sinsitniem kråahpesne tjuvleste.
Gosa gorudis cummista dehe háliida cummistuvvot mearrida ieš dainna geainna cummástallá ja cummástallo.	Gusnie kråahpesne tjuvleste jallh sæjhta tjuvliestidh jïjtje nænnoste mubpine ektesne giem tjuvleste jallh gie tjuvleste.
Sallumat ja ráhkástaddamat	Faerhmieh jïh gaajesjimmieh
Sáhttá dovdot somán guldalit soapmása eará goruda, ovdamearkka dihte sallumiin ja njávkamiin.	Maahta njaelkies-ligke damtedh mubpien kråahpem domhkestidh, vuesiehtimmien faerhmiestidh jïh gaajesjidh.
Sáhttá njávkat ja sallut sihke biktasiiguin ja biktasiidhaga.	Maahta gaajesjidh jïh faerhmiestidh dovne vaarjohts jïh vaarjoejgujmie.
Got ráhkástallá, rievtti mielde ?	Guktie gijhkerdeminie ?
Ráhkástallat lávejit gohčodit go olmmoš cummástallá, cummistallá, salastallá ja njávká soapmása.	Gijhkierdidh pråvhka dam gohtje gosse tjuvliestidh, tjonnestidh, faerhmiestidh jïh gaajesjidh.
Cummástallan ja salastallan seamma áigge sáhttá nappo leahkit ráhkástallan.	Gosse tjuvleste jïh faerhmeste seammasïenten maahta gohtje gijhkierdimmie.
Jur dego goruda njávkan ja cummisteamit sáhttet maid leahkit ráhkástallan.	Seamma goh jis kråahpem gaajesje jïh tjonneste aaj maahta gijhkierdimmiem årrodh.
Go ráhkástallá sáhttá maid deaddit ja ruvvet iežaska nuppiideaskka vuostá.	Gosse gijhkerdeminie maahta aaj sinsitnine pruvvedadtedh.
Ráhkástallat sáhttá máŋgga ládje, ovdamearkka dihte ráfálaččat ja siivvuid dehe garrasit ja giivásiid.	Maahta ovmessie vuekine gijhkierdidh, vuesiehtimmien gaavhtan joeleds jïh sealoes jallh tjarke jïh tjimkeslaakan.
Dávjá ráhkástallan variere dagadettiin.	Daamhtaj dïhte jeatjahtahta gosse dam darjoeminie.
Dat sáhttá maid varieret geardi gearddiinis ja olbmos olbmui.	Maahta aaj jeatjahtahta aejkeste aajkan jïh persovneste persovnese.
Ráhkástallat sáhttá bivttas nalde, unnán biktasiiguin dehe jur álás.	Maahta gijhkierdidh gosse jïjnjh vaarjoeh, jallh vaarjohts jallh båadtsode.
Ráhkástallat sáhttá maid sierra rumašguottuin ovdamearkka dihte čuoččut, čohkkut, dehe veallut.	Maahta aaj ovmessie vuekine gijhkierdidh, vuesiehtimmien gaavhtan gosse tjåadtjoejægan, tjahkasjægan jallh gællasjægan.
Ráhkástallan sakka ja unnán dehe bivttaskeahttá gohčoduvvo muhtumin roavesráhkástallamin.	Jïjnje gijhkierdeminie vaarjohts muvhtene gohtje kruepiegijhkierdimmie.
Duivi	Struledh
Muhtimat gohčodit ráhkástallama duivin.	Muvhth gåhtjoeh gijhkierdimmiem struledh.
Muhto duivi sáhttá mearkkašit eará áššiid.	Mohte struleme maahta aaj jeatjah darjomh årrodh.
Muhtimat atnet ovdamearkka dihte ahte duive go njoallu dehe anaša soapmásiin dehe soamis earáiguin.	Muvhth vienhtieh vuesiehtimmien gaavhtan dah strulieh gosse tramhkoehtieh jallh seksem utnieh mubpine jallh mubpiejgujmie.
Olbmo geainna lea dahkan dan sáhttá maid gohčoduvvot duivin.	Persovne giejnie dam dorjeme aaj gohtje strule.
Mii dahká cummástallama ja ráhkástallama somán ?	Maam darjoeh tjuvlieh jïh gijhkierdimmie njaelkies-ligke ?
Leahkit lahka ja njávkojuvvot soapmásis dagaha ahte liiki, njuovčča ja baksamat reagerejit ja sáddejit signálaid vuoigŋasiidda ahte dat dovdo somá ja jierástuvvan.	Lïhke årrodh jïh jis naan datnem gaajesje dam dorje guktie njaltja, njoektjeme jïh bangsemh seahkarieh jïh signaalh aajlese seedtieh, daate damta gïeltegs jïh njaelkies-ligke.
Dat sáhttá maid dagahit ahte šaddá himolaš.	Maahta aaj dorje geajhkeres sjædta.
Goruda nearvvat dat dikšot dovddu ja sáddejit signálaid vuoigŋasiidda.	Dïhte lea dah nervh kråahpesne mejtie domtesh gïetedieh jïh signaalh aajlese seedtieh.
Vai dovdolii somá ja hearvái ráhkástallat lea dehálaš ahte sihke ieš ja dat geainna ráhkástallá háliida dahkat dan.	Guktie edtja damtedh gïeltegs jïh njaelkies-ligke gosse gijhkerdeminie dïhte vihkeles dovne jïjtje dïhte mubpie giejnie gijhkerdeminie dam sæjhta.
Sierra olbmot liikojit sierra olu cummástallamii ja ráhkástallamii.	Ovmessie persovnh ovmessie lyjhkoeh tjuvliestidh jïh gijhkierdidh.
Ii leat mangelágán rivttes dehe vearu vuohki dovdat muhto oažžu guldalit iežas liikogo ahte lea somá cummástallat ja ráhkástallat dehe háliidago milloseappot dovdat lagašvuođa eará ládje.	Ij gååvnesh naan reaktoe jallh fïejle vuekiem damtedh, jïlhts tjuara jïjtsasse govledh jis tuhtjie njaelkies-ligke tjuvliestidh jïh gijhkierdidh jallh sæjhta gujht lïhkevoetem damtedh jeatjah vuekine.
Olbmos lea álo riekti gieldit jus ii hálit cummástallat dehe ráhkástallat dehe jus juoga ii oro buorre dalle go dahká dan.	Åålegh reaktam åtna jiehtedh jis ij sïjhth tjuvliestidh jallh gijhkierdidh, jallh jis maam akt ij hijven damth gosse dam dorje.
Ii galgga goassege leahkit mielde cummástallame ja ráhkástallame beare dan dihte ahte soamis eará háliida dan.	Ij edtjh gåessie tjuvliestidh jallh gijhkierdidh barre jis naan jeatjah dam sæjhta.
Smáhkka ja hádja	Smaahke jïh hapsoe
Buohkat smáhkkejit ja haksojit sierraládje.	Gaajhkesh ovmessielaakan smååhkedieh jïh hepsieh.
Mot hakso ja smáhkke muhtto maid ovdamearkka dihte dan sivas maid lea borran mot lea basadan mot biktasat haksojit ja nu viidáseappot.	Guktie smååhkede jïh hepsie aaj jeatjahtahta, vuesiehtimmien gaavhtan dan gaavhtan maam lea byöpmedamme, guktie bïssedamme, guktie vaarjoeh hepsieh jïh novh vijresåbpoe.
Jus lea galbmon ja olbmos lea infekšuvdna nu sáhttá ovdamearkka dihte njálbmi haksot earáládje go muđuin.	Jis sovhtine jïh infeksjovnem åtna dellie maahta vuesiehtimmien gaavhtan njaelmeste rovnegs hepsedh enn pråvhka.
Sáhttágo šaddat áhpeheapmin dehe oažžut sohkabealedávddaid go ráhkástallá ?	Maahta nåajsan sjïdtedh jallh tjoeleskïemtjelassh åadtjodh jis gijhkierdamme
Olmmoš ii sáhte šaddat áhpeheapmin ráhkástallamis.	Ij maehtieh nåajsan sjïdtedh gijhkierdimmeste.
Iige sáhte oažžut sohkabealedávddaidge.	Ij maehtieh tjoeleskïemtjelassem destie åadtjodh.
Ráhkástallan lea sihke somás ja sihkkaris vuohki leahkit soapmása lahka.	Gijhkierdimmie lea murries jïh vihties vuekie naakenem lïhke årrodh.