raehuskvartala-boahtteaigi_id_670543.html.xml

Ráđđehuskvartála boahtteáigi - regjeringen.no	Ráddiduskvartála boahtteájgge
Ráđđehus lea mearridan čohkket departemeanttaid lahka ja birra dálá ráđđehuskvartála.	Ráddidus le mierredam departementa galggi liehket tjoahken udnásj ráddiduskvártalan ja lahkusin.
Mo dáinna áššiin galgá bargat viidáseappot, čielgá maŋŋil go ráđđehus lea čađahan viiddis, rabas proseassa gos iešguđet bealit besset buktit iežaset cealkámušaid.	Gåktu joarkket galggá, mierreduvvá esski maŋŋel gå ráddidus le rabás, vijdes prosessav tjadádam gånnå iesjgeŋgalágásj berustiddje galggi bessat oajvvadusájt buktet.
- Mii háliidat gullat maid olbmot oaivvildat ovdalgo ráđđehus mearrida áigugo bisuhit dálá huksehusaid dahje hukset ođđa, muitala hálddahusministtar Rigmor Aasrud.	- Sihtap gullat majt ulmutja miejnniji åvddål ráddidus vijmak mierret jus galggap ieme tsiekkadusájt várajda válldet jali tsieggit ådå, javllá háldadusminisstar Rigmor Aasrud.
Sierra blogga ásahuvvo man bokte buohkat sáhttet almmuhit iežaset oaiviliid ovdal cuoŋománu 1. beaivve: Blogg.regjeringen.no/regjeringskvartalet	Blogga álgaduvvá gånnå gájka bessi oajvvadusájt buktet gitta vuoratjismáno 1. biejve: Blogg.regjeringen.no/regjeringskvartalet
Mearrádus doalahit ráđđehuskvartála čoahkis lea ávžžuhuvvon sihkkarvuođa sivaid geažil.	Ráddiskvartálav aktan bisodit le sihkarvuoda diehti vuogas.
Seammás šaddá ovttasdoaibman beaktileappot ja mátkkošteamit departemeanttaid gaskka ja Stuoradiggái šaddet oaneheabbo.	Sæmmi båttå de dåjmalis aktisasjbarggo ja oanegis væddja departementaj gaskan ja Stuorradiggáj.
Ii leat dárbbašlaš gaikut goappáge huksehusa vahágiid geažil.	Ep dárbaha gajkkot bæjsstanimij diehti.
Huksehusat čužžot nannosit, muhto daid ferte divvut.	Tsiekkadusá tjuodtju, valla hæhttuji divoduvvat.
Alla geardeviesus leat eanemus divodandárbbut lassin daid vahágiid maid bombba dagahii.	Allablokkan le ienemus divudimdárbbo duodden bæjsstanimijda bomba diehti.
Dál galgá čađahuvvot konseaptaválljenčielggadus.	Dálla galggá konseptaválljimguoradallam tjadáduvvat.
Okta molssaeaktu lea hukset ráđđehuskvartála nu go dat lei ovdal suoidnemánu 22.	Akta vejulasjvuohta le ráddiduskvartálav tsieggit dagu lij åvddål snjilltjamáno 22.
beaivve.	Biejve.
Lea maid vejolaš gaikut buot huksehusaid, muhto gávdnojit maid máŋga gaskamolssaeavttu.	Dåhkki aj divna tsiekkadusájt gajkkot, valla moadda vejulasjvuoda li aj daj gaskan.
Dasa lassin háliida ráđđehus ahte ovddiduvvojit molssaeavttut mat sisttisdollet vejolašvuođaid sirdit Olgoriikadepartemeantta ja Birasgáhttendepartemeantta ráđđehuskvartálii.	Duodden sihtá ráddidus ahte vejulasjvuohta Ålggorijkadepartementav ja Birásgáhttimdepartementav ráddiduskvartállaj jåhtet åvddån biejaduvvá.
Viidásut barggus evttohuvvojit danne máŋga molssaeavttu.	Danen galggi moadda vejulasjvuoda prosessan guoradaláduvvat.
- Lagamus mánuid fertet mii buohtastahttit iešguđet ákkaid, ja dát ii leat álkis dahku, ja iige leat proseassa maid galgá geahppadit meannudit, lohká Aasrud.	- Boahtte mánojn hæhttup dájt vejulasjvuodajt nubbe nuppijn buohtastahttet, ij la álkke dáv mierredit ja prosessa ietjastis le aj hásstalus, javllá Aasrud.
Aasrud muitala maid ráđđehusa mearridan ahte ráđđehuskvartála ovddideapmi galgá dáhpáhuvvat stáhtalaš, iige gielddalaš plánain.	Aasrud javllá aj ráddidus le mierredam stáhtta iesj, suohkana sajen, galggá ráddiduskvartála plánav åvddånahttet.
Dát dahkkojuvvo sihkkarvuođa ja ovdáneami geažil.	Dáv sihkarvuoda ja buorre jådo diehti.
Dát mearkkaša ahte stáhta váldá ovddasvástádusa plánabarggu jođiheamis, muhto dieđusge galget buot áššáigullevaš ásahusat váldojuvvot vuhtii plána- ja huksenlága gáibádusaid ektui.	Dat mierkki stáhtta pládnabargos vásstet, valla gájka guoskavasj ásadusá galggi diedon bessat vuojnojt buktet pládna- ja tsiekkaduslága milta.
Dál ii leat vuos čađahuvvon ekonomalaš luoitu iešguđet molssaeavttuid ektui.	Gåloj merustallama e ájn gávnnu mij guosská iesjguhtik vejulasjvuohtaj.
Dát dahkkojuvvo konseaptaválljejumi olgguldas kvalitehtasihkkarastimis (KS.	Dáv galggá dahkat ålgoldis kvalitehtasihkarasstema baktu konseptaválljimis (KS.
1).	1).