p-pillar.html.xml

P-pillar lea eastadeaddjiávnnas tableahttahámis nieiddaide.	P-pillere lea preventijvevierhtie tabledtehammosne nïejtide.
P-pillariin meidnejuvvo dávjjimusat dan mii rievtti mielde lea lotnolas p-pillar.	Daamhtaj dïhte man nomme kombinereme p-pillere p-pillerem gohtje.
Dat siskkilda guokte sierra hormona, østrogena ja fiskesgoruthormona, mat earet eará dagahit ahte ii oaččo monne luovvaneami ja danin ii sáhte šaddat áhpeheapminge.	Dej sisvege göökte ovmessie hormonh, östrogene jïh gestagene (gulkroppshormone), mah gaskem jeatjebem darjoeh ij naan munnieluajhtemem åadtjoeh jïh dan gaavhtan ij maehtieh nåajsan sjïdtedh.
Leat leahkime máŋgga soarttat lotnolas p-pillara, muhtimat siskkildit østrogena, earát eanet fiskesgoruthormona.	Gååvnesieh gellie ovmessie kombinereme p-pillerh, naan lea jeenjebe östrogene, jeatjah jeenjebe gestagene.
Dat váikkuhit gorudii sierra ládje.	Dah ovmessie vuekieh kråahpem tsevtsieh.
Danin sáhttá dárbbahit geahččaladdat vai gávdná dan soartta mii soahpá buoremusat.	Dan gaavhtan maahta ovmessie p-pillerh pryövedh guktie dam såarhtem gaavnedh mij bööremes sjeahta.
Dat p-pillarat mat beare siskkildit una meari fiskesgorut hormona gohčoduvvo minipillar.	Dah p-pillerh mah ajve hormone gestagenem vuelehks dovsesne utnieh minipillerh gohtje.
Lea maid leahkime billár mas lea stuorit mearri fiskesgoruthormona mas lea seamma suodji go lotnolas p-pillaris.	Gååvnese aaj pillerem mij jollebe gestagenedovse åtna mij seamma vaarjelimmie åtna goh kombinereme p-pillere.
Man soarttat kártá ovttaskasas lea vuolgá das man soarttat p-pillara geavtá.	Mij såarhts kaarhtam åtna dan gaavhtan mij såarhts p-pillerem nåhtade.
Oamastit kárttá gos leat maid tableahtat hormoniidhaga sáhttá leahkit buorre jus anilda ahte lea váttis muitit goas galgá álgit nuppi kárttain.	Kaarhtam åtna gusnie aaj tabledth gååvnesieh hormoni namhtah maahta hijven årrodh jis tuhtjie gïerve mujhtedh gåessie edtja orre kaarhtam aelkedh.
Dan vahku áigge go borrá hormonakeahtes tableahtaid dehe ii váldde tableahtaid ollenge oažžu muhtinlágan mánnodávddaid.	Dan våhkosne gosse hormonefrïjjes tabledth vaalta jallh ij naan tabledth vaeltieh dellie såemies gujnelemmiem åådtje.
Dat gohčoduvvo muhtumin p-pillar- mánnodávddat dehe eret báhcán vardin.	Dïhte såemies aejkien p-pillere-gujnelemmiem gohtje.
Vaikko ii válddege mangelágán p-pillara ovttaskas lea ainge suddjejuvvon áhpehisvuođa vuostá dan vahku.	Jïlhts ij naan p-pillerh dennie våhkosne vaeltieh ennje vaarjele guktie ij nåajsan sjïdth.
Mot geavtá p-pillara ?	Guktie p-pillerh nåhtadidh ?
Jus geavtá p-pillara lea leahkime kárta mas leat 21 dehe 28 tableahta.	Jis p-pillerh nåhtede dellie kaarhtam åtna 21 jallh 28 tabledtigujmie.
Galgá váldit ovtta tableahta sullii seamma áiggi juohke beaivvi.	Edtja akte tabledtem medtie seamma tïjje fïerhten biejjie vaeltedh.
Jus lea kárta mas leat 21 tableahta nu galgá doallat gaskka vahku go lea borran buot tableahtaid kárttás.	Jis kaarhtam åtna 21 tabledth dellie våhkoem dejtie orrije mænngan gaajhkide tabledtide kaarhtesne vaalteme.
Jus lea kártá mas leat 28 tableahta dalle borrá hormonakeahtes tableahtaid maŋemus beivviid kárttás.	Jis kaarhtam 28 tabledth åtna dellie tabledth hormoni namhtah minngemes biejjieh kaarhtesne vaalta.
Galle hormonakeahtes tableahta leat vuolgá das makkár p-pillariid váldá.	Man gellie tabledth hormoni namhtah jeerehtse magkerh p-pillerh vaalta.
Dat tableahtat mat siskkildit hormonaid gohčoduvvo sohkkarbillarin.	Dah tabledth mah hormoni namhtah muvhtene dïjneghpillerh gohtje.
Jus lea vajálduhttán dehe vuovssadan p-pillara	Jis åajaldahti jallh p-pillerem voeksedi
Lea dehálaš váldit iežas tableahta sullii seamma áiggi juohke beaivvi.	Dïhte vihkeles tabledtem seamma tïjje fïerhten biejjien vaeltedh.
Jus lea váldditkeahttá eanet go 12 diimmu oainnát ahte gollá eanet go 36 diimmu tableahtaid gaskkan, lea riska ahte ii leat šat suddjejuvvon.	Jis jeenjebe goh 12 tæjmoeh vaasa, jeenjebe goh 36 tæjmoeh göökte tabledth gaskem, dellie vaahram sjædta ij leah vaarjelamme.
Man guhkes áigi eanemus oažžu gollát guovtti tableahta gaskkan vuolgá das man soarttat p-pillara geavtá ja gos kárttás lea.	Man guhkies tïjje maahta göökte tabledth gaskem jeerehtse man såarhts p-pillerem vaalta jïh gusnie lea kaarhtesne.
Mii guoská juste dan p-pillarii man váldá sáhttá lohkat geavtinrávvagis.	Maahta bipacksïetelem lohkedh.
Geavtinráva lea dat bábir mii lea báhka siste go oastá p-pillara.	Bipacksïetele lea dïhte paehpere mij lea aeskesne gosse p-pilleem åasta.
Sáhttá maid váldit oktavuođa dainna vuostáváldimiin gos lea ožžon p-pillara olggosčállot.	Maahta aaj dåastovem bïeljelidh gusnie p-pillerem åadtjodh.
Jus lea riska ahte ii šat leat suddjejuvvon áhpehisvuođa vuostá galgá dahkat ná:	Jis vaahra gååvnese ij leah vaarjelamme guktie ij nåajsan sjïdth edtja naemhtie darjodh:
Váldde dan dehe daid p-pillariid maid leat healbadan nu jođánit go vejolaš.	Vaeltieh dam jallh dejtie p-pillerem maam ij leah vaalteme dan varki maam maahta.
Geavtte kondoma dehe pessára jus anašat boahttevaš čieža beaivvi.	Kondomem jallh pessarem nåhtede jis negkedh dah båetieh tjïjhtje biejjieh.
Dasto leat suddjejuvvon fas.	Dan mænngan lea viht vaarjelamme.
Váldde fáhkka-p-pillara jus leat anašan maŋemus viđa jándoris ovdalgo guddet váldit tableahta daningo spermat sáhttet eallit goaŧus ja monnejohtasis máŋga beaivvi.	Vaeltieh akute-p-pillerem jis negkeme dah minngemes vïjhte dygnh åvteli idtji tabledtem vaeltieh juktie spermijh maehtieh boernesgåetesne jïh munnieåerine jieledh gellie biejjieh.
Jus vuovssada njealji diimmu siste dan maŋŋel go lea váldán iežas p-pillara dehe jus lea luhčadávda ii leat sihkkar ahte gorut geargá váldit hormonaid.	Jis voeksede åvteli njieljie tæjmoeh vaesieh mænngan p-pillerem veelti jallh jis skrovrehtasse, ij leah vihties kråahpe hinni dah hormonh vejtiestidh.
Dalle galgá váldit ođđa tableahta nu ahte lea bistevaččat suddjejuvvon.	Dellie edtja orre tabledtem vaeltedh guktie ennje vaarjelamme.
Ođđa tableahta galgá váldit eará kárttás nu ahte ii váillo das man geavtá dan háve.	Dïhte orre tabledte, dam edtja jeatja kaarhteste vaeltedh guktie ij aktem fååtesh kaarhtesne maam daelie nåhtede.
Dan kárttá sáhttá atnit researvan jus dárbbaha váldit liiggis soames háve.	Dïhte kaarhte maahta reservine utnedh jis naan lissietabledtem viht daarpesje.
Jus lea leamaš čoavjebávččas dehe soames eará ágga dovdat eahpesihkkarin jus lea ožžon tableahtaid maid galgá ferte suddjet iežas kondoma dehe pessára ja boahttevaš čieža beaivvi.	Jis voeksedi jallh skovrehtassem utni jallh jeatjah sjïekenistie damta ovvihties jis tabledtide vejtiestidh edtja kondomine jallh pessarine vaarjelidh dah båetije tjïjhtje biejjieh.
Sáhttá álo jearrat jortamovrras ovdamearkka dihte nuoraidvuostáváldimis dehe jortamovravuostáváldimis jus dovdá iežas eahpesihkkarin.	Maahta åålegh tsegkietniem gihtjedh vuesiehtimmien gaavhtan noeredåastoevisnie jallh tsegkietniedåastoevisnie jis ovvihties damtedh.
Muhtumin lea anolaš sirdit ovddos mánnodávddaid, ovdamearkka dihte jus galgá vuolgit reisui.	Muvhtene maahta sjïehteles gujnelemmiem juhtedh, vuesiehtimmien gaavhtan jis edtja feeledh.
Dan sáhttá dahkat p-pillariin.	Dam maahta p-pillerinie darjodh.
Dalle álggaha ođđa kárttá dakkaviđe go ovddit lea nohkan.	Dellie aalka orre kaarhtem ryöktesh dan mænngan akte nåhki.
Jus váldá sohkarbillara njuike badjel daid ja manná njuolga ođđa kártái.	Jis dïjnegepillerem vaalta dellie ij dejtie vaeltieh jïh ryöktesth orre kaarhtine aalka.
Dat mearkkaša ahte ii ane gaskka hormonatableahtaiguin ovdalgo háliida mánnodávddaid, ovdamearkka dihte go boahtá ruoktot reaissus.	Dïhte sæjhta jiehtedh ij hormontabledte-gaske sjïdth åvteli sæjhta gujnelemmiem åadtjodh, vuesiehtimmien gaavhtan gåessie gåetide viht båetedh.
Ii leat váralaš sirdit mánnodávddaid dáinna vugiin ja dan sáhttá dahkat máŋgga mánu áigge.	Ij leah vaahreles gujnelemmiem juhtedh dennie vuekesne jïh maahta dam gellie aski mietie darjodh.
Muhto mađi guhkkelii geahččala sirdit mánnodávddaid dađi stuorit riska lea ahte sirdin eahpelihkostuvvá ja dalle oažžu vardima goittotge.	Men dan guhkebe pryövoe gujnelemmiem juhtedh dellie stuerebe vaahra ij gåeredh jïh aalka læjhkan vïrremem åadtjodh.
Danin láve ráva leahkit ahte atná mánnodávddaid goittotge juohke goalmmát mánu, nu daddjon njeallje háve jagis.	Dan gaavhtan pråvhka raeriestidh, edtja gujnelemmiem utnedh fïerhten gåalmeden asken, dïhte sæjhta jiehtedh njieljie aejkieh jaepesne.
Eastadanávnnas mii siskkilda østrogena sáhttá addit lassánan riskka varradahppomii.	Preventijvevierhtieh gusnie östrogene maahta vedtedh stuerebe vaahram vïrredamhpam åadtjodh.
Muhto dat riska lea hui unni.	Mohte dam vaahram lea dan onne.
Ovdamearkka dihte ahte oažžu varradahppoma go lea áhpeheapme go borrá p-pillara.	Vuesiehtimmien gaavhtan stuerebe vaahra vïrredamhpam åadtjodh gosse nåajsan enn gosse p-pillerem vaeltedh.
Riska varradahppomii lassána jus olbmos lea badjelmearálaš alladeaddu, lea váhnen dehe oappážat geat leat ožžon varradahppoma ovdal 50 jagi dehe jus alddán lea leamaš varradahppon ovdal.	Vaahram vïrredamhpam åadtjodh jienede gosse buajtehks, eejhtegh jallh åerpenh åtna gie vïrredamhpam åadtjoeji åvteli 50 jaepien båeries sjïdti jallh jis jïjtje vïrredamhpam aarebi utni.
Dalle lávejit ávžžuhit válljet østrogenakeahtes suoji áhpehisvuođa vuostá ovdamearkka dihte p-soappi dehe minipillara.	Dellie pråvhka raeriedidh edtja veeljedh vierhtiem mij östrogenen namhtah guktie ij nåajsan sjïdth, vuesiehtimmien gaavhtan p-såebpie jallh minipillere.
Gos sáhttá oažžut p-pillara ?	Gusnie maahta p-pillerem åadtjodh ?
P-pillara sáhttet čállit reseptii jortamovra dehe doavttir nuoraidvuostáváldimis, jortamovravuostáváldimis dehe seksa- ja ovttaseallinvuostáváldimis.	P-pillerem maahta receptesne åadtjodh tsegkietneste jallh dåakteristie noeredåastoevisnie, tsegkietniedåastoevisnie jallh sekse- jïh ektiejielijedåastoevisnie.
Sáhttá maid jorgasit nissonklinihkkii dehe dearvvašvuođaguovddážii.	Maahta aaj nyjseneklinikem jallh hoksejarngem bïeljelidh.
Ieš tableahtaid oažžu viežžat apotehkas.	Dah tabledth apotehkeste veedtjie.
Man olu p-pillar máksá sáhttá sierranit gos riikas orru ja man boaris lea.	Man dovres p-pillerem maahta juekedh gusnie laantesne årroeminie jïh man båeries.
Muhto eanaš eanadikkiin ja guovlluin leat eastadanávdnasat hálbbibut go lea vuollái 20 jagi.	Jeenjemes laantedigkine jïh regijovnine prevensjovnevierhtieh aelpebe gosse nuerebe 20 jaepeste.
Man sihkkar lea p-pillar ?	Man vihties p-pillere ?
Jus váldá iežas p-pillara nu go galgá lea riska šaddat áhpeheapmin hui unni.	Jis p-pillerem vaalta guktie edtja dellie vaahra nåajsan sjïdtedh dan onne.
Got heaitá p-pillariin ?	Guktie p-pillerinie orrijidh ?
Jus háliida heaitit p-pillariin, nu láve buoremus leahkit ahte borrá válmmasin p-pillarkárttá man lea borrame ja dasto ii álgge ođđasiin.	Jis sæjhta p-pillerinie orrijidh, dellie pråvhka bööremes årrodh dam p-pillerekaarhtam vaeltedh jïh ij orre kaarhtine aelkieh dan mænngan.
Ii leat váralaš heaitit p-pillariin gasku kárttá, muhto riska lea ahte dalle sáhttá oažžut dásehis vardimiid.	Ij leah feerlege p-pillerinie orrijidh gaskoeh kaarhtesne, mohte vaahra gååvnese maahta ovjaabnan vertemh åadtjodh.
Jus ii hálit šaddat áhpeheapmin nu lea dehálaš geavtigoahtit soames eará suoji áhpehisvuođa vuostá jus lea cinneanašeapmi.	Jis ij sïjhth nåajsan sjïdtedh dellie vihkeles jeatjah vaarjedimmieh aalka nåhtadidh guktie ij nåajsan sjïdth jis tsavnoenegkemem åtna.
Lea sierralágán man jođánit mánnodávddat bohtet johtui maŋŋel go lea heaitán p-pillariin.	Dïhte jeerehtse man varki gujnelemmie aalka dan mænngan lea p-pillerinie orrijamme.
Muhtimat ožžot dássedis mánnodávddaid dakkaviđe ja nuppiide dat sáhttá váldit máŋga mánu.	Naan åadtjoeh jaabnan gujnelemmiem varki jïh jeatjide kaanne gellie askh vaesieh.
Jus ii hálit šaddat áhpeheapmin lea dehálaš boahtit johtui suddjemiin áhpehisvuođa vuostá jus lea cinneanašeapmi vaikko mánnodávddat eai leatge boahtán johtui.	Jis ij sïjhth nåajsan sjïdtedh lea vihkeles mujhtedh vaarjedidh guktie ij nåajsan sjïdth jis tsavnoenegkemem åtna jïlhts idtji gujnelemmie bååstide båetieh.
Monneluovvaneapmi dáhpáhuvvá sullii 14 beaivvi ovdal mánnodávddat bohtet ja jur dalle lea riska stuorimus šaddat áhpeheapmin.	Munnieluajhteme medtie 14 biejjieh åvteli gujnelemmie jïh dellie stööremes vaahra nåajsan sjïdtedh.
Jus ii leat ožžon ruovttoluotta iežas mánnodávddaid guhtta mánu maŋŋel go lea heaitán p-pillariin dalle galgá váldit oktavuođa nuoraidvuostáváldimiin, jurtamovravuostáváldimiin, liike- ja sohkabealevuostáváldimiin dehe dearvvašvuođaguovddážiin váldin dihte čielgasa mas dat vuolgá.	Jis ij leah gujnelemmiem åådtjeme govhte askh mænngan p-pillerinie orrijidh edtja noeredåastoevasse, tsegkietniedåastoevasse, njaltje- jïh tjoeledåastoevasse jallh hoksejarngese bïeljelidh guktie åådtje daejredh mannasinie naemhtie.
Ovddut	Aevhkieh
Dat lea sihkkaris suodji áhpehisvuođa vuostá	Vihties vaarjelimmie guktie ij nåajsan sjïdth.
Mánnodávddat unnot ja šaddet dásseleppot	Gujnelemmie vaenede jïh jeenjebe jaabnan sjædta.
Oažžu unnit mánnodávdabákčasiid	Gujnelemmiebaaktjesem unnede.
Riska vuolšái monnejohtasis ja borašdávdii monnerávssás ja goaŧus unnu.	Vaahram vaenede munnieluejhtemh ovledh jïh cancerem munnieståahkine jïh boernesgåetesne åådtje.
Mánnodávddaid sáhttá sirdit ovddos jus ovdamearkka dihte galgá reiset juosat.	Maahta gujnelemmiem juhtedh åvtese jis vuesiehtimmien gaavhtan edtja vuelkedh.
Heajos bealit	Vaejvieh
P-pillar ii suddje sohkabealedávddaid vuostá.	P-pillere ij tjoeleskïemtjelassi vööste vaarjelh.
Hormonat sáhttet váikkuhit ovttaskassii nu ahte ovdamearkka dihte oažžu oaivebákčasa, oažžu nákkiid dehe dovdá iežas šlundin.	Dah hormonh maehtieh tsevtsedh guktie vuesiehtimmien gaavhtan åejjieh aalka saejriedidh, njavsodh jallh hujnies damtedh.
Daningo sierra p-pillarat váikkuhit gorudii sierra ládje sáhttá geahččalit molsut eará sortii jus oažžu ila olu siidováikkuhusaid.	Dan gaavhtan ovmessie p-pillerh kråahpem tsevtsedh ovmessie vuekine maahta pryövedh molsedh jeatjah såarhtese jis jïjnjh vaejvieh åadtjoeh.
Jus vuovssada, jus lea luhčadávda dehe vajálduhttá váldit tableahta ii sáhte leahkit sihkkar ahte ii šatta áhpeheapmin.	Jis voeksede, skrovretassh åådtje jallh åajaldahta tabledtem vaeltedh ij maehtieh vihties årrodh ij nåajsan sjïdtedh.