1_forklaring-til-veiledningen.html.xml

Udir.no - Čilgehus oaivadussii Udir.no - Tjielggidus bagádallamij Čilgehus oaivadussii Tjielggidus bagádallamij Neavvagat ja ovdamearkkat bargamis sámegiela nubbingiela oahppoplánain Bagádallama ja buojkulvisá gå barggat Oahppoplánajn- sámegiella nubbengiellan. Oahppoplána gelbbolašvuođamihttomearit lea juhkkojuvvon logi dássái. Oahppoplána máhtudakmihto le lågev dássáj juogeduvvam. Oaivádus oainnusmahttá soames gelbbolašvuođamihttomeriid ja buktá ovdamearkkaid dasa movt sáhttá bargat oahppodoaimmaiguin, heivehuvvon oahpahusain, vuođđudeaddji gálggaiguin, gielladomeanaiguin ja buot logi dásiin árvvoštallan. Bagádallam vuojnnusij buktá muhtem máhtudakmihtojt ja vaddá buojkulvisájt gåktu oahppamdåjmaj, hiebadum åhpadusáj, vuodotjehpudagáj, gielladomenaj ja árvustallamij divna lågev dásij barggat. Oahpaheaddjit ja skuvllat sáhttet atnit oaivádusa báikkálaš oahppoplánabargui ja konkrehta oahpahusdahkosiin. Åhpadiddje ja skåvlå máhtti bagádallamav adnet bájkálasj oahppoplánabargon ja konkrehtalasj åhpadimgárvvidussan. Ovdamearkka dihte leat 1-4 dásis Heivehuvvon oahpahusas ovdamearkkat movt oahpahusdagus sáhttá heivehuvvot iešguđet ahkásaččaide danin go ohppiin dávjá lea iešguđetge vuolggadássi fágas beroškeahttá guđe ahkeluohkkái gullet. Duola degu 1.-4. dásijn Hiebadum åhpadus vatteduvvi buojkulvisá gåktu åhpadimgárvvidusá máhtti hiebaduvvat iesjgeŋga áldarjuohkusij danen gå oahppijn máhtti álggovuodo sierra liehket álgos vájku man dásen li. Oahppoplána váldomihttomearrin lea ahte fága sámegiella nubbingiellan okta dárogiela fágain, láhčá ohppiide vuođu šaddat doaibmi guovttegielagiin. Oajvveoulmme oahppoplánan le fáhka sámegiella nubbengiellan aktan fágajn dárogiella, biedjá vuodov nåv vaj oahppe galggi dåjmalasj guovtegielaga sjaddat. Dat mearkkaša ahte oahppit galget movttiidahttojuvvot ja šaddat gielalaš oadjebasat ahte árgabeaivvis válljejit sámegiela gulahallangiellan. Oahppe galggi måvtåsduhteduvvat ja jállot sámegielav válljit guládallamgiellan bæjválattjat. Oaivádus čájeha ovdamearkkaid main Njálmmálaš gulahallan ja Dihtomielalašvuohta giela ja kultuvrra birra váldooasit leat vuođđun. Bagádallam vuoset buojkulvisájt oajvvesuoasijs Njálmálasj guládallam ja Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta.. Oaivádus ii fátmmas buot oahppoplána gelbbolašvuođamihttomeriid. Bagádallam ij gåbtjå divna máhtudakmihtojt oahppoplánan. Vuođđudeaddji gálggat Vuodotjehpudagá Vuođđudeaddji gálgan nugomat máhttit njálmmálaččat báhkkodit sámegillii, ii leat diehttelassan ohppiide sámegiella nubbingiela fágas. Vuodotjehpudagá duola degu sábmáj máhttet njálmálattjat åvddånbuktet ij la diehttelisvuohta oahppijda fágan sámegiella nubbengiellan. Oaivadusas leat oahpaheaddjái neavvagat, vuogádatcavgileamit ja ovdamearkkat mat sáhttet leat veahkkin láhčamis dili vai oahppit ohppet sámegiela hupmat. Bagádallam vaddá åhpadiddjáj bagádallamijt, vuohketjielggidusájt ja buojkulvisájt ma máhtti viehkken liehket bargon oahppijt oadtjot luondulattjat sámástittjat. Dihtomielalašvuohta giela ja kultuvrra birra Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta Lea dehálaš kártet giela dili ja árvvu skuvllas, oppalaččat suohkanis ja fylkkas. Ájnas la guoradallat gåktu gielladille ja giellaárvvo le skåvlån, suohkanin dábálattjat ja fylkan. Giellaoahpahusdárbu rievddada iešguđetge guovlluid mielde. Giellaåhpadusá dárbo várieriji duojn dájn guovlojn. Ovdamearkka dihte lea vejolaš ahte máŋga oahpaheaddji ovttas čađahit iskkadeami, dahje oahppit dan dahket doppe gos lea vejolaš. Buojkulvissan máhtti ienep åhpadiddje aktan guoradallat jali oahppe mátti tjadádit dav jus máhttelis le. Kártemis sáhttá fuomášit domeanaid (giellaarenaid) gos sámegiella lea nanus ja mii sáhttá leat ávkkálaš reaidun giellaoahpahusas. Guoradallam máhttá vuosedit gielladomenajt gånnå sámegiella le nanos ja máhtti ávkálasj vædtsaga giellaåhpadimen liehket. Lea maiddái vejolaš ásahit iežas sámegielat arenaid, nugomat guovlluid, lanjaid, olbmuid, doaimmaid dahje áigodaga. Máhttelis le ásadit sierra sámegieldomenajt, duola degu bájkijt, lanjájt, ulmutjijt, dåjmajt jali ájggegávdajt. Geahča muđui sierra artihkkala gielladomeanaid birra. Gehtja sierra artihkkal gielladomenaj birra. Sáhttá maiddái atnit Eurohpalaš Giellapearpma (ESP) kártenbarggus. Dåhkki aj adnet Europeisk Språkperm (ESP) guoradallama bargon. Kártema bakte sáhttet oahppit válddahit guđe sámegielat dásis sii leat, ja movt sii sáhttet gielalaččat ovdánit. Guoradallama tjadá máhtti oahppe tjielggit makkir sámegieldásen sij li, ja gåktu sij ietjasa gielav máhtti åvdedit. Skuvllain main leat unnán oahppit juohke klássadásis, sáhttet ráhkadit ođasmahtti plána smávvaskuvladássái, gaskadássái ja nuoraiddássái main fáttát sámegiella 2 ja 3 leat oassin. Skåvlå gånnå li gallegasj oahppe juohkka klássan, máhtti dahkat plánajt ma aktelasj mátsi álggo, gasska ja nuorajdássáj gånnå temá Samen2 ja 3 li. Ođasmahttima bakte sáhttet buot oahppit joavkkus bargat seamma fáttáin. Nåv de máhtti divna oahppe juohkusin barggat sæmmi temájn. Dán oahpaheaddji earuha ja heiveha ohppiid agi ja ovdalgihtii máhtu ektui. Åhpadiddje hiebat oahppe áldara ja åvddåmáhtoj milta. Nu sáhttet oahppit ovttasbargat ja čađahit oahppandoaimmaid ovttas. Náv oahppe máhtti aktan barggat oahppamdåjmaj. Mii diehtit ahte ollu oahppit oahpahuvvojit gáiddusoahpahusa bakte, ja dat sáhttá leat hástaleaddjin. Åtsådallamij milta oadtju moadda oahppe åhpadusáv guhkásåhpadime tjadá, ja dát máhttá hásstádussan liehket. Soames dásiin lea gáiddusoahpahus lagabui čilgejuvvon. Muhtem dásijn le guhkásåhpadibme lagábu tjielggiduvvam. Oaivadusas lea sierra oassi ovdáneami birra. Bagádallamin le sierra oasse progresjåvnå birra. Dat govvida movt giellaovdáneapmi leat jurddašuvvon čadnot gelbbolašvuođamihttomeriide mat leat oaivádusas. Dát gåvvi gåktu giellaåvddånibme le tjanádum máhtudakmihtojda ma bagádallamin gávnnuji. Oaivádus lea ráhkaduvvon dainna ulbmiliin ahte galgá sáhttit adnot buot sámi guovlluin. Bagádallam le dagáduvvam vaj galggá máhttet aneduvvat divnajn sámeguovlojn. Soames oktavuođain šaddá oahpaheaddji heivehit ávdnasiid ja oahpponeavvuid báikkálaš dilálašvuođaide. Muhtem sajijn vierddi åhpadiddje hiebadahttet oahppamnævojt ja vædtsagijt bájkálasj dilij milta. Sámi oahpponeavvodilli ii ollenge leat dohkálaš, muhto oaivádussii leat čohkkejuvvon dieđut gávdni oahpponeavvuid birra. Oahppamnævovidjura sámegielan ælla gåktuk duhtam lágátja, valla bagádallamin le lissta gånnå li muhtem oahppamusá ma gávnnuji. Oaivádus sisttisdoallá obanassiige ollu konkrehta oahppodoaimma ovdamearkkaid. Bagádallamin le moadda konkrehtalasj buojkulvisá oahppamdåjmajda. Ollu dain doaimmain sáhttet čađahuvvot buot dásiin. Moadda dájs dåjmajs máhtti divnajn dásijn dagáduvvat. Nu oaivadusas leat gávdnamis konkrehta oahppodoaimma rávvagat. Nåv de bagádallam máhttá aj årrot degu konkrehtalasj bagádibme oahppamdåjmaj hárráj