5_undervisningsopplegg-niva-3.html.xml

Udir.no - Oahpahusláhču: Dássi 3	Udir.no - Åhpadimgárvvidus: 3. dásse
Oahpahusláhču: Dássi 3	Åhpadimgárvvidus: 3. dásse
Dás gávdná oahpaheaddji ovdamearkkaid movt son sáhttá bargat vai ollašuhttá 3. dási gelbbolašvuođamihttomeriid.	Dánna åhpadiddje gávnná buojkulvisájt gåktu máhttá barggat máhtudakmihtoj 3. dásen.
Dás čájehuvvo movt gelbbolašvuođamihttomearri duohtandahkko oahppoulbmiliin, sisdoaluin ja bargovugiiguin, movt ovttaiduhttit vuođđogálgga ja movt oahpahusa sáhttá heivehit juohke ovttaskas oahppái.	Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, sisanon ja barggamvuogijn, gåktu vuodotjehpudagá åvtåsduhteduvvi ja gåktu åhpadus máhttá hiebaduvvat juohkka åvta oahppáj.
Dađistaga árvvoštallan ja gielladoaimmat leat oassin dán fáttás.	Árvustallam bargadahttijn ja gielladomena li oase gárvvidusán.
Vuođđomáhtut Oahppit máhttet sámegielat doahpagiid ja sániid árgabeaibiepmuid birra ja sáhttet hupmat árgabeaibiepmuid birra.	Åvddåmáhto Oahppe juo máhtti moallánagájt sámegiellaj bæjválasj biebmoj birra ja máhtti ságastallamijda daj birra oassálasstet.
Gelbbolašvuođamihttomearit	Máhtudakmihto
Njálmmálaš gulahallan	Njálmálasj guládallam
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
oassálastit ságastallamiin árgabeaivválaš diliid	oassálasstet ságastallamijda bæjválasj ássjijn
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
geavahit biepmu, biebmogálvvuid ja biebmoráhkadeami doahpagiid ja ságastit sámi borramušaid birra	adnet biebbmo-, biebbmoábnnasij- ja biebbmodahkama moallánagájt ja ságastit sáme biebmoj birra
Oahpahusdagus ii álot fátmmas olles gelbbolašvuođamihttomeari.	Åhpadimgárvvidus ij álu gåbtjå ålles máhtudakmihtov.
Gelbbolašvuođamihttomearit leat aiddostahttojuvvon oahppoulbmilis.	Máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn.
Oahppomihttomearri lea lávkin gelbbolašvuođamihttomeari ollašuhttima guvlui.	Åhpadusmihttomiere le akta lávkke gåktu máhtudakmihtojt jåksåt.
Oahppanulbmilat	Åhpadusmihttomiere
Oahppit galget máhttit hupmat iežaset árgabeaidáhpáhusaid birra, nugomat biebmoelliid, ávkeelliid, biepmoráhkadeami, vuođđoávdnasiid, biđisteami ja sámi biepmuid birra.	Oahppe galggi oassálasstet ságastallamijda bæjválasj dilij birra ietjasa iellemin, duola degu goahtedivrij, ávkkedivrij, biebmoj, biebbmoábnnasij, biebbmodahkamij ja sámebiebmoj birra.
Oahppit galget maiddái máhttit:	Oahppe galggi de máhttet:
ipmirdit ja atnit sámegielat namaid biebmoelliid ja ávkeelliid birra ja atnit daid sámegielat namaid	dádjadit ja adnet moallánagájt sámegiellaj goahtedivrij ja ávkkedivrij birra ja adnet sidjij moattelágásj sámenamammadusájt
muitalit, lávlut, juoigat ja/dahje hupmat iežas ja earáid biebmoelliid ja ávkeelliid birra	subtsastit, lávllot, juojggat ja / jali ságastit ietjas ja iehtjádij goahtedivrij ja ávkkedivrij birra
hupmat iešguđet vuođđoávdnasiid birra, nugomat bierggu, guoli ja murjjiid birra, ja soames sámi biebmošlájaid birra ja málesteami birra	ságastit duon dán biebbmoábnnasij birra, degu dal biergoj, guolij ja muorjij, ja muhtem sáme biebmoj birra ja gåktu dajt riejddit.
hupmat dan birra movt vuođđoávdnasat árbevirolaččat leat ávkkástallojuvvon ja movt daid dál ávkkástallet	ságastit gåktu biebbmoábnnasa li árbbedábálattjat aneduvvam ja gåktu dajt ådå láhkáj adnet.
Oahpaheaddji berre čállit oahppoulbmiliid vahkkoplánii dahje áigodatplánii ja muitalit ohppiide ja váhnemiidda buori áiggis ovdalgo álget fáttáin.	Åhpadiddje vierddi åhpadusmihttomierijt duola degu vahkkopládnaj jali gávddapládnaj tjállet ja diededit oahppijt ja sijdav ájge bále viehka åvddåla gå gárvvidus álggá.
Iešguđet oahppoulbmilat fertejit čielgasit boahtit ovdan, ja oahppit galget daid máhttit atnit iežaset árvvoštallamis	Divna sierralágásj åhpadusmihttomierre vierttiji tjielgga bihkusit, ja oahppe galggi máhttet dajt adnet ietjasa iesjárvustallamijn.
Oahppodoaimmat	Oahppamdåjma
Praktihkalaš barggut Oahppit sáhttet mielde váldit biebmoelliideaset dalle go oahpahus lea olgun dahje sáhttet maiddái olgobeaivái bovdet bearraša / olbmáid geain leat biebmoeallit.	Praktihkalasj dahkamusá Gå la ålggobiejvve de máhtti oahppe válldet ietjasa goahtedivrijt fáron jali fámiljav / rádnajt aktan goahtedivrij dakkir bæjvváj gåhttjot.
Oahppit galget guovttelágan mállása málestit.	Oahppe dahki guokta bájkálasj bårråmusá.
Sii sáhttet omd. goikadit sámi hillagáhku, murjet dahje ráhkadit guollemállása dahje biergomállása.	Lájbbot duola degu sáme hællogáhkojt, muorjjit jali guolijs jali biergojs biebmov riejddit.
Jus vejolaš sáhttet oahppit bovdet skuvlii áhku / ádjá ja/dahje eará vuorraset olbmuid go dáinna osiin barget.	Jus la máhttelis de máhtti oahppe ádjájt ja áhkojt gåhttjot ja / jali ietjá vuorasulmutjijt tjadádimen oassálasstet.
Bija ohppiid válddahit málestanbarggu ja árvvoštallat mállása maid sii leat málestan.	Dibde oahppijt tjielggit gåktu málesti ja biebmov málestahttijn árvustallat.
Eará oahppandoaimma ovdamearkkat	Buojkulvisá ienep oahppamdåjmajda
Loggačállin muitalusain Oahppit čállet iežaset dahje earáid biebmoelliid birra ja sámegilli muitalit maid sii leat čállán.	Oahppe låkkav ietjas ja iehtjádij goahtedivrij birra tjálli ja subtsasti sábmáj nubbe nubbáj majt li tjállám.
Speallangoarttat Ráhkat speallangoarttaid mas leat biebmoelliid namat ja govat.	Dahkit spellamkårtåjt goahtedivrijs gåvåj ja nammadusáj.
Goarttaid sáhttá lamineret.	Kårtå máhtti lamineriduvvat.
Spealut sáhttet omd. leat govva- ja nammalottot.	Spella máhttá liehket gåvvå- ja nammalotto.
Molssaeaktun sáhttá leat nu ahte son guhte máhttá dadjat ealli nama (bussa, beana dahje heasta jna.), oažžu dan ealli goartta.	Máhttá aj nav årrot juhti sån gut buktá jiednadit duola degu gáhtto, bena jali hæssta, oadtju kårtåv.
Oahppi guhte lea ožžon eanemus goarttaid, lea vuoitán spealu.	Oahppe gut oadtju ienemus kårtåjt spelav vuojttá.
Sámi biebmoriemut Lágit biebmoriemuid skuvllas, omd sámi álbmotbeaivvi.	Dahkit sáme bårråmusáv skåvlån, duola degu Sámij álmmukbiejven.
Dát gáibida ahte oahppit ovttasbarget eará klássaiguin, oahpaheddjiiguin, skuvlla jođiheddjiiguin, váhnemiiguin ja sámi biebmočehpiiguin.	Dát ietjá klássaj, åhpadiddjij ja skåvllånjunnjusij, æjgádij ja sáme biebbmotjiehppij aktisasjbargov rávkká.
Ráhkat áinnas skovi man oahppit galget váldit mielde ruoktot ja deavdit ovttas váhnemiiguin dahje eará fulkkiiguin.	Oahppe máhtti gæhttjalit duola degu goahtedivrij ja ávkkedivrij moallánagájt ja nammadusájt mujttet.
Siđa ohppiid heaŋgut skovi vuogas ja heivvolaš sadjái ruovttus.	Dahkit sjiemáv majt oahppe sijdan aktan æjgádij ja ietjá berrahij dievddi.
Juste seammalágan skovvi darvvihuvvo seaidnái skuvllas.	Gåhtjo oahppijt sjiemáv strategalasj saddjáj sijdan gatsostit ja aj kopiav sjiemas skåvlåj gatsostit.
Oahppit galget guhtet guimmiideaset muitalit maid skovvái leat čállán, omd. ” beana-vielppis- Čebo- Cugo ”.	Dibde oahppijt nubbe nuppev sjiemá sisanov gulástallat, degu ” bena-ådåk ”.
Árvvoštallan	Árvustallam
Oahppit galget logga čállit iešárvvoštallamis ja nu gulahallat oahpaheddjiin vai eará oahppit eai oainne eaige gula árvvoštallama.	Oahppe máhtti låkkav tjállet iesjárvustallen, jali åhpadiddjijn guládallat vaj iehtjáda e oattjo låhkåt árvustallamav.
Dán sáhttet álgogillii čállit.	Dát máhttá vuostasjgiellaj tjáleduvvat.
Ovdamearka 1 Logga	1. Buojkulvis Loagga
Čilge barggu.	Tjielggi bargov
Maid hálddašin ?	Majt buktiv ?
Mii lei váttisin ?	Mij la gássjel ?
Ovdanbukten go eará ládje ?	Åvddånbuktiv gus ietjá láhkáj ?
Movt sáhtán nuppe háve dahkat ?	Gåktu máhtáv ietjá bále dahkat ?
Čuovvovaš fáttá mihttomearrin lea:...	Ulmme boahtte tebmáj ….
Ovdamearka 2 Oahppit ruossuhit daid oahppomihttomeriid maid hálddašit.	2. Buojkulvis Oahppe mierkkji dajt åhpadusmihttomierijt majt bukti.
Dán ferten oahppat vai olahan oahppomihttomeriid:	Dáv hæhttuv oahppat vaj åhpadusmihttomierijt jåvsåv
Dán máhtán veaháš:	Dáv máhtáv vehi
Dáhton	Biejvve
Dán máhtán bures: Dáhton	Dáv máhtáv buoragit Biejvve:
sánit ja doahpagat maid berren máhttit go human dáid birra:	Bágo ja moallánagá ma li ávkálasj máhttet gå ságastav dáj birra
sámi biepmut ja iešguđetlágan vuođđoávdnasat	goahtedivrij ja ávkkedivrij
erohus gaskal biebmoelliid ja ávkeelliid	sieradus goahtedivrij ja ávkkedivrij gasskan
fievrredit máhtu dáid birra:	Åvddånbuktet diedojt
biebmoelliid ja ávkeelliid	goahtedivrij ja ávkkedivrij birra
málesšlájaid ja vuođđoávdnasiid	biebmoj ja biebbmoábnnasij birra
eará vugiid movt sáhtán ovdanbuktit:	Ietjá láhkáj åvddånbuktet ietjam
atnit rupmaša ja gieđaid	adnet rubmahav ja giedajt
gávdnat eará sániid	gávnnat ietjá bágojt
sániid goallostit oktii	aktidit bágov ietjá bágoj
rievdadit sániid dárus	ietjájduhttet dárogielbágojt
jearrat jus juoga lea eahpečielggas	rievddadit ietjam
iežas giela njulget	gatjádit jus juoga ij la tjielgas
joatkit humadeami:	Bisodit ságastallamav
ovdanbuktit nu ahte ii beare dávjá ferte ohcat sániid	ságastit ja ij dárbahit åhtsåt bágojt
atnit olles ja ipmirdahtti cealkagiid	adnet ålles ja dádjadahtte gárgadisájt
loahpahit humadeami	loapptet ságastallamav
Heivehuvvon oahpahus	Hiebadum åhpadus
Go lea sáhka málesteami ja láibuma birra, de rievddada man ollu oahppit birgejit veahkihaga ohppiid iešguđet ahkedásiid mielde.	Mij guosská málestibmáj ja lájbbomij de máhttá oahppij iesjrádálasjvuohta dåjmajn duon dán dásen varierit.
Lea vejolaš čađahit fágaidgaskasaš ovttasbarggu nugomat Luonddufága ja Biebmu ja dearvvašvuođa fágaid gaskkas.	Máhttelis le barggat aktan ietjá fágaj, duola degu luonndofágajn ja biebbmo-ja varresvuohtafágajn.
Muhto guovddážis dás lea dat movt ohppiid giellaatnu lea.	Valla dæddo le gåktu oahppe sámasti.
Vuođđogálggat	Vuodotjehpudagá
Máhttit ovdanbuktit čálalaččat ja njálmmálaččat: Oahppit galget sániid ja dajahusaid biebmoelliid, ávkeelliid ja sámi biepmuid ja vuođđoávdnasiid birra.	Máhttet tjálálattjat ja njálmálattjat åvddånbuktet: Oahppe máhtti tjállet bágojt ja moallánagájt goahtedivrij, ávkkedivrij, sáme biebmoj ja biebbmoábnnasij birra.
Go oahppit málestit, de sáhttet muitalit maid sii dahket sihke eará ohppiide ja oahpaheaddjái.	Gå oahppe barggi biebmoj praktihkalattjat de máhtti sij maŋenagi tjielggit majt barggi sihke nubbe nubbáj ja åhpadiddjáj.
Sii sáhttet nugomat čilget movt biebmu neaktá, máistu ja hakso.	Máhtti tjielggit gåktu biebbmo vuojnnu, májsstá ja hapsijt
Máhttit lohkat: Oahppit galget máhttit lohkat sániid, doahpagiid ja olles cealkagiid dan birra maid bargá go leat biebmoeallit ja ávkeeallit ja go málesta.	Máhttet låhkåt: Oahppe galggi máhttet bágojt ja moallánagájt ja ålles gárgadisájt låhkåt bargo birra gå sijájn li goahtedivre ja ávkkedivre ja gå biebmojt dahki / riejddiji.
Máhttit rehkenastit: Bija ohppiid rehkenastit man ollu máksá go lea biebmoealli.	Máhttet riekknit: Dibde oahppijt riekknit majt máksá goahtedivrev adnet.
Skuvlla oahppit sáhttet ráhkadit málestanbušeahta mii čájeha man ollu vahkus atnet málesteapmái skuvllas ja ruovttus.	Sij máhtti budsjehtav biebbmoriejddimis skåvlån dahkat, ja dav majt fámillja gållåt váhkon
Máhttit atnit digitála reaidduid: Divtte ohppiid interneahta fierpmádagas ohcat sámegielat doahpagiid ja sániid biebmoelliide ja borramuššii.	Máhttet digitála ræjdojt adnet: Dibde oahppijt adnet internehtav ja åhtsåt sámemoallánagájt divrij ja biebmoj birra.
Geahča Gávnos, Sametingenes hjemmesider, giella.	Gehtja Gávnos, Sámedikke sijddabielle, giella.
org ja risten.no.	org ja risten.no.
Ráhkat teakstaovdamearkkaid, ja divtte ohppiid ohcat ja dovdat ealli- ja biebmonamahusaid teavsttas ohcanboaluin.	Vuoseda tækstabuojkulvisájt ja dibde oahppijt åhtsåt ja dåbddåt divrij- ja biebbmomoallánagájt tevstan.
Gielladomeanat	Gielladomena
Go lea sáhka sámi biebmoráhkadeamis, de sáhttá málesteapmi leat okta gielladoameanain.	Sáme biebbmodahkama hárráj máhttá doajmma iesj liehket gielladomednan.
Go oahppit málestit sámi biebmu, de galggaše áinnas hupmat sámegiela.	Gå oahppe riejddiji sámebiebmojt de luluj sámástit.
Edström, Prost, Holmberg, Utsi: Čuoja čáppa litna jietna, Sámi šuoŋat, Davvi Girji os, 1995.	Lilian Urheim: Giella Miella bokstávgirjje 1995
Inga Laila Hætta-Inga Hætta Skarvik: Ruoktumet, Davvi Girji, 1996.	Lisa helander: Muv gåvvåbáhkogirjje 1997 Inga Laila Hætta: Mån Måj Mij, Idut 2003
2000. ” Samisk mat år 2000 ”. Stornes: Reinkjøtt-marked.	Nan Persen: Lájbe, Idut 2005 Synnøve Løge ja Geirulv Ulland, Slåppå, Idut
Persen, Nan: Guollemális.	Nan Persen: Ehpalgáhkko, Idut 2010
/ Anne Jannok Eira / Anne Marit G. Eira 2008:	Demensforeningen i Tysfjord: Sáme biebbmo vuorrasijda Báhko 2008