reindrift_omraadeprotokoll_til_konvensjon_mellom_norge_sverige_nordsamisk.txt.xml

Mielddus 1	Duoddetjála 1
Konvenšuvdnaguovllu šiehtadus Norgga ja Ruoŧa rádjerasttildeaddji boazodoalu várás	Guovllobievddegirjje konvensjåvnnåj Vuona ja Svieriga gaskan ällosujto birra rájáj rastá Álggemmärrádusá
§ 1 Dán šiehtadusas leat dárkilet mearrádusat das makkár guovlluid čearut ja orohagat ožžot geavahit nuppi riikkas Norgga ja Ruoŧa rádjerasttildeaddji boazodoalu konvenšuvnna artihkal 6 olis.	§ 1 Dán bievddegirjen li lagáp märrádusá makkár guovlojt tjielde ja ällosujttimdajva nuppen rijkan oadtju ällosujttuj ávkkit konvensjåvnå 6. artihkkala milta Svieriga ja Vuona gaskan rádjárasstidime hárráj älov sujttidijn.
Geográfalaš namat, čilgehusat ja koordináhtat (WGS. 84 Norggas ja SWER EF99 TM Ruoŧas) mat šiehtadusas geavahuvvojit leat váldon almmolaš kárttain.	Geográfalasj namá, tsuojggidusá ja koordináhta (SWER99TM Svierigin ja WGS 84 Vuonan) bievddegirjen li váldedum almulasj kártajs.
Norggas leat dat M- 711 kártaráiddus, ja Ruoŧas Översiktskartan nammasaš kárttas maid Lantmäteriet almmuha.	Svierigin li váldedum Översiktskártas 1:250000, almodum Lantmäteridjas ja Vuonan kárttarájdos M711, almodum Stáhta kárttadåjmadagás.
Guovllut čájehuvvojit kártamildosiin 1-4.	Guovlo li tjáledum kárttaduoddetjállagijda 14.
§ 2 Boazoorohagas ja čearus mas lea vuoigatvuohta guođohit nuppi riikka guovllu, lea vuoigatvuohta johttit guvlui ja das eret.	§ 2 Tjielden ja ällosujttimdajvan, manna li riektá nuppe rijka guovlon guododit, li riektá guovlos guovlluj jåhtet.
Johttin galgá dieđihuvvot guoskevaš boazoorohagaide ja čearuide.	Jåhtema birra galggá diededit tjieldijda ja ällosujttimdajvajda majda jåhtem guosská.
Jus johtingeainnu hárrái ii leat ovttaoaivilvuohta, de mearrida Boazoguohtunlávdegoddi ášši.	Jus jåhtemgäjno nanna ájgás ij boade galggá Boatsojguohtomsiebrreráde ássjev mierredit.
Mearrádusat guohtuneatnamiid hárrái	Märrádusá guohtomguovloj birra
§ 3 Dolpi Tromssa fylkkas	§ 3 Dolpi Tromsa fylkan
Dolpi guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1):	Dolpin li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála 1): Nuorttan: Rijkkarájás Gålmårijkamerkas Golddajávrri ja Govdajoga milta Govdajávrráj, vijdábut tjátje milta Čazajávrráj, dav jávrev miehtáj nuortamus luoktaj (34 W 469568 7676869), vijdábut jågå milta Siktaguran ja Gaskasuorgen Čoalgedanvuovddijohkaj (Kitdalselva), dav änov
Davil: Riikkarájis golmmariikka rádjemearkkas Golddajávrri ja Govdajoga (Breidalselva) mielde Govdajávrái, das viidásit čázádaga mielde Čazajávrái, dan jávrri mielde davimus luovtta rádjái, das viidásit joga mielde Siktaguras ja Gaskasuorggis Čoalgedanvuovddijohkii (Kitdalselva), dan joga mielde Omasvuona (Storfjord) rádjái, vuona mielde ja Čiekŋaleanu (Signaldalelva) mielde E6 geainnu rádjái, das viidásit E6 geainnu mielde Gárgámii (Nordkjosbotn), dasto Gárgámis Báhccavuona mielde (Balsfjord) Sørkjosenii.	Storfjordaj, vuona ja Čieknjaleanu (Signaldalelva) milta E6 rahtáj, vijdábut E6 milta Gárgánij (Nordkjosbotn), vijdábut Báhccavuotnaj (Balsfjorden) Gárgánis Sørkjosenij.
Oarjin: Njuolga linjjás Kjoselva njálmmis Stuorajávrri (Storvatnet) davimus luovtta rádjái, Stuorajávrri mielde gitta lulimus luovtta rádjái, das viidásit njuolga linjjás Ándorjávrri oarjedavimus luovtta rádjái, dán jávrri mielde lulimus luovtta rádjái, das njuolga linjjás Svensborgelva njálbmái Geatkejávrris viidásit Geatkeeanu mielde Øverbygd rádjái.	Allen: Njuolgga linnja Kjoselva njálmes (431426 7680211) Stuorajávre (Storvatnets) nuortamus luoktaj (W 432918 7675123), Stuorajávre milta oarjemus luoktaj (W 432776 7672860), vijdábut njuolgga linnja Ándorjávre nuorttaalemus luoktaj (W 431195 7670635), dan jávre oarjemus luoktaj (W 432113 7669074), dåppelt njuolgga linnja Svensborgselva njálmmáj Geatkejávren, vijdábut Geatkeeanu milta Øverbygdaj.
Lulil: Målselva mielde Øverbygd rájes Vuolit Rostojávrri rádjái, das viidásit Rostoeanu mielde Rostojávrái ja dán jávrri mielde gitta riikkarádjái Rr 287 bokte.	Oarjján: Målselva Øverbygdas Vuolit Rostojávrráj, vijdábut Rostoeanu milta Rostojávrráj (Store Rostavatn) ja dat jávres rijkarádjáj Rr 287 guorraj.
Nuortan: Riikkaráji mielde Rostojávrri rájes Golmmariikka rádjemerkii.	Lullne: Rijkarádjá Rostojávres Gålmårijkamärkkaj.
Dolpi lea juhkkojuvvon golmma oasseguvlui, A, B ja C. A guovlu lea Geaggánvuomi (Könkämä) čearu guohtunguovlu.	Dolpi l juogedum gålmå oasseguovlluj; A, B ja C.
B guovllu sáhttá Geaggánvuomi čearru geavahit cuoŋománu 1.b.-skábmamánu 14. b., ja Basevuovddi (Helligskogen) boazoorohat sáhttá geavahit guovllu skábmamánu 15.b.-njukčamánu 15.b..	Guovllo A la Könkämä tjäro (Geaggánvuome) guohtomguovllo. Guovllo B oadtju Könkämä tjärro ávkkit ájgen vuoratjismáno 1. b. - basádismáno 14. b. ja Helligskogena ällosujttimdajvva ájgen basádismáno 15. b. – sjnjuktjamáno 15.b..
C guovllu sáhttá Geaggánvuomi čearru geavahit cuoŋománu 1.b.- golggotmánu 31. b., ja Meavkki (Mauken) orohat fas skábmamánu 15. b. – njukčamánu 31.b..	Guovllo C oadtju Könkämä tjärro ávkkit vuoratjismáno 1. b. – gålgådismáno 31. b. ja Meavki ällosujttimdajvva basádismáno 15. b..
A guovlu lea dat oassi Dolppis mii lea lulábeale linjjá Čieknjalvuovdi (Signaldalen) – Bulljáraš (Stordalen) – Stordalselva dasságo boahtá oktii Govdajogain ja nuorttabeale linjjá Sørkjosen – Marknesdalen – Svensborgdalen – Fjellfroskvatn nuorttamus luovtta, das njuolga linjjás Stormyra rádjái Dápmotjoga (Tamokelva) buohta, dan joga mielde dassá go boahtá oktii Rostoeanuin.	Guovllo A la dat oasse Dolpis mij la oarjjelin linja Signaldalen - Stordalen - Stordalselva desik Breidalselvajn gávnat ja lullelin linja Sørkjosen - Marknesdalen – Svensborgdalen
B guovlu (Márkos-Malla / Markusfjellet) lea dat oassi Dolppis mii lea davábeale linjjá Čieknjalvuovdi – Bulljáraš – Stordalselva dasa gokko boahtá oktii Govdajogain.	Guovllo B (Markusfjellet) la dat oasse Dolpis mij la nuorttalin linja Signaldalen - Stordalen - Stordalselva dasik Breidalselvajn gávnat.
C guovlu (Marknesdalen) lea dat oassi Dolppis mii lea oarjjabealde linjjá Sør- kjosen - Marknesdalen - Svensborgdalen - Fjellfroskvatn nuorttamus luovtta, das njuolga linjjás Stormyra (34 W 438450 7661983) rádjái Dápmoteanu bokte, dán joga mielde dasa gokko boahtá oktii Rostoeanuin.	Dajvva C (Marknesdalen) la dat oasse Dolpis mij la allelin linja Sørkjosen - Marknesdalen
Láhku / Guhkesvággi (Lakselvdal / Lyngsdal) boazoorohagas lea riekti johttit Dolppi čađa.	Lakselvdal / Lyngsdal ällosujttimdajvan la riektá Dolpi tjadá jåhtet.
Johttin galgá leat Dolppi davábeale oasi čađa eanemusat 14 beaivvi čakčat ja eanemusat čieža beaivvi giđđat, ja galgá dieđihuvvot Geaggánvuomi čerrui unnimusat čieža beaivvi ovdal.	Galggi jåhtet Dolpi nuortamus oase milta ienemusát 14 biejven tjavtjan ja ienemusát gietjan biejven gidán ja Könkämä tjerruj diededit binnemusát gietjav biejve åvddåla.
Áiddit: Áiddit galget leat:	Gárde: Gárde galggi gávnnut: 1.
1. Golmmariikka rádjemearkkas, Govdavákki (Breidalen) mielde ja Govdajávrri mielde gitta Gaskasuorgái Kitdalenis.	Gålmårijkamerkas, Breidalena tjadá, Govdajávre ja Gaskasuorggáj Kitdalenin, ja 2.
2. Øvergård rájes Oteren rádjái E6 oarjjabealde.	Øvergårdas Oteren rádjáj E6 alusjbielen.
§ 4 Saivomuotka Norrbottena leanas	§ 4 Saivomuotka Norrbottena lenan
Saivomuotka guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Oarjin:	Lullne ja nuorttan: Rahte 99 áttjak nammadum sajes gitta Noijanpolanvaara buohta (SWER99TM 848891 7572377), dan maŋŋela njuolgga luksa Muonioälva rádjáj (SWER99TM 836982 7586385), vijdábut Muonioälvav bajás Kallojärvi buohta (SWER99TM
Saivomuotka lea guohtunguovlu Tromssa boazodoalloguovllu boazoorohagaid váste.	Saivomuotka la guohtomguovllo ällosujttimdajvajda Tromsa ällosujttimguovlos.
Guovlu sáhttá geavahuvvot golggotmánu 1. b. – cuoŋománu 30.b..	Guovlov oadtju ávkkit ájgen gålgådismáno 1. b. – vuoratjismáno 30.b..
Muđui jagis ii galgga guovllus doaimmahuvvot boazodoallu.	Ietjá jahkeájgijt ij ällosujtujn oattjo guovlon barggat.
Áiddit: Áidi galgá leat geaidnu 99 rájes Palolaki buohta guovlluráji mielde oarjin ja lulde gitta geainnu 99 rádjái Kahtovaara buohta.	Gárde: Gárdde galggá gávnnut rahtes 99 Palolaki guoran guovllorájá milta allen ja oarjján gitta rahtáj 99 Kahtovaara guoran.
§ 5 Likká Tromssa fylkkas	§ 5 Likká Tromsa fylkan
Likkás leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Davil: Rostojávrris Rr 287, Rostoeanu (Rostaelv) mielde Vuolit Rostojávrái (Litle Rostavatn), dan jávrri mielde ja Rostojoga bokte dasságo jogat mannet oktii Dieváideanuin (Divielva) Rostanes bokte.	Likkán li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Rostojávres Rr 287 guoran Rostoeanu milta Vuolit Rostojávrráj, dan jávre ja Rostojoga milta dasik Dieváideanujn (Divielva) gávnat Rostanesa guoran.
Oarjin: Dieváideanu mielde Rostanes rájes bajás Hávgajoga njálbmái maŋemus namuhuvvon eanus.	Allen: Dieváideanu milta Rostanesas Hávgajoga áttjak nammadum äno njálmmáj.
Lulil: Hávgajoga mielde Dieváideanu rájes bajás Hávgajávrri oivošii, das njuolga linjjás Gorvvejávrri orjješdavimus luovtta rádjái riikkaráji bokte.	Oarjján: Hávgajohka Dieváideanus bajás Hávgajávri lusspáj, dassta njuolgga linnja Gorvvejávri nuorttaalemus luoktaj rijkarájá guoran.
Nuortan: Riikkaráji mielde Gorvvejávrris Rostojávrái.	Lullne: Rijkarádjá Gorvvejávres Rostojávrráj.
Likká lea guohtunguovlu Lávnnjitvuomi (Lainiovuoma) čearu váste.	Likká l Lainiovuoma tjäro guohtomguovllo.
Davvi-Sažža (Nord-Senja) boazoorohat galgá beassat geavahit Čavári guovllu Likkás dálveguohtumin, go guohtundilálašvuohta Davvi-Saččas lea heittot.	Nord-Senja ällosujttimdajvva galggá guovlov Cávarri Likkán dálvveguohtomij máhttet ávkkit, gå guohtomvidjura NordSenjan li vájve.
Dakkár guohtungeavaheapmi galgá ovdalgihtii dieđihuvvot Lávnnjitvuomi čerrui.	Dakkár ávkkimav diedet åvddålijgiehtaj Lainiovuoma tjerruj.
Jus ii leat ovttaoaivilvuohta guođoheami hárrái de galgá Boazoguohtunlávdegoddi mearridit áššis.	Jus ájgás ij boade galggá Boatsojguohtomsiebrreráde ássjev mierredit.
Lávdegoddi sáhttá maiddái addit dárkilet mearrádusaid geavaheami birra.	Siebrreráde aj lagáp märrádusájt ávkkima hárráj oadtju vaddet.
Čaváris leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Davil: Dieváidjoga njálmmis Rostoeanus ja Rostoeanu mielde Vuolit Rostojávrri rádjái, das viidásit dán jávrri mielde Rostoeanu njálbmái Vuolit Rostojávrris.	Cávarrin li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Dievaideanu njálmes Rostoeatnuj ja Rostaeanu milta Litle Rostavatnaj, vijdábut dan jávre milta Rostaeanu njálmmáj Litle Rostavatnin.
Nuortan: Rostoeanu mielde dan báikái gokko Rostoeatnu boahtá oktii Sørdalselvain, viidásit Sørdalselva mielde Tverrelva njálbmái Sørdalselvas, das njuolga linjjás Devddesjávrri davimus luovtta rádjái, dán jávrri mielde Devddesjoga rádjái.	Lullne: Rostaeanu milta dan sadjáj gånnå Rostaeatnu Sørdalselvajn gávnat, vijdábut Sørdalselva milta Tverrelva njálmmáj Sørdalselvan (34 W 447227 7647617), dassta njuolgga linnja nuortamus luoktaj Devddesjávren (34 W 446777 7643686), dan jávre milta Devddesjohkaj.
Lulil: Devddesjohka Dieváideanu rádjái.	Oarjján: Devddesjohka Divielvaj.
Áiddit: Áiddit galget leat:	Allen: Divielva dasik Rostueanujn gávnat.
1. Riikkaráji mielde Rr 287 rájes Rostojávrri bokte dan báikái gos álbmotmeahccerádji boahtá oktii riikkarájiin, viidásit Rostoeanu davábealde Rostobartta lusa.	Gárde: Gárde galggi gávnnut: 1. rijkarájá milta Rr 287 rájes Rostujávre guoran dan sadjáj gånnå suoddjimpárkkarádjá rijkkarájájn gávnat, vijdábut Rostueanu nuorttalin gitta Rostohyttaj, ja 2. rájá milta Likká ja Ánjavuomi guohtomednamij gaskan rijkarájás Julusjohkaj Dividalenin.
§ 6 Ánjavuopmi Tromssa fylkkas	§ 6 Ánjavuopmi Tromsa fylkan
Ánjavuomis leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Davil: Kirkeselva njálmmi rájes Målselvas, viidásit Målselva mielde Dieváideanu (Divielva) njálbmái.	Ánjavuomin li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Kirkeselva njálmes Målselvan, vijdábut Målselva milta Divielva njálmmáj.
Nuortan: Dieváideanu mielde Hávgajoga njálbmái Dieváideanus, viidásit Hávgajoga mielde Hávgajávrri oivošii, das viidásit njuolga linjjás Gorvvejávrri davimus luovtta rádjái, das viidásit riikkaráji mielde dán báikkis Lenesjávrri (Leinavatn) nuorttamus luovtta rádjái.	Lullne: Divielva Havgajoga njálmmáj Divielvan, vijdábut Hávgajoga milta Hávgajávre njálmmáj, dassta njuolgga linnjan Gorvvejávre nuortamus luoktaj, vijdábut rijkarájáv dat sajes Leinavattneta lulemus luoktaj.
Lulil: Lenesjávrri mielde, dasto Álttesjávrri (Altevatn) mielde Koievasselva njálbmái.	Oarjján: Leinavattnet, dan maŋŋela Altevatn Koievasselva njálmmáj.
Oarjin: Koievasselva mielde Koievatnet davimus luovtta rádjái, viidásit dan báikki rájes Kopparskarstinden (aláš 1387) rádjái, ja das njuolga linjjás dasa gokko Kopparskarselva ja Skinnskarselva bohtet oktii, das viidásit njuolga linjjás Tverrelva lulimus báikái Tverrelvdalenis, viidásit dán joga mielde dasa gokko Skardelva ja Påveskardelva bohtet oktii, das viidásit njuolga linjjás dasa gokko Frøkentindelva ja Iselva bohtet oktii, ja das Iselva ja Kirkeselva mielde dan njálbmái Målselvas.	Allen: Koievasselva milta Koievatneta nuortamus luoktaj, vijdábut dat sajes Kopparskarstindenij sadjáj 1387 ja dassta njuolgga linnjan Kopparskarselva ja Skinnskarelva gávnadimsadjáj, dan maŋŋela njuolgga linnjan Tverrelva oarjemus sadjáj Tverrelvdalenin (34 W 401809 7635197), vijdábut dan äno milta dan sadjáj gånnå Skardelva ja Påveskardelva gávnadibá, dassta njuolgga linnjan dan sadjáj gånnå Frøkentindelva ja Iselva gávnadibá ja dan maŋŋela Iselva ja Kirkeselva milta Målselva njálmmáj.
Ánjavuopmi lea juhkkojuvvon guovtti oasseguovlun; A ja B. A guovlu lea guohtunguovlu Sárevuomi (Saarivuoma) čearu váste.	Ánjavuopmi juogedum la guovte oasseguovlluj; A ja B. Guovllo A la guohtomguovllo Saarivuoma tjerruj.
B guovllu sáhttá Sárevuomi čearru geavahit cuoŋománu 1. b. – golggotmánu 15. b., ja Stálonjárgga (Hjerttind) boazoorohat sáhttá geavahit guovllu skábmamánu 1. b. – njukčamánu 31.b..	Guovllo B oadtju Saarivuoma tjärro ávkkit ájgen vuoratjismáno 1. b. – gålgådismáno 15. b. ja
A guovlu lea dat guovlu Ánjavuomis mii lea nuorttabeale linjjá mii manná Kirkeselva njálmmi rájes Målselvas, viidásit Kirkeselva mielde Sauskarselva njálbmái Kirkeselvas, ja das viidásit njuolga linjjás Kirkestind (aláš 1677) bokte Gaskasjoga njálbmái Álttesjávrris.	Guovllo A la dat guovllo Ánjavuomin mij la linja lullelin Kirkeselva njálmes Målselvaj, vijdábut Kirkeselva milta Sauskarselva njálmmáj Kirkeselvan ja dan maŋŋela njuolgga linnjan Kirkestinda saje 1677 baktu Gaskasjoga njálmmáj Áldesjávren.
B guovlu lea dat guovlu Ánjavuomis mii lea oarjjabealde linjjá Kirkeselva njálmmis Målselvas – viidásit Kirkeselva mielde Sauskarselva njálmmi rádjái Kirkeselvas, ja dasto njuolga linjjás Kirkestind (aláš 1677) bokte Gaskajoga njálbmái Álttesjávrris.	Guovllo B la bájkke Ánjavuomin mij la linja allelin Kirkeselva njálmes Målselvaj, vijdábut Kirkeselva milta Sauskarselva njálmmáj Kirkeselvan ja dan maŋŋela njuolgga linnjan Kirkestinda baktu sajen 1677 Gaskasjoga njálmmáj Altevatnan.
Biilabisánanbáikki rájes Álttesjávrris Koievasselva rádjái gusto vuoigatvuohta cegget dárbbašlaš orrunsaji boazodoallolága mearrádusaid vuođul maiddái Sárevuomi čerrui.	Guovlon bisádagás Altevatna guoran Koievasselvaj gullu Saarivuoma tjerruj aj riektá dárbas huodnahijt tsieggit vuona boatsojguohtomlága märrádusá milta.
Davvi-Sačča boazoorohat galgá beassat geavahit Langfjellet, A guovllu siskkobealde dálveguohtumin go guohtundilálašvuohta Davvi-Saččas lea heittot.	Nord-Senja ällosujttimdajvva oadtju Langfjelletguovlov ávkkit, dajva A sinna, dálvveguohtomij, gå guohtomvidjura NordSenjan li vájve.
Dakkár geavaheapmi galgá ovdalgihtii dieđihuvvot Sárevuomi čerrui.	Dakkár ávkkimav galggá åvddålijgiehtaj Saarivuoma tjerruj diededit.
Jus ii leat ovttaoaivilvuohta de mearrida Boazoguohtunlávdegoddi áššis.	Jus ávkkima hárráj ij ájgás boade galggá Boatsojguohtomsiebrreráde ássjev mierredit.
Lávdegoddi sáhttá maiddái addit dárkilet mearrádusaid geavaheamis.	Siebrreráde aj oadtju lagáp märrádusájt ávkkima hárráj vaddet.
Langfjellet guovllus leat čuovvovaš rájit: Nuortan dan rájes gokko Dieváideatnu ja Rostoeatnu bohtet oktii, Dieváideanu mielde Høgskardhus rádjái.	Guovlon Langfjelletin li tjuovvo rájá: Lullne Divielva ja Rostaelva gávnadimsajes, Divielva milta Høgskardhusaj.
Lulil: Høgskardhus rájes njuolga linjjás Høgskardvatnet rastá dasa gokko Leaddojohka ja Beagasanjohka bohtet oktii.	Oarjján Høgskardhusas ja njuolgga linnjan Høgskarvatneta rastá Leaddojoga ja Beagasanjoga gávnadimsadjáj.
Oarjin: Sandelva mielde Sandelvvatnet davimus báikái.	Allen Sandelva milta Sandelvvatneta nuortamus sadjáj.
Viidásit njuolga linjjás Målselva lulimus mohkkái Alvheim bokte.	Vijdábut njuolgga linnjan Målselva oarjemus måhkkåj (34 W 427073 7653954) Alvheima guoran.
Davil: Målselva mielde Dieváideanu njálbmái Målselvas.	Nuorttan Målselva milta Divielva njálmmáj Målselvan.
Stálonjárgga boazoorohat galgá beassat geavahit Mannančearu A guovllu siskkobealde dálveguohtumin go guohtundilálašvuohta orohaga dálveguohtuneatnamiin Norggas ja Ruoŧas lea heittot.	Hjerttind ällosujttimdajvva oadtju Mannančeárruguovlov ávkkit, dajva A sinna, dálvveguohtomin gå guohtomvidjura li vájve dajva dálvveguohtomguovlojn Svierigin ja Vuonan.
Dakkár geavaheapmi galgá ovdalgihtii dieđihuvvot Sárevuomi čerrui.	Dakkár ávkkimav galggá åvddålijgiehtaj Saarivuoma tjerruj diededit.
Jus ii leat ovttaoaivilvuohta geavaheami birra de galgá Boazoguohtunlávdegoddi mearridit áššis.	Jus ávkkima hárráj ij ájgás boade galggá Boatsojguohtomsiebrreráde ássjev mierredit.
Lávdegoddi sáhttá maiddái addit dárkilet mearrádusaid geavaheamis.	Siebrreráde aj oadtju lagáp märrádusájt ávkkima hárráj vaddet.
Mannančearus leat čuovvovaš rájit: Davil: Suttesgáldojoga njálmmis Álttesjávrris Langbukta bokte, viidásit njuolga linjjás Darfaljávrri nuortalulimus luovtta rádjái, ja das njuolga linjjás Rr 280 rádjái.	Mannančeárun li tjuovvo rájá: Nuorttan: Suttesgáldojoga njálmes Altevatnaj Langbukta guoran, vijdábut njuolgga linnja oarjjelulemus luoktaj Darfaljávrin (34 W 459639 7600773) ja dassta njuolgga linnjan Rr 280 rádjáj.
Nuortan: Riikkaráji mielde Rr 280 rájes Lenesjávrri rádjái.	Lullne: Rijkarájá milta Rr 280 rádjáj Leinavatnaj.
Lulil ja oarjin: Lenesjávrri mielde, viidásit Álttesjávrri mielde Suttesgáldojoga njálbmái Langbuktas.	Oarjján ja allen: Leinavatna milta, vijdábut Altevatna milta Suttesgaldojoga njálmmáj Langbuktan
Áiddit: Áiddit galget leat:	Gárde: Gárde galggi gávnnut: 1.
1. Koievasselva njálmmi rájes Álttesjávrris guovlluráji mielde Kopparskardtinden heŋggo rádjái.	Koievasselva njálmes Altevatnan guovllorájá milta Kopparskardtindena vuosstij (34 W 414092 762546), 2.
2. Kopparskardtangen rájes dasa gokko Vasskardelva ja Strømslitelva bohtet oktii. 3.	Kopparskardtangenis (34 W 410188 762740) gávnadimsadjáj Vasskardelva ja Strømslitverrelva gaskan, ja 3.
Rr 279 A rájes riikkaráji mielde Lenesjávrri rádjái.	Rr 279 A rájes rijkarájá milta Leinavatnaj.
§ 7 Duoddaras Tromssa fylkkas	§ 7 Duoddaras Tromsa fylkan
Duoddaras guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Davil: Lenesjávrri (Leinavatn) mielde riikkarájis viidásit Álttesjávrri (Altevatn) ja Álttesjoga (Barduelva) mielde Sørdalselva oivošii Øyvoll bokte.	Duoddarasan li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Lenesjávri (Leinavatn) rijkarájás ja vijdábut Áldesjávri (Altevatnet) ja Álddesjoga (Barduelva) milta Sørdalselva njálmmáj Øyvolla guoran.
Oarjin: Sørdalselva rájes dan namuhuvvon báikkis gokko jogat bohtet oktii Grensevatnan ja Rr 272 rádjái riikkarájis.	Allen: Sørdalselva milta áttjak nammadum gávnadimsajes Grensevatnanij ja Rr 272 rádjáj rijkaráján.
Lulil ja nuortan: Riikkaráji mielde Rr 272 (Pålnorøset) rájes Lenesjávrái.	Oarjján ja lullne: Rijkarádjá Rr 272 rájes (Pålnorøset) Lenesjávrráj.
Duoddaras lea Dálmmá (Talma) čearu guohtunguovlu.	Duoddaras la Talma tjäro guohtomguovllo.
Áiddit: Áiddit galget leat:	Gárde: Gárde galggi gávnnut: 1.
2. Vuohpi rájes 1 km nuortalulábealde Čuolbmaeanu njálmmi Skierreluktii.	Pålnovikenis Sørdalenij, 2. vuohpes 1 km Čuolbmaæno njálmes oarjjelullelin Skierreluoktaj, ja 3.
3. Hávgaluovtta rájes Álttesjávrái.	Havgaluovtas Altevatnaj.
§ 8 Njuoravuopmi Norrbottena leanas	§ 8 Njuoravuopmi Norrbottena lenan
Njuoravuomis leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Lulil: Riikkarájis ruovdemáđii mielde Tornehamn kapealla rádjái.	Njuoravuomin li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Oarjján: Ruovdderahte rijkkarájás Tornehamna girkkuj.
Nuortan: Njuolga linjjás Tornehamn kapealla rájes Rr 272 (Pålnorøset) rádjái.	Lullne: Njuolgga linnja áttjak nammadum sajes Rr 272 (Pålnorøset) rádjáj.
Davil ja oarjin: Riikkaráji mielde Rr 272 dan báikki rádjái gokko ruovdemáđii rasttilda riikkaráji.	Nuorttan ja allen: Rijkkarádjá Rr 272 rájes dan sadjáj gånnå ruovdderahte rijkarájáv rassti.
Njuoravuopmi lea guohtunguovlu Giellasa (Gielas) boazoorohaga váste.	Njuoravuopmi la Giellasa ällosujttimdajva guohtomguovllo.
§ 9 Báhcajeagil Norrbottena leanas	§ 9 Bahcajeagil Norrbottena lenan
Báhcajeahkális leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Oarjin ja lulil: Čázádat Duortnosjávri (Torneträsk) - Dárrajávri - Jiegajávri - Alajávri - Váhkujávri - Nuorajávri gitta Gállojávrri (Kallojärvi) rádjái.	Bahcajeagilin li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Allen ja oarjján: Jávre Torneträsk - Dárrajávri - Jiegajávri - Alajávri - Váhkujávri - Nuorajávri gitta Kallojärvij.
Nuortan ja davil: Gállojávrri rájes čázádaga mielde Lulip Vuolusjávri - Davip Vuolusjávri, maŋemus namuhuvvon jávrri oarjedavimus luovtta rájes njuolga linjjás Lulip Stálojávrri nuortalulimus luktii, viidásit čázádaga mielde Lulip Stálojávri - Stálojohka – Gorttojávri (Korttojärvi) - Duortnosjávri.	Lullne ja nuorttan: Kallojärvis tjátjádagáv Lulip Vuolusjávri - Davip Vuolusjávri, maŋemusát nammadum jávre nuorttaalemus luovtas njuolgga linnja Lulip Stálujávri oarjjelulemus luoktaj, vijdábut jávrijt Lulip Stálojávri - Stálujohka - Korttojärvi - Torneträsk.
Báhcajeahkála sáhttá Giellasa boazoorohat geavahit ođđajagimánu 15. b. – cuoŋománu 30.b..	Giellasa ällosujttimdajvva oadtju Bahcajeagilav ávkkit ájgen ådåjakmáno 15. b. - vuoratjismáno 30.b..
Báhcajeahkála sáhttá Dálmmá (Talma) čearru atnit miessemánu 1. b. – ođđajagimánu 14.b..	Talma tjärro oadtju Bahcajeagilav ávkkit moarmesmáno 1. b. – ådåjakmáno 14.b..
§ 10 Skaitelandet / Anttis Norrbottena leanas	§ 10 Skaitelandet / Anttis Norrbottena lenan
Skaitelandet / Anttis guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Oarjin ja lulil: Lappmarksgränsena mielde Duortoseanu (Torneälven) rájes Millojoga (Myllyjoki) rádjái, das njuolga linjjás Järvikaiset rádjái ja viidásit ruovttoluotta Duortnosetnui Juopakoski vuolde, dán eanu viidásit Paavosaari rádjái Lehonsuantos.	Skaitelandetin / Anttisin li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Allen ja oarjján: sameednamrájá milta Torneälvenis Myllyjokij, dåppelt njuolgga linnja Järvikaisetij (SWER99TM 809026 7503418) ja vijdábut ruoptus Torneälvenij Juopakoskiv vuolus (SWER99TM 809026 7503418), vijdábut dav änov Paavosaarij (SWER99TM 847353 7487712) Lehonsuanton.
Nuortan: Paavosaaris njuolga linjjás jávrrážii nuortadavvelis Saukkuvuoma ja viidásit Pellijoki rádjái, dán joga mielde bajás Pellijärvái, dan rájes njuolga linjjás Ainettijoki nuortalulimus mohkkái, viidásit Ainettijoki mielde Lávnnjiteanu (Lainioälven) rádjái, Lávnnjiteanu mielde bajás Rauvoskoski rádjái.	Lullne: Njuolgga linnja Paavosaaris jávrátjij (SWER99TM 843432 7487712) Saukkuvuoma nuorttalullelin ja vijdábut Pellijokij (SWER99TM 843514 7488384), dav jågåv bajás Pellijärvij (SWER99TM 835201 7494173), dåppelt njuolgga linnja Ainettijoki oarjjelulemus måhkkåj (SWER99TM 835201 7494173), vijdábut Ainettijoki milta Lainioälvenij, Lainioälvena milta bajás Rauvoskoskij (SWER99TM 824811 7519771).
Davil: Maŋemus namuhuvvon báikkis Lávnnjiteanus Suolojávrái (Saarijärvi), viidásit njuolga linjjás rastá Tonkijärvi ja Liikamaa gitta dasa gokko lappmarksgränsen rasttilda Duortnoseanu.	Nuorttan: Nammadum sajes Lainioälvenin Saarijärvij (SWER99TM 823259 7519274), vijdábut njuolgga linnja Tonkijärvi ja Liikamaa rastá gånnå sámeednamrádjá Torneälvenav rassti.
Skaitelandet / Anttis lea Tromssa boazoguohtunguovllu boazoorohagaid ja Skievvá (Skjomen) boazoorohaga guohtunguovlu.	Skaitelandet / Anttis la Tromsa boatsojguohtomguovlo ja Skjomena ällosujttimdajva guohtomguovllo.
Guovlu sáhttá geavahuvvot golggotmánu 1. b. – cuoŋománu 30.b..	Guovlov oadtju gålgådismáno 1. b. - vuoratjismáno 30. b. ávkkit.
Muđui jagis ii galgga guovllus doaimmahuvvot boazodoallu.	Ietjá jahkeájgijt ij ällosujtujn guovlon oattjo barggat.
Áiddit: Áiddit galget leat:	Gárde: Gárde galggi gávnnut: 1.
2. guovlluráji mielde Ainettijoki njálmmis Lávnnjiteanus Duortnoseanu rádjái Paavosaari bokte.	Guovllorájá milta Torneälvenis sámeednamrájá guoran Rauvosniemij Lainioälvenin, ja 2. guovllorájá milta Ainettijoki njálmes Lainioälvenin Torneälvena rádjáj Paavosaari guoran.
§ 11 Beatnakvuopmi Nordlándda fylkkas	§ 11 Beatnakvuopmi Nordlánda fylkan
Beatnakvuomi guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Davil: Ruovdemáđii mielde riikkarájis Gátterat (Katterat) stašuvdnii.	Beatnakvuomin li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Ruovdderájáv rijkarájás Gátterata stasjåvnnåj.
Oarjin: Gátterat stašuvnnas Ruoidnačohkkii (aláš 1360) lulimus Ruoidnajávrái, dasto njuolga linjjás Beajojikŋii (aláš 1475), das njuolga linjjás Váhttečohkkii (aláš 1494), das njuolga linjjás Basejávrri davimus luktii, das seamma jávrri lulimus luktii, das njuolga linjjás (Basejieŋa rastá) Leirvatnet nuorttamus luktii, das njuolga linjjás Máhcalaga (Storsteinsfjellet) (aláš 1379) rádjái.	Allen: Gátterata stasjåvnås Ruoidnačohkkaj (1360 alludagán) oarjemus Ruoidnajávrráj, maŋŋela njuolgga linnjan Beajojieknaj (1475 alludagán), dåppelt njuolgga linnjan Váhttečohkkaj (1494 alludagán), dåppelt njuolgga Basejávre nuortamus luoktaj, dåppelt sämmi jávre oarjemus luoktaj, dåppelt njuolgga linnjan (Basejieŋa rastá) Leirvatneta lulemus luoktaj, dan maŋŋela njuolgga linnjan Storsteinsfjelletij (1379 alludagán).
Lulil: Máhcalagas (aláš 1379) njuolga linjjás jiehki mielde Sealggajávrri lullebeali (aláš 1289) rádjái, das njuolga linjjás várreheŋggo mielde Ákšui, das njuolga linjjás Čunojávrri rastá dán jávrri nuorttamus luktii, dás fas dan báikái gos rádji gaskal Gapná (Gabna) ja Leaváža (Laevas) čearuid boahtá oktii riikkarájiin Rr 263 bokte.	Oarjján: 1379 alludagás njuolgga linnja goasstejieŋa milta Sealggajávre oarjjelin 1289 alludahkaj, dåppelt njuolgga linnjan várrebálde milta Ákšuj, dåppelt njuolgga linnjan Čunojávri rastá dan jávre lulemus luoktaj, dassta dan sadjáj gånnå rádjá Gabna ja Laevasa gaskan gávnat rijkarájájn Rr 263 guoran.
Nuortan: Riikkaráji Rr 263 rájes davás dan báikái gos ruovdemáđii rasttilda riikkaráji.	Lullne: Rijkarádjá Rr 263 rájes nuorttalij dan sadjáj gånnå ruovdderahte rijkarájáv rassti.
Beatnakvuopmi lea juhkkojuvvon guovtti oasseguovlun; A ja B.	Beatnakvuopmi la juogedum guovte oasseguovlluj; A ja B.
A guovlu lea dat oassi Beatnakvuomis mii lea nuorttabeale njuolga linjjá Gátterat rájes Ristačohkkii (aláš 1683), das njuolga linjjás aláš 1289:ii Sealggajávrri lullebeali.	Guovllo A la dat oasse Beatnakvuomis mij la lullelin njuolgga linja Katteratas Ristačohkkaj 1683 alludagán, dåppelt njuolgga linnja 1289 alludahkaj (33 W 622780 7572394) Sealggajávri oarjjelin.
Guovlu lea guohtunguovlu Gapná čearu váste.	Guovllo la Gabna tjäro guohtomguovllo.
B guovlu lea dat oassi Beatnakvuomis mii lea oarjjabealde njuolga linjjá Gátterat - Ristačohka (aláš 1689), das njuolga linjjás aláš 1289:ái Sealggajávrri lullebeali.	Guovllo B la dat oasse Beatnakvuomis mij la allelin njuolgga linja Katterat, Ristačohkka 1689 alludagán, dåppelt njuolgga linnja 1289 alludahkaj (33 W 622780 7572394) Sealggajávre oarjjelin.
Guovllu sáhttá Gapná čearru geavahit miessemánu 1. b. – čakčamánu 30. b. ja Skievvá boazoorohat golggotmánu 1. b. – cuoŋománu 30.b..	Guovlov oadtju Gabna tjärro ávkkit ájgen moarmesmáno 1. b. - ragátmáno 30. b. ja Skjomen ällosujttimdajvva gålgådismáno 1. b. - vuoratjismáno 30.b..
§ 12 Njuorjjonjunni Nordlándda fylkkas	§ 12 Nuorjonjunni Nordlánda fylkan
Njuorjjonjunis leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Davil: Dan báikki rájes gokko rádji gaskal Gapná ja Leaváža čearuid boahtá oktii riikkarájiin Rr 263 bokte, das njuolga linjjás Losijávrri (Lossivatnet) oivošii.	Nuorjonjunnin li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Dat sajes gånnå rádjá Gabna ja Laevasa tjäroj gaskan rijkarájájn Rr 263 guoran gávnat njuolgga linnja Lossivatneta lusspáj.
Oarjin lea njuolga linjjás namuhuvvon oivošis aláš 1727:ii (Durmålstinden nuortadavábealde), dasto Rundtuvái (aláš 474) Sørdalenis, dasto njuolga Sørelvenii.	Allen njuolgga linnja nammadum lusspáj 1727 alludahkaj (33 W 613104 7562205) (Durmålstindena nuorttalullelin), dan maŋŋela Rundtuvaj (474 alludagán) Sørdalenin, dan maŋŋela njuolgga Sørelvenij (33 W 6055387561408).
Oarjin ja lulil: Sørelva mielde Rundtuva buohta, viidásit Kobbelva mielde Njuorjjojávrái (Kobbvatnet), das viidásit Njuorjjojávrri nuortalulimus luktii, das Njuorjjojoga, Guovdelisjávrri ja Vanasjávrri mielde dan báikái gokko Leaváža ja Girjása (Girjas) čearuid rádji boahtá oktii riikkarájiin Rr 259 (Ivarstein) bokte.	Allen ja oarjján: Sørelva milta Rundtuva buohta, vijdábut Kobbelva milta Nuorjjojávrráj, vijdábut Nuorjjojávre oarjjelulemus luoktaj, dåppelt Nuorjjojoga, Guovdelisjávre ja Vanasjávre milta dan sadjáj gånnå rádjá Laevasa ja Girjasa gaskan rijkarájájn Rr 259 (Ivarstein) gávnat.
Nuortan: Riikkaráji mielde dan báikkis gokko Leaváža ja Girjása čearuid rádji boahtá oktii riikkarájiin Rr 259 bokte, dan báikái gokko rádji gaskal Gapná ja Leaváža čearuid boahtá oktii riikkarájiin Rr 263 bokte.	Lullne: Rijkarájá milta dat sajes gånnå rádjá Laevasa ja Girjasa tjäroj gaskan gávnat rijkarájájn Rr 259, dan sadjáj gånnå rádjá Gabna ja Laevasa tjäroj gaskan rijkarájájn Rr 263 gávnat.
Njuorjjonjunni lea juhkkojuvvon guovtti oasseguovlun A ja B.	Nuorjonjunni l juogedum guovte oasseguovlluj, A ja B.
A guovlu lea guohtunguovlu Leaváža čearu váste.	Guovllo A la guohtomguovllo Laevasa tjerruj.
Guovlu lea dat oassi Njuorjjonjunis mii lea lullelis linjjá gokko rádji gaskal Gapná ja Leaváža čearuid boahtá oktii riikkarájiin Rr 263 bokte, das viidásit njuolga linjjás Gállančohka (aláš 1171) guvlui, njuolga linjjás Stohkkenjunnái (aláš 1226), das njuolga linjjás oarjjás Čáihnavárrái (aláš 1381), das jiehki rastá aláš 1727 rádjái Durmålstinden nuortadavvelis.	Guovllo l dat oasse Nuorjonjunnis mij la linja oarjjelin gånnå rádjá Gabna ja Laevasa tjäroj gaskan rijkarájájn gávnat Rr 263 guoran, vijdábut njuolgga linnjan Gállančohka vuosstij (1171 alludagán), njuolgga linnja Stohkkenjunnáj (1226 alludagán), dåppelt njuolgga linnjan alás Čáihnavárráj (1381 alludagán), dåppelt goasstejieŋa 1727 alludahkaj (33 W 613104 7562205) Durmålstindena nuorttalullelin.
B guovllu sáhttá Leaváža čearru geavahit geassemánu 15. b. – čakčamánu 30. b., ja Skievvá boazoorohat golggotmánu 1. b. – geassemánu 14.b..	Guovllo B oadtju Laevasa tjärro ávkkit ájgen ragátmáno 15. b. - 30. b. ja Skjomena ällosujttimdajvva gålgådismáno 1. b. – biehtsemáno 14.b..
Guovlu lea dat oassi Njuorjjonjunis mii lea davvelis linjjá gokko rádji gaskal Leaváža ja Gapná čearuid boahtá oktii riikkarájiin Rr 263 bokte, viidásit njuolga linjjás Gállančohka guvlui (aláš 1171), njuolga linjjás Stohkkenjunnái (aláš 1226), das njuolga linjjás oarjjás Čáihnavárrái (aláš 1381), das jiehki rastá aláš 1727 rádjái Durmålstinden nuortadavvelis.	Guovllo l dat oasse Nuorjonjunnis mij la linja nuorttalin gånnå rádjá Gabna ja Laevasa gaskan rijkarájájn gávnat Rr 263 guoran, vijdábut njuolgga linnja Gállančohka vuosstij (1171 alludagán), njuolgga linnja Stohkkenjunnij (1226 alludagán), dåppelt njuolgga linnjan alás Čáihnavárráj (1381 alludagán), dåppelt goasstejieŋa milta 1727 alludahkaj (33 W 613104 7562205) Durmålstindena nuorttalullelin.
§ 13 Skávhlá Nordlándda fylkkas	§ 13 Skávhlá Nordlánda fylkan
Skávhla guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1) Davil: Njuorjjonjuni lulábeal rádji riikkarájis Rr 259 bokte Njuorjjojávrái, das čázádaga mielde njálbmái Skievvás, das vuona mielde olggos.	Skávhlán li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Nuorjonjunni konvensjåvnnåguovlo rájá oarjjelin rijkarájás Rr 259 guoran Nuorjjojávrráj, dåppelt tjátjádagáv Skjomenfjordena lusspáj, dåppelt Skjomenfjordena milta.
Oarjin: Skievvá ja Frostisena boazoorohagaid orohatráji mielde Sørskjomenii ja gitta Vuotnabáhtii (Skjombotn), das njuolga linjjás Vasstjørnan rádjái Kjårdadalenis, dán jávrrážis Kjårdavatn davimus luktii, das Kjårdavatn lulimus luktii riikkaráji bokte.	Allen: Guovllorájá milta Skjomena ja Frostisena ällosujttimdajvaj gaskan Sørskjomenij vijdábut Skjombotnaj, dan maŋŋela njuolgga linnja Vasstjørnanij Tjårdadalenin, dat jávres Kjårdavatna nuortamus luoktaj, dåppelt Kjårdavatneta oarjemus luoktaj rijkarájá guoran.
Lulil: Riikkaráji mielde dan báikái gokko rádji gaskal Girjása ja Leaváža čearuid boahtá oktii riikkarájiin Rr 259 bokte.	Oarjján: Rijkarájá milta dan sadjáj gånnå rádjá Girjasa ja Laevasa gaskan rijkarájájn gávnat Rr 259 guoran.
Skávhlá lea guohtunguovlu Girjása čearu váste.	Skávhlá l Girjása tjäro guohtomguovllo.
§ 14 Stuorrijda Nordlándda fylkkas ja Norrbottena leanas	§ 14 Stuorrijda Norrbottena lenan ja Nordlánda fylkan
Stuorrijda guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Kjårdavatnet lulimus luovtta rájes riikkaráji bokte Kjårdavatn davimus luktii, das Vasstjørnanii Kjårdadalenis, jávrrážis njuolga linjjás Vuotnabáhtii (Skjombotn), das Gangarnesetii, viidásit njuolga linjjás Nordre Bukkevatnet oivošii, das njuolga linjjás Jiekŋavárrái (Isfjellet) aláš 1437 rádjái, das njuolga linjjás dán jávrri lulimus luovtta rádjái mii lea 700 allodagas, das njuolga linjjás Bávgejávrri (Baugevatnet) oarjjimus luovtta rádjái, viidásit dán jávrri ja čázádaga mielde Ruonasjávrri rastá Siiddasjávrái, dás njuolga linjjás Kjårdavatnet lulimus luovtta rádjái riikkaráji bokte.	Stuorrijdan li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Kjårdavatna oarjemus luovtas rijkarájá guoran Kjårdavatna nuortamus luoktaj, dåppelt Vasstjørnanij Tjårdadalenin, jávrátjis njuolgga linnja Skjombotnaj, dåppelt Gangarnesetij, vijdábut njuolgga linnja Nordre Bukkevatneta lusspáj, dåppelt njuolgga linnja Isfjelletij 1437 alludagán, dåppelt njuolgga linnja jávre oarjemus luoktaj 700 alludagán (33 W578072 7556164), dåppelt njuolgga linnja alemus luoktaj Baugevatneta alemus luoktaj, vijdábut dan jávre ja tjátjádagá milta Ruonasjávre rastá Siiddasjávre lusspáj, dåppelt njuolgga linnja Kjårdavatneta oarjemus luoktaj rijkarájá guoran.
Stuorrijda lea Frostisena boazoorohaga ja Girjása (Girjas) ja Bastte (Baste) čearuid oktasaš guohtunguovlu.	Stuorrijda l Frostisena ällosujttimdajva ja Girjasa ja Baste tjäroj aktisasj guohtomguovllo.
Oktasaš guohtun dán guovllus eaktuda ahte boazoorohagas ja čearuin lea ovttasbargošiehtadus konvenšuvnna artihkal 7 olis.	Guovlo aktisasj ávkkim åvdåltbiedjá aktisasjlihtov tjieldij ja ällosujttimdajvaj gaskan konvensjåvnå 7. artihkkala milta.
Jus dakkár šiehtadus ii boađe áigái dahje jus dat loahpahuvvo, de lea čuovvovaš guovlu guohtunguovlun Girjása ja Bastte čearuid váste: Riikkarájis Kjårdavatnet lulimus geaži bokte, dán jávrri mielde davit geahčái, das njuolga linjjás Middagsvatnet lulit geahčái, dán jávrri mielde johkii mii golgá dán jávrái, johkanjálmmis njuolga linjjás Vabakkvatn rádjái, dán jávrri ja joga mielde Forsvatn rádjái, dán jávrri ja joga mielde Siiddasjávrái, johkanjálmmis njuolga linjjás oarjelulás badjel Bávgečohka (Baugefjell) Bávgejávrri seakkimus čoalbmái, viidásit dán jávrri mielde nuorttas ja čázádaga mielde gitta riikkarádjái.	Jus dakkár lihtto ij gávnnu jali hiejteduvvá, la tjuovvo guovllo guohtomguovllon Girjasa ja Baste tjärojda: Rijkarájás Kjårdavatneta oarjjegietjen, dan jávre milta dan nuorttagähtjáj, njuolgga linnja Middagsvatneta oarjjegähtjáj, dat jávres jåhkåj (33 W 595197 7560246) mij gålgijt dan jávrráj, jåhkånjálmes njuolgga linnja Vabakkvatnaj, dat jávres ja jågås Forsvatnaj, dat jávres ja jågås Siiddasjávrráj, jåhkånjálmes njuolgga linnja oarjjeallela guovlluj Baugefjella badjel Baugevatneta gártjemus tjoalmmáj (33 W 585121 7553741), vijdábut dan jávre ja tjátje milta oarjás guovlluj gitta rijkarádjáj.
Áiddit: Áiddit galget leat: 1.	Gárde: Gárde galggi gávnnut: 1.
Forsvatnet rájes Siiddasjávrái (geahča § 46).	Forsvatnetis Siiddasjávrráj (gehtja § 46), ja
2.	2.
Forsvatnet rájes Guovdelasjávrri (Langvatnet) rádjái (geahča § 46).	Forsvatnetis Langvatnetij (gehtja § 46).
Jus lea ovttasbargošiehtadus de galgá guohtunguovllus maiddái leat rátkkagárdi.	Jus la aktisasjlihtto galggá gärdda guohtomguovlo sinna gávnnut.
§ 15 Bávgi Nordlándda fylkkas	§ 15 Bávgi Nordlánda fylkan
Bávgi guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1) Davil: Riikkarájis gokko Bávgejohka golgá rastá riikkaráji Bávgejávrri (Baugevatn) oivošii, dán jávrri mielde gitta jávrri oarjjimus luovtta rádjái, das njuolga linjjás jávrái mii lea allodat 700:s ja čázádaga mielde Austerdalenis Innerpollena rádjái Divttasvuonas (Tysfjorden).	Bávgin li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála) Nuorttan: Rijkarájás gånnå Bávgijåhka rijkarájáv rassti Baugevatna njálmmáj, dat jávres jávre alemus luoktaj, dåppelt njuolgga linnja jávrráj 700 alludagájn (33 W 578072 7556164) ja tjátjádahkaj Austerdalena tjadá Innerpollenij Divtasvuonan.
Oarjin: Innerpollena rájes Divttasvuona mielde Slábávutnii (Sørfjorden), das Baddjejávrre (Øver-Sørfjordvatnet) rádjái.	Allen: Innerpollenis Divtasvuona milta Slabávuodnaj (Sørfjorden), dåppelt Badjejávrráj (ØverSørfjordvatnet).
Lulil: Baddjejávrre rájes, čázádaga bajás Sadjemjávrre nuorttamus luktii, das njuolga linjjás allodat 1236:ii Gihtsejiegnas, das njuolga linjjás Noaidejávrri oarjjimus luktii, dán jávrri mielde Lavzejávrái, das fas čázádaga mielde Bovrojávrái, dán jávrri mielde riikkarádjái.	Oarjján: Badjejávres (ØverSørfjordvatnet), jávre milta Sadjemjávre lulemus luoktaj, dan maŋŋela njuolgga linnja 1236 alludahkaj Gihtsejieŋan, maŋŋela njuolgga linnja Noaidejávre alemus luoktaj, dan maŋŋela dan tjátje milta Lavzejávrráj, dåppelt tjátjádagá milta Bovrojávrráj, dav jávrev rijkarádjáj.
Nuortan: Riikkaráji mielde dan báikái gokko Bávgejohka rasttilda riikkaráji.	Lullne: Rijkarájá milta dan sadjáj gånnå Bávgijåhka rijkarájáv rassti.
Bávgi lea guohtunguovlu Bastte čearu váste.	Bávgi l Baste tjäro guohtomguovllo.
§ 16 Slahpenjárgga Nordlándda fylkkas	§ 16 Slahpenjárgga Nordlánda fylkan
Slahpenjarggas leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Davil: Dan báikkis gokko riikkarádji rasttilda Bovrojávrri davit gátti, dán jávrri ja čázádaga mielde Lavzejávrri rádjái, viidásit Noaidejávrri rádjái ja dán jávrri oarjjimus luktii, dan luovttas njuolga linjjás allodat 1236:ii Gihtsejiegnas, das njuolga linjjás Sadjemjávrre nuorttamus luktii, dán luovttas jávrri rastá čázádaga mielde Baddjejávrre (Øver-Sørfjordvatnet) rádjái, viidásit Slábávuodna (Sørfjorden) rádjái.	Slahpenjárgan li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Dat sajes gånnå rijkarádjá Bovrojávre nuortap gáttev rassti, dat jávres tjátjádagá milta Lavzejávrráj, vijdábut Noajddejávrráj ja dan jávre alemus luoktaj, dat luovtas njuolgga linnja 1236 alludahkaj Gihtsejiegŋaj, dåppelt njuolgga linnja Sadjemjávre lulemus luoktaj, dat luovtas jávre rastá tjátjádagá milta Badjejávrráj (ØverSørfjordvatnet), vijdábut Slabávuodnaj (Sørfjorden).
Oarjin: Slábávuodna rájes, Divttavuona (Tysfjorden) mielde ja nuori gaskal Hulløya ja nánnáneatnama.	Allen: Slabávuonas (Sørfjorden), Divtasvuona ja tjoalme milta Vuollná ja gátte gaskan.
Lulil: Nuori rájes sisa Mannfjordenii vuotnabáhtii gokko Storvatnet golgá vutnii, dán čázádaga mielde Storvatnet lulimus luovtta rádjái, luovtta rájes njuolga linjjás Čoadnejávrri davimus luktii, das dán jávrri ja čázádaga mielde viidásit riikkarádjái.	Oarjján: Tjoalmes Spälláj vuodnanjálmmáj Storvatnetis, dav tjátjev Storvatneta oarjemus luoktaj, luovtas njuolgga linnja Tjoaddnejávre nuortamus luoktaj, dan maŋŋela dav jávrev ja tjátjádagáv vijdábut rijkarádjáj.
Nuortan: Riikkaráji mielde davás dan báikái gokko riikkarádji boahtá Bovrojávrri davit gáddái.	Lullne: Rijkarájá milta dan sadjáj gånnå rijkarádjá Bovrojávre nuorttagáttev rassti.
Slahpenjargga lea guohtunguovlu Unna Čeruža (Sörkaitum) čearu váste.	Slahpenjárgga l Unnatjerutja guohtomguovllo.
§ 17 Ruonasvágge Nordlándda fylkkas	§ 17 Ruonasvágge Nordlánda fylkan
Ruonasvákkis lea čuovvovaš rájit (Kártamielddus 2): Davil: Riikkarájis Valddajávrris ja čázádaga mielde Gussajávrái, viidásit Njallajåhkå mielde dasságo dat boahtá oktii Sørelvain.	Ruonasvákken li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Rijkarájás Valldajávren ja tjátjádagá milta Gussajávrráj, vijdábut Njallajågå milta dasik Rávggajågåjn gávnat.
Oarjjás ja lulás: Ravggajåhkå (Sørelva) mielde ja viidásit čázádaga Ruonasvákkis riikkaráji rádjái.	Allen ja oarjján: Rávggajågå (Sørelva) ja vijdábut tjátjádagá milta Ruonasvákken rijkarádjáj.
Nuortan: Riikkaráji mielde Valddajávrái.	Lullne: Rijkarájá milta
Ruonasvágge lea guohtunguovlu Sirges čearu váste ja sáhttá geavahuvvot suoidnemánu 1. b. – čakčamánu 15.b..	Ruonasvágge l Sirggá tjielde guohtomguovllo mav oadtju ávkkit ájgen sjnjilltjamáno 1. b. – ragátmáno 15.b..
§ 18 Lijná Nordlándda fylkkas	§ 18 Lijná Nordlánda fylkan
Lijná guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 2): Davil: Rr 246 rájes Sávtsasj bokte njuolga linjjás Heargejávrri (Reinoksvatnet) nuortalulimus luovtta rádjái, dán jávrri mielde jávreoivošii.	Lijnán li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Rr 246 rájes Sávtsatjin njuolgga linnja oarjjelulemus luoktaj Hierggejávren, dåppelt dan jávre milta jávre lusspáj.
Oarjin: Njuolga linjjás Heargejávrri oivošis Jierdajávrri rádjái, dasto čázádaga mielde álggos Juoksajávrái, das fas Gaskajávrriide, ja dás viidásit Linájávrái ja dán jávrri mielde Goržejávrri lulimus luovtta rádjái.	Allen: Njuolgga linnja Hierggejávre luspes Jierdajávrráj, dan maŋŋela tjátjádagáv Juoksajávrráj, vijdábut tjátjádagáv Gasskajávrijda, dåppelt tjátjádagáv Linájávrráj (33 W 552429 7503370) ja dan jávre oarjemus luoktaj Gårttjejávren.
Lulil: Namuhuvvon luovtta rájes njuolga linjjás Ridoalggičohkkii, aláš 1273, viidásit njuolga linjjás Rr 244:ii Hurreváris.	Oarjján: Nammadum luovtas njuolgga linnja Ridoalggetjåhkkåj, 1273 alludagán, vijdábut njuolgga linnja Rr 244 rádjáj Hurreváren.
Nuortan: Rr 244 rájes riikkaráji mielde Rr 246:ii Sávtsasj bokte.	Lullne: Rr 244 rájes rijkarájá milta Rr 246 rádjáj Sávtsatjin.
Lijná lea guohtunguovlu Sirges čearu váste.	Lijná l Sirggá tjielde guohtomguovllo.
§ 19 Sijddas Nordlándda fylkkas ja Rastesvárre Norrbottena leanas	§ 19 Rástesvárre Norrbottena lenan ja Sijdas Nordlánda fylkan
Rastesváris leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 2): Davil: Dan báikkis Trolldalenis gokko rádji gaskal Sirges ja Tuorpun čearuid boahtá oktii riikkarájiin, čearuid ráji mielde Vastenjávrre rádjái, das badjel Vuojatsavon gitta Virihávrre rádjái.	Rástesváren li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Dat sajes Trolldalenin gånnå rádjá Sirggá ja Tuorpona tjieldij gaskan rijkarájájn gávnat, tjiellderájá milta Vásstenjávrráj, dassta Vuojatsavvuna badjel Virihávrráj.
Nuortan: Rastá Virihávrre Tukijåkkå njálbmái.	Lullne: Virihávre rastá Duvggejågå njálmmáj.
Lulil: Tukijåkkå mielde Gasakjávrre rádjái, viidásit čázádaga mielde dan báikái gokko čázádat boahtá oktii riikkarájiin Leirvatnet bokte.	Oarjján: Duvggejågå milta Gásakjávrráj, vijdábut tjátjádagá milta dan sadjáj (33 W 555288 7464930) gånnå tjátjádahka rijkarájájn Leirvatnetin gávnat.
Oarjin: Riikkaráji mielde Leirvatnet rájes Trolldalen rádjái.	Allen: Rijkarádja Leirvatnetis Trolldalenij.
Sijddas guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 2): Davil: Rr 242 A rájes Snøtoppenis njuolga linjjás Ragoelva njálbmái Storskogvatnetis, das lulábeale gátti mielde Storskogvatnet oivošii, viidásit njuolga linjjás Bassejávrri oarjjimus luovtta rádjái, dán luovttas njuolga linjjás Skardvatnet rádjái, das fas Lappelva mielde Andkjelvatnet rádjái.	Sijdasin li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Rr 242 A rájes Snøtoppenin njuolgga linnja Ráhkojågå njálmmáj Storskogvatnetin, dan maŋŋela oarjásjgáttev Storskogvatneta lusspáj, vijdábut njuolgga linnja Bassejávre alemus luoktaj, dat luovtas njuolgga linnja Skardvatnetij, dan maŋŋela Lappelva milta Andkjelvatnetij. Allen: Andkjelvatnetis
Oarjin: Andkjelvatnet rájes Fagerbakkelva mielde Siiddasjávrri oivošii, viidásit dán jávrri rastá jávrri lulimus luovtta rádjái.	Fagerbakkelva milta Sijdasjávre luspes, vijdábut dan jávre rastá dan oarjemus luoktaj.
Lulil: Namuhuvvon luovtta rájes njuolga linjjás Sisovasstinden rádjái, aláš 1411, das fas rastá Ålmåjalosjiegna (Blåmannsisen) Leirvatnet rádjái, viidásit dán jávrri rastá riikkarádjái.	Oarjján: Nammadum luovtas njuolgga linnja Sisovasstindenij, 1411 alludagán, dan maŋŋela Ålmåjjálosjieŋa (Blåmannsisen) rastá Leirvatnetij, vijdábut dan jávre rastá rijkarádjáj (33 W 555288 7464930).
Nuortan: Riikkaráji mielde Leirvatnet rájes Rr 242A:ii Snøtoppenis.	Lullne: Rijkarádjá Leirvatnetis Rr 242 A rádjáj Snøtoppenin.
Sijddas ja Rastesvárre lea Duokta (Storskog / Sjunkfjell) boazoorohaga ja Tuorpun čearu oktasaš guohtunguovlu.	Sijdas ja Rástesvárre libá aktisasj guohtomguovlo Tuorpuna tjälldáj ja Duokta ällosujttimdajvvaj.
Oktasaš guohtun dán guovllus eaktuda ahte boazoorohagas ja čearus lea ovttasbargošiehtadus konvenšuvnna artihkal 7 olis.	Guovloj aktisasj ávkkim åvddåltbiedjá aktisasjlihtov tjielde ja ällosujttimdajva gaskan konvensjåvnå 7. artihkkala milta.
Jus dakkár šiehtadus ii dahkkojuvvo dahje jus dat loahpahuvvo, de lea riikkarádji boazoorohaga ja čearu rádji.	Jus dakkár lihtto ij gávnnu jali hiejteduvvá, la rijkarádjá rádján tjielde ja ällosujttimdajva gaskan.
§ 20 Sálla Nordlándda fylkkas	§ 20 Sálla Nordlánda fylkan
Sálla guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 2): Davil ja oarjin: Dan báikkis gokko Leirvatnet boahtá riikkarádjái, dán jávrri rastá Ålmåjalosjiegna (Blåmannsisen) rádjái, dán jiehki rastá aláš 1283 rádjái, das njuolga linjjás Storelvvatnan oarjelulimus luovtta rádjái, das njuolga linjjás dan báikái gokko riikkarádji raste Labbasjávrri davit gátti.	Sállan li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): Nuorttan ja allen: Dat sajes (33 W 555288 7464930) gånnå Leirvatnet rijkarájájn gávnat, dan jávre rastá Ålmåjjálosjiegŋaj (Blåmannsisen), dan goasstejieŋa rastá 1283 alludahkaj (33 W 547133 7456435), dåppelt njuolgga linnja Storelvvatna oarjjealemus luoktaj, dåppelt njuolgga linnja dan sadjáj gånnå rijkarádjá Labbasjávre nuortasjgáttev rassti.
Nuortan: Riikkaráji mielde Labbasjávrris Leirvatnetii.	Lullne: Rijkarájá milta Labbasjávres Leirvatnetij.
Sálla lea guohtunguovlu Tuorpon ja Luokta – Mavas čearuid váste.	Sálla le guohtomguovllo Tuorpuna ja LuoktaMávvasa tjieldijda.
Áiddit: Áiddit galget leat Loamejávrri rájes Bieskehávrre rádjái.	Gárde: Gárde galggi gávnnut Loamejávres Bieskehávrráj.
§ 21 Gráddas Nordlándda fylkkas Gráddas guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 2): Davil ja oarjin: Rr 235 rájes Bálljávrre nuortalulimus luovtta rádjái, dán jávrri rastá gitta lulimus luktii, das njuolga linjjás dasságo Arggalijjåhkå ja Skiejddejåhkå bohtet oktii, das fas Skiejddejåhkå mielde dasa gokko dat boahtá oktii Gráddasjåhkåin.	Gráddasin li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): Nuorttan ja allen: Rr 235 rájes Bállávre oarjjelulemus luoktaj, dan jávre rastá oarjemus luoktaj, dassta njuolgga linnja Arggalajjågå ja Skiejdejågå gávnadimsadjáj, dan maŋŋela Skiejdejågå milta dasik Gráddesjågåjn gávnat.
Lulil: Dan namuhuvvon báikki rájes gokko jogat mannet oktii, Gráddasjåhkå mielde dasa gokko dát golgá rastá riikkageainnu 77, das fas dán geaidnoráigge riikkaráji rádjái.	Oarjján: Maŋemus nammadum gávnadimsajes, Gráddesjågå milta dan sadjáj gånnå rijkagäjnov 77 rassti, dåppelt dav rahtev rijkarádjáj.
Nuortan: Riikkaráji mielde dan báikki rájes gokko riikkageaidnu 77 rasttilda riikkaráji Rr 235 rádjái.	Lullne: Rijkarájáv dat sajes gånnå rijkarahte 77 rijkarájáv rassti Rr 235 rádjáj.
Gráddas lea guohtunguovlu Semisjaur-Njarg čearu váste.	Gráddes la guohtomguovllo Semisjávr-Njárga tjälldáj.
Áiddit: Áiddit galget leat:	Gárde: Gárde galggi gávnnut: 1.
1. Ikesjávrre rájes Bálljávrre nuortalulimus luovtta rádjái.	Ikesjávres Balvatneta oarjjelulemus luoktaj, 2.
2. Bálljávrre luovtta rájes Skiejddevágge buohta čázádaga mielde čađa Skiejddevágge dan báikái gokko vággi boahtá oktii Arggalijvákkiin.	Balvatneta luovtas Skiedjevákke guoran ja tjátjádagá milta Skiedjevákke rastá dasik vágge Arggalajvákkijn gávnat.
3.	3.
Arggalijvággebartta rájes Tausafjellet rádjái.	Arggalavággehyttas Tausafjelletij (33 W 532558 7412483).
4.	4.
Klibbo oarjelulábeale vieltti rájes Skáiti nuortalis Nyslåttbekken rádjái Fredheim lullelis.	Klibbo oarjjeallebieles Skájde lullelin (33 W 531559 7409416) Nyslåttbekkenij Fredheima oarjjelin, ja 5. gålmån sajen Graddeselva milta
§ 22 Älvsbyn Norrbottena leanas	§ 22 Älvsbyn (Ientjáválle) Norrbottena lenan
Älvsbyn guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 2): Holmsel rájes geaidnoráigge Åträsket nuortalulimus geahčái, dás njuolga linjjás Manjärv jávrri oarjjimus luktii, das fas geaidnoráigge Manjärv rájes geainnu 94 rádjái Vistheden bokte, viidásit geainnu 94 mielde Bihtámeanu (Piteälven) rádjái, das fas dán eatnoráigge oarjjás Holmsel rádjái.	Ientjávállen (Älvsbyn) li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): Holmselas rahte milta Åträsketa oarjjelullegähtjáj, dåppelt njuolgga linnja alemus luoktaj jávren Manjärv, dåppelt rahte milta Manjärvaj 94 rahtaj Visthedena guoran, vijdábut 94 rahtev Bihtámäno rádjáj, dav änov alás Holmselaj.
Älvsbyn lea guohtunguovlu Balvatn boazoorohaga váste ja sáhttá geavahuvvot golggotmánu 1. b. – cuoŋománu 30.b..	Ientjáválle (Älvsbyn) la Balvatna ällosujttimdajva guohtomguovllo mav ájgen gålgådismáno 1. b. - vuoratjismáno 30. b. oadtju ávkkit.
§ 23 Svanjggá Nordlándda fylkkas	§ 23 Svanjggá Nordlánda fylkan
Svanjggá guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 2): Dan báikkis gokko geaidnu 77 boahtá riikkarádjái, das dán geainnu mielde E6 rádjái, das fas E6 mielde luksa dan báikái gokko E6 rasttilda Nordlandsbána, dan ruovdemáđii mielde dasságo lea Ståhkkåhajåhkå buohta, viidásit dán joga mielde dan báikái gokko rádji gaskal Semisjaur-Njarg ja Svaipa čearuid boahtá riikkarádjái, riikkaráji mielde davás dan báikái gokko geaidnu 77 rasttilda riikkaráji.	Svanjggán li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): dat sajes gånnå rahte 77 rijkarájáv rassti, dan gäjno milta E6 rahtaj, dan maŋŋela E6 milta oarjás dan sadjáj gånnå E6 Nordlandsbanav rassti, dav ruovdderahtev Ståkkåhjågå buohta, vijdábut dav änov dan sadjáj gånnå Semisjávr-Njárga ja Svaipa tjielde rijkarájájn gávnadibá (33 W 518200 7375859), rijkarájá milta nuorttalij dan sadjáj gånnå rahte 77 rijkarájáv rassti.
Svanjggá lea juhkkojuvvon guovtti oasseguovlun; A ja B.	Svanjggá l juogedum guovte oasseguovlluj; A ja B.
A guovlu lea dat oassi Svanjggá guovllus mii lea Dybenåga davvelis.	Guovllo A la dat oasse Svanjggás mij la Dybenåga nuorttalin.
Guovllu sáhttá Semisjaur-Njarg čearru geavahit suoidnemánu 1. b. – čakčamánu 15. b. ja Saltfjellet boazoorohat čakčamánu 16. b. – geassemánu 30.b..	Guovlov oadtju Semisjávr-Njárga tjiellde ávkkit ájgen sjnjilltjamáno 1. b. – ragátmáno 15. b. ja Saltfjellet ällosujttimdajvva ájgen ragátmáno 16. b. – biehtsemáno 30.b..
B guovlu lea dat oassi Svanjggá guovllus mii lea Dybenåga lullelis.	Guovllo B la dat oasse Svanjggás mij la Dybenåga oarjjelin.
Guovllu sáhttá Semisjaur-Njarg čearru geavahit miessemánu 1. b. – skábmamánu 10. b. ja Saltfjellet boazoorohat skábmamánu 11. b. – cuoŋománu 30.b..	ällosujttimdajvva ájgen basádismáno 11. b. - vuoratjismáno 30.b..
§ 24 Storsund Norrbottena leanas	§ 24 Storsund Norrbottena lenan
Storsund guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 2): Storsund rájes ruovdemáđii mielde Storträskliden – Koler geainnu rádjái, dán geaidnoráigge Lillpiteälven rádjái, dán joga mielde luoddaearu rádjái Lillpite oarjedavábealde, das fas geaidnoráigge Granträsket rádjái, viidásit geaidnoráigge Liden badjel Arvidsträsk rádjái, das viidásit geaidnoráigge Teugerträsk rastá Storsund rádjái.	Storsundan li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): Storsundas ruovdderahte milta rahtáj Storträskliden – Koler, dav gäjnov Lillpiteednuj, dav änov rahtesuorráj Lillpite nuorttaallelin, dåppelt gäjnov Granträsketij, vijdábut gäjnov Lidena rastá Arvidsträskaj, dåppelt rahterájge Teugerträska rastá Storsundaj.
Storsund lea Saltfjellet boazoorohaga guohtunguovlu ja sáhttá geavahuvvot golggotmánu 1. b. – cuoŋománu 30.b..	Storsund la guohtomguovllo Saltfjelleta ällosujttimdajvvaj mav máhtti ájgen gålgådismáno 1. b. - vuoratjismáno 30. b. ávkkit.
§ 25 Aahkavaerie / Andfjellet Nordlándda fylkkas	§ 25 Aahkavaerie / Andfjellet Nordlánda fylkan
Aahkavaerie / Andfjellet guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Davil: Dan báikki rájes gokko rádji gaskal Semisjaur-Njarg ja Svaipa čearuid boahtá riikkarádjái Ståhkkåhajåhkå rádjái, Ståkkåhajåhkå mielde dasa gokko dat boahtá oktii Ruovadajåhkåin (Randalselva).	Aahkavaerien / Andfjelletin li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Dat sajes gånnå rádjá Semisjávr-Njárga ja Svaipa tjieldij gaskan rijkarájáv rassti (33 W 518200 7375859) Ståkkåhajåhkåj, Ståkkåhajågåv dasik Ruovadajågåjn (Randalselva) gávnat.
Oarjin: Dan rájes gokko Ståhkkåhajåhkå ja Ruovadajåhkå bohtet oktii, Ruovadajåhkå ja Ranelva mielde Messingåga njálbmái dán eanus, Messingåga mielde dasságo Jarfjell- bekken ja Kjerringelva bohtet oktii, das fas njuolga linjjás Giftfjellet rádjái (aláš 1127), das viidásit njuolga linjjás Jånghkere rádjái (aláš 1459).	Allen: Gånnå Ståkkåhajåhkå ja Ruovadajåhkå (Randalselva) gávnadibá, Ruovadajågåv ja Ranelvav Messingåga änolusspáj, Messingågav dasik Jarfjellbekkenijn ja Kjerringelvajn gávnat, dan maŋŋela njuolgga linnja Giftfjelletij (1127 alludagán), dan maŋŋela njuolgga linnja Jånghkerij (1459 alludagán). Oarjján:
Lulil: Jånghkere rájes (aláš 1459) njuolga linjjás Kvepsendalstjønna davimus luktii, viidásit njuolga linjjás Rundbjorvatnet oarjjimus luktii, das fas njuolga linjjás dan báikái riikkarájis gokko Gran ja Ran čearuid gaskasaš rádji álgá (Rr 223).	Jånghkere (1459 alludagán) njuolgga linnja Kvepsendalstjønna nuortamus luoktaj, vijdábut njuolgga linnja Rundbjorvatneta alemus luoktaj, dåppelt njuolgga linnja dan sadjáj rijkarájá nanna gånnå rádjá Grana ja Rana tjieldij gaskan álggá (Rr 223).
Nuortan: Riikkaráji mielde Rr 223 rájes koordináhta 33 W 518200 7375859 rádjái Ståhkkåhajåhkå bokte.	Lullne: Rijkarájá milta Rr 223 rájes koordináhtaj 33 W 518200 7375859 Ståkkåhajågå guoran.
Aahkavaerie / Andfjellet lea juhkkojuvvon guovtti oasseguovlun; Aahkavaerie ja Andfjellet.	Aahkavaerie / Andfjellet la juogedum guovte oasseguovlluj; Aahkavaerie ja Andfjellet.
Andfjellet lea dat oassi Aahka- vaerie / Andfjellet guovllus mii lea nuorttabealde Virvassåga - Bjoråga gitta koordináhta 33 W 510805 7350489 rádjái, das viidásit njuolga linjjás Kvepsendalstjønna davimus luovtta rádjái.	Andfjellet la dat oasse Aahkavaeries / Andfjelletis mij la Virvassåga - Bjoråga lullelin koordináhta 33 W 510805 7350489 rádjáj, dan maŋŋela njuolgga linnja nuortamus luoktaj Kvepsendalstjønnan.
Andfjellet lea Svaipa ja Gran čearuid guohtunguovlu.	Andfjellet la Svaipa ja Grana tjieldij guohtomguovllo.
Aahkavaerie lea dat oassi Aahkavaerie / Andfjellet guovllus mii lea oarjjabealde Virvassåga - Bjoråga gitta koordináhta 33 W 510805 7350489 rádjái, das viidásit njuolga linjjás Kvepsendalstjønna davimus luovtta rádjái.	Aahkavaerie la dat oasse Aahkavaerie / Andfjelletis mij la Virvassåga – Bjoråga allelin koordináhta 33 W 510805 7350489 rádjáj, dan maŋŋela njuolgga linnja nuortamus luoktaj Kvepsendalstjønnan.
Aahkavaerie sáhttet Svaipa ja Gran čearut geavahit miessemánu 1. b. – golggotmánu 15. b., ja Ildgruben boazoorohat golggotmánu 16. b. – cuoŋománu 30.b..	Aahkavaeriev Svaipa och Grana tjielde oadtjoba ávkkit ájgen moarmesmáno 1. b – gålgådismáno 15. b. ja Ildgrubena ällosujttimdajvav gålgådismáno 16. b. - vuoratjismáno 30.b..
1. Áidi Kvepsendalstjønna rájes oarjedavás koordináhta 33 W 507222 7349428 rádjái gokko goarpmasta Jånghkerii.	Gárde: Galggá gávnnut 1. gárdde Kvepsendalstjønnas nuorttaallelij koordináhta 33 W 507222 7349428 guovlluj Junkeren vuosstij.
2. Rátkkagárdi vuogas báikkis Virvassdalenis.	2. lárkavgärdda hiebalgis sajen Virvassdalenin.
§ 26 Goepsetjahke Nordlándda fylkkas	§ 26 Goepsetjahke Nordlánda fylkan
Goepsetjahke guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Davil ja oarjin: Rr 223 rájes, gokko Gran ja Ran čearuid rádji álgá, njuolga linjjás Rundbjorvatnet oarjjimus luovtta rádjái, das viidásit njuolga linjjás Kvepsendalstjønna davimus luktii, das fas Goepsejohke mielde dan njálbmái Kvepsendalsbuktas, das njuolga linjjás Kjerrtjønna oarjjimus luovtta rádjái, das fas njuolga linjjás Rr 220A:ii.	Goepsetjahken li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Nuorttan ja allen: Rr 223 rájes, gåsstå rádjá Grana ja Rana tjieldij gaskan vuolggá, njuolgga linnja Rundbjorvatneta alemus luoktaj, vijdábut njuolgga linnja Kvepsendalstjønna nuortamus luoktaj, vijdábut Goepsejohke milta Kvepsendalsbukta njálmmáj, dåppelt njuolgga linnja Kjerrtjønna alemus luoktaj, dåppelt njuolgga linnja Rr 220 A rádjáj.
Lulil ja nuortan: Rr 220 A rájes riikkaráji mielde Rr 223:ii.	Oarjján ja lullne: Rr 220 A rájes rijkarájá milta Rr 223 rádjáj.
Goepsetjahke lea guohtunguovlu Ran čearu váste.	Goepsetjahke la guohtomguovllo Rana tjälldáj.
Áiddit: Áidi galgá leat Rr 223 rájes guohtunguovllu ráji mielde Kaldvatnet rádjái, das jávrri nuorttabeale ja lulábeale gátti mielde guohtunguovllu ráji rádjái Kjerrtjønna bokte, viidásit dán ráji mielde Rr 220 A rádjái.	Gárde: Gárde galggi gávnnut Rr 223 rájes guohtomguovllorájá milta Kaldvatnetij, dåppelt jávre lulle- ja allegáttev guohtomguovllorádjáj Kjerrtjønna guoran, vijdábut dav rájáv Rr 220 A rádjáj.
§ 27 Gierkietjahke Västerbottena leanas	§ 27 Gierkietjahke Västerbottena lenan
Gierkietjahke guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Nuortan: Rr 220 A rájes njuolga linjjás Kåtaviken nuorttamus luovtta rádjái Över-Umanis.	Gierkietjahken li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Lullne: Rr 220 A rájes njuolgga linnja Kåtavikena lulemus luoktaj Över-Umanin.
Lulil: Över-Uman Kåtaviken rájes Rörsundet čađa Krabbfjällnäset lulimus báikái, das njuolga linjjás dan báikái gokko riikkarádji rasttilda Graesiejaevrie (Grasvatnet) davábeal gátti.	Oarjján: Över-Uman Kåtavikenis Rörsundeta rastá Krabbfjällnäseta oarjemus sadjáj, dåppelt njuolgga linnja dat sajes gånnå rijkarádjá Graesiejaevrie (Grasvatnet) nuortasjgáttev rassti.
Oarjin ja davil: Rr 217 A rájes riikkaráji mielde Rr 220 A rádjái.	Allen ja nuorttan: Rr 217 A rijkarájá milta Rr 220 A rádjáj.
Gierkietjahke lea guohtunguovlu Ildgruben boazoorohaga váste.	Gierkietjahke l Ildgrubena ällosujttimdajva guohtomguovllo.
Áiddit: Áiddit galget leat:	Gárde: Gárde galggi gávnnut: 1.
1. Rr 220 A rájes Kåtabäcken njálbmái Kåtavikenis.	Rr 220 A rájes Kåtabäckena njálmmáj Kåtavikenij, ja 2.
2. Över-Uman rájes Graesiejaevrie Fjällripfjället oarjjabealde.	Över-Umanis Grasvatnetij Fjällripfjälleta allelin.
§ 28 Ovlevuelie Nordlándda fylkkas	§ 28 Ovlevuelie Nordlánda fylkan
Ovlevuelie guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Davil: Riikkarájis Graesiejaevries (Grasvatnet), das viidásit koordináhta 33 W 472797 7326613 rádjái Oksfjellhumpen bokte.	Ovlevuelien li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Rijkarájás Graesiejaevrien (Grasvatnet), dan maŋŋela dan jávre milta koordináhta 33 W 472797 7326613 Oksfjellhumpena guoran.
Oarjin: Namuhuvvon koordináhtas njuolga linjjás Steiktuva rádjái (aláš 1058), das fas njuolga linjjás Bessedørelva njálbmái Reevhtses (Røssvatnet), das dán jávrri mielde Sørdalselva rádjái Sørdalenis.	Allen: nammadum koordináhtas njuolgga linnja Steiktuvaj (alludahka 1058), dåppelt njuolgga linnja Bessedørelva njálmmáj Reevhtsej (Røssvatnet), dan maŋŋela dav jávrev Sørdalselvaj Sørdalenin.
Lulil: Sørdalselva mielde Varnvatnet rádjái, das viidásit Famnvasselva mielde Famnvatnet rádjái, das fas Bolvasselva mielde Bolvatnet rádjái, dasto geaidnoráigge Joesjö guvlui dan báikái gokko dat rasttilda riikkaráji.	Oarjján: Sørdalselva milta Varnvatnetij, vijdábut Famnvasselvav Famnvatnetij, vijdábut Bolvasselvav Bolvatnetij, dan maŋŋela rahtev Joesjöaj dan sadjáj gånnå rijkarájáv rassti.
Nuortan: Dán báikki rájes riikkaráji mielde Graesiejaevrie rádjái.	Lullne: Dat sajes rijkarájá milta Graesiejaevriej (Grasvatnet).
Ovlevuelie lea guohtunguovlu Ubmeje čearu váste.	Ovlevuelie la Ubmeje tjielde guohtomguovllo.
Áiddit: Áidi galgá leat koordináhta 33 W 472797 7326613 rájes Oksfjellhumpen bokte Oksskoltena davimus heŋggo rádjái.	Gárde: Gárde galggi gávnnut koordináhtas 33 W 472797 7326613 Oksfjellhumpenin nuortamus buolldaj Oksskoltena vuosstij.
§ 29 Ramsele Västerbottena leanas	§ 29 Ramsele Västerbottena lenan
Ramsele guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Oarjin: Riikkageaidnošalddi rájes Ubmejejeanoe (Umeälven) rastá Ottonträsk bokte, geaidnoráigge rastá Sundö ja Skivsjö, Skivsjö lulimus geahčái.	Ramselen li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Allen: Rahteråves Umeälvena rastá Ottonträska guoran, rahtev Sundöa ja Skivsjöa rastá Skivsjöna oarjjegähtjáj.
Lulil: Njuolga linjjás Skivsjö lulimus luovtta rájes Harrselsfors rádjái.	Oarjján: Njuolgga linnja Skivsjöna oarjemus luovtas Harrselsforsaj.
Nuortan ja davil: Harrselsfors rájes geaidnoráigge Sarsjö- liden - Högås - Nyby Ubmejejeanoe rádjái, viidásit dán eatnoráigge Ottonträsk rádjái.	Lullne ja nuorttan: Harrselsforsas rahte milta Sarsjölidena rastá, Högåsa ja Nybya Umeälvenij, vijdábut dav änov Ottonträskaj.
Ramsele lea guohtunguovlu Ildgruben boazoorohaga váste ja dat sáhttá geavahuvvot golggotmánu 1. b. – cuoŋománu 30.b..	Ramsele la guohtomguovllo Ildgrubena ällosujttimdajvvaj ja oadtju ávkkiduvvat gålgådismáno 1. b. - vuoratjismáno 30.b..
§ 30 Kruvhtegenvaerie / Vaekie Nordlándda fylkkas	§ 30 Kruvhtegenvaerie / Vaekie Nordlánda fylkan
Kruvhtegenvaerie / Vaekie guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Davil: Dan báikki rájes gokko geaidnu gaskal Joesjö ja Varntresk rasttilda riikkaráji, dán geainnu mielde Valenii Famnvatnet bokte, das viidásit dán jávrri mielde ja Famnvasselva mielde Varnvatnet rádjái, das fas Sørdalselva mielde Reevhtse (Røssvatnet) rádjái.	Kruvhtegenvaerien / Vaekien li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Dat sajes gånnå rahte Joesjöa ja Varntreska gaskan rijkarájáv rassti, dav gäjnov Valenij Famnvatneta guoran, vijdábut dan jávre rastá ja Famnvasselva milta Varnvatnetij, dåppelt Sørdalselva Reevhtsej (Røssvatnet).
Oarjin: Reevhtse mielde Bjørkåselva njálbmái jávrris, das njuolga linjjás rastá Aalesjaevrie (Elsvatnet) davimus luovtta gitta Åanghkejaevrie (Unkervatnet) davimus luovtta rádjái.	Allen: Reevhtse milta Bjørkåselva njálmmáj, dåppelt njuolgga linnja Aalesjaevrie (Elsvatnet) nuortamus luoktaj Åanghkejaevrien (Unkervatnet).
Lulil: Åanghkejaevrie ja Skardmodalselva mielde riikkarádjái.	Oarjján: Åanghkejaevriev ja Skardmodalselvav rijkarádjáj.
Nuortan: Riikkaráji mielde Skardmodalselva rájes dan báikái gokko geaidnu gaskal Joesjö ja Varntresk rasttilda riikkaráji.	Lullne: Rijkarájá milta Skardmodalselvas dan sadjáj gånnå rahte Joesjöa ja Varntreska gaskan rijkarájáv rassti.
Kruvhtegenvaerie / Vaekie lea guohtunguovlu Vapsten čearu váste.	Kruvhtegenvaerie / Vaekie la Vapsten sijte guohtomguovllo.
Áiddit: Áiddit galget leat:	Gárde: Gárde galggi gávnnut 1. rahte nuortasjbielen jávres Kalven Tverrelva njálmmáj Famnvatnetin, ja 2.
1. Geainnu mielde davábealde Kalven jávrri rájes Tverrelva njálbmái Famnvatnetis. 2.	Famnvatnetis Røssvatnetij Sørdalena guoran.
§ 31 Mejvankilen Västerbottena leanas	§ 31 Mejvankilen Västerbottena lenan
Mejvankilen guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Oarjin: Álgá njuolga linjjás Grundforsdammen rájes Ubmejejeanoes (Umeälven) Yttre Joranträsk davimus luovtta rádjái, das njuolga linjjás Björnabäcksjön rádjái, dán jávrris čázádaga mielde Paubäcken rádjái, viidásit Paubäcken mielde dán joga nuortalulimus mohkkái, dán báikkis njuolga linjjás Örnträsket davimus luktii.	Mejvankilan li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Allen: Njuolgga linnja Grundforsdammenis Umeälvenin Yttre Joranträsk nuortamus luoktaj (SWER99TM 617299 7204173), dåppelt njuolgga linnja Björnabäcksjöna rádjáj, dat jávres tjátjádagáv Paubäckenij, vijdábut Paubäckenav dan oarjjelulemus måhkkåj (SWER99TM 635569 7187833), dat sajes njuolgga linnja Örnträsketa nuortamus luoktaj.
Lulil: Örnträsket davimus luovttas njuolga linjjás Rusträsket oivošii, das viidásit Rusbäcken mielde Ubmejejeanoe rádjái.	Oarjján: Örnträsketa nuortamus luoktaj njuolgga linnja Rusträsketa lusspáj, vijdábut Rusbäcken Umeälvenij.
Nuortan: Rusbäcken njálmmis Ubmejejeanos Grundforsdammen rádjái.	Lullne: Rusbäckena njálmes Umeälvenin Grundforsdammaj.
Mejvankilen lea guohtunguovlu Ildgruben boazoorohaga váste ja sáhttá geavahuvvot golggotmánu 1. b. – cuoŋománu 30. b..	Mejvankilen la Ildgrubena ällosujttimdajva guohtomguovllo ja oadtju ávkkiduvvat gålgådismáno 1. b. - vuoratjismáno 30.b..
§ 32 Råaksoentjahke Nordlándda fylkkas	§ 32 Råaksoentjahke Nordlánda fylkan
Råaksoentjahke guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Davil: Dan báikki rájes gokko Skardmodalselva rasttilda riikkaráji, dán joga mielde Finnskardbekkena njálbmái Skardmo- dalselvas.	Råaksoentjahken li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Dat sajes gånnå Skardmodalselva rijkarájáv rassti, dat änos Finnskardbekkena milta njálmmáj Skardmodalselvan.
Oarjin ja lulil: Finnskardbekken mielde Finnskardtjørna rádjái, das njuolga linjjás Råaktjoenjaevrie (Rotvatn) davimus luovtta rádjái, dán jávrri ja Rotvaselva mielde dan báikái gokko johka rasttilda riikkaráji.	Allen ja oarjján: Finnskardbekken Finnskardtjørnaj, dåppelt njuolgga linnja Råaktjoenjaevrie nuortamus luoktaj (Rotvatn), dav jávrev ja Rotvaselva dan sadjáj gånnå ädno rijkarájáv rassti.
Nuortan: Maŋemus namuhuvvon báikkis riikkaráji mielde dan báikki rádjái gokko Skardmodalselva rasttilda riikkaráji.	Lullne: Áttjak nammadum sajes rijkarájá milta dan sadjáj gånnå Skardmodalselva rijkarájáv rassti.
Råaksoentjahke sáhttá Vilhelmina norra čearru geavahit suoidnemánu 1. b. – borgemánu 31. b., ja Byrkije boazoorohat čakčamánu 1. b. – geassemánu 30.b..	Vilhelmina norra tjellde oadtju Råaksoentjahkev ávkkit ájgen sjnjilltjamáno 1. b. - bårggemáno 31. b. ja Byrkije ällosujttimdajvav ragátmáno 1. b. – sjnjilltjamáno 30.b..
Vilhelmina norra čearru sáhttá maiddái geavahit guovllu eará áiggiid, goboazodoallu doaimmahuvvo lagasrádjeguovllus Ruoŧas.	Vilhelmina norra tjiellde oadtju guovlov aj ietjá ájgij ávkkit, gå älov lahka guovlon Svierigin sujttiji.
Áiddit: Áidi galgá leat Ritterifjellet rájes guohtunguovllu ráji mielde Raastetjahke rádjái ja das fas Vaaltanjaevrie rádjái.	Gárde: Gárde galggi gávnnut Ritterifjelletis guohtomguovllorájá milta Raastetjahkej ja dåppelt Valtanjávrráj.
§ 33 Raajnese Nordlándda fylkkas	§ 33 Raajnese Nordlánda fylkan
Raajnese guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Davil: Álgá njuolga linjjás riikkarájis Vaaltanjaevrie bokte Luvlie Diehpele (Austre Tiplingen) jávrri nuorttamus luovtta rádjái.	Raajnesen li tjuovvo rájá (Kárttaduoddetjála 3): Nuorttan: Njuolgga linnja rijkarájás Valtanjaure guoran (33 W 475165 7240956) jávre Luvlie Diehpele (Austre Tiplingen) lulemus luoktaj.
Oarjin ja lulil: Namuhuvvon luovtta rájes rastá Luvlie Diehpele dasságo Muerhkienjeanoe (Tiplingelva) ja Råtnoenjohke (Simleelva) bohtet oktii, das viidásit njuolga linjjás Råtnoenjaevrie (Råtnan) oarjjimus luovtta rádjái, dán jávrri ja čázádaga mielde gitta riikkarádjái Bijjie Raentseres (Ranseren).	Allen ja oarjján: Nammadum luovtas Luvlie Diehpele rastá dasik Muerhkienjeanoe (Tiplingelva) ja Råtnoenjohke (Simleelva) gávnadibá, dåppelt njuolgga linnja Råtnoenjaevrie alemus luoktaj (Råtnan), dav jávrev ja vijdábut tjátjádagáv rijkarádjáj Bijjie Raentseren (Ranseren).
Nuortan: Bijjie Raentsere rájes riikkaráji mielde koordináhta 33 W 475165 7240956 rádjái riikkaráji nalde Vaaltanjaevrie bokte.	Lullne: Bijjie Raentseres rijkarájá milta koordináhttaj 33 W 475165 7240956 rijkarájá nanna Valtanjaure guoran.
Raajnese sáhttá Vilhelmina norra čearru geavahit suoidnemánu 1. b. – borgemánu 31. b..	Vilhelmina norra tjiellde oadtju Raajnesev ávkkit ájgen sjnjilltjamáno 1. b. - bårggemáno 31.b..
Áiddit: Áiddit galget leat Vaaltanjaevrie rájes dasa gokko Råtnoenjohke ja Ranserelva bohtet oktii.	Gárde: Gárde galggi gávnnut Valtanjaures Råtnoenjohke ja Ranserelva gávnadimsadjáj.
§ 34 Lögdeå Västerbottena ja Västernorrlándda leanain	§ 34 Lögdeå Västerbottena ja Västernorrlánda lenajn
Lögdeå guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Lögdeälvena njálmmi rájes Nordmalingsfjärdenis, joga mielde Klösforsenii, dasto geaidnoráigge Yttre Lemesjö rádjái, das viidásit geainnu mielde Flärke rádjái, das fas Husån mielde dan njálbmái Botten- vikenis, das fas Degerfjärden mielde Nordmalingsfjärden rádjái ja Lögdeälvena njálbmái.	Lögdeån li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Lögdeälvenanjálmes Nordmalingsfjärdena njálmmáj ädnok Klösforsenij, dan maŋŋela rahtev Yttre Lemesjöaj, vijdábut rahtev Flärkej, dåppelt Husåna milta Bottenvikena njálmmáj, dan maŋŋela Degerfjärdenav vijdábut Nordmalingsfjärdenij ja Lögdeälvena njálmmáj.
Lögdeå lea guohtunguovlu Byrkije boazoorohaga váste ja dat sáhttá geavahuvvot golggotmánu 1. b. – cuoŋománu 30.b..	Lögdeå la Byrkije ällosujttimdajva guohtomguovllo mav oadtju ájgen gålgådismáno 1. b. - vuoratjismáno 30. b. ávkkit.
§ 35 Jitnemen Nordlándda ja Davvi-Trøndelága fylkkain	§ 35 Jitnemen Nordlánda ja Nord-Trøndelaga fylkajn
Jitnemen guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Davil: Riikkarájis Bijjie Raentseres (Ranseren), Raentserenjeanoe ja čázádaga mielde jávrri oarjelulimus luovtta rádjái Flåfjellet nuorttabealde.	Jitnemin li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Rijkarájás Bijjie Raentseren (Ranseren), Raentserenjeanoev ja tjátjádagáv jávre oarjjealemus luoktaj Flåfjelleta (33 W 458364 7227126) lullelin.
Oarjin: Namuhuvvon luovtta rájes njuolga linjjás Jitnemenjaevrie lulimus luovtta rádjái, Bijjie.	Allen: Nammadum luovtas njuolgga linnja Jitnemenjaevrie
Lulil: Dán luovtta rájes čázádaga mielde Jitnemenjaevrie rádjái ja das viidásit dan báikái gokko Jitnemenjohke rasttilda riikkaráji.	oarjemus luoktaj, Bijjie. Oarjján: Dat luovtas tjátjádagá milta Jitnemenjaevriev ja vijdábut dan sadjáj gånnå Jitnemenjohke rijkarájáv rassti.
Nuortan: Riikkaráji mielde Jitnemenjohke rájes Bijjie Raentsere rádjái.	Lullne: Rijkarájá milta Jitnemenjohkes Bijjie Raentserij (Ranseren).
Jitnemen lea guohtunguovlu Vilhelmina södra čearu váste.	Jitnemen la Vilhelmina södra tjielde guohtomguovllo.
Áiddit: Áidi galgá leat Raentserenjeanoe njálmmis Bijjie Raentsere rájes guohtunguovllu ráji mielde gitta Jitnemenjaevrie rádjái, Bijjie.	Gárde: Gárde galggi gávnnut Raentserenjeanoe luspes Bijjie Raentseren (Ransaren) guohtomguovllorájá milta Jitnemenjaevriej, Bijjien.
§ 36 Sipmehke Davvi-Trøndelága fylkkas	§ 36 Sipmehke Nuortta-Trøndelaga fylkan
Sipmehke guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Davil: Dan báikkis gokko Jitnemenjohke rasttilda riikkaráji ja čázádaga mielde Jitnemenjaevrie, Bijjie lulimus luovtta rádjái.	Sipmehken li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Dat sajes gånnå Jitnemenjohke rijkarájáv rassti tjátjádagá milta Jitnemenjaevrie, Bijjie oarjemus luoktaj.
Oarjin: Namuhuvvon luovtta rájes njuolga linjjás Såålejaevrie lulimus luovtta rádjái, das viidásit čázádaga mielde Bijjie- Sipmehke (Vestre Sipmeken) rádjái, das fas čázádaga mielde riikkarádjái Vuelie- Sipmehke (Austre Sipmeksjøen) bokte.	Allen: Nammadum luovtas njuolgga linnja oarjemus luoktaj Såålejaevrien, dåppelt tjátjádagáv Bijjie-Sipmehkej (Vestre Sipmeken), vijdábut tjátjádagáv rijkarádjáj Vuelie-Sipmehken (Austre Sipmeksjøen).
Nuortan: Riikkaráji mielde Vuelie-Sipmehke rájes dan báikái gokko Jitnemenjohke rasttilda riikkaráji.	Lullne: Rijkarájá milta Vuelie-Sipmehkes (Austre Sipmeksjøen) dan sadjáj gånnå Jitnemenjohke rijkarájáv rassti.
Sipmehke lea guohtunguovlu Frostviken Norra čearu váste.	Sipmehke la Frostviken norra tjielde guohtomguovllo.
Áiddit: Áidi galgá leat Jitnemenjaevrie, Bijjie rájes guohtunguovllu ráji mielde Vuelie-Sipmehke rádjái.	Gárde: Gárde galggi gávnnut Jitnemenjaevries, Bijjie guohtomguovllorájá milta VuelieSipmehkej (Austre Sipmeksjøen).
§ 37 Baajme Jämtlándda leanas	§ 37 Baajme Jämtlánda lenan
Baajme guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 4): Álgá riikkarájis Sipmehkejaevrie bokte Sipmehkejukke rádjái, dán čázádaga mielde dasa gokko boahtá oktii Gavostjukkiin, dán čázádaga Leipikvattnet rádjái, rastá Leipikvattnet ja Bjurälven ja Storälven mielde (Leipikvattnet 1:1 opmodatrádji Straejmie (Strömsund) suohkanis) riikkarádjái ja riikkaráji mielde Sipmehkejaevrie rádjái.	Baajmen li tjuovvo rájá (4. kárttaduoddetjála): Rijkarájás Sipmehkejaevrien Sipmehkejukkej, dav tjátjádagáv dasik Gavostjukkejn gávnat, dav tjátjádagáv Leipikvattnetij, dan maŋŋela Leipikvattneta rastá ja Bjurälvena ja Storälvena milta (rádjá gittaåbmudahkaj Leipikvattnet 1:1 Strömsunda kommuvnan) rijkarádjáj, dan maŋŋela rijkarájá milta Sipmehkejaevrie rádjáj.
Baajme lea guohtunguovlu Østre Namdála boazoorohaga váste.	Baajme l Østre Namdala ällosujttimdajva guohtomguovllo.
Áiddit: Áidi galgá leat Sipmehkejaevrie rájes Ankarvattnet rádjái.	Gárde: Gárde galggi gávnnut Sipmehkejaevries Ankarvattnetij.
§ 38 Mesklumpen Jämtlándda leanas	§ 38 Mesklumpen Jämtlánda lenan
Mesklumpen guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 4): Álgá dan báikkis gokko Guevtelejohke (Storälven) boahtá riikkarádjái Ingenmansland bokte, dán joga mielde ja Bjurälven mielde Leipikvattnet rádjái, viidásit Leipikvattnet lulábeale gátti mielde Leipikelvenii, dán eanu mielde Ankarvattnetii, rastá jávrri ja čázádaga mielde Stor-Blåsjönii, dán jávrri mielde Stora Blåsjön gillái, viidásit geaidnoráigge Östra Vallervattnetii ja das riikkaráji mielde Guevtelejohke (Storälven) rádjái.	Mesklumpenin li tjuovvo rájá (4. kárttaduoddetjála): Dat sajes gånnnå Guevtelejohke (Storälven) rijkarájáv rassti Ingenmanslanda guoran, dan äno ja Bjurälvena milta Leipikvattnetij, vijdábut Leipikvattneta oarjásjgáttev Leipikelvenij, dav änov Ankarvattnetij, jávre rastá ja vijdábut tjátjádagáv Stor-Blåsjöna rádjáj, dav jávrev sijddaj Stora Blåsjön, vijdábut gäjnov Östra Vallervattnet ja dassta rijkarájáv Guevtelejohkej (Storälven).
Mesklumpen lea Østre Namdála boazoorohaga ja Frostviken Norra čearu oktasaš guohtunguovlu.	Mesklumpen la aktisasj guovllo Østre Namdal ällosujttimdajvvaj ja Frostviken norra tjälldáj.
Oktasaš guohtun dán guovllus eaktuda ahte boazoorohagas ja čearus lea ovttasbargošiehtadus konvenšuvnna artihkal 7 olis.	Guovlo aktisasj ávkkim åvdåltbiedjá lihtov tjielde ja ällosujttimdajva gaskan konvensjåvnå 7. artihkkala milta.
Jus dakkár šiehtadus ii dahkkojuvvo dahje jus dat loahpahuvvo de lea Mesklumpen Østre Namdála boazoorohaga guohtunguovlun ja sáhttá geavahuvvot golggotmánu 1. b. – cuoŋománu 30.b..	Jus dakkár lihtto ij gávnnu jali hiejteduvvá la Mesklumpen guohtomguovllo Østre Namdala ällosujttimdajvvaj mav oadtju ájgen gålgådismáno 1. b. - vuoratjismáno 30. b. ávkkit.
Skábmamánu 1. b. – 30. b. sáhttá maiddái Frostviken Norra čearru geavahit eatnamiid.	Ájgen gålgådismáno 1. b. – basádismáno 30. b. oadtju aj Frostviken norra tjiellde ednamav ávkkit.
§ 39 Jorm Jämtlándda leanas	§ 39 Jorm Jämtlanda lenan
Jorm guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 4): Geainnu mielde riikkarájis Östra Vallervattnet bokte Stora Blåsjön gillái, das fas Stor-Blåsjön - Lill-Blåsjön – Blåsjöälven - Stor Jorm – Kycklingvattnet - Kvarnbergsvattnet gitta Gäddede šalddi rádjái, das viidásit geaidnoráigge Murusjøenii, ja das riikkaráji mielde Östra Vallervattnetii.	Jorman li tjuovvo rájá (4. kárttaduoddetjála): Rahte rijkarájás Östra Vallervattnet guoran sijddaj Stora Blåsjön, dan maŋŋela StorBlåsjön, Lill-Blåsjön, Blåsjöälven, Stor Jorm, Kycklingvattnet, Kvarnbergsvattnet rahteråvvåj Gäddede guoran, dan maŋŋela rahtev Murusjøenaj, ja vijdábut rijkarájáv Östra Vallervattnetij.
Guovlu lea guohtunguovlu Østre Namdála boazoorohaga váste.	Guovllo l guohtomguovllo Østre Namdala ällosujttimdajvvaj.
Boazoguohtuneana (Renbetesfjället) Blåsjökilen sáhttá geavahuvvot birra jagi.	Boatsojguohtomvárev Blåsjökilen oadtju jagev birra ávkkit.
Eará guovllut Jormas sáhttet geavahuvvot golggotmánu 1. b. – cuoŋománu 30.b..	Jorma ietjá ednamijt oadtju ájgen gålgådismáno 1. b. - vuoratjismáno 30. b. ávkkit.
Áiddit: Áidi galgá leat Lill-Väktaren jávrri rájes sullii 2 kilomehtera Lill-Blåsjön guvlui (se § 46).	Gárde: Gárde galggi gávnnut jávres LillVäktaren bájken 1,8 kilometer Lill-Blåsjöna guovlluj (gehtja § 46).
§ 40 Mealhkoe Davvi-Trøndelága fylkkas	§ 40 Mealhko Nord-Trøndelaga fylkan
Mealhkoe guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 4): Rengen rájes Sørlias Sørličázádaga mielde Lenlingen davimus luovtta rádjái, das riikkageaidnoráigge Lauvsjølia badjel šalddi rádjái Laksjøen ja Sandsjøen muotkki nalde, das viidásit Sandsjøen mielde Gamvollbekkenii, das riikkageainnu mielde Kveeidet rádjái, viidásit Murusjøen dan báikái gokko geaidnu 74 boahtá riikkarádjái, das riikkaráji mielde Rengen rádjái Sørlias.	Mealhkon li tjuovvo rájá (4. kárttaduoddetjála): Rengenis Sørlin Sørlivassdrageta milta Lenlingena nuortamus luoktaj, dåppelt rijkarahte milta Lauvsjølia rastá råvvåj njárgan Laksjøena ja Sandsjøena gaskan, vijdábut Sandsjøena milta Gamvollbekkenij, dåppelt rijkagäjnov Kveeidetij, vijdábut Murusjøena milta dan sadjáj gånnå rahte 74 rijkarahtev rassti, dåppelt rijkarájá milta Rengenij Sørlian.
Mealhkoe lea guohtunguovlu Jiingevaerie čearu ja guovtti siidaoasi váste geat gullaba Østre Namdála boazoorohahkii.	Mealhko la guohtomguovllo Jiingevaerie sijddaj ja guovte sijddaoassáj Østre Namdala ällosujttimdajvas.
Dát guokte siidaoasi sáhttiba maiddái geavahit Jiingevaerie čearu guohtunguovllu Ruoŧas.	Da guokta sijddaoase aj oadtjoba Jiingevaerie tjielde guohtomguovlov Svierigin ávkkit.
§ 41 Laadth – gieles Jämtlándda leanas	§ 41 Laadth – gieles Jämtlanda lenan
Laadth – gieles guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 4): Nuortan: Riikkarájis Holdernis rastá jávrri lulimus luovtta rádjái, das fas Holdersströmmen mielde Torrön jávrái.	Laadth – gielesin li tjuovvo rájá (4. kárttaduoddetjála): Lullne: Rijkarájás Holdernin jávre oarjemus luoktaj, dan maŋŋela Holdersströmmena milta jávrráj Torrön.
Lulil: Torrön mielde badjel Gaunviken ja Gaunan riikkarádjái.	Oarjján: Torröna milta Gaunvikena ja Gaunana rastá rijkarádjáj.
Oarjedavil: Gaunan rájes riikkaráji mielde Holdernii.	Nuorttaallen: Gaunanis rijkarájá milta Holdernij.
Laadth – gieles lea guohtunguovlu Skæhkere boazoorohaga váste.	Laadth – gieles la guohtomguovllo Skæhkere ällosujttimdajvvaj.
Bivdinriekti guovllus gullá aŋkke duššefal Kall čerrui.	Bivddoriektá dan guovlon gullu dåssjå Kalla tjälldáj.
Áiddit: Áidi galgá leat Långnäset rájes Jävsjönis Torrön rádjái.	Gárde: Gárde galggi gávnnut Långnäsetis Jävsjönan Torrönaj.
§ 42 Enan Jämtlándda leanas	§ 42 Enan Jämtlanda lenan
Enan guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 4): Davil: Riikkaráji rájes E14 mielde Rundhögen luoddaerrui.	Enanin li tjuovvo rájá (4. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Rijkarájás E14 milta rahtesuorráj Rundhögenij.
Nuortan ja lulil: Dán luoddaearus geaidnoráigge Rundhögenii, viidásit njuolga linjjás Sevedholm rádjái ja das njuolga linjjás badjel Blåhammarkläppen riikkarádjái Svaletjahke bokte.	Lullne ja oarjján: Dat rahtesuores rahte milta Rundhögenij, vijdábut njuolgga linnja Sevedholmaj ja dåppelt njuolgga linnja Blåhammarkläppena rastá rijkarádjáj Svaletjahke (SWER99TM 356084 6997276) guoran.
Oarjin: Riikkaráji mielde Svaletjahke rájes E14 rádjái.	Allen: Rijkarájá milta Svaletjahkes E14 rádjáj.
Enan lea guohtunguovlu Essand boazoorohaga váste.	Enan la guohtomguovllo Essanda ällosujttimdajvvaj.
Dat oassi guovllus mii lea boazoguohtuneatnamiid (renbetesfjäll) siskkobealde sáhttá geavahuvvot birra jagi.	Dav guovllooasev mij la guohtomvárij sinna oadtju jagev birra ávkkit.
Eará oasit Enan guovllus sáhttet geavahuvvot golggotmánu 1. b. – cuoŋománu 30.b..	Ietjá åsijt Enanin oadtju ájgen gålgådismáno 1. b. - vuoratjismáno 30. b. ávkkit.
Áiddit: Áidi galgá leat Rundhögenis guohtunguovllu ráji mielde riikkarádjái Svaletjahkes.	Gárde: Gárde galggi gávnnut Rundhögenis guohtomguovllorájá milta rijkarádjáj Svaletjahke guoran.
§ 43 Bealjehkh Lulli-Trøndelága fylkkas	§ 43 Bealjehkh Sør-Trøndelaga fylkan
Bealjehkh guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 4): Davil: Riikkarájis Svaletjahkes njuolga linjjás Gorfuglhåmmåren (aláš 839) rádjái, das njuolga linjjás Nesjøenii Esna bokte.	Bealjehkhin li tjuovvo rájá (4. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Rijkarájás Svaletjahke (33 V 356084 6997276) guoran njuolgga linnja Gorfuglhåmmåren (839 alludagán), dåppelt njuolgga linnja Nesjøen Esna (33 V 349336 6993114) guoran.
Oarjin: Esna rájes Nesjøen mielde Storbekken njálbmái.	Allen: Esnas Nesjøena milta Storbekkena lusspáj (33 V 352037 6986732).
Lulil: Dán njálmmis njuolga linjjás Neklumpenii (aláš 1014), das njuolga linjjás dan báikái gokko Ekornåa boahtá riikkarádjái.	Oarjján: Dát luspes njuolgga linnja Neklumpenij (1014 alludagán), dåppelt njuolgga linnja dan sadjáj gånnå Ekornåa rijkarájáv rassti.
Nuortan: Riikkaráji mielde Ekornåa rájes Svaletjahke rádjái.	Lullne: Rijkarájá milta Ekornåas Svaletjahkej.
Bealjehkh lea guohtunguovlu Handölsdalen čearu váste.	Bealjehkh la guohtomguovllo Handölsdalena tjälldáj.
Áiddit: Áiddit galget leat:	Gárde: Gárde galggi gávnnut 1. rijkarájás Svaletjahke guoran guohtomguovllorájá milta Esnaj Nesjøena guoran, ja 2.
2. Storbekken njálmmi rájes Nesjøenis guohtunguovllu ráji mielde dan báikái gokko Ekornåa boahtá riikkarádjái.	Storbekkena luspes Nesjøenij guohtomguovllorájá milta dan sadjáj gånnå Ekornåa rijkarájáv rassti.
§ 44 Grövelsjön Dalarna leanas	§ 44 Grövelsjön Dalarna lenan
Grövelsjön guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 4): Riikkarájis Grövelsjön bokte, dán jávrri mielde Grövlan njálbmái, dás njuolga linjjás Rr 140 A rádjái, viidásit riikkaráji mielde Grövelsjön rádjái.	Grövelsjön li tjuovvo rájá (4. kárttaduoddetjála): Rijkarájás Grövelsjöna guoran, dan jávre milta Grövlana lusspáj, dåppelt njuolgga linnja Rr 140 A rádjáj, vijdábut rijkarájá milta Grövelsjönaj.
Grövelsjön lea guohtunguovlu Elgå boazoorohaga váste.	Grövelsjön la Elgå ällosujttimdajva guohtomguovllo.
Dat oasit guovllus mat leat birrajagi guohtuma siskkobealde sáhttet geavahuvvot golggotmánu 1. b. – cuoŋománu 30.b..	Dajt guovlloåsijt ma li jagevbirraednama ålggolin oadtju ájgen gålgådismáno 1. b. - vuoratjismáno 30. b. ávkkit.
Áiddit: Áidi galgá leat Grövlan njálmmi rájes Grövelsjönis guohtunguovllu ráji mielde gitta Rr 140 A rádjái.	Gárde: Gárde galggi gávnnut Grövlana luspes Grövelsjönas guohtomguovllorájá milta Rr 140 A rádjáj.
§ 45 Sierra riikkarádjeáiddit Davvi- Trøndelága, Lulli-Trøndelága ja Hedmárkku fylkkain ja Jämtlándda ja Dalarna leanain	Sierra märrádusá gárdij birra § 45 Sierra rijkarájá Jämtlanda ja Dalarna lenan ja Nord-Trøndelaga, Sør-Trøndelaga ja Hedmarka fylkajn
Áiddit galget leat riikkaráji nalde:	Gárde galggi gávnnut rijkarájá milta 1.
1. Gaskal Loarte boazoorohaga ja Jovnevaerie čearu Stor-Kingen jávrri rájes Björkvattnet rádjái (se § 46).	Jovnevaerie tjielde ja Loarte ällosujttimdajva gaskan jávres Stor-Kingenis Björkvattnetij (gehtja § 46), 2.
2. Gaskal Loarte boazoorohaga ja Njaarke čearu Björkvattnet rájes Jävsjön rádjái.	Loarte ällosujttimdajva ja Njaarke tjielde gaskan Björkvattnetis Jävsjönaj, 3.
3. Gaskal Skæhkere boazoorohaga ja Kall čearu ja maiddái gaskal Gaasken- Laante boazoorohaga ja Kall čearu Torrön jávrri rájes Breivatnet rádjái.	Kalla tjielde ja Skæhkere ällosujttimdajva gaskan ja Kalla tjielde ja Gaasken-Laante ällosujttimdajva gaskan jávres Torrön Breivatnetij, 4.
4. Gaskal Gaasken-Laante boazoorohaga ja Kall čearu Skalsvattnet rájes Teveldal stašuvnna rádjái (geahča § 46).	Kalla tjielde ja Gaasken-Laante ällosujttimdajva gaskan Skalsvattnetis Teveldala stasjåvnnåj (gehtja § 46), 5.
5. Gaskal Essand boazoorohaga ja Handölsdalen ja Mittådalen čearuid Ekornåa rájes Rr 153 rádjái (geahča § 46).	Handölsdalena ja Mittådalena tjielde ja Essand ällosujttimdajva gaskan Ekornåa Rr 153 rádjáj (gehtja § 46), 6.
6. Gaskal Riast-Hylling boazoorohaga ja Mittådalen čearu ja maiddái gaskal Riast-Hylling boazoorohaga ja Ruvhten siijte čearu Hyddsjön rájes Rr 146 Aa rádjái.	Mittådalena tjielde ja Riast-Hylling ällosujttimdajva ja Ruvhten sijte ja RiastHylling ällosujttimdajva gaskan Hyddsjönas Rr 146 Aa rádjáj.
7.	7.
Gaskal Femund boazoorohaga ja Ruvhten siijte čearu Rr 146 Aa rájes Rogshåen rádjái Røa eanus.	Ruvhten sijte ja Femund ällosujttimdajva gaskan Rr 146 Aa rájes Rogshåena rádjáj Røaänon.
8.	8.
9.	Idre Nya tjiellde ja Elgå ällosujttimdajva gaskan Rogshåenis Røaänon Grövelsjönaj, ja 9.
Elgå boazoorohaga bokte Rr 140 A rájes dan báikái gokko geaidnu 218 rasttilda riikkaráji.	Elgå ällosujttimdajva guoran Rr 140 Aa rájes dan sadjáj gånnå rahte 218 rijkarájáv rassti.
§ 46 Daid áiddiid dáfus mat namuhuvvojit §§ 14, 39 ja § 45 1, 4 ja 5 mat leat ceggejuvvon eará geatnegasvuođaid geažil go dat maid dán guovtti riikka soahpamuš mielddisbuktá, ii rievdda gustojeaddji ovddasvástádusdilálašvuođaid.	§ 46 Gárdijda ma nammaduvvi §§ 14, 39 ja 45 nr 1, 4 ja 5 ma li tsieggidum ietjá välggogisvuodaj vuodon gå mij tjuovvu lihtov goappásj rijkaj gaskan, e gulle åvdåsvásstediddje vidjura rievddaduvá.
§ 47 Ovddasvástádusa juohkin dán guovtti riikka gaskka cegget ja máŧasdoallat áiddiid mat namuhuvvojit dán šiehtadusas, čilgejuvvo šiehtadusa mildosis (Sierra mielddus).	§ 47 Åvdåsvásstádusjuogadibme goappásj rijkaj gaskan gárdij ja rustigij tsäggoma ja divudime hárráj ma nammaduvvi dán bievddegirjen vuojnnu bievddegirjen duoddetjállagin (Sierra duoddetjála).
Áiddit mat leat ceggejuvvon dán guovtti riikka ovddeš soahpamušaid vuođul, ja mat eai leat mielde dán šiehtadusas galget gaikojuvvot.	Gárdijt, ma li tsäkkodum åvdep lihto doarjjagijn goappásj rijkaj gaskan, ja ma dán bievddegirjen e nammaduvá, galggá gajkkot.
Seamma gusto daidda rusttegiidda main ii leat šat doaibma rádjerasttildeaddji boazodoalu oktavuođas.	Sämmiláhkáj aj rustigijda ma e doajmmaj dasti boade dán bievddegirje milta.
Ovddasvástádus gaikut lea dan riikkas mas lea leamaš ovddasvástádus daid cegget.	Åvdåsvásstádus gajkkoma åvdås gullu dan rijkkaj mij la tsägggoma åvdås vásstedam.
§ 48 Jus goappáge riikka našuvnnalaš eiseváldi, ovdalgo konvenšuvdna rádjerasttildeaddji boazodoalu hárrái lea boahtán fápmui, lea addán lobi doibmii mii mearkkašahtti láhkái dagaha váttisvuođaid doaimmahit boazodoalu guohtunguovllus dán šiehtadusa olis, de galgá dat riika sihkkarastit boazoguohtundárbbu nuppi riikka guoskevaš boazoorohaga dahje čearu várás.	Hiejttemmärrádusá § 48 Jus rijkalasj fábmudahka nuppen rijkan, åvddål konvensjåvnnå ällosujttima rájáj rastá hárráj la fábmuj boahtám, la dagov loabedam mij ällosujtov máhttá guohtomguovlon vájvedit dán bievddegirje milta, galggá rijkka dárbas guohtoma åvdås huksat guosske tjälldáj jali ällosujttimdajvvaj nuppen rijkan.
§ 49 Dat guokte riikka galget ovdalgo rádjerasttildeaddji boazodoalu konvenšuvdna lea boahtán fápmui, dahkat sierra soahpamuša áiddiid ja rusttegiid ceggema ja gaikuma áigeplána hárrái.	§ 49 Ájggeplána hárráj gárdij ja ietjá rustigij tsäggomij ja gajkkomij galggaba goappásj rijka, åvddål gå konvensjåvnnå ällosujttima hárráj rájáj rastá la fábmuj boahtám, sierra lihtov dahkat.