laereplan_naturfag.html.xml

Udir.no - Luonddufága - sámi oahppoplána Udir.no - Luonndofáhka - sáme oahppopládna Luonddufága - sámi oahppoplána Luonndofáhka - sáme oahppopládna Máhttodepartemeanta mearridan láhkaásahussan 01.07.2013 Mierreduvvam Máhttodepartementas láhkanjuolgadusá milta 01.07.2013 Ulbmil Ulmme Luonddudieđa lea ovdánan olbmuid diehtoáŋgirvuođa geažil ja min hálu geažil gávdnat vástádusaid min iežamet eksisteanssa, eallima ja eallinvugiid birra ja min saji birra luonddus ja universsas ja lea nu oassin min kultuvrras. Luondodieda le åvddånam ulmutjij diehtemvájnogisvuoda ja dárbo diehti gávnnat vásstádusájt ietjama eksistensa, iellema ja iellemvuogij birra ja mijá saje birra luondon ja universan ja le navti oassen mijá kultuvras. Sámis bajásšaddet dálá mánát ja nuorat servodagas masa váikkuhit ja man báidnet árbevirolaš eallinvugiid ja ođđaáigásaš diehtaga ja viiddis teknologiija gávnnadeamit. Sámen badjáni udnásj máná ja nuora sebrudagán mij le bájnnum æjvvalimes árbbedábálasj iellemvuogij ja ådåájggásasj diehtaga ja dárkkelis teknologija gaskan. Sámi árbemáhttu luonddu birra lea ollislaš jurddašeapmi ja áddejupmi, mas geavatlaš máhttu deattuhuvvo. Sáme árbbediehto luondo hárráj gájbbet ålles ájádallamav ja dádjadusáv, gånnå praktihkalasj tjehpudagá dættoduvvi. Birget luonddus ja ávkkástallat luonddu jierpmálaččat ja bealuštahtti láhkai leat mávssolaš sámi gálggat, ja máhttu oahpahuvvo buolvvas bulvii aktiiva searvama bokte. Luondon bierggit ja luondov ávkástallat jiermálasj ja buorre láhkáj li árvulasj sáme tjehpudagá maj baktu máhtto buolvas buolvvaj bisoduvvá. Luonddufága galgá leat mielde dán oahpaheamis. Luonndofáhka galggá liehket oassen dán åhpadimes. Luonddudiehtaga lágat ja teoriijat leat girjás duohtavuođa modeallat, ja dát modeallat rivdet dahje ain ovdánahttojuvvojit ođđa dárkomiid, geahččaladdamiid ja fuomášumiid mielde. Luonndodiehtaga lága ja teorija li modella duohtavuodas, ja dá modella rievddi jali vijddásappot åvddånahteduvvi ådå observasjåvnåj, gæhttjaladdamij ja ájádusáj baktu. Dehálaš oassi luonddudiehtagis lea diehtit ahte luonddudieđa dađistaga ovdána, ja ahte dutkan ja ođđa máhttu luonddudiehtaga ja teknologiija surggiin mearkkašahtti láhkai váikkuha servodatovdáneapmái ja eallinbirrasii. Ájnas oasse luonndodiehtagis le diehtet luonndodieda maŋenagi åvddån, ja dutkam ja ådå máhtto luonndodiehtaga ja teknologija suorgijn le ájnas sebrudagá åvddånahttemij ja iellembirrasij. Vaikko luonddudieđa lea ge juhkkojuvvon máŋgga fágasuorgin nugo biologiija, fysihkka ja kemiija ja geofága, de lea ulbmilin ahte skuvlafága luonddufága sihke teoriijas ja geavatlaččat doaibmá oktan ollislaš fágan. Vájku luonndodieda le moatte fáhkasuorgijda juogeduvvam dagu biologija, fysihkka ja kjemija ja geofága, de le ulmmen jut skåvllåfáhka luonndofáhka sihke teorijan ja praktihkalattjat doajmma åbbålasj fáhkan. Máhttu luonddu birra, luonddu ipmárdus ja vásáhusat luonddus sáhttet ovddidit dáhtu suodjalit luondduriggodagaid, gáhttet biologalaš šláddjiivuođa ja leat mielde ovddideamen guoddevaš ovdáneami. Luondo máhtto, dádjadus ja vásádusá máhtti åvdedit mielav luonndoressursajt suodjalittjat, biologalasj valjesvuodav bisodittjat ja guoddelis åvddånahttemav nannitjit. Dán oktavuođas lea sámiin ja eará eamiálbmogiin máhtolašvuohta luonddu hárrái, man lea dehálaš árvvusatnit. Dán aktijvuodan li sámijn ja ietjá álggoálmmugijn máhtto luondo birra mav galgalulujma vieledit. Seammás galgá luonddufága váikkuhit dasa ahte mánát ja nuorat ovdánahttet máhtu ja guottuid mat čájehit áddejumi luonddu, indiviida, teknologiija, servodaga ja dutkama ovttasdoaibmama birra. Sæmmi båttå galggá luonndofáhka vájkkudit váj mánáj ja nuoraj vuojno ja guotto åvddåni, ja ájádallagåhti gåktu luonndo, ulmusj, teknologija, sebrudahka ja dutkam aktan doajmmi. Dát lea dehálaš vai áddejit iešguđetlágan luonddudieđalaš ja teknologalaš informašuvnna. Dát le ájnas váj juohkka akta bæssá dádjadit iesjgeŋgalágásj luonndodiedalasj ja teknologalasj diedojt. Dat galgá addit vuođu searvat servodaga demokráhtalaš proseassaide. Dát galggá liehket vuodon sebrudagá prosessajda sæbrrat. Bargat iešguđetlágan áššečuolmmaiguin sihke praktihkalaččat ja teorehtalaččat laboratoriijain ja luonddus, lea dárbbašlaš vai beassá ieš vásihit luonddudieđalaš metodaid ja jurddašanvugiid ja ovdánahttit máhtu daid birra. Barggat iesjgeŋgalágásj ássjetjuolmaj praktihkalattjat ja teorehtalattjat laboratåvråjn ja luondon le ájnas váj bæssá åtsådallat ja oahppat luonndodiehtaga metodajt ja ájádallamvuogijt. Dát sáhttá leat mielde ovdánahttimin hutkáivuođa, kritihkalaš návccaid, rabasvuođa ja aktiiva searvama dilálašvuođaide main luonddufágalaš máhttu ja čehppodat adno. Dát le åvdedime sjuggelisvuodav, kritihkalasj dájdov, rabásvuodav ja dåjmalasj oassálasstemav dilijn gånnå luonndofágalasj máhtto ja tjehpudahka le oassen. Iešguđetlágan oahppanbirrasat nugo gieddebargu luonddus, geahččaladdan laboratoriijas ja museaid, dieđaguovddážiid ja ásahusaid galledeamit riggudahttet luonddufága oahpahusa ja láhčet dili imaštallamii, diehtoáŋgiruššamii ja liikomii. Målsudahkes oahppambirrasa dagu ålggon luondon barggat, gæhttjaladdambargo laboratåvråjn ja guossidime dávvervuorkájn, diehtoguovdátjijn ja viddnudagájn boanndot luonndofága åhpadimev ja båktå imájdallamav ja diehtemvájnov, ja mielav giddi. Gelbbolašvuohta áddet iešguđetlágan luonddudieđalaš teavsttaid, metodaid ja teknologalaš čovdosiid lea buorre vuođđun fidnofágalaš oahpuide, viidáset oahppamii ja eallinagi oahppamii sihke barggus ja astoáiggis. Máhttet iesjgeŋga luonndodiedalasj tevstajt, metodajt ja teknologalasj tjoavddusijt dádjadit vaddi vuogas vuodov virggefágalasj åhpadussaj, vijddásap oahppamij ja iellemájge oahppamij virgen ja asstoájgen. Fága lea juhkkojuvvon váldosurggiide maidda leat hábmejuvvon gelbbolašvuođamihttomearit. Fáhka le juogeduvvam oajvveåsijda, ja juohkka oasen li máhtudakmihto. Váldooasit dievasmahttet guhtet guoimmiset, ja daid ferte geahččat oktilaččat. Oajvveoase li oase ållesvuodas ja dajn le aktijvuohta. Fága lea oktasašfága joatkkaoahpahusa buot oahppoprográmmaide. Fáhka le aktisasjfáhka mij gullu gájka joarkkaåhpadusáj oahppoprográmmajda. Oahpahus galgá danne dahkkot eanemus lági mielde relevántan ohppiide ja heivehuvvot iešguđet oahppoprográmmaide. Danen galggá åhpadusáv iesjgeŋga oahppoprográmmaj hiebadit váj sjaddá nav relevánta gå vejulasj oahppijda. Luonddufágas leat gelbbolašvuođamihttomearit maŋŋil vuođđoskuvlla 2., 4., 7. ja 10. jahkecehkiid ja maŋŋil joatkkaoahpahusa Jo1:ža studerenráhkkanahtti ja fidnofágalaš oahppoprográmmaid ja Jo3:ža oppalaš studerengelbbolašvuođa lasáhus. Luonndofágan li vissa máhtudakmihto vuodoskåvlå 2., 4., 7. ja 10. jahkedáse maŋŋela ja joarkkaåhpadusá Jo1 studerimgárvediddje ja viddnofágalasj oahppoprográmmajn ja Jo3 lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj. Váldoosiid bajilgovva: Oajvveåsij gåvvå: Váldooasit Jahkedásse Álggahalli dutki Oajvveoase Olmmoš ja luondu Ulmusj luondon Luonddu girjáivuohta Luondo valjesvuohta Rumaš ja dearvvašvuohta Rumáj ja varresvuohta Fenomenat ja ávdnasat Fenomena ja ábnnasa Álggahalli dutki hábbmim Guoddevaš ovdáneapmi Guoddelis åvddånahttem Biepmus ja dearvvašvuohta Biebbmo ja varresvuohta Suonjardeapmi ja radioaktivitehta Suodnjardibme ja radioaktivitehtta Boahtteáiggi energiija Boahtteájge energija Guoddevaš ovdáneapmi Guoddelis åvddånahttem Biepmus ja dearvvašvuohta Biebbmo ja varresvuohta Boahtteáiggi energiija Boahtteájge energija Jo3 lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii Vg3 Lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj Guoddevaš ovdáneapmi Guoddelis åvddånahttem Suonjardeapmi ja radioaktivitehta Suodnjardibme ja radioaktivitehtta Boahtteáiggi energiija Boahtteájge energija Álggahalli dutki Luonnofágaåhpadusán boahtá luonndodieda åvddån guovte láhkáj: Luonddufágaoahpahusas ovdanboahtá luonddudieđa sihke buvttan mii čájeha máhtu mii mis dál lea, ja proseassan man vuođđun lea mo luonddudieđalaš máhttu huksejuvvo ja ásahuvvo. Buktagin mij vuoset dav máhtov mij miján dálla le, ja prosæssan mij sisadná gåktu luonndodiedalasj máhtto tsieggiduvvá ja ásaduvvá. Proseassat leat hypotesaid hutkan, geahččaladdan, systemáhtalaš dárkomat, ságaškuššamat, kritihkalaš árvvoštallamat, ákkastallan, konklušuvnnaid vuođušteapmi ja gaskkusteapmi. Prosessan le hypotesaj åvddånibme, gæhttjaladdam, systemáhtalasj váksjoma, dágástallam, kritihkalasj árvustallam, argumenterim, konklusjåvnåj vuodustibme ja gaskostibme. Álggahalli dutki galgá oahpahusas fuolahit dáid dimenšuvnnaid ja integrerejuvvot eará váldoosiide. Dutkeihta galggá åhpadusán dájt dimensjåvnåjt várajda válldet ja dåjda ietjá oajvvesuorgijda dajt integrerit. Olmmoš ja luondu Ulmusj luondon Olmmoš ja luondu-váldooasis lea dan birra ahte olmmoš lea oassin luonddus ja ahte olbmo ovddasvástádus lea áimmahuššat luonddu, sihke dálááiggis ja boahttevaš buolvvaide, sihke indiviida- ja servodatdásis. Oajvveoasse ulmusj luondon le ulmutja birra guhti le oassen luondos ja ulmutja åvdåsvásstádus luondov suodjalit sihke uddni ja boahtte buolvaj gáktuj, sihke indivijda- ja sebrudakdásen. Viidáseappot leat guoddevaš ovdáneami eavttut dehálaččat. Vijddásappot sisadná dat guoddelis åvddånahttema ævtojt. Dás lea guovddážis oažžut máhtu ja áddejumi das mo olmmoš sáhttá ávkki atnit luonddus, muhto maiddái das mo olbmuid doaimmat váikkuhit lundui ja rievdadit dan sihke báikkálaččat ja máilmmiviidosaččat. Danna le guovdátjin dádjadit gåktu ulmusj máhttá luondov ávkkit, valla aj gåktu ulmutjij dåjma vájkkudi ja rievddadi luondov sihke bájkálattjat ja væráltvijddásattjat. Váldooassái gullá hárjáneapmi birget luonddus ja sámi ja eará eamiálbmogiid árbemáhtut. Åtsådallama gåktu luondon bierggit, ja oahppat sáme ja ietjá álggoálmmugij árbbedábij birra gulluji aj dán oajvveoassáj. Luonddu girjáivuohta Luondo valjesvuohta Guovddážis dán váldooasis lea ovdánahttit máhtu luonddu birra ja hárjánit luonddu girjáivuođa árvvus atnit. Dán oajvveoase guovdátjin le åvddånahttet máhtov luondo hárráj ja luondo valjesvuodav vieledit. Máhttu ekovuogádaga biohtalaš ja abiohtalaš fáktoraid birra lea dehálaš áddet luonddu ovttasdoaibmama. Jus galggá luondo aktijvuodajt dádjadit de hæhttu diehtet biotalasj ja iehpebiotalasj faktåvråj birra ekosystemajn. Dán oasis addá gieddebargu buori vuođu ovdánahttit máhtu ja guottuid. Dan oasen vaddá ålggobarggo buorre vuodov máhttuj ja guottojda. Jo1-dásis leat váldooasit Olmmoš ja luondu ja Luonddu girjáivuohta gohčoduvvon Guoddevaš ovdáneapmin govvidit mii váldooasis deattuhuvvo. Jo1 dásen li oajvveoase Ulmusj luondon ja Luondo valjesvuohta gåhtjoduvvam Guoddelis åvddånibmen mij vuoset oajvveoase dættov. Rumaš ja dearvvašvuohta Rumáj ja varresvuohta Váldooasi sisdoallu lea mo olbmo rumaš lea huksejuvvon, ja mo rumaš rievdá ja váikkuhuvvo áiggi mielde. Oajvveoase rumáj ja varresvuohta sisadno le vuostatjin gåktu ulmutja rumáj le tsieggiduvvam, vájkkuduvvá ja rievddá ájgij milta. Máhttu das mo rupmaša iešguđet oasit doibmet ovttas lea dehálaš áddet mo eallinvuohki váikkuha rupmašii ja dearvvašvuhtii. Diehtet gåktu rubmaha iesjgeŋga oase aktan doajmmi le ållu vuodulasj gå galggá dádjadit gåktu iellemvuohke rubmahav ja varresvuodav vájkkudi. Rumaš, dearvvašvuohta, eallinvuohki ja biebmodoallu leat áššit mat dávjá oidnojit mediain. Rumáj, varresvuohta, iellemvuohke ja biebbmo li álu ássjen median. Máhttu dáid áššiid birra ja máhttu kritihkalaččat árvvoštallat dieđuid dán hárrái lea dehálaš vai juohkehaš ieš sáhttá váldit ovddasvástádusa iežas rupmašis ja rumašlaš ja psyhkalaš dearvvašvuođas. Gå galggá iesj vásstedit ietjas rubmaha ja fysihkalasj ja psyhkalasj varresvuoda åvdås de le ájnas diehtet ja kritihkalattjat árvustallat diedojt dán suorgen. Earáid árvvusatnin ja fuolahus leat maiddái dehálaččat dán oasis. Iehtjádijt huksat ja vieledit le aj ájnas dan aktijvuodan. Jo1-dásis lea dát váldooassi gohčoduvvon biepmus ja dearvvašvuohtan govvidit mii váldooasis deattuhuvvo. Jo1:an le dát oajvveoasse gåhtjodum Biebbmo ja varresvuohta mij vuoset oajvveoase dættov. Fenomenat ja ávdnasat Fenomena ja ábnnasa Váldooasis guorahallojuvvojit luonddufágalaš oktavuođat ja mo olmmoš lea oahppan ávkkástallat iešguđetlágan fenomenaid ja ávdnasiid. Oajvveoasse sisadná aktijvuodajt luonndofágalasj fenomenaj gaskan, ja gåktu ulmutja li oahppam ávkástallat dajt fenomenajt ja ábnnasijt. Oasis guorahallet guovddáš osiid fysihkas, kemiijas ja geofágas. Oajvveoasse sisadná guovdásj åsijt fysihkas, kjemias ja geofágas. Dát čájeha mo ávdnasat leat huksejuvvon, mo dat reagerejit guđet guimmiideasetguin ja mo dat gieđahallá guovddáš fenomenaid dego jiena, čuovgga, elektrisitehta, magnetismma ja energiija. Dat vuoset gåktu ábnnasa li tsieggiduvvam ja nubbe nuppe gáktuj reageriji, ja danna giehtadaláduvvi fenomena dagu jiedna, tjuovgga, elektrisitehtta, magnetissma ja energija. Min iežamet beaivvášvuogádat, eatnama sajádat, olggut máilmmiávus ja dutkan ja teknologiija gieđahallojuvvo maiddái. Mijá iehtjama biejvvesystebma, ednama sadje, ålgoldis vuobman ja dutkam ja teknologija aj giehtadaláduvvi. Jo1-dásis lea dát váldooassi juhkkojuvvon ja gohčoduvvo energiija ja boahtteáigi ja suonjardeapmi ja radioaktivitehta govvidit mii váldooasis deattuhuvvo. Jo1:an le dát oajvveoasse guoktáj juogeduvvam ja gåhtjoduvvam energija boahtteájggáj ja suodnjardibme ja radioaktivitehtta mij vuoset oajvveoase dættov. Váldooasis lea sáhka plánet, ovdánahttit, ovdanbuktit ja árvvoštallat funkšuvnnalaš buktagiid. Oajvveoase sisadno le plánit, åvddånahttet, buvtadit ja árvustallat anedahtte buktagijt. Luonddudiehtaga, teknologiija ja guoddevaš ovdáneapmi ovttasdoaibman lea guovddážis dán váldooasis. Aktijvuohta luonndodiehtaga, teknologija ja guoddelis åvddånime gaskan le dán oajvveoasen guovdátjin. Teknologiija ja designa lea máŋggafágalaš fáddá luonddufágas, matematihkas ja duojis. Teknologija ja hábbmim le moattefágalasj fáhkaoasse luonndofágan, matematihkan ja duojen. Jo1-dásis lea dát váldooassi gohčoduvvon bioteknologiijan govvidit mii váldooasis deattuhuvvo. Jo1:an gåhtjoduvvá dát oajvveoasse bioteknologija mij vuoset oajvveoase dættov Diibmolohku Tijmmalåhko Tiibmalohku lea almmuhuvvon 60-minuhta ovttadahkan: Akta tijmma le 60 minuhta. 1.–7. jahkeceahkit: 328 tiimma 1.-7. jahkedásijn: 328 tijma 8.–10. jahkeceahkit: 249 tiimma (256 tiimma sidjiide geat čađahit 10. jahkeceahki 2013/2014) 8.-10 jahkedásijn: 249 tijma (256 tijma oahppijda gudi 10. jahkedásev ålliji jagen 2013/2014) Vuođđogálggat Jo1: 140 tijma Vuođđogálggat leat integrerejuvvon gelbbolašvuođamihttomeriide gos dat leat mielde ovdánahttimin fágagelbbolašvuođa ja leat maid oassin das. Vuodotjehpudagá li integreridum máhtudakmihtojda, gånnå li fáron fáhkamáhtudagáv åvddånahttemin ja li aj dassta oassen. Luonddufágas áddejuvvojit vuođđogálggat ná: Luonndofágan dádjaduvvi vuodotjehpudagá náv: Njálmmálaš gálggat luonddufágas leat guldalit, hállat ja ságastallat čilget, juohkit ja ovdánahttit máhtu luonddufágalaš sisdoaluin mii guoská dárkomiidda ja vásáhusaide. Njálmálasj tjehpudagá luonndofágan li gulldalit, ságastit ja ságastallat váj gåvvit, juogat ja åvddånahttá máhtov luonndofágalasj sisanujn mij le váksjomij ja åtsådallamijda tjanádum. Dát mielddisbuktá geavahit luonddufágalaš doahpagiid gaskkustit máhtu, sátnádit gažaldagaid, ákkastallamiid ja čilgehusaid. Dat mierkki luonndofágalasj moallánagájt adnet máhto gaskostimen, gatjádaládijn, argumenteridijn ja tjielggidusájn. Dasto mearkkaša heivehit ovdanbuktinvugiid, doahpagiid ja ovdamearkkaid ulbmiliidda ja vuostáiváldiide. Dasi gullu aj hiebadit åvddånbuktemijt, moallánagájt ja buojkulvisájt ulmmáj ja vuosstájválldijda. Njálmmálaš gálggaid ovdánahttin luonddufágas lea guldalit ja ságastallat vásáhusaid ja dárkomiid ja máhttit ovdanbuktit ja ságaškuššat eanet ahte eanet kompleaksa fáttáid. Njálmálasj tjehpudagáj åvddånahttem luonndofágan le gulldalit ja ságastallat vásádusáj ja váksjomij birra vaj máhttet åvddånbuktet ja ságastallat gássjelap ássjij birra. Dát mearkkaša máhttit dađistaga eanet geavahit luonddufágalaš doahpagiid ovdanbuktit áddejumi, iežas árvvoštallamiid ja searvat fágalaš digaštallamiidda. Dát sisadná ienebut máhttet luonndofágalasj moallánagájt adnet maj vuoset dádjadusáv, ietjas árvustallamijda ja oassálastátjit fágalasj ságastallamijda. Máhttit čállit luonddufágas lea geavahit luonddufágalaš teakstašáŋŋeriid sátnádit gažaldagaid ja hypotesaid, čállit plánaid ja čilgehusaid, buohtastahttit ja árvvoštallat dieđuid ja geavahit gálduid ulbmillaččat. Buktet tjállet luonndofágan le luonndofágalasj tækstasjáŋŋarijt adnet gå le gatjálvisájt ja hypotesajt dahkamin, plánajt ja tjielggidusájt tjállemin, diedojt buohtastahttemin ja daj birra reflekterimin, ja gáldojt vuogas láhkáj adnemin. Dát mearkkaša maiddái válddahit dárkomiid ja vásáhusaid, buohtastahttit dieđuid, ákkastit oaiviliid ja raporteret gieddebargguin, geahččaladdamiin ja teknologalaš ovddidanproseassain. Dat mierkki aj váksjomijt ja åtsådallamijt gåvådit, diedojt tjoahkkit, vuojnoj åvdås argumenterit ja ålggobargos rapporterit, gæhttjaladdama ja teknologalasj åvddånimprosessa. Čállinproseassa teavsttaid plánemis gitta gieđahallamii ja ovdanbuktimii mearkkaša ulbmiliidda ja vuostáiváldái heivehuvvon luonddufágalaš doahpagiid, govvosiid ja symbolaid geavaheami. Tjállemprosessa plánimis gárvedibmáj ja tevstaj åvddånbuktemij sisadná luonndofágalasj buojkuldagájt, figuvrajt ja symbåvlåjt adnet hiebadum ulmmáj ja vuosstájválldáj. Čállingálggaid ovdánahttin luonddufágas álgá álkes ovdanbuktinvugiid geavaheamis ja dađistaga ovdána deaivileabbo luonddufágalaš doahpagiid, symbolaid, grafihka ja ákkastallamiid geavaheapmái. Tjállemtjehpudagá åvddånibme luonndofágan manná álkkes javllamvuogijs maŋenagi tjielggasap luonndofágalasj buojkuldagáj, symbåvlåj, grafihka ja argumentasjåvnå adnemij. Dát mearkkaša máhttit čállit dađistaga eanet kompleaksa teavsttaid maid vuođđun lea kritihkalaš ja viiddis gáldogeavaheapmi mii lea heivehuvvon ulbmiliidda ja vuostáiváldái. Dát mierkki máhttet tjállet gássjelap tevstajt maj vuodon le kritihkalasj ja vijdes gáldo hiebadum ulmmáj ja vuosstájválldáj. Máhttit lohkat luonddufágas lea áddet ja geavahit luonddufágalaš doahpagiid, symbolaid, govvosiid ja ákkastallamiid ulbmillaš barggu bokte luonddufágalaš teavsttaiguin. Buktet låhkåt luonndofágan le dádjadit ja adnet luonndofágalasj buojkuldagájt, symbåvlåjt, figuvrajt ja argumentajt ulmmelasj bargo tjadá luonndofágalasj tevstaj. Dát mearkkaša máhttit identifiseret, dulkot ja geavahit dieđuid ovttastuvvon teavsttain girjjiin, áviissain, rávačállosiin, njuolggadusain, gihppagiin ja digitála gálduin. Dát mierkki máhttet identifiserit, dålkkut ja adnet diedojt moattebelak tevstajs girjijn, avijsajn, addnobagádusájn, njuolgadusájn, brosjyrajn ja digitála gáldojn. Lohkan luonddufágas fátmmasta kritihkalaččat árvvoštallat mo dieđuid ovdanbuktit ja geavahit ákkastallamiin, ee. máhttit earuhit dieđuid, navdimiid, čuoččuhusaid, hypotesaid ja konklušuvnnaid. Låhkåm luonndofágan le aj kritihkalattjat árvustallat gåktu diedo åvddån biejaduvvi ja argumentajn aneduvvi, duola dagu máhttet sieradit dáhtáj, árvvedimij, tjuottjodusáj, hypotesaj ja konlusjåvnåj gaskan. Lohkangálgga ovdánahttin luonddufágas vuolgá ovdanbukton dieđuid gávdnamis ja geavaheamis álkes teavsttain ja ovdána áddet teavsttaid main leat eanet ahte eanet fágadoahpagat, symbolat, govvosat, tabeallat ja implisihtta dieđut. Låhkåmtjehpudagá åvdedibme luonndofágan mierkki gájkka gaskan gávnnat ja adnet tjielgga diedojt álkkes tevstajn dádjadittjat tevstajt ájn vil ienep fáhkabuojkuldagáj, symbåvlåj, figuvraj, tabellaj ja diedojt ma e njuolgga åvddån boade. Gáibádus máhttit kritihkalaččat lohkat ja máhttit identifiseret relevánta dieđuid ja árvvoštallat gálduid jáhkehahttivuođa stuorru, das ahte máhttit geavahit láhččojuvvon gálduid dasa ahte máhttit viežžat ja buohtastahttit iešguđet gálduid dieđuid ja árvvoštallat relevánssa. Dárbbo máhttet kritihkalattjat låhkåt ja guoskavasj diedojt gávnnat ja gáldoj åskåldisvuodav árvustallat aj lassán, hiebaduvvam gáldoj anos gitta iesj máhttet åhtsåt ja buohtastahttet diedojt duot dát gáldos ja árvustallat makta hiehpi bargguj. Máhttit rehkenastit luonddufágas lea viežžat, gieđahallat ja ovdanbuktit tállamateriálaid. Buktet riekknit luonndofágan le tállamateriálav tjoahkkit, hiebadit ja åvddånbuktet. Dát mearkkaša geavahit doahpagiid, mihtidanreaidduid, mihtidanovttadagaid, hámuid ja grafihka. Dat mierkki adnet buojkuldagájt, mihttiminstrumentajt, mihttimavtadagájt, foarmmalijt ja grafihkav. Rehkenastin luonddufágas lea maiddái máhttit buohtastahttit, árvvoštallat ja ákkastallat meroštallamiid, bohtosiid ja ovdanbuktimiid gustovašvuođa. Riekknim luonndofágan le aj máhttet buohtastahttet, árvustallat ja argumenterit merustallama, båhtusa ja åvddånbuktema li duohta. Rehkenastingálggaid ovdánahttin luonddufágas álgá álkes lohkan- ja klassifiserenmetodaid geavaheami máhttimis ja ovdána máhttit árvvoštallat metodaid, doahpagiid, hámuid ja mihtidanreaidduid válljemiid. Luonndofága riekknimtjehpudagá åvddånibme le álkkes låhkåm- ja klassifiserimmetodaj anos gitta máhttet arvustallat metodaj, buojkuldagáj, foarmmalij ja mihttimvædtsagij válljimijt. Dasto mearkkaša dát máhttit dađistaga dahkat váddásat ovdanbuktimiid ja árvvoštallamiid ja geavahit rehkenastima fágalaš ákkastallamis. Vijddásappot dat mierkki maŋenagi dahkat gássjelap åvddånbuktemijt ja árvustallamijt ja riekknimav fágalasj argumenterimin adnet. Digitála gálggat luonddufágas leat geavahit digitála reaidduid suokkardit, registreret, meroštallat, visualiseret, duođaštit ja almmuhit iežas ja earáid dutkamiid, geahččaladdamiid ja gieddebargguid dieđuid. Digitála tjehpudagá luonndofágan le digitála ræjdojt adnet gå le guoradallamin, registrerimin, merustallamin, visualiserimin, dokumenterimin ja dáhtájt almodime ietjas ja iehtjádij guoradallamijs, gæhttjaladdamijs ja ålggobargos. Dát mielddisbuktá maiddái geavahit ohcanreaidduid, hálddašit ohcanstrategiijaid ja kritihkalaččat árvvoštallat gálduid ja válljet relevánta dieđuid luonddufágalaš fáttáid birra. Dat aj mierkki åhtsåmvædtsagijt adnet, åhtsåmstrategijajt buktet ja gáldojt kritihkalattjat árvustallat ja válljit makkir diedo hiehpi iesjgeŋga luonndofágalasj tiebmáj. Digitála gálggaid ovdánahttin luonddufágas lea máhttit geavahit digitála reaidduid eanet ahte eanet čájehan dihtii iešheanalašvuođa ja árvvoštallannávccaid válljedettiin ja geavahettiin digitála gálduid, reaidduid, mediaid ja dieđuid. Digitála tjehpudagáj åvddånibme luonndofágan manná álgos buktet digitála ræjdojt adnet gitta ienebut iesjrádálattjat ja dájdulattjat válljit digitála gáldojt, vædtsagijt, mediajt ja diedojt Gelbbolašvuođamihttomearit 2. jahkeceahki maŋŋil Máhtudakmihto 2. jahkedáse maŋŋela Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet áiccuid bokte suokkardallat máilmmi lagašbirrasis dåbdudagáj baktu væráldav guoradallat lahka birrasin válddahit, illustreret ja ságastallat iežas dárkomiid geahččaladdamiin ja luonddus gåvådit, tjuorggat ja ságastallat ietjas váksjomij birra gæhttjaladdamijs ja luondos dovdát váralaš ávdnasiid ja váralaš čuovggaid váruhansymbolaid dåbddåt hiehtesymbåvlåjt ma mierkkiji várálasj ábnnasijt ja várálasj tjuovgajt Olmmoš ja luondu Ulmusj luondon Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet čađahit doaimmaid luonddus oahppan dihtii luonddu birra, ságastallat manne dát lea dehálaš, ja smiehttat olbmo sajádaga birra luonddus tjadádit dåjmajt luondon váj oahppá luondo birra, ságastallat manen dat le ájnas ja filosoferit almatja saje birra luondon ságastallat elliid birra ja olbmuid ja elliid gaskavuođaid birra ja olbmo ovddasvástádusa birra čábbát meannudit elliiguin, earret eará sámi máidnasiid ja muitalusaid vuođul ságastallat almatjij ja iellij aktijvuoda birra, ja almatjij åvdåsvásstádusás juhtusij gáktuj, duola dagu sáme subttsasij baktu geavahit dárkomiid válddahit jagiáiggiid sámi ja norgga árbevierus, ja muitalit mo sámi mánnonamahusat válddahit luonddufenomenaid ja ságastallat mo gárvodit dálkki, siivvu ja jagiáiggi mielde gåvådit váksjomij baktu jábijt sáme ja dáttja dábij milta, ja subtsastit gåktu sáme namá mánojda gåvvidi luondo dáhpádusájt ja ságastallat ma li hiebalgis biktasa dálkkáj ja jáhpáj Luonddu girjáivuohta Luondo valjesvuohta Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet dovdát ja válddahit muhtun šaddo- ja eallišlájaid lagašbirrasis ja sirret daid dåbddåt ja gåvådit muhtem sjaddo- ja ielleslájajt lahkabirrusin ja dajt juohkusijda tjuolldet Rumaš ja dearvvašvuohta Rumáj ja varresvuohta Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet namahit ja válddahit olbmo rupmašis muhtun olgguldas ja siskkáldas osiid doaimmaid nammadit ja gåvådit dåjmajt muhtem ålgoldis ja sisŋeldis åsijt ulmutja rubmahis ságastallat iežas ja earáid rupmaša rájáid bidjama, áddejumi ja árvvusatnima birra ságastallat rájáj biedjama, dádjadime ja ietjas ja iehtjádij rubmaha vieledime birra válddahit áiccuid ja ságastallat daid birra ja geavahit daid dihtomielalaččat doaimmain olgun ja siste gåvådit ja ságastallat dåbdudagájt ja dajt diedulattjat adnet váksjudijn ålggon ja sinna. Fenomenat ja ávdnasat Fenomena ja ábnnasa Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet válddahit ja illustreret mo eana, mánnu ja beaivváš lihkadit guđet guimmiideaset ektui, ja muitalit jagiáiggiid, jándora ja mánnomuttuid birra nammadit ja gåvådit gåktu ednam, mánno ja biejvve labudi nubbe nuppe gáktuj, ja subtsastit jábij, jánndura ja jus le sjadde jali nåhkke mánno válddahit ja sirret ávdnasiid oinnolaš dovdomearkkaid vuođul gåvådit ja tjuolldet ábnnasijt dåbddomerkaj milta majt máhttá vuojnnet čađahit geahččaladdamiid čáziin ja čuovggain ja ságastallat dárkomiid birra gæhttjaladdamijt tjadádit tjátjijn ja tjuovgajn ja ságastit observasjåvnåj birra Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Teknologija ja hábbmim ráhkadit áđaid mat sáhttet lihkadit čázi dahje áimmu vehkiin, ja ságastallat mo dat doibmet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ráhkadit áđaid mat geavahit čuovgga reflekterema, ja ságastallat mo dat doibmet dáhkat ádajt ma máhtti tjátje jali ájmo viehkijn labudit, ja ságastallat gåktu da doajmmi Gelbbolašvuođamihttomearit 4. jahkeceahki maŋŋil dahkat ádajt ma adni tjuovga reflekterimav, ja ságastallat gåktu da doajmmi Álggahalli dutki Máhtudakmihto 4. jahkedáse maŋŋela Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet geavahit luonddufágalaš doahpagiid válddahit ja ovdanbuktit iežas dárkomiid, evttohit vejolaš čilgehusaid dasa maid lea dárkon ja ságastallat daid birra ádnet luonndofágalasj buojkuldagájt gåvådittjat ja åvddån buvtátjit ietjas váksjomijt, oajvvadit ja ságastallat vejulasj tjielggidusáj birra dasi mav le váksjum geavahit mihtidanreaidduid, systematiseret dieđuid, árvvoštallat leat go bohtosat govttolaččat, ja ovdanbuktit daid digitála reaidduiguin dahje daid haga adnet mihttiminstrumentajt, dáhtájt tjuolldet, árvustallat makta båhtusa li dåhkkidahtte, ja dajt åvddånbuktet digitála viehkkenævoj jali daj dagá. čállit raporttaid ja válddahusaid ja ráhkadit álkes digitála ovttastuvvon teavsttaid tjállet rapportajt ja gåvvidimijt ja avtagærddásasj digitála tevstajt dahkat háhkat ja gieđahallat dieđuid iešguđet gálduid luonddufágalaš fáttáid birra ja almmuhit gálduid åhtsåt ja hiebadallat diedojt luonndofágalasj åsijs duot dát gáldos ja gáldojt tjállet Olmmoš ja luondu Ulmusj luondon Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet searvat doaimmaide main olmmoš viežžá riggodagaid luonddus, ja ságastallat das mo riggodagaid ávkkástallet oassálasstet dåjmajda gånnå ulmusj ressursajt luondos viedtjá ja ságastallat gåktu ressursa ávkken båhti válddahit maid sáhttá dahkat gáhttet luonddu lagašbirrasis, ja ákkastallat fuolalaš láhttema ovdii ja vádjolit fuolalaččat luonddus gåvådit mav máhttá dahkat váj lahkabirrasa luondov várajda válldá, ja argumenterit dan åvdås ja iesj luondov huksat Luonddu girjáivuohta Luondo valjesvuohta Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ságastallat muhtun šaddo- ja eallišlájaid eallingearddi birra ja buohtastahttit daid ságastallat muhtem ielle- ja sjaddoslájaj iellemgievle birra válddahit muhtun nálihuvvan eallijoavkkuid eallinvuogi čohkkedettiin ja systematiseredettiin iešguđet gálduid dieđuid gåvådit muhtem ájggá jábmám ielleslájajuohkusij iellemvuogev navti váj tjoahkki ja systematiseri diedojt iesjgeñga gáldojs. muitalit elliid birra, digaštallat elliid birgejumi birra ja earuhit oaiviliid ja fakta subtsastit iellij birra, ielleálkkádusá birra giehttot ja sieradit vuojnoj ja fáktáj gaskan. guorahallat biologalaš eanaiduvvama ja válddahit luonddu birrajođu guoradallat biologalasj suossnoma birra ja gåvådit muhtem jålådimev luondon sirret doabbariid ja digaštallat manne doapparsirren lea dehálaš ruhtsijt tjuolldet ja dágástallat manen le ájnas ruhtsijt tjuolldet Rumaš ja dearvvašvuohta Rumáj ja varresvuohta Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet válddahit váldobeliid das mo olbmorumaš lea huksejuvvon gåvådit muhtem mudduj gåktu ulmutja rumáj le. válddahit suolbmudanvuogádaga ja selvehit mo dat doaibmá gåvådit suoldudakoalev ja tjielggit dárkkelit gåktu dat doajmmá. válddahit dákterikki ja dehkiid ja selvehit mo rumaš sáhttá lihkadit gåvådit sjelehtav ja diehkojt ja tjielggit dárkkelit gåktu rumáj labut geavahit dieđuid gihppagiin ja digitála teavsttain válddahit dábálaš dávdda ja mo dan sáhttá eastadit, ja čilget manin mii boahkuhit muhtun dávddaid vuostá adnet diedojt brosjyrajs ja digitála tevstajs gå dábálasj skihpudagáv tjielggi ja gåktu dav hiereda, ja tjielggit dárkkelit manen muhtem skihpudagáj vuosstij vaksinerip dárkot ja válddahit mo rumaš reagere iešguđet dilálašvuođain, ja ságastallat iešguđet dovddolaš reakšuvnnaid birra ja fysalaš ja psyhkalaš dearvvašvuođa oktavuođa birra váksjut ja gåvådit gåktu rumáj reageri iesjgeŋga dilen, ja ságastallat iesjgeŋga dåbdoj birra ja fysihkalasj ja psyhkalasj varresvuoda aktijvuoda birra Fenomenat ja ávdnasat Fenomena ja ábnnasa Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ráhkadit digitála ovttastuvvon teavstta muhtun planehtaid birra min beaivvášvuogádagas dieđuid háhkama ja gálduid almmuheami bokte dahkat digitála tjoahkkidum tevstav muhtem planehtaj birra diehtotjoahkkima baktu ja gáldojt diededit čađahit geahččaladdamiid mat čájehit ahte ávdnasiin ja ávnnasseaguhusain sáhttet iešvuođat rievdat go daid iešguđet láhkai váikkuha tjadádit gæhttjaladdamijt ma vuosedi ábnnasa máhtti vuogev målssot gå muhtem láhkáj dajt vájkkut suokkardit áibmo- ja jietnafenomenaid, válddahit dárkomiid ja evttohit čilgehusaid guoradallat fenomenajt tjanádum ájmmuj ja jiednaj, gåvådit váksjumijt ja tjielggidusájt oajvvadit registreret ja válddahit iežas dálkedárkomiid, mihtidit temperatuvrra ja njuoskkádaga ja ovdanbuktit bohtosiid gráfalaččat ja ságastallat dálkemearkkaid ja mearkabeivviid birra registrerit ietjas vásádusájt dálke váksjomis, temperatuvrav ja rásjov / muohttagav mihttit ja båhtusijt gráfalattjat åvddån biedjat ja ságastallat dálkkedijdaj ja mærkkabiejvij birra dovdát ja namuhit muhtun nástegovaid, ságastallat mo olmmoš sáhttá dádjadit nástegovaid mielde dåbddåt ja vuosedit muhtem nástijt, ságastallat gåktu ulmutja máhtti nástij milta gávnnat gåsi galggi. dárkot guovssahasaid ja eará albmefenomenaid ja muitalit daid birra, ja muitalit myhtaid ja máidnasiid mat gusket nástealbmái ja guovssahasaide sámi árbevierus ja buohtastahttit daid eará árbevieruiguin váksjot ja subtsastit guovsagisá ja ietjá fenomenaj birra almen ja subtsastit jahtojt ja båvajt tjanádum nástijda ja guovsagissaj sámij gaskan ja ietjá dábij buohtastahttet Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet plánet, hukset ja iskat álkes huksehusmodeallaid ja govaiguin ja illustrašuvnnaiguin duođaštit proseassa ideas gitta gárvves buktagii plánit, tsieggit ja gæhttjalit avtagærddásasj modellajt tsiekkaduskonstruksjåvnåjs ja prosessav dokumenterit ájalvisá rájes gitta gárves buvtagij aktan tevstajn ja tjuorggamij válddahit konstrukšuvnnaid ja digaštallat manne muhtun konstrukšuvnnat leat stargaseappot ja nannoseappot go earát gåvådit konstruksjåvnåjt ja dagástallat manen muhtem konstruksjåvnå buorebut starjji ja ienebut gierddi gå iehtjáda dovdát ja válddahit iešguđet huksehusaid guoddi struktuvrraid lagašbirrasis dåbddåt ja gåvådit guodde struktuvrajt muhtem tsiekkadusájn lahkabirrasin Gelbbolašvuođamihttomearit 7. jahkeceahki maŋŋil Máhtudakmihto 7. jahkedáse maŋŋela Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet sátnádit luonddufágalaš gažaldagaid áššis mas oahppi háliida eambbo diehtit, evttohit vejolaš čilgehusaid, ráhkadit plána ja čađahit iskkadeami formulerit luonndofágalasj gatjálvisájt juoŋga birra massta oahppe imájdallá, oajvvadit vejulasj tjielggidusájt, plánav dahkat ja guoradallamijt tjadádit ságastallat das manne luonddudiehtagis lea dehálaš ráhkadit ja iskat hypotesaid systemáhtalaš dárkomiid ja geahččaladdamiid bokte, ja manne lea dehálaš buohtastahttit bohtosiid ságastallat manen luonndodiedan le ájnas dahkat ja gæhttjalit hypotesajt systemáhtalasj váksjomij ja gæhttjaladdamij baktu, ja manen le ájnas båhtusijt buohtastahttet geavahit digitála veahkkeneavvuid geahččaladdanbarggus ja gieddebarggus adnet digitála viehkkenævojt gæhttjaladdambargon ja ålggobargon gávdnat ja gieđahallat luonddufágalaš dieđuid teavsttain iešguđet median ja ráhkadit ovdanbuktima gávnnat ja hiebadallat luonndofágalasj diedojt tevstajs iesjgeŋga mediajn ja åvddånbuktemav dahkat lohkat ja áddet beaivválaš buktagiid váruhanmerkemiid låhkåt ja dádjadit árkkabiejvvebuvtaj hiehtemierkkimav Olmmoš ja luondu Ulmusj luondon Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet plánet geavahit ja ávkkástallat luondduriggodagaid, ságastallat šlájaid birra mat ávkkástallojuvvojit, bargguid doaimmaheami birra mánnomuttuid ja eará luonddu fenomenaid ektui ja buohtastahttit daid eará sámi servodagaid árbevieruiguin plánit gåktu luonnduressursajt adnet ja ávkkit, subtsastit slájaj birra ma ávkástaláduvvi, tjoahkkima birra máno ja ietjá luonndofenomenaj gáktuj ja buohtastahttet ietjá sáme sebrudagá dábij selvehit mo diehtu elliid ja lottiid láhttema birra geavahuvvo bivddus, guolásteamis ja boazodoalus ja ságaškuššat čuolmmaid min fuođđoresurssaid ávkkástallama oktavuođas tjielggit dárkkelit gåktu máhtto iellij ja låttij birra ávkástaláduvvá låddimin, guolástusán, bivdon ja ællobargon ja dagástallat gássjelisvuodajt ma guosski bivddoressursaj adnuj muitalit eará eamiálbmogiid luondduriggodatgeavaheami birra subtsastit gåktu ietjá iemeálmmuga luonndoressursajt adni Luonddu girjáivuohta Luondo valjesvuohta Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet plánet ja čađahit iskkademiid unnimusat ovtta luondduguovllus, registreret dárkomiid ja systematiseret bohtosiid plánit ja tjadádit guoradallamijt gåjt dal avtan luonndoguovlon, váksjumijt registrerit ja båhtusijt systematiserit iskkadit ja válddahit lieđđešattuid ja čilget iešguđet šaddoosiid doaimma teavsttaiguin ja illustrašuvnnaiguin guoradallat ja gåvådit giedjeksjattojt ja tjielggit dárkkelit iesjgeŋgalágásj sjaddoåsij dåjmav tevstajn ja tjuorggamijn iskkadit ja válddahit muhtun fáktoriid mat váikkuhit siepmanšaddui ja šattuid šaddamii guoradallat ja dagástallat muhtem faktåvråjt ma vájkkudi virnaj båhtsijdimijt ja sjattoj sjaddamav válddahit soames šaddo-, guoppar- ja eallišlájaid dovdomearkkaid ja ordnet daid systemáhtalaččat gåvådit muhtem sjaddo- guoppar- ja ielleslájaj dåbddomerkajt ja dajt gárggalit Rumaš ja dearvvašvuohta Rumáj ja varresvuohta Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet válddahit olbmorupmaša ahtanuššama sahkaneamis rávisolbmui gåvådit ulmutja rubmaha åvddånimev sahkkidimes ållessjattugij válddahit mii dáhpáhuvvá pubertehta áiggis ja ságastallat iešguđetlágan sohkabealidentitehtaid birra ja iešguđetlágan seksuálalaš gessomiid birra tjielggit dárkkelit mij pubertehtan dáhpáduvvá ja ságastallat duon dán sjiervveidentitehta birra ja ieredisájt seksuála gæssomij hárráj válddahit váibmo- ja geahpesvuogádaga váldobeliid ja makkár doaibma das lea rupmašis gåvådit tsåhke- ja gæhppásystema oajvveåsijt ja daj dåjmajt rubmahin čilget mo rumaš ieš suddje dávdda vuostá, ja mo eastadit ja dikšut infekšuvdnadávddaid tjielggit dárkkelit gåktu rumáj iesj ietjas suoddji skihpudagá vuosstij ja gåktu máhttá infeksjåvnnåskihpudagájt hieredit ja dálkudit čohkket dieđuid ja loguid, ja digaštallat dearvvašvuođavahágiid birra mat sáhttet boahtit iešguđetlágan gárihuhttinávdnasiid geavaheami geažil tjoahkkit diedojt ja tállamateriálav ja dágástallat varresvuodavahágijt ma máhtti badjánit duon dán gárevselgaj ano diehti Fenomenat ja ávdnasat Fenomena ja ábnnasa Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet geavahit animašuvnnaid ja eará modeallaid válddahit planehtaid ja mánu lihkadeami, ja čilget jagiáiggiid ja mánnomuttuid šaddama animasjåvnåjt ja ietjá modellajt adnet gå tjielggi planehtaj ja máno labudimijt, ja tjielggit dárkkelit gåktu jábe ja mánnogaska dáhpáduvvi válddahit mo muhtun minerálat ja báktešlájat leat šaddan, ja iskat muhtun šlájaid mat leat lagašbirrasis subtsastit gåktu muhtem minerála ja bákteslája li dagádum, ja guoradallat muhtem slájajt ma lahkabirrusin gávnnuji selvehit muhtun energiijagálduid geavaheami ovdal ja dál, ja háhkat dieđuid ja statistihka iešguđet gálduin válddahit energiijageavaheami vejolaš birasváikkuhusaid báikkálaččat ja máilmmiviidosaččat ja digaštallat daid tjielggit dárkkelit muhtem energijagáldoj anov åvddåla ja dálla, ja tjoahkkit diedojt ja statistihkav iesjgeŋga gáldojs gåvådittjat ja dagástalátjit gåktu energijaadno soajttá vájkkudit birrasij bájkálattjat ja globála perspektijvan čilget dálkkádat-doahpaga, dovdat muhtun sivaid dálkkádatrievdadusaide ja iskat ja registreret ekstremadálkki váikkuhusaid tjielggit dárkkelit dálkádak moallánagáv, dåbddåt muhtem sivájt dálkádakrievddamijda ja guoradallat ja registrerit nievres dálkij båhtusijt iskat fenomenaid jiena, gulu ja rieja hárrái, digaštallat dárkomiid ja čilget mo jietna sáhttá bilidit gulu guoradallat fenomenajt tjanádum jiednaj, gullamij ja juhtsaj, váksjumijt dágástallat ja tjielggit dárkkelit gåktu jiedna máhttá bieljedibmen dahkat čađahit iskkademiid magnetismmain ja elektrisitehtain ja čilget ja ovdanbuktit bohtosiid gæhttjaladdat magnetismajn ja elektrisitehtajn ja tjielggit ja åvddånbuktet gæhttjaladdamij båhtusijt válddahit gássaid, njalbbiid ja čoahkkeávdnasiid guovddášiešvuođaid ja muddomolsašuddamiid partihkalmodealla bokte gåvådit gássaj, låsjkudisáj, fássta ståffaj ja fásamålssomij guovdásj vuogijt partihkkalmodella baktu atoma- ja molekyladoahpagiiguin čilget mo ávdnasat leat huksejuvvon ja mo ávdnasat sáhttet nuppástuvvat tjielggit dárkkelit bágoj atoma ja molekyla gåktu ståffa li dagádum, ja gåktu ståffajt máhttá rievddadit čađahit geahččaladdamiid iešguđetlágan kemiijalaš reakšuvnnaiguin ja válddahit mii daid dovdomearka lea gæhttjaladdat duov dáv kjemalasj reaksjåvnåv ja gåvådit ma li daj dåbddomerka Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet plánet, hukset ja iskat mekánalaš stohkosiid ja čilget mekánalaš sirdásemiid prinsihpaid plánit, dahkat ja gæhttjalit mekánalasj ståhkusijt, ja tjielggit mekánalasj sirddema prinsihpajt plánet, ráhkadit ja iskat ovttageardánis buktagiid mat geavahit elektrihkalaš energiija, ja máinnustit gárvves buktaga plánit, dahkat ja gæhttjalit avtagærddásasj gávnijt ma elektrihkalasj energijav adni, ja gárvvidum gávne åvdås reklamerit válddahit buktaga eallingearddi ja digaštallat man muddui buvtta soahpá oktii guoddevaš ovdánemiin gåvådit gávne iellemájgev ja dágástallat makta gávnne hiehpá guoddelis åvddånibmáj Gelbbolašvuođamihttomearit 10. jahkeceahki maŋŋil Máhtudakmihto 10. jahkedáse maŋŋela Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet sátnádit iskkahahtti hypotesaid, plánet ja iskat daid ja digaštallat dárkomiid ja bohtosiid raporttas formulerit hypotesajt majt máhttá gæhttjalit, plánit ja tjadádit guoradallamav dajs ja dágástallat váksjumijt ja båhtusijt muhtem rapportan háhkat ja gieđahallat luonddufágalaš dieđuid, meroštallat ja ovdanbuktit bohtosiid gráfalaččat viedtjat ja hiebadit luonndofágalasj dáhtájt, merustallat ja båhtusijt gráfalattjat åvddånbuktet čállit čilgejeaddji ja ákkastalli teavsttaid mat čujuhit relevánta gálduide, árvvoštallat iežas ja earáid teavsttaid kvalitehta ja dárkkistit teavsttaid tjállet tevstajt ma tjielggiji ja argumenteriji aktan referánsaj guoskavasj gáldojda, árvustallat ietjas ja iehtjádij tevstaj kvalitehtav ja tevstajt dárkestit čilget manne lea dehálaš ohcat oktavuođaid sivaid ja váikkuhusaid gaskka ja čilget manne ákkastallan, máŋggaoaivilvuohta ja almmuheapmi leat dehálaččat luonddudiehtagis tjielggit dárkkelit manen le ájnas gávnnat gåktu sivva ja vájkkudus aktan gulluji ja tjielggit dárkkelit manen argumenterim, vuosstemielakvuohta ja almodibme le ájnas luonndodiehtagin identifiseret luonddufágalaš ákkaid, faktaid ja čuoččuhusaid áviissaid, gihppagiid ja eará mediaid teavsttain ja grafihkain, ja árvvoštallat sisdoalu kritihkalaččat identifiserit luonndofágalasj argumentajt, fáktá ja tjuottjodusá tevstajn ja grafihkan ma li avijsajn, brosjyrajn ja ietjá mediajn, ja sisanov lájttálisát árvustallat čuovvut sihkkarvuođadoaibmabijuid mat leat válddahallon DBS-rutiinnain (HMS) ja riskaárvvoštallamiin tjuovvot sihkarvuoda dåjmajt ma li gåvådum HMS-rutijnajn ja risikoárvustallamijn Olmmoš ja luondu Ulmusj luondon Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet praktihkalaš searvama bokte čájehit ja selvehit mo birget luonddus jierpmálaš ja bealuštahtti láhkai praktihkalasj oassálasstema baktu vuosedit ja tjielggit dárkkelit gåktu luondon bierggi dárkot ja buktit ovdamearkkaid dasa mo olbmuid doaimmat leat váikkuhan dihto luondduguvlui, iskat iešguđet berošteaddjijoavkkuid oainnuid váikkuhussii ja árvalit doaimmaid mat sáhttet gáhttet luonddu boahttevaš buolvvaide váksjut ja vaddet buojkulvisájt gåktu ulmutjij dåjma li muhtem luonndoguovlluj vájkkudam, guoradallat duon dán berustiddje juohkusij vuojnov vájkkudibmáj ja oajvvadit dåjmajt ma lulun luondov boahtte buolvajda bisodit geavahit sámegiel doahpagiid čilget iežas dárkomiid muohttaga ja siivvu hárrái, ja ságastallat manne diehtu muohttaga ja siivvu birra leat erenoamáš dehálaččat dorvvolaš vádjoleamis ja árbevirolaš ealáhusdoaimmas adnet sáme termajt gå tjielggi ietjas váksjumijt muohttaga ja fierda birra ja ságastallat manen máhtto muohttaga ja fierda birra le sierraláhkáj ájnas jåhtulagán ja árbbedábálasj æládusájn Luonddu girjáivuohta Luondo valjesvuohta Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet čilget evolušuvdnateoriija váldobeliid ja selvehit dárkomiid mat dorjot dán teoriija tjielggit dárkkelit evolusjåvnåteorija oajvveåsijt ja tjielggit observasjåvnåjt ma teorijav doarjju válddahit ealli- ja šaddoseallaid huksehusa ja čilget fotosyntesa ja seallaheakkadeami váldobeliid gåvådit gåktu ielle- ja sjaddosella li dagádum ja tjielggit dárkkelit gåvvåsyntesa ja cellevuojŋŋama oajvveåsijt. selvehit seallajuohkáseami ja genehtalaš variašuvnnaid ja árbbi tjielggit dárkkelit sellejuohkemav ja genehtalasj variasjåvnåv ja árbev čilget váldobeliid teoriijain das mo máilbmi rievdá ja lea rievdan áiggiid mielde, ja čilget dáid teoriijaid duogáža tjielggit dárkkelit oajveåsijt teorijajs gåktu ednam rievddá ja le ájgij tjadá rievddam, ja dáj teorijaj vuodov iskat ja registreret biohtalaš ja abiohtalaš fáktoriid ekovuogádagas lagašbirrasis ja čilget dáid fáktoriid oktavuođaid guoradallat ja registrerit biotalasj ja iehpebiotalasj faktåvråjt muhtem økosysteman lahkabirrasin ja tjielggit dárkkelit aktijvuodajt faktåvråj gaskan Rumaš ja dearvvašvuohta Rumáj ja varresvuohta Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet válddahit nearvavuogádaga ja hormonavuogádaga ja čilget mo dat stivrejit rupmaša proseassaid gåvådit nærvva- ja hormonsystemav ja gåktu da stivrriji rubmaha prosessajt válddahit oanehaččat ogi šaddama ja mo máná riegádeapmi dáhpáhuvvá gåvådit oanegattjat åhkeåvddånimev ja gåktu riegádahttem dáhpáduvvá sátnádit ja ságaškuššat čuolmmaid mat gusket seksualitehtii, seksuálalaš gessomiidda, sohkabealidentitehtii, rájáid bidjamii ja árvvusatnimii, seksuálalaš njoammudávddaide, prevenšuvdnii ja abortii formulerit ja árvvaladdat ássjijt tjanádum seksualitehttaj, seksuála giessemij, sjiervveidentitehttaj, rájáj mierredibmáj ja vieledibmáj, seksuála skihpudagájda, prevensjåvnåjda ja tsuovkkanibmáj čilget mo iežas eallinláhki sáhttá váikkuhit dearvvašvuhtii, dása gullá guoiradeapmi ja borranváttut, buohtastahttit iešguđet gálduid dieđuid, digaštallat mo dearvvašvuođavahágiid sáhttá eastadit tjielggit gåktu ietjas iellemvuohke luluj varresvuohtaj vájkkudit, dan vuolen aj sæggodibme ja bårråmgássjelisvuoda, buohtastahttet diedojt iesjgeŋga gáldos, ja dágástallat gåktu máhttá hieredit varresvuoda vahágahttemijt buktit ovdamearkkaid sámi ja eará álbmotmedisiidnii ja digaštallat molssaevttolaš medisiinna ja skuvlamedisiinna erohusa buojkuldahttet sáme ja ietjá álmmukmedisijnav ja dágástallat sieradusáv alternatijva medisijna ja skåvllåmedisijna gaskan Fenomenat ja ávdnasat Fenomena ja ábnnasa Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet válddahit universsa ja iešguđet teoriijaid dasa mo universa lea ovdánan gåvådit universav ja teorijajt gåktu dat le åvddånam čilget mo jagiáiggit šaddet, gos ja manne lea gaskaijabeaivváš ja skábma tjielggit dárkkelit gåktu jábe sjaddi, ja manen biejvve ijájt bájttá ja manen la sjievnnjet dálvijt iskat fáttá máilmmiávvosa suokkardeamis, ja buohtastahttit ja ovdanbuktit iešguđet gálduid dieđuid guoradallat muhtem ássjev vuobmana guoradallamis, ja buohtastahttet ja åvddånbuktet diedojt duot dát gáldos válddahit vuođđoávdnasiid ja ovttastusaid iešvuođaid periodavuogádaga geavahemiin gåvådit vuodoábnnasij ja aktijvuodajt vuogijt periodesystema ano baktu iskat soames dábálaš ávdnasiid kemiijalaš iešvuođaid ja dahkat ovttageardánis meroštallamiid mat gusket luvvadusaid láivudeapmái guoradallat muhtem árkkabiejve ábnnasij vuogijt ja dahkat álkkes merustallamijt løsnigij njárbbima gáktuj iskat ja klassifiseret čielga ávdnasiid ja ávnnasseaguhusaid luvvilvuođa čázis, bulešvuođa ja suvrra ja básalaš iešvuođaid mielde guoradallat ja klassifiserit rájnna ábnnasijt ja ábnassegadusájt jus tjátjen njárbbiduvvi, makta buolli ja suvra ja básalasj vuogijt plánet ja čađahit geahččaladdamiid duođaštanreakšuvnnaiguin, sirret ávdnasiid seaguhusain ja analyseret amas ávdnasa plánit ja tjadádit gæhttjaladdamijt vuosedimreaksjåvnåj, ábnnasij sieradibme segadusájn ja amás ábnnasa analyjssa iskat hydrokarbonaid, alkoholaid, karboksylsuvrriid ja karbohydráhtaid, válddahit ávdnasiid ja addit ovdamearkkaid buvttadanvugiide ja geavahanvugiide guoradallat hydrokarbåvnåjt, alkoholajt, karboksylsyjrajt ja karbohydratajt, ábnnasijt ja buktet dahkamvuogij buojkulvisájt ja gåktu aneduvvi čilget mo álgoviđaolju ja luonddugássa leat šaddan tjielggit gåktu álggoulljo ja luonndogássa le sjaddam geavahit elrávdnji-, gealdu-, resistánsa-, efeakta- ja indukšuvdna-doahpagiid čilget geahččaladdanbohtosiid rávdnjebiiriiguin adnet buojkuldagájt strávve, strávvefábmo, resistánssa, effekta ja induksjåvnnå tjielggitjit båhtusijt strávvebiráldagáj gæhttjaladdamijs čilget mo mii sáhttit buvttadit elektrihkalaš energiija ođasmuvvi ja ođasmuvakeahtes energiijagálduin, ja digaštallat makkár birasváikkuhusat šaddet iešguđet energiijabuvttadanvugiin tjielggit gåktu máhttep elektralasj energijav buvtadit ådåstahtte ja iehpe-ådåstahtte energijagáldojs, ja dágástallat gåktu dá iesjgeŋga energibuvtadimvuoge birrasij vájkkudi selvehit leaktu- ja akselerašuvdna-doahpagiid, mihtidit sturrodagaid ovttageardánis veahkkeneavvuiguin ja addit ovdamearkkaid dasa mo fápmu lea čadnon akselerašuvdnii tjielggit buojkuldagájt fártta ja akselerásjåvnnå, mihttit stuorradagájt álkkes viehkkenævoj ja buktet buojkulvisájt gåktu fábmo le akselerásjåvnnåj tjanádum čađahit geahččaladdamiid ja ovttageardánis meroštallamiid barggu, energiija ja efeavtta hárrái gæhttjaladdat ja avtagærddásasj láhkáj merustallat bargov, fámov ja effektav selvehit mo johtolatsihkkarastinbiergasat eastadit ja unnidit vahágiid bárttiin ja lihkohisvuođain tjielggit gåktu jåhtulaksihkarvuodavædtsaga binnedi vahágijt vuorbedisvuodajn ja sårmijn čađahit geahččaladdamiid čuovgga, oainnu ja ivnniid hárrái, ja válddahit ja čilget bohtosiid tjadádit gæhttjaladdamijt tjuovgaj, vuojnoj ja bájnoj, ja båhtusijt dárkkelit tjielggit Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet gáibádusmearrádusaid vuođul ráhkadit buktagiid, ja árvvoštallat buktaga funktionalitehta, geavahanmuni ja eallingearddi guoddevaš ovdáneami ektui åvddånahttet buktagijt gájbbádusmærrádusáj milta ja árvustallat buktagij funksjonalitehtav, adnoávkev ja iellemájgev guoddelis åvddånime gáktuj iskat ja válddahit dakkár ávdnasiid iešvuođaid mat adnojit buvttadanproseassas, ja árvvoštallat ávnnasgeavaheami birasgáhttema ektui gæhttjalit ja gåvådit vuogijt materiálajn ma buvtadimprosessan aneduvvi, ja árvustallat materialanov birrasa gáktuj válddahit elektrovnnalaš gulahallanvuogádaga, čilget mo dieđut sirdásit sáddejeaddjis vuostáiváldái, ja selvehit positiivvalaš ja negatiivvalaš váikkuhusaid gåvådit elektråvnålasj guládallamsystemav, tjielggit gåktu diedo sáddijiddjes vuosstájválldáj sáddiduvvi, ja tjielggit buorep ja nievrep vájkkudusájt Gelbbolašvuođamihttomearit Jo1 – studerenráhkkanahtti oahppográmmaid maŋŋil Máhtudakmihto Jo1-oahppogárvedime oahppoprográmma maŋŋela Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet plánet ja čađahit iešguđetlágan iskkademiid mas identifiserejit variábeliid, háhkat ja gieđahallat dieđuid ja čállit raportta mas digaštallá mihtidaneahpesihkarvuođa ja árvvoštallá vejolaš boasttugálduid plánit ja tjadádit duov dáv guoradallamav gånnå variabelijt identifiseri, dáhtájt viedtji ja hiebadi ja rapportav tjálli gånnå aj le dágástallam mihttimiehpesihkarvuodas ja vejulasj boastovuodaj árvustallam earuhit bohtosiid ja čuoččuhusaid ja digaštallat metodaid ja iežas ja earáid dieđuid ovdanbuktima ja dulkomiid kvalitehta sieradit båhtusij ja tjuottjodusáj gaskan ja dágástallat metodaj kvalitehtav ja gåktu ietjas ja iehtjádij dáhtájt ja dålkkumijt åvddån buktá ságaškuššat áigeguovdilis luonddufágalaš čuolmmaid maid vuođđun leat praktihkalaš iskkadeamit dahje systematiserejuvvon dieđut iešguđet gálduin árvvaladdat ájggeguovddelis luonndofágalasj ássjijt praktihkalasj guoradallamij jali systematiseridum diedoj baktu duot dát gáldos geavahit ovttageardánis datasimuleremiid dahje animašuvnnaid illustreren dihtii ja čilgen dihtii luonddufágalaš fenomenaid ja iskat hypotesaid adnet avtagærddásasj dáhtásimulerigijt jali animasjåvnåjt vuosedittjat ja tjielggitjit luonndofágalasj fenomenajt ja hypotesajt gæhttjalittjat digaštallat ovttaláganvuođaid ja erohusaid das mo árbediehtu ja dieđalaš diehtu luonddu birra ásahuvvo ja gaskkustuvvo dágástallat sieradusájt ja avtalágásjvuodajt gåktu árbbediehto ja diedalasj diehto luondo birra ásaduvvá ja gaskostuvvá / vijddábut doalvoduvvá Guoddevaš ovdáneapmi Guoddelis åvddånibme Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet selvehit guoddevaš ovdáneapmi-doahpaga tjielggit guoddelis åvddånime buojkuldagáv iskat ja válddahit ekovuogádaga suksešuvdnaproseassaid guoradallat ja gåvådit suksesjåvnnåprosessajt ekosysteman selvehit fáktoriid mat váikkuhit populašuvnna sturrodahkii ja addit ovdamearkkaid dasa mo flora ja fauna leat rievdan davviguovlluin kárttit ietjas gållådimválljimijt ja fágalattjat ja ehtalattjat argumenterit ietjas gållådimválljimij åvdås ma båhti viehkken guoddelis adnuj kártet iežas geavaheaddjiválljemiid ja ákkastit fágalaččat ja ehtalaččat iežas geavaheaddjiválljemiid mat sáhttet ovddidit guoddevaš geavaheaddjiminstara tjielggit faktåvråjt ma populasjåvnå stuorrudagáv vájkkudi ja vaddet buojkulvisájt gåktu sjatto ja juhtusij iellem nuorttaguovlojn li rievddam iskat báikkálaš ja máilmmiviidosaš beroštusvuostálasvuođaid mat gusket birasáššiide ja hálddašeapmái, ja ságaškuššat makkár váikkuhusat dáin vuostálasvuođain sáhttet leat báikkálaš álbmogii, sápmelaččaide ja eará eamiálbmogiidda ja máilmmiservodahkii guoradallat bájkálasj ja globála rijdojt tjanádum birásássjijda ja háldadibmáj, ja árvvaladdat gåktu dá rijdo soajtti bájke ulmutjijda, sámijda ja ietjá iemeálmmugijda ja væráltsebrudahkaj vájkkudit Biepmus ja dearvvašvuohta Biebbmo ja varresvuohta Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet válddahit deháleamos energiija addi biepmusávdnasiid, daid kemiijalaš dovdomearkkaid ja ákkastit manne dat leat dehálaččat rupmašii gåvådit ájnnasamos energijavadde biebbmoábnnasij kjemijalasj dåbddomerkajt ja vuodustit manen da li ájnnasa rubmahij addit ovdamearkkaid vitamiinnaide, minerálaide ja binnánašávdnasiide maid rumaš dárbbaša, ja mo sáhttá olmmoš sihkkarastit máŋggabealat biebmodoalu vaddet buojkulvisájt vitamijnajs, minerálajs ja minerállaábnnasijs majt rumáj dárbaj, ja gåktu máhttá målsudahkes biebmojt bårråt ovttageardánit kemiijalaččat čájehit biepmuid biepmusávdnasiid ja selvehit dárkomiid avtagærddásattjat kjemijalattjat vuosedit biebbmoábnnasijt biebmogálvojn ja båhtusijt tjielggit čilget deháleamos energiija addi biepmusávdnasiid suolbmudeami, fievrrideami ja nuppástuvvama rupmašis tjielggit dárkkelit oajvveåsijt rubmaha energijavadde biebbmoábnnasij birra bårråma, gilvvema ja adnuj válldema gáktuj selvehit muhtun kosmehtalaš buktagiid váldoávdnasiid ja ieš ráhkadit dakkár buktaga oktan gálvodieđuiguin tjielggit muhtem oajvveåsijt kosmehtalasj buktagijn ja dahkat dakkir buktagav sierra gálvvotjielggidusájn ságaškuššat áššiid guoiradeami, borranváttuid ja hárjehallama hárrái, ja mo eallinláhki váikkuha dearvvašvuhtii árvvaladdat gatjálvisájt ma guosski sæggodibmáj, bårråmgássjelisvuoda ja hárjjidallama gáktuj, ja gåktu iellemvuohke varresvuohtaj vájkkut Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet čilget proteiidnasyntesa genehtalaš koda ja váldobeliid ja addit ovdamearkka mo árbi ja biras ovttasdoaibmaba tjielggit dárkkelit proteinsyntesa genehtalasj kodav ja oajvveåsijt ja vatte buojkulvisájt gåktu árbbe ja birás aktan doajmmi čilget nálleseaguhus- ja genamodifiseren-doahpagiid ja addit ovdamearkkaid mo bioteknologiija geavahuvvo modifiseret šattuid ja elliid iešvuođaid tjielggit buojkuldagájt massta ja genmodifiserim ja vaddet buojkulvisájt gåktu bioteknologija aneduvvá sjattoj ja iellij vuogijt rievdatjit addit bajilgova das mo bioteknologiija iešguđet láhkai geavahuvvo medisiinnalaččat ja digaštallat dákkár geavaheami vejolašvuođaid ja hástalusaid vaddet bajeltgåvåv gåktu bioteknologija duon dán láhkáj medisijnalattjat aneduvvá ja dágástallat vejulasjvuodajt ja hásstalusájt dákkir anojn buohtastahttit ákkaid geavahit bioteknologiija ja ságaškuššat fágalaš ja ehtalaš čuolmmaid dáid hárrái buohtastahttet argumentajt bioteknologija ano birra ja árvvaladdat fágalasj ja ehtalasj gássjelisvuodajt ma li dási tjanádum Suonjardeapmi ja radioaktivitehta Suonjardibme ja radioaktivitehtta Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet čilget mo guovssahasat šaddet, ja addit ovdamearkkaid dasa mo Norga lea leamaš ja ain lea dehálaš riika dán suorggi dutkamis tjielggit gåktu guovsagis sjaddá, ja buktet buojkulvisájt gåktu Vuodna le læhkám ja ájn le guovsagisdutkamin åvdemussan čilget ozongearddi mearkkašumi beaivváža suonjardeami hárrái tjielggit man ájnas ozongierdde le biejve suonjardibmáj čilget mii šaddoviessobeaktu lea ja selvehit mo olbmuid doaimmat rievdadit energiijabalánssa atmosfearas tjielggit mij sjaddadimviessovájkkudus le, ja tjielggit gåktu ulmutjij dåjma ilme energijabalansav rievddi selvehit muhtun vejolaš váikkuhusaid lassánan šaddoviessobeavttus árktalaš guovlluin ja vuolleguovlluin ja ságaškuššat ovtta áigeguovdilis dálkkádatdoaibmabiju tjielggit muhtem vejulasj vájkkudusájt lasedim sjaddadimviessovájkkudusás arktisin ja vuolládagájn ja árvvaladdat muhtem vejulasj dálkádakdåjmav čađahit geahččaladdamiid radioaktivitehtain, beallidanáiggiin ja duogášsuonjardemiin, čilget fenomenaid ja dahkat ovttageardánis meroštallamiid tjadádit gæhttjaladdamijt radioaktivitehtajn, biellemuddoájgijn ja duogásjsuonjardimijn, fenomenajt tjielggit ja álkkes láhkáj merustallat válddahit iešguđetlágan ioniserejeaddji suonjardeami dovdomearkkaid ja addit ovdamearkkaid dasa mo dat ávkkástallojuvvojit teknihkalaš ja medisiinnalaš anus gåvådit iesjgeŋgalágásj ioniserijiddje suonjardimij dåbddomerkajt ja buojkuldahttet gåktu dákkir suonjardibme aneduvvá teknihkan ja medisijnan čilget mo elektromagnehtalaš suonjardeapmi máilmmiávvosis sáhttá dulkojuvvot ja addit dieđuid máilmmiávvosa birra tjielggit dárkkelit gåktu elektromagnehtalasj suonjardibme vuobmanin máhttá dålkkuduvvat ja diedojt vaddet vuobmana birra Boahtteáiggi energiija Boahtteájge energija Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet čađahit geahččaladdamiid beaivvášseallaiguin, beaivvášháhpohalliiguin ja liggenpumppaiguin, čilget doaibmavuogi váldobeliid ja dahkat ovttageardánis meroštallamiid doaibmagrádas tjadádit gæhttjaladdamijt biejvvesellaj, biejvvetjoahkkárij ja liekkaspumpoj ja tjielggit gåktu doajmmi ja álkkes láhkáj merustallat vájkkudusmierev čilget mat redoksreakšuvnnat leat, čađahit geahččaladdamiid main lea boaldin, galvaniserejuvvon elemeanta ja elektrolysa ja selvehit bohtosiid tjielggit ma redoksreaksjvnå li, gæhttjaladdat boalldemijn, galvana elementajn ja elektrolysajn ja båhtusijt tjielggit válddahit muhtun dábálaš báhtteriid ja boalddusseallaid doaibmavuogi ja mo dat geavahuvvojit gåvådit gåktu muhtem dábálasj batterijaj ja boalldemsellaj doajmmi ja aneduvvi selvehit mo biomássa iešguđet láhkai geavahuvvo energiijagáldun tjielggit gåktu biomasse máhttá energijagálldon aneduvvat selvehit energiijagálduid ja energiijaguoddiid ja relevánta boahtteáigge energiijaguoddi erohusa tjielggit sieradusájt energijagáldoj ja energijaguoddij gaskan ja subtsastit muhtem vejulasj energijaguodde birra boahtteájggáj Gelbbolašvuođamihttomearit Jo1 – fidnofágalaš oahppoprográmmaid maŋŋil Máhtudakmihto Jo1-viddnofágalasj oahppoprográmma maŋŋela Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet plánet ja čađahit iešguđetlágan iskkademiid mas identifiserejit variábeliid, háhkat ja gieđahallat dieđuid ja čállit raportta mas digaštallá mihtidaneahpesihkarvuođa ja árvvoštallá vejolaš boasttugálduid plánit ja tjadádit duov dáv guoradallamav gånnå variabelijt identifiseri, dáhtájt viedtji ja hiebadi ja rapportav tjálli gånnå aj le dágástallam mihttimiehpesihkarvuodas ja vejulasj boastovuodaj árvustallam Guoddevaš ovdáneapmi Luondo valjesvuohta Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet selvehit guoddevaš ovdáneapmi-doahpaga tjielggit guoddelis åvddånime buojkuldagáv selvehit fáktoriid mat váikkuhit populašuvnna sturrodahkii ja addit ovdamearkkaid dasa mo flora ja fauna leat rievdan davviguovlluin kárttit ietjas gållådimválljimijt ja fágalattjat ja ehtalattjat argumenterit ietjas gållådimválljimij åvdås ma båhti viehkken guoddelis adnuj kártet iežas geavaheaddjiválljemiid ja ákkastit fágalaččat ja ehtalaččat iežas geavaheaddjiválljemiid mat sáhttet ovddidit guoddevaš geavaheaddjiminstara tjielggit faktåvråjt ma populasjåvnå stuorrudagáv vájkkudi ja vaddet buojkulvisájt gåktu sjatto ja juhtusij iellem nuorttaguovlojn li rievddam iskat báikkálaš ja máilmmiviidosaš beroštusvuostálasvuođaid mat gusket birasáššiide ja hálddašeapmái, ja ságaškuššat makkár váikkuhusat dáin vuostálasvuođain sáhttet leat báikkálaš álbmogii, sápmelaččaide ja eará eamiálbmogiidda ja máilmmiservodahkii guoradallat bájkálasj ja globála rijdojt tjanádum birásássjijda ja háldadibmáj, ja árvvaladdat gåktu dá rijdo soajtti bájke ulmutjijda, sámijda ja ietjá iemeálmmugijda ja væráltsebrudahkaj vájkkudit Biepmus ja dearvvašvuohta Rumáj ja varresvuohta Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet válddahit deháleamos energiija addi biepmusávdnasiid, daid kemiijalaš dovdomearkkaid ja ákkastit manne dat leat dehálaččat rupmašii gåvådit ájnnasamos energijavadde biebbmoábnnasij kjemijalasj dåbddomerkajt ja vuodustit manen da li ájnnasa rubmahij addit ovdamearkkaid vitamiinnaide, minerálaide ja binnánašávdnasiide maid rumaš dárbbaša, ja mo sáhttá olmmoš sihkkarastit máŋggabealat biebmodoalu vaddet buojkulvisájt vitamijnajs, minerálajs ja minerállaábnnasijs majt rumáj dárbaj, ja gåktu máhttá målsudahkes biebmojt bårråt ovttageardánit kemiijalaččat čájehit biepmuid biepmusávdnasiid ja selvehit dárkomiid avtagærddásattjat kjemijalattjat vuosedit biebbmoábnnasijt biebmogálvojn ja båhtusijt tjielggit čilget deháleamos energiija addi biepmusávdnasiid suolbmudeami, fievrrideami ja nuppástuvvama rupmašis tjielggit dárkkelit oajvveåsijt rubmaha energijavadde biebbmoábnnasij birra bårråma, gilvvema ja adnuj válldema gáktuj selvehit muhtun kosmehtalaš buktagiid váldoávdnasiid ja ieš ráhkadit dakkár buktaga oktan gálvodieđuiguin tjielggit muhtem oajvveåsijt kosmehtalasj buktagijn ja dahkat dakkir buktagav sierra gálvvotjielggidusájn ságaškuššat áššiid guoiradeami, borranváttuid ja hárjehallama hárrái, ja mo eallinláhki váikkuha dearvvašvuhtii árvvaladdat gatjálvisájt ma guosski sæggodibmáj, bårråmgássjelisvuoda ja hárjjidallama gáktuj, ja gåktu iellemvuohke varresvuohtaj vájkkut Boahtteáiggi energiija Boahtteájge energija Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet čađahit geahččaladdamiid beaivvášseallaiguin, beaivvášháhpohalliiguin ja liggenpumppaiguin, čilget doaibmavuogi váldobeliid ja dahkat ovttageardánis meroštallamiid doaibmagrádas tjadádit gæhttjaladdamijt biejvvesellaj, biejvvetjoahkkárij ja liekkaspumpoj ja tjielggit gåktu doajmmi ja álkkes láhkáj merustallat vájkkudusmierev selvehit mo biomássa iešguđet láhkai geavahuvvo energiijagáldun tjielggit gåktu biomasse máhttá energijagálldon aneduvvat Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet earuhit bohtosiid ja čuoččuhusaid ja digaštallat metodaid ja iežas ja earáid dieđuid ovdanbuktima ja dulkomiid kvalitehta sieradit båhtusij ja tjuottjodusáj gaskan ja dágástallat metodaj kvalitehtav ja gåktu ietjas ja iehtjádij dáhtájt ja dålkkumijt åvddån buktá ságaškuššat áigeguovdilis luonddufágalaš čuolmmaid maid vuođđun leat praktihkalaš iskkadeamit dahje systematiserejuvvon dieđut iešguđet gálduin árvvaladdat ájggeguovddelis luonndofágalasj ássjijt praktihkalasj guoradallamij jali systematiseridum diedoj baktu duot dát gáldos geavahit ovttageardánis datasimuleremiid dahje animašuvnnaid illustreren dihtii ja čilgen dihtii luonddufágalaš fenomenaid ja iskat hypotesaid adnet avtagærddásasj dáhtásimulerigijt jali animasjåvnåjt vuosedittjat ja tjielggitjit luonndofágalasj fenomenajt ja hypotesajt gæhttjalittjat digaštallat ovttaláganvuođaid ja erohusaid das mo árbediehtu ja dieđalaš diehtu luonddu birra ásahuvvo ja gaskkustuvvo dágástallat sieradusájt ja avtalágásjvuodajt gåktu árbbediehto ja diedalasj diehto luondo birra ásaduvvá ja gaskostuvvá / vijddábut doalvoduvvá Luonddu girjáivuohta Luondo valjesvuohta Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet iskat ja válddahit ekovuogádaga suksešuvdnaproseassaid guoradallat ja gåvådit suksesjåvnnåprosessajt ekosysteman Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet čilget proteiidnasyntesa genehtalaš koda ja váldobeliid ja addit ovdamearkka mo árbi ja biras ovttasdoaibmaba tjielggit dárkkelit proteinsyntesa genehtalasj kodav ja oajvveåsijt ja vatte buojkulvisájt gåktu árbbe ja birás aktan doajmmi čilget nálleseaguhus- ja genamodifiseren-doahpagiid ja addit ovdamearkkaid mo bioteknologiija geavahuvvo modifiseret šattuid ja elliid iešvuođaid tjielggit buojkuldagájt massta ja genmodifiserim ja vaddet buojkulvisájt gåktu bioteknologija aneduvvá sjattoj ja iellij vuogijt rievdatjit addit bajilgova das mo bioteknologiija iešguđet láhkai geavahuvvo medisiinnalaččat ja digaštallat dákkár geavaheami vejolašvuođaid ja hástalusaid vaddet bajeltgåvåv gåktu bioteknologija duon dán láhkáj medisijnalattjat aneduvvá ja dágástallat vejulasjvuodajt ja hásstalusájt dákkir anojn buohtastahttit ákkaid geavahit bioteknologiija ja ságaškuššat fágalaš ja ehtalaš čuolmmaid dáid hárrái buohtastahttet argumentajt bioteknologija ano birra ja árvvaladdat fágalasj ja ehtalasj gássjelisvuodajt ma li dási tjanádum Suonjardeapmi ja radioaktivitehta Suonjardibme ja radioaktivitehtta Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet čilget mo guovssahasat šaddet, ja addit ovdamearkkaid dasa mo Norga lea leamaš ja ain lea dehálaš riika dán suorggi dutkamis tjielggit gåktu guovsagis sjaddá, ja buktet buojkulvisájt gåktu Vuodna le læhkám ja ájn le guovsagisdutkamin åvdemussan čilget ozongearddi mearkkašumi beaivváža suonjardeami hárrái tjielggit man ájnas ozongierdde le biejve suonjardibmáj čilget mii šaddoviessobeaktu lea ja selvehit mo olbmuid doaimmat rievdadit energiijabalánssa atmosfearas tjielggit mij sjaddadimviessovájkkudus le, ja tjielggit gåktu ulmutjij dåjma ilme energijabalansav rievddi selvehit muhtun vejolaš váikkuhusaid lassánan šaddoviessobeavttus árktalaš guovlluin ja vuolleguovlluin ja ságaškuššat ovtta áigeguovdilis dálkkádatdoaibmabiju tjielggit muhtem vejulasj vájkkudusájt lasedim sjaddadimviessovájkkudusás arktisin ja vuolládagájn ja árvvaladdat muhtem vejulasj dálkádakdåjmav čađahit geahččaladdamiid radioaktivitehtain, beallidanáiggiin ja duogášsuonjardemiin, čilget fenomenaid ja dahkat ovttageardánis meroštallamiid tjadádit gæhttjaladdamijt radioaktivitehtajn, biellemuddoájgijn ja duogásjsuonjardimijn, fenomenajt tjielggit ja álkkes láhkáj merustallat válddahit iešguđetlágan ioniserejeaddji suonjardeami dovdomearkkaid ja addit ovdamearkkaid dasa mo dat ávkkástallojuvvojit teknihkalaš ja medisiinnalaš anus gåvådit iesjgeŋgalágásj ioniserijiddje suonjardimij dåbddomerkajt ja buojkuldahttet gåktu dákkir suonjardibme aneduvvá teknihkan ja medisijnan čilget mo elektromagnehtalaš suonjardeapmi máilmmiávvosis sáhttá dulkojuvvot ja addit dieđuid máilmmiávvosa birra tjielggit dárkkelit gåktu elektromagnehtalasj suonjardibme vuobmanin máhttá dålkkuduvvat ja diedojt vaddet vuobmana birra Boahtteáiggi energiija Boahtteájge energija Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet čilget mat redoksreakšuvnnat leat, čađahit geahččaladdamiid main lea boaldin, galvaniserejuvvon elemeanta ja elektrolysa ja selvehit bohtosiid tjielggit ma redoksreaksjvnå li, gæhttjaladdat boalldemijn, galvana elementajn ja elektrolysajn ja båhtusijt tjielggit válddahit muhtun dábálaš báhtteriid ja boalddusseallaid doaibmavuogi ja mo dat geavahuvvojit gåvådit gåktu muhtem dábálasj batterijaj ja boalldemsellaj doajmmi ja aneduvvi selvehit mo biomássa iešguđet láhkai geavahuvvo energiijagáldun tjielggit gåktu biomasse máhttá energijagálldon aneduvvat Árvvoštallan fágas Árvustallam fágan Loahppaárvvoštallama mearrádusat: Loahppaárvustallama mærrádusá: Oppalašárvosáni árvvoštallan Åbbålasj árvustallam Ortnet Vuohke 10. jahkeceahkki 10. jahkedásse Oahppit galget oažžut ovtta oppalašárvosáni. Oahppe galggi oadtjot avtav åbbålasj karakterav. Jo1 fidnofágalaš oahppoprográmmat Jo1 viddnofágalasj oahppoprográmma Jo3 lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii Jo3 lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj Oahppit galget oažžut ovtta oppalašárvosáni. Oahppe galggi oadtjot avtav åbbålasj karakterav. Eksámen ohppiide Eksámen – oahppe Ortnet Vuohke 10. jahkeceahkki 10. jahkedásse Oahppit sáhttet vuorbáduvvot njálmmálaš eksámenii. Oahppe soajtti vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj. Eksámen galgá čađahuvvot praktihkalaš osiin. Eksáman galggá praktihkalasj oasse. Eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat. Njálmálasj eksámen bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá. Jo1 fidnofágalaš oahppoprográmmat Jo1 viddnofágalasj oahppoprográmma Oahppit sáhttet vuorbáduvvot njálmmálaš-praktihkalaš eksámenii. Oahppe soajtti vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj manna le praktihkalasj oasse. Eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat. Njálmálasj eksámen bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá. Jo3 lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii Jo3 lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj Oahppit sáhttet vuorbáduvvot njálmmálaš-praktihkalaš eksámenii. Oahppe soajtti vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj gånnå le praktihkalasj oasse. Eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat. Njálmálasj eksámen bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá. Eksámen fátmmasta dušše fága lasáhussan oppalaš studerengelbbolašvuhtii (84 tiimma). Eksábma sisadná dåssju fágav lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj (84 tijma). Eksámen privatisttaide Eksámen – privatista Ortnet Vuohke 10. jahkeceahkki 10. jahkedásse Geahča rávisolbmuid vuođđoskuvlaoahpahusa gustovaš ortnega. Gehtja doajmme årnigav ållessjattugij vuodoskåvllååhpadusá gáktuj Jo1 fidnofágalaš oahppoprográmmat Jo1 viddnofágalasj oahppoprográmma Privatisttat galget váldit njálmmálaš-praktihkalaš eksámena. Privatista galggi tjadádit njálmálasj eksámav gånnå le praktihkalasj oasse. Eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat. Njálmálasj eksámen bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá. Privatisttat galget váldit njálmmálaš-praktihkalaš eksámena. Privatista galggi tjadádit njálmálasj eksámav gånnå le praktihkalasj oasse. Eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat. Njálmálasj eksámen bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá. Jo3 lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii Jo3 lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj Privatisttat galget váldit njálmmálaš-praktihkalaš eksámena. Privatista galggi tjadádit njálmálasj eksámav gånnå le praktihkalasj oasse. Eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat. Njálmálasj eksábma bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá. Eksámen fátmmasta dušše fága lasáhussan oppalaš studerengelbbolašvuhtii (84 tiimma). Eksábma sisadná dåssju fágav lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj (84 tijma). Árvvoštallama oppalaš mearrádusat leat oahpahuslága láhkaásahusas. Árvustallama åbbålasj mærrádusá li åhpaduslága njuolgadustjállagijn.