tid_for_samtale_nordsamisk.pdf.xml

OVDASÁTNI	ÅVDDÅBÁHKO
Buot váhnemat háliidit mánáideaset ovdánit positiivvalaččat, ja skuvla lea deaŧalaš mielveahkki dán barggus.	Juohkka æjgáda sávvi åvddånimev sijá mánájda, ja skåvllå le ájnnasamos viehkkijs dan åvddånibmáj.
Váhnenkonferánsa lea aiddo dat deaivvadansadji gos dákkár ovttasbarggu sáhttá duddjot máná / oahppi ektui.	Æjgátkonferánssa la ájnas tjåhkanimsadje gå galggá aktisattjat barggat oahppe / máná hárráj.
Dán gihppagis geavahat ovdánanságastallan-sáni váhnenkonferánsasáni sajis.	Dán girjátjin lip adnám bágov åvddånahttemságastallam ienni gå æjgátkonferánssa.
Ovdánanságastallan-sátni deattuha mii dát ságastallamiid lea; mo oahppi doaibmá, oahppá ja ovdána.	Báhko åvddånahttemságastallam vuoset man birra galggi ságastallat; gåktu oahppe skåvlån doajmmá, soapptsu, oahppá ja åvddån.
Vuođđoskuvlla váhnenlávdegoddi almmustahttá Ságastallanáigigihppaga vai dat livččii reaidun buoridit ruovttu ja skuvlla ovttasbarggu.	Vuodoskåvlå æjgatnammadus almot girjátjav Ságastallup dal váj galggi buoredit aktisasjbargov sijda ja skåvlå gaskan.
Váhnenkonferánsa lea okta deaŧaleamos sajiin gos máná ektui sáhttá duddjot ovttasbarggu.	Æjgátkonferánssa le akta ájnnasamos sajijs gå galggá máná hárráj aktisattjat barggat.
Gihpa lea čállojuvvon sihke váhnemiid ja oahpaheaddjiid várás.	Girjásj le tjáleduvvam sihke æjgádijda ja åhpadiddjijda.
Gihppagis geavahat váhnen-sáni go oaivvildat sihke váhnemiid ja fuolaheaddjiid.	Girjátjin aneduvvá báhko æjgáda sihke åvdåstiddjij ja æjgádij birra.
Ságastallanáiggi leat Horddalánddas Osa gieldda oahpaheaddjit ja váhnemat ráhkadan.	Ságastallup dal la dagáduvvam åhpadiddjijs ja æjgádijs Os suohkanin Hordalandan.
Osa gielda lea máŋggaid jagiid hábmen vugiid ahte mo bagadit ja árvvoštallat oahppiid.	Os suohkan le måttijt jagijt barggam vuogij gåktu oahppijt bagádallá ja árvustallá.
Ovttas Fusa gielddain lea prošeaktajoavku ráhkadan reaiddu mo systemáhtalaččat árvvoštallat árvosániid haga (VUK).	Aktan Fusa suohkanijn le prosjæktajuohkus åvddånahttám vædtsagav majna galggi vuogádus láhkáj barggat merustallamijn karakteraj dagi (VUK.)
Dán gihppagis leat geavahan VUK-prošeavtta materiála.	Dán girjátjin li diedo VUK-prosjevtas aneduvvam.
Oahppit árvvoštallojit árvosániid haga miehtá vuođđoskuvlla áigodaga.	Oahppe galggi merustaláduvvat karakteraj dagi vuodoåhpadusán.
Golbma maŋimuš vuođđoskuvlajagi ja joatkkaskuvllas árvvoštallojit oahppit maiddái árvosániid vuođul.	Gålmmå maŋemus jage vuodoskåvlån ja joarkkaskåvlån galggá oahppe karakteraj merustaláduvvat.
Árvvoštallanreaiddu VUK geavahit buot skuvllat dán guovtti gielddas ja lea hui deaŧalaš oassi ovdánanságastallamiin.	Merustallamvædtsak VUK le adnuj váldeduvvam juohkka skåvlån daj guokta suohkanijn ja le ájnas oasse åvddånahttemságastallamij vuodos.
Dát gihpa láidesta ovdánanságastallama sisdollui.	Dát girjásj vuoset oanegattjat sisanov åvddånahttemságastallamin.
Mii sávvat ahte gihpa movttiidahttá váhnemiid ja oahpaheaddjiid, ja duddjo buori ságastallanvuođu ja ovttasbarggu oahppi ektui.	Mij sávvap dát girjásj arvusmahttá æjgádijt ja åhpadiddjijt buorre birásdagájt dagátjit ságastallamij ja aktisasjbargguj oahppe hárráj.
FUG (VVL) giitá čálli-guoktá oahpahusinspektevrra Kåre Lutro ja Søfteland skule (Søftelanda skuvlla) adjunkta Marianne Vangsnesa.	FUG sihtá gijttet åhpadimoahttsev Kåre Lutro ja adjuŋktav Marianne Vangnes Søftelanda skåvlån gudi li girjátjav tjállám.
FUG giitá maiddái Kristin ja Bjørn Halvor Haukelanda, Lill-Karin Wallema ja Per Olav Søråsa, geat leat rávvagiid buktán sisdoalu ektui.	FUG sihtá aj gijttet Kristin ja Bjørn Halvor Haukeland:av, Lill-Katrin Wallem:av ja Per Olav Sørås:av gudi li oassálasstám bargguj.
Vuođđoskuvlla váhnenlávdegoddi Geassemánnu 2005	Vuodoskåvlå æjgátjuogos Biehtsemáno 2005
VUOĐĐU	VUODO
Árvvoštallan ja bagadeapmi	Árvustallam ja bagádallam
Gulahallanoahpaheaddjis lea váldoovddasvástádus gohččut boahtit ovdánanságastallamii, ja son galgá ovttas váhnemiiguin gávnnahit mii sisdoaluid ja vuođuid galgá leat ságastallamis.	Guládallamåhpadiddjen le oajvveåvdåsvásstádus gåhttjot æjgádijt ja oahppev åvddånahttemságastallamij, ja galggá aktan æjgádij sisanov ja birástagáv hiebadit.
Mii maŋŋelaš čilget mo dán sáhttá dahkat.	Dan birra maŋŋela tjállep.
Vuođđoskuvlla njuolggadusaid § 3-2 dadjá earret eará ná skuvlla ja ruovttu ovttasbarggu birra:	Njuolgadus vuodoskåvlå hárráj § 3-2, javllá duola dagu dáv skåvlå ja sijda aktijvuoda birra:
- Skuvla galgá doallat buori oktavuođa váhnemiiguin.	- Skåvllå galggá álu guládallat æjgádij.
Gulahallanoahpaheaddji galgá	Guládallamåhpadiddje galggá edesik guokti
unnimusat guktii jagis doallat ráhkkanahtton ja struktuvrralaš ságastallama singuin.	jahkáj tjadádit plánidum ja struktureridum ságastallam sijáj.
Ságastallamis galgá gulahallanoahpaheaddji earret eará muitalit man muttus oahppi lea daid ulbmiliid ektui mat leat oahppoplánas ja mo oahppi bargá beaivválaččat.	Ságastallamin galggá guládallamåhpadiddje duola dagu subtsastit gåktu oahppe dille le daj ulmij hárráj ma li biejaduvvam oahppaplánan ja gåktu oahppe barggá bæjválattjat.
Ságastallama galgá čoahkkáigeassit vai ee. šaddá ovttaoaivilvuohta das maid sii erenoamážit galget deattuhit boahttevaš barggus.	Ságastallam galggá hiejttet tjoahkkájgessusijn, gånnå guorrasi masi galggi sierralágásj dættov biedjat bargon åvddålijguovlluj.
Go oahppi deavdá 12 jagi, de sus lea vuoigatvuohta oassálastit.	Maŋŋel gå le lågenguovte jage ållim de la oahppen riektá ságastallamijda oassálasstet.
Dábálaččat lea lunddolaš ja ávkkálaš ahte oahppi ieš lea mielde ovdánanságastallamis.	Álu le ávkálasj ja luondulasj oahppáj oassálasstet åvddånahttemságastalla mijda.
Muhtumin sáhttet leat sivat manne dušše oahpaheaddji ja váhnemat fertešedje sierranassii ságastallat ovttas. Dan sii ovdagihtii šiehtadit.	Muhttijn le galla dárbbo vaj dåssju æjgáda ja åhpadiddje ságastalli gaskanisá, valla dav hæhttuji åhpadiddje, æjgáda ja oahppe gaskanisá sjiehtadit.
Go mii dán gihppagis geavahat ovdamearkkaid dasa mo ovdánanságastallamat galggašedje leat, de dain leat sihke oahppi, váhnemat ja oahpaheaddji rehkenaston oasseváldin.	Gå dán girjátjin lip oajvvadam gåktu åvddånahttemságastallama máhtti tjadáduvvat, ájádallap ságastallamijt gånnå oahppe, æjgáda ja åhpadiddje li sadjihin.
Oahppi, oahpaheaddji ja váhnemiid gaskasaš ovdánanságastallamii ferte bures ráhkkanit.	Åvddånahttemságastallam gånnå oahppe, æjgáda ja åhpadiddje oassálassti hæhttu snivva plánidum liehket.
Go buohkat dákkár deaivvadeamis galget dovdat iežaset dássálaga, de fertejit buohkat dovdat ságastallama sisdoalu.	Jus ságastallamguojme galggi ietjasa avtaárvvusattjan adnet, hæhttuji juohkkahasj diehtet man birra galggi ságastallat.
Datte ii berre ságastallan dollot nu čavgadit ahte ii šatta šat vejolaš coggalit gaskii dárbbašlaš áššiid.	Huoman ij hábme máhte ilá gártjes liehket, vaj ij la máhttelis rievddalasstet ságadahttijn.
Juohke oahppis lea vuoigatvuohta bagaduvvot ja árvvoštallot dan 10 jagis go vázzet vuođđoskuvlla.	Juohkka oahppen le riektá oadtjot bagádusáv ja árvvustallamav lågev jage vuodoskåvlån.
Dát bagadus ja árvvoštallan galgá muitalit veahá mo oahppi doaibmá fágalaččat ja sosiálalaččat, ja makkár bargovugiid oahppi hálddaša.	Dát bagádus ja árvvustallam vuoset gåktu oahppe skåvlån doajmmá fágalattjat ja sosialalattjat, ja makkir barggovuogijt oahppe mæssá.
Ságastallamis galget maiddái ovttas gávnnahit mo sin ovttasbargu galgá ain joatkašuvvat.	Ságastallamin hæhttuji aj ságastit gåktu åvddålijguovlluj barggat.
Vuođđoskuvlla njuolggadusaid § 3-1 ja § 3-3 dadjet earret eará árvvoštallama hárrái ná:	Njuolgadus vuodoskåvlå hárráj § 3-1 ja § 3-2, javllá duola dagu dáv árvustallama birra:
- Mánáidskuvllas galgá skuvla árvvoštallat dušše árvosániid haga.	- Mánájdásen galggá skåvllå árvustallat karakteraj dagi.
Nuoraidskuvllas	Nuorajdásen galggá
galgá oahppi lassin árvvoštallamii árvosániid haga, oažžut fágaárvosániid ja ortnet- ja láhttaárvosániid.	oahppe, duodden árvustallamij karakteraj dagi, oadtjot karakterav rádjánisvuodan ja ulmutjahttemin.
Danin go rábmi ovdánahttá olbmo, de lea deaŧalaš oahppái dovdat ahte son máhttá ja sáhttá sihke dasa mii gullá fágalaš ja sosiálalaš gelbbolašvuhtii ja bargovugiid geavaheapmái.	Dan diehti gå rámmpo åvddånahttemav buoret, le ájnas positivalattjat tsuojggit majt oahppe buktá fágalattjat, sosialalattjat ja gåktu barggamvuogijt adná.
Vaikko vel álggahettiin ságastalloge oahppiid nana beliid birra, de ferte maiddái ságastallat daid áššiid birra mat oahppái leat hástalussan.	Vájku ságastallamin álu la sáhka majt oahppe buktá, de la huoman ájnas giehttot oahppe hásstálusáj birra.
Maiddái ferte árvvoštallat man láhkai oahpaheaddji ja váhnemat galget dustet hástalusaid ja mo daid čuovvolit.	Hæhttup aj ájádallat jus la dárbbo hiebadimijn ja oatsodimijn åhpadiddjes ja æjgádijs.
Ovdánanságastallamis fertejit leat ovttaoaivilis das makkár mihttomeriid galget juksat boahtte áigodagas.	Åvddånahttemságastallamin hæhttuji juohkkahattja guorrasit makkir ulmij hárráj galggá åvddålijguovlluj barggat.
Dán sáhttet ráhkadit čálalaš šiehtadussan skuvlla, oahppi ja ruovttu gaskii.	Dát máhttá dagáduvvat tjálalasj sjiehtadussan skåvlå, oahppe ja sijda gaskan.
Dákkár šiehtadus sáhttá sisttisdoallat oahppi, oahpaheaddji ja váhnemiid mihttomeriid.	Dán sjiehtadusán máhtti liehket mihttomiere oahppáj, åhpadiddjáj ja æjgádijda.
(Geahča šiehtadusovdamearkka s. 13)	(Gehtja oajvvádusáv dákkir sjiehtadussaj lågenangoalmát bielen)
RÁHKKANEAPMI	GÁRVEDIBME
Ovdánanságastallama sáhttá ráhkkanahttit ja organiseret máŋggaláhkai.	Gávnnuji moadda vuoge gåktu åvddånahttemságastallamav gárvet ja jådet.
Makkáraš vuogi dal jo vállješ, de lea deaŧalaš sihkkarastit ahte ovdánanságastallan duddjo ovttasbarggu oahppi, váhnemiid ja skuvlla gaskii.	Vájku makkir vuogev válljip, de la ájnas oahppáj, æjgádij ja skåvllåj aktisattjat barggat åvddånahttemságastallama maŋŋela.
Váhnemat ja skuvla Sihkkarastin dihtii buori ovttasbarggu, de sáhtášii ovdánanságastallan leat ovdamearkka dihtii váhnenčoahkkimis fáddán.	Jus buorre aktisasjbargov sihtá, de luluj åvddånahttemságastallam duola dagu ássjen liehket muhtem æjgáttjåhkanimen.
Doppe sáhttet sihke oahpaheaddji ja váhnemat árvalit mii ságastallamis galgá dáhpáhuvvat.	Danna máhtti æjgáda ja åhpadiddje oajvvádit man birra galggi ságastallat.
Oahpaheaddji sáhttá maiddái sáddet ságastallančállosa masa váhnemiid hástala čállit daid áššiid maid háliidit váldit ovdan.	Åhpadiddje máhttá aj sáddit muhtem tjállusav ságastallama birra gånnå ávttji æjgádijt tjálátjit makkir ássjij birra sihti ságastallat.
Go oahpaheaddji oažžu	Gå åhpadiddje tjállusav ruopptot oadtju, de máhtta hiebadahttet sisanov juohkka ságastallamij.
Sáhttá maiddái leat ávkkálaš jearahit váhnemiid ovdánanságastallama birra.	Gatjádallamguoradus æjgádij gaskan luluj ávkken årrot.
Iskkadeamis sáhttá ovdamearkka dihtii jearrat:	Gatjálvisá máhtti liehket duola dagu:
• Mii galggašii leat ovdánanságastallama fáddán ?	• Makkár ássjij birra galggap ságastallat ?
• Gallii galggašedje skuvla ja váhnemat deaivvadit skuvlajagis ?	• Man álu bierri skåvllå ja æjgáda tjåhkanit skåvllåjage birán ?
• Man guhká galggašii ságastallan bistit ?	• Man guhkev luluj ságastallam vihpat ?
• Geat galggašedje oassálastit ságastallamis ?	• Gudi galggi ságastallamij oassálasstet ?
1: Oahppi ja oahpaheaddji / ráhkkaneapmi 2: Oahppi / váhnemat - ráhkkanit ruovttus 3: Ovdánanságastallan, masa buohkat leat bures ráhkkanan.	1. Oahppe ja åhpadiddje / gárvedibme 2. Oahppe / æjgádagárvedibme sijdan 3. Åvddånahttemságastallam, gárvedum juohkkahattjajs.
Oahppi ja oahpaheaddji	Oahppe ja åhpadiddje
Mánáidskuvllas vedjet jo oahppit leat dan mađe rávvásat ahte sáhttet oassálastit ovdánanságastallama ráhkkaneamis.	Juo mánájskåvlån máhtti oahppe liehket gárvvása oassálastátjit åvddånahttemságastallama gárvedimen.
Nuoraidskuvllas leat luohkkáráđđečoahkkimii várrejuvvon sierra diimmut, mat sáhttet geavahuvvot dánlágan ráhkkanemiide.	Nuorajskåvlån la máhttelis ságastallamijt klássarádetijmajn gárvedit.
Man birra háliidit oahppit ságastallat ?	Man birra hálijdi oahppe ságastallamin giehttot ?
Ovttasráđiid oahpaheaddjiin sáhttet gávnnahit heivvolaš fáttáid.	Aktan åhpadiddjijn máhtti oahppe hiebalgis tiemáv gávnnat.
5. ja 8. cehkiid oahppit oaivvildit ovdánanságastallama birra earret eará dán:	Oahppe 5. ja 8. klássajn dáv miejnniji åvddånahttemságastallama birra:
• Oahppi ferte beassat oassálastit ovdánanságastallamis,	• Oahppe hæhttu åvddånahttemságastallamij
sutnje han dat gullá.	oassálasstet, suv birra ham ságastalli.
• Deaivvadeapmi galggašii bistit unnimusat 30	• Ságastallam bierri vihpat binnemusát 30
minuhta, amas šaddat doapmamuš, ja buohkat besset hállat.	minuhta, váj e dárbaha diertjestit, ja váj juohkkahasj bæssá sáhkadit.
• Buorre lea beassat ráhkkanit ságastallamii.	• Ájnas le ságastallamav gárvedit. Ájnas la
• Deaŧalaš lea beassat iežas buohtastahttit	ietjajnis buohtastahttet, ij dåj iehtjádij.
iežainis, iige geainnage earáin.	• Suohtas le positijvalasj diededimijt åhpadiddjes
• Somá lea buriid sániid gullat oahpaheaddjis.	oadtjot.
• Heahpat gal lea gullat go oahpaheaddji rábmo	• Muhtemláhkáj skámádav gå åhpadiddje mujsta
mu, muhto somá gal maid lei !	rámmpu, valla huoman suohtas.
• Deaŧalaš lea ságastallat das mii lea positiiva,	• Ájnas la sáhkadit dan birra mij buoragijt doajmmá, valla vierttip aj
das mii manná bures, muhto olmmoš han ferte maid duoddut gullat dan mii lea heittot.	giehttot dan birra mij ij la nav hávsske.
• Čoddagis dovdo go ságastallat dan birra mii ii leat nu vuogas.	• Tjiebedin báktjasav oadtju gå sáhkat juoŋga birra mij ij la nav hávsske.
Go oahppi diehtá mii ságastallamis galgá dáhpáhuvvat, de dat buktá oadjebasvuođa.	Oahppe dåbddå jasskavuodav gå ságastallama sisanov dåbddå.
Oahppiságastallamis, oahpaheaddji ja oahppi gaskasaš ságastallamis, sáhttiba ráhkkanit ovdánanságastallamii.	Oahppeságastallamin, ságastallamin oahppe ja åhpadiddje gaskan, le máhttelis åvddånahttemságsatallamav gárvedit.
Das sáhttá oahppi oažžut veahki mo galgá iežas árvvoštallat sihke fágalaš ja sosiálalaš ovdáneami hárrái, ja mo son hálddaša iešguđetlágan bargovugiid.	Dalloj máhttá oahppe viehkev oadtjot ietjas árvustalátjit, gåktu skåvlån doajmmá ja åvddån, fágalattjat ja sosialalattjat, ja gåktu rijbbá duojna dájna barggamvuogijn.
Ságastallamis galggašeigga maid ságastit das maid oahppi oaivvilda iežas oahppama hárrái.	Ságastallamin bierri aj giehttot majt oahppe ietjas oahppama birra ájádallá.
Lea go mihkkege mii galggašii leat earáláhkai skuvllas dahje ruovttus, vai oahppan ja ovdáneapmi buorránivčče ?	Le gus mige majt lulujma ietjájduhttet sijdan jali skåvlån, vaj oahppe oahppam ja åvddånahttem lij bárránit ?
Oahppi ja oahpaheaddji ráhkkaneaba mo dán galggašii buktit ovdan ovdánanságastallamis.	Oahppe ja åhpadiddje gárvedibá gåktu dáv åvdedit åvddånahttemságastallamin.
Ovttas sáhttiba hábmet ođđa mihttomeriid maid oahppi galgá boahtte áigodagas juksat.	Aktan ájádallaba gåktu oahppe galggá åvddålijguovlluj barggat.
Dánlágan oahppioassálastin sáhttá leat movttiidahtti.	Dákkir barggamvuohke
Go oahppi šaddá boarrásat, de sáhttá leat ávkkálaš geavahit fágalaš ja sosiálalaš ovdáneami iešárvvoštallanskovi.	Gå oahppe stuorrán, de soajttá liehket ávkálasj adnet iesjárvustallamsjiemáv fágalasj ja sosialalasj åvddånibmáj.
Devdojuvvon skovvi lea buorre doarjja go oahpaheaddjiin ságastallá.	Dievdedum sjiebmá le buorre álggo ságastallamij åhpadiddje siegen.
Dánlágan skovi sáhttá maiddái geavahit ovdánanságastallamis.	Sæmmilágásj sjiemáv le aj máhttelis åvddånahttemságastallamin adnet.
Oahppi ja váhnemat	Oahppe ja æjgáda
Go oahppi ja váhnemat dovdet ságastallama sisdoalu, de sáhttet maiddái ráhkkanit deaivvadeapmái.	Gå oahppe ja æjgáda dåbddi ságastallama sisanov, de máhtti ietjasa gárvedit tjåhkanibmáj.
Ráhkkaneami álkidahttin dihtii sáhttá oahpaheaddji sáddet čállosa mas jearrá mo oahppi lea ovdánan maŋimuš áiggi.	Viehkken gárvedimijda máhttá åhpadiddje sáddit tjállusav gatjálvisáj oahppe åvddånime hárráj maŋemus ájgij.
Sáhttá omd. jearrat:	Máhttá gatjádit duola dagu:
• Guđe fágaid orut iežat mielas hálddašeamen bures ?	• Makkir fágajn duv mielas, buoremusát rijba ?
• Makkár bargovugiide liikot ?	• Makkir barggovuogijda buoremusát lijkku ?
• Geainna ovttastalat skuvllas ?	• Gen siegen la skåvlån ?
• Maid don liikot bargat friddjabottuin ?	• Majt buoremusát lijkku friddjabåttåj dahkat ?
Go ovdánanságastallan ráhkkanahtto, de dat sihkkarastá ahte ságastallan geavahuvvo dasa mii lea deaŧaleamos; ovdánahttit oahppi ja movttiidahttit su hálddašit daid hástalusaid mat bohtet su guovdu skuvlaáiggis.	Gárvedit åvddånahttemságastallamav tjårggi vaj ságastallam aneduvvá dasi mij le ájnnasamos; viehkedit oahppev ja måvtåstuhttet suv daj hásstalusájda majt skåvlån oadtju.
Go bures lea ráhkkanan, de dat duddjo positiiva vuordámušaid ja oadjebasvuođa daidda geat galget deaivvadit.	Gå buoragit gárvet de oadtju positijvalasj vuorddemusájt ja buorre birrasav juohkkahattjaj.
ORGANISEREN JA VUOĐĐU	ORGANISERIM JA BIRÁS
Bovdehus	Gåhttjom
Muhtun skuvllain dollet ain ovdánanságastallamiid eahketbeaivve dahje eahkedis, muhto eanet ahte eanet skuvllat geahččalit doallat ságastallamiid beaivet.	Muhtem skåvlå ájn åvddånahttemságastallamijt iehketbiejvijt jali iehkedijt tjadádi, valla ienep gå avtan skåvlån gæhttjali ságastallamijt tjadádit skåvllåájge.
Sihke oahpaheaddji ja váhnemat fertejit iežaset geahččalit heivehaddat nu ahte ovttas gávnnahit heivvolaš ságastallanáiggi.	Åhpadiddje ja aj æjgáda hæhttuji máhttet ságastallamav sjáhtalit gå galggi ájgev mierriedit.
Muhto skuvllas lea geatnegasvuohta láhčit dili nu ahte buot váhnemat sáhttet Ovdánanságastallama bovdehus ferte sáddejuvvot ruovttuide buori áiggis.	Valla skåvllå le vælggogis sjiehtadit ájgev vaj æjgáda máhtti boahtet.
Juohke oahppi sáhtášii ieš bovdet váhnemiiddis.	Gudi oassalassti li: æjgáda, oahppe ja åhpadiddje.
Ovttasráđiid oahpaheaddjiin gávnnaheaba heivvolaš áiggi ja sáddeba persovnnalaš bovdehusa ruoktot.	Varrudagá Gåhttjom åvddånahttemságastallamij hæhttu ájge bále sijddaj sáddiduvvat.
Eará háviid sáhttá gis leat ávkkáleamos sáddet oktasaš bovdehusa luohká váhnemiidda masa sáhttet merket heivvolaš áiggi.	Ietjá bále le soajttá buoremus sáddit aktisasj gåhttjomav æjgádijda klássan gånnå máhtti sárgestit goassa sihti ságastallamav.
Nugo ovdalaččas namuhuvvon, de lea dál dábálaš ahte oahppi oassálastá ságastallamis 2. dahje 3. luohká rájes.	Dagu åvdebu nammadum, de le dábálasj oahppáj oassálasstet ságastallamij juo gå vádtsá 2. jali 3. dásen.
Ávkkálaš lea go oahppi ieš beassá oassálastit, muhto ollesolbmuin soaitá muhtumin leat dárbu ságastallat sierra.	Ávkálasj le jus oahppe oassálasstá, valla muhttijn le ållessjattugijda dárbbo aktan ságastit gå máná ælla lahkusin.
Veadjá dahkat buori jos ollesolbmot deaivvadit oktii jagis mánáid haga.	Ihkap ållessjattuga máhtti akti jahkáj æjvvali ságastalátjit galluga.
Muhtun váhnemiid oaivilat dasa ahte geat galggašedje oassálastit ságastallamis:	Muhtem æjgádij mielas galggi dá ulmutja oassálasstet ságastallamin:
• Dáidá leat buorre muhtumin deaivvadit maiddái mánáid haga.	• Buoragit doajmmá ságastallamijn gå máná e oassálasste.
• Álkit lea ságastallat váttes áššiid birra mánáid gulakeahttá.	• Giehpebuv le sáhkadit gássjelis ássjij birra gå máná e oassálasste.
• Muhtun háviid háliidivččiimet ságastallat dakkár áššiid birra maid mánát	• Muhttijn sihtap ságastallat juoŋga birra gå máná e oassálasste.
• Buorre go oahppi lea mielde, dalle sii sáhttet gullat sihke buriid ja heajos	• Buorre le gå oahppe oassálasstá, de oadtju rámpov ja aj nievrep ságajt
beliid.	gullat.
• Buoremus dieđuid oažžu dalle go buohkat leat das: oahppi, váhnemat ja	• Diedo buoremusát juogeduvvi gå juohkkahattja oassálassti; oahppe,
oahpaheaddji.	æjgáda ja åhpadiddje.
Bovdehusas berre oidnot mii ovdánanságastallama sisdoallu lea ja geat galget deaivvadit.	Gåhttjomin bierri tjuodtjot mij galggá åvddånahttemságastallama sisadno, ja gudi galggi oassálasstet.
Latnja	Ladnja
Luohkkálatnja lea heivvolaš sadji oahpaheaddjái, oahppái ja váhnemiidda deaivvadit.	Klássaladnja buoragit hiehpá tjåhkanibmáj åhpadiddje, oahppe ja æjgádij gaskan.
Dáidá leat buorre deaivvadit máná bargolanjas ja oaidnit su bargosaji, tevnnegiid ja eará oahppibargguid.	Luluj ávkken liehket oahppe barggosajen tjåhkanit, gehtjatjit barggamsajev, sárggomijt jali ietjá skåvllåbargojt.
Sáhtášii maid geavahit eará lanjaid doallat ovdánanságastallama, omd. joavkolanja dahje skuvlagirjerádjosa.	Máhttelis le ietjá lanjájt adnet åvddånahttemságastallamij, duola dagu juogoslanjáv jali skåvllågirjjevuorkáv.
Latnja ferte bures heivet ságastallat vuđolaččat ja muosálaččat.	Lanján hæhttu liehket máhttelis buoragijt ja ráfen ságastallat.
Beroškeahttá lanjas, de lea lunddolaš organiseret ságastallama nu ahte váhnemat, oahppi ja oahpaheaddji čohkkájit seamma beavddi birra.	Luondulasj le æjgáda, oahppe ja åhpadiddje sæmmi bievde birra tjåhkkåhi gå ságastalli.
Geavatlaš bealli galgá čájehit ahte ságatallanguimmežat galget dovdat iežaset ovttaárvosažžan.	Praktihkalasj organiserim galggá tjielggasit vuosedit divna oassálasste ságastallamin li avtaárvvusasj oassálasste.
Áigi	Ájgge
Ovdánanságastallama ii galgga heittot áigi ja hoahppu stivret.	Åvddånahttemságastallamin galggap astot ságastallat.
Buohkat galget beassat hállat.	Juohkkahasj hæhttu oadtjot javllat majt sihtá.
Loahpahettiin de ferte leat áigi čoahkkáigeassit ságastallama ja hábmet mihttomeriid boahtte áigodahkii.	Tjåhkanime låhpan galggá liehket assto tjoahkkájgæsátjit ja hábbmitjit ulmijt åvddålijguovlluj.
Olu váhnemat háliidit geavahit unnimusat 30 minuhta dánlágan ságastallamiidda.	Moattes æjgádijs javlli sij sihti edesik 30 minuhtajt dákkir ságastallamij.
Iskkadeapmi váhnemiid gaskkas muitala maid muhtumat oaivvildit ságastallanáiggis:	Guorradallamin æjgádij gaskan javllin muhtema návti tjåhkanime ájge birra:
• Guhkidehket ságastallama 30 minuhttii, de ii dárbbaš ballat	• Guhkedit ságastallamav 30 minuhttaj, vaj oadtjop buorre astov, ja
geavaheames menddo guhkes áiggi, ja oahpaheaddjit eai dárbbaš maŋŋánit	åhpadiddje ij dárbaha gåktuk maŋŋunit.
• Sávvet guhkebuš áiggi go 30 minuhta	• Sihtap guhkep ájgev gå 30 minuhta.
• Go buohkat galggažit ollet dadjat maidege, de lea dárbu unnimusat 30	• Jus juohkkahasj galggá javllat majt sihtá le dárbbo binnemusát 30
minuhttii.	minuhtajda.
Jođiheaddjit	Njunnjusj
Dávjjimusat lea lunddolaš ahte oahpaheaddji jođiha ságastallama.	Álu le luondulasj åhpadiddjáj ságastallamav jådedit.
Ságastallama ráhkkanettiin sáhttá oahpaheaddji ja oahppi šiehtadit goabbá galgá maid váldit ovdan, ja soaitá vel oahppi ieš sáhttit váldit ovddasvástádusa jođihit muhtun ságastallanosiid.	Gå ságastallamav gárvedibá máhtteba oahppe ja åhpadiddje guorrasit goabbá galggá majt åvdedit ságastallamin, ja ihkap oahppe jådet oasev ságastallamis.
Oahpaheaddjit geat leat geahččalan oahppijođiheami, leat vásihan ahte dat lea hui ávkkálaš oahppi ovdáneapmái, muhto dat gis mielddisbuktá ahte ráhkkananbargu guhku sihke oahppái ja oahpaheaddjái.	Åhpadiddje gudi lij dibddám oahppijt ságastallamav jådedit, li åtsådallam oahppe le ålov oahppam, vájku li guhkep ájgev dárbaham gárvedattijn gå buohtastahttá dábálasj tjadádime hárráj.
SÁGASTALLAMA SISDOALLU	SÁGASTALLAMA SISADNO
Maŋosgeahčasteapmi	Maŋus gehtjastit
Ovdánanságastallan galgá leat ráhkkanahtton deaivvadeapmi skuvlla ja ruovttu gaskka, ja deaivvadeami fáttát fertejit leat mearriduvvon.	Åvddånahttemságastallam galggá liehket plánidum ságastallam skåvlå ja sijda gaskan, ja tiebmá hæhttu gárveduvvat ságastallama åvddåla.
Sáhttá leat vuogas álggahettiin geahčastit mihttomeriid maid mannan deaivvadeamis mearridedje.	Máhttá ávkken liehket jus ságastallama álgon máhttsi åvdep ságastallamij, ja gæhttji gåktu oahppe le åvddånam dalutjis.
Mo lea ovdáneapmi leamaš maŋimuš áigodagas ?	Le oahppe jåksåm dajt mierijt majt åvdep tjåhkanimen oattjoj ?
Lea go oahppi juksan šihttojuvvon mihttomeriid ?	Lidjin miere ávkálattja oahppe åvddånahttemij ?
Oahppi, váhnemat ja oahpaheaddji árvvoštallet bohtosiid, ja bidjet fas ovttas ođđa mihttomeriid boahttevaš áigodahkii.	Oahppe, æjgáda ja åhpadiddje árvvustalli båhtusijt ja sjiehtadi ådå mierijt oahppáj.
Ovdánanmihttomearit	Åvddånahttemulme
Vuođđoskuvllas leat olu oktasaš oahpahusmihttomearit, sihke fágalaččat ja sosiálalaččat.	Vuodoskåvlån li moadda aktisasj ulme åhpadibmáj, fágalattjat ja aj sosialalattjat.
Mihttomearit čilgejit maid oahppi galgá oahppat iešguđet dásis.	Ulme vuosedi majt oahppe galggá oahppat juohkka dásen.
Ovdánanságastallamis ferte de geahčadit maid oahppi hálddaša.	Åvddånahttemságastallamin viertti guoradallat majna oahppe rijbat.
Maid oahppi ieš oaivvilda ?	Majt miejnni oahppe iesj ?
Ovttas oahpaheaddjiinis ja váhnemiidisguin sáhttá oahppi bidjat ođđa mihttomeriid olahit.	Aktan åhpadiddjijn máhttá oahppe sjiehtadit ådå ulmijt åvddålijguovlluj.
Mihttomearit galget bidjat oahppái gáibádusaid, muhto maiddái oahpaheaddjái ja váhnemiidda čuovvolit.	Ulme galggi gájbbadusájt buktet oahppáj, valla aj gájbbádusájt oatsodibmáj æjgádijs ja åhpadiddjijs.
Ovdánanmihttomeari galgá sáhttit mihtidit, ja oahppi ja váhnemat fertejit skuvlla váccidettiin diehtit ahte lea go mihttomearri olámuttos.	Åvddånahttemulmev hæhttu dåhkkit mihttit, ja oahppe ja æjgáda hæhttuji agev diehtet jus ulmme le jåvsådahtte.
Mihttomearri	AKTISASJBARGGO (buojkulvisá) Ulmme:
Oassemihttomeriid	Buojkulvisá oasseulmijda:
• Oahppi doallá	• Oahppe dåjmalattjat barggá aktisasjbargujn
šiehtadusaid Ovdánanmihttomearit fertejit čatnasit dihto fágaide dahje dihto bargobihtáide maid oahppi galgá dahkat.	• Oahppe sjiehtadusájt tjuovvu Åvddånahttemmiere máhtti aj tjanáduvvat ájnegis fágaj jali ájnegis dahkamussaj majna oahppe galggá barggat.
Mihttomearit sáhttet maiddái čatnasit bargovugiide ja máhttimii dahje sosiálalaš doaibmamii, nugo máhttit earáiguin ovttastallat.	Ulme máhtti aj liehket barggamvuogij ja máhtudagáj birra, jali ienep sosialalasj hámijn, dagu buktet iehtjádij aktisattjat barggat.
Geavaheadnot mat ovttasbarggu ovdánanovdamearkan.	Dálla galggap aktisasjbargov gæhttjat åvddånimsuorggen.
Máhttit hálddašit ovttasbarggu lea deaŧalaš dasa mo oahppi doaibmá sihke fágalaččat ja sosiálalaččat, sihke skuvllas ja bargoeallimis go dat áigi boahtá.	Ájnas le oahppáj máhttet aktisattjat barggat jus galggá buoragit doajmmat fágalatjat ja sosialalattjat, skåvlån ja maŋŋela gå barggagoahtá.
Skuvllas oahppi galgá bargat ovttas earáiguin, sihke guvttiid guvttiid ja joavkkuin.	Skåvlån galggá oahppe aktisattjat barggat iehtjádij, guovtes aktan ja aj juohkusijn.
Sii galget oahppat bargat iešguđetlágan bargovugiid mielde nugo ovdamearkka dihtii prošeaktabarggu.	Oahppe galggi oahppat duov dáv barggamvuogev duola dagu prosjæktabargov.
Danin lea áibbas dárbbašlaš máhttit ovttasbargat.	Dan diehti hæhttuji oahppe buktet aktisattjat barggat.
Guđet oassemihttomearit fertejit devdojuvvot duddjot buori ovttasbarggu ?	Makkir oasseulmijt hæhttu ållidit jus galggá buorre aktisasjbarggo ?
Maiddái oahppiide ja váhnemiidda lea hui deaŧalaš diehtit mat leat dihto ovdánanmihttomeari oassemihttomearit.	Ájnas le oahppe ja æjgáda dåbddi oasseulmijt mierredum åvddånahttemulmmen.
Oahppi galgá oahppat dovdat maid ovttasbargu-doaba mearkkaša, ja de oažžut veahki oaidnit mo son doaibmá mihttomeriid ektui.	Oahppe hæhttu oahppat mij la aktisasjbargo sisadno, ja viehkev oadtjot gehtjatjit gåktu doajmmá ulmij hárráj.
Ovdánanmihttomearit galget heivehuvvot juohke oahppái.	Åvddånahttemulme galggi hiebaduvvat juohkka ájnegis oahppáj.
Oahppit geat rahčet, sáhttet dovdat váttisin jos sin buohtastahttet oahppiiguin geat leat čeahpit.	Oahppijda gudi ælla nav smidá, soajttá sjaddat gássjel jus galggi buohtastahteduvvat oahppij gudi li smidásappo.
Jos oktasaš mihttomearit ja oassemihttomearit deattuhuvvojit menddo sakka, de sáhttet oahppit dovdat iežaset heajubun, ja dat sáhttá goazahit ovdáneami.	Jus biedjá dættov aktisasj ulmmáj ja oasseulmijda, de soajttá oahppe dåbddå ietjas tjuorbben, mij ij la buorre åvddånahttema hárráj.
Ovdánanságastallamis galgá boahtit ovdan mo oahppi doaibmá ja mo ovdáneapmi lea oahppi návccaid ektui.	Åvddånahttemságastallamin hæhttup duodastit gåktu oahppe doajmmá ja gåktu åvddån ietjas máhtukvuodaj hárráj.
Ovdánanságastallan galgá leat deaivvadeapmi mas oahppi movttáska bargat juvssahahtti ovdánamihttomeriid olahit.	Åvddånahttemságastallam galggá liehket tjåhkanibme gånnå måvtåstahttep bargatjit almma åvddånahttemulmij vuosstij.
Oahppi gelbbolašvuohta	Oahppe máhtudáhka
Skuvlla mihttomearri lea ovttas ruovttuin ovdánahttit oahppiid gelbbolašvuođa máŋgga dáfus, mas olmmoš ieš lea guovddážis.	Skåvlå ulmme aktan sijdajn le åvddånahttet oahppe ållåsasj máhtudagáv, gånnå ålles almasj le guovdátjin.
Skuvla galgá leat báiki gos oahppá ja loaktá.	Skåvlån galggá oahppe soapptsot ja oahppat.
Oahppan mearkkaša ahte oahppi galgá hukset máhtolašvuođa iešguđet fágas.	Åhpadimen galggá oahppe oahppat juohkka fágan.
Lassin máhttit muitalit ođđa dieđuid, de galgá oahppi máhttit jurddašit iešheanalis ja geavahit dán máhtolašvuođa skuvlabargguin, ruovttus ja boahttevaš bargoeallimis.	Duodden máhtudagáv ådåsis anátjit, de galggá oahppe aj oahppat ájádallat dan birra ja adnet dav skåvlån, sijdan ja maŋŋela barggoiellemin.
Dánáigge oahppit ožžot stuorát ovddasvástádusa iežaset oahppamii ja ovdáneapmái.	Oahppe oadtju uddni stuoráp åvdåsvásstadusáv ietjas oahppamis ja åvddånimes.
Dađistaga eanet skuvllat geavahišgohtet bargoplánaid, bargovuogi mii mearkkaša ahte oahppi eanet ferte ieš ráhkkanahttit ja gergehit bargobihtáid.	Ienep gå avtan skåvlån barggoplánajt adnegåhti, ja dákkár barggamvuohke rávkká vaj oahppe iesj dahkamusájt pláni ja tjadát.
Dalle oahppit dárbbašit máhttit geavahit máŋggalágan bargovugiid ja bargomálliid.	Dan diehti dárbaj oahppe máhtov duon dán barggamvuoge birra.
Oahppi dárbbaša maid máhttit oaidnit mo son doaibmá.	Oahppe hæhttu aj buoragit dádjadit gåktu sån doajmmá.
Maid mearkkaša váldit ovddasvástádusa iežas oahppamii ?	Majt sihtá javllat åvdåsvásstádusáv válldet ietjas oahppamis ?
Dat sáhttá leat deaŧalaš gažaldat digaštallat oahppiin ja váhnemiiguin ovdánanságastallamis.	Åvddånahttemságastallamin máhttá dat liehket ávkálasj ássjen man birra ságastallat.
Mo oahppi orru iežas mielas váldimin ovddasvástádusa iežas oahppamii ?	Gåktu jáhkká oahppe sån iesj válldá åvdåsvásstádusáv ietjas oahppamis ?
Lassin fágalaš ovdáneapmái ja bargovugiid oahppamii, de galgá oahppi maiddái máhttit ja diehtigoahtit mo son doaibmá earáiguin ovttas.	Duodden fágalasj åvddånibmáj ja barggamvuohkeoahppamij, hæhttu oahppe aj åvddånahttet máhtojt gåktu iehtjádij siegen doajmmat.
Dán sosiálalaš máhtolašvuođa galgá oahppi máhttit geavahit buoremus lági mielde earáiguin ovttastaladettiin ja ovttasdoaimmadettiin.	Dáv sosiálalasj máhtov hæhttu oahppe oahppat ja adnet sæbrástallamin ja aktisasjbargon.
Loaktimis sáhttá oaidnit mo oahppi doaibmá sosiálalaččat.	Gåktu oahppe soapptsu vuoset gåktu oahppe doajmmá sosiálalattjat.
Danin leage deaŧalaš jearrat oahppis ahte mo sus lea skuvllas.	Dan diehti le ájnas oahppes gatjádit gåktu skåvlån soapptsu.
Dovdá go iežas oadjebassan luohkká- ja skuvlabirrasis ?	Soapptsu gus klássan ja skåvlån ?
Dovdá go oahppi ahte oahpaheaddjit ja eará oahppit atnet árvvus su ?	Boahtá gus ájgás åhpadiddjij ja guojmmeoahppij ?
Lea go oahppi čeahppi árvvusatnit earáid ?	Le gus oahppe smidá árvvon anátjit nuppijt ?
Fágalaš ovdáneapmi	Fágalasj åvddånahttem
Go fágalaš nanusmahttimis lea sáhka, de ferte álgit bargat das mo oahppi doaibmá iešguđet fágas.	Fágalasj åvddånimen le ájnas gæhttjat gåktu oahppe doajmmá ájnegis fágajn.
Ovdánanságastallamis fertejit oahppi ja váhnemat oažžut diehtit man muttus oahppi lea máhtolašvuođa dáfus dihto fága mihttomeriid ja oassemihttomeriid ektui.	Åvddånahttemságastallamin bierriji oahppe ja æjgáda diedojt oadtjot oahppe máhtudagá birra juohkka fágan ulmij ja oasseulmij gáktuj.
Mánáidskuvllas boahtá dát oidnosii go oahppi árvvoštallojuvvo árvosániid attekeahttá.	Mánájskåvlån árvustalli dáv máhtov karakteraj dagi.
Nuoraidskuvllas ovttaskasbargobihtát ja termiidnaárvosánit addet muhtun muddui dieđu man muddui oahppi hálddaša fága.	Nuorajskåvlån karáktera dahkamusájn ja gávddakaraktera vuosedi oahppe máhtudagáv juohkka ájnna fágan.
Seamma deaŧalaš lea árvosániid lassin maiddái čilget bohtosiid dárkileappot ja bagadit.	Huoman le gal ájnas váj káráktera tjielggiduvvi ja oahppe bagáduvvá.
Dá lea ovdamearka mo sámegiel oahpaheaddji árvvoštallá nuoraidskuvlla oahppi:	Dála tjuovvu buojkulvis diededibmáj dároåhpadiddjes oahppáj nuorajskåvlån:
Dus leat ollu buorit dieđut teavsttastat girječálli birra.	Dån ålov diedá ja tjálá duv tjállusin tjálle birra.
Buorre go leat siteren girjjiin ja dan maid čálli ieš lea dadjan.	Buorre gå aná sitáhtajt girjijs ja majt tjálle iesj le javllam.
Teaksta lea guhkkodaga dáfus buorre, ja don hálddašat juohkima bures.	Buorre gå ålov tjálá, ja dån buoragijt tevstav åsijda juogá.
Buorre ! Dus leat muhtun čállinmeattáhusat, ja don fertet erenoamážit bargat dássemolsumiin.	Dujna lij nágin tjállemvige, ja hæhttu sierraláhkáj tsæhkkáj barggat.
Lean čálistan moadde mearkkašumi ravdii.	Lev nágin kommentárajt sijddobælláj tjállám.
Loga daid ja geahča kursagirjjis s. 14.	Lågå dajt ja gehtja låhkåmgirjen b. 140.
Geavat njálmmálaš giela gullat dássemolsuma.	Mujte aj mierkkit njuolggahålan.
Dát lea erenoamáš deaŧalaš jos oahppi atná muhtun fága dahje fágasuorggi váttisin.	Dát le sierraláhkáj ájnas jus oahppen lij gássjelisvuoda fágajn jali fáhkasuorgen.
• Bijat go mihttomeriid	• Li gus dujna ulme gå barga ?
• Lea go dus buot	• Le gus dujna gájkka nævo majt dárbaha ?
• Barggat go buot	• Dagá gus dajt bargojt massta la åvdåsvásstádusáv oadtjum ?
OVDDASVÁSTÁDUS IEŽAT OAHPPAMII (II.)	ÅVDÅSVÁSSTÁDUS IETJAS OAHPPAMA ÅVDÅS (II.)
(ovdamearka)	(buojkulvis)
• Leat go ráhkkanan skuvlabargui ?	• Le gå gárves skåvllåbargguj ?
• Leat go fuolalaš oahpahusas ?	• Tjuovo gus gå åhpaduvvá ?
Lea go oahppis omd. váttisvuođat fágain, vai ii go son bargga doarvái buoridit bohtosiid ?	Le gus oahppen gásjelisvuoda fágan, váj nievres båhtusijt oadtju dan diehti gå ij nuohkásav barga ?
Maid oahppi ieš oaivvilda ?	Majt oahppe iesj miejnni ?
Sáhttá go skuvlla oahpahusa ja veahki heivehit buorebut ?	Máhttá åhpadibme ja viehkke skåvlån buorebut doajmmat ?
Dáid gažaldagaiguin sáhttá leat ávkkálaš bargat ovdánanságastallamis.	Dá gatjálvisá máhtti ávkken liehket gå barggagåhti åvddånahttemságastallamijn.
Mađe boarrásat oahppi lea, dađe buorebut máhttá ieš oaidnit mo son doaibmá.	Dadi vuorrasap oahppe le, dadi buorebut dádjat gåktu iesj doajmmá.
Maiddái lea ávkkálaš geahčadit mo váhnemat sáhttet veahkehit máná ovdánit.	Ávkken le aj gæhttjat gåktu æjgáda máhtti viehkedit vijdábut åvddånahttemin.
Sosiálalaš ovdáneapmi	Sosiálalasj åvddånahttem
Skuvllas leat máŋga njuolggadus- ja norbmačoakkáldaga maid skuvla háliida ahte oahppi olaha ja doahttala.	Skåvlån lij moadda mærrádusá ja njuolgadusá man vuosstij sihti oahppe galggi åvddånit ja majt sihti oahppe galggi tjuovvot.
Dánlágan njuolggadus- ja norbmačoakkáldagat duddjojit buriid guottuid ja daid vuođul hábmejuvvo oadjebas skuvlabiras ja daid galggašedje oahppi, váhnemat ja skuvla ráhkadit ovttas.	Dákkir mærrádusajs ja njuolgadusájs badjáni guotto ma li buore skåvllåbirrásij, ja oahppe, æjgáda ja åhpadiddje bierriji dajt aktan gávnadit.
Oahppi ferte oahppat mo su láhttenvuogit ja dagut váikkuhit eará oahppiide ja luohkká- ja skuvlabirrasii.	Oahppe hæhttu oahppat gåktu suv dábe ja dåmadimvuoge bájnni klássa- ja skåvllåbirrusav.
Deaŧalaš lea ahte oahppi oahppá bidjat rájáid go son dovdá ahte son ii adnojuvvo árvvus.	Ájnas le aj oahppáj oahppat mierijt biedjat goassa dåbddå ij iehtjádijs vieleduvá.
Nugo ovdalaččas namuhuvvon, de fágalaš ja sosiálalaš ovdáneapmi dáhpáhuvvá ovttasdoaibmama ja ovttasbarggu máhtolašvuođa vuođul.	Gåktu åvdebut lip nammadam de le máhtudahka aktan doajmmat ja aktisattjat barggat vuodon sosiálalasj ja adjáj fágalasj åvddånibmáj.
Árvvusatnin ja gierdilvuohta leat eará doahpagat mat čatnasit dása.	Iehtjádijt árvvon adnet ja gierddisvuohta libá aj ájnnasa dási.
Maid doahpagat mearkkašit ?	Mij la dáj moalgedimij sisadno ?
Ja mo sáhttá oahppi doaibmat bures ja ovdánit árvvusatnima ja gierdilvuođa dáfus ?	Ja gåktu máhttá oahppe åvddånit viehkedime ja gierddisuovda hárráj ?
Doahpagiid ferte oassemihttomeriid vuođul čielggadit ja ovdamearkkaid bokte čilget.	Buojkuldagá hæhttuji tjielggiduvvat oasseulmij baktu.
Maiddái dás sáhtášii geavahit árvvoštallanskovi.	Dánna aj le máhttelis árvustallamsjiemáv adnet.
Guđiid ovdánanmihttomeriid sáhttá oahppi geahččalit olahit go lea sáhka árvvusatnimis ja gierdilvuođas ?	Makkir oasseulmijda máhttá oahppe rahtjat gå le sáhka vieledimes ja gierddisvuodas ?
Ságastallama čoahkkáigeassin ja ođđa ovdánanmihttomearit	Tjoahkkájgiessem ságastallamis ja ådå åvddånahttemulme
Bures ráhkkanahtton ovdánanságastallama čoahkkáigeasus biddjojit fágalaš ja sosiálalaš ovdánanmihttomearit boahtte áigodaga várás.	Buorre ságastallamin le tjoahkkájgæsos gånnå sjiehtat ådå sosiálalasj ja fágalasj åvddånahttemulmijt boahtte barggoájggegávddaj.
• Oahppi dohkkeha earáid	• Oahppe iehtjádij
iešvuođalágiid Čoahkkáigeassu sáhttá leat sihke njálmmálaččat ja čálalaččat, muhto jos mihttomearit ležžet deaŧalaččat oahppi boahttevaš ovdáneapmái, de daid galggašii čállit.	Tjoahkkájgæsos máhttá liehket juogu tjálalattjat jali njálmálattjat, valla jus ulme lij ájnnasa oahppe åvddånibmáj le buoremus tjálalattjat.
Go jo lea sáhka oahppi ovdáneamis, de son ferte aktiivvalaččat leat mielde válljemin ovdánanmihttomeriid, maiddái daid mat galget leat čálalaččat.	Gå le oahppe åvddånahttema birra sáhka, bierri sån aktijvalattjat oassálasstet gå åvddånahttemulmijt sjiehtat, aj dajt ulmij hárráj ma galggi tjálalattjat liehket.
Mihttomearit fertejit leat dušše moadde ja konkrehta.	Ulme hæhttuji liehket gallegahttja ja oane.
Dábálaččat lea doarvái guovtti golmma mihttomearis.	Álu la nuoges guovtijn jali gålmåjn ulmijn.
Dalle lea álkit buohkaide oaidnit ahte olaha go oahppi mihttomeriid vai ii.	Nav la álkkep vuojnnet jus oahppe åvddån váj ij.
Šiehtadusa mihttomearri sáhttá maiddái leat ahte oahpaheaddji ja/dahje váhnemat váruhit mihttomeriid olahit.	Máhtti aj sjiehtadit jus oahppe galggá oatsoduvvat åhpadiddjes váj / jali æjgádijs.
Oahppi, váhnemat ja skuvla juogadit ovddasvástádusa	Gåktu åvdåsvásstádusáv juohket oahppe, æjgádij ja skåvlå gaskan
Čoahkkáigeasedettiin lea lunddolaš boahtit ovttaide ahte geas lea váldoovddasvástádus váruhit ahte iešguđet mihttomearri olahuvvo.	Tjoahkkájgiessemin le luondulasj guorrasit gænna l oajvveåvdåsvásstádus gåtsedit juohkka ájnna ulmev.
Ovddasvástádus galggašii juogaduvvot oahppi, skuvlla ja váhnemiid gaskka.	Åvdåsvásstádusáv máhttá ja bierri juohket oahppe, skåvlå ja æjgádij gaskan.
Áigodaga mihttomeriid čuovvoleapmi	Gåtsedit ulmijt guovte åvddånahttemságastallama gaskan
Guovtti ovdánanságastallama gaskkas sáhttá leat ávkkálaš ahte ságastallanguimmežat doalahit oktavuođa ja gaskkohagaid addet dieđuid mo dat orru mannamin.	Ájggegávdan guovte ságastallama gaskan le ávkálasj jus oahppe, æjgáda ja åhpadiddje duolla dálla rudnali ja ånigattjat subtsasti gåktu oahppe åvddån.
Dan sáhttá dahkat čálalaččat oahppibargguid oktavuođas, oahppiidságastallama oktavuođas, e-poastta dahje telefuvnna bokte.	Dáv máhttá dahkat tjálalasj diededibmen oahppebargguj, oahppeságastallamin, e-påsta jali telefåvnå baktu.
ERENOAMÁŠ HÁSTALUSAT	SIERRALÁGÁSJ HÁSSTALUSÁ
Mánát geain leat iešguđetlágan eavttut	Máná duojna dájna máhtukvuodajn
Mánát bohtet skuvlii iešguđetlágan dárbbuiguin ja vásáhusaiguin.	Máná skåvllåj båhti duojna dájna dárbujn ja åtsådallamijn.
Láhčin dihtii dili buoremus lági mielde juohkehažžii, de lea deaŧalaš ahte váhnemat addet skuvlii dieđuid máná birra.	Jus galggá åhpadimev hiebadallat nav buoragit gå máhttelis ájnegis oahppáj, de le ájnas æjgádijda diedojt vaddet máná birra skåvllåj.
Muhtun mánáin sáhttet leat erenoamáš váttisvuođat fágaid dáfus, ja earáin gis váttisvuođat doaibmat sosiálalaččat.	Muhtem mánájn li gássjelisvuoda fágajn ja iehtjádijn li gássjelisvuoda sosiálalattjat doajmmat.
Go oahppis lea heajos gullu dahje heajos oaidnu, de dat sáhttá dagahit ahte ii loavtte, oahpa iige ovdán.	Nievrret gullat jali vuojnnet, máhttá aj hieredit oahppe suopptsomav, oahppamav ja åvddånimev.
Buorre gulahallan ja dialoga ruovttu ja skuvlla gaskka sáhttá eastadit dán dáhpáhuvvamis.	Buorre diedo ja ságastallam sijda ja skåvlå gaskan buoret dáv.
Ožžot go ovdamearkka dihtii searalaš ja čeahpeslohkki mánát doarvái hástalusaid skuvllas ?	Oadtju gus duola dagu oahppe gudi lij smidá skåvlån nuoges hásstalusájt skåvllåbiejve birán ?
Soahpameahttunvuođat ja daid čoavdin	Rijdo ja gåktu rijdojt dåmadit
Ovdánanságastallan galggašii leat positiivvalaš dáhpáhus oahppái, oahpaheaddjái ja váhnemiidda ja mas váldoáššin lea oahppi máhttin ja ovdáneapmi.	Åvddånahttemságastallam galggá liehket positivalasj guládallam oahppe, åhpadiddje ja æjgádij gaskan gånnå oajvvetjalmos le gåktu oahppe doajmmá ja suv åvddånahttem.
Ii dat mearkkaš ahte ii galgga ságastallat váttisvuođaid birra, muhto soahpameahttunvuođaid berre čoavdit sierra deaivvademiin.	Ij la gal nav ahte ep galga gássjelisvuodaj birra giehttot, valla rijdoj birra le máhttelis ietjá tjåhkanimen giehttot.
Datte leat muhtun soahpameahttunvuođat dakkárat ahte daid dárbbaša aiddo dalle čoavdit.	Muhtem rijdojt hæhttup dalága dåmadit.
Ovdánanságastallama ferte dalle maŋidit eará hávvái.	Åvddånahttemságastallamav hæhttu de ietjá bálláj sjáhtjalit.
Oahppi ja váhnemat eai galgga dárbbašit atnit issorassan boahtit ovdánanságastallamii, muhto boahtit dohko buriid vuordámušaiguin.	Oahppe ja æjgáda e galga gåvvat, valla boahtet åvddånahttemságastallamij positijvalasj vuorddemusáj.
Ovdánanságastallan ja unnitlogugielat mánát	Åvddånahttemságastallam ja unneplågogiela oahppe
Skuvlii álget iešguđege riikka ja kultuvrra mánát.	Skåvllåj båhti oahppe duot dát lándas ja kultuvras.
Máŋggakultuvrrat servodat lea addán midjiide máŋggakultuvrrat skuvlla ja nu maiddái riggásat skuvlabeaivvi.	Moattekultuvralasj sebrudak le vaddám moattekultuvralasj skåvlåv ja moatte láhkáj buorep skåvllåbiejvev.
Skuvlla ja ruovttu ovttasbargui leat boahtán ođđa hástalusat.	Skåvlå ja sijda aktisasjbargguj le ådå hásstalus sjaddam.
Skuvla gehččojuvvo iešguđetláhkai kultuvrras kultuvrii.	Vuojnno skåvllåj máhttá liehket ietjálágásj kultuvras kultuvrraj.
Norggas lea šaddagoahtán dáhpin ahte lea lagas ovttasbargu váhnemiid ja skuvlla gaskka, muhto eará kultuvrrain eai leat skuvllas ja ruovttus lagaš oktavuođat.	Vuonan le dábálattjat buorre aktisasjvuohta æjgádij ja åhpadiddje gaskan, valla muhtem kultuvrajn le vas hæjop aktisasjbarggo.
Hástalussan šaddá duddjot buori ovttasbarggu ja ovttaárvosaš gulahallama ságastallanguimmežiid gaskii, muhto dat lea dárbbašlaš sihkkarastit oahppái buori ovdáneami.	Hiebadahttet aktisasjbargov ja avtaárvvusasj ságastallamav oassálasstij gaskan, soajttá hásstálussan sjaddat, valla ájnas le aktan ságastallat oahppe åvddånahttema diehtij.
Muhtun kultuvrrain eai leat hárjánan deaivvadit skuvllain, ja váhnemat dovdet iežaset oahpaheaddji vuollásažžan.	Muhtem kultuvrajn ij la dáhpe tjåhkanimijda skåvlå ja sijda gaskan, ja æjgáda viehka ålov åhpadiddjev vieledi.
Dalle sáhttá leat váttis duddjot buori gulahallama.	Dan diehti soajttá sjaddat gássjelis buorre ságastallamav tjadádit.
Danne šaddáge dárbbašlaš geavahit vugiid oadjudit sin dánlágan deaivvademiide.	Dan diehti le ájnas buorre birrasav tjåhkanime birra hábbmit.
Go olmmoš lea smáđáhkes ja olmmošaddjái, de dalle leat buorit eavttut ahte ságastallan lihkostuvvá.	Buorremielakvuohta, rabásvuohta ja sierra væhttsásvuohta li gájbbádusá jus ságastallamijn galggá vuorbástuvvat.
Oahpaheaddjái lea deaŧalaš geahččalit áddet máná ja váhnemiid kultuvrralaš duogáža.	Åhpadiddjáj le ájnas dádjadit ja dåhkkidit máná ja æjgádij kultuvralasj duogátjav.
Muhtun háviid ferte dušše dohkkehit ahte šaddá eambbo diehtojuohkin go ságastallan.	Álu vierttip dåhkkidit jus åhpadiddje hæhttu ienebut diedojt vaddet ienni gå ságastallat.
Eará riikii dahje eará kultuvrii gullevaš olbmos sáhttet leat giellaváttisvuođat mat sáhttet goazahit gulahallama.	Ulmutja gudi ietjá lándajs ja kultuvrajs båhti, soajttá gássjelisvuodav adni gielajn. Dan diehti soajttá sjaddat gássjel ságastallat.
Mánáin ja váhnemiin geat aiddo leat fárren Norgii, leat dieđusge stuorát váttisvuođat áddet buot mii dáhpáhuvvá birrasis go sidjiide geat leat orron dáppe moadde jagi.	Mánájn ja æjgádijn gudi áttjak li Vuodnaj boahtám, li diedon stuoráp gássjelisvuoda diedoj hárráj gå siján gudi lij årrum dánna nágin jagev.
Skuvla ferte váldit ovddasvástádusa ja háhkat dulkka váhnemiidda geat dan dárbbašit.	Skåvlån le åvdåsvásstádus dålkåv åttjudit sidjij gudi dav dárbahi.
Vásáhusat čájehit ahte lea jierpmálaš geavahit dulkkaid ságastaladettiin sihke singuin geat leat oanehis áigge ássan riikkas ja singuin geat leat ássan dáppe guhká.	Skåvlån le åvdåsvásstádus dålkåv åttjudit sidjijda gudi dárbahi. Åtsådallama vuosedi luluj dárbbo dålkkåj ságastallamijn sijájn gudi dánna lij guhkev årrom ja aj sijájn gudi li áttjak boahtám.
Deaŧalaš lea ahte buot váhnemat ožžot daid dieđuid maid galget, ja ahte sis lea vejolašvuohta jearahit ja addit skuvlii dieđuid.	Ájnas le divna æjgáda oadtju dajt diedojt majt dárbahi, ja bessi gatjádit gatjálvisájt ja skåvllåj diedojt vaddet.
Eatnigielaoahpaheaddji sáhttá leat ressursan ja ovttasbargoguoibmin oahpaheaddjái, oahppái ja váhnemiidda, muhto son datte ii galggašii geavahuvvot dulkan ovdánanságastallamis.	Iednegiellaåhpadiddje skåvlån luluj liehket ressurssan ja aktisasjbarggoguojmmen åhpadiddjáj, oahppáj ja æjgádijda, valla ij la vuogas suv dålkkån adnet åvddånahttemságastallamin.
OVDÁNANSÁGASTALLAMA MOLSAŠUVVAN	IERIDIS ÅVDDÅNAHTTEMSÁGASTALLAMIN
Ságastallanhámádat molsašuvvá jagis nubbái	Ieridit ságastallamav jahkedáses nubbáj
Sihke sisdoalu ja organiserema dáfus sáhttá ovdánanságastallan molsašuvvat ovtta luohkás nubbái.	Sisadno ja jådedibme máhttá liehket ietjálágásj klássas nubbáj.
Maiddái skuvllaid gaskkas sáhttet leat erohusat.	Skåvlåj gaskan aj soajttá liehket sieradus.
Beroškeahttá luohkás dahje skuvllas, de galgá ruoktu ja skuvla ovttasbargat ovdánanságastallamiid dáfus.	Vájku luluj sieradus, galggá skåvllå ja sijdda aktisattjat barggat åvddånahttemságastallamij.
Ságastallamis lea lunddolaš deattuhit iešguđetlágan fáttáid dan mielde man luohkás oahppi lea.	Ságastallamin le luondulasj dættodit duov dáv tiemáv mij hiehpá jahkedássáj.
Ságastallamat rivdet maiddái go oahppi álgá nuoraidskuvlii.	Ságastallam aj rievddá gå oahppe nuorajskåvllåj álggá.
Lassin daidda osiide mat ovdal leat deattuhuvvon, de ođđa ságastallanfáddán šaddá árvvoštallat maiddái árvosániiguin.	Duodden dasi majt åvddåla li vuorodam, de árvustallam karakteraj baktu sjaddá ådå tiebmán ságastallamijn.
Iešguđetlágan vuogit	Variánta
Skuvllas lea dáhpin ahte sosiálalaš doaibman lea guovddážis mánáidskuvllas, ja fágalaš ovdáneapmi lea gis deaŧalaš nuoraidskuvllas.	Mánájskåvlån le dáhpe sosialalasj dåjmajt vuorodit, madin fágalasj åvddånibme le ájnnasamos nuorajskåvlån.
Ovdánanságastallamiid váldoášši lea ahte olmmoš ieš galgá leat guovddážis.	Akta oajvvemåhkke åvddånaht temságastallamijn le ålles ulmutjav tjalmostahttet.
Go dan galgá oažžut áigái, de ferte deattuhit mo oahppi doaibmá sihke sosiálalaččat ja fágalaččat.	Jus dáv galggá nahkat, de hæhttu dættov biedjat gåktu oahppe doajmmá sosialalattjat ja aj fágalattjat.
Ii datte dárbbaš buot fáttáid guoskkahit juohke ságastallamis, muhto deattuhit daid fáttáid mat leat lunddolaččat aiddo dan áigodahkii.	Ij la dárbbo juohkka tiemáv juohkka ságastallamin åvdedit, valla dættodit dav mij le luondulasj mierredum ájggegávdan.
Ovtta ságastallamis sáhttet guovddášfágat nugo sámegiella ja matematihkka leat fáddán, eará háve gis sáhttá deattuhit geavatlaš ja estehtalaš fágaid.	Madi avta ságastallamin le mátematihkka ja dárogiella tiebmán, de la nuppen ságastallamin praktihkalasj ja estetalasj fága tiebmán.
Bargovuogit sáhttet maiddái leat ovdánanságastallama fáddán.	Barggamvuoge máhtti aj liehket tiebmán ságastallamin.
Mo oahppi doaibmá sosiálaččat, galggašii leat juohke ovdánanságastallama fáddá.	Gåktu oahppe sosiálalattjat doajmmá bierri liehket tiebmá juohkka åvddånahttemságastal lamin.
Vaikko vel fáttát sáhttet ja galggašedje molsašuvvat ságastallamis ságastallamii, de lea deaŧalaš ahte oahppi ja váhnemat dovdet ahte dat mii sin mielas lea deaŧaleamos, lea maiddái áššin ságastallamis.	Vájku tiemá máhtti ja bierriji rievdaduvvat ságastallamis nubbáj, de la ájnas oahppáj ja æjgádijda váj ássjen sjaddi da ássje massta sij ienemusát berusti. Buorre gárvedibme ja ságastallam oassálastij gaskan sihkarasstá buorre båhtusav gájkajda.
Go ságastallamii lea bures ráhkkanahtton ja gulahallan doaibmá bures, de dat sihkkarastá ahte buohkaide dahká ságastallan buori.	FUG – Vuodoskåvlå æjgátjuogos – le juogos æjgádijs, nammaduvvam Gånågisás stáhtaráden nielje jahkáj. Juogos le rádevadde orgádna Åhpadus- ja dutkamdepartemænntaj.