laereplan_matematikk-felles.html.xml

Udir.no - Matematihka oktasašfága oahppoplána	Udir.no - Matematihka aktisasjfága oahppopládna
Matematihka oktasašfága oahppoplána	Matematihka aktisasjfága oahppopládna
Máhttodepartemeanta mearridan láhkaásahussan 21.06.2013	Mierreduvvam Máhttodepartementas láhkanjuolgadusá milta 21.06.2013
Ulbmil	Ulmme
Matematihkka lea oassi min máilmmiviidosaš kulturárbbis.	Matematihkka le oasse mijá væráltvijddásasj kulturárbes.
Olbmot leat doloža rájes geavahan ja ovdánahttán matematihka systematiseret vásáhusaid, válddahit ja áddet oktavuođaid luonddus ja servodagas ja suokkardit universsa.	Ulmutja li dålusj rájes juo adnám ja åvddånahttám matematihkav åtsådallamijt systematiseritjit, luondo ja sebrudagá aktijvuodajt dádjadittjat ja universav guoradalátjit.
Eará inspirašuvdnagáldu ovdánahttit fága lea leamaš ahte olbmot iešalddis leat beroštan bargat matematihkain.	Fáhka le aj åvddånam danen gå ulmutja ietja li ávvusam gå li matematihkajn barggam.
Fága guoská olu guovddáš servodatsurggiide nu go medisiidnii, ekonomiijii, teknologiijii, kommunikašuvdnii, energiijahálddašeapmái ja huksendoaimmaide.	Fáhka moatte ájnas sebrudaksuorgijda guoskat, dagu medisijnnaj, økonomijaj, teknologijaj, guládallamij, energijaháldadibmáj ja biggimij.
Danne lea nana matematihkkagelbbolašvuohta eaktun servodaga ovdánahttimii.	Danen le matematihka tjehpudahka viehka ájnas sebrudagá åvddånibmáj.
Aktiivvalaš demokratiija dárbbaša olbmuid geat máhttet guorahallat, áddet ja kritihkalaččat árvvoštallat kvantitatiiva dieđuid, statistihkalaš analysaid ja ekonomalaš prognosaid.	Dåjmalasj demokratija dárbaj viesádijt gudi dádjadi ja lájttálisát árvustalli kvantitatijva diedojt, statistihkalasj analyjsajt ja ekonomalasj prognosajt.
Nu lea matematihkkagelbbolašvuohta dárbbašlaš go galgá áddet ja sáhttit váikkuhit proseassaid servodagas.	Navti le matemahtalasj máhtto dárbulasj jus galggá dádjadit ja vájkkudit prosessajt sebrudagán.
Matematihkkagelbbolašvuohta mearkkaša geavahit čuolbmačoavdima ja modellerema analyseret ja nuppástuhttit čuolmma matematihkalaš hápmái, čoavdit dan ja árvvoštallat man gustovaš čoavddus lea.	Matematihkalasj máhtto le gássjelisvuodajt tjoavddet ja modellerit vaj analyseri ja hiebat muhtem gássjelisvuodav matematihka hábmáj, dav tjoavddá ja árvustallá man vuogas tjoavdos le.
Dás leat maiddái gielalaš bealit, nu go gaskkustit, ságastallat ja resoneret ideaid.	Dánna li aj gielalasj ássje, dagu gaskostibme, ságastallat ja resonnerit ájádusáj hárráj.
Eanaš matematihkalaš doaimmain mii geavahit veahkkeneavvuid ja teknologiija.	Matematihkan álu viehkkenævojt ja teknologijav adná.
Sihke máhttit geavahit ja árvvoštallat iešguđet veahkkeneavvuid, ja diehtit daid ráddjehusaid birra, leat dehálaš oasit fágas.	Sihke dav gå máhttá adnet ja árvustallat iesjgeŋgalágásj viehkkenævojt ja daj ráddjidusájt dåbddåt li ájnas oase fágas.
Matematihkkagelbbolašvuohta lea dehálaš reaidu ovttaskas olbmui, ja fága sáhttá leat vuođđun viidáset oahpu váldimii ja bargoeallimii ja astoáigedoaimmaide oassálastimii.	Matematihkkamáhtto le ájnas vædtsak juohkka ájnegissaj, ja fáhka máhttá vuodov láhtjet joarkka åhpadussaj ja virggeiellema ja asstoájgedåjmaj oassálasstemij.
Matematihkka lea vuođđun stuorra oassái min kulturhistorjjás ja logihkalaš jurddašeami ovdánahttimis.	Matematihkka le vuodon stuorra oassáj mijá kulturhiståvrås ja logalasj ájádallama åvddånahttemis.
Nu lea fágas guovddáš rolla álbmotoahpas ja váikkuha identitehtii, jurddašanvuohkái ja iešáddejupmái.	Navti le fágan ájnas oasse åbbålasj bajásgiessemis gå dat vájkkut identitehttaj, ájádallamvuohkáj ja iesjdádjadussaj.
Matematihkkafága skuvllas lea mielde ovdánahttimin matematihkkagelbbolašvuođa maid servodat ja ovttaskas olbmot dárbbašit.	Matematihkkafáhka skåvlån le viehkken gå galggá åvddånahttet matematihkka máhtov mav sebrudahka ja juohkka ájnegis dárbaj.
Olahan dihtii dán, de fertejit oahppit beassat bargat sihke praktihkalaččat ja teorehtalaččat.	Jus dáv galggá ållidit de hæhttuji oahppe bessat sihke praktihkalattjat ja teorehtalattjat barggat.
Oahpahusas barget sihke suokkardemiin, stoahkamiin, hutkás ja čuolbmačoavdi doaimmaiguin ja gálgahárjehallamiin.	Åhpadibme målssu ståhkamis guoradalle, sjuggelis ja tjuolmmatjoavdde dåjmaj ja tjehpudakhárjjidallama gaskan.
Praktihkalaš geavahusas oaidnit ávkki matematihkas reaidofágan.	Praktihkalasj anon le matematihkka vædtsak.
Skuvlabarggus ávkkástallá guovddáš ideaid, hámiid, struktuvrraid ja oktavuođaid fágas.	Skåvllåbargon ávkástallá fága guovdásj ájádusá, háme, struktuvra ja aktijvuoda åhpadijn.
Ohppiid ferte hástalit kommuniseret matematihka čálalaččat, njálmmálaččat ja digitálalaččat.	Galggá oahppijt alodit matematihkav tjálalattjat, njálmálattjat ja digitálalattjat gaskostit.
Ferte láhčit diliid nu ahte sihke nieiddat ja gánddat ožžot buriid vásáhusaid matematihkkafágas, mat hábmejit buriid guottuid ja nana fágagelbbolašvuođa.	Galggá dilev láhtjet váj sihke báhtja ja næjtso oadtju vijdes åtsådallamijt matematihkkafágajn, man baktu vas buorre miella ja nanos fáhkatjehpudahka boahtá.
Ná láhčá vuođu eallinagi oahppamii.	Návti vuodov dahká oahppamij iellemav miehtáj.
Fága lea juhkkojuvvon váldoosiide maidda leat hábmejuvvon gelbbolašvuođamihttomearit.	Fáhka le oajvveåsijda juogeduvvam, ja juohkka oasen li máhtudakmihto.
Váldooasit dievasmahttet guhtet guoimmiset, ja daid ferte geahččat oktilaččat.	Oajvveoase li oase ållesvuodas ja dajn le aktijvuohta.
Fága lea oktasašfága joatkkaoahpahusa buot oahppoprográmmaide.	Fáhka le aktisasjfáhka mij gullu gájka joarkkaåhpadusáj oahppoprográmmajda.
Oahpahus galgá danne dahkkot eanemus lági mielde relevántan ohppiide ja heivehuvvot iešguđet oahppoprográmmaide.	Danen galggá åhpadusáv iesjgeŋga oahppoprográmmaj hiebadit váj sjaddá nav relevánta gå vejulasj oahppijda.
Matematihkas leat gelbbolašvuođamihttomearit maŋŋil vuođđoskuvlla 2., 4., 7. ja 10. jahkecehkiid ja maŋŋil joatkkaoahpahusa Jo1:ža studerenráhkkanahtti ja fidnofágalaš oahppoprográmmaid.	Matematihkan li vissa máhtudakmihto vuodoskåvlå 2., 4., 7. ja 10. jahkedáse maŋŋela ja joarkkaåhpadusá Jo1 studerimgárvediddje ja viddnofágalasj oahppoprográmmaj maŋŋela.
Jo1:žis leat guokte variántta oahppoplánas.	Jo1:an li guokta variánta oahppoplánas.
T-variánta lea eanet teorehtalaš, ja P-variánta fas lea eanet praktihkalaš.	T-variánta le ienep teorehtalasj, ja P-variánta le ienep praktihkalasj.
Goappašat variánttat addet oppalaš studerengelbbolašvuođa studerenráhkkanahtti oahppoprográmmain ovttas juogo oktasaš prográmmafágain matematihkas Jo2:žis (2T/2P) dahje prográmmafágain matematihkas (R1/S1).	Goappátja variánta vaddi dábálasj oahppomáhtudagáv oahppogárvedime oahppoprográmmajn aktan juogu de aktisasj prográmmafágajn matematihkan Jo2:n (2T/2P) jali matematihka prográmmafágajn (R1/S1).
Fidnofágalaš oahppoprográmmaid ohppiin galget Jo1:žis leat golbma viđátoasi oahppoplánas matematihkka 1 P dahje 1 T.	Viddnofágalasj oahppoprográmma oahppe galggi Jo1:an tjadádit gålmmå vidádisåsijt oahppoplánas 1 P jali 1 T matematihkan.
Oahppoplána čájeha matematihka gelbbolašvuođamihttomeriid fidnofágalaš oahppoprográmmain 1T-Y ja 1P-Y.	Oahppopládna vuoset matematihka máhtudakmihtojt viddnofágalasj oahppoprográmmajn 1T-Y ja 1P-Y.
Váldoosiid bajilgovva:	Oajvveåsij gåvvå:
Váldooassi	Jahkedáse
Logut	Oajvveoase
Mihtideapmi	Tálla
Statistihkka	Geometrija
Logut ja algebra	Tálla ja algebra
Mihtideapmi	Geometrija
Logut ja algebra	Tálla ja algebra
Mihtideapmi	Geometrija
Logut ja algebra	Tálla ja algebra
Logut ja algebra	Tálla ja algebra
Ekonomiija	Geometrija
Logut ja algebra	Tálla ja algebra
Logut ja algebra	Tálla ja algebra
Ekonomiija	Geometrija
Logut ja algebra	Tálla ja algebra
Logut ja algebra-váldooassi galgá ovdánahttit lohkoáddejumi ja máhtu das mo logut ja lohkogieđahallan doibmet vuogádagain ja minstariin.	Tálla ja algebra-oajvveoasse galggá tálladádjadusáv åvdedit ja máhtov låpptit gåktu tálla ja tállagiehtadallam systemajn ja minsstarijn doajmmi.
Loguiguin sáhttá kvantifiseret dohkiid ja sturrodagaid.	Tállaj máhttá lågojt ja stuorrudagájt kvantifiserit.
Loguide gullet sihke olles logut, cuovkkat, desimálalogut ja proseanttat.	Tállaj suorgge sisadná ålles tálla, fraksjåvnå, desimaltálla ja prosenta.
Algebra skuvllas generalisere lohkorehkenastima dan bokte ahte bustávat dahje eará symbolat ovddastit loguid.	Algebra skåvlån generaliseri tállariekknimav gå bokstáva jali ietjá symbåvlå tállajt åvdåsti.
Dat dahká vejolažžan válddahit ja analyseret minstariid ja oktavuođaid.	Navti sjaddá vejulasj minsstarijt ja aktijvuodajt gåvådit ja analyserit.
Algebra geavahuvvo maiddái geometriija- ja funkšuvnnat-váldoosiid oktavuođas.	Algebra aneduvvá aj geometrija ja funksjåvnåj oajvveåsijn.
Geometriija skuvllas mearkkaša earret eará analyseret guovtte- ja golmmadimenšunálat govvosiid iešvuođaid ja ráhkadit konstrukšuvnnaid ja meroštallamiid.	Geometrija skåvlån mierkki ierit ietján analyserit guovte- ja gålmådimensjonála gåvvusij vuogijt ja konstruksjåvnåjt ja merustallamijt dahkat.
Dalle studere dynámalaš proseassaid nu go speadjalastima, joraheami ja sirdáseami.	Geometrijan studeri dynámalasj prosessajt dagu spiedjildibme, jårgijdibme ja dåbedallam.
Váldooassi fátmmasta maiddái dan ahte čađahit ja válddahit sajusteami ja sirdima.	Oajvveoasse sisadná aj gåvådit ruktonehtaj, kártaj ja koordináhttasystemaj sajev ja dåbedallamav.
Mihtideapmi mearkkaša buohtastahttit ja dávjá čatnat lohkosturrodaga objektii dahje doahkkái.	Mihttim mierkki buohtastahttet ja álu tjadnat tállastuorrudagáv objæktaj jali låhkuj.
Dát proseassa gáibida geavahit mihttoovttadagaid ja heivvolaš teknihkaid, mihtidanreaidduid ja hámuid.	Dát prosæssa gájbbet adná mihttimstuorrudagájt ja hiebalgis teknihkajt, mihttimvædtsagijt ja formelijt.
Bohtosa árvvoštallan ja mihtidaneahpesihkarvuođa ságaškuššan leat dehálaš oasit mihtidanproseassas.	Ájnas oase mihttimprosessas le båhtusav árvustallat ja árvvaladdet man iehpesihkara båhtusa li.
Statistihkkii gullá plánet, čohkket, organiseret, analyseret ja ovdanbuktit dataid.	Statistihkkaj gullu dáhtájt plánit, tjoahkkit, organiserit, analyserit ja åvddånbuktet.
Dataanalysii gullá válddahit datamateriála oppalaš iešvuođaid.	Dáhtáanalyjssaj gullu tjielggit åbbålattjat gåktu dáhtámateriálla le.
Árvvoštallat ja kritihkalaččat guorahallat bohtosiid ja dataovdanbuktimiid leat guovddáš oasit dán proseassas.	Båhtusij ja dáhtáj åvddånbuktema árvustallam ja lájttális gehtjadibme le ájnas oasse dát prosessas.
Jáhkehahttivuođarehkenastimis čállá lohkun man stuorra jáhkehahttivuohta lea ahte dáhpáhus dáhpáhuvvá.	Jáhkedahttevuodariekknimin gæhttjal tállaj tjállet man stuorra jáhkedahttevuohta le jut dáhpádus ajtu dáhpáduvvá.
Kombinatorihkas bargá systemáhtalaš vugiiguin gávnnahit loguid, ja dávjá lea dat dárbbašlaš jus galgá sáhttit rehkenastit jáhkehahttivuođaid.	Kombinatorihkan barggá systemáhtalasj vuogij gåktu tállajt gávnnat, ja dassta le álu dárbbo gå galggá jáhkedahttevuoda merustallat.
Funkšuvdna válddaha rievdama dahje ovdáneami sturrodagas mii čielgasit sorjá nuppis.	Funksjåvnnå gåvvit rievddamav jali åvddånahttemav muhtem stuorrudagás mij le muhtem ietjá stuorrudahkaj tjadnum.
Funkšuvnnaid sáhttá čállit máŋgga láhkai, ovdamearkka dihtii hámuid, tabeallaid ja gráfaid bokte.	Funksjåvnåjt máhttá moatte láhkáj tjállet, duola dagu foarmmalij, tabellaj ja gráfaj baktu.
Funkšuvnnaid analysa mearkkaša ohcat dihto iešvuođaid, nu go man jođánit ovdáneapmi dáhpáhuvvá, ja goas ovdáneapmái šaddet erenoamáš árvvut.	Funksjåvnåj analyjssa mierkki åhtsåt vissa vuogijt, dagu man jåhtelit juoga åvddån ja goassa dát åvddånibme sierralágásj tállajt oadtju.
Ekonomiija-váldooassi gieđahallá meroštallamiid ja árvvoštallamiid mat gusket ekonomalaš beliide.	Ekonomija-oajvveoasse giehtadallá merustallamijt ja árvustallamijt ma ekonomalasj ássjijda guosski.
Diibmolohku	Tijmmalåhko
Tiibmalohku lea almmuhuvvon 60-minuhta ovttadahkan.	Akta tijmma le 60-minuhta.
1.–4. jahkeceahkit: 560 tiimma	1.-4. jahkedásijn: 560 tijma
5. –7. jahkeceahkit: 328 tiimma	5.-7. jahkedásijn: 328 tijma
8.–10. jahkeceahkit: 313 tiimma	8.-10 jahkedásijn: 313 tijma
Vuođđogálggat	Jo1: 140 tijma
Vuođđogálggat leat integrerejuvvon gelbbolašvuođamihttomeriide gos dat leat mielde ovdánahttimin fágagelbbolašvuođa ja leat maid oassin das.	Vuodotjehpudagá li integreridum máhtudakmihtojda, gånnå li fáron fáhkamáhtudagáv åvddånahttemin ja li aj dassta oassen.
Matematihkas áddejuvvojit vuođđogálggat ná:	Matematihkan dádjaduvvi vuodotjehpudagá náv:
Njálmmálaš gálggat matematihkas mearkkašit duddjot matematihkkaáddejumi guldaleami, hállama ja ságastallama bokte.	Njálmálasj tjehpudagá matematihkan mierkki vuojnov hábbmit matematihka gulldalime, håla ja ságastallama baktu.
Dát mearkkaša duddjot áddejumi, gažadit ja ákkastallat geavahettiin sihke eahpeformálalaš giela, aiddolaš fágaterminologiija ja doahpagiid.	Dat sisadná juojddáv miejnnit, gatjádallat ja argumenterit sihke iehpeformála giela, tjielgga fáhkaterminologija ja buojkuldagáj ano baktu.
Dát mearkkaša searvat ságastallamiidda, muitalit ideaid ja ságaškuššat matematihkalaš čuolmmaid, čovdosiid ja strategiijaid earáiguin.	Dat sihtá javllat ságastallamijda sæbrrat, ájádusájt subtsastit ja matemáhtalasj tjuolmajt, tjoavddusijt ja strategijajt iehtjádij siegen árvvaladdat.
Njálmmálaš gálggaid ovdáneapmái matematihkas vuolgá matematihka birra ságastallamis ja ovdána kompleaksa fágalaš fáttáid ovdanbuktimii ja ságaškuššamii.	Matematihka njálmálasj tjehpudagáj åvddånibme vuolggá matematihka ságastallamijda sæbrramis gitta gássjelap fágalasj ássjijt åvddånbuvtátjit ja árvvalattatjit.
Dasto gullá ovdáneapmái álkes matematihkalaš giela geavaheamis ovdánit aiddolaš fágaterminologiija ja ovdanbuktinvugiid ja aiddolaš doahpagiid geavaheapmái.	Vijddábut vuolggá åvddånibme álkkes matematihkalasj gielav adnemis gitta dárkkelis fáhkaterminologijav, javllamvuogev ja buojkuldagájt anátjit.
Máhttit čállit matematihka mielddisbuktá válddahit ja čilget jurddašanvuogi ja bidjat sániid fuomášumiide ja ideaide.	Buktet tjállet matematihkan mierkki gåvådit ja tjielggit muhtem ájádallamvuogev ja bágojt biedjat gávnnusijda ja ájádusá.
Dát mearkkaša geavahit matematihkalaš symbolaid ja formálalaš matematihkalaš giela čoavdit čuolmma ja ovdanbuktit čovdosiid.	Dat sisadná matematihkalasj symbåvlåjt ja formálalasj matematihkalasj gielav adnet tjuolmajt tjoavdátjit ja tjoavddusijt åvddånbuvtátjit.
Dasto mearkkaša dát ráhkadit tevnnegiid, sárgosiid, govvosiid, gráfaid, tabeallaid ja diagrámmaid mat leat heivehuvvon vuostáiváldái ja dilálašvuhtii.	Vijddábut dat sihtá javllat dahkat tjuorggamijt, sárggomijt, gåvådagájt, gráfajt, tabellajt ja diagrámmajt ma li vuosstájválldáj ja dilláj hiebaduvvam.
Čállin matematihkas lea reaidu ovdánahttit iežas jurdagiid ja oahppama.	Tjállem matematihkan le vædtsak ietjas ájádusájt ja oahppamav åvddånahtátjit.
Čállinovdáneapmi matematihkas vuolgá álkes ovdanbuktinvugiin ja ovdána dađistaga formálalaš symbolagiela ja aiddolaš fágaterminologiija geavaheapmái.	Matematihka tjállema åvddånibme vuolggá álkkes åvddånbuktemvuogijs maŋenagi formála symbåvllågiela ja dárkkelis fáhkaterminologija adnuj.
Dasto gullá ovdáneapmái álkes matematihkkafágalaš dilálašvuođaid válddaheamis ja systematiseremis ovdánit ollislaš kompleaksa oktavuođaid ákkastallamii.	Vijddábut vuolggá åvddånibme álkkes matematihkkafágalasj dilijt tjielggimis ja systematiserimis gitta ålleslasj argumentasjåvnåv tjielggitjit gássjelis aktijvuodaj hárraj.
Máhttit lohkat matematihka mearkkaša áddet ja geavahit symbolagiela ja ovdanbuktinvugiid hábmet oaiviliid teavsttain árgabeaieallimis ja bargoeallimis ja maiddái matematihkkafágalaš teavsttain.	Buktet låhkåt matematihkan mierkki dádjadit ja adnet symbåvllågielav ja javllamvuogijt váj dádjat árggabiejve, barggoiellema ja matematihkkafágalasj tevstajt.
Matematihkkafágii gullet ovttastuvvon teavsttat main leat matematihkalaš ovdanbuktimat, gráfat, diagrámmat, tabeallat, symbolat, hámut ja logalaš jurddašeapmi.	Matematihkkafáhkaj gulluji moatte lágásj tevsta majn li matematihkalasj åvddånbuktemvuoge, gráfa, diagrámma, tabella, symbåvlå, foarmmala ja logalasj ájádallam.
Lohkan matematihkas mearkkaša rátkit dieđuid, analyseret ja árvvoštallat hámiid ja sisdoalu ja čoahkkáigeassit dieđuid teavsttaid iešguđet elemeanttain.	Låhkåm matematihkan mierkki diedojt sorterit, analyserit ja árvustallat hámev ja sisanov ja aktidit diedojt tevsta iesjgeŋga elementajs.
Lohkanovdáneapmi matematihkas vuolgá dieđuid gávdnamis ja geavaheamis teavsttain main lea álkes symbolagiella, ja ovdána oaivila gávdnamii kompleaksa fágateavsttain main lea váttes symbolagiella ja doabageavaheapmi ja daid reflekteremii.	Låhkåmåvddånibme matematihkan vuolggá diedojt gávnnamis ja adnemis tevstajn majn le álkkes symbåvllågiella gitta miejnigav dádjadittjat ja reflekteritjit gássjelis fáhkatevstaj badjel majn le dárkkelis symbåvllågiella ja buojkuldagá.
Máhttit rehkenastit vuođđogálgan mearkkaša geavahit symbolagiela, matematihkalaš doahpagiid, vuogádagaid ja iešguđet strategiijaid čuolbmačoavdimii ja suokkardallamiidda main vuolggasadjin leat sihke praktihkalaš árgabeaidilálašvuođat ja matematihkalaš čuolmmat.	Buktet riekknit vuodotjehpudahkan mierkki adnet symbåvllågielav, matematihkalasj buojkuldagájt, barggovuogijt ja moatte lágásj strategijajt tjuolmmatjoavddemin ja guoradallamin man álggo le sihke bæjválasj praktihkalasj dille ja matematihkalasj tjuolmma.
Dát mearkkaša dovdát ja válddahit dilálašvuođaid main matematihkka lea oassin, ja geavahit matematihkalaš metodaid gieđahallat čuolmmaid.	Dat mierkki dåbddåt ja gåvådit dilijt gånnå matematihkka le oassen, ja matematihkalasj metodajt adnet tjuolmaj tjoavdedijn.
Oahppi ferte maiddái gulahallat ja árvvoštallat man gustovaččat čovdosat leat.	Oahppe hæhttu aj guládallat ja árvustallat makta tjoavddusa dåhkkiduvvi.
Rehkenastinovdáneapmi matematihkas vuolgá loguid vuođđoáddejumis ja dovdámis ja čuolmma čoavdimis álkes dilálašvuođaid vuođul ja ovdána váttes, kompleaksa čuolmmaid analyseremii ja čoavdimii iešguđet strategiijaid ja metodaid geavahemiin.	Riekknimåvddånibme matematihkan vuolggá vuodulasj tálladádjadimes ja álkkes tjuolmajt ájttsamis ja tjoavddemis gitta vijdes spekterav kompleksa tjuolmajs analyseritjit ja moattelágásj strategijaj ja metåvdåj tjoavdátjit.
Dat mearkkaša dađistaga eanet geavahit iešguđet veahkkeneavvuid rehkenastimis, modelleremis ja gulahallamis.	Dat mierkki maŋenagi ienebut adnet iesjgeŋgalágásj viehkkenævojt riekknimin, modellerimin ja guládallamin.
Digitála gálggat matematihkas mearkkaša geavahit digitála reaidduid oahppamii spealuid, suokkardallama, visualiserema ja ovdanbuktima bokte.	Digitála tjehpudagá matematihkan mierkki digitála vædtsagijt oahppamij adnet spelaj, guoradallama, visualiserima ja åvddånbuktema baktu.
Das lea maiddái sáhka dovdat, geavahit ja árvvoštallat digitála reaidduid meroštallamiidda, čuolbmačoavdimiidda, simuleremiidda ja modelleremiidda.	Dáppe le aj sáhka dåbddåt, adnet ja árvustallat digitála vædtsagijt merustallamijda, tjuolmmatjoavddemijda, simulerimijda ja modellerimijda.
Dasto mearkkaša dát gávdnat dieđuid, analyseret, gieđahallat ja ovdanbuktit dieđuid ulbmillaš reaidduiguin, ja leat kritihkalaš gálduide, analysaide ja bohtosiidda.	Vijddábut dat mierkki diedojt gávnnat, analyserit, giehtadallat ja åvddånbuktet hiebalasj vædtsagij, ja liehket lájttális gáldojda, analyjsajda ja båhtusijda.
Digitála gálggaid ovdánahttin mearkkaša bargat ovttastuvvon digitála teavsttaiguin mat šaddet dađistaga váddáseabbun.	Digitála tjehpudagáj åvddånahttem mierkki barggat aktiduvvam digitála tevstaj ma sjaddi gássjelabbo ájge tjadá.
Dasto mearkkaša dát dađistaga buorebut oaidnit makkár ávki digitála reaidduin lea oahppamii matematihkkafágas.	Vijddásappot dat mierkki ájn ienebut vuojnnet man ávkálasj digitála vædtsaga li matematihkkafága oahppamij.
Gelbbolašvuođamihttomearit 2. jahkeceahki maŋŋil	Máhtudakmihto 2. jahkedáse maŋŋela
Logut	Tálla
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
lohkat 100 rádjai, juohkit ja hukset dohkiid 10 rádjai, bidjat oktii ja juohkit logešjoavkkuid gitta 100 rádjai ja juohkit guovttesiffarloguid logežiidda ja ovttežiidda	låhkåt 100 rádjáj, juohket ja dahkat stuorrudagájt 10 rádjáj, biedjat aktij ja juohket lågisjjuohkusijt gitta 100 rádjáj ja guovtesiffar tállajt lågegijda ja avtitjijda
geavahit lohkolinnjá meroštallamis ja čájehit lohkosturrodagaid	tállalinjav adnet merustallamijda ja tállastuorrudagájt vuosedittjat
sulliirehkenastit dohkiid, lohkat, buohtastahttit loguid ja ovdanbuktit lohkosturrodagaid iešguđetlágan vugiiguin	sulleriekknistit tállajt, låhkåt, tállajt buohtastahttet ja tállastuorrudagájt åvddånbuktet iesjgeŋgalágásj vuogij
ovdánahttit, geavahit ságastallat iešguđetlágan rehkenastinstrategiijaid guovttesiffarloguid addišuvnnas ja subtrakšuvnnas ja árvvoštallat man heivvolaččat vástádusat leat	åvddånahttet, adnet ja ságastallat iesjgeŋgalágásj riekknimstrategijaj hárraj gåktu adderit ja subtraherit guovtesiffar tállajt ja árvustallat makta vásstádusá hiehpi
duppalastit ja beallidit	gærdodit ja bielledit
dovdát, ságastallat ja joatkit lohkominstariid struktuvrraid	dåbddåt, ságastallat ja joarkket tállaminsstarij struktuvrajt
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
dovdát ja válddahit guovtte- ja golmmadimenšunálat govvosiid dovdomearkkaid nu go čiegaid, ravddaid ja olggožiid, ja sirret ja namuhit govvosiid dáid dovdomearkkaid vuođul	dåbddåt ja gåvådit guovte- ja gålmådimensjonála gåvvusij dåbddomerkajt dagu tjiega, rabda ja jalgudagá ja figuvrajt tjuolldet ja namádit gåvvusijt dåj dåbddomerkaj milta
dovdát, geavahit ja ságastallat speajalsymmetriija praktihkalaš oktavuođain	dåbddåt ja adnet spiedjilsymmetrijav praktihkalasj aktijvuodajn, ja ságastallat dan birra
ráhkadit ja suokkardit geometralaš minstariid sihke digitála reaidduiguin ja daid haga, ja válddahit daid njálmmálaččat	dahkat ja guoradallat geomehtralasj minsstarijt, sihke digitála vædtsagij ja daj dagá, ja dajt njálmálattjat gåvådit
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
mihtidit ja buohtastahttit guhkkodagaide ja areálaide gullevaš sturrodagaid standardiserekeahtes ja standárda mihttoovttadagaid vehkiin, válddahit mo ja ságastallat bohtosiid birra	mihttit ja buohtastahttet stuorrudagájt ma guosski guhkkudagájda ja areálajda, standardiserigahtes ja standárda mihttimavtadagáj, gåvådit gåktu ja båhtusij birra ságastallat
namuhit beivviid, mánuid ja álkes tiibmameriid	nammadit biejvijt, mánojt ja álkkes láhkáj vásstedit gatjálvissaj “ gallen la ? ”
dovdát norgga smávvaruđaid ja bábirruđaid gitta 100 rádjai ja geavahit daid gávppašeamis	dåbddåt vuona biednigijt ja rudájt gitta 100 rádjáj ja dajt adnet oastedijn ja vuobdedijn
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
čohkket, sirret, čállit ja govvidit dieđuid lohkansárgáiguin, tabeallaiguin ja stoalpodiagrámmaiguin ja ságastallat proseassa birra ja maid govat muitalit dieđuid birra	tjoahkkit, tjuolldet, tjállet ja gåvådit dáhtájt låhkåmsárgoj, tabellaj ja stoalppadiagrámmaj ja ságastallat prosessa birra ja majt gåvå dáhtáj birra subtsasti
Gelbbolašvuođamihttomearit 4. jahkeceahki maŋŋil	Máhtudakmihto 4. jahkedáse maŋŋela
Logut	Tálla
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
válddahit ja geavahit sadjeárvovuogádaga olles loguid dáfus, geavahit positiiva ja negatiiva olles loguid, álkes cuovkkaid ja desimálaloguid praktihkalaš oktavuođain, ja máhttit dadjat lohkosturrodaga iešguđet vugiid mielde	gåvådit ja adnet sadjeárvvosystemav ålles tállajda, adnet positijva ja negatijva tállajt, álkkes fraksjåvnåjt ja desimállatállajt praktihkalasj aktijvuodajn ja tállastuorrudagájt moatte láhkáj javllat.
sulliirehkenastit ja gávnnahit loguid go rehkenastá oaivvis, geavaha lohkanmateriála ja čálestemiid, sulliirehkenastit loguiguin ja árvvoštallat vástádusaid	sulleriekknistit ja gávnnat tállajt gå oajven riekknis, adná låhkåmvædtsagijt ja tjállagijt, ja de árvustallat vásstádusájt gå le sulleriekknistam
ovdánahttit, geavahit ja ságastallat iešguđetlágan rehkenastinmetodaid máŋggasiffarloguid adderemis ja subtraheremis, sihke oaivvis ja báhpára alde	åvddånahttet, adnet ja ságastallat iesjgeŋgalágásj riekknimvuogij gáktuj ma guosski moattesiffartállaj adderimij ja subtraksjåvnnåj sihke oajve milta ja páhppára nanna
ovdánahttit ja geavahit iešguđetlágan multiplikašuvdna- ja divišuvdnametodaid, ja geavahit daid praktihkalaš oktavuođain ja geavahit unna multiplikašuvdnatabeallaža go rehkenastá oaivvis ja bargobihtáid čoavdimis	åvddånahttet ja adnet iesjgeŋgalágás gærdodibme- ja bielledibmevuogijt ja dajt praktihkalasj aktijvuodajn adnet, ja unna gærdodimtabellatjav adnet gå oajve milta riekkni ja dahkamusájt tjoavddá
gávdnat dieđuid teavsttain dahje praktihkalaš oktavuođain, válljet rehkenastinvuogi, ákkastit válljema, geavahit tabeallamáhtu ja ávkkástallat rehkenastinvugiid oktavuođaid, árvvoštallat bohtosa ja ovdanbuktit čovdosa	gávnnat diedojt tevstajn jali praktihkalasj aktijvuodajn, válljit riekknimvuogev, vuodustit válljimav, tabællamáhtov adnet ja ávkástallat riekknimvuogij aktijvuodajt, båhtusav árvustallat ja tjoavddusav åvddånbuktet
dovdát, geahččaladdat, válddahit ja joatkit lohkominstariid struktuvrraid	dåbddåt, gæhttjaladdat, gåvådit ja joarkket tállaminsstarij struktuvrajt
geavahit matematihkalaš symbolaid ja ovdanbuktinvugiid ovdanbuktit matematihkalaš oktavuođaid bargobihttáčoavdimis	adnet matematihkalasj symbåvlåjt ja åvddånbuktemvuogijt matematihkalasj aktijvuodajt tjielggitjit dahkamustjoavdedijn.
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
dovdát ja sirret gierdduid, máŋggačiegahasaid, jorbadasaid, sylindariid ja polyederiid	dåbddåt, gåvådit ja tjuolldet gievlijt, moattetjiegagijt, jårbbådisájt, sylinderijt ja polyederijt
tevdnet, hukset, suokkardit ja válddahit geometralaš govvosiid ja modeallaid praktihkalaš oktavuođain, dása guoská maiddái teknologiija ja designa	tjuorggat, biggit, guoradallat ja gåvådit geomehtralasj figuvrajt ja modellajt praktihkalasj aktijvuodajn, aktan teknologija ja hábbmima aktijvuodan
dovdát, geavahit ja válddahit speajalsymmetriija ja paralleallasirdáseami konkrehta oktavuođain	dåbddåt, adnet ja gåvådit spiedjilsymmetrijav ja parallællanirkkalimev konkrehta aktijvuodajn
ráhkadit ja suokkardit geometralaš minstariid ja válddahit daid njálmmálaččat	dahkat ja guoradallat geomehtralasj minsstarijt ja dajt njálmálattjat gåvådit
lohkat, sajustit ja válddahit posišuvnnaid ruktofierpmádagas, kárttas ja koordináhttavuogádagas, sihke digitála reaidduiguin ja daid haga	låhkåt, biedjat ja gåvådit posisjåvnåjt ruktoværmádagán, kártan ja koordináhtasysteman, sihke digitála vædtsagij ja daj dagá
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
sulliirehkenastit ja mihtidit guhkkodaga, areála, voluma, mássa, temperatuvrra, áiggi ja čiegaid, ságastallat bohtosiid birra ja árvvoštallat leat go heivvolaččat	sulleriekknistit ja mihttit guhkkudagáv, areálav, vuobmanav, mássav, temperatuvrav, ájgev ja viŋŋkalijt, ságastallat båhtusij birra ja árvustallat makta li dågålattja
geavahit standardiserekeahtes mihttoovttadagaid ja čilget mihttoovttadagaid standardiserema ulbmila, ja geavahit dábálaš mihttoovttadagaid ja nuppástuhttit daid	adnet standardiserigahtes mihttimijt ja tjielggit manen li standárd mihttima ja adnet ja målsudit dábálasj mihttimavtadagáj gaskan
buohtastahttit sturrodagaid heivvolaš mihtidanreaidduiguin ja álkes meroštallamiin, ovdanbuktit bohtosiid ja árvvoštallat leat go heivvolaččat	buohtastahttet stuorrudagájt vuogas mihttimvædtsagij ja álkkes merustallamijn, båhtusijt åvddånbuktet ja árvustallat makta li dågålattja
čoavdit oastimii ja vuovdimii gullevaš praktihkalaš bargobihtáid	tjoavddet praktihkalasj dahkamusájt ma guosski oasstemij ja vuobddemij
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
čohkket, sirret, čállit ja govvidit data ulbmillaš vugiiguin lohkosárgáid, tabeallaid ja stoalpodiagrámmaid bokte, sihke digitála reaidduiguin ja daid haga, ja ságastallat proseassa ja ovdanbuktima birra	tjoahkkit, tjuolldet, tjállet ja gåvvidit dáhtájt vuogas láhkáj låhkåmsárgij, tabellaj ja stoalppadiagrámmaj baktu, sihke digitála vædtsagij ja daj dagá, ja ságastallat prosessa ja åvddånbuktema hárraj
Gelbbolašvuođamihttomearit 7. jahkeceahki maŋŋil	Máhtudakmihto 7. jahkedáse maŋŋela
Logut ja algebra	Tálla ja algebra
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
válddahit ja geavahit desimálaloguid sadjeárvovuogádaga, rehkenastit positiiva ja negatiiva olles loguiguin, desimálaloguiguin, cuovkkaiguin ja proseanttain, ja bidjat iešguđet sturrodagaid lohkolinjái	gåvådit ja adnet desimálatállaj sadjeárvvosystemav, riekknit positijva ja negatijva ålles tállaj, desimálatállaj, fraksjåvnåj ja prosentaj ja iesjgeŋgalágásj stuorrudagájt tállalinnjaj biedjat
gávnnahit oktasaš namuheaddji ja adderet, subtraheret ja multipliseret cuovkkaid	gávnnat aktisasj bekkadiddjev ja fraksjåvnåj adderit, subtraherit ja gærdodit
ovdánahttit, geavahit ja digaštallat metodaid mo oaivvis rehkenastit, sulliirehkenastit ja čálalaččat rehkenastit, ja geavahit digitála reaidduid meroštallamiin	åvddånahttet, adnet ja dagástallat vuogijt gåktu oajven riekkni, sulleriekkni ja tjálalattjat riekkni ja digitála vædtsagijt adná riekknidahttijn
válddahit referánsavuogádaga ja notašuvnna mii geavahuvvo hámuide rehkenastinárkkas, ja geavahit rehkenastinárkka čađahit ja ovdanbuktit meroštallamiid	gåvådit referánssasystemav ja notasjåvnåv mij aneduvvá hámijda riekknimárkan, ja riekknimárkav adnet merustallamijt tjadádittjat ja åvddånbuvtátjit
gávdnat dieđuid teavsttain dahje praktihkalaš oktavuođain, bidjat ovdan ja čilget meroštallamiid ja bargovugiid, árvvoštallat bohtosa ja ovdanbuktit ja digaštallat čovdosiid	gávnnat diedojt tevstajn jali praktihkalasj aktijvuodajn, åvddån biedjat ja tjielggit merustallamijt ja barggovuogijt, båhtusav árvustallat ja åvddånbuktet ja dagástallat tjoavddusav
suokkardit ja válddahit geometralaš minstariid ja lohkominstariid struktuvrraid ja rievdamiid govvosiiguin, sániiguin ja hámuiguin	guoradallat ja gåvådit geometralasj minsstarijt ja tállaminsstarij struktuvrajt ja rievddamijt figuvraj, bágoj ja foarmmalij
bidjat ovdan ja čoavdit álkes ovttamađodagaid ja čoavdit ja rehkenastit ruođuiguin loguid addišuvnnas, subtrakšuvnnas ja multiplikašuvnnas	åvddån biedjat ja tjoavddet álkkes liknigijt ja tjoavddet ja riekknit parantesaj tállaj addisjåvnån, subtraksjåvnån ja gærdodijn
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
analyseret guovtte- ja golmmadimenšunálat govvosiid iešvuođaid ja válddahit fysalaš diŋggaid teknologiijas ja beaivválaš eallimis geometralaš doahpagiiguin	analyserit guovte- ja gålmådimensjonála figuvrajt ja gåvådit fysalasj diŋgajt árkkabiejves ja teknologijas geomehtralasj buojkuldagáj
hukset golmmadimenšunálat modeallaid ja tevdnet perspektiivvaid main lea okta jávkančuokkis ja digaštallat proseassaid ja buktagiid	biggit gålmådimensjonála modellajt, tjuorggat perspektijvajt majna le akta gáhtomtjuorgga ja dagástallat prosessajt ja buktagijt
válddahit ja čađahit speadjalastima, joraheami ja paralleallasirdáseami	gåvådit ja tjadádit spiedjalasstemav, jårgijdimev ja parallællanirkkalimev
válddahit sajusteami ja sirdáseami ruktofierpmádagas, kárttas ja koordináhttavuogádagas, sihke digitála reaidduiguin ja daid haga, ja koordináhtaid vuođul meroštallat gaskkaid mat leat áksáiguin parallealla koordináhttavuogádagas	gåvådit ruktoværmádagá sajástimev ja sirddemav kártan ja koordináhtasysteman, sihke digitála vædtsagij ja daj dagá, ja koordináhtajt adnet koordináhtasystema áksaj parallælla gaskav merustalátjit
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
válljet heivvolaš mihtidanreaidduid ja čađahit praktihkalaš mihtidemiid beaivválaš eallima ja teknologiija oktavuođas, ja árvvoštallat bohtosiid dárkilvuođa ja mihtidaneahpesihkarvuođa ektui	válljet hiebalgis mihttimvædtsagijt ja tjadádit praktihkalasj mihttimijt árkkabiejve ja teknologija aktijvuodan ja árvustallat båhtusijt snivudagá ja mihttimiehpesihkarvuoda gáktuj
sulliirehkenastit ja mihtidit sturrodagaid guhkkodaga, areála, mássa, voluma, čiegaid ja áiggi dáfus, ja geavahit áigemeari ja áigeinterválla álkis meroštallamiin, digaštallat bohtosiid ja árvvoštallat man heivvolaččat leat	sulleriekknistit ja mihttit stuorrudagáj guhkkudagáv, areálav, vuobmanav, mássav, ájgev ja viŋŋkalijt, ja adnet ájgijt ja ájggegaskajt álkkes merustallamijda, dagástallat båhtusijt ja árvustallat makta li dågålattja
válljet heivvolaš mihttoovttadagaid ja rehkenastit nuppástumi iešguđetlágan mihttoovttadagaid gaskka	válljit hiebalgis mihttimavtadagájt ja riekknistit iesjgeŋga mihttimavtadagáj gaskan
čilget guhkkodaga, areála ja voluma mihttohuksehusa ja meroštallat guovtte- ja golmmadimenšunálat govvosiid birramihtu, areála, olggoža ja voluma	tjielggit gåktu mihttit guhkkudagáv, areálav ja vuobmanav ja merustallat biráldisáv, areálav, jalgudagáv ja vuobmanav guovte- ja gålmådimensjonála figuvrajs
geavahit mihttoláva gaskkaid meroštallamii ja ráhkadit ja ságastallat kárttaid ja bargosárgosiid, sihke digitála reaidduiguin ja daid haga	adnet mihtov gaskajt merustalátjit ja kártajt ja barggotjuorggamijt dahkat ja daj birra ságastallat, sihke digitála vædtsagij ja daj dagá
geavahit gori praktihkalaš oktavuođain, rehkenastit leavttu ja rehkenastit valuhtaid gaskka	adnet gasskavuodajt praktihkalasj aktijvuodajn, fártajn riekknit ja valutaj gaskan riekknistit
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
plánet ja čohkket dataid dárkomiid, jearahallaniskkademiid ja geahččaladdamiid oktavuođas	plánit ja tjoahkkit dáhtájt váksjomij, gatjádallamguoradallamij ja gæhttjaladdamij aktijvuodan
ovdanbuktit dataid tabeallain ja diagrámmain mat leat ovdanbuktojuvvon digitála reaidduiguin ja daid haga, ja lohkat ja dulkot ovdanbuktimiid ja árvvoštallat man ávkkálaččat dat leat	åvddånbuktet dáhtájt tábellajn ja diagrámmajn ma li dagádum digitála vædtsagij ja daj dagá, låhkåt ja dålkkut åvddånbuktemijt ja árvustallat makta li ávkálattja
gávdnat mediána, dávjjimuslogu ja gaskameari álkes datačohkiin ja árvvoštallat iešguđet guovddášmihtuid nubbi nuppi ektui	gávnnat mediánav, dábálamostállav ja gasskamierev álkkes dáhtátjoahkkijn ja árvustallat iesjgeŋga guovdásjmihtojt nubbe nuppe gáktuj
árvvoštallat ja ságastallat vejolašvuođaid beaivválaš oktavuođain, spealuin ja geahččaladdamiin, ja meroštallat jáhkehahttivuođa álkes dilálašvuođain	árvustallat ja ságastallat vejulasjvuodaj birra árkkabiejven, spelajn ja gæhttjaladdamijn ja jáhkedahttevuodav merustallat álkkes dilijn
Gelbbolašvuođamihttomearit 10. jahkeceahki maŋŋil	Máhtudakmihto 10. jahkedáse maŋŋela
Logut ja algebra	Tálla ja algebra
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
buohtastahttit ja nuppástuhttit olles loguid, desimálaloguid, cuovkkaid, proseanttaid, promilla ja standárdavuogi loguid, ja ovdanbuktit dákkár loguid iešguđet láhkai ja árvvoštallat makkár oktavuođain iešguđet ovddasteamit leat ávkkálaččat	buohtastahttet ja målssot ålles tállaj, desimálatállaj, fraksjåvnåj, prosentaj, promilla ja standardháme tállaj, dákkir tállajt moatte láhkáj åvddånbuktet ja árvustallat makkir dilen iesjgeŋgalágásj åvddånbuktemvuoge li vuohkasa
rehkenastit cuovkkaiguin, divideret cuovkkaid ja álkidahttit cuovkacealkagiid	adnet faktåvråjt, potensajt, nubberuohttasijt ja álggotállajt merustallamin
geavahit fáktoriid, poteanssaid, nubbiruohttasiid ja álgologuid meroštallamiin	riekknit fraksjåvnåj, fråksjåvnåj dividerit ja fraksjåvnåjt álkkebun dahkat
ovdánahttit, geavahit ja selvehit iešguđet metodaid oaivvisrehkenastimii, sulliirehkenastimii ja čálalaš rehkenastimii dan njealji rehkenastinšlájas	åvddånahttet, adnet ja tjielgadit iesjgeŋga riekknimmetodajt; oajve milta, sulástallam ja tjálalasj riekknim daj niellja riekknimvuogij
gieđahallat, fáktorastit ja álkidahttit algebracealkagiid, čatnat cealkagiid praktihkalaš oktavuođaide, rehkenastit hámuiguin, ruođuiguin ja cuovkacealkagiiguin, ja geavahit kvadráhttacealkagiid	giehtadallat, faktoriserit ja álkkedit algebrauttrykkajt, dajt praktihkalasj dilijda tjadnat, foarmmalij, parantesaj ja fraksjåvnåj riekknit ja neljudakgárgadisájt adnet
čoavdit vuosttašpoteansa ovttamađodagaid ja vealaid, ja ovttamađodatvuogádagaid main leat guokte amas logu, ja geavahit dán čoavdit praktihkalaš ja teorehtalaš čuolmmaid	tjoavddet liknigijt ja ærádisájt vuostasj grádas ja likniksystemajt guovte dåbddåmahttásij ja adnet dáv praktihkalasj ja teorehtalasj ássjijt
meroštallat geavahusa, kredihttakoartta geavaheami, dietnasa, loana ja seastima, bidjat bušeahta ja rehketdoalu rehkenastinárkka geavahemiin ja selvehit meroštallamiid ja ovdanbuktit bohtosiid	merustallat gålådimev, kredittkårtå anov, sisbåhtusav, luojkkamav ja siesstemav, budsjehtav ja ruhtalågov dahkat riekknimárka ano baktu ja tjielggit merustallamijt ja båhtusijt åvddånbuktet
analyseret máŋggabealat čuolmmaid, identifiseret fásta ja molsašuddi sturrodagaid, čatnat máŋggabealat čuolmmaid oahpes čoavdinmetodaide, čađahit meroštallamiid ja ovdanbuktit bohtosiid ávkkálaš láhkai	analyserit aktijduvvam gássjelisvuodajt, identifiserit fássta ja målsudahkes stuorrudagájt, tjadnat aktijduvvam gássjelisvuodajt dåbdos tjoavddemvuogijda, merustallamijt tjadádit ja båhtusijt åvddånbuktet vuogas láhkáj
geavahit loguid ja variábeliid suokkardallamis, geahččaladdamis ja praktihkalaš ja teorehtalaš čuolbmačoavdimis ja teknologiija- ja designaprošeavttain	adnet tállajt ja variábelijt guoradaládijn, gæhttjaladdamin ja praktihkalasj ja teorehtalasj gássjelisvuodaj tjoavdedijn ja båhtusijt vuogas láhkáj åvddånbuktet
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
guorahallat ja válddahit guovtte- ja golmmadimenšunálat govvosiid iešvuođaid ja geavahit daid konstrukšuvnnaid ja meroštallamiid oktavuođas	guoradallat ja gåvådit guovte- ja gålmådimensjonála figuvrajt ja daj hámijt adnet konstruksjåvnåjn ja merustallamijn
ráhkadit, válddahit ja ákkastallat geometralaš konstrukšuvnnaid ja govvemiid gierdodahkkiin ja linjálain ja dynámalaš geometriijaprográmmain	tjadádit, gåvådit ja vuodustit geomehtralasj konstruksjåvnåjt passerijn ja linjálajn ja dynámalasj geometrijaprográmman
geavahit ja ákkastallat ovttahámatvuođa ja Pytagorasa cealkaga amas sturrodagaid meroštallamis	adnet ja vuodustit avtahámakvuodav ja Pytagorasa gárgadisáv dåbddåmahtes stuorrudagáj merustallamijn
dulkot ja ráhkadit bargosárgosiid ja perspektiivasárgosiid main leat máŋga jávkančuoggá, sihke digitála reaidduiguin ja daid haga	dålkkut ja stiellit barggotjuorggamijt ja perspektijvvatjuorggamijt moatte gáhtomtjuorgaj, digitála vædtsagij ja daj dagá
koordináhtaid bokte ráhkadit govvosiid ja suokkardit geometralaš hámiid iešvuođaid, sihke digitála reaidduiguin ja daid haga	koordináhtajt adnet figuvrajt gåvvidittjat ja guoradallat geomehtralasj hámijt, digitála vædtsagij ja daj dagá
suokkardit, geahččaladdat ja sátnádit logalaš resonerema geavahettiin geometralaš ideaid, ja selvehit geometralaš beliid main lea erenoamáš mearkkašupmi teknologiijas, dáidagis ja arkitektuvrras	guoradallat, gæhttjaladdat ja formulerit logalasj resonnementajt geomehtralasj ájádusáj ja tjielggit geomehtralasj aktijvuodajt ma li sierraláhkáj ájnnasa teknologijan, dájdan ja arkitektuvran
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
sulliirehkenastit ja meroštallat guhkkodaga, birramihtu, čiegaid, areála, olggoža, voluma, áiggi, leavttu ja iešmássa ja geavahit ja rievdadit mihttoláva	sulleriekknistit ja mihttit stuorrudagáj guhkkudagáv, biráldagáv, viŋŋkalijt, areálav, jalgudagájt, vuobmanav, ájgev, fártav ja iesjmássav ja adnet ja rievddadit mihtojt
válljet heivvolaš mihttoovttadagaid, čilget oktavuođaid ja nuppástuhttit iešguđetge mihttoovttadagaid gaskka, geavahit ja árvvoštallat mihttáriid ja mihtidanmetodaid praktihkalaš mihtideamis, ja ságaškuššat dárkilvuođa ja mihtidaneahpesihkarvuođa	válljit vuogas mihttimavtadagájt, aktijvuodajt tjielggit ja riekknistit iesjgeŋgalágásj mihttimavtadagáj gaskan, adnet ja árvustallat mihttimvædtsagijt ja mihttimvuogijt praktihkalasj mihttimin ja árvvaladdat snivudagáv ja mihttimiehpesihkarvuodav
selvehit logu π ja geavahit dan birramihtu, areála ja voluma meroštallamiin	tjielggit tállav π adnet dav biráldagá, areála ja vuobmana merustallamin
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
čađahit iskkademiid ja geavahit databásaid ohcat ja analyseret statistihkalaš data ja čájehit gáldokritihka	tjadádit guoradallamijt ja adnet dáhtábásajt statistihkalasj dáhtájt åtsåtjit ja analyseritjit ja gáldojt árvustalátjit
ordnet ja sirret dataid, gávdnat ja ságaškuššat mediána, dávjjimuslogu, gaskameari ja variašuvdnagovdodaga, ja ovdanbuktit dataid digitála reaidduiguin ja daid haga, ja ságaškuššat iešguđetlágan dataovdanbuktimiid ja makkár áddejumi dat sáhttet addit	oarnnit ja tjuolldet dáhtájt, gávnnat ja árvvaladdat medianav, dábálamostállav, gasskamierev ja variasjåvnnågåbddudagáv, dáhtájt åvddånbuktet digitála vædtsagij ja daj dagá, ja árvvaladdat iesjgeŋga dáhtáåvddånbuktemijt ja makkir gåvåjt da máhtti vaddet
gávnnahit ja digaštallat jáhkehahttivuođaid geahččaladdamiin, simuleremiin ja meroštallamiin beaivválaš oktavuođain ja spealuin	gávnnat ja dagástallat jáhkedahttevuodav gæhttjaladdama, simulerima ja merustallama baktu árkkabiejve aktijvuodajn ja spelan
válddahit boađusviidodaga ja ovdanbuktit jáhkehahttivuođa cuovkan, proseantan ja desimálalohkun	gåvådit boadosvijddudagáv ja åvddånbuktet jáhkedahttevuodav fraksjåvnnån, prosænntan ja desimállatállan
ságaškuššat ja čoavdit álkes kombinatoralaš čuolmmaid	árvvaladdat ja tjoavddet álkkes kombinatoralasj tjuolmajt
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
ráhkadit, digitála reaidduiguin ja daid haga, funkšuvnnaid mat čilgejit numerálalaš oktavuođaid ja praktihkalaš dilálašvuođaid, válddahit ja dulkot daid ja nuppástuhttit iešguđetge funkšuvdnaovddastemiid gaskka, nu go gráfaid, tabeallaid, hámuid ja teavsttaid gaskka	dahkat, digitála vædtsagij ja daj dagá, funksjåvnåjt ma tjielggiji numerálalasj aktijvuodajt ja praktihkalasj dilijt, gåvådit ja dålkkut dajt ja målssot iesjgeŋga funksjåvnååvdåstimij gaskan dagu gráfa, tabella, foarmmala ja tevsta
identifiseret ja ávkkástallat gorrálas, jorggu gorrálas, lineára ja kvadráhtalaš funkšuvnnaid iešvuođaid, ja buktit ovdamearkkaid praktihkalaš dilálašvuođain maid sáhttá válddahit dáid funkšuvnnaiguin	identifiserit ja ja ávkástallat proporsjonála, lineára ja kvadráhtalasj funksjåvnåjt, ja vaddet buojkulvisájt praktihkalasj aktijvuodajs ma máhtti dáj funksjåvnåj tjielggiduvvat
Gelbbolašvuođamihttomearit 1 T – Jo1 studerenráhkkanahtti oahppoprográmmaid maŋŋil	Máhtudakmihto 1 T – Jo1 oahppogárvedime oahppoprográmma maŋŋela
Logut ja algebra	Tálla ja algebra
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
dulkot, gieđahallat, árvvoštallat ja ságaškuššat matematihkalaš sisdoalu iešguđetlágan teavsttain	dålkkut, giehtadallat, árvustallat ja árvvaladdat matemahtalasj sisanov iesjgeŋga tevstajn
árvvoštallat, válljet ja geavahit matematihkalaš metodaid ja veahkkeneavvuid čoavdit čuolmmaid iešguđetge fágain ja servodatsurggiin, ja jurddašit, árvvoštallat ja ovdanbuktit čovdosiid ávkkálaš láhkai	árvustallat, válljit ja adnet matematihkalasj metodajt ja viehkkenævojt tjuolmajt tjoavdátjit iesjgeŋga fágajn ja sebrudaksuorgijn ja ájádallat, árvustallat ja åvddånbuktet tjoavddusijt vuogas láhkáj
rehkenastit ruohtascealkagiiguin, poteanssaiguin main leat rationála eksponeanttat ja standárdavuogi logut, bustávvacealkagiiguin, hámuiguin, ruohtocealkagiiguin ja rationála ja kvadráhtalaš cealkagiiguin main leat logut ja bustávat, faktorastit kvadráhtalaš cealkagiid, geavahit kvadráhttacealkagiid ja ráhkadit ollislaš kvadráhta	riekknit ruohttsauttrykkajt, potensaj majn le rasjonála eksponenta ja standardháme tállaj, bokstávvauttrykkaj, foarmmalij, parantessautrykkaj ja rasjonála ja kvadráhtalasj uttrykkaj tállaj ja bokstávaj, faktorerit kvadráhtalasj uttrykkajt, kvadráhtagárgadisájt adnet ja ålleslasj kvadráhtajt dahkat
nuppástuhttit vuosttašpoteanssa ja nuppipoteanssa ovttamađodagaid, vealaid ja ovttamađodatvuogádagaid, ja álkes ovttamađodagaid main leat eksponentiála- ja logaritmafunkšuvnnat, sihke rehkenastimiin ja digitála reaidduiguin	målssot uttrykkajt ja tjoavddet vuostasj- ja nuppátpotensa liknigijt, ærádisájt ja likniksystemajt ja rievddat liknigijt eksponensiála ja logaritmafunksjåvnåj, sihke riekknima ja digitála vædtsagij baktu.
nuppástuhttit praktihkalaš čuolmma ovttamađodahkan, veallan dahje ovttamađodatvuogádahkan, čoavdit matematihkalaš čuolmma sihke digitála reaidduiguin ja daid haga, ovdanbuktit ja ákkastit čovdosa ja árvvoštallat man gustovaš lea ja makkár ráddjehusat das leat	målssot praktihkalasj tjuolmav liknigij, ærádissaj jali likniksystebmaj, tjoavddet matematihkalasj gássjelisvuodav digitála vædtsagij ja daj dagi, åvddånbuktet ja vuodustit tjoavddusav ja árvulasj man guoskavasj dat le ja ráddjidusájt
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
selvehit sinusa, cosinusa ja tangeanssa definišuvnnaid ja trigonometriija vuođul meroštallat sahte golmmačiegahasaid guhkkodagaid, čiegaid ja areála	tjielggit sinusa, cosinusa ja tangensa definisjåvnåjt ja trigonometrijav adnet merustalátjit guhkkudagájt, viŋŋkalijt ja areálav moattelágásj gålmåtjiegagijn
geavahit duolbadasa geometriija analyseret ja čoavdit máŋggabealat teorehtalaš ja praktihkalaš čuolmmaid mat gusket guhkkodagaide, čiegaide ja areálii	adnet duolbbada geometrijav analyseritjit ja tjoavdádit moattebelak teorehtalasj ja praktihkalasj tjuolmajt guhkkudagáj, viŋŋkalij ja areálajn
ráhkadit ja geavahit sárgosiid ja tevnnegiid hábmet čuolmmaid, čoavdit bargobihtáid ja ovdanbuktit ja ákkastit čovdosiid, sihke digitála reaidduiguin ja daid haga	dahkat ja adnet sárggomijt ja tjuorggamijt tjuolmajt hábbmitjit, dahkamusájt tjoavdátjit ja tjoavddusijt åvddånbuvtátjit ja vuodustittjat, digitála vædtsagij ja daj dagi
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
sátnádit, geahččaladdat ja ságaškuššat uniforbma ja eahpeuniforbma jáhkehahttivuođamodeallaid	formulerit, gæhttjaladdat ja árvvaladdat uniforma ja iehpeuniforma jahkedahttevuodamodellajt
meroštallat jáhkehahttivuođa go lohká buot heivvolaš ja vejolaš bohtosiid tabeallain, systematiseret lohkamiid ruossatabeallaid, venndiagrámmaid ja jáhkehahttivuođamuora vehkiin, ja geavahit addišuvdnacealkaga ja buvttacealkaga	merustallat jáhkedahttevuodav gå låhkå gájka vuogas ja vejulasj båhtusijt ruossatabellaj, venndiagrámmaj ja jáhkedahttevuodamuoraj viehkken, ja addisjåvnnågárgadisáv ja buvtagárgadisáv adnet
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
selvehit funkšuvdnadoahpaga ja sáhttit nuppástuhttit iešguđet funkšuvdnaovddastemiid gaskka	tjielggit funksjåvnnåbuojkuldagáv ja máhttet målssot iesjgeŋgalasj funksjåvnnååvddånbuktemij gaskan
meroštallat nullačuoggá, ekstremálačuoggá, russenčuoggá ja gaskamearálaš stuorrunleavttu, gávnnahit momentána stuorrunleavttu sulliiárvvuid ja dahkat muhtin praktihkalaš dulkomiid dáid beliin	merustallat nullatjuorgav, ekstremálatjuorgav, ruossimtjuorgav ja gasskameralasj stuorromfártav, gávnnat momentána stuorromfárta sullásasj árvojt ja dajt ássjij gáktuj dahkat muhtem praktihkalasj dålkkumijt
selvehit deriverema definišuvnna, geavahit definišuvnna gávnnahit polynomafunkšuvnnaide derivašunnjuolggadusa ja dán njuolggadusa vuođul ságaškuššat funkšuvnnaid	tjielggit deriverima definisjåvnåv, adnet definisjåvnåv gávnatjit polynomfunksjåvnåj derivasjåvnnånjuolgadusáv ja dan njuolgadusá milta funksjåvnåjt árvvaladdat
ráhkadit, dulkot ja selvehit funkšuvnnaid mat čilgejit praktihkalaš čuolmmaid, analyseret empiralaš funkšuvnnaid ja gávnnahit sullii lineára funkšuvnna, sihke digitála reaidduiguin ja daid haga	dahkat, dålkkut ja tjielggit funksjåvnåjt ma tjielggiji praktihkalasj tjuolmajt, analyserit empiralasj funksjåvnåjt ja gávnadit sulle lineára funksjåvnåv, digitála vædtsagij ja daj dagá
geavahit digitála reaidduid ovdanbuktit ja analyseret polynomafunkšuvnnaid, ruohtasfunkšuvnnaid, rationála funkšuvnnaid, eksponentiálafunkšuvnnaid ja poteansafunkšuvnnaid kombinašuvnnaid	adnet digitála vædtsagijt åvddånbuvtátjit ja analyseritjit polynomfunksjåvnåj, ruohttsafunksjåvnåj, rasjonála funksjåvnåj, eksponentiálafunksjåvnåj ja potensiálafunksjåvnåj kombinasjåvnåjt
Gelbbolašvuođamihttomearit 1 P – Jo1 studerenráhkkanahtti oahppoprográmmaid maŋŋil	Máhtudakmihto 1 P – Jo1 oahppogárvedime oahppoprográmma maŋŋela
Logut ja algebra	Tálla ja algebra
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
sulliirehkenastit vástádusaid, rehkenastit praktihkalaš bihtáid, digitála reaidduiguin ja daid haga, ovdanbuktit bohtosiid ja árvvoštallat man jierpmálaččat dat leat	sulleriekknistit vásstádusájt, praktihkalasj dahkamusájt riekknistit digitála vædtsagij ja daj dagá, båhtusijt åvddånbuktet ja árvustallat makta li vuohkasa
dulkot, gieđahallat, árvvoštallat ja digaštallat matematihkalaš sisdoalu čálalaš, njálmmálaš ja gráfalaš ovdanbuktimiin	dålkkut, giehtadallat, árvustallat ja dagástallat matematihkalasj sisanov tjálalasj, njálmálasj ja gráfalasj åvddånbuktemijn
álkidahttit máŋggalađat cealkagiid ja čoavdit vuosttašpoteansa ovttamađodagaid ja álkes poteansaovttamađodagaid	álkkedahttet moatteladák uttrykkajt ja tjoavddet vuostasjpotensa liknigijt ja álkkes potænnsaliknigijt
dulkot ja geavahit hámuid mat gusket beaivválaš eallimii ja fidnoeallimii	dålkkut ja adnet foarmmalijt ma árkkabæjvváj ja virggeiellemij guosski
rehkenastit goriin, proseanttain, proseantačuoggáin ja stuorrunfáktoriin	riekknit aktijvuodaj, prosentaj, prosænntatjuorgaj ja stuorromfaktåvråjn
gieđahallat gorrálas ja jorggu gorrálas sturrodagaid praktihkalaš oktavuođain	giehtadallat proporsjonála ja måttso proporsjonála stuorrudagájt praktihkalasj aktijvuodajn
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
geavahit ja ákkastit ovttahámatvuođa, mihttoláva ja Pytagorasa cealkaga geavaheami meroštallamis ja praktihkalaš barggus	adnet ja vuodustit avtahámakvuodav, mihtov ja Pytagorasa gárgadisáv merustallamijda ja praktihkalasj bargon
čoavdit čuolmmaid mat gusket guhkkodahkii, čihkii, areálii ja volumii	tjoavddet tjuolmajt ma guosski guhkkudahkaj, viŋŋkalijda, areállaj ja vuobmanij
rehkenastit iešguđetlágan mihttoovttadagaiguin ja mihtidanreaidduiguin, árvvoštallat makkár mihtidanreaiddut leat ávkkálaččat, ja árvvoštallat man eahpesihkkarat mihtideamit leat	riekknit iesjgeŋgalágásj mihttimavtadagáj, moattelágásj mihttimvædtsagijt adnet, árvustallat makkir mihttimvædtsaga li vuohkusa, ja árvustallat man iehpesihkara mihttima li
dulkot, ráhkadit ja geavahit sárgosiid ja bargotevnnegiid čuolmmaide mat leat kultur- ja fidnoeallimis ja ovdanbuktit ja ákkastit čovdosiid	dålkkut, dahkat ja adnet sárggomijt ja barggotjuorggamijt tjuolmajda ma li kultur- ja virggeiellemis ja åvddånbuktet ja vuodustit tjoavddusijt
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
ráhkadit ovdamearkkaid ja simuleremiid iešguđetlágan dáhpáhusain ja selvehit jáhkehahttivuohta-doahpaga	dahkat buojkulvisájt ja simulerimijt soajtádagáj ja tjielggit jáhkedahttevuoda buojkuldagáv
meroštallat jáhkehahttivuođa go lohká buot heivvolaš ja vejolaš bohtosiid tabeallain, systematiseret lohkamiid ruossatabeallaid, venndiagrámmaid ja jáhkehahttivuođamuora vehkiin, ja geavahit addišuvdnacealkaga ja buvttacealkaga praktihkalaš oktavuođain	merustallat jáhkedahttevuodaj gå låhkå gájka vuogas ja vejulasj båhtusijt, låhkåmijt systematiserit ruossatabellaj, venndiagrámmaj ja válljimmuoraj baktu ja addisjåvnnågárgadisáv ja buvtagárgadisáv praktihkalasj aktijvuodajn adnet
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
selvehit lineára stuorrun-doahpaga, čájehit dákkár stuorruma ja geavahit dán praktihkalaš ovdamearkkain, maiddái digitálalaččat	tjielggit lineára stuorroma buojkuldagáv, vuosedit dákkár stuorromav ja adnet dav praktihkalasj aktijvuodan, aj digitálalattjat
lonohallat iešguđet funkšuvnnaidovddastemiid gaskka	lånudallat iesjgeŋgalágásj funksjåvnåj representasjåvnåj gaskan
iskat funkšuvnnaid mat čilgejit praktihkalaš dilálašvuođaid, ja mearridit nullačuoggá, ekstremálačuoggá ja russenčuoggá ja dulkot bohtosiid praktihkalaš árvvuid	guoradallat funksjåvnåjt ma tjielggiji praktihkalasj dilijt, ja mierredit nullatjuorgav, ekstremálatjuorgav ja ruossimtjuorgav ja dålkkut båhtusij praktihkalasj ávkev
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
selvehit ja rehkenastit haddeindeavssain, kruvdnaárvvuin, duohtabálkkáin, nominála bálkkáin ja meroštallat dietnasa, vearu ja divadiid	tjielggit ja riekknit haddeindeksajn, kråvnnåárvujn, duohtabálkkájn ja nominála bálkkájn ja merustallat sisbåhtusav, værov ja divudijt
árvvoštallat geavahusa ja kredihttakoartta geavaheami ja bidjat bušeahta ja rehketdoalu rehkenastinárkkaiguin	árvustallat gålådimev ja kredihttakårtå anov ja biedjat budsjehtav ja ruhtalågov riekknimárkkaj
guorahallat ja árvvoštallat iešguđetlágan loanaid ja seastinvugiid	guoradallat ja árvustallat iesjgeŋgalágásj luojkkama ja siesstema vuogijt
Gelbbolašvuođamihttomearit 1T-Y – Jo1 fidnofágalaš oahppoprográmmaid maŋŋil	Máhtudakmihto 1T-Y – Jo1 oahppogárvedime oahppoprográmma maŋŋela
Logut ja algebra	Tálla ja algebra
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
dulkot, gieđahallat, árvvoštallat ja ságaškuššat matematihkalaš sisdoalu iešguđetlágan teavsttain	dålkkut, giehtadallat, árvustallat ja árvvaladdat matemahtalasj sisanov iesjgeŋga tevstajn
árvvoštallat, válljet ja geavahit matematihkalaš metodaid ja veahkkeneavvuid čoavdit čuolmmaid iešguđetge fágain ja servodatsurggiin, ja jurddašit, árvvoštallat ja ovdanbuktit čovdosiid ávkkálaš láhkai	árvustallat, válljit ja adnet matematihkalasj metodajt ja viehkkenævojt tjuolmajt tjoavdátjit iesjgeŋga fágajn ja sebrudaksuorgijn ja ájádallat, árvustallat ja åvddånbuktet tjoavddusijt vuogas láhkáj
rehkenastit ruohtascealkagiiguin, poteanssaiguin main leat rationála eksponeanttat ja standárdavuogi logut, bustávvacealkagiiguin, hámuiguin, ruohtocealkagiiguin ja rationála ja kvadráhtalaš cealkagiiguin main leat logut ja bustávat, faktorastit kvadráhtalaš cealkagiid, geavahit kvadráhttacealkagiid ja ráhkadit ollislaš kvadráhta	riekknit ruohttsauttrykkajt, potensaj majn le rasjonála eksponenta ja standardháme tállaj, bokstávvauttrykkaj, foarmmalij, parantessautrykkaj ja rasjonála ja kvadráhtalasj uttrykkaj tállaj ja bokstávaj, faktorerit kvadráhtalasj uttrykkajt, kvadráhtagárgadisájt adnet ja ålleslasj kvadráhtajt dahkat
nuppástuhttit praktihkalaš čuolmma ovttamađodahkan, veallan dahje ovttamađodatvuogádahkan, čoavdit matematihkalaš čuolmma sihke digitála reaidduiguin ja daid haga, ovdanbuktit ja ákkastit čovdosa ja árvvoštallat man gustovaš lea ja makkár ráddjehusat das leat	målssot praktihkalasj tjuolmav liknigij, ærádissaj jali likniksystebmaj, tjoavddet matematihkalasj gássjelisvuodav digitála vædtsagij ja daj dagi, åvddånbuktet ja vuodustit tjoavddusav ja árvulasj man guoskavasj dat le ja ráddjidusájt
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
selvehit sinusa, cosinusa ja tangeanssa definišuvnnaid ja trigonometriija vuođul meroštallat sahte golmmačiegahasaid guhkkodagaid, čiegaid ja areála	tjielggit sinusa, cosinusa ja tangensa definisjåvnåjt ja trigonometrijav adnet merustalátjit guhkkudagájt, viŋŋkalijt ja areálav moattelágásj gålmåtjiegagijn
geavahit duolbadasa geometriija analyseret ja čoavdit máŋggabealat teorehtalaš ja praktihkalaš čuolmmaid mat gusket guhkkodagaide, čiegaide ja areálii	adnet duolbbada geometrijav analyseritjit ja tjoavdádit moattebelak teorehtalasj ja praktihkalasj tjuolmajt guhkkudagáj, viŋŋkalij ja areálajn
ráhkadit ja geavahit sárgosiid ja tevnnegiid hábmet čuolmmaid, čoavdit bargobihtáid ja ovdanbuktit ja ákkastit čovdosiid, sihke digitála reaidduiguin ja daid haga	dahkat ja adnet sárggomijt ja tjuorggamijt tjuolmajt hábbmitjit, dahkamusájt tjoavdátjit ja tjoavddusijt åvddånbuvtátjit ja vuodustittjat, digitála vædtsagij ja daj dagi
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
ráhkadit, dulkot ja selvehit funkšuvnnaid mat čilgejit praktihkalaš čuolmmaid, analyseret empiralaš funkšuvnnaid ja gávnnahit sullii lineára funkšuvnna, sihke digitála reaidduiguin ja daid haga	dahkat, dålkkut ja tjielggit funksjåvnåjt ma tjielggiji praktihkalasj tjuolmajt, analyserit empiralasj funksjåvnåjt ja gávnadit sulle lineára funksjåvnåv, digitála vædtsagij ja daj dagá
selvehit funkšuvdnadoahpaga ja sáhttit nuppástuhttit iešguđet funkšuvdnaovddastemiid gaskka	tjielggit funksjåvnnåbuojkuldagáv ja máhttet målssot iesjgeŋgalasj funksjåvnnååvddånbuktemij gaskan
meroštallat nullačuoggá, ekstremálačuoggá, russenčuoggá ja gaskamearálaš stuorrunleavttu, gávnnahit momentána stuorrunleavttu sulliiárvvuid ja dahkat muhtin praktihkalaš dulkomiid dáid beliin	merustallat nullatjuorgav, ekstremálatjuorgav, ruossimtjuorgav ja gasskameralasj stuorromfártav, gávnnat momentána stuorromfárta sullásasj árvojt ja dajt ássjij gáktuj dahkat muhtem praktihkalasj dålkkumijt
Gelbbolašvuođamihttomearit 1P-Y – Jo1 fidnofágalaš oahppoprográmmaid maŋŋil	Máhtudakmihto 1P-Y – Jo1 oahppogárvedime oahppoprográmma maŋŋela
Logut ja algebra	Tálla ja algebra
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
sulliirehkenastit vástádusaid, rehkenastit praktihkalaš bihtáid, digitála reaidduiguin ja daid haga, ovdanbuktit bohtosiid ja árvvoštallat man jierpmálaččat dat leat	sulleriekknistit vásstádusájt, praktihkalasj dahkamusájt riekknistit digitála vædtsagij ja daj dagá, båhtusijt åvddånbuktet ja árvustallat makta li vuohkasa
dulkot, gieđahallat, árvvoštallat ja digaštallat matematihkalaš sisdoalu čálalaš, njálmmálaš ja gráfalaš ovdanbuktimiin	dålkkut, giehtadallat, árvustallat ja dagástallat matematihkalasj sisanov tjálalasj, njálmálasj ja gráfalasj åvddånbuktemijn
álkidahttit máŋggalađat cealkagiid ja čoavdit vuosttašpoteansa ovttamađodagaid ja álkes poteansaovttamađodagaid	álkkedahttet moatteladák uttrykkajt ja tjoavddet vuostasjpotensa liknigijt ja álkkes potænnsaliknigijt
dulkot ja geavahit hámuid mat gusket beaivválaš eallimii ja fidnoeallimii	dålkkut ja adnet foarmmalijt ma árkkabæjvváj ja virggeiellemij guosski
rehkenastit goriin, proseanttain, proseantačuoggáin ja stuorrunfáktoriin	riekknit aktijvuodaj, prosentaj, prosænntatjuorgaj ja stuorromfaktåvråjn
gieđahallat gorrálas ja jorggu gorrálas sturrodagaid praktihkalaš oktavuođain	giehtadallat proporsjonála ja måttso proporsjonála stuorrudagájt praktihkalasj aktijvuodajn
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
geavahit ja ákkastit ovttahámatvuođa, mihttoláva ja Pytagorasa cealkaga geavaheami meroštallamis ja praktihkalaš barggus	adnet ja vuodustit avtahámakvuodav, mihtov ja Pytagorasa gárgadisáv merustallamijda ja praktihkalasj bargon
čoavdit čuolmmaid mat gusket guhkkodahkii, čihkii, areálii ja volumii	tjoavddet tjuolmajt ma guosski guhkkudahkaj, viŋŋkalijda, areállaj ja vuobmanij
rehkenastit iešguđetlágan mihttoovttadagaiguin ja mihtidanreaidduiguin, árvvoštallat makkár mihtidanreaiddut leat ávkkálaččat, ja árvvoštallat man eahpesihkkarat mihtideamit leat	riekknit iesjgeŋgalágásj mihttimavtadagáj, moattelágásj mihttimvædtsagijt adnet, árvustallat makkir mihttimvædtsaga li vuohkusa, ja árvustallat man iehpesihkara mihttima li
dulkot, ráhkadit ja geavahit sárgosiid ja bargotevnnegiid čuolmmaide mat leat kultur- ja fidnoeallimis ja ovdanbuktit ja ákkastit čovdosiid	dålkkut, dahkat ja adnet sárggomijt ja barggotjuorggamijt tjuolmajda ma li kultur- ja virggeiellemis ja åvddånbuktet ja vuodustit tjoavddusijt
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
selvehit ja rehkenastit haddeindeavssain, kruvdnaárvvuin, duohtabálkkáin, nominála bálkkáin ja meroštallat dietnasa, vearu ja divadiid	tjielggit ja riekknit haddeindeksajn, kråvnnåárvujn, duohtabálkkájn ja nominála bálkkájn ja merustallat sisbåhtusav, værov ja divudijt
árvvoštallat geavahusa ja kredihttakoartta geavaheami ja bidjat bušeahta ja rehketdoalu rehkenastinárkkaiguin	árvustallat gålådimev ja kredihttakårtå anov ja biedjat budsjehtav ja ruhtalågov riekknimárkkaj
guorahallat ja árvvoštallat iešguđetlágan loanaid ja seastinvugiid	guoradallat ja árvustallat iesjgeŋgalágásj luojkkama ja siesstema vuogijt
Árvvoštallan fágas	Árvustallam fágan
Loahppaárvvoštallama mearrádusat:	Loahppaárvustallama mærrádusá:
Oppalaš árvosáni árvvoštallan	Åbbålasj árvustallam
Ortnet	Vuohke
10. jahkeceahkki	10. jahkedásse
Oahppit galget oažžut ovtta oppalašárvosáni.	Oahppe galggi oadtjot avtav åbbålasj karakterav.
Jo1 fidnofágalaš oahppoprográmmat	Jo1 viddnofágalasj oahppoprográmma
Oahppit galget oažžut ovtta oppalašárvosáni.	Oahppe galggi oadtjot avtav åbbålasj karakterav.
Eksámen ohppiide	Eksámen – oahppe
Ortnet	Vuohke
10. jahkeceahkki	10. jahkedásse
Oahppit sáhttet vuorbáduvvot čálalaš eksámenii.	Oahppe soajtti vuorbbáduvvat tjálalasj eksábmaj.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain.	Tjálalasj eksábma guovdásj ásadusájs dagáduvvá ja sensureriduvvá.
Oahppit sáhttet maiddái vuorbáduvvot njálmmálaš eksámenii.	Oahppe soajtti aj vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.	Njálmálasj eksámen bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá.
Jo1 fidnofágalaš oahppoprográmmat	Jo1 viddnofágalasj oahppoprográmma
Oahppit sáhttet vuorbáduvvot čálalaš dahje njálmmálaš eksámenii.	Oahppe soajtti vuorbbáduvvat tjálalasj jali njálmálasj eksábmaj.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.	Tjálalasj eksámen bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.	Njálmálasj eksámen bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá.
Oahppit sáhttet vuorbáduvvot čálalaš dahje njálmmálaš eksámenii.	Oahppe soajtti vuorbbáduvvat tjálalasj jali njálmálasj eksábmaj.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain.	Tjálalasj eksábma guovdásj ásadusájs dagáduvvá ja sensureriduvvá.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.	Njálmálasj eksámen bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá.
Eksámen privatisttaide	Eksámen – privatista
Ortnet	Vuohke
10. jahkeceahkki	10. jahkedásse
Geahča ortnega mii gusto ollesolbmuid vuođđoskuvlaoahpahussii.	Gehtja doajmme årnigav ållessjattugij vuodoskåvllååhpadusá gáktuj.
Jo1 fidnofágalaš oahppoprográmmat	Jo1 viddnofágalasj oahppoprográmma
Privatisttat galget váldit čálalaš eksámena.	Privatista galggi tjadádit tjálalasj eksámav.
Eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.	Tjálalasj eksámen bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá.
Privatisttat galget váldit čálalaš eksámena.	Privatista galggi tjadádit tjálalasj eksámav.
Eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain.	Eksábma guovdásj ásadusájs dagáduvvá ja sensureriduvvá.
Árvvoštallama oppalaš mearrádusat leat oahpahuslága láhkaásahusas.	Árvustallama åbbålasj mærrádusá li åhpaduslága njuolgadustjállagijn.