10_undervisningsoppl.html.xml

Udir.no - Oahpahusláhču: Dássi 7 Udir.no - Åhpadimgárvvidus: 7. dásse Oahpahusláhču: Dássi 7 Åhpadimgárvvidus: 7. dásse Dás gávdná oahpaheaddji ovdamearkkaid movt son sáhttá bargat vai ollašuhttá 7. dási gelbbolašvuođamihttomeriid. Dánna åhpadiddje gávnná buojkulvisájt gåktu máhttá barggat máhtudakmihtoj 7. dásen. Dás čájehuvvo movt gelbbolašvuođamihttomearit aiddostahttojuvvojit oahppoulbmilis, sisdoalus ja bargovugiin, movt vuođđogálggaid integreret ja movt oahpahus sáhttá heivehuvvot juohke ovttaskas oahppái. Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, sisanon ja barggamvuogijn, gåktu vuodotjehpudagá åvtåsduhteduvvi ja gåktu åhpadus máhttá hiebaduvvat juohkka åvta oahppáj. Dađistagaárvvoštallan ja gielladomeanat leat oassin láhčimis. Árvustallam bargadahttijn ja máhttelis gielladomena li gárvvidusá oase. Gelbbolašvuođamihttomearit Máhtudakmihto Njálmmálaš gulahallan Tjálalasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet buvttadit iešguđetlágan áigumušaide teavsttaid ja geavahit iešguđetlágan váikkuhangaskaomiid teakstabarggus buvtadit ietjas tevstajt duon dán ájggomusá diehti ja adnet moattelágásj vájkkudusájt tevstaj bargadijn geavahit digitála reaidduid iežas teakstabarggus adnet digitála ræjdojt ietjas tækstabargon Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet válddahallat movt giella rievddada dili, áiggi ja báikki mielde gåvådit gåktu giella rievddá dilij, ájgij ja bájkij milta Lea hástaleaddjin ráhkadit oahpahusdahkosa mii fátmmasta olles gelbbolašvuođamihttomeriid. Hásstálus la dahkat åhpadusgárvvidusáv mij gåbttjå ålles máhtudakmihtov. Danin leat gelbbolašvuođamihttomearit aiddostahttojuvvon oahppomihttomearis. Danen båhti åhpadusmihttomiere vuojnnuj máhtudakmihtojn. Oahppomihttomearit leat lávkin gelbbolašvuođamihttomeriid ollašuhttima guvlui. Åhpadusmihttomiere le lávkke gåktu máhtudakmihtojt jåksåt. Oahppomihttomearit Åhpadusmihttomiere Mihttomearrin lea ahte oahppi galgá máhttit: Ulmme le oahppe galggá máhttet: dovdát movt giellaválljen iešguđet dilálašvuođain sáhttá adnot gaskaoapmin. dåbdåt gåktu gielav vállji adnet duon dán dilen máhttá vájkkudimnævvon liehket. Dán ovdamearkkas galget oahppit ráhkadit máinnus- dahje vuovdalanplakáhta. Dán buojkulvisán galggi oahppe reklábma- jali vuobddemplakáhtav dahkat. Danin ferte giella leat positiiva ja láhččojuvvon oasti / vuostáiváldi guvlui. Giella de vierddi liehket positijvalasj ja oasste / duossto vuosstáj. plánet muitaleaddji teavstta jurddakártta ja sisdoalloráhkadusa vuođul ásadit subtsastevstav ájáduskártta ja dåjmadibme viehkken čállit teavstta gielalaš gaskaomiiguin tjállet tevstav gielalasj vájkkudimnævoj milta atnit govalaš gaskaomiid mat dagahit ahte mánus dahje plakáhta šaddá geasuheaddjin adnet gåvålasj vájkkudimnævojt ma reklámav jali plakáhtav vuohkasin dahki ovdanbidjat máidnosa njálmmálaččat eará ohppiide ja oahpaheaddjá Molssaevttolaš vuohki lea ahte oahppit sáhttet buktagii ráhkadit njálmmálaš máinnusteami ja dan geahččalit fáluhit eará ohppiide. reklámav njálmálattjat dåjda ietjá oahppijda ja åhpadiddjáj åvddånbuktet Máhttelis la oahppe buktaga birra njálmálasj reklábmafilmatjav dahki ja oahppeguojmijda dav gæhttjali vuobddet. Árvvoštallaneavttut govviduvvon skovis: Árvustallamgájbbádusá gåvvidum sjiemán: Oahppi galgá máhttit: Oahppe galggá máhttet: oaidnit movt giellaválljen iešguđet dilálašvuođain sáhttá adnot gaskaoapmin vuojnnet gåktu giellaválljim duon dán dilen máhttá vájkkudimnævvon Oahppi máhttá dovdát movt giellaválljen sáhttá adnot gaskaoapmin. Oahppe dåbddå gåktu giellaválljim máhttá vájkkudimnævvon Oahppi galgá máhttit buktit ovdamearkkaid dasa movt giellaválljen sáhttá adnot gaskaoapmin. Oahppe máhttá buojkudit gåktu giellaválljim máhttá vájkkudimnævvon Oahppi máhttá čilget movt giellaválljen sáhttá adnot gaskaoapmin. Oahppe máhttá tjielggit gåktu giellaválljim máhttá vájkkudimnævvon plánet muitaleaddji teavstta ásadit subttsastevstav Oahppi máhttá plánet álkes teavstta Oahppe máhttá ásadit álkkes tevstav Oahppi máhttá plánet muitaleaddji teavstta. Oahppe máhttá ásadit subttsastevstav Oahppi máhttá plánet ja buoridit muitaleaddji teavstta. Oahppe máhttá ásadit ja buoredit subttsastevstav čállit teavstta čálalaš gaskaomiiguin tjállet tevstav gielalasj vájkkudimnævoj Oahppi máhttá muhtin muddui molssodit sátneanu ja nu riggodahttit gielas. Oahppen la muhtem mærráj valljes giella. Oahppi máhttá adnit soames gielalaš gaskaomiid ja riggodahttit gielas veaháš. Oahppen la muhtem mærráj valljes giella ja máhttá muhtem gielalasj vájkkudimnævojt adnet. Oahppi máhttá adnit máŋga gielalaš gaskaomiid ja nu vuohkkasit rievdadallat gielas. Oahppen la valljes ja ávkálasj giella ja máhttá moattelágásj gielalasj vájkkudimnævojt adnet. atnit govalaš gaskaomiid mat dagahit máidnosa dahje plakáhta geasuheaddjin adnet gåvålasj vájkkudimnævojt ma dahki reklámav jali plakáhtav vuohkasin Oahppi máhttá gávdnat ja atnit soames govalaš gaskaomiid. Oahppe máhttá gávnnat ja adnet muhtem gåvålasj vájkkudimnævojt Oahppi máhttá gávdnat ja atnit soames buori, govalaš gaskaomiid. Oahppe máhttá gávnnat ja adnet muhtem buorre gåvålasj vájkkudimnævojt Oahppi sáhttá gávdnat ja atnit máŋga buori, govalaš gaskaomiid. Oahppe máhttá gávnnat ja adnet moadda buorre gåvålasj vájkkudimnævojt ovdanbidjat máidnosa njálmmálaččat eará ohppiide ja oahpaheaddjái reklámav njálmálattjat ietjá oahppijda ja åhpadiddjáj åvddånbuktet Oahppi ovdanbidjá máidnosa álkes gielain nu ahte máinnusteapmi ipmirduvvo. Oahppe reklámav åvddånbuktá álkkes gielajn vaj sisadno tjielggá Oahppi ovdanbidjá máidnosa buori ládje álkes ja bures ipmirdahtti gielain. Oahppe reklámav buorre láhkáj åvddånbuktá, álkkes valla dádjadahttes gielajn Oahppi bures ovdanbidjá máidnosa njuvžilis ja girjás gielain. Oahppe reklámav åvddånbuktá buorre láhkáj, duolla ja valljes gielajn Dákkár skovvi sáhttá leat buorre árvvoštallanságastallamiidda vuođđun gaskal oahppi ja oahpaheaddji. Dákkir sjiebmá máhttá buorre vuodon árvustallamságastallamijda åhpadiddje ja oahppe gasken. Skovvi sáhttá maiddái leat oassin juohke áidna oahppi gelbbolašvuođa čálalaš duođašteamis, ovdamearkan jahkebealárvvoštallama duođaštussan juovllaide dahje geassái. Sjiebmá máhttá aj sjiehtadallat tjálálasj duodastahttemijt juohkka avta oahppe mahtudagáv, d.d. duodastahttem jahkebielleárvustallamin javllaj jali gæssáj. Oahppodoaimmat Åhpadusdåjma Oahppit ráhkadit máinnustan- dahje vuovdalanplakáhta. Oahppe reklábma- jali vuobddemplakáhtav dahki. Sii mearridit makkár gálvvu máinnustan- dahje vuovdalanplakáhtta galgá fállat. Sij mierredi makkir buktagav reklábma- jali vuobddemplakáhtta galggá fállat, ja gesi. Oahpaheaddji sáhttá veahkehit buktimis árvalusaid ja jurdagiid. Åhpadiddje máhttá viehkedit ájádallat. Oahppit šaddet ieža ohcat duogášdieđuid vuovdingálvvu birra vai máinnus šaddá nu realisttalaš go vejolaš. Oahppe vierddiji diedojt buvta birra gávnnat, vaj reklábma sjaddá nåv almma gåk máhttelis le. Sii sáhttet omd. ávkkástallat interneahta. Sij máhtti d.d. internehtav adnet. Oahppit ráhkadit jurddakártta mas válddahallet buktaga iešguđet vearbbaid ja adjektiivvaid anu bakte. Oahppe dahki ájáduskártav gånnå gåvvidi buvtav moattelágásj verbaj ja adjektijvaj. Oahppit čohkkejit govaid ja sániid iešguđet áigečállagiin ja ráhkadit govvádusa. Oahppe tjoahkkiji gåvåjt ja bágojt duot dát ájggetjállagis ja gåvåstagáv dahki. Sii ovdanbidjet govvádusa olles jovkui. Sij gåvåstagáv ålles juohkusij åvddånbukti. Oahpaheaddji čállá omd. távvalii daid adjektiivvaid maid oahppit lea čállán, ja čájeha ahte adjektiivvat sáhttet leat sihke vuođđohámis ja attribuhttan. Åhpadiddje tjállá duola degu táblluj dajt adjektijvajt majt oahppe adni, ja vuoset adjektijva máhtti sige vuodo- ja attributijvalasj hámen liehket. Leatgo dat positiivan dahje negatiivan ? Le gus dá positijvalasj jali negatijvalasj hámen ? Gávdnojit go eará sánit mat buorebut heivejit ? Gávnnuji gus bágo ma buorebut hiehpi ? Leatgo erohusat adjektiivvain daid máidnosiin mat leat jurddašuvvon nieiddaide go dain mat leat bártniide ? Le gus sieradus makkir adjektijva rekláman næjtsojda gå báhtjajda aneduvvi ? Oahppit galget bargat gávdnat ja atnit ođđa sániid máinnus- dahje vuovdalanplakáhttii. Oahppe galggi reklábma- jali vuobddemplakáhttaj gæhttjalit gávnnat ja adnet ådå bágojt. Ulbmilin lea ahte ohppiid sátneriggodat galgá buorránit, omd. sátnegirjjis ohcamis sániid. Ulmme le oahppe galggi buoredit ietjas gielav, d.d. báhkogirje baktu. Sii berrejit aktiivvalaččat atnit sátnegirjji vai gávdnet sáni mearkkašumi. Sij vierddiji báhkogirjev aktijvalattjat adnet, vaj bágo sisanov gávnni. Oahpaheaddji veahkeha ohppiid válljemis sániid maid sii čállet skovvái. Åhpadiddje viehket oahppijt bágojt gávnnat majt sij dievddi sjiebmáj. Skovis oaidnit ahte ipmirdit go oahppit sániid vai dárbbašit go veahki vai ipmirdit daid mearkkašumi. Sjiebmá vuoset jus oahppe dádjadi bágojt ja jus viehkev dárbahi dajt dádjadittjat. Mun dárbbašan veahki ipmirdit dán sáni mearkkašumi: Mån dárbahav viehkev dádjadit dáv bágov: Mun doaivvun ahte dovdan dán sáni mearkkašumi: Mån jáhkáv dádjadav dáv bágov: Mun dieđán maid dát sátni mearkkaša: Mån dádjadav dáv bágov: Oahppit geahččaladdet ja čállet máinnus- dahje vuovdalanplakáhta dihtorii teakstameannudanprográmmain. Oahppe gæhttjaladdi ja tjálli reklábma- jali vuobddemplakáhtav pc ’ aj tækstagiehtadallamprográmmajn. Sii isket gaskavuođa gova ja teavstta gaskkas go gehččet gáibidit go soames govat earenoamáš giellaanu. Sij gæhttjaladdi gåktu vidjura li tevsta ja gåvåj gaskan gå gæhttji jus muhtema gåvåjs rávkki sierra gielav. Oahppit ovdanbidjet máidnosa ja deattuhit ovttastusa gaskal hámiid, ivnniid ja teavsttaid ja iešguđetlágan čáppačállima. Oahppe reklámajt åvddånbukti ja dættodi háme, bájno ja tekstuvra aktijvuodav moattelágásj hærvvatjállagijn. Sii sáhttet adnit photostory govva- ja jietnaprográmma, sisa lohkat teavstta ja tekstii heivehit govaid ja musihka. Sij máhtti photostory ’ av adnet, gåsi sij låhki tevstav ja hiebalgis gåvåjt ja musihkav biedji. Loahpas galget oahppit njálmmálaččat ovdanbidjat gárvves buktaga jovkui ja heaŋgut máinnus- dahje vuovdalanplakáhta seaidnái. Oahppe galggi maŋutjissaj gárves buktagav juohkusij njálmálattjat åvddånbuktet, ja reklábma- jali vuobddemplakáhtav sæjnnáj gatsostit. Go lea sáhka válljemis oahppodoaimmain, ferte oahpaheaddji váldit vuođu das mii skuvllas juo gávdno. Gå galggi åhpadusdåjmajt válljit, de vierddi åhpadiddje vuodon válldet mij juo skåvlån gávnnu. Dát doaimmat eai gáibit nu ollu rámmafáktoriin. Dá dåjma e rávka nåv ålov rámmafaktåvrajs. Danin lea ollásit vejolašvuohta válljet eanet doaimmaid. Dajnas le máhttelis enep dåjmajt válljit. Oahppit liikojit bargat rievddadeaddji doaimmaiguin mat eai leat nu áddjás bargun. Oahppe lijkkuji álu barggat moattelágásj dåjmaj ma e nåv guhkev vibá. Muhtun doaimmat sáhttet ovttaskas ohppiid movttiidahttit oahppat. Muhtema dåjmajs måvtåstuhtti ájnegisoahppev ienebu. Dávjá oahppit ieža dihtet mainna sii liikojit bargat, ja goas sii buoremusat ohppet. Oahppe ietja diehti majna buoremusát lijkkuji barggat ja goassa buoremusát oahppi. Oahpaheaddji sáhttá áicat makkár doaimmat doibmet buoremusat ohppiide, ja dan mielde heivehit oahpahusa juohkehažžii. Åhpadiddje máhttá iesj gæhttjat makkir dåjma buoremusát hiehpi, ja de hiebadit åhpadusáv juohkkahattjaj. Oahpahusa ulbmiliin lea ahte oahppit ohppet. Ulmme åhpadusájn le oahppe oahppi. Lea dehálaš ahte oahpahus ii leat beare ovttageardán, baicca rievdadallat bargama. Ájnas la åhpadus ij sjatta avtat bieles, valla moatteláhkáj bargadum. Muhtem oahppe oahppi buoremusát gå sáhkadi. Muhtun oahppit ohppet buoremusat humadettiin, earát ges rumašlihkademiin. Iehtjáda buoremusát gå ietjasa labudi ja rubmahav adni. Soapmásat ohppet go gieđaiguin barget, ja earát geahččamis dahje áicamis. Ja muhtema gå giedaj barggi, madi muhtema vas buoremusát gå gæhttji jali váksjuji. Dávjá buohtalastit máŋga dáin oahpahanvugiin. Ienemusát aktiduvvi moattelágásj oahppamvuoge. Válljemis doibmii oahppohámi sáhttá maiddái váldit mielde bargoplánii. Makkir oahppamvuohke válljiduvvá doajmmaj máhttá tjuodtjot d.d. barggoplánan. Dás sáhttet oahppit vástidit guđe oahpahanvuohki sin mielas lei buoremus. Dánna oahppe máhtti diededit makkir oahppamdoajmmaj buoremusát lijkkujin. Iešguđet oahppandoaimmat mat leat namuhuvvon skovis vuolábealde, gokčet iešguđet oahppohámiid. Iesjguhtik oahppamdoajmma mij la nammadum sjiemán vuollelin, gåbttjå duojt dájt oahppamvuogijt. Doaibma Doajmma Oahppi buoremusat oahppá go: Oahppe buoremusát oahppá gå: Visuala oahppit Visuálalasj oahppe ráhkadit máinnus- dahje vuovdalanplakáhta dahkat reklábma- jali vuobddem plakáhtav lohká, čállá, ráhkada listtuid, ráhkada čoahkkáigeasu, govvida jurdagiid, gávdná govaid / govastagaid, tevdne, kárte, geahččá lohkogovaid, iská, ráhkada visuála govadaga / jurddakártta ja tevdne låhkå, tjállá, lisstajt dahká, tjoahkkájgessusijt dahká, gåvåt ájádusájt, gåvåjt / gåvåstagájt gæhttjá, tjuorggá, guoradallá, visuálalasj ájáduskártav dahká Auditiiva oahppit Auditijvalasj oahppe logaldallat, ovdanbidjat, jitnosit lohkat ja ráhkadit govvamuitalusa lågådallat, åvddånbuktet, tjavgga låhkåt ja photostory ’ av dahkat muitalit, čilget, ráhkkanit logaldallamii, geardduhit, báddet, njálmmálaččat dulkot, jitnosit lohkat, guldalit, muitalit eará oahppái, válddahit, ovdanbuktit, digaštallat ja earáid hástalit subtsas, tjielggi, ásat lågådallamijt, gærddot, báddi, njálmálattjat dålkku, tjavgga låhkå, gulldal, ietjá oahppaj subtsas, gåvvi, åvddånbuktá, dágás ja hásot iehtjádijt Kinestetihka (motorihkalaš) oahppit / taktiila oahppit Kinestetihkalasj oahppe / Taktihkalasj oahppe plakáhta, muito-máhppa, logaldallan plakáhtta, mujddo-mappa, lågådallam tevdne, čállá, hábme, dramatisere, ráhkada, hukse, govvida, konstruere, oahpaha earáid, ruossu, ráhkada govvamuitalusa, čájeha, čállá notáhta, guoskkaha, hábme, ráhkada modealla, čuohppá ja liibme tjuorggá, tjállá, hábmet, drámátiseri, dahká, tsieggi, gåvåt, åhpat iehtjádijt, sárgas, photostory ’ av dahká, vuosádallá, tjáles, duohttá, hábbmit, modellajt dahká, biessket ja lijmmi Heivehuvvon oahpahus Hiebadum åhpadibme Muhtun ohppiide sáhttá leat hástaleaddjin go šaddet válljet galget go ráhkadit máinnus- dahje vuovdalanplakáhta. Muhtem oahppijda máhttá liehket hásstálus mierredit jus galggi reklábma- jali vuobddemplakáhtav dahkat. Oahpaheaddji šaddá veahkehit rávvet. Åhpadiddje vierddi viehkedit. Go oahppi galgá čállit jurddakártta, sáhttá oahpaheaddji veahkehit gávdnat sániid ja hábmemis cealkagiid. Gå oahppe galggi ájáduskártav dievddet, de máhttá åhpadiddje viehkedit sijáv bágojt gávnnat, ja gárgadisájt dahkat. Oahppit maiddái tevdnejit. Oahppe máhtti aj tjuorggamij dievddet. Sii válljejit ieža makkárin plakáhtta galgá leat. Ietja sij galggi mierredit gåktu plakáhtta galggá. Muhtun ohppiide sáhttá leat hástaleaddjin gávdnamis mii doaimma váldooassi lea. Muhtem oahppijda máhttá liehket hásstálus gávnnat mij la dåjma oajvvemåhkke. Jus oahppit besset bargat doaimmain mii rievddada ja lea miellagiddevaš, de doaibma movttiidahttá ohppiid oahppat. Jus oahppe oadtju barggat moattelágásj ja miellagiddis dåjmajn de dahkamusá aj åvdedi oahppamav. Bargu ferte danin heivehuvvot ohppiid dássái. Barggo de vierddi oahppijda hiebaduvvat. Árvvoštallan Árvustallam Dađistaga-árvvoštallama vuođđun berrejit leat eavttut mat gullet oahppoulbmilii. Árvustallama bargadahttijn vuodo vierddi liehket gájbbádusá ma li tjanádum åhpadusmihttomierijda. Oahpaheaddji ferte ohppiide vástidit ahte leago sin válljen realisttalaš ja čađahahtti ja singuin ságastallat dan birra maid sii galget ráhkadit ja gos gávdnat ávkkálaš dieđuid. Åhpadiddje hæhttu diededit oahppijda jus buvtaválljim dåhkki tjadádit, ja dágástallat sijájn majt galggi dahkat ja gånnå gávnnat ávkálasj diedojt. Oahpaheaddji berre maiddái dieđihit ohppiide makkár sániid ja doahpagiid sii bures hálddašit. Åhpadiddje vierddi aj diededit makkir bágojt ja moallánagájt bukti adnet. Leatgo omd. adjektiivat positiiva, ja sáhttet go dat adnot gaskaoapmin dán oktavuođas ? Le gus d.d. adjektijva positijvalattja, ja máhtti da aneduvvat vájkkudimnævvon dán ássjen ? Hálddašit go oahppit atnit jurddakártta veahkkegaskaoapmin čállimii ? Máhtti gus oahppe adnet ájáduskártav viehkken tjáledahttijin. Oahpaheaddji sáhttá maiddái addit dieđuid vássán ja boahtti dili birra ohppiidságastallama bakte. Åhpadiddje máhttá aj diededit / åvddålijguovllujdiededit oahppijda oahppamságastallamijn. Muital mii lea buorre, ja šiehtat ohppiiguin mainna šaddet eanet bargat. Ságastallit mij la buorre, ja såbadit majna sij hæhttuji enebu barggat. Buvtte mearkkašumiid das makkár govaid sii leat válljen. Diededa gåktu li válljim gåvåjt. Gos sii gávdne govaid ? Gånnå oahppe li gåvåjt gávnnam ? Manin válljejedje juste dan gova / daid govaid ? Manen válljijin dav gåvåv / dajt gåvåjt ? Heive go teaksta govvii ? Hiehpá gus tæksta gåvvuj ? Leago realisttalaš ja áigeguovdilis teaksta ? Le tæksta almma ja dågålasj ? Leatgo realisttalaš ja áigeguovdilis govat ? Le gåvå almma ja dågålattja ? Ráhkat bargoplánaid main máhcahatvástádusskovvi ruossunvejolašvuohta lea mielde. Dagá barggoplánajt diededimsjiemáj gåsi dåhkki sárgastit. Dás oahppit iežaset árvvoštallet. Dánna oahppe ietjasa árvustalli. Sii gávnnahit maid sii hálddašit ja mainna ain bargat ovddasguvlui. Vuojnni majt bukti ja majna åvddålijguovlluj vierddiji barggat. Oahpaheaddji buktá njálmmálaš máhcahatmearkkašumiid barggadettiin. Åhpadidddje vaddá njálmálasj diedojt bargadahttijn. Maŋŋilgo oahppit leat iežaset árvvoštallan, sáhttá oahpaheaddji mearkkašit dan mainna šaddet ain eanet bargat ovddasguvlui. Maŋŋela gå oahppe li ietjasa árvustallam, máhttá åhpadiddje diededit majna sij dárbahi ienebu barggat. Ohppiide lea dalle juoga man guvlui faŋuhit. Oahppe galggi oadtjot juojddá majna rahtji. Seammás sis galgá leat vejolašvuohta lihkostuvvat. Ja sæmmi bále galggi sij máhttet vuorbástuvvat. Dat dagaha ahte sii šaddet eanet diđolaččat iežaset oahppama hárrái. Dán láhkáj ienebu vuojnni ietjas oahppamis. Oahppoulbmil Åhpadus-mihttomiere Dán máhtán veaháš: Dáv máhtáv vehi: Dán máhtán oalle bures: Dáv máhtáv ållu buoragit: Dán máhtán hui bures: Dáv máhtáv huj buoragit: Oahpaheaddji: Dán fertet buoridit: Åhpadiddje: Dáv máhtá buoredit: Vuođđogálggat Vuodotjehpudagá Máhttit ovdanbuktit njálmmálaččat: Oahppit ságastallet ulbmila, eavttuid ja ulbmiloláhusa birra ja máinnus- dahje vuovdalanplakáhta birra. Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet: Oahppe ságasti mihtoj, mihttomierrejåksåmgájbbádusáj ja reklábma- jali vuobddemplakáhta sisanoj birra. Máhttit ovdanbuktit čálalaččat: Oahppit ráhkadit jurddakártta. Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet: Oahppe dahki ájáduskártajt. Sii čállet máinnus- dahje vuovdalanplakáhta. Sij tjálli ja dahki reklábma- jali vuobddemplakáhtav. Máhttit lohkat: Oahppit lohket máinnus- dahje vuovdalanplakáhta. Máhttet låhkåt: Oahppe låhki reklábma- jali vuobddemplakáhtav. Máhttit rehkenastit: Matemáhtalaš doahpagat leat dárbbašlaččat go galgá ipmirdit loguid, hivvodaga ja hatti go barget máinnus- dahje vuovdalanplakáhtain. Máhttet riekknit: Matematihka moallánagájda le dárbbo gå galggi dádjadit tállajt, man ållo le ja hattijt gå barggi reklábma- jali vuobddemplakáhtaj. Máhttit atnit digitála reaidduid: Dihtormášiidna sáhttá adnot bargobihtá čálalaš oassái. Máhttet digitála ræjdojt adnet: Tjálálasj oasen bargon máhttá Pc ’ a aneduvvat. Dás sáhttet oahppit gávdnat máinnus- dahje vuovdalanplakáhtaid ovdamearkkaid mat leat neahtas ja daid atnit inspirašuvdnan iežaset bargguin. Dájna oahppe máhtti nehtan gávnnat reklábma- jali vuobddemplakáhtajt buojkulvisájt ja adnet dajt árvusmahttemin ietjas bargon. Ohppiid bargun lea ráhkadit sullásaččaid sámegillii. Oahppijda le barggo sæmmilágátjav sámegiellaj dahkat. Sii sáhttet atnit ohcanmohtoriid interneahtas, ja sii sáhttet govaid doppe gávdnat. Sij máhtti aj internehtan duov dáv åhtsåmmotåvråv adnet, ja aj gåvåjt gávnnat. Gáiddusoahpahus Guhkásåhpadibme Dát ovdamearka heive bures gáiddusoahpahussii. Dát buojkulvis hiehpá buoragit guhkásåhpadibmáj. Oahpaheaddji šaddá ráhkadit bargoneavvaga man mielde oahppit barget. Åhpadiddje vierddi dahkat barggotjielggidusáv man milta oahppe barggi. Sii sáhttet ovdanbidjat gárvves máinnus- dahje vuovdalanplakáhta oahpaheaddjái. Sij máhtti åhpadiddjáj vuosedit dav gárvvidum reklábma- jali vuobddemplakáhtav. Gielladomeanat Gielladomena Gárvves máinnus- dahje vuovdalanplakáhttii sáhttá ráhkaduvvot gielladomeana. Gielladomedna máhttá dagáduvvat dan gergas reklábma- jali vuobddemplakáhta gáktuj. Dalle buot gulahallan go barget máinnus- dahje vuovdalanplakáhtain dáhpáhuvvá sámegillii. Dajna de divna guládallama reklábma- jali vuobddemplakáhtaj birra sjaddi sámegiellaj. Davvi girji 2000 Oahppamusá