laereplan_engelsk.html.xml

Udir.no - Eaŋgalsgiella oahppoplána	Udir.no - OAHPPOPLÁDNA – IEŊŊILSGIELLA
Eaŋgalsgiella oahppoplána	OAHPPOPLÁDNA – IEŊŊILSGIELLA
Máhttodepartemeanta mearridan láhkaásahussan 21.06.2013	Mierreduvvam Máhttodepartementas láhkanjuolgadusá milta 21.06.2013
Ulbmil	Ulmme
Eaŋgalsgiella lea máilmmigiella.	Ieŋŋilsgiella le væráltgiella.
Deaivvadettiin eará riikkaid olbmuiguin, ruovttus dahje mátkkis, de dávjá dárbbaša eaŋgalsgiela.	Gå ietjá almatjij ietjá rijkajs æjvvalip, sijdan jali mannulagán, le miján álu dárbbo ieŋŋilsgiellaj.
Eaŋgalsgiella geavahuvvo filmmain, girjjálašvuođas, lávlagiin, valáštallamis, gávppašeamis, buktagiin, diehtagis ja teknologiijas, ja dáid geavahansurggiid bokte leat olu eaŋgals sánit ja dadjanvuogit sajáiduvvan iežamet gielaide.	Ieŋŋilsgiella aneduvvá filmajn, girjálasjvuodan, lávllagijn, valástallamijn, oassásijn, buktagijn, diehtagin, ja teknologijan ja daj adnosuorgij baktu le ållo bágo ieŋŋilsgielas boahtám mijá giellaj.
Go galgat ohcat dieđuid iežamet beroštumiid mielde dahje fágalaš oktavuođain, de ohcat dávjá eaŋgalsgillii.	Gå galggap diedojt åhtsåt iehtjama berustimijs jali fágalasj aktijvuodan, de åhtsåp ieŋŋilsgiellaj.
Dasa lassin geavahuvvo eaŋgalsgiella eanet ahte eanet oahpu váldimis ja bargogiellan máŋgga fitnodagas.	Ja ieŋŋilsgiella aneduvvá ienebut åhpadusán gå åvddåla ja aj nubbengiellan moatten vidnudagán.
Vai birgešeimmet máilmmis gos eaŋgalsgiella geavahuvvo riikkaidgaskasaš gulahallamis, de lea dárbbašlaš hálddašit geavahit eaŋgalsgiela ja diehtit mo giella geavahuvvo iešguđet oktavuođain.	Jus galggap rijbbat væráldin gånnå ieŋŋilsgiella aneduvvá rijkajgasskasasj guládallamin, le dárbulasj adnet ieŋŋilsgielav ja diehtet gåktu giella aneduvvá duon dán aktijvuodan.
Dát mearkkaša ovdánahttit sátneriggodaga ja gálggaid geavahit giela jietnadatvuogádaga, riektačállima, grammatihka ja cealkka- ja teakstahuksema prinsihpaid, ja máhttit heivehit giela iešguđet fáttáide ja gulahallanoktavuođaide.	Dát merkaj åvdedit báhkoboanndudagáv ja tjehpudagáv anátjit giela jiednasystemav, duollatjállemav, grammatihkav ja prinsihpajt gárgadis- ja tækstadahkamij, ja máhttet gielav hiebadit duon dán fáhkaoassáj ja guládallamdilláj.
Dát mearkkaša ahte máhttá earuhit njálmmálaš ja čálalaš giellageavaheami ja formálalaš ja eahpeformálalaš giellageavaheami.	Dát sisadná sieradit njálmálasj ja tjálalasj giellaanov ja formálalasj ja iehpeformálalasj giellaanov.
Dasto mearkkaša dát váldit vuhtii kultuvrralaš ovttastallanvieruid ja buorremenolašvuođa go geavaha giela.	Vijdábut merkaj dat vieledit kultuvralasj sæbrástallamvuogijt ja vættsásvuodakonvensjåvnåjt gå lip gielav adnemin.
Giellaoahpahallan dáhpáhuvvá deaivvadettiin máŋggalágan teavsttaiguin, main teaksta-doaba geavahuvvo viiddis mearkkašumis.	Gielav oahppá gå adná tevstaj valjesvuodav, gånnå tækstamoallánahkko aneduvvá vijdes dádjadusájn.
Dása gullet njálmmálaš ja čálalaš ovdanbuktimat iešguđet oktavuođain, ja iešguđet njálmmálaš ja čálalaš teavsttat digitála mediain.	Dási gulluji njálmálasj ja tjálalasj åvddånbuktema moatten kombinasjåvnån, ja moatte njálmálasj ja tjálalasj tevsta digitála mediájs.
Go mii leat dihtomielalaččat strategiijaid ektui maid geavahit oahppat giela, ja strategiijaid ektui mat veahkehit min áddet ja áddehallot, de šaddá máhtto- ja gálgaoččodeapmi álkibun ja jierpmáleabbon.	Gå lip diedulattja strategijajda ma aneduvvi gå gielajt oahppap, ja strategijajt ma viehkedi mijáv dádjadittjat ja dádjaduvátjit, de åmastip máhtov ja tjehpudagáv álkkebut ja buorebut.
Lea maiddái dehálaš bidjat alcces oahppanmihttomeriid, gávnnahit mo dáid sáhttá olahit ja árvvoštallat iežas giellageavaheami.	Ájnas le aj biedjat allasis ulmijlt gåktu gielav oahppat, ja gávnnat gåktu ulmijda jåksåt ja árvustallat ietjas giellaanov.
Eaŋgalsgiela oahppan ovddida máŋggagielatvuođa ja sáhttá šaddat dehálaš oassin min persovnnalaš ovdáneamis.	Ieŋŋilsgielav oahppat doalvvu moattegielakvuohtaj mij máhttá sjaddat oassen ietjama persåvnålasj åvddånimes.
Giellaoahpahallama lassin galgá eaŋgalsgielfága veahkehit min áddet eallinvugiid ja kultuvrraid gos eaŋgalsgiella lea váldogiellan dahje almmolaš giellan.	Duodden giella oahppamij galggá ieŋŋilsgiella vaddet dádjadusáv viessomvuohkáj ja kultuvrajda gånnå ieŋŋilsgiella le oajvvegiellan jali almulasj giellan.
Fága galgá veahkehit áddet mo eaŋgalsgiella geavahuvvo riikkaidgaskasaš gulahallangaskaoapmin.	Fága baktu galggap dádjadit gåktu ieŋŋilsgiella aneduvvá rijkajgasskasasj guládallamgiellan.
Oahppat eaŋgalsgiel riikkaid birra ja dađistaga lassáneaddji eaŋgalsgielgeavaheami birra iešguđet riikkaidgaskasaš oktavuođain addá buori vuođu áddet máilmmi ja eaŋgalsgiela ovdáneami máilmmigiellan.	Oahppat ieŋŋilsgielak rijkaj birra ja ieŋŋilsgiela ano birra moatten rijkajgasskasasj kontevstajn, vaddá midjij máhttelisvuodav dádjadit væráldav mij mijáv birástahttá ja ieŋŋilsgiela åvddånimev værálda giellan.
Eaŋgalsgiel girjjálašvuohta sáhttá addit lohkanmovtta eallinahkái ja čiekŋalat áddejumi earáin ja alddámet.	Ieŋŋilsgielak girjálasj tevsta máhtti vaddet låhkåmávov ja tjiegŋalap dádjadusáv iehtjádijs ja ietjastimme.
Njálmmálaš, čálalaš ja digitála teavsttat, filmmat, musihkka ja eará kulturovdanbuktimat sáhttet maiddái movttiidahttit iežamet hervvohallama ja hutkáivuođa.	Njalmálasj, tjálalasj ja digitála tevsta, musihkka ja ietjá kultuvrraåvddånbuktema máhttá arvusmahttet ietjas gisjugisvuodav ja sjuggelisvuodav.
Eaŋgalsgielfága lea sihke reaidofága ja oahppahábmenfága.	Ieŋŋilsgiela fáhka le sihki adnofáhka ja dannelsesfag.
Dat galgá addit vejolašvuođa beassat searvat gulahallamii persovnnalaš, sosiála, girjjálašvuođa ja fágalaš fáttáid birra.	Dajna vatteduvvá máhttelisvuodav oassálasstet guládallamij persåvnålasj, sosiála, girjálasj ja fágalasj suorgijda.
Fága galgá nannet oppalaš giellagealbbu guldaleami, hállama, lohkama ja čállima bokte, ja addit vejolašvuođa háhkat dieđuid ja fágamáhtu eaŋgalsgiela bokte.	Fága baktu oadtju dábálasj giellamáhtudagáv gå gulldal, ságas, låhkå ja tjállá, ja oadtju máhttelisvuodav åmastittjat diedojt ja fáhkamáhtov ieŋŋilsgiela baktu.
Gulahallan- ja giellagálggaid ovdáneapmi ja kulturáddejupmi sáhttá ovddidit nannosat ovttasdoaibmama, áddejumi ja árvvusatnima olbmuid gaskii geain leat iešguđetlágan kulturduogážat.	Åvddånibme kommunikatijva ja gielalasj tjehpudagáj ja kultuvralasj dádjadus máhttá åvdedit buorep aktan doajmmamav, dádjadusáv ja vieledusáv ulmutjij gaskan duot dát kultuvra duogátjis.
Ná šaddá giella- ja kulturgealbu oassin álbmotoahpus ja lea veahkkin nannemin demokráhtalaš beroštumi ja servodatmiellahttovuođa.	Nav sjaddá giella- ja kultuvramáhtudahka oassen gájkkásasj dannelsen ja le siegen nannimin demokráhtalasj berustimev ja guojmmeviesátvuodav.
Fága lea juhkkojuvvon váldoosiide maidda leat hábmejuvvon gelbbolašvuođamihttomearit.	Fáhka le juogeduvvam oajvveåsijda, ja juohkka oasen li máhtudakmihto.
Váldooasit dievasmahttet guhtet guoimmiset, ja daid ferte geahččat oktilaččat.	Oajvveoase li oase ållesvuodas ja dajn le aktijvuohta.
Fága lea oktasašfága joatkkaoahpahusa buot oahppoprográmmaide.	Fáhka le aktisasjfáhka mij gullu divna joarkkaåhpadusáj åhpadusprográmmajda.
Oahpahus galgá danne leat eanemus lági mielde relevánta ohppiide ja heivehuvvot iešguđet oahppoprográmmaide.	Danen galggá åhpadusáv iesjgeŋga åhpadusprográmmaj hiebadit váj sjaddá nav relevánnta gå vejulasj oahppijda.
Eaŋgalsgielas leat gelbbolašvuođamihttomearit maŋŋil vuođđoskuvlla 2., 4., 7. ja 10. ceahki ja maŋŋil Jo1:ža studerenráhkkanahtti oahppoprográmmaid / Jo2:ža fidnofágalaš oahppoprográmmaid.	Ieŋŋilsfágan li vissa máhtudakmihto vuodoskåvlå 2., 4., 7. ja 10. jahkedáse maŋŋela ja joarkkaåhpadusá Jo1 oahppogárvediddje åhpadusprográmma / Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma.
Váldoosiid bajilgovva:	Oajvveåsij gåvvå:
Váldooasit	Oajvveoase
(fidnofágalaš oahppoprográmmat)	(viddnofágalasj oahppo-prográmma)
Njálmmálaš gulahallan	Njálmálasj guládallam
Čálalaš gulahallan	Tjálalasj guládallam
Kultuvra, servodat ja girjjálašvuohta	Kultuvrra, sebrudahka ja girjálasjvuohta
Giellaoahpahallan-váldooasis lea sáhka oahppat ođđa giela, oahppat eaŋgalsgiela ja oaidnit eaŋgalsgiela, eatnigiela ja eará giela oktavuođaid.	Giellaåhpadusá oajvveoasen le gatjálvis oahppát ådå gielav, oahppat ieŋŋilsgielav, ja vuojnnet aktijvuodav ieŋŋilsgiela ja iednegiela ja ietjá gielaj gaskan.
Dasa gullá diehtu giela birra ja iežas giellaoahpahallama ádden.	Dasi gulli máhtto giela hárráj ja dádjadus ietjas giellaåhpadusá hárráj.
Máhttit árvvoštallat iežas giellageavaheami ja iežas oahppandárbbuid ja válljet heivvolaš strategiijaid ja bargovugiid lea ávkkálaš go áigu oahppat ja geavahit eaŋgalsgiela.	Máhttet ietjas giellaanov árvustallat ja ietjas åhpadusdárbojt ja válljit hiebalgis strategijajt ja barggovuogijt le dárbulasj gå le oahppamin ja adnemin ieŋŋilsgielav.
Njálmmálaš gulahallan	Njálmálasj guládallam
Njálmmálaš gulahallan-váldooasis lea sáhka áddet ja geavahit eaŋgalsgiela guldaleami, hállama ja ságastallama bokte, ja geavahit ulbmillaš gulahallanstrategiijaid.	Njálmálasj guládallama oajvveoasen le gatjálvis dádjadit ja adnet ieŋŋilsgielav gå gulldala, håla ja ságastalá ja gå aná hiebalgis guládallamstrategijajt.
Váldooasis lea sáhka nannet sátneriggodaga ja geavahit idiomáhtalaš struktuvrraid ja grammatihkalaš vugiid hállamis ja ságastallamis.	Oajvveoasen le gatjálvis åvdedit báhkoboanndudagáv ja adnet idiomáhtalasj struktuvrajt ja grammahtalasj skåvijt håladattijn ja ságastaládijn.
Dat máinnaša maiddái geavahit giela čielga jietnademiin ja intonašuvnnain.	Dasi gullu aj ságastit tjielgga jiednadimijn ja intonasjåvnåjn.
Váldooassái gullá guldalit, áddet ja geavahit eaŋgalsgiela iešguđet njálmmálaš gulahallanoktavuođain.	Oajvveoasen le gatjálvis gulldalit, dádjadit ja adnet ieŋŋilsgielav moatten guládallam aktijvuodan.
Leat buorremenolaš ja váldit vuhtii gustovaš servvoštallanvugiid lea dehálaš oassi dás.	Ájnas le vuosedit berustimes ja vieledimev dábálasj sæbrástallamvuogijda.
Dás lea maiddái sáhka heivehit giela ulbmilii ja vuostáiváldái, earret eará earuhettiin formálalaš ja eahpeformálalaš njálmmálaš giela.	Dánna le aj gatjálvis gielav hiebadit ulmmáj ja vuosstájválldijda, duola dagu sieradit formalalasj ja iehpeformalalasj njálmálasj giellaanov.
Iešguđet mediaid ja resurssaid geavaheapmi ja nannet gielalaš repertoára fágaid ja fáttáid rastá lea dehálaš dán váldooasis.	Adnet duov dáv mediav ja ressursav, ja gielalasj boanndudagáv åvdedit fágaj ja fáhkaåsij gaskav le guovdátjin dán oajvveoasen.
Čálalaš gulahallan	Tjálalasj guládallam
Čálalaš gulahallan-váldooasis lea sáhka áddet ja geavahit eaŋgalsgiela logadettiin ja čáledettiin ja geavahettiin ulbmillaš lohkan- ja čállinstrategiijaid.	Tjálalasj guládallama oajvveoasen le gatjálvis dádjadit ja adnet ieŋŋilsgielav gå le låhkåmin ja tjállemin ja adnet hiebalgis låhkåm- ja tjállemstretegijajt.
Váldooassái gullá lohkat iešguđetlágan teavsttaid eaŋgalsgillii ovddidan dihtii lohkanmovtta ja vásáhusa, ja áddet ja oččodit máhtu.	Oajvveoasen le gatjálvis låhkåt duov dáv tevstav ieŋŋilsgiellaj arvusmahtátjit låhkåmávov ja muossádimijt, ja dádjadittjat ja åmastittjat máhtov.
Dát mearkkaša hivvodatlohkama mii nanne giellaáddejumi ja teakstagealbbu.	Dási gullu ållo låhkåm mij åvdet gielladádjadusáv ja tækstamáhtudagáv.
Iešguđetlágan teavsttaid lohkan sáhttá leat vuođđun persovnnalaš ovdáneapmái, láddamii ja hutkáivuhtii ja movttiidahttá ieš hábmet teavstta.	Låhkåt moattelágásj tevstajt le buorre persåvnålasj åvddånibmáj, láddamij ja kreativitehttaj ja båktå mielav tevstajt dahkat.
Váldooassái gullá maiddái čállit eaŋgalsgiel teavsttaid iešguđetlágan gulahallanoktavuođain ovddidan dihtii čállinmovtta ja vásáhusa, ja áddet ja háhkat máhtu.	Oajvveoasen le aj gatjálvis tevstajt tjállet ieŋŋilsgiellaj duon dán guládallam aktijvuodan mij arvusmahttá tjállemávov ja muossádimijt, ja dádjadittjat ja åmastittjat máhtov.
Lea maiddái sáhka heivehit giela ulbmilii ja vuostáiváldái, earret eará earuhettiin formálalaš ja eahpeformálalaš čálalaš giela.	Dánna le aj gatjálvis hiebadit gielav ulmmáj ja vuosstájválldijda, duola dagu sieradit formalalasj ja iehpeformalalasaj tjálalasj giellaanov.
Váldooassái gullá nannet sátneriggodaga, geavahit riektačállima, idiomáhtalaš struktuvrraid ja grammatihkalaš minstariid čállagis.	Oajvveoasen le gatjálvis åvdedit báhkoboanndudagáv ja adnet duollatjállemav, idiomáhtalasj struktuvrajt ja grammahtalasj skåvijt tjáledijn.
Dat máinnaša maiddái hábmet teavsttaid struktuvrra ja oktavuođa.	Dási gullu aj dahkat struktuvrajt ja aktijvuodajt tevstajn.
Kultuvra, servodat ja girjjálašvuohta	Kultuvrra, sebrudahka ja girjálasjvuohta
Kultuvra, servodat ja girjjálašvuohta-váldooasis lea sáhka kulturáddejumis viiddes mearkkašumis.	Oajvveoasen Kultuvrra, sebrudahka ja girjálasjvuohta le gatjálvis kultuvrradádjadusás vijdes sisanujn.
Dat váldá vuolggasaji eaŋgalsgiel riikkain ja gokčá guovddáš fáttáid mat gusket servodateallimii, girjjálašvuhtii ja eará kulturovdanbuktimiidda.	Álggo le ieŋŋilsgielak rijka, ja guosská guovdásj åsijda sebrudakiellemin, girjálasjvuodan ja ja ietjá kultuvrraåvddånbuktemijn.
Váldooasis lea sáhka háhkat máhtu eaŋgalsgiela birra máilmmigiellan mas leat olu geavahanguovllut.	Oajvveoasen le aj gatjálvis máhtov åmastit ieŋŋelskgiela hárráj værálda giellan måttijn adnovejulasjvuodaj.
Váldooassái gullá bargat fágateavsttaiguin, girjjálašvuođa teavsttaiguin ja kultuvrralaš ovdanbuktimiiguin iešguđet median ja ságaškuššat daid.	Oajvveoasen le gatjálvis árvvaladfat ja barggat fáhkatevstaj, girjálasj tevstaj ja kultuvralasj åvddånbuktemij duot dát medias.
Dát lea dehálaš máhtu, áddejumi ja árvvusatnima ovdánahttimii eará eallinvugiide ja kultuvrraide.	Dát le ájnas máhtov ja dádjadusáv åvddånahtátjit ja aj vieledusáv iehtjádij viessomvuogijs ja kultuvrajs.
Diibmolohku	Tijmmalåhko
Tiibmalohku lea almmuhuvvon 60-minuhta ovttadahkan:	Akta tijmma le 60-minuhta.
1.–4. jahkeceahkit: 138 tiimma	1.-4. jahkedásen: 138 tijma
5.–7. jahkeceahkit: 228 tiimma	5.-7. Jahkedásen: 228 tijma
8.–10. jahkeceahkit: 222 tiimma	8.-10 jahkedásen: 222 tijma
Vuođđogálggat	Jo1: 140 tijma
Vuođđogálggat leat integrerejuvvon gelbbolašvuođamihttomeriide gos dat leat mielde ovdánahttimin fágagelbbolašvuođa ja leat maid oassin das.	Vuodotjehpudagá li avtajduhtedum máhtudakmihtojda gånnå åvdedi fáhkamáhtudagáv ja li oassen fáhkamáhtudagás.
Eaŋgalsgielfágas áddejuvvojit vuođđogálggat ná:	Ieŋŋiskgielan dádjaduvvi vuodotjehpudagá náv:
Njálmmálaš gálggat eaŋgalsgielfágas leat máhttit guldalit, hállat ja ovttasdoaibmat eaŋgalsgiela geavahusa bokte.	Njálmálasj tjehpudagá ieŋŋilsgielan li gulldalit, hållat ja aktan doajmmat ieŋŋilsgiela baktu.
Dát mearkkaša árvvoštallat ja heivehit ovdanbuktinvugiid ulbmila, vuostáiváldi ja dilálašvuođa hárrái. Dát mearkkaša dasto oahppat sosiála vieruid ja servvoštallanvugiid eaŋgalsgiel riikkain ja riikkaidgaskasaš oktavuođain.	Dát merkaj árvustallat ja hiebadit åvddånbuktemijt ulmmáj, vuosstájválldijda ja dilláj, ja aj oahppat sosiála konvensjåvnåj ja sæbrástallamvuogij birra ieŋŋelskgielak rijkajn ja rijkajgasskasasj kontevstajn.
Njálmmálaš gálggaid ovdánahttin eaŋgalsgielas mearkkaša geavahit njálmmálaš giela ságastallamiin ja eará njálmmálaš gulahallamis dađistaga deaivileappot ja eanet nyanserejuvvon vugiin.	Njálmálasj tjehpudagá åvddånibme ieŋŋilsgielan merkaj adnet njálmálasj gielav dárkkelappot ja moatte láhkáj ságastaládijn ja ietjá njálmálasj guládallamin.
Dasto mearkkaša dát guldalit, áddet ja ságaškuššat iešguđet fáttáid ja čuolmmaid háhkan dihtii fágagealbbu.	Vijdábut merkaj gulldalit, dádjadit ja ságastallat duov dáv ássjev ja tjuolmaj birra ja daj baktu åmastit fáhkamáhtov.
Dát mearkkaša maiddái áddet njálmmálaš eaŋgalsgiela variánttaid iešguđet osiin máilmmis.	Dát merkaj aj dádjadit variántajt njálmálasj ieŋŋilsgielas duot dát guovlos væráldin.
Máhttit čállit eaŋgalsgiela lea máhttit ovdanbuktit ideaid ja oaiviliid áddehahtti láhkai ja ulbmillaččat eaŋgalsgiela čállingiela geavahemiin.	Buktet tjállet ieŋŋiskgiela hárráj le máhttet buktet åvddån ájádusájt ja vuojnojt tjálalattjat dádjadahtte ja hiebalgis láhkáj.
Dát mearkkaša plánet, hábmet ja gieđahallat teavsttaid mat kommuniserejit, ja main lea buorre struktuvra ja oktavuohta.	Dát merkaj plánit, hábbmit ja ásadit tevstajt majna guládallá, ja gånnå le buorre struktuvrra ja aktijvuohta.
Dasa lassin lea čállin giellaoahpahallama reaidun.	Duodden le tjállem ájnas ja oassen giellaoahppamis.
Čállingálggaid ovdánahttin eaŋgalsgielas mearkkaša oahppat riektačállima ja ovdánahttit ain nannosat eaŋgalsgiel sátneriggodaga ja gielalaš struktuvrraid.	Åvddånit tjállemtjehpudagá hárráj ieŋŋilsgielan merkaj oahppat duollatjállemav, ja báhkoboanndudagáv ja gielalasj struktuvrajt åvddånahttet.
Dasto mearkkaša dát ovdánahttit buotbeallásaš gealbbu čállit iešguđetlágan oppalaš, girjjálašvuođa ja fágalaš teavsttaid eaŋgalsgillii, mat leat heivehuvvon ulbmilii ja vuostáiváldái, eahpeformálalaš ja formálalaš giela geavahemiin.	Vijdábut åvddånahttet máhtudagáv tjálátjit duov dáv dábálasj, girjálasj ja fágalasj tevstajt ieŋŋelsk giellaj iehpeformálalasj ja formálalasj giellaanujn, hiebadum ulmmáj ja vuosstáválldijda.
Máhttit lohkat eaŋgalsgiela lea máhttit duddjot áddejumi iešguđetlágan teavsttaid vuođul.	Buktet låhkåt ieŋŋliskgielan le oadtjot dádjadusáv duot dát tevstas.
Dat mearkkaša lohkat eaŋgalsgiel teavsttaid áddet, jurddašit ja háhkat áddejumi ja máhtu kultuvrraid ja fágasurggiid rastá.	Dát merkaj ieŋŋiskgielak tevstajt låhkåt vaj dádjat, reflekteri ja åmas dádjadusáv ja máhtov kultuvrajs ja fáhkasuorgijs.
Dasto mearkkaša dát ráhkkanit lohkat eaŋgalsgiel teavsttaid iešguđet ulbmiliidda ja iešguđet guhkkodagas ja kompleksitehtas, ja lohkat ja gieđahallat daid.	Dát merkaj aj gárvedit, dahkat ja hárjjánit låhkåt ieŋŋilsgielak tevstajt duon dán sivá diehti, ja duot dát guhkkudagás ja gássjelisvuodas.
Lohkangálggaid ovdánahttin eaŋgalsgielas lea geavahit lohkanstrategiijaid mat leat heivehuvvon dađistaga váttásmuvvi teavsttaid lohkama ulbmilii.	Åvddånit låhkåmtjehpudagá hárráj ieŋŋilsgielan le adnuj válldet låhkåmstrategijajt hiebadum låhkåma ulmmáj maŋenagi gássjelap tevstaj.
Dasto mearkkaša dát lohkat eaŋgalsgiel teavsttaid njuovžilit ja áddejumiin, ja suokkardit, ságaškuššat, oahppat iešguđetlágan dieđuid ja smiehttat daid birra.	Vijdábut le gatjálvis låhkåt ieŋŋliskgielak tevstajt duolla ja dádjadusájn, ja guoradallat, árvvaladdat, oahppat ja ájádallat duov dáv diedov.
Máhttit rehkenastit eaŋgalsgielas lea máhttit relevánta matematihkalaš eaŋgalsgiel doahpagiid iešguđet oktavuođain.	Buktet rieknit ieŋŋliskgielan le oadtjot adnet guoskavasj matematihkalasj buojkuldagájt ieŋŋliskgiellaj duon dán dilen.
Dát mearkkaša dovdat mihttoovttadagaid mat geavahuvvojit eaŋgalsgiel riikkain, ja áddet ja gulahallat loguiguin, gráfalaš ovdanbuktimiiguin, tabeallaiguin ja statistihkaiguin eaŋgalsgillii.	Dát merkaj dåbddåt mihttimavtadagájt ma ieŋŋliskgielak rijkajn aneduvvi, ja dádjadit ja guládallat tállaj, grafalasj åvddånbuktemij, tabellaj ja statestihkaj ieŋŋliskgiellaj.
Rehkenastingálggaid ovdánahttin eaŋgalsgielas mearkkaša geavahit loguid ja rehkenastima ovddidettiin matematihkalaš eaŋgalsgiel doahpagiid repertoára mii guoská árgabeaivái, ja oppalaš ja fágalaš fáttáid.	Rieknimtjehpudagá åvddånibme ieŋŋliskgiela hárráj merkaj adnet tállajt ja rieknimav gå åvddånahttá repertoarav matematihka termajs ieŋŋliskgiellaj ma li viettjadum bæjválasj iellemis, ja dábálasj ja fágalasj ássjijs.
Digitála gálggat eaŋgalsgielas lea máhttit geavahit iešguđetlágan digitála reaidduid, mediaid ja resurssaid nannet giellaoahpahallama, gulahallat eaŋgalsgillii ja háhkat relevánta máhtu eaŋgalsgielfágas.	Digitála tjehpudagá ieŋŋilsgielan le máhttet adnet valjep oasev digitála vædtsagijs, miediajs ja ressursajs nannitjit giellaoahppamav, guládalátjit ieŋŋilsgiellaj ja åmastittjat guoskavasj máhtov ieŋŋilsfágan.
Digitála resurssaid geavaheapmi addá vejolašvuođa vásihit eaŋgalsgiel teavsttaid autenttalaš oktavuođain, nappo lunddolaš, ii-heivehuvvon oktavuođain.	Gå adná digitála ressursajt de vaddá dat máhttelisvuodajt åtsådalátjit ieŋŋilsgielak tevstajt autentalasj dilijn, dat sihtá javllat luondulasj, ij-hiebadum dilijn.
Digitála gálggaid ovdánahttin mearkkaša viežžat ja gieđahallat dieđuid hábmen dihtii iešguđetlágan teavsttaid.	Åvddånahttet digitála tjehpudagájt merkaj viedtjat ja giehtadallat diedojt majs ådå tevstajt vas dahká.
Digitála teavsttaid hápmegáibádusat mearkkašit ahte efeavttat, govat, tabeallat, bajilčállagat ja čuoggát leat biddjon oktii deattuhan ja gaskkustan dihtii dieđu.	Digitála hábmegájbbádus tevstajn merkaj jut effekta, gåvå, tabella, bajelttjállaga ja tsiehke li tjoahkkáj biejaduvvam nannitjit ja gaskostittjat diedojt.
Dát mearkkaša dasto geavahit digitála gálduid čálalaš ja njálmmálaš teavsttain, ja ahte olbmos leat kritihkalaš ja iešheanalaš guottut gáldogeavaheapmái.	Dánne le aj gatjálvis adnet digitála gáldojt tjálalasj ja njálmálasj tevstajn, ja adnet lájttalis ja iesjrádálasj guottov gálldoadnuj.
Digitála gálggat mearkkaša ovdánahttit máhtu dahkkivuoigatvuođa ja personsuodjalusa birra dárkkisdahtti gáldočujuhusaid bokte.	Digitála tjehpudagá merkaj åvddånahttet máhtov ja persåvnnåsuodjalimev gálldovuosedimij baktu majt maŋenagi dåhkki guoradallat.
Gelbbolašvuođamihttomearit 2. jahkeceahki maŋŋil	Máhtudakmihto 2. jahkedáse maŋŋela
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
buktit ovdamearkkaid dilálašvuođain goas sáhttá leat ávkkálaš máhttit eaŋgalsgiela	buktet buojkulvisájt muhtem dilijda gånne le ávkálasj ieŋŋiskgielav máhttet
gávdnat sániid ja dadjanvugiid mat leat oktasaččat eaŋgalsgielas ja iežas eatnigielas	gávnnat bágojt ja moallánahkkojt ma li aktisattja ieŋŋilsgielan ja ietjat iednegielan
geavahit digitála resurssaid giellavásiheapmái	adnet digitala ressursajt gå le gielav oahppamin
Njálmmálaš gulahallan	Njálmálasj guládallam
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
guldalit ja geavahit eaŋgals giellajienaid praktihkalaš-estehtalaš ovdanbuktinvugiid bokte	gulldalit ja adnet ieŋŋilsgiela giellajienajt praktisk-estetalasj åvddånbuktemvuogij baktu
guldalit ja áddet álkes gohččumiid eaŋgalsgillii	gulldalit ja dádjadit álkkes bagádallamijt ieŋŋilsgiellaj
guldalit ja áddet sániid ja dadjanvugiid eaŋgalsgiel riimmain, hoahkamiin, lávlagiin, máidnasiin ja muitalusain	gulldalit ja dádjadit bágojt ja moallánahkkojt ieŋŋilsgielak rijmajn, gáritjijn, lávllagijn ja subttsasijn
áddet ja geavahit muhtun eaŋgalsgiel sániid, dadjanvugiid ja cealkkaminstariid mat gusket lagašbirrasii ja iežas beroštumiide	dádjadit ja adnet ieŋŋilsgielak bágojt, moallánahkkojt ja gárgadisájt lahka birrusijs ja ietjas berustimes
dearvvahit, jearrat ja vástidit álkes gažaldagaid ja geavahit muhtun buorremenolaš ovdanbuktimiid	buorástahttet, gátjádit ja vásstedit álkkes gatjálvisájt ja adnet muhtem vættsásvuoda moallánahkkojt
searvat álkes, hárjehallon dialogaide ja spontána ságastallamiidda mat gusket lagašbirrasii ja iežas vásáhusaide	oassálasstet álkkes guládallamijda ja ságastallamijda lahka birrusijs ja ietjas åtsådallamijs
geavahit loguid ságastaladettiin lagašbirrasa ja iežas vásáhusaid birra	adnet tállajt gå le ságastallamin lahka birrusa ja ietjas åtsådallamij birra
Čálalaš gulahallan	Tjálalasj guládallam
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
dovdát muhtun eaŋgalsgiel giellajienaid ja stávvalminstariid oktavuođa	dåbddåt aktijvuodav ieŋŋilsgielak giellajienaj ja stávimvuoge gaskan
geahččalit lohkat ja čállit eaŋgalsgiel sániid, dadjanvugiid ja álkes cealkagiid mat gusket lagašbirrasii ja iežas beroštumiide	gæhttjaladdat låhkat ja tjállet ieŋŋilsgielak bágojt, moallánahkkojt ja álkkes gárgadisájt lahka birrusijs ja ietjas berustimes
Kultuvra, servodat ja girjjálašvuohta	Kultuvrra, sebrudahka ja girjálasjvuohta
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
ságastallat mánáid árgabeaidilis eaŋgalsgiel riikkain	ságastallat mánáj bæjválasj iellema birra ieŋŋilsgielak rijkajn
oassálastit eaŋgalsgiel riikkaid mánáidkultuvrrain geavahettiin sániid, govaid, musihka ja lihkadeami	oasev válldet ja åtsådallat mánájkultuvrav ieŋŋilsgielak rijkajs bágoj, gåvåj, musihka ja labudallama baktu
muitalit mo iežas mielas leat eaŋgalsgiel riimmat, hoahkamat, lávlagat, máidnasat ja muitalusat	giehttot ietjas åtsådallamijt ieŋŋilsgielak rijmajs, gáritjijs, lávllagijs ja subttsasijs
Gelbbolašvuođamihttomearit 4. jahkeceahki maŋŋil	Máhtudakmihto 4. jahkedáse maŋŋela
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
identifiseret dilálašvuođaid main sáhttá leat ávkkálaš dahje dárbbalaš máhttit eaŋgalsgiela	identifiserit dilijt gånne le ávkálasj jali dárbulasj ieŋŋilsgielav máhttet
ságastallat iežas eaŋgalsgieloahpahallama birra	ságastallat gåktu iesj ieŋŋilsgielav oahppá
gávdnat seammaláganvuođaid eaŋgalsgiel ja iežas eatnigiela sániid ja dadjanvugiid gaskkas	gávnnat bágojt ja moallánahkkojt ma li muodugattja ieŋŋilsgielan ja ietjas iednegielan
geavahit digitála resurssaid ja eará veahkkeneavvuid suokkardit giela	adnet digitále ressursajt ja ietjá viehkkenævojt gå le gielav guoradallamin
Njálmmálaš gulahallan	Njálmálasj guládallam
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
geavahit álkes guldalan- ja hállanstrategiijaid	adnet álkkes gulldalim- ja hållamstrategijajt
guldalit ja áddet sániid ja dadjanvugiid mearkkašumi das makkár oktavuođas dat geavahuvvojit	gulldalit ja dádjadit bágoj ja moallánahkkoj sisanov aktijvuodas gånna aneduvvi
áddet ja geavahit eaŋgalsgiel sániid, dadjanvugiid ja cealkkaminstariid mat gusket iežas dárbbuide ja dovdduide, árgabeaivái, astoáigái ja beroštumiide	dádjadit ja adnet ieŋŋilsgiela bágojt, moallánahkkojt ja gárgadisájt tjanádum ietjas dárbojda ja dåbdojda, bæjválasj iellemij, friddjaájggáj ja berustimijda
áddet riimmaid, hoahkamiid, lávlagiid, máidnasiid ja muitalusaid váldosisdoalu	dádjadit oajvvesisanov rijmajn, gáritjijn, lávllagijn ja subttsasijn
geavahit muhtun buorremenolašvuođa ovdanbuktimiid ja álkes frásaid oažžun dihtii veahki áddet ja áddehallat	adnet muhtem vættsásvuoda moallánahkkojt ja frásajt viehkken dádjadittjat ja dádjaduvátjit
searvat árgabeaiságastallamiidda mat gusket lagašbirrasii ja iežas vásáhusaide	oasev válldet bæjválasj ságastallamijs lahkabirrusijs ja ietjas åtsådallamijs
lohkat eaŋgalsgiel alfabehta ja stávet namaid ja ássanbáikenamaid	oahppat ieŋŋilsgiela alfabehtav ja stávut namájt ja årromsajij namájt
áddet ja geavahit sániid ja dadjanvugiid mat gusket hattiide, hivvodagaide, hámiide ja sturrodagaide go gulahallá árgabeaieallima, astoáiggi ja beroštumiid birra	dádjadit ja adnet bágojt ja moallánahkkojt hattij birra, ednakvuoda, hámij ja stuorrudagáj birra gå le guládallamin bæjválasj iellema, friddjaájge ja berustimij birra
Čálalaš gulahallan	Tjálalasj guládallam
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
geavahit álkes lohkan- ja čállinstrategiijaid	adnet álkkes låkåm- ja tjállemstrategijajt
áddet eaŋgalsgiel giellajienaid ja bustávaid oktavuođaid ja máhttit bidjat jienaid sátnin	dádjadit aktijvuodav ieŋŋilsgiela giellajienaj ja bokstávaj gaskan ja dahkat jienajs bágojt
áddet sániid ja dadjanvugiid mearkkašumi das makkár oktavuođas dat leat geavahuvvon	dádjadit bágoj ja moallánahkko sisanov dat aktijvuodas gånnå aneduvvá
lohkat, áddet ja čállit eaŋgalsgiel sániid ja dadjanvugiid mat gusket iežas dárbbuide ja dovdduide, árgabeaieallimii, astoáigái ja beroštumiide	låhkåt, dádjadit ja tjállet ieŋŋilsgiela bágojt ja moallánahkkojt ietjas dárbojda ja dåbdojda, bæjválasj iellemij, friddjaájgijda ja berustimijda
áddet váldosisdoalu álkes teavsttain oahpes fáttáid birra	dádjadit oajvvesisanov álkkes tevstajs ja oahpes ássjijs
čállit oanehis teavsttaid mat muitalit oaiviliid ja beroštumiid, ja mat čilgejit, muitalit ja jearahit	tjállet oanes tevstajt maj ájádusájt ja berustimijt gåvvi, ja ma tjielggiji, subtsasti ja mai gatjádallá
geavahit muhtun dábálaš smávvasániid ja álkes stáven- ja cealkkaminstariid	adnet muhtem dábálasj smávep bágojt ja álkkes stávim- ja gárgadishámijt
geavahit digitála reaidduid háhkat dieđuid ja geahččaladdat hábmet teavstta	adnet digitála vædtsagijt gå viedtjá diedojt ja gæhttjaladdat tevstajt dahkat
Kultuvra, servodat ja girjjálašvuohta	Kultuvrra, sebrudahka ja girjálasjvuohta
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
buktit muhtun ovdamearkkaid eaŋgalsgiel riikkaide ja dovddus olbmuide geat doppe leat eret	vaddet muhtem buojkulvisájt ieŋŋilsgielak rijkajda ja dåbdos ulmutjijda dajs rijkajs
ságastallat beliid birra iešguđet eallinvugiin ja árbevieruin eaŋgalsgiel riikkain ja Norggas	ságastallat viessomvuogij, dábij birra ieŋŋilsgielak rijkajn ja Vuona rijkan
searvat ovdanbuktit eaŋgalsgiel riimmaid, hoahkamiid, lávlagiid, oanehis teáhterbihtáid ja muitalusaid	oasev válldet åvddånbuktemijs ieŋŋilsgielak rijmajs, gáritjijs, lávllagijs ja oanes oavdástallamijs ja subttsasijs
muitalit iežas jurdagiid ja oaiviliid deaivvadettiin eaŋgalsgiel girjjálašvuođain ja mánáidkultuvrrain	giehttot ietjas ájádusáj ja vuojnoj birra gå le ieŋŋilsgielak girjálasjvuodajn ja mánájkultuvrajn barggamin
ráhkadit iežas teavsttaid main viežžá inspirašuvnna eaŋgalsgiel girjjálašvuođas ja mánáidkultuvrras	tjállet ietjas tevstajt ma li bájnnum ieŋŋilsgielak girjálasjvuodas ja mánájkultuvras
Gelbbolašvuođamihttomearit 7. jahkeceahki maŋŋil	Giellaåhpadus
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
identifiseret ja geavahit iešguđet dilálašvuođaid ja oahpahallanstrategiijaid nannet iežas eaŋgalsgielgálggaid	identifiserit ja adnet duov dáv dilev ja oahppamstrategijav åvdedittjat ietjas ieŋŋelskgielak tjehpudagáv
válddahit iežas eaŋgalsgieloahpahallama	gåvådit ja tjielggit ietjas bargov gå le ieŋŋilskgielav oahppamin
identifiseret muhtun gielalaš seammaláganvuođaid ja erohusaid eaŋgalsgielas ja iežas eatnigielas	identifiserit mij le ja mij ij le gielalattjat muoduk ieŋŋelskgiela ja ietjas iednegiela gaskan
geavahit digitála resurssaid ja eará veahkkeneavvuid iežas giellaoahpahallamis	adnet digitála ressursajt ja ietjá viehkkenævojt ietjas giellaåhpadusán
Njálmmálaš gulahallan	Njálmálasj guládallam
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
geavahit guldalan- ja hállanstrategiijaid	adnet gulldalim- ja hållamstrategijajt
áddet ja geavahit oahpes fáttáide gullevaš sátneriggodaga	dádjadit ja adnet báhkoboanndudagáv tjanádum oahpes ássjijda
áddet váldosisdoalu njálmmálaš teavsttain oahpes fáttáid birra	dádjadit oajvvesisanov njálmálasj tevstajs ma li tjanádum oahpes ássjijda
geavahit buorremenolašvuođa ovdanbuktimiid ja dilálašvuhtii guoski dadjanvugiid	adnet vættsásvuoda moallánahkkojt ja moallánahkkojt ma geŋga dilláj gullu
ovdanbuktit iežas oažžun dihtii veahki áddet ja áddehallat iešguđet dilálašvuođain	moalgget vaj viehkev oadtju dádjadittjat ja dádjaduvátjit duon dán dilen
ovdanbuktit ja ákkastallat iežas oaivila oahpes fáttáin	moalgget ja tjielggit ietjas vuojnojt oahpes ássjij gáktuj
álggahit, doalahit ja heaittihit ságastallamiid mat gusket oahpes dilálašvuođaide	álgadit, ságastallat ja låhpadit ságastallamav tjanádum oahpes dilijda
geavahit jietnadeami, intonašuvnna, sátnesojaheami ja cealkkatiippaid vuođđominstariid gulahallamis	adnet vuodo hámijt gå moalget, jiednat, bágojt såjåt ja gárgadisájt dahká guládaládijn
muitalit álkes rehkenastimiid, valuhta ja mihttoovttadagaid birra gulahaladettiin árgabeaidilis	moalgget álkkes merustallamij birra, ja valuta ja mihttimavtadagáj birra gå le guládallamin bæjválasj dilen
Čálalaš gulahallan	Tjálalasj guládallam
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
geavahit lohkan- ja čállinstrategiijaid	adnet låhkåm- ja tjállemstrategijajt
áddet ja geavahit sátneriggodaga mii gullá oahpes fáttáide	dádjadit ja adnet báhkoboanndudagáv oahpes ássjij hárráj
áddet váldosisdoalu ieš válljen teavsttain	dádjadit oajvvesisanov iesjválljidum tevstajn
lohkat ja áddet iešguđetlágan teavsttaid iešguđet hivvodagas iešguđet gálduin	låhkåt ja dádjadit duov dáv tevstav duot dát stuorrudagás moattet gáldos
čállit notáhtaid hábmen dihtii iešguđetlágan teavsttaid	tjállet notáhtajt majna ådå tevstajt dahká
čállit oktilaš teavsttaid mat muitalit, ođđasis muitalit, válddahit vásáhusaid ja muitalit iežas oaiviliid	tjállet avtatraják tevstajt ma subtsasti, mujttali, gåvådi åtsådallamijt ja ietjas vuojnojt ja ájádusájt tjielggiji
geavahit riektačállima, sátnesojaheami, cealkka- ja teakstahuksema vuođđominstariid teakstabuvttadeamis	adnet vuodulasj hámev duollatjállemis, báhkosåjådimes, gárgadis- ja tækstadahkamis gå le tevstajt tjállemin
geavahit digitála reaidduid ja eará veahkkeneavvuid gávdnat relevánta dieđuid ja hábmet iešguđetlágan teavsttaid	adnet digitála vædtsagijt ja ietjá viehkkenævojt gå le guoskavasj diedojt åhtsåmin ja duov dáv tevstav dahkamin
Kultuvra, servodat ja girjjálašvuohta	Kultuvrra, sebrudahka ja girjálasjvuohta
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
muitalit olbmuid, báikkiid ja dáhpáhusaid birra eaŋgalsgiel riikkain	subtsastit ulmutjij, bájkij ja dáhpádusáj birra ieŋŋilskgielak rijkajs
ságastallat eallinvugiid ja servvoštallanvugiid birra iešguđet kultuvrrain eaŋgalsgiel riikkain ja Norggas, earret eará sámi kultuvrra birra	ságastallat viessomvuogij ja sæbrástallamvuogij birra duon dán kultuvran ieŋŋelskgielak rijkajn ja Vuona rijkan, ja aj sáme kultuvran
lohkat eaŋgalsgiel mánáid- ja nuoraidgirjjálašvuođa ja hállat olbmuid ja sisdoalu birra	låhkåt ieŋŋelskgielak mánáj- ja nuorajgirjálasjvuodav ja ságastallat persåvnåj ja sisano birra
ovdanbuktit iežas reakšuvnnaid eaŋgalsgiel girjjálašvuođa teavsttaide, filmmaide, neahttakultuvrii, govaide ja musihkkii	buktet ietjas dåbdojt ieŋŋgilskgielak girjálasj tevstaj hárráj, filmaj, næhttakultuvra, gåvåj ja musihka hárraj
ovdanbuktit iežas hutkás láhkai vieččadettiin inspirašuvnna iešguđetlágan gálduin vižžon eaŋgalsgiel girjjálašvuođas	moalgget ja åvddånbuktet kreatijvalattjat arvusmahtedum moattelágásj ieŋŋelskgielak girjálasj tevstajt moattet gáldos
gaskkustit oanehis teavsttaid ieš válljen fáttáid birra	gaskostit oanep tevstajt iesjválljidum ássjijs
Gelbbolašvuođamihttomearit 10. jahkeceahki maŋŋil	Máhtudakmihto 10. jahkedáse maŋŋela
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
geavahit iešguđet dilálašvuođaid, bargovugiid ja oahpahallanstrategiijaid ovdánahttit iežas eaŋgalsgielgálggaid	adnet duov dáv dilev, barggovuogev ja oahppamstrategijav majna åvdedit ietjas tjehpudagáv ieŋŋelskgielan
kommenteret iežas eaŋgalsgieloahpahallama	kommenterit ietjas bargov gå le ieŋŋelskgielav oahppamin
identifiseret guovddáš gielalaš seammaláganvuođaid ja erohusaid eaŋgalsgiela ja iežas eatnigiela gaskkas, ja geavahit dán iežas giellaoahpahallamis	identifiserit dav mij le muoduk ja mij ij le muoduk ieŋŋelskgielan ja ietjas iednegielan, ja adnet dav gå le gielav oahppamin
válljet iešguđet digitála resurssaid ja eará veahkkeneavvuid, ja geavahit daid iešheanalaččat iežas giellaoahpahallamis	válljit duov dáv digitála ressursav ja ietjá viehkkenævov, ja adnat dajt iesjrádálattjat gå gielav le oahppamin
Njálmmálaš gulahallan	Njálmálasj guládallam
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
válljet ja geavahit iešguđet guldalan- ja hállanstrategiijaid mat leat heivehuvvon ulbmilii	válljit ja adnet duov dáv gulldalim- ja hållamstrategijav hiebaduvvam ulmmáj
áddet ja geavahit dábálaš sátneriggodaga mii guoská iešguđet fáttáide	dádjadit ja adnet dábálasj báhkoboanndudagáv tjanádum duon dán ássjáj
čájehit dáidduid earuhit positiivvalaš ja negatiivvalaš dadjanvugiid mat refererejit ovttaskasolbmuide ja olmmošjoavkkuide	máhttet sieradit positijvalasj ja negatijvalasj moalgedimij gaskav ma vuosedi ájnegisulmutjijda ja ja juohkusijda
áddet váldosisdoalu ja detáljjaid iešguđetlágan njálmmálaš teavsttain iešguđet fáttáid birra	dádjadit oajvvesisanov ja detáljajt duot dát njálmálasj tevstas ma guosski duon dán ássjáj
guldalit ja áddet eaŋgalsgiela variánttaid iešguđet autenttalaš oktavuođain	gulldalit ja dádjadit variántajt ieŋŋilskgielas moattet autentalasj diles
ovdanbuktit iežas njuovžilit ja oktilaččat mii lea heivehuvvon ulbmilii ja dilálašvuhtii	adnet gielav duolla ja avtatbirges hiebadum ulmmáj ja dilláj
ovdanbuktit ja ákkastallat iežas oaivila iešguđet fáttáid birra	moalgget ja tjielggit ietjas vuojnojt duon dán ássje hárráj
álggahit, doalahit ja loahpahit ságastallamiid iešguđet fáttáid birra gažadettiin ja čuovvolettiin árvalusaiguin	álgadit, jådedit ja låhpadit ságastallamijt duon dán ássjen gatjádallama baktu ja gåtsedit tjuojggidusájt
geavahit jietnadeami, intonašuvnna, sátnesojaheami ja iešguđet cealkkatiippaid guovddáš minstariid gulahallamis	adnet guovdásj gåvvusav jiednadime hárráj, intonasjåvnå, báhkosåjådime ja duon dán lágásj gárgadisáj hárráj guládallamin
áddet ja geavahit iešguđetlágan vugiid ovdanbuktit loguid ja eará dáhtaid gulahallamis	dádjadit ja adnet moattelágásj tállamoallánagájt ja ietjá dáhtámoallánagájt guládallamin
Čálalaš gulahallan	Tjálalasj guládallam
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
válljet ja geavahit iešguđet lohkan- ja čállinstrategiijaid mat leat heivehuvvon ulbmilii	válljit ja adnet duov dáv låhkåm- ja tjállemstrategijav mij le ulmmáj hiebadum
áddet ja geavahit dábálaš sátneriggodaga mii gullá iešguđet fáttáide	dádjadit ja adnet dábálasj báhkoboanndudagáv duon dán ássje hárráj
čájehit dáidduid earuhit positiivvalaš ja negatiivvalaš dadjanvugiid mat refererejit ovttaskasolbmuide ja olmmošjoavkkuide	adnet digitála vædtsagijt ja ja hábmegájbbádusájt diehtojuohkemijn, tækstabuvtadimen ja guládallamijn
áddet váldosisdoalu ja detáljjaid ieš válljen teavsttaid	máhttet sieradit positijvalasj ja negatijvalasj moalgedimijt ma vuosedi ájnegisulmutjijda ja juohkusijda
lohkat, áddet ja árvvoštallat iešguđetlágan teavsttaid mat leat iešguđet guhkkodagas, ja máŋgga fáttás	dádjadit oajvvesisanov ja detáljajt iesjválljidum tevstajn
geavahit iežas notáhtaid ja iešguđet gálduid čállima vuođđun	låhkåt, dádjadit ja árvustallat moattelágásj tevstav duot dát ássjes
čállit iešguđetlágan teavsttaid struktuvrrain ja oktilasat	adnet ietjas notáhtajt ja duov dáv gáldov vuodon tjállemij
geavahit riektačállima, sátnesojaheami, cealkka- ja teakstahuksema guovddáš minstariid teakstabuvttadeamis	tjállet duov dáv tevstav mij le avtarájak ja struktuvrajn
geavahit digitála reaidduid ja diehtogieđahallama, teakstabuvttadeami ja gulahallama hápmegáibádusaid	adnet guovdásj gåvvusav duollatjállema hárráj, báhkosåjådime, gárgadis- ja tækstadahkama hárráj gå le tevstajt buvtadime
diehtit persovdnasuodjaleami ja dahkkivuoigatvuođa birra ja válljet geavahit sisdoalu iešguđet gálduin dárkkistahtti vuogi mielde	diehtet persåvnnåsuodjalime ja dahkkerievtesvuoda birra ja válljit ja adnet sisanov moattelágásj gáldojs dan láhkáj vaj le máhttelis dárkestit gáldojt maŋŋela
Kultuvra, servodat ja girjjálašvuohta	Kultuvrra, sebrudahka ja girjálasjvuohta
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
ságaškuššat eallinvugiid ja ovttastallanvugiid Stuorra-Británnias, USA:s, eará eaŋgalsgiel riikkain ja Norggas	ságastallat viessomvuogij ja sæbrástallamvuogij birra Sorbritannian, USAan, ja ietjá ieŋŋilskgielak rijkajn ja Vuonan
selvehit Stuorra-Británnia ja USA ’ historjjáid ja geografiijaid váldoiešvuođaid	tjielggit histåvrå ja geografija åsijt Storbritannian ja USAan
ságaškuššat eaŋgalsgiel riikkaid iešguđetlágan eaŋgalsgiel girjjálašvuođa	ságastallat duon dán ieŋŋilskgielak girjálasj tevstaj birra ieŋŋilskgielak rijkajs
válddahit ja reflekteret álgoálbmogiid dili birra eaŋgalsgiel riikkain	gåvådit ja ájádallat iemeálmmugij dilev ieŋŋilskgielak rijkajn
hábmet, gaskkustit ja ságastallat iežas teavsttaid maidda inspirašuvdna lea vižžon eaŋgalsgiel girjjálašvuođas, filmmas ja kultuvrralaš ovdanbuktinvugiin	dahkat, gaskostit ja ságastallat ietjas tevstaj birra ma li arvusmahtedum ieŋŋilskgielak girjálasjvuodas, filmajs ja kultuvralasj åvddånbuktemvuogijs
ságastallat iešguđet áigeguovdilis ja fágalaš fáttáid birra ja gaskkustit daid	ságastallat ja gaskostit ájggeguovddelis ja fágalasj ássjij birra
Gelbbolašvuođamihttomearit Jo1:ža – studerenráhkkanahtti oahppoprográmmaid maŋŋil ja Jo2:ža – fidnofágalaš oahppoprográmmaid maŋŋil	Máhtudakmihto Jo1 – oahppogárvedime åhpadusprográmma maŋŋel ja Jo2 – viddnofágalasj åhpadusprográmma maŋŋel
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
árvvoštallat ja geavahit iešguđet dilálašvuođaid, bargovugiid ja oahpahallanstrategiijaid ovdánahttit iežas eaŋgalsgielgálggaid	árvustallat ja adnet duov dáv dilev, barggovuogev ja oahppamstrategijav gå le åvdedime ietjas tjehpudagáv ieŋŋilskgielan
árvvoštallat iežas ovdáneami eaŋgalsgieloahpahallamis	árvustallat ietjas åvddånimev gå le ieŋŋilskgielav oahppamin
árvvoštallat iešguđet digitála resurssaid ja eará veahkkeneavvuid kritihkalaččat ja iešheanalaččat, ja geavahit daid iežas giellaoahpahallamis	árvustallat duov dáv digitála ressursav ja ietjá viehkkenævojt lájttalisát ja iesjrádálattjat, ja adnet dajt gå iesj le gielav oahppamin
Njálmmálaš gulahallan	Njálmálasj guládallam
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
árvvoštallat ja geavahit heivvolaš guldalan- ja hállanstrategiijaid mat leat heivehuvvon ulbmiliidda ja dilálašvuhtii	árvustallat ja adnet hiebalgis gulldalim- ja hållamstrategijajt hiebadum ulmmáj ja dilláj
áddet ja geavahit nana dábálaš sátneriggodaga ja fágalaš sátneriggodaga mii gullá iežas oahppoprográmmii	dádjadit ja adnet vijdes dábálasj báhkoboanndudagáv ja fágalasj báhkoboanndudagáv mij le tjanádum ietjas åhpadusprográmmaj
áddet iešguđetlágan njálmmálaš teavsttaid váldosisdoalu ja detáljjaid dábálaš fáttáin ja fágalaš fáttáid birra mat gusket iežas oahppográmmii	dádjadit oajvvesisanov ja detáljajt duot dát njálmálasj tevstas dábálasj ássjijn ja ássjijn ietjas åhpadusprográmmas
guldalit ja áddet eaŋgalsgiela sosiála ja geográfalaš variánttaid autenttalaš dilálašvuođain	gulldalit ja dádjadit sosialalasj ja geografalasj variántajt autentalasj diles
ovdanbuktit iežas nyanserejuvvon ja dárkilis láhkai njuovžilvuođain ja oktilasat ja nu ahte lea heivehuvvon ulbmilii ja dilálašvuhtii	adnet gielav moatten dilen duolla ja avtatbirges, hiebadum ulmmáj ja dilláj
álggahit, doalahit ja loahpahit ságastallamiid ja digaštallamiid dábálaš fáttáid ja fágalaš fáttáid birra mat gusket iežas oahppoprográmmii	álgadit, jådedit ja låhpadit ságastallamijt dábálasj ássjij ja fágalasj ássjij birra ietjas åhpadusprográmmas
geavahit jietnadeami, intonašuvnna, sátnesojaheami ja iešguđet cealkkatiippaid gulahallamis	adnet gåvvusav jiednadime hárráj, intonasjåvnå, báhkosåjådime ja duon dán lágásj gárgadisáj hárráj gå le guládallamin
dulkot ja geavahit teknihkalaš ja matematihkalaš dieđuid gulahallamis	dålkkut ja adnet teknihkalasj ja matematihkalasj diedojt guládallamijn
Čálalaš gulahallan	Tjálalasj guládallam
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
árvvoštallat ja geavahit heivvolaš lohkan- ja čállinstrategiijaid mat leat heivehuvvon ulbmilii ja teakstašládjii	árvustallat ja adnet hiebalgis låhkåm- ja tjállemstrategijajt hiebadum ulmmáj ja tækstahábmáj
áddet ja geavahit nana dábálaš sátneriggodaga ja fágalaš sátneriggodaga mii gullá iežas oahppoprográmmii	árvustallat duov dáv gáldov ja adnet gáldoj sisanov iesjrádálasj, lájttális ja guoradallam máhttelisvuogij milta
áddet váldosisdoalu ja detáljjaid iešguđet guhkkosaš teavsttain iešguđet fáttáid birra	dádjadit ja adnet vijdes dábálasj báhkoboanndudagáv ja fágalasj báhkoboanndudagáv mij le tjanádum ietjas åhpadusprográmmaj
lohkat háhkan dihtii fágamáhtu iežas oahppoprográmmas	dádjadit oajvvesisanov ja detáljajt tevstajs vijdes sisanujn duot dát ássjes
geavahit iežas notáhtaid čállit teavsttaid mat gullet iežas oahppoprográmmii	låhkåt ja åmastit fáhkamáhtov ietjas åhpadusprográmmas
čállit iešguđetlágan teavsttaid struktuvrrain ja oktilisvuođain mii lea heivehuvvon ulbmilii ja dilálašvuhtii	adnet ietjas notáhtajt gå le tevstaj tjállemin ma gulluji ietjas åhpadusprográmmaj
geavahit riektačállima, sátnesojaheami ja iešguđet cealkka- ja teakstahuksema minstariid teakstabuvttadeamis	tjállet duov dáv avtarájak tevstav struktuvrajn, hiebadum ulmmaj ja dilláj
buvttadit iešguđetlágan teavsttaid mat leat heivehuvvon iešguđet digitála mediaid digitála hábmengáibádusaide	adnet guovdásj gåvvusav duollatjállema, báhkosåjådime ja duon dán lágásj gárgadisáj hárráj gå le tevstajt buvtadime
árvvoštallat iešguđet gálduid ja geavahit gálduid sisdoalu iešheanalaš, kritihkalaš ja dárkkisdahtti láhkai	buvtadit duov dáv tevstav hiebadum digitála hábmegájbbádussaj duon dán digitála midijájn
Kultuvra, servodat ja girjjálašvuohta	Kultuvrra, sebrudahka ja girjálasjvuohta
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
ságaškuššat moanaid eaŋgalsgiel riikkaid kultuvrra ja servodatdiliid	ságastallat kultuvra ja sebrudakdilij birra moatten ieŋŋilskgielak rijkan
ovdanbuktit ja digaštallat eaŋgalsgiel gálduid áigeguovdilis ođđasiid	åvddånbuktet ja sagástallat ájggeguovddelis ássjijt ieŋŋilskgielak gáldojs
ságaškuššat eaŋgalsgiela ovdáneami máilmmigiellan	ságastallat ieŋŋilskgiela åvddånime birra væráltgiellan
ságaškuššat iešguđetlágan eaŋgalsgiel girjjálašvuođa teavsttaid iešguđet osiin máilmmis	ságastallat duon dán ieŋŋilskgielak girjálasj tevstaj birra duot dát væráltguovlos
ságaškuššat eaŋgalsgiel filmmaid ja eará kulturovdanbuktimiid iešguđet mediain	ságastallat ieŋŋilskgielak filmaj ja ietjá kultuvrraåvddånbuktemij birra duot dát medijás
ságaškuššat teavsttaid maid álgoálbmogat leat čállán, ja teavsttaid álgoálbmogiid birra eaŋgalsgiel riikkain	ságastallat iemeálmmugij ja iemeálmmugij tevstaj birra ieŋŋilskgielak rijkajn
čiekŋudit fágalaš fáddái iežas oahppoprográmmas ja ovdanbuktit dán	ietjas tjiegŋodit fágalasj ássjijn ietjas åhpadusprográmma milta ja åvddånbuktet dav ássjev
Árvvoštallan fágas	Árvustallam fágan
Loahppaárvvoštallama mearrádusat:	Loahppárvustallama mærrádusá:
Oppalašárvosáni árvvoštallan	Åbbålasj árvustallam
Ortnet	Vuohke
10. jahkeceahkki	10. jahkedásse
Oahppit galget oažžut ovtta čálalaš ja ovtta njálmmálaš oppalašárvosáni.	Oahppe galggi oadtjot avtav tjálalasj ja avtav njálmálasj.
Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmat	Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma
Oahppit galget oažžut ovtta oppalašárvosáni.	Oahppe galggi oadtjot avtav åbbålasj karakterav.
Eksámen ohppiide	Eksámen - oahppe
Ortnet	Vuohke
10. jahkeceahkki	10. jahkedásse
Oahppit sáhttet vuorbáduvvot čálalaš eksámenii.	Oahppe soajtti vuorbbáduvvat tjálalasj eksábmaj.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain.	Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá guovdálattjat.
Oahppit sáhttet maiddái vuorbáduvvot njálmmálaš eksámenii.	Oahppe soajtti vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.	Njálmálasj eksábma bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá.
Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmat	Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma
Oahppit sáhttet vuorbáduvvot čálalaš eksámenii.	Oahppe soajtti vuorbbáduvvat tjálalasj eksábmaj.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain.	Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá guovdálattjat.
Oahppit sáhttet maiddái vuordáduvvot njálmmálaš eksámenii.	Oahppe soajtti aj vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.	Njálmálasj eksábma bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá.
Eksámen fátmmasta olles fága (140 tiimma).	Eksábmaj gullu ålles fáhka (140 timer).
Eksámen privatisttaide	Eksámen - privatista
Ortnet	Vuohke
10. jahkeceahkki	10. jahkedásse
Geahča rávisolbmuid vuođđoskuvlaoahpahusa gustovaš ortnega.	Gehtja doajmme årnigav ållessjattugij vuodoskåvllååhpadusán.
Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmat	Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma
Privatisttat galget váldit čálalaš ja njálmmálaš eksámena.	Privatista galggi tjadádit tjálalasj ja njálmálasj eksámav.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain.	Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá guovdálattjat.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.	Njálmálasj eksábma bájkálattjat dagáduvvá ja árvustaláduvvá.
Eksámen fátmmasta olles fága (140 tiimma).	Eksábmaj gullu ålles fáhka (140 timer).
Árvvoštallama oppalaš mearrádusat leat oahpahuslága láhkaásahusas.	Árvustallama dábálasj mærrádusá li mierreduvvam åhpaduslága njuolgadustjállagin.