6_undervisningsopplegg-niva-4.html.xml

Udir.no - Oahpahusláhču: Dássi 4	Udir.no - Åhpadimgárvvidus: 4. dásse
Oahpahusláhču: Dássi 4	Åhpadimgárvvidus: 4. dásse
Dás gávdná oahpaheaddji ovdamearkkaid movt son sáhttá bargat vai ollašuhttá 4. dási gelbbolašvuođamihttomeriid.	Dánna åhpadiddje gávnná buojkulvisájt gåktu máhttá barggat máhtudakmihtoj 4. dásen.
Dás čájehuvvo movt gelbbolašvuođamihttomearri aiddostahttojuvvo oahppoulbmilis, sisdoallu ja bargovuogit, movt vuođđogálggaid integreret ja movt oahpahus sáhttá heivehuvvot juohke ovttaskas oahppái.	Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, sisanon ja barggamvuogijn, gåktu vuodotjehpudagá åvtåsduhteduvvi ja gåktu åhpadus máhttá hiebaduvvat juohkka åvta oahppáj.
Dađistaga árvvoštallan ja gielladoaimmat ja gáiddusoahpahus leat oassin dagus.	Árvustallam bargadahttijn, gielladomena ja guhkásåhpadibme li gárvvidusán oase.
4. dássi lea 3. dási loahpaheaddji dássi.	4. dásse le låhpalasj dásse sáme 3 aj.
Okta sámi 2 ja 3 hástalusain lea oažžut ohppiid aktiivvalaččat sámástit.	Akta hásstalus Sáme 2 ja 3ajn le oadtjot oahppijt sámastittjat.
Vuolábealde aiddostahttojuvvojit oahppoplána 4 dási gelbbolašvuođamihttomearit mat oktiibuot dorjot njálmmálaš gulahallama.	Vuollelin vuoseduvvi máhtudakmihto oahppamplánas 4. dáses, ma tjoahkkáj doarjju njálmálasj guládallamav.
Dát ovdamearkan čájeha dráma ja rollaspealu bakte movt oahppit sáhttet humadit sámi árbevirolaš ealáhusaid birra.	Dát buojkulvis vuoset drámá ja roallaoavdástallama tjadá gåktu oahppe máhtti ságastit sáme árbbedábálsj æládusáj birra.
Ovdamearkkas lea njálmmálaš gulahallan guovddážis.	Buojkulvisá oajvvetjalmos le njálmálasj guládallam.
Dán bagadallamis leat válljen deattuhit gelbbolašvuođamihttomearrin searvat ságastallamii sámi árbevirolaš ealáhusaid birra.	Dán bagádallamin le máhtudakmihtto oassálasstet ságastallamijda sáme árbbedábálasj æládusáj birra váldedum maŋen.
Duogážiin lea oahppoplána hástaleaddji 4. dási gelbbolašvuođamihttomearri.	Sivva le, oahppamplánan 4. dásen le dát máhtudakmihtto sierra hásstalus.
Gelbbolašvuođamihttomearit	Máhtudakmihto
Njálmmálaš gulahallan	Njálmálas guládallam
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
geavahit sátnehivvodaga mii dárbbašuvvo árgabeaivválaš dilis	åvddånbuktet drámá, roallaståhkusa ja improvisasjåvnå baktu
ovdanbuktit drámáin, rollaneavttašemiin ja improviseremiin	adnet tállajt gå le ájgev ja biejvijt nammadime
geavahit loguid áiggi ja dáhtoniid muitaleamis	Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
oassálastit ságastallamis sámi árbevirolaš ealáhusaid birra	oassálasstet ságastallamijda sáme árbbedábálasj æládusáj birra
Čálalaš gulahallan	Tjálalasj guládallam
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
čállit teavsttaid mat muitalit, válddahallet dahje almmuhit čálli áddejumiid	tjállet tevstajt ma subtsasti, gåvådi jali åvddånbukti ájádusájt
ovdanbuktit iežas teavsttaid earáide	åvddånbuktet ietjas tevstajt iehtjádijda
Oahpahusdagus ii álo fátmmas olles gelbbolašvuođamihttomeari.	Åhpadimgárvvidus ij álu gåbtjå ålles máhtudakmihtov.
Gelbbolašvuođamihttomearit leat aiddostahttojuvvon oahppoulbmilis.	Máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn.
Oahppomihttomearri lea lávkin gelbbolašvuođamihttomeari ollašuhttima guvlui.	Åhpadusmihttomiere le akta lávkke gåktu máhtudakmihtojt jåksåt.
Oahppanulbmilat	Åhpadusmihttomiere
Mihttomearrin lea ahte ohppiin galgá leat doarvái sátneriggodat vai árgabeaivvis birge, mas maiddái sámi árbevirolaš ealáhusat leat oassin.	Ulmme le oahppe galggi máhttet ållo bágojt bæválasj dilij birra, gåsi aj sáme árbbedábálsj æládus oahppij láhkabirrusijn gullu.
Dát mearkkaša ahte oahppi galgá máhttit:	Ietjá bágoj javladum galggá oahppe máhttet:
viiddidit sátneriggodaga go oahppá doahpagiid mat gullet árgabeaivválaš dillái ja sámi árbevirolaš ealáhussii	oahppat bágojt ja moallánagájt bæjválasj dilij ja sáme árbbedábálasj æládusáj birra vaj bæjválasj giella buorrán
oahppat soames sániid mat gullet sámegielat lohkan- ja rehkenastinvuohkái	oahppat nágin bágojt ma gulluji sáme låhkåm- ja riekknimvuohkáj
atnit árgabeaivválaš giela árbevirolaš ealáhusa birra mii gullá konkrehta dillái	adnet bæjválasjgielav sáme árbbedábálasj æládusá konkrehtalasj diles
čállit unnit rollaspealu mii govvida ealáhusa doaimmaid ja doahpagiid	tjállet oanegis roallaoavdástallamav dahpádusáj ja moallánagáj tjanádum æládussáj
neaktit rollaspealu	tjadádit roallaoavdástallamav
árvvoštallat njálmmálaš doaimma daid eavttuid vuođul mat vuolábealde namuhuvvojit	árvustallat gåktu njálmálasj doajmma lej, daj gájbbádusáj milta ma li tjielggidum vuollelin
Guovddážis dás lea ahte lea autenttalaš dilli man govvidit.	Dæddo le biejadum dahkamus galggá almma.
Oahppit galget čájehit gelbbolašvuođaset go ráhkadit ja nektet rollaspealu mii govvida árbevirolaš ealáhusa árgabeaivválaš dilálašvuođaid.	Dánna galggi oahppe dahkat ja tjadádit roallaoavdástallamav bæjválasj dilij birra árbbedábálasj æládusán, ja nav vuosedit ietjas máhtudagájt.
Nu ožžot oahppit vejolašvuođa atnit gelbbolašvuođaset ja gielaset juste nu movt árgabeaivvis duođaid dahkko.	Navti oahppe oadtju máhttelisvuodav máhtojt ja gielav sæmmi gå almma iellemin adnet.
Oahppodoaimmat mat gullet oahppomihttomeriide leat dan buktaga, rollaspealu vuođđun maid oahppit galget buvttadit.	Åhpadusdåjma tjanádum åhpadusmihttomierijda li vuodon roallaoavdástallamij majt oahppe galggi dahkat.
Dás leat váldán vuođu dálá lullisámi boazodoalloealáhusas.	Dánna le dálásj ællobarggo lullesáme guovlon biejadum vuodon.
Boazodoalloealáhus doaimmahuvvo miehtá Sámi.	Ællobarggo le miehtáj Sámen.
Maiddái lea seamma áigeguovdiliin vuođu váldit eará árbevirolaš sámi ealáhusain nugomat guolásteamis, eanandoalus, duojis / duedtie ja eará meahcceealáhusain ja buohtalasealáhusain.	Sæmmi ájggeguovdelis le biedjat vuodon ietjá árbbedábálasj sáme æládusájt degu guollim, ednambarggo, duodje ja ietjá miehttseæládusá ja tjoahkkeæládusá.
Gelbbolašvuođamihttomearit maid dovdomearkan lea mihttomeriid ollašuhttin ja oahppomihttomearri galgá aiddostahttojuvvot ohppiide.	Máhtudakmihto gånnå le mihtomierejåksåma dåbddomerka ja åhpadusmihttomiere gånnå le mihtomiere jåksåm gájbbádusá, vierttiji tjielggiduvvat oahppijda.
Oahpásmahte ohppiide oahppomihttomeriid ja singuin njálmmálaččat dan birra ságastala.	Tjadáda dájt ja dágásta njálmálattjat sijájn.
Mihttomearit galget leat oinnolaččat klássalanjas, ja/dahje dat sáhttet leat oassin bargoplánas.	Mihttomiere máhtti klássalanján vuojnnut, ja / jali barggamplánan årrot oassen.
Jus dovdomearkkat ja eavttut čállojuvvojit, nugomat bargoplánii, de sáhttet ohppiid váhnemat / ovddasteaddjit searvat bargui.	Jus dåbddomerka jali gájbbádusá tjáleduvvi duola degu barggopládnaj máhtti æjgáda oassálasstet bargon.
Oahppomihttomeriid eavttuid sáhttá skovis govvidit.	Oajvvádusájt ma li åhpadusmihttomierij gájbbádusá dåhkki sjiebmáj tjállet.
Dás atnit alla, gaskamuddosaš ja vuollegis meriid mánáiddássái ja árvosániid nuoraidskuvlii ja joatkkaskuvlii.	Mánájdásijn nammaduvvi dáse vuolep, gasska ja alep, ja nuorajskåvlån ja joarkkaskåvlån káráktera aneduvvi.
Tabealla sáhttá ráhkadit álkibun vuođđoskuvlii go joatkkaskuvlii.	Tabælla galggá dagáduvvat álkkep vuodoskåvllåj ienni gå joarkkaskåvllåj.
Dát ovdamearka vuhtiiváldá dan vejolašvuođa ahte skovi sáhttá atnit nuoraidskuvllas ja joatkkaskuvllas sámegiela 3 (1-4 dássái).	Dát buojkulvis berus juhte aj galggá nuoraj- ja joarkkaskåvlå Sámegiel 3 (1-4 dásen) aneduvvat.
Oahppanulbmilat	Åhpadusmihttomiere
Gaska- muddosaš / (3-4)	Gasska/(3-4)
Oahppi galgá máhttit:	Oahppe galggá máhttet
viiddidit beaivválaš sátneriggodaga go oahppá doahpagiid mat govvidit beaivválaš dili ja dán ealáhussii	ienedit ietjas bæjválasj báhkoboanndudagáv dan baktu gå oahppá moallánagájt ma gulluji bæjválasj dilláj ja dán æládussaj
Don máhtát soames sániid ja doahpagiid mat gullet beaivválaš dilálašvuođaide.	Dån máhtá muhtem bágojt ja moallánagájt bæjválasj vidjuji birra.
Don máhtát soames sániid ja doahpagiid mat gullet dán ealáhussii.	Dån máhtá muhtem bágojt ja moallánagájt dán æládusá birra.
Don máhtát oalle ollu sániid ja doahpagiid mat čilgejit beaivválaš dilálašvuođa.	Dån máhtá viek ållo bágojt ja moallánagájt bæjválasj vidjurij birra.
Don máhtát oalle ollu sáni ja doahpaga mat gullet dán ealáhussii.	Dån máhtá viek ållo bágojt ja moallánagájt dán æládusá birra.
Don máhtát hui ollu sániid ja doahpagiid mat čilgejit beaivválaš dilálašvuođaid.	Dån máhtá sierraláhkáj ållo bágojt ja moallánagájt bæjválasj vidjurij birra.
Don máhtát hui ollu sániid ja doahpagiid mat gullet dán ealáhussii.	Dån máhtá sierraláhkáj ållo bágojt ja moallánagájt dán æládusá birra.
oahppat soames sániid mat gullet sámegielat lohkan- ja rehkenastin- vuohkái	oahppat nágin bágojt ma gulluji sámegiela låhkåm- ja rieknimvuohkáj
Don leat oahppan soames sáni ja doahpaga mat gullet sámi lohkan- ja rehkenastin- vuohkái.	Dån la nágin bágojt ma gulluji sámegiela låhkåm- ja rieknimvuohkáj oahppam.
Don leat oahppan máŋga sáni mat gullet sámi lohkan- ja rehkenastin- vuohkái ja máhtát daid atnit iešguđet dilálašvuođain.	Dån la viehka bágojt ma gulluji sámegiela låhkåm- ja rieknimvuohkáj oahppam.
Don leat oahppan ollu sániid mat gullet sámi lohkan- ja rehkenastin- vuohkái ja máhtát daid atnit iešguđet oktavuođain.	Dån la sierraláhkáj ållo bágojt ma gulluji sámegiela låhkåm- ja rieknimvuohkáj oahppam
čállit smávit rollaspealu mas lea doahpagat ja govvida dán ealáhusa doaimma	tjállet unnes roallaoavdástallamav gånnå le dáhpádus ja moallánagá ma gulluji æládussaj.
Don čálát soames rollaid smávit rollaspellui, ja válddát mielde soames doahpaga mat gullet dán ealáhussii.	Dån tjálá muhtem rållajt unnes roallaoavdástallamij ja nagin moallánagájt æládusás aná.
Don čálát soames rollaid smávit rollaspellui, ja govvidat duohta dilálašvuođa ja anát soames doahpaga mat gullet dán ealáhussii.	Dån tjálá rållajt roallaoavdástallamij almma dáhpádusájn ja nagin moallánagájt æládusás aná
Don čálát soames rollaid rollaspellui, ja govvidat duohta dilálašvuođa ja anát doahpagiid mat gullet dán ealáhussii.	Dån tjálá rållajt roallaoavdástallamij almma dáhpádusájn ja moaddá moallánagájt æládusás aná
neaktit rollaspealu njálmmálaš dialogain	tjadádit roallaoavdástallamav njálmálasj ságastallamij
Don neavttat soames daid dialogain masa ledjet ráhkkanan.	Dån åvddånbuvtá muhtemijt dajs ságastallamijs majt lidji gárvedam.
Don neavttát dialogaid maid ledjet oahppan dán rollaspealus, ja dagat dan bures.	Dån åvddånbuvtá buorre láhkáj ságastallamijt majt lidji gárvedam.
Don neavttát rollaspealu dialogaid lunddolaš ja buori ládje.	Dån åvddånbuvtá ságastallamijt luondulattjat ja buorre láhkáj
Dás heive ahte oahppit ohppet sámegielat lohkan- ja rehkenastivuogi, vaikko dat gullá ge 6.	Juska sáme låhkåm- ja riekknimvuohke gullu 6. dássáj de hiehpá dav dánna álgadit.
dássái. Ovdamearkka dihte sáhttá čoahkkeloguin lohkat olbmuid (gööktesh, golmesh, njealjesh jna. – guokte, golbma, njeallje olbmo fárrolaga), bohccuid (gööktege, golmege, njealjege jna. – guokte, golbma, njeallje bohcco fárrolaga) ja čorraga sturrodat (bïrhketje, stuhtje, ealoe jna. – smávit čora, 8-12 ealli) ja oassin olles ealus (čora / eallu) sáhttet leat áigeguovdilis doahpagat.	Duola degu ulmutjij tjoahkketálla (guovtes, gålmås, nieljes jnv. – akta, guokta, gålmmå ulmutja aktan), boahttsuj (guoktagis, gålmmågis, nielljagis jnv, - guokta, gålmmå, niellja boahttsu aktan) ja ællostuorrudáhka (tjårrågasj, návkká, ællo – muhtem boahttsu, 50-150 boahttsu, ájn vil enep boahttsu) ja oasse ælos máhtti hiebalgis moallánahkan årrot.
Buot sámi árbevirolaš ealáhusain gávdnojit lohkan- ja rehkenastinvuogit maid sáhttá sisafievrridit dán ovdamerkii.	Juohkka sáme árbbedábálasj æládusájn gávnnuji låhkåm- ja rieknimvuoge ma dánna dåhkkiji aneduvvat.
Skovvi galgá leat sihke oahpaheaddji oahpahusa várás ja oahppi iešárvvoštallama várás.	Sjiebmá hiehpá sige åhpadiddje árvustallamij bargadahttijn ja oahppe iesjárvustallamij.
Skovi sáhttá maiddái atnit oahppiságastallama vuođđun dahje ovdánahttinságastallan gaskal oahpaheaddji, ohppiid ja váhnemiid / ovddasteddjiid.	Sjiebmá máhhtá aj vuodon oahppeságastallamij jali åvddånahttemságastallamij åhpadiddje, oahppe ja æjgádij gasskan.
Oahppandoaimmat	Oahppamdåjma
Dás gávdná oahpaheaddji ovdamearkkaid dasa movt son sáhttá bargat gelbbolašvuođamihttomeriin 4. dásis; sisdoallu ja oahppandoaimmat, vuođđogálggat, heivehuvvon oahpahus, gáiddusoahpahus ja gasku árvvoštallan.	Dánna åhpadiddje gávnna buojkulvisájt gåktu máhttá máhtudakmihtoj 4. dásen barggat; sisanujn ja oahppamdåjmaj, vuodotjehpudagáj, hiebadum åhpadusáj, guhkesåhpadimij ja árvustallamij bargadahttijin.
Ovdamáhtut	Åvddåmáhto
Lea eaktun ahte oahppit buori muddui máhttet árgabeaivválaš doahpagiid ja ahte leat oahppan lohkosániid ja ortnetloguid.	Gájbbádus le oahppe galggi muhtem mærráj máhttet bæjválasj moallánagájt, ja tállabágojt ja rájddobágojt.
Ovdal oahpahusdahkosa sáhttá leat ávkkálaš ja vuogas geardduhit árgabeaivválaš doahpagiid ja loguid.	Åvddålin åhpadimgárvvidusá de la ávkálasj ja vuogas bæjválasj moallánagájt ja tállajt gærddodit.
Ođđa doahpagiid álggaheapmi	Oahppat ådå moallánagájt
Oahpaheaddji digaštallá deháleamos sániid ja doahpagiid.	Åhpadiddje ájnnasamos bágojt ja moallánagájt tjadát.
Geahča dás ođđa goarttaid ovdamearkka mas leat ođđa sánit ja doahpagat:	Dála vuojná guokta kårtå ådå bágoj ja moallánagáj:
Dasto sáhttet oahppit oahppat eanemus guovddáš doahpagiid iešguđetlágan doaimmaid bakte, ovdamearkka dihte sátnegeardun, sátnebordin seaidnespeallu ja rumašspeallu (kroppskrøll).	Maŋŋela máhtti oahppe ájnnasamos moallánagájt oahppat duon dán dåjma baktu, duola degu báhkoloop, siejnnespella ja rumájspella.
Válddaheames oahppanvugiid	Oahppamvuogetjielgadusá
Visuala oahppit liikojit	Visualalasj oahppe lijkkuji
Auditiiva oahppit liikojit	Auditijvalasj oajppe lijkkuji
- lohkat ja čállit, geahččat filmma, sárgut, bargat bargogirjjiin ja govvidit jurddakártta	- låhkåt ja tjállet, filmav gæhttjat, tjuorggat, barggogirjij barggat, ja ájáduskártav tjuorggat
- govaid ja sániid	- gåvåjda ja bágojda
- guldalit, digaštallat, hupmat iežainis dahje earáiguin ja jitnosit lohkat	- gulldalit, dágástallat, ietjajnis jali iehtjádij ságastit ja tjavgga låhkåt
Taktiila oahppit liikojit	Taktijlalasj oahppe lijkkuji
Kinestetihkka oahppit liikojit	Kinestetihkalasj oahppe lijkkuji
- guoskkahit diŋggaid, giehtabarggu, dihtoriin bargat, ráhkadit seaidneplakáhtaid, speallat, čállit, čuohpadit ja liibmet	- duohtadit gálvojt, barggat giedaj, pc ’ ajn barggat, siejnneplákáhtajt dahkat, spellat, tjállet, biesskedit, lijmmit
- bargat čoavddarieggáin ja árpobreahtain	- tjåvdariggasijn ja hárbbobrehtajn barggat
- lihkadit ja olleš rupmaša atnit, speallat iešguđetlágan spealuid, teáhterneaktima ja praktihkalaš barggu	- labudit ja ålles rubmahav adnet, moattelágásj spelajt spellat, teaterav spieledit ja praktihkalasj barggguj
- seaidne- ja láhttespealuid	- siejnne- ja guolbbespellaj
Cavgileapmin dasa movt oahppit sáhttet geardduhit ja maiddái oahppat ođđa sániid, geahča artihkkala sátneoahppama birra ja artihkkala oahppanstrategiijaid birra eaŋgalasgielat bagadusas.	Gåktu oahppe máhtti gærddodit ja ådå bágojt oahppat, gehtja artihkal báhko-oahppama birra ja artihkal oahppam strategiaj birra ieŋŋilsgiela bagádusán.
Ávkkástala dan álgun mii heive oahppijovkui.	Válde álggon dav mij oahppejuohkusij hiehpá.
Bovde soames lagasbirrasa olbmo ohppiide muitalit báikkálaš muhtin árbevirolaš sámi ealáhusa birra.	Oattjo náginav lahkabájkes subtsastittjat muhtem sáme árbbedábálasj æládusá birra.
Ane vuođđun dan go klássaoahppit finadedje árbevirolaš ealáhusdoalli guossis oahppamis su ealáhusa birra.	Válde vuodon gå guossidijda náginav gut árbbedábálasj æládusájn bargaj.
Bija ohppiid lohkat oanehis ja álkes fáktadieđuid ohppiid lagasbirrasa sámi árbevirolaš ealáhusa birra.	Dibde oahppijt oanegis ja álkkes diehtotevstajt bájkálasj sáme árbbedábálasj birra låhkåt.
Rollaspeallu lea okta vugiin ohppiide movt ealáskahttit gielaset.	Roallaoavástallam le akta vuohke oadtjot oahppijt sámastihttjat.
Rollaspealus ii leat ” ieš oahppi ” guhte hupmá, go dat lea rolla maid neaktá.	Roallaoavdástallamin ij la ham ” oahppe iesj ” gut ságas, valla roalla.
Nu sáhttá buorebut jávkadit ohppiin olahusbalu jus ballet hupmamis boastut.	De la ham álkkebu duosstat ságastit ja nåv de ij ballat buosstot javllat.
Go oahppit ráhkadit rollaspealu, de lea jurddašuvvondilli man galget neaktit.	Gå oahppe roallaoavástallamav dahki, de la sijájn dat ájádallam dille.
Ovdamearka	Buojkulvis
Mii deaivvadit rátkkagárddis	Lárkkamin æjvvalip.
Ráhkat govvadaga mii dili govvida Gos leat mii ?	Gåvvida vidjurijt Gånnå lip ?
Movt lea guovlu gos lehpet ?	Gåktu vuojnnu dánna ?
Govvidit luonddu, olbmuid jna..	Tjielggi gåktu luonndo ja ulmutja jnv li.
Gos leat mii ?	Gånnå lip ?
Movt lea guovlu gos lehpet ?	Gåktu vuojnnu dánna ?
Govvidit luonddu, olbmuid jna..	Tjielggi gåktu luonndo ja ulmutja jnv li.
Makkár olbmot leat báikkis ?	Gudi ulmutja oassálassti ?
Geahča rollagoartta	Gehtja roallakårtåjn.
Rollagoarta:	Roallakårttå::
Gii mun lean ?	Gut lav mån ?
- olmmoš - gaskavuohta earáide spealus - sohkavuohta - bargoolmmái - veahkeheaddjin	- Ulmusj / persåvnnå - Gasskavuohta iehtjádijda oavdástallamin - Berulasj - Barggoráddna - Viehkediddje
Iešvuohta Ane adjektiivvaid go muitalat Ovdamearka: Mun lean ilus, siivui, suhtus jnv..	Ulmusjvuohke Gåvvida adjektijvaj Duola degu: mån lav ávon, sijvos, suhton jnv..
Mii dáhpáhuvvá jurddašuvvon dilálašvuođas ?	Mij dánna dáhpáduvvá ?
Ovdamearka Dálvi	Buojkulvis Dálvve
Dás sáhttá earuhit ohppiid ovdamáhtolašvuođa mielde.	Dánna dåhkki hiebadit oahppij åvddåmahtulasjvuoda milta.
Áigeguovdilin lea ovdamearkan rátkin, njuovadeapmi ja lohkan.	Duola degu lárkkamin, njuovvamin, ja låhkåmin.
Lea dehálaš ahte oahppit oahpásmuvvet rollaiguin maid galget neaktit ja nu sin oadjudit.	Ájnas le oahppe ietjasa rållaj oahpástuvvi vaj jálo sjaddi.
Ráhkat dialoga juohke dilálašvuhtii.	Dahkit ságastallamijt juohkka vidjurij birra.
Divtte ohppiid ráhkadit dilálašvuođaid mat leat áigeguovdilat.	Dibde oahppijt hiebalgis ájggeguovddelis vidjurijt dahkat.
Buohkat sáhttet oktanaga searvat spellui, muhto dan sáhttá maiddái čađahit seamma lanjas iešguđege ” hupmanstašuvnnain ” mat de doibmet dege sierra gielladomeanan.	Gájka máhtti oassálasstet åvtå bále oavdástallamin, valla dåhkki aj sæmmi lanján duot dát ” ságastallamstasjåvnnå ” mij aj máhttá gielladomdenan liehket.
Loga eanet gielladomeanaid birra sierra artihkkalis.	Lågå enebu gielladomenaj birra sierra artihkal.
Hupmanstašuvdna 1 Ránnjáorohagas boahtá olmmoš geahčadit leatgo sis mastan bohccuid deike.	Ságastallamstasjåvnnå 1 Ulmusj boahtá ráddnátjæros ja sihtá gæhttjat jus ælon li sijá boahttsu.
Dovdaba go soai goabbat guoimmiska ovdalaččas ?	Dåbddåba gus dá guovtes nubbe nuppev åvtåtjis ?
Soai buorástahttiba goabbat guoimmiska, muitaleaba geat soai leaba ja gos boahtiba.	Såj buorástahtteba, oahpásmahtteba jus dárbbo le, ja subtsastibá gåstå boahteba.
Soai buorástahttiba goabbat guoimmiska, muitaleaba geat soai leaba ja gos boahtiba.	Såj buorástahtteba, oahpásmahtteba jus dárbbo le, ja subtsastibá gåstå boahteba.
Maid soai lohkaba goabbat guoibmáseaska ?	Majt javllaba nubbe nubbáj ?
Goalmmát olmmoš boahtá ja jearrá ságaid guohtuma birra, ja movt geassi ja čakča lea leamašan jnv..	Goalmát ulmusj boahtá ja gatjádallá guohtoma birra, gåktu giesse ja tjaktja l læhkám jnv..
Hupmanstašuvdna 2 Guokte eaiggáda humadeaba makkáraš ja gean bohccot lea čohkkejuvvon mat gullet ránnjáorohahkii.	Ságastallamstasjåvnnå 2 Guovtes ságastallaba makkir / gen boahttsu ráddnátjæros li tjoahkkidum.
Hupmanstašuvdna 3 Soames olbmot čippustit dollagáttis ja hupmet árgabeaivválaš dilálašvuođaid birra	Ságastallamstasjåvnnå 3 Muhtem ulmutja tjåhkkåji dållågátten ja ságasti bæjválasj vidjurij birra.
Ná sáhttá dilálašvuođa sirdit hupmanstašuvnnas hupmanstašuvdnii, ja ođđa dilit čuožžilit dárbbu mielde.	Náv dåhkki vidjujit jåhtet stasjåvnås stasjåvnnåj, ja ådå vidjura badjáni dárboj milta.
Dát leat vuođđogeađggit mat viiddidit giellaanu.	Dá li nannimgierge ma gielav buoredi.
Vállje galle olbmo galget searvat rollaspellui, dan mielde galle oahppi leat sámegieldiimmuin.	Mierreda galles galggi roallaoavdástallamin oassálasstet, sámegieltijmaj oahppijlågå milta.
Oahpaheaddji sáhttá maiddái searvat vai leat eanet oassálastit.	Åhpadiddje máhttá aj oassálasstet vaj enebu sjaddi.
Vuolábealde olmmoš- ja hupmanstašuvdnagoartta evttohus, maidda oahppit čállet dieđuid.	Vuollelin tjuovvu oajvvádus ulmusj- ja ságastallamstasjåvnåkårtåjda majt oahppe dievddi.
Olmmoš 1	Ulmusj 1
Namma: Ahki: Gii mun lean: Iešvuohta / luondu: Sohkavuohta / bargoolmmái / bargoveahkki / eará gaskavuohta:	Namma: Áldar: Gut lav: Iesjvuohta / luonndo: Beraj / barggoráddna / Barggoviehkke / ietjá gasskavuohta
Olmmoš 2	Ulmusj 2
Namma: Ahki: Gii mun lean: Iešvuohta / luondu: Sohkavuohta / bargoolmmái / bargoveahkki / eará gaskavuohta:	Namma: Áldar: Gut lav: Iesjvuohta / luonndo: Beraj / barggoráddna / Barggoviehkke / ietjá gasskavuohta
Gos: Gii: Doaibma: Man birra hupmet:	Gånnå: Gut: Dáhpádus: Man birra ságastallat:
Gos: Gii: Doaibma: Man birra hupmet:	Gånnå: Gut: Dáhpádus: Man birra ságastallat:
Seamma málle sáhttá atnit ráhkadeames rollaspealu eará sámi árbevirolaš ealáhusaide nugomat:	Sæmmilágásj vuoge ja háme máhtti aneduvvat gå galggi roallaoavdástallamav ietjá árbbedábálasj sáme æládusájs dahkat.
mearraguolásteapmái	Merraguollim
luossaguolásteapmái	Miehttse- ja guollebivddo
bivdui- ja meahcásteapmái	Ietjá miehttseæládusá
eará meahcceealáhusaide	Duodje
buohtalasealáhusaide	Tjoahkkeæládusá
Juohke áidna dáin ealáhusain sáhttet doaibmat sámegielat domeanan, gos oahppit sáhttet fitnat, ja das ráhkadit rollaspealu.	Juohkka akta dájs æládusájs dåhkki sámegieldomednan, majt oahppe máhtti guossudit ja dassta roallaoavdástallamav dahkat.
Rollat / rollaspeallu doaibmá maiddái gielladomeanan.	Roallaoavdástallam le aj gielladomedna.
Geahča sierra artihkkala gielladomeanaid birra gos gávdnat eanet ovdamearkkaid.	Gehtja sierra artihkkalav ja enep buojkulvisájt gielladomenaj birra.
Rollaspeallu sáhttá maiddái viiddiduvvot nu ahte šaddá storyline-prošeavtta vuolggasadjin.	Roallaoavdástallam dåhkki aj vijdeduvvat ja vuodon storyline-prosjæktaj.
Heivehuvvon oahpahus	Hiebadum åhpadus
Earut válljemis rollaspellui heivvolaš viidodaga, omd. manlágán olbmot ja galle hupmanstašuvnna galget, ohppiidlogu, ohppiid ovdamáhtolašvuođa ja sin agi ektui.	Hiebada oavdástallama stuorrudagáv oahppij milta, galles li, sijáj åvddådiedoj ja áldarij milta, duola degu makkir ulmutja, ja galla ságastallamstasjåvnå galggi.
Go oahppit ieža leat mielde čállimis rollaid, de sii atnet dan máhtolašvuođa maid sii leat háhkan.	Gå oahppe ietja oassálassti rållajt tjálátjit de sij adni ietjas åmastam máhtojt.
Dalle lea oahpaheaddji bargun addit ohppiide heivehuvvon hástalusaid.	De la åhpadiddje barggo oahppijda hásstalusájt hiebadit.
Hupmanstašuvnnaid lohku sáhttá viiddiduvvot.	Galla dåhkki moadda ságastallamstasjåvnå.
Ovdamearkka dihte sáhttá ráhkaduvvot hupmanstašuvdna gosa mátkkošteaddjit (turisttat) bohtet.	Máhttá ságastallamstasjåvnnå gåsi turista jali iehtjáda guossáj båhti.
Das sáhttá čohkket dieđuid báikki historjjá ja árbevieruid birra.	Danna vattaduvvi diedo bájke histåvrå ja árbbedábij birra.
Dát hupmanstašuvdna heive ohppiide geain lea nannoset sámegielat máhtolašvuohta, ja boarráset ohppiide geat čuvvot sámegiella 3 oahppoplána.	Dát ságastallamstasjåvnnå hiehpá oahppijda gænna l buorre sámegiella, ja vuorasap oahppijda gudi tjuovvu oahppamplánav sáme 3.
Gáiddusoahpahus	Guhkásåhpadibme
Rollaspealu čađaheames gáiddusoahpahussan sáhttá leat hástaleaddjin, muhto ráhkkanemiin dat lea vejolaš.	Roallaoavdástallam máhttá liehket gássjelabbo tjadádit guhkásåhpadimá baktu, valla jus gárvveda de la máhttelis.
Oasseváldiid lohkku sorjasa dasa movt oahpahus organiserejuvvo ja leago vejolašvuohta máŋgasiidda searvat jietna- ja govvakonferánsii, mii mearkkaša máŋga oahppi oahpahit oktanaga.	Galla oassálasste galggi, le gatjálvis gåktu åhpadus le gárvvidum ja jus le máhttelis åhpadit moaddásav åvtå bále buohtalakkoj.
Seamma olbmos sáhttet leat máŋga rolla.	Sæmmi ulmutjin máhtti ienep rålla liehket.
Dat mii gáržuda lea ahte ovddabealde govvenrusttega gáržu lihkadanvejolašvuohta.	Váttesvuohta boahtá dassta gå ij le máhttelis vuojka labudit kamera åvdån.
Maiddái gáiddusrusttega teknihkkalaš čoavddus váikkuha ja dat man jođánit rusttet sáhttá sáddet gova ja jiena.	Ja máhttelisvuoda li aj tjanádum dasi gåktu teknihkalasj rustiga li.
Maiddái gáibida buoret searvedovddu go rollaspealus galggaše seamma báikkis / lávddis, muhto leat iešguđet báikkiin.	Gå galggá tjåhkkåhit moatten sajen ja roallaoavdástallamin huoman sæbrrat sæmmi bájkálasjvuodan, de dat rávkká ienep dádjadimev rållajda.
Ráhkkaneapmi rollaspellui lea seammago mii dábálaš klássalanjas dáhpáhuvvá.	Gárvvidusá roallaoavdástallamij li da sæmmi gå klássalanján.
Movt rollaspeallu čađaha, vuolgá das movt lea organiserejuvvon ja manlágánat rusttegat leat.	Roallaoavdástallama tjadádallamij le tjanádum gåktu organiseridum la ja gåktu rustika li.
Jus rollaspealus lea dušše okta oahppi ja oahpaheaddji mielde, de šaddá rollaspeallu dása heivehuvvot, omd. nu ahte oahppi ja oahpaheaddji goabbánai neaktiba eanet rollaid.	Jus la jur åhpadiddje ja akta oahppe de vierddi hiebadallat dasi, de máhtti sunnun goappánik moadda rålla.
Doppe gos lea vejolašvuohta atnit jietna- ja govvakonferánssa, lea vejolaš eambbosiidda searvat.	Jus le máhttelis ienebujda siegen årrot, de le ham ienebu gejda rållajt máhttá juohket.
Nubbi eará molssaeaktun sáhttá leat ahte gáiddusoahpahusoahppi sáhttá leat tv-fitnodaga bargi guhte galgá muitalit dihto dáhpáhusa sámi árbevirolaš ealáhusas.	Ietjá máhttelisvuohta le guhkásåhpadimoahppe máhttá tv barggen ja diededit sierra dáhpádusás sáme árbbedábálasj æládusás.
Jus leat guokte oahppi, de sáhttá nubbi jearahallat nuppi oahppi fáttá birra.	Jus libá guovtes, de máhttá nubbe ságájdahttet nuppev temá birra.
Das sáhttá gáiddusoahpahusa govvenrusttet máhkaš leat tv-govvenrusttet, ja oahpaheaddji lea prográmma geahčči.	De máhttá guhkásåhpadimkamera liehket tv kameran, ja åhpadiddje prográmma vuosstájvállde.
Vuođđogálggat	Vuodotjehpudagá
Máhttit njálmmálaččat ovdanbuktit: Njálmmálaš doaibma lea guovddáš doaibma dán ovdamearkkas, earenoamážiid gulahallamis earáiguin.	Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet: Njálmálasj tjehpudáhka le oajvvedoajmma dán buojkulvisán, sierraláhkáj ságastallat iehtjádij.
Máhttit čálalaččat ovdanbuktit: oahppit čállet vuorrosániid rollaspellui.	Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet: Oahppe moalgedimijt roallaoavdástallimij tjálli.
Máhttit lohkat: Fáddái go ráhkkana, sáhttá leat áigeguovdilin gávdnat ja lohkat teavstta mii lea heivehuvvon sámegiela 2 ja 3 ohppiidjovkui.	Máhttet låhkåt: Álggon tebmáj le buorre gávnnat ja låhkåt tevtstajt ma li hiebadum oahppejuohkusij Sáme 2 ja 3aj.
Máhttit rehkenastit: Oahpahusdagus deattuha rehkenastinmáhtolašvuođaid, sihke oppalaš ja ealáhuslaš rehkenastima.	Máhttet riekknit: Åhpadimgárvvidusán li riekknimtjehpudagá, sihke ámmulasj ja da ma juohkka æládussaj gulluji.
Omd. bohccuid lohkamis sáhttá bohccuid lohkanvuogi oahppat ja oahppat eallosturrodaga doahpagiid.	Duola degu boahttsujt låhkåt vaddá máhttelisvuodav riekknimvuogijt ja muhtem moallánagájt ællostuorrudagáj birra oahppat.
Eará sámi árbevirolaš ealáhusain lea maiddái sin ealáhusalaš lohkanvuohki man sáhttá ávkkástallat dán ovdamearkkas.	Iesjguhtik sáme árbbedábálasj æládusájn li sierra låhkåma majt dåhkki buojkulvisán adnet.
Máhttit atnit digitála reaidduid: Lea heivvolaš ráhkadit rollagoarttaid ja lohkanstašuvnnaid dihtoriin.	Máhttet digitála ræjdojt adnet: Dáhtá baktu hiehpá roallakårtåjt ja ságastallamstasjåvnåjt dáhkat.
Oahppamis vuorrodajaldagaid sáhttá ávkkástallat dihtora, mp3-čuojanasa, giehtatelefovnna jna..	Moalgedimijt dåhkki dáhtámásjijna, mp3-spællára, mobiltelefåvnå jnv. tjadá hárjjidallat.
Ohppiide šaddá álkibun buoridit dajahusaid dadjama ja árvvoštallat iežaset árjja go sáhttet gullat iežaset vuorrodajaldagaid.	Giehpep sjaddá oahppijda åvddånbuktemav gárvedit, ja árvustallat ietjas bargov gå bessi gulldalit ietjas moalgedimijt.
Árvvoštallan	Árvustallam
Árvvoštallan mii lea ovdamearkkain galgá leat oahppanovddideaddjin go ožžot dieđuid vássán ja boahtti doaimmaid birra ja mat movttiidahttet ja dahket ohppiid diđolažžan.	Árvustallama buojkulvisájn galggi åvdedit oahppamav diededimij / åvddåndiededimij tjadá ma måvtåstuvvi ja diedulattjan dahki.
Oahppanulbmilit eaktun galgá leat oahpis ja olámuttos ohppiide dalle go álggahit barggu.	Åhpadusmihttomiere gájbbádusá galggi oahpes ja sadjihin oahppijda bargo álgon.
Okta vuohki movt čađahit gaskaárvvoštallama ja maid / movt bargat ovddasguvlui čájehit das vuolábealde.	Muhtem láhkáj árvustallamav bargadahttijn jali åvddåndiededimev vaddet vuoseduvvá vuollelin.
Don galggat:	Dån galga:
atnit sániid mat govvidit beaivválaš dilálašvuođaid	adnet bágojt ma gåbttji bæjválasj vidjurijt
Don máhtát: Don ipmirdat maid mii dadjat ja máhtát eaŋkilsániiguin vástidit.	Dån máhtá: Dån dádjada man birra mij ságastip ja vássteda åvtåjn bágojn
Berret hárjehallat: Hárjehala hupmat almmá ovdalgihtii ráhkkanemiin.	Hárjjidalá: Harjjidalá válldet bágov juska ij la divna gárvvidum.
Dađistaga oahpat atnit iežat oahppan sániid ja doahpagiid jurddaškeahttá.	Maŋenagi ájádalák giella buorrán.
Geahččal atnit ođđa sániid olles cealkagiin iige dušše eaŋkilsániiguin vástidit.	Gæhttjala ådå bágojt ålles gárgadisájn adnet, ij jur åvtåjn bágojn vásstedit.
čađaheames rollaspealu njálmmálaš vuorrodajaldagaiguin	tjadádit roallaoavdástallamav njálmálasj ságastallamij
Don máhtát: Don čájehat ahte máhtát eanas vuorrodajaldagaid.	Dån máhtá Dån vuoseda dån máhtá ienemus moalgedimijt.
Berret hárjehallat: Hárjehala nu ahte oahpat rolla bures, ja neavtte dego livččii duođas dáhpáhuvvamin.	Hárjjidalá: Åhpa rållav buoragit vaj sjattá roalla.
Logga árvvoštallanvuohkin	Loagga árvustallen
Dás čájehuvvo logga árvvoštallanvuohkin.	Dánna vuoseduvvá loagga árvustallen.
Logga dahje oassi das berre čállojuvvot sámegillii.	Loagga jali oase låkkas vierddiji sámegiellaj tjáleduvvat.
Earut ohppiid sámegielmáhtu ektui.	Hiebada oahppij sámegielmáhtudagáj milta.
Joavkologga 1, álginlogga Dát joavkologga adno ovdalgo bargagoahtá rollaspealu ráhkadeames ja čađaheames.	Juogosloagga 1, álggoloagga Dát juogosloagga aneduvvá åvddål gå dáhká ja tjadát roallaoavdástallamav.
Logga sáhttá maiddái adnot oktagaslaš loggan.	Loagga aj dåhkki aktugasj loaggan.
Das čilgejuvvo geat lea mielde, ja mii fáddán lea.	Dánna tjielggiduvvá gut oassálasstá, mij tebmá le, vidjurijt ja mihtojt.
Das govvidit dálá dilli ja mii mihttomearrin lea.	Barggamvuoge vatteduvvi.
Bargovuogit čállojuvvojit maiddái.	Árvustallam ja moalgedime åhpadiddjes li aj.
Dán ovdamearkkas sáhttá atnit joavkologga 1 dáppe http://www.lex.no/vurdering.	Dán buojkulvisán máhttá tjuovvot juohkuslåkkav 1 dánna liŋŋka.
Joavkologga 2, bargo- / dađistagalogga Bargo- / dađistagalogga govvida dili, bargovugiid ja árvvoštallama lassin oahpaheaddji mearkkašumiide.	Juogosloagga 2, maŋenagiloagga Dát loagga le bargadahttijnloagga mij gåvvit vidjurijt, barggamvuogijt ja árvustallamav, duodden vuojnojt åhpadiddjes.
Dát logga sáhttá maiddái leat oktagaslaš loggan.	Dát loagga máhttá aj aktusasj loaggan.
Geahča www.lex.no/vurdering.	Gehtja www.lex.no/vurdering.
Jus joavkobargu bistá guhkit áiggi, de sáhttá heivvolažžan čállit máŋga dađistagalogga dađistaga go bargu ovdána.	Jus juogosbarggo vihpá, de la ávkálasj tjállet moadda maŋenagilåkka bargadahttijn.
Joavkologga 3, loahppalogga Maŋŋil go rollaspeallu lea čađahuvvon, sáhttá proseassa ja bohtosa čoahkkáigeasu čállit loggii, ovttaskas oahppái dahje olles jovkui.	Juogosloagga 3, loahppaloagga Maŋŋel gå roallaoavdástallam la tjadádum, máhttá prosessav ja båhtusijt tjoahkkájgiesset låkkan, aktusattjat jali juohkusin.
Dás sáhttá čoahkkáigeassit nugomat bargojuogu ja ovttasbarggu, muhto deattuhit galgá giellamáhtu ja oahppoulbmilat.	Dánna dåhkki barggojuogo, aktisasjbargo jnv. tjoahkkájgieseduvvat, valla tjalmmusin galggá giellamáhtudak ja åhpadusmihttomiere.
Oahpaheaddji čállá loahpas loahppamearkkašumi.	Åhpadiddje maŋutjissaj buktá vuojnojt.
Iešárvvoštallan	Iesjárvustallam
Molssaevttolaččat sáhttet oahppit iežaset barggu árvvoštallat daid árvvoštallaneavttuid mielde mat ovdanbohtet tabeallas vuolábealde, ja atnit seamma graderema go mii atno Eurohpálaš giellapássas (ESP).	Máhttelis le oahppe ietjasa árvustalli árvustallamgájbbádusáj milta ma li tábellan vuollelin nammadum, ja adni sæmmi mierijt degu Europalasj giellapássan (ESP).
Dán máhtán	Dáv máhtáv
veaháš	vehi
oalle bures	ållu buoragit
hui bures	huj buoragit
Čilgehus	Tjielggidusá
Dán máhtán veaháš: Dáhton	Dáv máhtáv vehi Biejvve:
Dán máhtán oalle bures: Dáhton	Dáv máhtáv ållu buoragit Biejvve:
Dán máhtán hui bures:	Dáv máhtáv huj buoragit
Dáhton	Biejvve
Mun máhtán hupmat beaivválaš dilálašvuođaid birra.	Mån máhtáv bæjválasj vidjurij birra ságastit
Mun máhtán hupmat árbevirolaš ealáhusa birra mainna leat bargan.	Mån máhtáv árbbedábálasj æládusájs majna mij lip barggam ságastit
Mun máhtán sániid mat gullet sámegielat lohkan- ja rehkenastinvuohkái.	Mån máhtáv bágojt ma gulluji sáme låhkåm- ja riekknimvuohkáj
Mun máhtán čállit vuorrodajaldagaid rollaspellui.	Mån máhtáv moalgedimijt roallaoavdástallamij tjállet
Mun máhtán vuorrodajaldagaid ja čađahan rollaspealu njálmmálaš vuorroságastallamin.	Mån máhtáv moalgedimijt ja roallaoavdástallamav njálmálasj ságastallamij tjadádit
Árvvoštaladettiin iežaset, de sáhttet oahppit árvvoštallat makkár ođđa doahpagiid sii leat oahppan.	Oasse iesjárvustallamin máhtti oahppe árvustallat makkir ådå moallánagájt sij li oahppam.
Geahča čihččet dásis dán skovi viiddiduvvon anu birra.	Gehtja aj 7. dásev gåktu lasedit dáv sjiemáv.
Mun dárbbašan veahki dán sáni mearkkašumi ipmirdit.	Mån dárbahav viehkev dáv bágov dádjadit
Mun doaivvun ahte dieđan sáni mearkkašumi.	Mån jáhkáv dáv bágov dádjadav
Mun dieđán sáni mearkkašumi.	Mån dádjadav dáv bágov
Oahpaheaddji geahččá oahppi iešárvvoštallama ovttas ohppiiguin ja buktá su árvvoštallamiid njálmmálaččat ja/dahje čálalaččat.	Åhpadiddje máhttá oahppij iesjárvustallamav tjadádit ja ietjas árvustallamijt njálmálattjat ja / jali tjálálattjat buktet.
Go dađistagaárvvoštallan lea čađahuvvon, berrejit ohppiide láhččojuvvot áigi buorideames barggusteaset vai buorida oahppanvejolašvuođaid.	Gå aktelasjárvustallam le ållim, de vierddiji oahppe ástov oadtjot buorridit bargov vaj ávkke åhpadusás nanniduvvá.