ravasmanahki.html.xml

Joskos go lea 10 ja 13 jagi gaskkan lávejit eatnasat ollet rávásmanahkái.	Såemies aejkien gåessie 10 jïh 13 jaepiej gaskem pruvhkieh jeenjemesh puberteetese båetedh.
Rávásmanagi áigge gorut ovdána mánás rávesolmmožin.	Pubperteetesne kråahpe evtede maaneste geervese.
Ovdamearkka dihte jietna ja sohkabealli rievdá, sáhttá oažžut nákkiid ja álgá beroštit seksas.	Vuesiehtimmien gaavhtan gïele jïh dïrregh jeatjahtehtieh, maahta njavsodh jïh pråvhka aelkedh seksen bïjre ussjedidh.
Hormonat bidjet johtui rávásmanagi.	Puberteete aalka hormonigujmie.
Hormonat leat ávdnasat mat šaddet goruda sierra ravssain.	Hormonh leah ïebnh mah ovmessie reavsine kråahpesne sjidtieh.
Hormonat váikkuhit mot gorut doaibmá máŋgga sierra ládje.	Hormonh tsevtsieh guktie kråahpe jåhta jïjnjh ovmessie vuekine.
Ovdamearkka dihte stivrejit nahkáriid, varradeattu, miela ja man olu čáhci lea gorudis.	Vuesiehtimmien gaavhtan dah nahkerem, vïrrediedtesem, bïevsterh stuvrieh man jïjnjh tjaetsiem kråahpesne åtna.
Hormonat maid mearridit got ja goas gorut ovdána.	Hormovnh aaj dah mah nænnoestieh gåessie jïh guktie kråahpe jeatjahtahta.
Go olle rávásmanahkái ja mot dan dovdá variere olbmos olbmui.	Gåessie puberteetesne jïh guktie dam dååjrehte jeatjahtahta persovneste persovnese.
Muhtimat sáhttet vuordit mánnodávddaid dehe skávžžáid oažžuma go fas earáid mielas dat lea áŋgir.	Naan vuertieh goske gujnelemmiem åadtjodh jallh skaavtjoem sjïdtedidh mearan jeatjah tuhtjieh slæjhtoe sjïdtedh.
Ollego árrat dehe maŋŋit rávásmanahkái dan ii sáhte stivret ieš.	Jis aareh jallh seente puberteetese båata ij maehtieh jïjtje stuvredh.
Nieiddain rávásmanahki láve álgit go lea 10 ja 12 jagi gaskkas ja bártniin 11 ja 13 jagi gaskkas.	Nïejtide puberteete pråvhka aelkedh gåessie 10 jïh 12 jaepiej gaskem jïh baernide 11 jïh 13 jaepiej gaskem.
Muhto lea dábálaš ahte dat dáhpáhuvvá árabut ja maŋibut maid.	Mohte dïhte daamhtaj aalka dovne aarebi jïh seentebe.
Man boaris lea go olle rávásmanahkái lea stuora oassái árbbálaš.	Man båeries gåessie puberteetese båata lea aerpeles.
Oppa rávásmanahki láve váldit vihtta – guhtta jagi ja dan áigge lea buohkain iežas tákta.	Abpe puberteete vïjhteste govhtese jaepieh jåhta jïh dennie tïjjesne gaajhkide joekehts sjidtieh.
Rávásmanahki álgá dávjá ahte šaddá jođánit.	Puberteete daamhtaj aalka varki sjïdtede.
Muhtimin soaitá dovdat iežas boakkasin daningo goruda buot oasit eai šatta seamma távttas.	Muvhtene maahta tjålhpoeh damtedh juktie gaajhkh bielieh kråahpesne eah seammasïenten sjïdtedieh.
Ovdamearkka dihte gieđat ja juolggit lávejit šaddat hui sakka álggos.	Vuesiehtimmien gaavhtan gïeth jïh juelkieh varki aalkovisnie sjïdtedieh.
Go boahtá eret rávásmanagis lea šaddan válmmasin guhkkodahkii.	Gåessie puberteeteste båata dellie gåhkoem sjïdtedamme.
Leahkit rávásmanagis	Puberteetesne årrodh
Gullá dávjá ahte rávásmanahki lea áŋgiris perioda.	Daamhtaj åådtje govledh puberteete gïerve boelhkem.
Nu sáhttá leahkit muhtumiidda, muhto ii buohkaide.	Naemhtie maahta muvhtene årrodh, mohte ij gaajhkesidie.
Máŋgasii dat lea somás ja gelddolaš áigi eallimis, go dáhpáhuvvet máŋggat ođđa áššit iežainis ja earáin ovttaskasa birra.	Jïjnjide luste jïh gïeltegs tïjjem jieliemisnie, gosse jïjnjh orre aath deahpadieh dovne jïjtjemdh jïh jeatjajgujmie.
Máŋggat liikojit šaddat ja oažžut eanet rávesolbmo goruda ja hámi, muhto eai buohkat.	Jïjnjh lyjhkoeh sjïdtedidh jïh jienebe geerve kråahpem jïh guelmiem åadtjoeh, mohte ij gaajhkesh.
Sáhttá dovdot seagas ahte gorut rievdá, muhtumin sáhttá dovdot ahte ii riekta čuovo mielde.	Maahta båasaridh gosse kråahpe jeatjahtahta, muvhtene maahta damtedh ij leah ryöktesth meatan.
Muhtumin sáhttá dovdot dego ahte leat jurdagat ja gáibádusat, ovdamearkka dihte mot galgá leahkit ja man hámat galgá leahkit nieidan ja bárdnin.	Muvhtine maahta damtesovvedh goh åssjelh jïh krïevemh gååvnesieh, vuesiehtimmien gaavhtan guktie edtja årrodh jïh vååjnedh nïejtine jallh baernine.
Rávesolbmuin sáhttet leahkit idéat makkárat nuppelotjahkásaččat ” leat ”, man sáhttá govvidit negatiivvalaš sániiguin dego nuppelotjahkásaččat leat lossadat ja riidát.	Geerveh maehtieh åssjelh utnedh guktie noere “ leah ”, mejtie maehtieh negatijveles baakoejgujmie bïhkedidh, numhtie noerh leah vaejvies jïh rajjadieh.
Galgá muitit ahte ii geasge leat riekti gieđahallat ovttaskasa soamehemiid ja juohkehaččas lea riekti leahkit dat gii háliida.	Edtja mujhtedh ij naan reaktam utnieh jeatjide nåakelaakan gïetedidh jïh reaktam åtna årrodh dam maam sæjhta årrodh.
Jus dovdo váivi lea buorre ságastit soapmásiin.	Jis vaejvies damta maahta hijven giejnie soptsestalledh.
Dat sáhttá ovdamearkka dihte leahkit skuvladivššár, skuvlakurator dehe soamis nuoraidvuostáváldimis.	Maahta vuesiehtimmien gaavhtan skuvlesåjhterinie, skuvlekuratovrine jallh naan noeredåastoevisnie.
Mii dáhpáhuvvá rávásmanagis ?	Maam puberteetesne deahpede ?
Nieiddaide lea vuosttas mearka ahte lea ollen rávásmanahkái ahte rattit šaddagohtet.	Nïejtide voestes væhta puberteetese båateme njammah aelkieh sjïdtedidh.
Dan sáhttá dovdat go oažžu una garra marššiid radderuppiid duohkái.	Maahta maam akt damtedh mij lea ohtje jïh garres njidtjie-vaahteren duekesne.
Dat lea ratti raksa mii ovdána.	Dïhte lea dah reavsah njammesne mejtie sjïdtedieh.
Go rattit šaddet sáhttet dat sakŋidit ja leahkit bákčasat.	Gosse njammah sjïdtedieh maehtieh siknjiedidh jïh baektjiedidh.
Lea maid dábálaš ahte bávččaga go časká juoga vuostá dehe nordada rattiid garrasit.	Aaj daamhtah baektjede gosse dejtie mïsse håasedh jallh garres dejtie doehtedidh.
Dávjjimusat nubbi raddi šaddá ovdal nuppi.	Daamhtaj akte njamma aalka sjïdtedidh åvteli dïhte mubpie.
Lea dábálaš ahte rattit jotket šaddat sierra távttas.	Daamhtaj njammah jåerhkieh ovmessielaakan sjïdtedidh.
Measta bealli bártniin oažžu raddemarššiid mat sáhttet oidnot ja dovdot una maršin nuppi dehe goappeš radderuoppi vuolde.	Mahte bieliem baernijste åadtjoeh mïelkenreavsah mah dovne maahta vååjnedh jïh damtedh akten jallh gåabpegh mïelken-vaahteri nuelesne.
Radderavssat sáhttet maid dovdot vehá bákčasat, muhto dat ii leat váralaš.	Mïelkereavsah maehtieh aaj damtedh ånnetji baektjiedidh, mohte dïhte ij leah feerlege.
Oanehis áigge geažis lávejit radderavssat šaddat unnin fas.	Ånnetji mænngan dellie unnede viht.
Dasa gollá guokte – golbma jagi.	Kaanne göökte jallh golme jaepieh vaalta.
Guolggat gorudis	Sïehpe jïh goelkh kråahpesne
Rávásmanagis oažžu sohkabealeguolggaid.	Puberteetesne sïehph åådtje.
Guolggat šaddet olggobealde sohkabeali ja buođggaid guvlui.	Dïhte aalka juelkiej gaskem sjïdtedidh.
Sihke bártnit ja nieiddat sáhttet oažžut guolggaid gurgadassan gitta nábi rádjái.	Dovne baernieh jïh nïejth maehtieh goelkh naepien vööste åadtjodh.
Olmmoš oažžu maid guolggaid gieđa vuollái ja dábálaš ahte oažžu eanet guolggaid eará sadjái gorudii maid ovdamearkka dihte gieđaide ja julggiide.	Aaj gaejnjielisnie sjïdtedieh jïh daamhtaj aaj jeatjah sijjine kråahpesne, vuesiehtimmien gaavhtan gïetide jïh juelkide.
Bártnit sáhttet oažžut guolggaid raddái ja sealgái.	Baernide maehtieh aaj rudtjesne jïh prægkosne sjïdtedidh.
Bártniide šaddet skávžžát.	Baernide skaavtjoeh sjïdtedieh.
Dat lávejit álgit badjebaksamis ja viidot dasto muođuide ja gáibái.	Pråvhka bijjiebangsemisnie aelkedh jïh dan mænngan searoemidie jïh gaajpan.
Muhtumiin sáhttá guolgašaddan ain lassánit ja šaddat garraseappot guhkás rávis ahkái.	Naan dejstie jåerhkieh jeananidh jïh söökes sjidtieh.
Rávásmanagis vuovttat oaivvis šaddet jođáneappot vuodjan go ovdal.	Puberteetesne voepth buajtehks sjidtieh varkebe goh aarebi.
Dat vuolgá das ahte dálgarávssát válbmejit eanet vuoja.	Dïhte dan gaavhtan buejtiereavsijste jienebe buejtiem sjidtieh.
Danin sáhttá dárbbahit bassat vuovttaid dávjjibut go lea dahkan ovdal.	Dannasinie kaanne tjuara voepth daamtasåbpoe bïssedidh enn aarebi.
Vuolabealli	Tsåvhnoe
Vuolabealli muhto rávásmanagi áigge nu sturrodagas go fearggas.	Tsåvhnoe puberteetesne jeatjahtahta, dovne stuaradahkem jïh klaeriem.
Vuodjaravssat álget oidnot čielgaseappot mii dagaha ahte sáhttá fuomášit dielkkuid ja nákkiid mat leat lunddolaččat eaige leat váralaččat.	Buejtiereavsah tjïelkebe vååjnoeh mestie maahta aajhtsedh tsiehkieh jïh jeatjah njaltjesne mah leah iemeles jïh ij leah vaahreles.
Vuodja ja čáziid mat álget ráhkkanit dagahit ahte vuolabealli maid hakso earáládje go ovdal.	Bïevestahkh jïh jeatjah darjoeh tsåvhnoe jeatjahlaakan hopsoe goh aarebi.
Nieiddain šaddet sihke olggut ja siskkit cinnabaksamat stuoribun ja seavdnjadeabbon.	Nïejtide dovne bæjngolen jïh sisnjelen tsïnnebangsemh stuerebe jïh mïrhkebe sjidtieh.
Dávjá siskkit cinnabaksamat šaddet nu ahte oidnojit olggobealde olggubuid.	Daamhtaj dah sisnjelen tsïnnebangsemh sjidtieh guktie dejtie vuajna ålkolen dejtie bæjngolen tsïnnebangsemidie.
Maid bunnu šaddá.	Aaj klitorisem sjïdtede.
Cinni, goaŧŧu ja monnerávssát mat leat goruda siste šaddet stuoribun.	Tsïnne, boernengåetie jïh munniestuehkie mah kråahpen sisnie dah sjïdtedieh.
Monneseallaluovvaneapmi álgá.	Munnieluejhteme aalka.
Bártniin bálločalmmit álget šaddat.	Baernide dellie dah goelh mah aelkieh sjïdtedidh.
Maid bállu ja náhpol šaddet ja sturrot ja bállu oažžu seavdnjadit feargga.	Aaj båasa jïh boetje sjïdtedieh jïh stuerebe sjidtieh jïh båasa aaj mïrhkebe sjædta.
Man olu náhpol šaddá lea sierralágan olbmos olbmui.	Man jïjnje boetjem sjïdtede lea ovmessie persovneste persovnese.
Maid siskkit sohkabealeravssat man gohčoduvvo ovdaraksan ja siepmanravssat šaddet.	Aaj dah sisnjelen tjoelereavsah mejtie gohtje prostata jïh spoejeh.
Ovdanáhkki viidu ja stuorru ja ovdanáhki vuolde álgá “ spegma ”, vilgeslágán vuoidi čáhci šaddat.	Åvtenjaltje stuarene jïh stuerebe sjædta jïh dan nuelesne aalka smegmam, veelkeslaakan badtja, sjïdtedidh.
Go bálločalmmit šaddet dat sáhttet leat bákčasat.	Gosse goelh sjïdtedieh maehtieh ånnetji baektjede.
Dat láve leahkit mearkan ahte dat leat álgán válbmet siemagolgosa.	Dïhte pråvhka væhtam årrodh dah aelkieh spermijerh darjodh.
Dat láve dáhpáhuvvat 14-15 jagis, muhto dat sáhttá álgit árabut ja maŋibut.	Dïhte pråvhka deahpadidh gosse 14-15 jaepien båeries, mohte maahta gujht aelkedh dovne aarebi jïh dan mænngan.
Jus boahtá siemagolggus go oažžu orgásma, nu dat mearkkaša ahte sohkabealegivssas.	Jis sperma båata gosse dam luajhta, dïhte sæjhta jiehtedh tjoelenjoetseldh sjædta.
Dalle sáhttá dahkan soapmása áhpeheapmin jus lea cinneanašeapmi.	Dellie maahta naan nåajsan darjodh jis tsïnneboetjemem åtna.
Rávásmanagis lea dábálaš ahte oažžu orgásma ihkku go nohkká.	Puberteetesne daamhtaj luejhtemem åadtjodh jïjjege gosse åara.
Muhtumiidda dáhpahuvvá dat beare moadde háve muhto earát ožžot idjasaš orgásmmaid máŋgga jagi áigge.	Muvhtide daate deahpede barre naan aejkien mearan jeatjah luejhtemem fïerhten jïjjen åådtje gellien jaepiej raejesne.
Golgamat	Galkegh
Ovdalgo mánnodávddat bohtet álgá oažžut golgamiid.	Åvteli gujnelemmie båata aalka galkegh åadtjodh.
Dan fuomáša go boahtá vehá fiskesvielgadas buvssaide.	Dam aajhtsa gosse ånnetji vïskesveelkes galkemem lijhkiemåvhkesne.
Golgamat dagahit nu ahte vuohččecuoccat cinnis dollo lávttasin, dat dollet maid cinni ráinnasin ja suddjejit infekšuvnnain.	Galkegh darjoeh guktie njevlieskïelth tsïnnesne måasodh, dah aaj darjoeh guktie tsïnnesne reejnes jïh infeksjovni vööste vaarjelieh.
Mánodávddat	Gujnelemmie
Go oažžu mánodávddaid mearkkaša ahte monneseallaluovvaneapmi lea beassan johtui.	Gujnelemmie åådtje dïhte lea munnieluejhteme aalka.
Dat mearkkaša ahte lea sohkabealeválmmas, dalle sáhttá šaddat áhpeheapmin ja oažžut mánáid.	Dïhte sæjhta jiehtedh tjoelenjoetseldh, maahta nåajsan sjïdtedh jïh maanam åadtjodh.
Vuosttas mánodávddat lávejit boahtit sullii guokte jagi maŋŋel go rattit leat álgán šaddat.	Voestes gujnelemmie pråvhka båetedh medtie göökte jaepieh mænngan njammah eelkin sjïdtedidh.
Dávjjimusat dat álget ahte boahtá beare vehá varra buvssaide dehe báhpirii go sihkku iežas.	Daamtasåbpoe aalka dejnie barre ånnetji vïrrem lijhkiemåvhkese jallh paehpierasse båata gosse njaamede.
Lea maid dábálaš ahte leat ruškeslágán golgamat ovdalgo oažžu vuosttas mánodávddaid.	Daamhtaj aaj sïejhme provnelaakan galkegh åtna åvteli voestes gujnelemmiem åådtje.
Dat lea goruda vuohki muitalit ahte mánodávddat leat jođus.	Dïhte lea kråahpen vuekie jiehtedh gujnelemmie båata.
Varraseagat golgamat lávejit leahkit čáhppadat ja ruškeslágánat, dat vuolgá das go varra geargá goikat ovdalgo boahtá olggos.	Vïrrebleenteme galkegh pruvhkieh mïrhke jïh provnelaakan årrodh, destie vïrre ånnetji gejhkie åvteli olkese båata.
Álggus lea dábálaš ahte mánodávddat eai leat dássedat.	Aalkovisnie daamhtaj gujnelemmie ij jaabnan båetieh.
Sáhttá oažžut mánodávddaid oktii ja dasto sáhttet jávkat máŋga mánu ovdalgo bohtet fas.	Maahta vuesiehtimmien gaavhtan gujnelemmie akten aejkien åadtjodh jïh dellie gellie askh vaesieh åvteli viht båata.
Dat lea dábálaš iige leat váralaš.	Dïhte lea sïejhme jïh ij leah vaahreles.
Sáhttá leahkit himolaš, onaneret dehe anašit eará ládje ja oažžut orgasmma juo ovdalgo lea sohkabealválmmas.	Maahta sekseostem utnedh, onanereeredh jallh seksem utnedh jeatjah vuekine jïh orgasmem åadtjodh joe åvteli tjoelenjoetseldh sjædta.
Muhto go šaddá sohkabealválmmas láve hállu ja gáibádus seksii lassánit.	Mohte gosse tjoelenjoetseldh sjædta dellie oste seksem utnedh jeanamidh.
Vaikko leage onaneren juo go lei nuorat dávjjimustá rávásmanagis eatnasat álget onaneret diđolaččabut.	Jïlhts lea onanereereme joe gosse nuerebe dellie daamhtajommes puberteetesne jeenemessh aalka jienebe voerkes onanereeredh.
Máŋggat jurddašit dávjjibut dakkára mii lea seksain dahkamis ja lea dábálaš ahte álgá jurddašit got boahtá dovdot vuosttas geardde go lea seksa soapmásiin.	Jïjnjh ussjedieh daamhtajommes dejtie mah leah seksen bïjre jïh daamhtaj aalka funterdidh guktie edtja damtedh dan voestes aejkien gosse edtja mubpine seksem utnedh.
Bártniide sáhttet jurdagat seksas dahkat ahte álkit oažžu erekšuvnna.	Baernide maehtieh dah sekseåssjelh darjodh aelhkebe garresem åadtjodh.
Muhtimin dat dáhpáhuvvá ipmirkeahttá manin.	Muvhtene deahpede jïlhts ij guarkoeh mannasinie.
Dat sáhttá ovdamearkka dihte leahkit go čohkkeha busses mii doarggista dehe go sihkkelastá sáddoluottas.	Dïhte maahta vuesiehtimmien gaavhtan årrodh gosse bussesne tjahkesje mij firrie jallh gosse gearketjegeajnosne sygkelde.
Doarggisteamit dagahit ahte signálat mannet njuolga cissanávlái manakeahttá vuoigŋas meaddel.	Dah firremh signaalh rïekte boetjese seedtieh, jïh ij aajlese.
Dat sáhttá orrut soameheapme ja sáhttá jáhkkit ahte lea okto gii oažžu erekšuvnna dáhtokeahttá, vaikko dat lea rievtti mielde hui dábálaš.	Destie maahta sjaejmoejidh jïh maahta aelhkie ussjedidh oktegh lea garresem åadtjodh jeajesne, jïlhts dïhte dan sïejhme.
Jur nugo vuovttat jođáneappot šaddet vuodjan nu šaddá liiki maid nu.	Seammalaakan goh voepth varkebe buajtehkåbpoe sjædta aaj njaltjine.
Dat vuolgá das ahte vuodjaravssat buvttadit eanet vuoja go ovdal, muhtumin eanet go rievtti mielde dárbbaha.	Dïhte destie buejtiereavsah jienebe buejtieh produseerieh goh aarebi, muvhtene jienebe goh daarpesje.
Dan fuobmá das ahte liiki čuovgá eareliiggánit njuni birra ja gállus, muhto maid muođuin ja sealggis.	Dam aajhtsa gosse njaltja gæjka, joekoen njuenien bïjre jïh gaallosne, mohte aaj searoeminie jïh rudtjesne.
Go liikái šaddá vuodja sáhttá dat dagahit ahte oažžu nákkiid ja liikemáđuid.	Gosse njaltja buajtehkåbpoe sjædta dellie aaj njavsodh jïh pormaskh åadtjodh.
Rávásmanagis sáhttá maid oažžut sárgáid liikái, nu gohčoduvvon liikeluoddanemiid. Dat vuolgá das ahte liiki vatná jođáneappot go geargá vuogáiduvvat.	Puberteetesne maahta aaj straanjes njaltjesne åadtjodh, maam gohtje njaltjastraanjes Dïhte naemhtie sjædta juktie njaltja seejkede varkebe enn dïhte sjïehtede.
Nieiddain lea dábálaš ahte oažžu luoddanemiid rattiin, spirraliin ja badjeváhkáin.	Nïejth daamhtaj dejtie njammine, sjeagkeminie jïh roejtine åadtjoeh.
Bártniin lea dábáleamos čielggis ja olggiin.	Baernine daamhtemes rudtjesne jïh åelkine.
Luoddanemiid šaddet šoavkadeabbon áiggi mielde.	Dah straanjh tïjjen mietie spåallan.
Olmmoš álgá bivastuvvat eanet rávásmanagis, danin lea dehálaš basadit juohke beaivvi.	Aalka aaj jienebe bïevestidh puberteetesne, dannasinie vihkeles fïerhten biejjien bïssede.
Jus atná dárbbašlažžan, sáhttá geavtit deodorántta gieđavuole.	Jis tuhtjie daarpesjidh, dellie maahta deodorantem gaejnelinie utnedh.
Jur nugo olles gorudis jietna ovdána rávásmanagis.	Seammalaakan goh kråahpe dellie aaj gïele jeatjahtehtedh puberteesne.
Guoggun šaddá ja jietnabaksamat šaddet guhkibun mii dagaha ahte jietna šaddá seavdnjadeabbon ja roavvaseabbon, dan gohčoduvvo jietnadoajáhat.	Gealoe sjïdtede jïh gïelebaanth gåhkadieh guktie gïele mïrhkebe sjædta.
Dat dáhpáhuvvá sihke nieiddain ja bártniin.	Daate gujht deahpede dovne nïejtide jïh baernide.
Muhto bártniid jietna muhto eanet go nieiddaid ja dat sáhttá dagahit ahte bárdnin jiena kontrolleren lea váddásit.	Mohte baerniej gïele jienebe jeatjahtahta goh nïejti jïh dïhte maahta darjodh gïerve baernide gïelem stuvredh.
Sáhttá muhtumin orrut vehá roakkas dehe molsasit čuovgada ja seavdnjadeappo gaskkan muhtin áigge ovdalgo sevnnjoda ja čiekŋu.	Dïhte maahta naan aejkien kruepies sjïdtedh jallh tjoevkebe jïh mïrhkebe gïeline veekselde boelhken mietie åvteli mïrhkebe jïh gïengielåbpoe sjædta.
Gorut šaddá ja rievdá	Kråahpe sjïdtede jïh jeatjahtahta
Rávásmanagi álggus gieđat ja juolggit dávjá šaddet erenomáš jođánit. De šaddet giehtaruohttasat ja váhkát.	Puberteeten aalkovisnie daamhtaj gïeth jïh juelkieh varki sjïdtedieh.
Dan maŋŋel olmmoš šaddá ollásii guhkkodahkii.	Dan mænngan gåhkoem sjïdtede.
Olmmoš sáhttá šaddat máŋga sentte beare moatti mánus.	Maahta gellie centimeterh sjïdtedidh måedtie askine.
Dan lávejit gohčodit šaddančusken.	Dam gohtje sveerjen gïelesne tillväxtspurt, gosse dan varki sjïdtedidh.
Gorut ii šatta beare guhkkodahkii muhto molsu maid hámi.	Kråahpe ij barre gåhkoem sjïdtedh, dan hammoem aaj jeatjahtahta.
Nieiddat lávejit oažžut govddit čoarbbeliid ja bártnit govddit badjegoruda.	Nïejth pruvhkieh gemtebe ullemem åadtjoeh jïh baernieh gemtebe åelkieh.
Árra ja maŋŋit rávásmanahki	Aareh jïh seente puberteete
Goas rávásmanahki álgá lea sierralágán ja vuolgá e.e. árbbálašvuođas.	Gåessie puberteete aalka lea ovmessie jïh gaskem jeatjebem aerpeles.
Árrat boahtin rávásmanahkái sáhttá sihke dovdot somán dehe váivni.	Aareh puberteetese båetedh dovne luste jïh gïerve.
Boahtit rávásmanahkái ila árrat ovdalgo lea deavdán gávcci jagi nieidan ja ovcci jagi bárdnin, lea eahpedábálaš.	Dan aareh puberteetese båata, åvteli gaektsie jaepieh illeme nïejtine jallh uktsie jaepieh baernine ij leah sïejhme.
Jus oažžu rávásmanagimearkkaid nu árrat galgá sárdnut váhnemiiddisguin dehe eará fuolaheddjiin ja váldit oktavuođa skuvladivššárii dehe dearvvašvuođaguovddážii.	Jis puberteetevæhtah dan aareh åadtjoeji byöroe eejhteginie jallh jeatjah åeline soptsestidh jïh skuvlesåjhterem jallh hoksejarngem gaskesadtedh.
Jus ii leat ožžon máŋge lágán rávásmanagimearkkaid go lea 14 jahkásaš gohčoduvvo dan maŋŋi rávásmanahkin.	Jis ij puberteetevæhtah åådtjeme gosse 14 jaepien båeries dellie gohtje seente puberteete.
Dalle sáhttá sárdnut váhnemiiddisguin dehe eará fuolaheddjiin ja ovttas singuin dehe ieš váldit oktavuođa skuvladivššárii, nuoraidvuostáváldimii dehe dearvvašvuođaguovddážii.	Dellie maahta eejhteginie jallh jeatjah åeline soptsestidh jïh dej ektesne jallh jïjtje skuvlesåjhterem, noeredåastovem jallh hoksejarngem gaskesadtedh.
Jus lea dárbbašlaš sáhttá rávásmanahki bidjot johtui dálkasiid vehkiin.	Jis daarpesje dellie maahta puberteetem daalhkesigujmie viehkine aelkedh.
Olmmoš ii sáhte ieš dahkat nu ahte boahtá árabut rávásmanahkái.	Ij maehtieh jïjtje maam akt darjodh guktie varkebe puberteetese båetedh.
Jus atná ahte lea váivi go ii ovdán seamma távttas go olbmát sáhttá dovdot suohtas sárdnut soapmásiin, skuvladivššár ovdamearkka dihte lea buorre olmmoš geasa jorgasit.	Jis tuhtjie gïerve ij seammalaakan voelpigujmie evtedh maahta hijven damtedh naan soptsestalledh, skuvlesåjhterinie, vuesiehtimmien gaavhtan buerie persovne mejnie maahta bïeljelidh.
Sáhttá maid oažžut veahki nuoraidvuostáváldimis dehe dearvvašvuođaguovddážis.	Viehkiem maahta aaj åadtjodh noeredåastoevisnie jallh hoksejarngesne.