13_undervisningsopp.html.xml

Udir.no - Oahpahusláhču: Dássi 9 Udir.no - Åhpadimgárvvidus: 9. dásse Oahpahusláhču: Dássi 9 Åhpadimgárvvidus: 9. dásse Dás gávdná oahpaheaddji ovdamearkkaid movt son sáhttá bargat vai ollašuhttá 9. dási gelbbolašvuođamihttomeriid. Dánna åhpadiddje gávnná buojkulvisájt gåktu máhttá barggat máhtudakmihtoj 9. dásen. Dás čájehuvvo movt gelbbolašvuođamihttomearit duohttandahkkojit oahppoulbmiliin, sisdoallu ja bargovuogit, movt vuođđogálggaid integreret ja movt oahpahus sáhttá heivehuvvot juohke ovttaskas oahppái. Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, sisanon ja barggamvuogijn, gåktu vuodotjehpudagá åvtåsduhteduvvi ja gåktu åhpadus máhttá hiebaduvvat juohkka åvta oahppáj. Dađistaga-árvvoštallan ja gielladomeanat leat oassin láhčimis. Árvustallam bargadahttijn ja jus soajttá gielladomedna li gárvvidusá oase. Gelbbolašvuođamihttomearit Máhtudakmihto Njálmmálaš gulahallan Njálmálasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet digaštallat, ákkastallat ja albmanahttit iežas oaiviliid ja jurdagiid dágástallat, argumenterit ja åvddånbuktet ietjas ájádusájt ja dádjadusáv Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet digaštallat ođđasiid ja áigeguovdilis dáhpáhusaid Sámis dágástallat ådåsij ja ájggeguovddelis dáhpádusáj birra Sámen geavahit mediaid iežas giellabarggus adnet mediajt ietjas giellabargon Oahppoulbmilat Åhpadusmihttomiere Dán barggu ulbmiliin lea ahte oahppit galget oahppat áššálaččat digaštallat ja iežaset oaiviliid ovddidit. Ulmme bargojn le oahppe galggi máhttet ådåsijt vuogas láhkáj dágástit, ja máttet ietjas vuojnojt åvddånbuktet. Bargamis dáinna fáttain ávžžuhuvvojit oahppit ráhkadit sátnebáŋkku dahje jurddakártta, geahča ovdamearkka 8. dásis. Bargon oajvváduvvi oahppe báhkobáŋkav jali báhkokártav tebmáj dahkat, gehtja buojkulvisáv 8. dásen. Dát mearkkaša ahte oahppi galgá máhttit: Dát merkaj oahppe galggá máhttet: čállit čoavddasániid ášši sisdoalu ektui tjåvdabágojt ássje sisadnuj tjállet áigeguovdilis ášši bájuhit dárkilit ja čilgejeaddjin diedulattjat ja njuolgga ájggeguovddelis ássjes mujttalit vuođuštit oainnus áššálaččat ietjas vuojnov vuogalasj láhkáj tjielggit vuođuštit oainnus iežas árvvuid vuođul ietjas vuojnov ietjas árvojs tjielggit atnit iešguđetlágan adjektiivvaid riggodahttit giela moattelágásj adjektijvajt adnet gielav sieradittjat Ráhkat áinnas eavttuid ovttasráđiid ohppiiguin. Dagá gájbbádusájt aktan oahppij. Árvvoštallama ovdamearka: Árvustallambuojkulvis: Oahppoulbmilat Åhpadusmihttomiere Oahppi máhttá: Oahppe máhttá: čállit čoavddasániid ášši sisdoalu ektui ássje sisanov tjåvdabágoj tjállet Oahppi čállá soames čoavddasáni. Oahppe muhtem tjåvdabágojt tjállá Oahppi čállá máŋga guovddáš čoavddasáni. Oahppe moadda guovdálasj tjåvdabágojt tjállá Oahppi čállá eanas čoavddasániid mat leat áigeguovdilat ja guovddážis. Oahppe tjállá enemus oasev tjåvdabágojs majt mahttá javllat li hiebalgisá ja ájnnasa áigeguovdilis ášši bájuheames dárkilit ja čilgejeaddjin assjev tjielgga ja diedulattjat mujttalit Oahppi bájuha veaháš ášši sisdoalus. Oahppe binnáv ássje sisanos mujttal Oahppi bájuha ášši váldosisdoalu. Oahppe ássje oajvvesisanov mujttal Oahppi bájuha ášši ekonomalaččat, dárkilit ja čilgejeaddjin. Oahppe ássjev oangit, njuolgga ja tjielgga mujttal áššálaš vuogi mielde máhttit ákkastallat oainnuset ietjas vuojnov vuogas láhkáj tjielggit Oahppi máhttá belohahkii Oahppe máhttá muhtem mærráj ietjas vuojnov vuogas láhkáj tjielggit Oahppi máhttá áššálaččat čilget oainnus. Oahppe máhttá ietjas vuojnov vuogas láhkáj tjielggit Oahppi bájuha ášši ekonomalaččat, dárkilit ja čilgejeaddjin. Oahppe máhttá ietjas vuojnov vuogas láhkás tjielggit ja argumenterit máhttit ákkastallat oaiviliiddas iežas árvvuid vuođul ietjas vuojnov ietjas árvojs tjielggit Oahppi máhttá áššálaččat veaháš dadjat oaiviliiddis birra. Oahppe máhttá juojddáv ietjas vuojnos ietjas árvojs javllat Oahppi máhttá čilget iežas oaiviliid árvvuidis vuođul. Oahppe máhttá ietjas vuojnov ietjas árvojs tjielggit Oahppi máhttá čilget iežas oainnu árvvuidis vuođul ja dan ektui áššálaččat digaštallat. Oahppe máhttá ietjas vuojnov ietjas árvojs tjielggit ja dágástallamin vuogas láhkáj dajt adnet máhttit atnit iešguđetlágan adjektiivvaid vai riggodahttá giela máhttet adnet moattelágásj adjektijvajt gielav sieradittjat Oahppi máhttá moadde adjektiivva adnit go iežas oaiviliid čilge. Oahppe máhttá ietjas vuojnojt gallegasj adjektijvaj tjielggit Oahppi máhttá atnit soames adjektiivvaid vai dárkilit čilge iežas oaiviliid. Oahppe máhttá ietjas vuojnojt muhtem adjektijvaj sieradus láhkáj tjielggit Oahppi máhttá atnit máŋga adjektiivva iežas oainnuid čilgemis hui dárkilit. Oahppe máhttá ietjas vuojnojt måttijn adjektijvaj huj sieradus láhkáj tjielggit Oahppodoaimmat Åhpadusdåjma Oahppit galget mediain gávdnat áigeguovdilis ođasášši mii guoská Sápmái. Oahppe galggi ájggeguovddelis ådåsav Sámen median gávnnat. Sii sáhttet válljet ođasášši mii lea juogo áviissas, áigečállagis, interneahtas, radios, tvŠs dahje eará sajis. Sij máhtti válljit ássjev d.d. ávijsas, magasijnas, internehtas, radio ’ as, tv ’ as jali muodulágátjis. Oahppit lohket ášši birra álggos ja dasto čállet čoavddasániid. Oahppe låhki ássje birra ja tjåvdabágojt tjálli. Čoavddasániid vuođul galget oanehaččat bájuhit ášši sisdoalu. Tjåvdabágojs sij oanegis referáhtav ássje sisanos tjálli. Dasto galget muitalit iežaset oainnu dan áššái. Das maŋŋela galggi sij ietjasa vuojnov dán ássje birra subtsastit. Viidáset galget oahppit digaštallat fáttá birra. Vijdábut galggi oahppe oassálasstet temá birra dágástallamin. Maŋŋil digaštallama, sáhttet oahppit čállit čoahkkáigeasu. Maŋŋel gå ássjev li dágástallam, máhtti oahppe tevstav tjállet degu tjoahkkájgæsos.. Dahje sii sáhttet lohkiidreivve čállit. Máhtti aj låhkkijtjállagav tjállet. Oahppit berrejit atnit adjektiivvaid go čilgejit oainnuset áššái, áinnas eanet ollašuvvin go buorre / heitot. Oahppe vierddiji adjektijvajt adnet gå galggi sijá vuojnojt ådåsij birra tjielggit, galla ienebut gå buorre / nievrre. Ávkkálaš sániid ovdamearkkat: miellagiddevaš, hástaleaddjin, čilgejeaddjin, somá, ahkidis, gelddolaš, vuorddekeahttá, jáhkkemeahttun jna.. Bágo ma li ávkálattja: miellagiddis, hásstáliddje, diedulasj, suohtas, guhkálasj, geldulasj, alvadahtte, jáhkedahtte jnv.. Dat dagaha ahte oahppit ohppet maiddái ákkastallat oainnuset áššái. Vijdábut oahppi oahppe tjielggit manen sijá vuojnno le nav gåk le. Gávnna heivehuvvon siidduid áviissain jna. dán doibmii. Gávna doajmmaj hiebalgis bielijt ávijsájn jali dakkirijin. Dá ovdamearkkat Ávvir áviisasiidduin: Dála li biele Ávvir ávijsas: Eará oahppodoaimmat Gåvvå: Jan Arne Varsi 20 gažaldaga ođasášši birra 20 gatjálvisá ådåsa birra Dát doaibma sulastahttá tv- dahje radioprográmma 20 spørsmål. Dát doajmma le dagu tv- jali radioprográmma 20 spørsmål. Oahpaheaddji dahje oahppi vállje soames ođasášši. Åhpadiddje jali akta oahppijs gávnná ådåsav. Dat galgá leat juogo olbmo dahje dáhpáhusa birra. Máhttá liehket ulmutja jali dáhpádusá birra. Okta jearrá, ja son sáhttá dušše vástidit juo dahje ii. Akta gatját, ja sujsta gæssta gatjádi máhttá jur vásstedit le, jali ij le. Son guhte jearrá, galgá geahččalit oažžut rivttes vástádusa, nuppiin sániin rivttes ođđasa, ovdalgo buot 20 gažaldagaid lea jearran. Sån gut gatját, galggá gæhttjalit gávnnat riekta vásstádusáv, dánna riekta ådåsav, åvddål gå divna gatjálvisá li gietjen. Sámegillii lea dát ávkkálaš stoagus danin go gažaldagain ja vástádusain lea seamma vearba ja dan sáhttá ohppiiguin hárjehallat: Sámegielan le dát ávkálasj ståhka danen gå gatjálvisán ja vásstádusán le sæmmi værbba ja dáv máhtti oahppe hárjjidallat. Er det en mann ? Er det en mann ? – Ja / nei. – Ja / nei. Lea go dievdoolmmoš ? Le gus dat ålmåj ? – de lea / ii leat. – Le / ij la. Snakker hun samisk ? Snakker han samisk ? – Ja / nei. – Ja / nei. Hupmá go sámegiela ? Le gus sámegielak ? – de hupmá / ii huma. – Le / ij la. Davvisámegielas leat oalle ollu jietnafiillat gávdnamis. Davvesámegiellaj gávnnu dálla viek ållo jiednafijla. Julevsámegillii ja lullisámegilli eai vuos gávdno nu ollu, muhto veaháš gal. Julevsámegiellaj ja oarjjelsámegiellaj le binnep, valla muhtema galla gávnnuji. Čađahit dán láhčima gáibiduvvojit čuovvovaš prográmmat: iTunes, Media Player, Mp3-čuojanas, Audacity ja jietnabáddenprográmma. Gå galggá tjadádit dáv gárvvidusáv da hæhttu adnet prográmmajt: iTunes, Media Player, Mp3-spiller, Audacity ja jiednabáddimprográmmav. Viečča iTunes prográmma. Viehtja iTunes nehtas. Dán prográmmas sáhttá diŋgot radio- ja tv-prográmmaid n. g. podkastan. Prográmman dåhkki diŋŋgut radio ja tv-prográmmajt gåhtjos podkast ’ a baktu. Nugomat Izu dahje ođđasit. Duola degu Izu jali ådåsa. Go prográmma lea viežžan, de sáhttá jietnafiillaid vurket ovdamearkan mp3-čuojanassii, dahje sáhttá dihtormášiinnas daid geahččat ja guladit. Gå prográmma li vietjadum de dåhkki dajt biedjat mp3-spællárij, jali dåhkki aj gæhttjat ja gulldalit prográmmajt dáhtámásjijnan. Jus leat CDŠat, de daid sáhttá dihtormášiinnas čuojahit. Jus le cd ’ a, de dåhkki dajt dáhtámásjijnan adnet. Oahppit sáhttet jietnafiillaid dahje TV-prográmmaid vuođul ieža ráhkadit reportášaid jna.. Oahppe máhtti jiednafijla jali tv-prográmma vuodon ietja reportassjav jali muodulágátjav dahkat. Oahppit sáhttet ráhkadit iežaset jietnafiillaid jietnačuojahanprográmmain, mat gávdnojit buot dihtomášiinnain. Oahppe máhtti ietjas jiednafijlajt dahkat jiednabáddimprográmma baktu, dá gávnnuji juohkka dáhtámásjijnan. Oahppit sáhttet maiddái ráhkadit iežaset jietnafiillaid mp3-čuojanasain. Oahppe máhtti aj ietjas jiednafijlajt mp3-spællári dahkat. Audacity prográmmain sáhttá jietnafiillaid oanidit jus ii áiggo visot adnit dahje rievdadit jietnafiillaid dan ektui maid galgá atnit. Prográmman Audacity dåhkki biesskedit jiednafijlajt jus ij sidá ålles fijlav adnet. Jietnafiillat maid oahppit ráhkadit sáhttet leat gárvves buktagat maid oahpaheaddji sáhttá árvvoštallat. Jiednafijla majt oahppe dahki, máhtti liehket gárves buktaga majt åhpadiddje árvustallá. Árvvoštallan Árvustallam Oahpaheaddji berre addit dieđuid ja mearkkašumiid ohppiide válljejuvvon ášši ja dan áigeguovdilvuođa birra. Åhpadiddje vierddi diededit oahppijda dan birra gåktu li ássjev válljim ja man ájggeguovddelis dat le. Digaštala áinnas ohppiiguin dan birra movt sii gávdne juste dan ášši ja manin juste dan válljejedje. Dágástit aj oahppij gåktu sij ássjev gávnnin, ja manen sij dav válljijin. Divtte ohppiid iežaset sániiguin muitalit maid sii leat oahppan go dáinna osiin leat bargan. Dibde oahppijt iesj åvddånbuktet majt sij li bargon oahppam. Dađistaga-árvvoštallamis sáhttá oahpaheaddji buktit mearkkašumiid eavttuid vuođul jus daid ovdalgihtii leat lihtodan. Árvustallamin bargadahttijn máhttá åhpadiddje diededit gájbbádusáj milta masi sij li åvdutjis guorrasam. Divtte ohppiid árvvoštallat makkár árvvuid ášši ovddida, ja makkár árvvuid ieš oahppi deattuha. Dibde oahppijt árvustallat makkir árvojt ássje åvdet, ja makkir árvojda oahppe ietja dættov biedji. Muital iešguđet árvvuid erohusaid, ja manin iešguđetlágan árvvut na sáhttet ilbmat beroškeahttá oainnu. Diededa ma li moattelágásj árvo, ja gåktu árvo máhtti vuojnnut moatteláhkáj duoj dáj vuojnoj milta. Dieđuid ja mearkkašumiid ovdamearkkat: Árvustallambuojkulvisá: Gelbbolašvuođamihttomearit Máhtudakmihto Oahpahusa mihttomearrin lea ahte oahppi galgá máhttit: Ulmme åhpadusájn le oahppe galggá máhttet: digaštallat, ákkastallat ja ovddidit iežas ipmárdusaid ja oaiviliid dágástit, argumenterit ja åvddånbuktet ietjas dádjadusájt ja vuojnojt Mii lea buorre: Don oaččut čielgasit ovdan iežat oaivila. Mu mielas don bures ákkastalat iežat oainnuid ovddas. Mij la buorre: Dån ietjat vuojnojt tjielgga åvddånbuvtá Muv mielas de dån buoragit ietjat vuojnojt argumenteri. Maid sáhtát buoridit: Don sáhtát dárkilahttit oaiviliiddát girjábut sátneanu bakte. Majt máhtá buoredit: Dån máhtá sieradit ietjat vuojnojt moattelágásj bágoj. digaštallat ođđasiid ja áigeguovdilis dáhpáhusaid Sámis dágástit ådåsijt ja ájggeguovddelis dáhpádusájt Sámen Mii lea buorre: Don gávdnet relevánta ođđasa. Mij la buorre: Dån gávnni hiebalgis ådåsav. Don bájuhat ášši bures. Dån mujttala ássjev buoragit. Maid sáhtát buoridit: Don sáhtašit vel buoret oainnusindahkat áššái iešguđetge oainnuid ja oaiviliid. Majt máhtá buoredit: Dån máhtá ienebut tjielggit duov dáv vuojnov ássje birra. Oahppoulbmila iešárvvoštallan Dá lea ovdamearka dasa movt oahppit sáhttet iežas árvvoštallat: Dála le buojkulvisá gåktu oahppe máhtti iesjárvustallat: Don galggat máhttit: Dån galga máhttet: Dán máhtán veaháš: Dáv máhtáv vehi: Dán máhtán oalle bures: Dáv máhtáv ållu buoragit: Dán máhtán hui bures: Dáv máhtáv huj buoragit: áššái čállit čoavddasániid tjåvdabágojt ássje birra tjállet bájuhit ášši čilgejeaddjin ja dárkilit tjielgga ja diedulattjat mujttalit ákkatallat oainnut áššálaččat ja iežat árvvuid vuođul ietjat vuojnov árvoj hárráj duolla tjielggit Heivehuvvon oahpahus Hiebadum åhpadus Muhtun ohppiide sáhttá leat hástaleaddjin gávdnat mii ášši váldosisdoallun lea ja dan bájuhit njálmmálaččat. Muhtem oahppijda le nuoges hásstalus gávnnat ássje oajvvesisanov ja dav njálmálattjat mujttalit. Teaksta berre heivehuvvot ohppiid dássái. Tæksta vierddi oahppe dássáj hiebaduvvat. Muhtun ohppiide sáhttá leat doarvái go gávdnet ovtta ákka teavsttas. Muhtem oahppijda máhttá liehket nuoges gávnnat avtav argumentav tevstan. Dan sii oanehaččat ovdanbidjet njálmmálaččat. Dáv sij ånigattjat njálmálattjat åvddånbukti. Oahppit sáhttet oažžut veahki cealkagiid hábmemis. Oahppe máhtti viehkev oadtjot gåktu sij galggi gárgadisájt javllat. Ovdamearkka dihte sáhttá oahpaheaddji vuosehit ohppiide soames ovdamearkkaid movt sii álggahit ákkastallat oaiviliiddiset ovddas: Mu mielas … Álggaálggus mu mielas … Ášši váldobealli lea … Viidáset oaivvildan ahte … Dat mii dán áššis lea buorre, lea ahte … Dan maid in liiko, lea ahte … Dat mii lea miellagiddevažžan lea ahte … Åhpadiddje máhttá vuosedit oahppijda muhtem buojkulvisájt gåktu álgget vuojno tjielggidusáv duon dán láhkáj: Muv mielas... Åvdemusát muv mielas le.…Oajvveulmme ássjen le … Vijdábut le muv vuojnno … Dat mij la buorre dán ássjen le….Masi mån iv lijkku le … Dat mij la miellagiddis le …. Soames háve sáhttá leat dárbbašlažžan oahppi veahkehit gávdnat miehte- dahje vuostáákkaid áššái. Muhttijn la dárbbo oahppev viehkedit vuosedit buorep ja nievrep bielijt ássjen. Oahpaheaddji sáhttá diktit oahppi gávdnat ášši mas teaksta lea sihke sámegillii ja dárogillii, vai oahppit geat dárbbašit liige veahki dan sáhttet gávdnat dárogielat teavsttas. Åhpadiddje máhttá dibddet oahppev gávnnat ássjev gånnå le tæksta sige sámegiellaj ja dárogiellaj, nåv vaj oahppe gudi sierralágásj viehkev dárbahi máhtti dav dárogieltevstas oadtjot. Oahppit sáhttet ieža jođihit digaštallama ja leat čoahkkinjođiheaddjin. Oahppe máhtti dágástallamav jådedit ja ietja årrot báhkojådediddjen. Muhtun ohppiide dáidá leat váttisin oainnuideaset ovdanbuktit. Muhtem oahppijda le gássjel ietjasa vuojnojt åvddånbuktet. Oahppit sáhttet atnit vuođđun dihto dilálašvuođa dahje rolla go sii galget mearridit ja čilget oaiviliiddiset, omd. go dihtora atnet skuvlabargguide: Makkár ovdamunit ja hehttehusat leat dihtora atnimis skuvlabargui ? Oahppe máhtti vuodon válldet sierralágásj dilev jali rållav gå galggi vuojnojt tjielggit ja gåvådit, duola degu pc ’ a ano birra skåvllåbargon: Mij la ávkálasj ja mij ij la ? Mii lea du oaivil ? Makkir la duv vuojnno ? Oahppit sáhttet ráhkkanit geahččat ođassáddagiid ja guldalit sámi ođđasiid. Oahppe máhtti gæhttjat ja gulldalit ådåsijt ja dan láhkáj gárvedit ietjasa. Guldaleames ođđasiid sii galget mearkut ja čállit gaskal guokte ja logi sáni, sániid maid sii ovdalažžas dovdet ja sániid mat leat áibbas apmasat sidjiide. Sij galggi mujttet guokta lågev bágo majt galggi tjálestit, bágo majt unnán dåbddi jali ållu amás bágo. Muhtun oahppit rahčet nubbingiela movttiidemiin. Muhtem oahppe måvtåstuhttemijn nuppengielan vájvástuvvi. Vai bargu šaddá suohttaseabbon de sáhttá atnit Photostory prográmma. Photostory ’ av adnem máhttá bargov suohttasabbo dahkat. Dalle sáhttet oahppit ieža govvet ja daid atnit oanehis muitalussaide vuođđun, ja man sii njálmmálaččat galget ovdanbidjat. De oahppe máhttá iesj gåvvit ja dajt adnet vuodon oanegis subttsasav dahkat, majt njálmálattjat åvddånbuktá. Photostory lea nuvttá ja álkes prográmma atnit, ja dasa lea vejolaš teavstta liibmet go vuos govaid lea dasa bidjan. Photostory le nåvku ja álkke adnet, ja danna dåhkki tevstav gåvåjda lijmmit. Vuođđogálggat Vuodotjehpudagá Máhttit ovdanbuktit njálmmálaččat: Dán ovdamearkkas lea njálmmálaš doaibma guovddážis. Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet: Njálmálasj guládallam le oajvvedoajmma dán buojkulvisán. Máhttit atnit digitála reaidduid: Oahppit galget máhttit interneahtas ohcat dieđuid ášši birra. Máhttet adnet digitála ræjdojt: Oahppe galggi máhttet åhtsåt internehtan hiebalgis diedojt ma gulluji ássje sisadnuj. Sii sáhttet maiddái atnit jurddakártta vuogáidahttimis ákkaid ja árvvuid. Sij máhtti aj ájáduskártajt adnet systematiseritjit argumentajt ja árvojt. Dat sáhttá leat ovdanbidjamii vuolggasadjin. Dát máhttá vuodon åvddånbuktemij. Máhttit ovdanbuktit čálalaččat: Oahppit čállet čoavddasániid ja referáhta, vuogáidahttet loahppajurdagiid ja čállet ákkaid go digaštallan čađahuvvo. Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet: Oahppe tjálli tjåvdabágojt ja referátajt, systemátiseriji, ájádusrájdojt / ájádusájt ja argumentajt maŋenagi dágástallamin tjálesti. Gáiddusoahpahus Guhkásåhpadibme Dát ovdamearka heive bures gáiddusoahpahussii. Dát buojkulvis hiehpá buoragit guhkásåhpadibmáj. Oahppit sáhttet čuovvut seamma láhčima go dan mii bajábealde čilgejuvvo. Oahppe máhtti tjuovvot sæmmi gárvvidusáv mij la tjielggidum baddjelin. Vejolaččat sáhttet oahppit ráhkadit tv-reportáša. Oahppe máhtti aj tv-reportásjav dahkat. Sii ovdanbidjet ášši, ja oahpaheaddji sáhttá leat ođaslohkkin studios. Sij ássjev åvddånbukti, ja åhpadiddje máhttá ådåslåhkken studion liehket. Ođaslohkki jearrá reportáris guhte vástida. Ådåslåhkke gatját reporteris gut vásstet. Sáhttá maiddái rievdadit nu ahte oahppi lea ođaslohkki studios ja oahpaheaddji reportárin. Dát aj nuppe guovlluj máhttá dagáduvvat. Gielladomeanat Gielladomena Sámi ođđasiid oktavuođas sáhttá ráhkadit gielladomeana. Gielladomedna máhttá dagáduvvat aktan sámeådåsij. Dasa sáhttet gullat nugomat sámegielat áviissat, radio- ja tv-sáddagat dahje ođassiiddut interneahtas. Da máhtti sáme ávijsa, radio- ja tv-sáddaga jali ådåsbiele internehtan. Oahppit sáhttet jeavddalaččat oanehaččat muitalit ođasáššiin. Dibde oahppijt duolloj dálloj oanegattjat ådåsijs subtsastit. Buot gulahallan čađahuvvo sámegillii. Divna guládallama li sámegiellaj. Sara, Elen Ragnhild: Joatkke ain, Davvi Girji 2006 Somby, Liv Inger: Gielas Gillii Mielas Millii 6, Mediagirji, Davvi Girji 1998 http://avvir.no http://lotta.yle.fi/srwebanar.nsf/sivut/ovdasiidu2004 http://nrk.no/sami http://nrk.no/podkast http://galdu.org http://nuorajtv.no /