12_undervisningsopp.html.xml

Udir.no - Oahpahusláhču: Dássi 8	Udir.no - Åhpadimgárvvidus: 8. dásse
Oahpahusláhču: Dássi 8	Åhpadimgárvvidus: 8. dásse
Dás gávdná oahpaheaddji ovdamearkkaid movt son sáhttá bargat vai ollašuhttá 8. dási gelbbolašvuođamihttomeriid.	Dánna åhpadiddje gávnná buojkulvisájt gåktu máhttá barggat máhtudakmihtoj 8. dásen.
Dás čájehuvvo movt gelbbolašvuođamihttomearri duohtandahkko oahppoulbmiliin, sisdoallu ja bargovuogit, movt vuođđogálggaid integreret ja movt oahpahus sáhttá heivehuvvot juohke ovttaskas oahppái.	Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, sisanon ja barggamvuogijn, gåktu vuodotjehpudagá åvtåsduhteduvvi ja gåktu åhpadus máhttá hiebaduvvat juohkka åvta oahppáj.
Dađistaga-árvvoštallan ja gielladomeanat leat oassin dagus.	Árvustallam bargadahttijn ja gielladomena li gárvvidusá oase.
Gelbbolašvuođamihttomearit	Máhtudakmihto
Njálmmálaš gulahallan	Njálmálasj guládallam
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
geavahit giela eanet ja eanet iešguđetlágan dilálašvuođain ja atnigoahtit ođđa sániid ja dajaldagaid	adnet gielav ienebut maŋenagi duon dán aktijvuodan ja adnegoahtet ådå bágojt ja moallánahkkojt
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
ságastallat bargoeallima ja fidnuid birra	ságastallat barggoiellema ja bargoj birra
selvehit movt ođđa tearpmat šaddet dahje ráhkaduvvojit	tjielggit gåktu ådå bágo ilmmi jali dagáduvvi
Oahpahusdagus ii álot fátmmas olles gelbbolašvuođamihttomeari.	Åhpadimgárvvidus ij álu gåbtjå ålles máhtudakmihtov.
Gelbbolašvuođamihttomearit lea duohtandahkkon oahppoulbmilis.	Máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn.
Oahppoulbmilat leat lávkin gelbbolašvuođamihttomeari ollašuhttimis.	Åhpadusmihttomiere le lávkke gåktu máhtudakmihtojt jåksåt.
Eará relevánta gelbbolašvuođamihttomearit	Ietjá hiebalgis máhtudakmihto
Oahppoulbmilat	Åhpadusmihttomiere
Barggu ulbmilin lea ahte oahppit galget oahppat ođđa sániid ja doahpagiid.	Ulmme bargojn le oahppe galggi oahppat ådå bágojt ja moallánagájt.
Sii galget oahppat fitnonamahusaid ja máhttit hupmat fitnu iešvuođa birra.	Sij galggi oahppat virggenamájt ja máhttet ságastit moattelágásj virgij ærádisá birra.
Dát mearkkaša ahte oahppi galgá máhttit:	Dát merkaj oahppe galggi máhttet:
ráhkadit ođđa tearpmaid gustovaš njuolggadusaid vuođul	ådå termajt njuolgadusáj milta dahkat
ovdanbuktit áššiset njálmmálaččat earáide	njálmálattjat åvddånbuktet ietjas ássjev iehtjádijda
hupmat fitnuid ja bargoeallima birra	ságastallat virgij ja barggoiellema birra
gárvvistit gažaldagaid ovdanbidjamii	gárvedit gatjálvisájt åvddånbuktemij
Eavttut berrejit ráhkaduvvot ovttasráđiid ohppiiguin.	Gájbbádusá vierddiji dagáduvvat aktan oahppij.
Ulbmilolahusa ja gelbbolašvuođamihttomeari ollašuhttin	Mihttomierejåksåma dåbddomerka
Árvvoštallama ovdamearkan	Árvustallambuojkulvisá
Gelbbolašvuođa-mihttomearri	Máhtudakmihto
Oahpahusa mihttomearrin lea ahte oahppi galgá máhttit	Ulmme åhpadimijn le oahppe galggá máhttet
hupmat fitnuid ja bargoeallima birra	ságastallat virgij ja bargoj birra
Oahppi álkidit máhttá hupmat moatti fitnuid birra iežas oahppomannolaga siskkobealde.	Oahppe máhttá álkkes láhkáj ságastallat åvt-guovte virgij birra ietjas åhpadusprográmmas
Oahppi máhttá hupmat muhtun fitnuid ja bargoeallimiid birra iežaset oahppo-mannolagas e.e. muitalit, čilget ja vástidit gažaldagaid.	Oahppe máhttá ságastallat muhtem virgij ja bargoj birra ietjas åhpadusprográmmas d.d. subtsastit, tjielggit ja gatjálvisájt vásstedit.
Oahppi máhttá hupmat máŋggaid fitnuid ja bargoeallimiid birra e.e. válddahallat, čilget, ságastallat ja jearrat ja vástidit gažaldagaid.	Oahppe máhttá ságastallat moatte virgij ja bargoj birra d.d. tjielggit, árvvaladdet, gatjádallat ja gatjálvisájt vásstedit
čilget movt ođđa tearbmat ihtet dahje ráhkaduvvojit	tjielggit gåhktu ådå terma badjáni jali dagáduvvi
Oahppi dovdá ja máhttá čilget movt muhtun tearpmat leat šaddan.	Oahppe máhttá dåbddåt ja tjielggit gåktu muhtem terma li badjánam.
Oahppi máhttá čilget movt iešguđetlágan tearpmat leat šaddan.	Oahppe máhttá tjielggit gåktu moattelágásj terma li badjánam.
Oahppi máhttá čilget movt máŋga ja iešguđetlágan tearpmat leat šaddan, maiddái jorgaluvvon tearpmat.	Oahppe máhttá tjielggit gåktu moadda moattelágásj terma li badjánam, jårggålum terma aj.
Oahppi máhttá dan ávkkástallat ja ráhkadit ođđa tearpmaid.	Oahppe máhttá adnet dajt ja ådå termajt dahkat.
dávjjibut atnit giela iešguđet dilálašvuođain ja adnui váldit ođđa sániid ja dajahusaid	ienebut ja ienebut sámástit moattelágásj dilijn ja ådå bágojt ja moallánagájt adnegoahtet
Oahppi atná giela muhttomin.	Oahppe sámás muhttijn.
Oahppi dovdá sániid mat leat sátnegirjjis.	Oahppe bágojt báhkogirjen dåbddå.
Oahppi soames háve atná ođđa sániid ja dajaldagaid.	Oahppe muhttijn ådå bágojt ja moallánagájt adná.
Oahppi atná giela soames dilálašvuođain.	Oahppe sámás moattelágásj dilijn
Oahppi máhttá gávdnat ja atnit sániid mat leat sátnegirjjis.	Oahppe máhttá bágojt báhkogirjen gávnnat ja adnet bágojt báhkogirjes
Oahppi dávjá atná ođđa sániid ja dajahusaid.	Oahppe álu adná ådå bágojt ja moallánagájt.
Oahppi atná giela aktiivvalaččat máŋga ja iešguđetlágan dilálašvuođain.	Oahppe sámás aktijvalattjat moatten moattelágásj dilijn.
Oahppi máhttá sátnegirjjis ohcat relevánta sániid ja daid aktiivvalaččat atnit.	Oahppe máhttá hiebalgis bágojt báhkogirjen gávnnat ja adnet dajt aktijvalattjat.
Oahppi dađistaga atná hui ollu ođđa sániid ja dajaldagaid.	Oahppe adná maŋenagi huj ållo ådå bágojt ja moallánagájt.
Oahppodoaimmat	Oahppamdåjma
Ovdalgo oahppit bargagohtet, sáhttá oahpaheaddji ovdanbidjat soames dábálaš fitnuid ja soames árbevirolaš sámi ealáhusaid ovdamearkkaid.	Åvddål gå oahppe álggi barggát, máhttá åhpadiddje muhtem dábálasj virgijt ja muhtem árbbedábálasj sáme virgijt åvddånbuktet.
Oahppodoaibma	Oahppamdåjma
Divtte oahppi válljet fitnu mii su mielas lea geasuheaddjin, dahje fitnu maid ovdalažžas dovdá.	Dibde oahppev válljit virgev majt sihtat lij, jali virgev majt dåbddå.
Oahppi berre čállit sániid ja dajahusaid maid son juo máhttá.	Oahppe vierddi tjállet bágojt ja moallánagájt majt juo máhttá.
Nu son geardduha sániid mat šaddet vuođđun bargui ovddasguvlui.	Dát sjaddá gærddádibme ja vuodon bargguj åvddålij guovlluj.
Oahppit galget jurddašit mii sin mielas livččii ávkkálaš oahppat.	Oahppe ussjudalli mij la ávkalasj oahppat.
Sii galget atnit sátnegirjji.	Sij máhtti báhkogirjev adnet.
Gii sáhttá sidjiide leat veahkkin gávdnamis áigeguovdilis sániid ja dajahusaid ?	Gut máhttá viehkedit hiebalgis bágojt ja moallánagájt gávnnat ?
Sáhttá leat ávkkálažžan ovttasbargat Sámedikki giellabargiiguin jus sánit / doahpagat šaddet ráhkaduvvot / heivehuvvot.	Máhttá aj ávkálasj ásadit aktisasjbargov Sámedikke giellakonsulentaj jus bágo / moallánagá galggi dagáduvvat / hiebaduvvat.
Dasto ferte oahpaheaddji muitalit makkár njuolggadusaid mielde ráhkaduvvojit ođđa sámegielat tearpmat.	Maŋŋela vierddi åhpadiddje tjielggit njuolgadusájt gåktu ådå termajt sámegiellaj dahkat.
Veaháš veahki sáhttá gávdnat dáppe: giella.	Muhtem viehkke dánna gavnnu: giella.
org.	org.
Sátnebáŋku	Báhkobáŋŋka
Oahppit berrejit alcceseaset ráhkadit sátnebáŋkku.	Oahppe vierddiji allasisá báhkobáŋkav dahkat.
Sátnebáŋku sáhttá máŋgga ládje doaibmat.	Báhkobáŋŋka máhttá doajmmat moatte láhkáj.
Oahpaheaddji sáhttá veahkehit ohppiid ráhkadit sátnebáŋkku earenoamáš fáttáide, nugomat earenoamáš fidnui dahje earenoamáš falástallamii.	Åhpadiddje máhttá dibddet oahppijt báhkobáŋkav sierra temájda dahkat, duola degu sierralágásj virggáj jali sierralágásj valástallamij.
Sátnebáŋkku sáhttá maiddái čatnat daguide, dáhpáhusaide ja vásáhusaide jnv..	Báhkobáŋkan máhtti dåjma, dáhpádusá, åtsådallama jnv..
Sátnebáŋkkus berrejit leat sánit mat leat dehálaččat dan fáddái mainna oahppit barget.	Báhkobáŋkan vierddiji bágo majna oahppe barggi ja ma li ájnnasa temá hárráj.
Sániid berrejit alfabehta mielde vurkejuvvot.	Bágo vierddiji liehket alfabehtalattjat.
Joatkke čállimis sátnebáŋkui sániid dađistaga go ođđa sánit ihtet.	Joarkkit listav maŋenagi gå ådå bágo ihtali. Åhpadiddje galla máhttá tjállet parantessaj ma dá bágo li dárogiellaj.
Oahpaheaddji sáhttá áinnas ruođuid sisa čállit dárogielat jorgalusa.	Lisstaj máhttá åhpadiddje biedjat vuodohámij duohkáj sierralágásj såjådimijt jali vuosedit dássemålssusimijt, duola degu.
Listui sáhttá oahpaheaddji maŋábeallái sáni vuođđohámi čállit sáni sojaheami dahje dássemolsuma, nugomat: bargat (rg-rgg) – gjøre, arbeide máhttu (htt-ht) – kunnskap, ferdighet seastit (sesttii) – spare	barggat (rgg-rg) – gjøre, arbeide diehto (ht-d) – kunnskap siesstet (sæsstá) – spare
Oanehis ovdamearka mii gullá fidnofáddái:	Oanegis buojkulvis virggetebmáj:
Fidnu / Yrke	Virgge / Yrke
Advokáhta – advokat	Åhpadiddje – lærer
Veahkkedivššár - hjelpepleier	Viehkkesujddár – hjelpepleier
Oahppu / Utdanning	Åhpadus / Utdanning
Boarrásiidsiida - gamlehjem	Barggosaje / Arbeidsplasser
Dearvvašvuođaguovddáš - helsesenter	Boarrásijviesso – gamlehjem
Skuvla – skole	Varresvuodaguovdásj – helsesenter
Sátnekárta	Skåvllå - skole
Eará vejolašvuohta lea álggos válljet sáni ja das ráhkadit ođđa sáni, n. g. sátnekárta.	Ietjá máhttelisvuohta le bágov válljit vuodon gå galggi ådå bágojt dagátjit, gåhtjos báhkokártta.
Man stuorisin dan galgá ráhkadit, berre heivehuvvot oahppi dárbui.	Man stuorre dat galggá vierddi oahppe dárbbuj hiebaduvvat.
bargguhisvuohta – arbeidsledighet bargoeallin – arbeidsliv bargodilli – arbeidforhold bargokantuvra – arbeidskontor bargomiella – arbeidslyst bargosadji – arbeidsplass bargiidbellodat – arbeiderpartiet	Substantijvva
bargguheapme – arbeidsløs, arbeidssky	Værbba
barggolaš – arbeidssom	Adjektijvva
bargi – arbeidende	Barggo – arbeid Bargge – arbeider Barggovadde – arbeidsgiver Barggo – arbeidsoppgave Barggodahkamus – arbeidsoppgave Barggo – sysselsetting Bargodisvuohta – arbeidsledighet Barggoiellem – arbeidsliv Barggodille – arbeidsforhold Barggokåntåvrrå – arbeidskontor Barggomiella – arbeidslyst Barggosaddje – arbeidsplass Barggi belludahka - Arbeiderpartet
Oahpaheaddji berre maiddái vuosehit ohppiide movt sii metodalaččat berrejit bargat sátnegirjjiin ja sátnelisttuiguin.	Åhpadiddje vierddi aj vuosedit gåktu oahppe máhtti dárkkelit báhkogirjijn ja báhkolisstaj barggat.
Sámegielas gávdnojit máŋga sátnegirjji, ja muhtumin ohcat máŋggaid sátnegirjjiin ovdalgo gávdná sáni man ohcá.	Sámegielan gávnnuji moadda báhkogirje, ja muhttijn la dárbbo gæhttjat moatten báhkogirjijn vaj gávnnat bágov majt li åhtsåmin.
Oahppit berrejit oahppat sátnegirjjiid atnit.	Oahppe vierddiji oahppat gåktu báhkogirjev adnet.
Go oahppi ohcá sáni sámegillii, ferte son diehtit guđe sátneluohkkái sátni gullá, ja oahppat dovdat movt sátneluohká oanideapmi adno sátnegirjjis, nugomat: s. = substantiiva ja v. = vearba.	Gå oahppe bágov sámegiellaj gæhttjá, de vierddi diehtet makkir báhkoklássaj báhko gullu, ja dåbddåt oanádusájt báhkogirjen d.d. s.=substantijvva ja v.=værbba.
Lea ávkkálaš iskat čilgehusa dáru-sámi sátnegirjjis dárkkisteames sáni ja sisdoalu ovttavásttolašvuođa.	Máhttá aj liehket ávkálasj báhkogirjen guoradallat tjielggidusáv dáros sámegiellaj, jus la sisadno bágo milta.
Dát lea earenoamážiid dalle go oahppi álggos ohcá dárogielat sáni.	Dát la aj diedon gå oahppe vuostak bágov dárogiellaj gæhttjá.
Dás sáhttá meattáhus deaividit jus ii iskka sáni mearkkašumi sámi-dáru sátnegirjjis.	Dánna soajttá boasstot sjaddá jus ij guoradalá báhkotjielggidusáv sámegiel-dáro báhkogirjen.
Earret eará sáhttet leat máŋga sáni, ja dat leat girjái čállojuvvon alfabehta mielde.	Soajttá bágon li moadda sisano, ja jus da li nammadum alfabehtalattjat, de ij agev enemus dábálasj báhko tjuottjo vuostak.
Stuora dáru-sámi sátnegirjjis sátnái " gå " čállojuvvo vuosttaš sátnin: deavirdit, mii mearkkaša vázzit nu ahte juolggit gessojit.	Oahppe máhtti adnet spelav ” Báhkobiŋŋgu ” gå barggi báhkooahppamijn:
Oahppit sáhttet atnit " Sátnebiŋgo " spealu sátneoahppama oktavuođas:	Gåvvå: Jan Arne Varsi
Oahppit sáhttet ohcat ođđasiid ja áigeguovdilis dáhpáhusaid válljejuvvon fitnu birra.	Oahppe máhtti åhtsåt ådåsijt ja ájggeguovddelis dáhpádusájt ma gulluji dan virggáj majt li válljim.
Dasto sii sáhttet gaskaneaset ságastallat fitnu birra.	Das maŋŋela mahtti oahppe aktan ságastit virgij birra.
Guokte ja guokte oahppi sáhttiba bargat ovttas ja nubbi sáhttá nuppis jearrat maid son bargá.	Sij máhtti aktan barggat guovtes ja guovtes, ja álggusit gatjávisájn majna nubbe barggá.
Oahppit galget njálmmálaččat ovdanbidjat válljejuvvon fitnu.	Oahppe galggi ietjasa virgijt njálmálattjat åvddånbuktet.
Oahppit galget njálmmálaččat ovdanbidjat fitnuideaset klássas eará ohppiide ja oahpaheaddjái, ja dát šaddá leat vuođđun ságastallamii klássas ja fágaoahpaheddjiin.	Oahppe virgijt dåjda ietjá oahppijda jali åhpadiddjáj åvddånbukti, ja dát sjaddá vuodon ságastallamijda ma klássan jali fáhkaåhpadiddjijn joarkki.
Eará doaimmat	Ietjá dåjma
Jus vejolaš, sáhttet oahppit fitnat sámegielaga luhtte válljejuvvon fitnus ja su jearahallat.	Jus la máhttelis de máhtti oahppe guossidit sámegielagav sierra virgen ja ságájdahttet suv.
Jearahallama sáhttá áinnas báddet nugomat mp3-báddenrusttegii.	Ságájdahttem máttá báddiduvvat mp3-spællárij jali dakkári.
Bargamis jearahallamiin maŋŋil bádden sáhttá dahkkot máŋgga láhkái.	Loahppabarggo máhttá dagáduvvat moatte láhkáj.
Heivehuvvon oahpahus	Hiebadum åhpadus
Oahppit sáhttet viiddidit sátneriggodagaset váldo muittuhansániid vehkiin.	Oahppe máhtti stuoredit ietjas báhkoboanndudagáv oajvvetjåvdabágoj.
Maid dárbbaša dán fáttá birra gulahallamis ?	Majt dárbaj gå galggá guládallat dán temá birra ?
Dás sáhttet oahppit adnit digitála jurddakártta fáttá hábmemis.	Dánna oahppe máhtti adnet digitálalasj ájádallamkártav struktureritjit temáv.
Oahppit geat dárbbašit eanet hástaleaddji barggu, sáhttet čállit sátnečilgehusaid sámegillii.	Oahppe gudi dárbahi ienep hásstálusájt bargon, máhtti báhkotjielggidusájt sámegiellaj tjállet.
Oahppit sáhttet maiddái atnit iešguđetge govaid vuolggasadjin ja humadit dan birra mii lea relevántan dilálašvuhtii.	Oahppe máhtti vuodon adnet moattelágásj gåvåjt vaj ságastit máhtti mij hiebalgis le dan ájggeguovddelis dilen.
Oahppit sáhttet adnit giehtatelefovnna, mp3-čuojanasa ja báddenrusttega dahje sullásačča ja báddái lohkat sániid ja dajahusaid maid maŋŋil sáhttet guldalit.	Oahppe máhtti adnet mobiltelefåvnåv, mp3-spællárav báddimrustigijt jali dakkárijt, ja dasi báddit bágojt ja moallánagájt majt sij maŋŋela máhtti gulldalit.
Dat nanne sátneoahppama.	Dát máhttá báhkoåhpadusáv nannit.
Go oahppit barget iehčanassi, de oahpaheaddji sáhttá leat ságastallan guoibmin.	Gå oahppe aktu barggi, máhttá åhpadiddje ságastallamráddnan liehket.
Oahpaheaddji berre ráhkadit vástideaddji ovdanbidjama barggu birra vai oahppit hárjánit buktit gažaldagaid ovdanbidjamii.	Åhpadiddje de vierddi aj dahkat sæmmilágásj åvddånbuktemav virge birra vaj oahppe máhtti hárjjidallat gatjálvisájt åvddånbuktemij dahkat.
Oahpaheaddji heiveha ovdanbidjama ohppiid dássái.	Åhpadiddje hiebat ietjas åvddånbuktemav oahppe dássáj.
Árvvoštallan	Árvustallam
Dađistaga-árvvoštallama vuođđun berrejit leat eavttut mat gullet oahppoulbmiliidda.	Árvustallama bargadahttema vuodon vierddiji gájbbádusá ma li tjanádum åhpadusmihttomierijda.
Ráhkat áinnas eavttuid ovttas ohppiiguin.	Barggit aktan oahppij gájbbádusájt dahkat.
Digaštala singuin makkár strategiijat dat viiddidit sátneriggodaga.	Dágástit sijájn makkir strategija báhkoboanndudagáv nanniji.
Dás galget oahppit ieža árvvoštallat: Mii munnje lasiha sátneriggodaga ?	Dánna hæhttuji oahppe ietja árvustallat: Mij la muv báhkoboanndudagáv nannim ?
Muital ohppiide makkár sánit ohppiin leat sátnebáŋkkus ja maiddái ođđa sánit mat leat vurkejuvvon vuorkái ođđa tearbmaráhkadanvuogi mielde.	Diededa oahppijda makkir bágo li sijájn báhkobáŋkan, ja ietján bágojt majt sij li dahkam vuogij milta gåktu ådå bágojt dahkat.
Diehtu galgá leat veahkkin oahppiide muitaleames maid sii hálddašit ja mainna šaddet eanet bargat ovddasguvlui.	Diededime galggi javllat majt oahppe bukti ja gåktu sij åvddålijguovlluj vierddiji barggat.
Mearkkašumiide ovdamearkan	Diededimbuojkulvisá
Don galggat máhttit:	Dån galga máhttet:
hupmat bargoeallima ja fitnuid birra	ságastit virgij ja barggoiellema birra
Mii lea buorre: Don muitalit máŋga relevánta fitnuid birra iežat oahpahuslážus.	Mij la buorre: Dån subtsasti moadda hiebalgis virgij birra ma gulluji duv åhpadusprográmmaj.
Don hábmejit miellagiddevaš gažaldagaid bargoeallima birra.	Dån hábmedi miellagiddis gatjálvisájt bargoj birra.
Maid sáhtát buoridit: Don buori muddui máhtát hábmet ovdamuniid ja hehttehusaid daid fitnuid man birra muitalat.	Majt máhtá buoredit: Dån máhtá ienebut hábmedit ma lidjin ávke ja ma ællin dajn virgijn man birra ságasti.
dađistaga eanet ja eanet atnit giela iešguđet dilálašvuođain ja váldit atnui ođđa sániid ja dajaldagaid	sámástit ienebut ja ienebut moattelágásj dilijn ja adnegoahtet ådå bágojt ja moallánagájt
Mii lea buorre: Don dávjá anát giela aktiivvalaččat.	Mij la buorre: Dån aktijvalattjat sámásta.
Mun mearkkašan ahte don dávjá válddát atnui ođđa sániid ja dajaldagaid.	Mån vuojnáv dån álu adnegoadá ådå bágojt ja moallánagájt.
Dál don máhtát máŋga fitnonamahusaid.	Dálla de moadda virggenammadusájt máhtá.
Maid sáhtát buoridit: Don sáhtát sátnebáŋku sániid hárjehallamis dadjat ja muitit ja atnit aktiivvalaččat.	Majt máhtá buoredit: Dån máhtá hárjjidallat ienebut dajt bágojt ma li báhkobáŋkan ja aktijvalattjat dajt adnet.
Iešárvvoštallan:	Iesjárvustallam:
Dás leat soames ovdamearkka dasa movt oahppi sáhttá iežas árvvoštallat.	Dála le muhtem buojkulvisá gåktu oahppe máhtti iesjárvustallat.
1.	1.
Mu fidnoválljejupmi:	Muv virggesuorggeválljim:
Mainna lihkostuvven go galgen válddahallat fitnu ?	Majna vuorbástuvviv gå virgev gåvvidiv ?
Maid berren rievdadit ?	Majt vierddiv rievddadit ?
Mii váilu čilgehusas ?	Mij gåvvidimen vájllu ?
Maid berren lasihit ?	Majt vierddiv duoddit ?
Movt lihkostuvven vuođuštit iežan fidnoválljejumi ?	Gåktu vuorbástuváv tjielggit virggeválljimav ?
Nagodan go ovdanbuktit jurddašeami dan ektui ahte leago dát fidnu relevántan munnje ?	Buvtáv gus árvvalimijt åvddånbuktet jus virgge le munji hiebalgis ?
2.	2.
Oahppi čállá dađistaga áigeguovdilis mihttomeriid skovvái ja árvvoštallá iežas.	Oahppe dævddá ájggeguovddelis mihttojt maŋenagi sjiebmáj ja árvustallá ietjas.
Mihttomearri:	Mihtto:
Dán máhtán veaháš:	Dáv máhtáv vehi:
Dán máhtán oalle bures:	Dáv máhtáv ållu buoragit:
Dán máhtán hui bures:	Dáv máhtáv huj buoragit:
3.	3.
Sátnebáŋku	Báhkobáŋŋka
Ohppiid sátnebáŋku galgá leat digitála hámis.	Oahppij báhkobáŋŋka gal máhttá liehket digitálalasj.
Dat sáhttá leat máhppan man oahppit juogo ieža árvvoštallet dahje ovttas oahpaheddjiin.	Dát máhttá degu skálmma majt oahppe aktu jali aktan åhpadiddjijn árvustalli.
Makkár sániid leat oahppit oahppan ?	Makkir bágojt li oahppe oahppam ?
Makkár sániid lea váttis oahppat ?	Makkir bágo li gássjela oahppat ?
Maid sáhttá oahppi dahkat vai oahppá váttes sániid ?	Majt oahppe máhttá dahkat vaj dajt gássjelis bágojt oahppá ?
Maid berre oahppi máhpas rievdadit ?	Majt oahppe vierddi skálman rievddadit ?
Vuođđogálggat	Vuodotjehpudagá
Máhttit ovdanbuktit njálmmálaččat: Njálmmálaš gálga lea dán ovdamearkka guovddáš doaibma.	Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet: Njálmálasj tjehpudáhka le oajvvedoajmma dán buojkulvisán.
Máhttit atnit digitála reaidduid: Oahppit ávkkástallet digitála sátnegirjjiid, risten.no, ja statistihka fitnuid oktavuođas, ssb.no.	Máhttet digitála ræjdojt adnet: Oahppe adni digitálalasj báhkogirjijt, risten.no, ja statistihkajt virgij gáktuj, ssb.no.
Oahppit atnet digitála ovdanbidjanprográmma (Open Office Impress, Powerpoint dahje sullasaš ovdanbidjanprográmmaid).	Oahppe adni digitálalasj vuosádusprográmmajt (Open Office Impress, Powerpoint jali juohkirik vuosádusprográmmav).
Ráhkadeames digitála sátnebáŋku ja sátnekártta sii atnet Open Office Writer, Word dahje sullásaš teakstameannudanprográmmaid, ja sii ráhkadit digitála jurddakártta.	Sij dahki báhkobáŋŋkav ja báhkokártav ja adni Open Office Writer, Word jali muodulágásj tækstagiehtadallamprográmmav, ja digitálalasj ájáduskártav dahki.
Máhttit ovdanbuktit čálalaččat: Viiddiduvvon sátneriggodat lea buorre vuođđun go ieš galgá ráhkadit teavsttaid.	Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet: Stuorra báhkoboanndudahka vaddá buorre vuodov iehtjá tevstajt dagátjit.
Oahppit čállet sátnelisttuid.	Oahppe báhkolisstajt tjálli.
Máhttit lohkat: Lohkan ja guldaleapmi leat čoavddan ođđa vásáhusaide.	Máhttet låhkåt: Låhkåt ja gulldalit le tjåvda ådå åtsådallamijda.
Gáiddusoahpahus	Guhkásåhpadibme
Dát ovdamearka heive bures gáiddusoahpahussii.	Dát buojkulvis hiehpá buoragit guhkásåhpadibmáj.
Dalle šaddá oahpaheaddji maiddái ráhkadit ovdanbidjama fitnu birra vai oahppi sáhttá ráhkkanit jearrat gažaldagaid dasa.	De vierddi aj åhpadiddje åvddånbuktemav virges dahkat vaj oahppe oadtju gárvvedit gatjálvisájt dasi.
Oahppi sáhttá oahpaheaddjái ovdanbidjat dan fitnu maid lea válljen.	Oahppe máhttá ietjas virggeválljim åhpadiddjáj åvddånbuktet, ja åhpadiddje åvddånbuktá virgev.
Dat sáhttá maiddái viiddiduvvot eanet fitnuiguin dahje iešguđet dilálašvuođaiguin mat gullet dihto fidnui.	Dåhkki aj lasedit ienep virgijt jali moattelágásj dilijt tjanádum virggáj.
Gielladomeanat	Gielladomena
Dás sáhttá girjerájus adnot gielladomeanan.	Girjjevuorkká ja / jali girjjevuorkkár máhttá gielladomednan liehket.
Jus bargi lea sámegielat, de son sáhttá leat gulahallanolmmoš ja veahkehit gávdnat dieđuid fitnuid birra.	Jus girjjevuorkkár le sámegielak de máhttá liehket guládallamulmusj ja viehkken diedojt gávnnat virgij birra.
Šiehtat ahte gulahallan ollásit galgá leat sámegillii.	Guorrasit guládallama sámegiellaj galggi.
Jus lea sámegielat oahppobagadalli dahje ráđđeaddi, berre son oassálastit dán barggu.	Jus oahppobagádiddje jali rádediddje le sámegielak, vierddi sån bargguj oassálasstet.
Dás sáhttá addit oppalaš dieđuid oahpahusa, fitnuid ja bargoeallima birra.	Máhttá almmulasj diedojt vaddet åhpadusá, virgij ja bargoj birra.
Jus leat unnán eará sámegielat bargit skuvllas go oahpaheaddji, de sáhttá ráhkadit gielladomeana plakáhta dahje fitnonamahusaid birra.	Jus ælla nåv moattes sámegielagijs skåvlån, ietján gå åhpadiddje, máhttá plakáhtta gånnå li virggenammadusá gielladomednan dagáduvvat.
Plakáhtta lea vuođđun buot gulahallamii dán bargu oktavuođas, ja buot gulahallan dáhpáhuvvá sámegillii.	Divna guládallamijda ma gulluji bargguj le plakáhtta vuodon, ja divna guládallama li sámegiellaj.
Neahttaresursat: vilbli.no http://www.samit.no/termer.htm http://www.samit.no/callinravvagat.pdf infonuorra.no Sátnegirjjit Sámi grammatihkka ssb.no giella.	Tækstaoajvvádusá Anders Kintel: Syntaks og ordavledninger i lulesamisk, Samisk utdanningsråd 1991 Torkel Rasmussen: Gielas Gilli Mielas Milli 3, Davvi Girji 2006 Siv Kintel og Jan E. Hafstad: Hárjjidallama, 1991 Maaren Palismaa: Giella le fábmo, Davvi Girji 2010