14_undervisningsopp.html.xml

Udir.no - Oahpahusláhču: Dássi 10 Udir.no - Åhpadimgárvvidus: 10. dásse Oahpahusláhču: Dássi 10 Åhpadimgárvvidus: 10. dásse Dás gávdná oahpaheaddji ovdamearkkaid movt son sáhttá bargat vai ollašuhttá 10. dási gelbbolašvuođamihttomeriid. Dánna åhpadiddje gávnná buojkulvisájt gåktu máhttá barggat máhtudakmihtoj 10. dásen. Dás čájehuvvo movt gelbbolašvuođamihttomearri duohtandahkko oahppoulbmiliin, sisdoallu ja bargovuogit, movt vuođđogálggaid integreret ja movt oahpahus sáhttá heivehuvvot juohke ovttaskas oahppái. Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto vuojnnusij båhti åhpadusmihttomierijn, sisanon ja barggamvuogijn, gåktu vuodotjehpudagá åvtåsduhteduvvi ja gåktu åhpadus máhttá hiebaduvvat juohkka åvta oahppáj. Dađistaga- árvvoštallan ja gielladomeanat leat oassin dagus. Árvustallam bargadahttijn ja gielladomena li gárvvidusán oase. Dát oahpahusláhču guoskkaha dan movt sáhttá bargat vai alcces háhká viiddis sátneriggodaga ja movt dan atná iešguđet njálmmálaš rollain. Dát åhpadimgárvvidus vuoset gåktu barggat stuorra báhkoboanndudagáv åhtjudit ja gåktu moattelágásj njálmálasj rållajn dajt adnet. Gelbbolašvuođamihttomearit Máhtudakmihto Njálmmálaš gulahallan Njálmálasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet hálddašit ollu sániid ja ovdanbuktit njálmmálaččat máŋggaládje ja heivvolaččat dilálašvuhtii buktet bágoj valljudagáv ja máhttet ságastallat dan milta mij le vuordedahtte ja gájbbedahtte Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet čilget movt gielat ja kultuvrrat Sámis deaivvadit ja gilvalit ja movt iežas giella ja kultuvra váikkuhuvvo ja rievdá go lea oktavuohta earáiguin tjielggit dárkkelit gåktu giela ja kultuvra Sámen dejvadi ja gilposti, ja gåktu ietjas giella ja kultuvrra åvddån ja rievddá buohta ietjá gielaj ja kultuvraj Oahpahusláhču ii álo govčča olles gelbbolašvuođamihttomeriid. Åhpadimgárvvidus ij álu gåbtjå ålles máhtudakmihtov. Danin leat gelbbolašvuođamihttomearit duohttandahkkon oahppomihttomearis. Máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn. Oahppomihttomearit lea lávkin olahit gelbbolašvuođamihtuid. Åhpadusmihttomiere le lávkke gåktu máhtudakmihtojt jåksåt. Eará relevánta gelbbolašvuođamihttomearit Ietjá hiebalgis máhtudakmihto Oahppanulbmilat Åhpadusmihttomiere Oahppoulbmilat duohttandahkkojit iešguđet dilálašvuođain maid oahppit válljejit. Åhpadusmihttomiere lagábu vuojnnuj båhti duon dán dilen majt oahppe vállji. Dás čájehuvvojit soames oppalaš oahppoulbmilat, ja oahppodoaimmas čájehuvvojit eanet konkrehta ovdamearkkat. Dánna muhtem dábálasj åhpadusmihttomiere vuoseduvvi, ja åhpadusdåjman ienep konkrehtalasj buojkulvisá vuoseduvvi. Oahppi galgá: Oahppe galggá máhttet: hálddašit viiddis sátneriggoda sámástit stuorra báhkoboanndudagájn máhttit ovdanbuktit dilálašvuođa mielde dilij milta åvddånbuktet máhttit čilget guovttegielatvuođa ja giellaovdáneami tjielggit guovtegielalasjvuodav ja giellaåvddånimev, árvustallambuojkulvisájt ja njálmálasj máhtudahkav árvvoštallaneavttuid ovdamearkkat, njálmmálaš gelbbolašvuohta árvustallambuojkulvisá, njálmálasj máhtudagá Oahppoulbmil Åhpadusmihttomiere Dán máhtán veaháš: Dáv máhtáv vehi: Dán máhtán oalle bures: Dáv máhtávållu buoragit: Dán máhtán hui bures: Dáv máhtáv huj buoragit: Don galggat: Dån galga: hálddašit viiddis sátneriggodaga adnet stuorra báhkoboanndudagáv Mus lea gáržžes sátneriggodat. Mujna le unnes báhkoboanndudáhka Mus lea oalle buorre sátneriggodat. Mujna le viek stuorra báhkoboanndudáhka Mus lea buorre sátneriggodat. Mujna le huj stuorra báhkoboanndudáhka ovdanbuktit buorre sieradus gielajn ságastit dilij milta máŋggabealat ja dilálašvuođa mielde Mån máhtáv muhtem mærráj ságastit dilij milta ovdanbuktit dilálašvuođa ektui. Mån máhtáv dilij milta viehka sieradus gielajn ságastit ovdanbuktit dilálašvuođa ektui. Mån máhtáv dilij milta buorre sieradus gielajn buoragit ságastit Oahppodoaimmat Åhpadusdåjma Ovdabargu 1. oasse 1. oassi a) Juohke oahppi ráhkada golbma gažaldaga guhtege ovdamearkka dihte giela birra. a.) Dibde oahppijt guhtik gålmmå gatjálvisá dahkat d.d. giela birra. Dat dagaha fáttá áigeguovdilin. Dát bajet temáv. Dárbbu mielde sáhttá oahpaheaddji veahkehit ohppiid gažaldagaiguin: Sáhtát go namuhit soames dain gielain maid beaivválaččat gulat ? Jus la dárbbo de máhttá åhpadiddje oahppijt gatjálvisáj viehkedit: Máhtá gus nammadit muhtem gielajt majt bæjválattjat gulá ? Man dávjá beaivválaččat sámástat ? Man álu sámásta juohkka biejve ? Manin lea sámegiella dehálaš ? Manen la sámegiella ájnas ? b.) b.) Oahppit guldalit musihka, geahčadit govaid jna.. Dibde oahppijt gulldalit musihkav, gæhttjat gåvåjt jali dali nav. Sii čállet jurdagiiddiset ja dovdduideaset ja čállet omd. vearbbaid, substantiivvaid ja adjektiivvaid. Sij tjálli ietjasa ájádusájt ja dåbdojt, ja lisstaj tjálli d.d. verbajt, substantijvajt ja adjektijvajt c) Ráhkat sátnespealu ovdalgo váldodoaibma álggahuvvo. c.) Dahkit báhkospelav åvddål gå oajvvedoajmma álggá. Spealu ulbmilin lea ahte oahppit galget čilget sániid ja doahpagiid anikeahttá váldosáni. Spella galggá tjielggit bágojt ja moallánagájt valla oajvvebáhko ij galga nammaduvvat. Ráhkat goartta mas leat sánit mat gullet oahppoulbmilii čilget movt gielat ja kultuvrrat dálá Sámis / Sábme / Saepmie deaivvadit ja hástaluvvojit, ja movt iežas giella ja kultuvrra ovdána ja rievdá ovttasdoaibmamis eará gielaiguin ja kultuvrraiguin. Dahkit kårtåjt bágoj ma gulluji oahppopládnamihttuj: tjielggit dárkkelit gåktu giela ja kultuvra Sámen dejvadi ja gilposti, ja gåktu ietjas giella ja kultuvrra åvddån ja rievddá buohta ietjá gielaj ja kultuvraj. Goarttaide čállojuvvon sánit galget leat duššefal sámegillii. Bágo kårtåjn galggi jur sámegiellaj tjuodtjot. Guđe sániid vállje doibmii, heivehuvvo ohppiide. Makkir bágojt vállji doajmmaj, oahppijda hiebaduvvá. Goarttaid sáhttá áinnas lamineret vai sáhttet jeavddalaččat adnot. Kårtå galla dåhkkiji lamineriduvvat vaj mahtti aktelattjat aneduvvat. Sátneovdamearkkat maid sáhttá goarttaide čállit: Buojkulvisá bágojda ma máhtti kårtåjn tjuodtjot: Identitehta (Identitet) Giella (språk) Ovttasbargu (Samarbeid) Kultuvrra (kultur) Dáruiduhttin (Fornorsking) Dánna gåvvidum kårtåj: Eiseválddit (Myndigheter) Gåvvå: Jan Arne Varsi Gulahallan (Kommunikasjon) 2. oasse 2. oassi Hárjehallamis ráhkadit gažaldagaid, de sáhttá jearrančoavdaga atnit. Gå galggi hárjjidallat gatjálvisájt dahkat de máhttá gatjálvistjåvda aneduvvat. Jearrančoavdda doaibmá nu ahte vástádus almmuhuvvo, ja vástádussii galget dasto oahppit de ráhkadit gažaldaga. Gatjálvistjåvda doajmmá dan láhkáj juhte vásstádus vatteduvvá ja de oahppe galggi vásstádussaj gatjálvisájt dahkat. Oahpaheaddji sáhttá ráhkadit gárvves skoviid maid jeavddalaččat atná oahpahusdoaimmain. Åhpadiddje máhttá gárves sjiemájt dahkat ma aktalasj åhpadusdåjmajn aneduvvi. Ovdamearka Vástádus Sámediggi, ja gullevaš gažaldagat sáhttet leat: Buojkulvis Vásstádus Sámedigge, ja gatjálvisá ma gulluji dasi máhtti liehket. Mii lea sajáiduvvan Kárášjohkii ? Mij la Kárásjågån ? Mii rahppui almmolaččat jagi 1989 ? Mij almmalattjat rabáduváj jagen 1989 ? Sámediggi Sámedigge Mas leat 39 áirasa ? Gånnå li 39 ájrrasa ? Mas lea Egil Olli presideantan ? Gånnå le Egil Olli presidænnda ? Oahppodoaibma Oahppamdåjma Gárvet jearahallama Ságájdahttemav dahkat Jearahallat Ságájdahttet Jearahallot Ságájduvvat Bájuhit jearahallama sisdoalus Ságájdahttemis mujttalit Oahppit galget ráhkkanahttit jearahallama, jearahallat ja bájuhit jearahallama váldosisdoalu. Oahppe galggi gárvedit ságájdahttemav, tjadádit dav ja oajvvesisanov ságájdahttemis mujttalit. Barggu bakte galget oahppit leat diđolažžan ja diehtit movt gulahallandilálašvuohta váikkuha giela. Bargo tjadá galggi oahppe gåhtsevattja årrot dan hárráj gåktu guládallamdille gielav bájnni. Man birra galget oahppit jearahit ? Man birra galggi oahppe gatjádit ? Movt galget jearrat ? Gåktu galggi gatjádit ? Maid berrejit dahkat vai ovdanbuktet doarvái dárkilit ? Majt vierddiji dahkat gå galggi dárkkelis láhkáj åvddånbuktet. Ráhkat iešguđet rollaid ohppiide, dahje divtte sin leat mielde válljet ja hábmet rollaid. Dagá moattelágásj rållajt oahppijda, jali dibddet ietjasa válljit ja hábmedit rållajt. Ovdamearkka dihte sáhttá leat mánná sámi / dáru mánáidgárddis dahje rávis sápmelaš guhte rávisolmmožin lea oahppan sámegiela. Máhttá liehket mánná sáme / dárogiel mánájgárden jali ietjá ållessjattuk sábme gut la ållessjattugin sámegielav oahppam. Sii sáhttet maiddái jearahit nuoraid nu gohčoduvvon leaikasániid birra, dahje sáhttet jearahit omd. áhku dáruiduhttima birra. Máhttá nuorav ságájdahttet gåhtjos lijggebágoj anoj birra, jali áhkov dárojduhttema birra. Heivehuvvon oahpahus Hiebadum åhpadus Ohppiid geat leat ovdánahttán buori giela ja doabaáddejumi, sáhttá ávžžuhit jearahallama čađahit almmá atnit giehtačállosa veahkkin. Oahppijn gænna li valljes giella ja moallánakboanndudáhka, máhtti hasoduvvat tjadádit ságájdahttemav vani manusa dagá. Ohppiide geat dárbbašit veahki, sáhttá ráhkadit gárvves hábmejuvvon ja čállojuvvon gažaldagaid. Oahppijda gudi dárbahi dårjav, máhtti åvdutjis ållu gárves gatjálvisá dagáduvvat. Oahppit sáhttet filbmet dahje vuorkut jearahallamiid dihtorii digitála hámis mainna dasto sáhttet viidáset bargat. Oahppe máhtti filmmit jali báddit ságájdahttemijt digitálalattjat vuodon åvddålijguovloj bargguj. Oahppit sáhttet jearahallat eará ja nuorat ohppiid. Oahppe máhtti ságájdahttet mánájt vuolep dásijn. Dat gáibida maid heivehuvvon giela. Dát aj rávkká giella le hiebaduvvam. Ohppiid geat bures máhttet bargat, sáhttá hástalit ráhkadit reportáša jearahallamis man sáhttá sáddet juogo TVŠas dahje radios. Oahppe gudi barggi buoragit, máhtti hasoduvvat ságájdahttemijs dahkat reportásjav mij galggá sáddiduvvat radio ’ an jali tv ’ an. Ohppiid geat bures máhttet sámegiela, sáhttá hástalit lohkat ja muitimit sátnevádjasiid. Oahppe gudi sámásti buoragit, máhtti hasoduvvat lågåtjit ja ålgolt åhpatjit báhkotsoabmijt. Árvvoštallan Árvustallam Dávisteami ovdamearkkat: Diededimbuojkulvisá: Gelbbolašvuođamihttomearit Oahpahusa ulbmilin lea ahte oahppi galgá máhttit Máhtudakmihto Ulmme åhpadusájn le oahppe galggá máhtttet čilget movt gielat ja kultuvrra dálá Sámis / Sábme / Saepmie deaivvadit ja hástaluvvojit … tjielggit gåktu giela ja kultuvra dálásj Sámen dejvadi ja gilposti Mii lea buorre: Don gávnnat buori ovdamearkkaid dasa movt gielat ja kultuvrrat deaivvadit ja hástaluvvojit Sámis / Sábme / Saepmie, earenoamážit gaskal sápmelaččaid ja dážaid. Mij le buorre: Dån gávna buorre buojkulvisájt gåktu giela ja kultuvra dejvadi ja gilposti Sámen sierraláhkáj sámegielagij ja dárogielagij gassken. Maid sáhtát buoridit: Don berret gávdnat ovdamearkkaid dasa movt gielat ja kultuvrrat iešguđet sámi guovlluid sápmelaččaid gaskkas deaivvadit ja hástaluvvojit. Majt máhtá buoredit: Dån vierddi gávnnat buojkulvisájt gåktu giella ja kultuvrra sámij gasskan duon dán sáme guovlon dejvadi ja gilposti hálddašit viiddis sátneriggodaga ja ovdanbuktit njálmmálaččat molsudeaddjái ja dilálašvuođa mielde stuorra báhkoboanndudagáv adnet ja njálmálattjat sieradus ja hiebalgis láhkáj dilij hárráj åvddånbuktet Mii lea buorre: Dus lea viiddis sátneriggodat. Mij le buorre: Dujna le stuorra báhkoboanndudahka. Don heivehat gielat jearahalli rollii. Dån hiebada gielav buoragit ságájdahttemrållan. Maid sáhtát buoridit: Don sáhtát buorebut dárkilahttit gielat go jarahallama galggat bájuhit. Majt máhtá buoredit: Dån máhtá sieradit gielav buorebut ságájdahttem referáhtajn. Iešárvvoštallan Iesjárvustallam Dás leat soames ovdamearkka movt oahppit sáhttet čađahit iešárvvoštallama: Dála muhtem buojkulvisá gåktu oahppe máhtti ietjasa árvustallat: Iežan jearahallama: Muv ságájdahttem: Makkár gažaldagain lei buorre ja dárkilis giella ? Makkir gatjálvisájn lij buorre ja sieradus giella ? Maid mun in ipmirdan vástádusain ? Majt ittjiv vásstádusájs dádjada ? Mii lei dás maid šadden ođđasit oažžut čilgejuvvot ? Majt ådåsis dárbajiv tjielggiduvvat ? Oahppi sáhttá válddahit iežas ovdáneami. Oahppe máhttá ietjas åvddånimev tjielggit. Oahppit galget árvvoštallat maid sii duođai máhttet ja hálddašit ja maid sii leat oahppan. Oahppe galggi árvustallat majt sij ajtu máhtti ja bukti ja majt li oahppam. Gávdnamis vástádusa dása sáhttet oahppit deavdit VØL-skovi. Dáv gávnnat de máhtti oahppe dievddet DHO-sjiemáv. Skovi galget oahppit deavdit ovdalgo álget oahppandoaimmain. Sjiebmá dievdeduvvá oahppijs åvddål gå sij álggi åhpadusdåjmajn. Vuođđogálggat Vuodotjehpudagá Máhttit njálmmálaččat ovdanbuktit: Njálmmálaš doaibma lea guovddážis dán ovdamearkkas. Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet: Njálmálasj tjehpudáhka le oajvvedoajmma dán buojkulvisán. Máhttit čálalaččat ovdanbuktit: Oahppit hábmejit gažaldagaid. Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet: Oahppe gatjálvisájt hábmedi. Sii dađistaga čállet vástádusaid gažaldagaide, ja sii čállet referáhta. Sij maŋenagi tjálli vásstádusájt gatjálvisájda ja referáhtajt tjálli. Gielladomeanat Gielladomena Dán láhčui galgá oahpaheaddji geahččalit gávdnat ságastallanbeali boarrásiidsiiddas, nuoraidklubbas, gáffádagas, dollagáttis, johkagáttis ja sullásaš báikkis gos gávdnat sámegielat olbmuid. Dán gárvvidussáj máhttá åhpadiddje gæhttjalit gávnnat ságastallamrádnajt vuorrasijvieson, nuorajkluppajn, kafeajn, dållågátten, jåhkågátten jali muodulágásj sajijn gånnå sámegielaga æjvvali. Ovdalgihtii berre lihtodit hupmat dihto fáttá dahje čuolbmabeali birra. Guorrasit ságastit vissa temáj jali vissa tjuolmaj birra. Hupman galgá čađahuvvot sámegillii. Divna guládallama galggi sámegiellaj. Jus klássalanjas leat, de sáhttá sámi leavggaža bidjat beavddi / oahpaheaddjibeavddi nala. Jus lihpit jur klássalanján, de dåhkki sámeslávgáv tjuottjodattjat bievden. Nu guhka go sámi leavga lea beavddi nalde de galget buohkat hupmat sámegiela. Madin slávggá le badjen da divna sámásti. Gávnos (s. 1-25) Oahppamusá Verdikommisjonen, Davvi Girji 2003. Anta Pirak: Jåhttesáme viessom, girjje ja cd ’ a. Joatkke ain s. 17-23, Elen Ragnhild Sara, Davvi Girji 2006 Anders Nystø ja Sigmund Johnsen: Sámásta 1, ja Hárjjidusá 1, Báhko 2000 Film: Fjellfinnhua, Guro Saniola Bjerk, SaniolaProductions / GuroSaniola Bjerk 2010 Anders Nystø ja Sigmund Johnsen: Sámásta 2, ja Hárjjidusá 2, Báhko 2001