nordsamiska.html.xml

Davvisámegiella (nordsamiska)	Åarjelsaemiengiele (sydsamiska)
Davvisámegiella (nordsamiska)	Åarjelsaemiengiele (sydsamiska)
UMO suorggit:	Suerkieh UMO:sne:
Veadjit heajuid	Nåake damtedh
Veahkaváldin ja vuovssadeamit	Vædtsoehvoete jïh narrahtimmie
Alkohola, duhpát, gárrenmirkkut	Manne
Ráhkisvuohta ja ustitvuohta	Gieriesvoete jïh vïenesvoete
Jorgaleapmi	Kråahpe
Aborta mearkkaša gaskaduhttit áhpehisvuođa.	Aborte lea gosse iemiem luejhtedh.
Jus jurddaša dahkat abortta soitet leahkit máŋga jearaldaga.	Jis funterde abortem darjodh dellie kaanne jïjnjh gyhtjelassh åtna.
Muhto álo lea vejolašvuohta deaivat soapmása oažžun dihte vástádusa jearaldagaide.	Mohte maahta åålegh naakenem råakedh gie maahta gyhtjelasside vaestiedidh.
Dát guoská maid dan gii lea dahkan soapmása áhpeheapmin.	Dïhte aaj dïsse gie nïejtem nåajsan dorjeme.
Alkohola	Akute-p-pillere edtja ajve baenhtsesne jïh ij goh sïejhme båavhroehvaarjedimmie.
Alkoholain dárkkuhuvvo juhkosiid dego vuola, viidna ja viidni.	Alkohole jovkemsh goh voelege, vijne jïh sprïjhte.
Máŋgasat juhket daningo dat lea buorre dehe vai šaddet gárremiin.	Jïjnjh juvkieh juktie tuhtjieh njaelkies jallh sijhtieh tjïervesne sjïdtedh.
Muhto alkohola sáhttá leahkit maid váralaš máŋgga ládje.	Mohte alkohole maahta aaj vaahreles ovmessie vuekine årrodh.
Muhtimat ožžot áŧestusa ja vedjet heajuid go juhket.	Maahta skaarah jallh skïemtjelassh vedtedh, aaj dorje guktie dåeriesmoerine jallh vaahreles tsiehkine båata.
Áŧestus leat garra fuolla ja ballu mii sáhttá dovdot olles gorudis, ja man eatnasat ožžot muhtumin.	Naaken asvem åådtje jïh nåekies sjædta gosse jåvka.
Borgguheapmi	Asve
Go borgguha njammá alccesis duhatnáriid mirko ávdnasiid.	Asve lea gosse damta tjarki aerkies jïh skabroeh, maahta abpe kråahpesne damtedh jïh mah jeenjemesh naan aejkien åadtjoeh.
Borgguheapmi sáhttá dagahit sierra vahágiid ja buozanvuođaid, ja sullii juohke nubbi olmmoš gii borgguha jápmá ovdalgo son livččii jápmán borggutkeahttá.	Gosse asvede dellie båånhtsere, mohte edtja voejhkelidh darjodh guktie sïjhtedh jïh ij tsiehkieh pryövh lïepedh mestie veanhta asvedidh.
š Borgguheapmi	Goebperh tsåvhnosne
Cummástallan ja ráhkástallan lea juoga masa máŋgasat liikojit.	Muvhtene jeananieh jïh dellie dåeriesmoere sjædta.
Jus ii leat dahkan dan soaitá olmmoš niegadit ja ahkiduššá dahkat dan.	Dïhte lea dan sïejhme nïejtine.
Seamma áigge sáhttá maid dovdot vehá leabohin vuosttas cumma dehe ráhkástallama ovdal.	Golme njieljie nïejtijste naan aejkien jieliedisnie åadtjoeh dåeriesmoere goebperistie aaj jieniebidie bååstide båetedh gellien aejkien.
Got dáhká go ráhkástallá.	Aaj baernieh maehtieh goebperh åadtjodh.
š Cummát ja ráhkástallan	Gujnelemmie
Fáhkkatlaš p-pillar lea tableahtta man nieiddat sáhttet váldit vai eai šatta áhpeheapmin.	Gujnelemmie lea dïhte verteme boernesgåeteste mij nïejth åadtjoeh puberteten raejeste.
Fáhkkatlaš p-pillara galgá geavtit beare heahtečoavddusin iige dássedis suodjin áhpehisvuođa vuostá.	Gujnelemmie lea kråahpen vuekie vuesehte tjoelenjoetseme sjïdteme.
š Fáhkkatlaš p-pillar	š Gujnelemmie
Guoppar vuolledábiin	Hujnesne
Guoppar lea dábálaš vuolledábiin eatnasiin.	Såemies aejkien hujnies, stråarkan, aerkies damta jallh damta ij naan håhkoe lea iemeles bieliem jieliemisnie.
Muhtumin dat lassána ja dalle dat sáhttá váivvidit.	Maahta vuesiehtimmien gaavhtan biejjieh åtna gosse ij maam akt åajsoeh, ij mïssŠakt luste jallh gosse jïjnjh tjoeperde.
Dat lea hui dábálaš nieiddain.	Daamhtaj dah domtesh haajpanieh.
Kondoma lea una hui asehis (gumme) busse man bidjá cihpa dehe seksaájanasa nala go galgá atnit seksa.	Gååvnese aath mejtie jïjtje maahta darjodh guktie buerebe damtedh, jïh viehkiem gååvnese jis dam daarpesje.
Iešdovdu	š Hujnesne
Iešdovdu guoskkaha daid jurdagiid ovttaskasas leat iežas birra ja gii ovttaskas lea.	Gosse almetjh naakenem lïhke irhkieh, dellie lea irhkeme.
Das ii leat mihkkege dahkamuš leago čeahppi dehe čuorbi dahkat soames áššiid, das lea jearaldat dovdamis ahte lea juoga veara beare leahkimin.	Akte væssjojen deahpadimmie ij leah irhkeme.
Dovddu ahte dohkke sáhttá hárjehallat.	Gosse gellien aejkien deahpadieh jïh naaken destie nåake damta, dellie lea irhkeme.
Guoiggus buoret iešdovdui	Jïjtjedomtese
Lea olu maid sáhttá dahkat iežas iešdovddu nanostahttimii.	Jïjtjedomtese dej åssjeli bïjre maam jïjtjemse ussjede jïh gie lea.
Dá leat moadde ášši maid sáhttá geahččalit.	Maahta haarjanidh guktie damta manne dåhkesjem.
š Guoiggus buoret iešdovdui	š Jïjtjedomtese
Givssideapmi	Jis irhkesåvva
Go olbmot birrasis meannudit heajut soapmása vuostá, gohčoduvvo dat givssideap-min.	Gosse irhkesåvva aelhkies aerkies jïh nåake damta.
Ovttaskas ilgadis dahku ii rehkenasto givssideapmin.	Mohte ij naan edtjh tjïekedidh juktie jeatjah irhkieh.
Dalle go dat dáhpáhuvvá máŋgii ja dat gii gieđahallo heajut veadjá heajuid, de dat rehkenasto givssideapmin.	Dej sisvege göökte ovmessie hormonh, östrogene jïh gestagene (gulkroppshormone), mah gaskem jeatjebem darjoeh ij naan munnieluajhtemem åadtjoeh jïh dan gaavhtan ij maehtieh nåajsan sjïdtedh.
š Givssideapmi	Pubperteetesne kråahpe evtede maaneste geervese.
Jus givssiduvvo	Raerieh buerebe jïjtjedomtesasse
Go givssiduvvo lea álki ahte dovdagoahtá iežas leaboheapmin ja álgá veadjit heajuid.	Dah leah jïjnjh maam maahta darjodh guktie jïjtse jïjtjedomtesem nænnoestidh.
Muhto ii giige dárbbat čiehkadit dan dihte ahte earát givssidit.	Daesnie naan raerieh mejtie maahta pryövedh.
š Jus givssiduvvo	š Raerieh buerebe jïjtjedomtesasse
Lossesvuohta	Rïevhkestimmie
Muhtumindovdat iežas lossesvuođa, surolažžan, leaboheapmin dehe dovdat doaivvuhisvuođa lea lunddolaš oassi eallimis.	Gosse rïevhkeste dellie tåvsenh daalhkesi eebnh kråahpen sïjse njamma.
Leat áššit maid sáhttá dahkat ieš vai veadjá buorebut, ja gávdno veahkki jus dárbbaha.	Rïevhkestimmeste maahta ovmessie skaarah jïh skïemtjelassh åadtjodh jïh medtie fïerhten mubpien persovne gie rïevhkeste aarebi jaama enn jis ij rïevhkesth.
Mánodávddat lea vardin goaŧus man nieiddat ožžot oalle dássedit rávásmanagi rájis.	Dågka lea aaj dovres, jïh destie njavsodh, båajhtode kondisjovnem jïh vaenie sekselastoem åådtje.
Mánodávddat leat goruda vuohki čájehit ahte lea sohkabealválmmas.	Læjhkan daamhtaj aalka rïevhkestidh juktie sæjhta tjaebpies jïh veekes årrodh.
š Mánodávddat	š Rïevhkestimmie
P-pillar lea eastadeaddjiávnnas tableahttahámis nieiddaide.	Jeenjemes pruvhkieh onanereeme åvteli dah seksem jeatjabinie utnieh.
P-pillariin meidnejuvvo dávjjimusat dan mii rievtti mielde lea lotnolas p-pillar.	Dïhte voestes seksuellen dååjresem jeenjemesh jïjtsinie utnieh.
Dat siskkilda guokte sierra hormona, østrogena ja fiskesgoruthormona, mat earet eará dagahit ahte ii oaččo monne luovvaneami ja danin ii sáhte šaddat áhpeheapminge.	Sïejhme jïjnjh åssjelh jïh vuartoeh åtna guktie sjædta dïhte voestes aejkien gosse seksem jeatjabinie utnedh.
Rávásmanahki	š Sekse voestes aejkien
Joskos go lea 10 ja 13 jagi gaskkan lávejit eatnasat ollet rávásmanahkái.	Seksuellen syjhtede – bi, heteroe, homoe
Rávásmanagi áigge gorut ovdána mánás rávesolmmožin.	Seksuellen syjhtede lea dan bïjre mij tjoelem persovne åtna maam eahtsa jallh kleenghkeste.
Ovdamearkka dihte jietna ja sohkabealli rievdá, sáhttá oažžut nákkiid ja álgá beroštit seksas.	Maahta biseksuelle, heteroseksuelle jallh homoseksuelle årrodh.
Seksa vuosttaš geardde	Teestedh
Eatnasat lávejit lean onaneren ovdalgo leat anašan soapmásiin.	Ovmessie vuekieh åtna gosse teestedh.
Vuosttaš seksuálalaš vásáhus lea oainnát iežainis.	Daamhtaj åådtje gadtje- jallh vïrrepryövemem vedtedh.
Lea dábálaš ahte olbmos leat olu jurdagat ja vuordámušat got boahtá leahkit go vuosttaš geardde anaša soapmásiin.	Jis tjoeleskïemtjelassem teestedh maam suetievaarjelimmielaaken mietie dellie ij daarpesjh maeksedh.
š Seksa vuosttaš geardde	š Teestedh
Seksualálaš sodju - bi, hetero, homo	Tjonnestidh, tjuvliestidh jïh gijhkierdidh
Olmmoš sáhttá leahkit biseksuálalaš, heteroseksuálalaš dehe homoseksuálalaš.	Tjonnestidh, tjuvliestidh jïh gijhkierdidh jïjnjh lyjhkoeh dam darjodh.
Jus lea leamaš suddjekeahtes seksa lea álo buorre testet iežas sohkabealedávddaid dihte.	Jis ij leah dam dorjeme kaanne dan bïjre nïekede jïh haelede dam darjodh.
Got teasta dáhpáhuvvá vuolgá das man sohkabealedávdda dihte teste iežas.	Seammasïenten maahta aerkies årrodh voestes tjuvlien jallh gijhkierdimmien åvteli.
Dávjá oažžu guođđit cissa-dehe varraiskosa.	Guktie darhkan dorje gosse gijhkierdidh ?
š Testet iežas	š Tjonnestidh, tjuvliestidh jïh gijhkierdidh