barnstrivsel_nordsamiskweb.pdf.xml

Ovdasánit	Åvddåbáhko
Measta buot mánát Norggas leat mánáidgárddis ovdal go álget skuvlii, ja olu smávvamánát leat masá beivviid dinguin geat doppe bargabehtet.	Vargga gájka smáv máná Vuonan li mánájgárden åvddål skåvllåj álggi, ja moadda smáv máná li ienemus oasev árkkabiejves dijáj siegen gudi dåppe barggabihtit.
Dii huksebehtet oktavuođaid mánáide ja bargabehtet dehálaš barggu juohke máná eallimis.	Dij gasskavuodajt tsieggibihtit mánájda ja dahkabihtit bargov mij le ájnas juohkka ájnna mánnáj.
Dii lehpet guovddáš fuollaolbmot mánáide geat ohppet stoagadettiin ja stohket oahpadettiin.	Dij lihpit guovdásj huksoulmutja mánájda gudi oahppi gå ståhki, ja ståhki gå oahppi.
Ovttas dinguin sii galget vásihit oadjebas fuolahan ja oahppanbirrasa mii seammás hástala sin ovdánit ja guorahallat máilmmi.	Dijáj siegen galggá siján hukso- ja oahppambirás mij le jasska ja mij sæmmi båttå hásstal sijájt ådå lávkijda ja væráldav guoradallat.
Ovttasdoaibman eará olbmuiguin mearrida máná ovdáneami ja oahppama.	Ietjá ulmutjij siegen liehket le ájnas mánáj åvddånahttemij ja oahppamij.
Mánáidgárddis galget mánát oažžut valjit vejolašvuođaid searastallat ja ovdánahttit iežaset ovttas earáiguin oadjebas birrasis.	Mánájgárden galggi máná bessat ståhkat ja ietjasa åvddånahttet iehtjádij siegen jasska birrasin.
Dán bagadusa fáddán lea mo dii bargit sáhttibehtet doarjut mánáid sosiála ovdáneami ja bargat hukset buori psykososiála birrasa mii eastada givssideami ja loavkašuhttimiid.	Dán bagádalle sisadno le gåktu dij gudi lihpit bargge máhttebihtit mánáj sosiála åvddånahttemav doarjjot ja buorre psykososiála birrasav mij givsedimev ja illastimev hieret.
Sávan gihppaga leat ávkin ja addit inspirašuvnna árgabeaivvis.	Sávav sjaddá ávkken ja arvusmahttá árkkabiejven.
Mus lea hui stuorra jáhkku dasa ahte gelbbolaš bargit mat ovttas barget ulbmillaččat ja systemáhtalaččat, sáhttet addit mánáide oadjebas, buori ja somás mánnávuođa mánáidgárddi searvevuođas.	Jáhkáv tjiehpes bargge gudi ulmij gáktuj ja systemáhtalattjat aktan barggi, máhtti viehkken mánájda jasska, buorre ja hávsskes mánnávuodav hábbmit mánájgárde aktijvuodan.
Sávan didjiide lihku dáinna bargguin mii lea okta mánáidgárddiid váldobargguin.	Sávav vuorbev dán bargguj mij le akta mánájgárde ájnnasamos dahkamusájs.
1.	1.
Bagadusa sisdoallu ja áigumuš	6. Guládallamijn ja gielajn barggat
Mánáidgárddi sisdoalu ja bargguid rámmaplána miel de galgá mánáidgárdi fállat mánáide fuolahan ja oahppanbirrasa mii lea mánnái buoremussan.	Mánájgárdij sisano ja dahkamusáj rámmaplána milta galggá mánájgárdde mánájda fállat hukso- ja oahppambirrasav mij le mánájda buorren.
Fuolla mánáidgárddis sisttisdoallá sihke bargiid ja mánáid oktavuođaid ja mánáid fuola guhtet guoibmáseaset.	Hukso mánájgárden sisadná sihke barggij ja mánáj gasskavuohtaj ja mánáj hukso guhtik guojmestisá.
Addit mánáide vejolašvuođa váldit vuostá ja addit fuola lea vuođđun ovdá nahttit sosiála gelbbolašvuođa ja lea dehálaš oassi agibeaivvi oahppamis.	Mánájda vaddet vejulasjvuodav huvsov vuosstáj válldet ja vaddet le sosiála máhto vuodo ja le ájnas oassen iellemájge oahppamis.
Rámmaplánas čuožžu ahte mánáidgárddis «lea servodat doaibma, ja galgá juo árradásis eastadit veala heami ja givssideamiš ja viidáseappot ahte «sosiála gelbbolašvuohta lea áibbas dehálaš heajos meanuid eastadeamis, nugo mat vealaheami ja givssideamiš.	Rámmapládna javllá mánájgárden le... sebrudakdahkamus badjelgæhttjamav ja givsedimev árrat hieredit ja vijddábut javllá... sosiála máhtto le viehka ájnas vaj hieret gássjelisvuodajt dagu badjelgæhttjam ja givsedibme.
Mánáidgárddis galget mánát leat oassin oadjebas searvevuođas.	Mánájgárden galggi máná liehket oassen jasska aktijvuodas.
Dáppe galget vásihit ovttasdoaimma earáiguin ja ovdánahttit sosiála gelbbolašvuođa.	Dåppe galggi nubbe nuppe siegen liehket ja sosiála máhtov åvddånahttet.
Baga dusa sisdoallu lea vuosttažettiin dan barggu birra mo oččodit buori psykososiála birrasa gos mánát sáhttet ovdánit oadjebas birrasis mas leat hástalusat lea heivehuvvon ovttaskasmánnái.	Danen le dán bagádalle sisadno åvdemusát gåktu galggá jasska psykososiá la birrasav ásadit. Navti bessi máná jasska birrasin åvddånahttet hásstalusáj ma li ájnegis mánnáj hieba duvvam.
Máinnašeapmi mo ollesolbmot dorjot mánáid go leat mánáidgárdeárgabeaivvis, huksejit oktavuođaid guhtet guoibmáseaset, doibmet ovttas, stohket ja ožžot ustibiid, lea dehálaš.	Guovdátjin le gæhttjalit gåvvidit gåktu ållessjattuga mánájt doarjji gå mánájgárddeárkkabæjvv áj oassálassti, aktijvuodav tjadni nubbe nubbáj, aktan ståhki ja rádnas
Váhnemat dadjet obalohkái iežaset duhtavažžan fálaldahkii maid sin mánát ožžot mánáidgárddis.	Æjgáda javlli sij ienemus oassáj li dudálattja dajna fálaldagájn majt máná mánájgárden oadtju.
Muhto go mánáidgárdemánáin jearrá mo sis lea, de vástidit soapmá sat ahte eai loavtte, dahje ahte hárdojuvvojit dahje givssi duvvojit mánáidgárddis.	Valla gå mánájgárddemánájs iesj gatját gåktu sijáj manná, de muhtema sijájs vásstedi e soaptso, jali vásedi návrodimev jali vájvedimev mánájgárden.
Gánddat dadjet iežaset loaktit fuonibut go nieiddat (Nordahl 2012).	Báhtja javlli binnebut soapptsu gå næjtso (Nordahl 2012).
Árgabeaivvis sáhttet čuožžilit dilálašvuođat mat ovttaskasmáná mielas leat lossadat dahje váddásat.	Árkkabiejven muhttijn tsaggáni dile ma li báktjasa jali gássjela ájnegis mánnáj.
Mánáidgárdemánát riidalit ovdamearkka dihtii duollet dálle duhkorasaid alde, ja sii gevvet riidduid sisa go lea sáhka stoahkama rollaid birra.	Duola dagu de mánájgárddemáná muhttijn rijddali ståhkusij badjel, ja rijddali gudi galggi duov ja dáv rollav stågadijn.
Sii vásihit ahte eai oaččo searvat stoahkamii, dahje ahte sin dollet searvevuođa olggobealde.	Vásedi e besa ståhkamij oassálasstet jali e besa dåj iehtjádij siegen liehket.
Dát sáhttet leat sivat dasa go mánáin lea váivi, eai loavtte dahje dovdet iežaset hárdojuvvon, givssiduvvon dahje olgguštuvvon.	Danen soajtti máná hådjånit, e rat soaptso jali dåbddi ietjas návrodum ja vájvedum jali ålgus stieggidum.
Ovttaskas máná vásáhus aiddo dákkár dáhpáhusain árgabeaivvis lea dehálaš.	Ájnegis máná vásádus jur dákkir dáhpádusájs árkkabiejven le ållu vuodulasj.
Dákkár beliid fertejit bargit oaidnit ja atnit daid duođalažžan.	Dáv hæhttuji bargge gáhttit ja duodaj válldet.
Bagadus sisttisdoallá hui olu dan mo bargit dárkot mánáid ja sin ovttasdoaibmama ja mo sii ieža positiivvalaččat sáhttet veahkehit mánáid ovttasdoaibmamis earret eará stoahkamis.	Bagádalle sisadno le ållo dan birra gåktu bargge mánájt ja sijáj gasskavuodajt gehtjadi ja gåktu iesj máhtti buorep láhkáj viehkedit mánáj rádnastallamav duola dagu ståhkadahttijn.
Bagadus ii leat geatnegahtti, muhto galgá leat veahkkin barggus.	Dáv i makkirak láhkáj hæhttu tjuov vot, valla galggá liehket doarjjagin bargon.
Das leat evttohusat, rávvagat ja dat čájeha konkrehta ovdamearkkaid.	Bagádalle oajvvat ja rádijt vaddá ja konkrehta buojkulvisájt buktá.
Mánáidgárdi galgá sihkkarastit mánáide oadjebas birra sa ja várjalit sin fysalaš dahje psykalaš vahágiin.	Mánájgárdde galggá mánájda jasska birrasav vaddet ja sijájt fysihkalasj ja psyhkalasj vahágahttemis suoddjit.
Bargit galget áimmahuššat mánáid, ráhkadit fátmmasteaddji birrasa ja bargat dan ovdii ahte dálá mánáidgárdemánát eai loavkašuhttojuvvo eai ge loavkašuhte earáid boahtteáiggis.	Bargge galggi mánájt várajda válldet, sebradahtte birrasav hábbmit ja barggat dan vuoksjuj jut udnásj mánájgárddemáná e galga illastuvvat jalik iehtjádijt illastit idet.
Rámmaplánas čuožžu: «Jus mánáid iešdovddu rihkku, de dat sáhttá dagahit berošmeahttunvuođa, givssi deami ja váilevaš empatiijaš.	Rámmaplánan tjuodtju: Mánáj iesjdåbdo illastibme le sivvan gå givset, ij iehtjádijs berusta, ja gå empatija vájllu.
Mánáidgárdi galgá ovddidit positiivvalaš daguid ja bargat dan ovdii ahte nega tiivvalaš ovttasdoaibmanvierut eai ovdánahttojuvvo dahje beasa cieggat.	Mánájgárdde galggá buorre dagojt åvdedit ja barggat dan vuoksjuj jut nievres dago e åvddå na jalik biso.
Mánáid vuođđodárbbut mánáidgárddis leat fuolla, oadjebas vuohta, árvvusatnin ja gullevašvuohta, ja bargiin lea ovddasvástádus bargat dan ovdii ahte gokčat mánáid vuođđodárbbuid.	Mánáj vuododárbo mánájgárden li hukso, jasskavuohta, vieledibme ja aktijvuohtaj gullut, ja aktan le barggij duogen viehkedit jut máná oadtju dájt vuodulasj dárbojt gåbtjådum.
Mánáide sáhttá leat stuorra ávkin vázzit mánáidgárddis gos lea nana kvalitehta, earret eará sosiála gelbbolašvuođa ja ustitvuohtaoktavuođaid dáfus, ja ávki stuorru nannosat gelbbolašvuođain.	Mánáj soajttá viehka ávkken jus li mánájgárdijn majn le alla dásse, duola dagu sosiála máhto ja ráddnavuoda gáktuj, ja ávkke lassán kvalitehta milta.
Ii oktage sáhte okto dahkat mánáidgárddi buorren.	Ij aktak máhte mánájgárdev buorren dahkat aktu.
Mánáid ovdáneamis ja loaktimis mearrida dat ahte buot bargit, dás bagadusas leat sii máinnašuvvon bargin ja ollesolmmožin, veahkehit ja ovttasbarget hábmet mánáidgárddi mas lea nana kvalitehta.	Ájnas le mánáj åvddånahttemij ja soapptsomij jut gájka bargge, dán bagádallen ållessjattugin ja æjgádin gåhtjoduvvam, viehkedi ja aktan barggi vaj åvddånahttá mánájgárdev buorre kvalitehtajn.
Rámmaplána deattuha ollesolbmuid miellaguottuid, máhtu ja gálggaid mearkkašumi deaivvadit, áddet ja bajás geassit mánáid, ja das lea sihke dálá ja boahtteáigeperspektiiva.	Rámmapládna åvdet man ájnnasa ållessjattugij guotto, máhto ja tjehpudagá mánájt iejvvit, dádjadit ja bajásgiesset li, ja danna le sihke dálla-ja-dáppe-perspektijvva ja boahtteájge perspektijvva.
Miellaguoddobarggu ja konkrehta bargguid bokte ovttas ruovttuin galget mánáidgárdebargit háb met oadjebas, fátmmasteaddji ja árvvosmahtti mánáidgárdebirrasa mii eastada givssideami.	Guottoj tsieggima bargo baktu ja konkrehta aktisasjbargo baktu sijdaj siegen galggi mánájgárde bargge hábbmit jasska, sebradahtte ja arvusmahtte mánájgárddebirrasav mij givsedimev hieret.
Dát bagadus sisttisdoallá iešguđet vugiid mo bargat dán barggu.	Dán bagádalle sisadno li iesjguhtik vuoge gåktu dåhku ållit.
Jurddašit ja árvvoštallat iežas barggu ovttas earáiguin, muddet ja bargat ulbmillaččat lea dárbbašlaš nannet mánáidgárdebarggu kvalitehta.	Gå galggá mánájgárde bargo kvalitehtav buoredit de le ájnas ietjas praksisav iehtjádij siegen ájádallat ja árvustallat, divudit ja ulmij gáktuj barggat.
Bargobihtát mat leat Evttohusat smiehtta mušaide ja ovttasbarguibajilčállaga vuolde, leat dušše dán barggu vuolggasadjin ja inspirašuvdnan.	Dahkamusá duon bajelttjállaga vuolen Oajvvadusá ájádalla mij ja aktisasjbargguj li dagu álggon ja arvusmahttemij dán bargguj.
Mánáidgárdi galgá eastadit givssideami, muhto mii lea givssideapmi ?	Mánájgárdde galggá givsedimev hieredit, valla mij le dal ájn givsedibme ?
Givssideapmi definerejuvvo iešguđet láhkai, muhto iešguđet definišuvnnaid oktasaš čuoggát leat ahte	Givsedibme iesjguhtik láhkáj defineriduvvá, valla muhtem oase iesjguhtik definisjåvnåjs li jut
• lea sáhka negatiivvalaš, fysalaš dahje psykalaš daguin maid okta dahje eambbosat dahket nuppi olbmo vuostá	• da li negatijva, fysihkalasj jali psyhkalasj dago majt akta jali moattes nágin iehtjádij dahká / dahki
• su gean hárdet, givssidit dahje olgguštit, lea álki oaidnit searvevuođas man ieš ii leat válljen	• sån guhti návroduvvá, hárdeduvvá jali ålgoduvvá, ij gåsik besa danen gå oassen le muhtem aktijvuodas mav iesj ij le válljim
• fápmodilálašvuohta ii leat balánssas, nu ahte lea váttis bealuštit iežas	• gássjel le ietjas bælostit gå ælla sæmmi fámo dagu dåj iehtjádijn
Muhtumat lasihit vel ahte	Muhtema duoddiji
• dagut dáhpáhuvvet dihto dávjodagas ja áiggi badjel	• dago galggi gærdoduvvat vissa ájge bále ja guhkev vihpat
• dagut leat plánejuvvon dahje bahádáhtolaččat	• dago li plánidum jali vasje
2.	2.
Bargiid bargu oččodit buori psykososiála birrasa	Gåktu bargge máhtti vuogas psykososiála birrasa vuoksjuj barggat
Bargit huksejit oktavuođaid mánáide	Bargge tsieggiji gasskavuodajt mánájda
Mánáidgárdái álgin lea stuorra sirdin olu mánáide.	Moadda mánájda le mánájgárddáj álgget viehka stuor ra målssom.
Bargit fertejit veahkehit mánáid oadjut ođđa, sosiála birrasii.	Bargge hæhttuji mánájt viehkedit dán ådå, sosiála aktijvuohtaj hárjjánit.
Lea dehálaš ahte bargit deattuhit hukset buriid oktavuođaid buot mánáide.	Ájnas le bargge dættov biedjá juohkka ájnna mánnáj oahpásmuvvat.
Ollesolbmot fertejit oaidnit ovttaskasmáná, ja sii fertejit leat gierdavaččat buohkai guin.	Ållessjattuga hæhttuji ájnegisáv vuojnnet, ja liehket gierddisa juohkkahattjajn.
Smávva mánát dárbbašit oinnolašvuođa, stáđisvuođa, suddjema ja oadjebasvuođa lagaš okta vuođas earáiguin.	Smáv máná dárbahi stuoves dilev, suojev ja jasskavuodav gå galggi iehtjádij lahka lieh ket.
Danne dárbbašit mánát liekkusis, litna ja árvvosmahtti fuola mánáidgárdebargiin.	Danen máná dárbahi liekkos, sensitijva ja arvus mahtte huvsov mánájgárde barggijs.
Buorit vásáhusat oadjebas oktavuođain nannejit máná iešgova, nannejit loakti ma ja váikkuhit positiivvalaš ovdáneapmái.	Buorre vásádusá jasska gasskavuodaj baktu nanniji máná iesjdåbdov, soapptsomav laset ja buoredi vuogas åvddånahttemav.
Go mánná dov dá iežas oadjebassan ja bures áimmahuššon, de lea oahppa ma ja máhtestuvva ma vuolggasadji buoremus.	Gå mánná dåbddå ietjas jasskan ja buoragit várajda válde dum, de le oahppama ja nagádime vuodo buoremus.
Sihke ollesolbmuid ja mánáid oktavuođaid ja mánáid gaskasaš oktavuođaid ovddi deamis lea dehálaš ovdánahttit ja sihkkarastit mánáide buori psykososiála mánáidgárdebirrasa.	Mánáj ja ållessjattugij gasskavuohta ja mánáj gaskanisá li guovdátjin jus galggá mánájda vuogas psykososiála mánájgárddebirrasav åvddånahttet ja sihkarasstet.
Bargit galget juohke máná meannudit iežaset ealli ma subjeaktan geas lea riekti iežas vásihan máilbmái, ja geas lea vejolašvuohta váikkuhit iežas árgabeaivvi (Bae 2009).	Bargge galggi juohkka mánáv giehtadallat subjæktan ietjas iellemin, ja sujna le riektá ietjas sierra vásádusværáldij, ja galggá bessat ietjas árkkabiejvev vájkkudit (Bae, 2009).
Bargit galget árvvusatnit ovttaskasmáná seammás go aktiivvalaččat barget dan ovdii ahte buot mánát galget vásihit gullevašvuođa positiivvalaš searvevuhtii.	Bargge galggi ájnegis mánáv vieledit sæmmi båttå dagu dåjmalattjat barggi vaj juohkkahasj mánájs galggá dåbddåt buorre aktisasjvuohtaj gullu.
Eastadanbargu givssideami vuostá álgá mánáidgárddis	Givsedime hieredime barggo mánájgárden álggá
Givssideapmi rihkku ovttaskasolbmo ja dadjat jo rihkku rievtti árvvusadnojuvvot ja leat oadjebas.	Givsedibme ájnegattjav illas ja dat le vuosstáj riektáj vieleduvvat ja jasska liehket.
Mánáidgárdi lea dehálaš arená eastadit loavkašuhtti láhttema.	Mánájgárdde le ájnas arena gånnå máhttá illastimev hieredit.
Bargit fertejit doarjut go mánát huksejit oktavuođaid, doibmet ovttas ja háhket ja ovdánahttet gálggaid mat dagahit mánáid ovttasdoaibmama oadjebassan ja positiivva lažžan. Má	Bargge hæhttuji doarjjot gå máná gasskavuodajt tsieggiji, rádnastalli ja åttjudi ja vijddásappot åvddånahtti tjehpudagájt ma sijáj rádnastallamav jasskan ja buorren dahká.
náid sosiála ovdánahttinproseassa galgá dáhpáhuvvat empáh talaš, oassálasti bargiid vehkiin geain lea buorre oktavuohtagelbbolašvuohta.	Mánáj sosiála åvddånahttemprosæssa galggá doarjoduvvat empáhtalasj ja oassálasste ållessjattugijs gudi li tjieh pe aktijvuodaj gáktuj.
Bargit dohkkehit mánáid vásá husaid go deaivvadit earáiguin, veahkehit sin smiehttat deaivvademiid birra ja dorjot mánáid rievdan ja ovdánahttinproseassaid.	Bargge dåhkkidi mánáj vásádusájt gå iehtjádijt iejvviji, viehkedi daj birra ájádallat ja doarjju mánáj rievddam- ja åvddånahttemprosessajt.
Ulbmilin lea oadjebas ja buorre psykososiála mánáidgárde biras mii hehtte váidalahtti vieruid ovdánahttimis dahje cieggamis.	Ulmme le jasska ja vuogas psykososiála mánájgárdde
Mánáidgárdi mii bargá buori psykososiála birrasa ovdii, eastada maiddái veala heami ja givssideami.	Mánájgárdde mij åvdet buorre psykososiála birrasav, sæmmi båttå badjelgæhttjamav ja givsedimev hieret.
Systemáhtalaš ja guhkesáigásaš barggus lea váikkuhus	Systemáhtalasj ja guhkesájggásasj bargos le ávkke
Mánáidgárdeeaiggát ferte jođiheaddji lassin guovdi lastit psykososiála birrasa.	Duodden jådediddjáj de hæhttu mánájgárddeæjgát aj psykososiála birrasav vuorodit.
Bargit geavahit iežaset oppa laš gelbbolašvuođa ja fágalaš árvvoštallama go plánejit ja čađahit bargguid doarjut mánáid sosiá la ovdáneami ja hábmejit buori psykososiála mánáidgárde birrasa.	Bargge adni ietjasa tjoahkki dum máhtov ja fágalasj dádjadusáv gå plániji ja tjadádi dáv bargov man ulmme le mánáj sosiála åvddånahttemav doarjjot ja buorre psykososiála mánájgárddebirrasav hábbmit.
Bargu hábmet fátmmasteaddji birrasa mas leat buorit ovttasdoaibmanvierut, sáhttá leat dárkkuhuvvon ovttaskasmánnái, mánnájovkui dahje olles mánáidgárdebirrasii.	Dákkir sebradahtte birrasav dahkat buorij avtastallamvuogij soajttá sisadnet ájnegis máná, juohkusa mánájs jali ålles mánájgárddebirrasav.
Dát bargu gáibida oktilaš barggu buohkain áiggi badjel.	Dájna hæhttu juohkkahasj agev barggat guhka ájge nalluj.
Jođiheaddjis lea guovddáš rolla proseassa jođiheaddjin.	Jådediddjen le guovdásj roalla prosessa jådediddjen.
Sihkkarastin dihtii ahte bargu šaddá systemáhtalažžan dahje guhkes áigásažžan, de lea dehálaš čalmmustahttit barggu mánáidgárddi plánain.	Vaj galggá sihkarasstet barggo sjaddá systemáhtalasj ja guhkesájggásasj, de le ájnas bargov vuojnnusij buktet mánájgárde plánajn.
Bargit fertejit árvvo š tal lat barggu jeavddalaččat.	Bargge hæhttuji bargov ålles ájge árvustallat.
Mánát dárbbašit oassálasti ollesolbmuid	Máná dárbahi ållessjattugijt gudi li lahka
Miellaguottut mánáide olmmožin bohtet ovdan bargiid rámideaddji ovttasdoaimmas mánáiguin.	Guotto mánájda guojmmealmatjin åvddån båhti gåktu bargge sijájt dåhkkidi.
Mánáin lea dárbu oidno juvvot, gullojuvvot ja duođaštuvvot.	Máná dárbahi vuojnnut, gullut ja duodastusájt oadtjot.
Gelbbolaš, liekkusis ja oassálasti ollesolbmuid bero š tup mi lea eaktun mánáid loaktimii mánáidgárddis.	Tjiehpes, liekkos ållessjattuga gudi li lahka le mánáj soapptsoma vuodon mánáj gárden.
Vuohki mo ollesolmmoš vástida mánnái ja duođašta su, mearrida dan makkárin mánná atná iežas.	Vuohke gåktu ållessjattuk mánáv vásstet ja duodas le viehka ájnas dasi gåktu mánná ietjas váset.
Ollesolbmuid ja mánáid ovttasdoaibmama kvalitehtas lea stuorra mearkkašupmi.	Ållessjattuga ja máná aktijvuoda kvalitehtta le viehka ájnas.
Bargit galget láhčit beaivválaš fuollabarggu ja árgabeairutiinnaid nu, ahte dát šaddet buorren vásáhussan ovttaskasmannái.	Bargge galgalulujin bæjválasj huvsov ja rutijnajt hiebadit vaj dá sjaddi hávsskes vásádusá ájnegis mánnáj.
Ollesolbmot illudit mánáin ovttas máná máhtestuvvama geažil.	Ållessjattuk ávvudallá máná bierggima badjel suv siegen.
Leat olu smávva ovdáneamit jahkásaš Kim ja njealjejahkásaš Anna árgabeaivvis maiguin sáhttiba čevllohallat, ja lea dehálaš duođaštit mánáid iežas, erenoamáš vásáhusaid.	Avta jagák Kim ja nielje jagák Ánná máhtte ba goarssástallat moattet smáv lávkes árkkabiejven, ja ájnas le duodastit máná ietjas, sierralágásj vásádusájt.
Oassálasti ollesolmmoš váldá duođas dan maid mánná máhtestuvvá, nanne dan ovttas mánáin ja hástala dasto máná nu, ahte doaibmanvejolašvuođat viiddošit ja máhtestuvvanvejolašvuođat lassánivčče.	Ållessjattuk guhti le sajenis duodas válldá dav majt mánná sisi buktá, dajna máná siegen joarkká ja vijmak hásstal mánáv vaj vil ienep buktá ja vejulasjvuoda lassáni.
Ollesolbmot leat mánáid ehtalaš rollamodeallat	Ållessjattuga li ehtalasj roallamodella mánájda
Mánáidgárddi vuođđoárvvut leat ovdamearkka dihtii searve vuohta, fuolla, mielovddasvástádus, solidari tehta, gierdavašvuohta, árvvusatnin, dásseárvu ja riekti leat eará lágan.	Vuodulasj árvo mánájgárden li duola dagu aktijvuohta, hukso, guojmmeåvdåsvásstádus, solidaritehtta, gierddis vuohta, vieledibme, avtaárvvo ja riektá liehket iesjguhtiklágásj.
Buot bargiin lea rollamodeallan erenoamáš ovddasvástádus doahttalit ja gaskkustit mánáidgárddi árvvuid.	Juohkka barggen le, rållamodællan, sierralágásj åvdåsvásstádus mánájgárde árvvovuodov tjuovvot ja åvdedit.
Sii galget doarjut ja váldit vuhtii ovttaskasmáná ja dasa lassin ráhkadit oadjebas ja seammás hástaleaddji saji ustitvuođaide ja aktiivvalaš searvamii.	Sij galggi ájnegis mánáv doarjjot ja huksat duodden dasi jut hábbmiji jasska ja sæmmi båttå hásstaliddje sajev gånnå bæssá rádnastallat ja aktisasjvuohtaj gullut.
Bargit čájehit beaivválaččat ahte meannudit mánáid árvvusatnimiin ja gierdavašvuođain.	Bargge bæjválattjat vuosedi sij mánájt vieledi ja gierddi.
Sii čalmmustahttet dan ahte juohkehaččas lea árvu ja maiddái riekti iežas sierra oaiviliidda.	Vuojnnusij bukti juohkkahattjan le ietjanis árvvo ja riektá sierra vuojnojda.
Nu šaddet ollesolbmot dehálaš rollamodeallan mánáide.	Navti ållessjattuga sjaddi ájnas åvddågåvven mánájda.
Mánát fuomášit árrat ahte leat hámi dáfus earáláganat, ja ahte láhttejit ja barget iešguđet láhkai.	Máná árrat ájttsi sij ælla sæmmilágátja ja ulmutjahtti iesjguhtik láhkáj.
Dávjá imaštallet dákkár áššiid, ja čájehit maiddái dan go dárkot nuppiid vuđolaččat, kommenterejit dahje jerret gažaldagaid.	Álu dákkir ássjij birra oavdduhi ja ihkap muhttijn nágin iehtjádav snivva gehtjadi, javlli juojddáv dån nuppe birra jali gatjádalli.
Ollesolbmot fertejit duođaštit mánáid fuomášumiid ja leat rahpasat erohusaid ektui.	Ållessjattuga hæhttuji mánáj gávnnusijt duodastit ja rahpasa liehket dáj sieradusáj gáktuj.
Sii háleštit mánáiguin das main sii beroštit ja addet konkrehta vástádusaid mat leat heivehuvvon mánáid ahkái ja láddamii.	Ságastit mánáj dan birra massta sij berusti, ja vaddit konkrehta vásstádusájt ma li hiebaduvvam mánáj álldarij ja man ålov dádjadi.
Dalle lea mánáide álkit áddet, ja dát lea vuođđun ovdá nahttit ehtalaš dihtomielalašvuođa ja iežas ehtalaš miella guottuid.	De sjaddá álkkep mánájda dádjadit, ja navti ehtalasj diedulasjvuodav ja ietjasa ehtalasj guottojt åvddånahttet.
Ollesolbmuid dihtomielalašvuohta iežaset láhttema ektui lea dehálaš go galget leat mánáid ovdagovvan.	Ållessjattugij diedulasjvuohta ietjasa ulmutjahttema gáktuj le ájnas gå galggi mánájda åvddågåvven liehket.
Man muddui bargit árvvusatnet guhtet guoimmiset ja mánáid boahtá ovdan das mo sii leat ja mo láhttejit nubbi nuppiin.	Makta bargge guhtik guojmesa ja mánájt vieledi, boahtá åvddån gåktu nubbe nuppev giehtadalli ja adni.
Mánát oidnet, gullet ja fuomášit eanet go dan maid ollesolbmot muhtu min navdet.	Máná vuojnni, gulli, ja ájttsi ienep gå ållessjattuga muhttijn jáhkki.
Bargit fertejit danne leat erenoamážit dihtomielalaččat dan ektui maid dadjet, ja mo hállet gaskaneaset go mánát leat lahka.	Danen hæhttuji bargge gáhttit majt javlli, ja gåktu gaskanisá ságasti gå máná li lahkusin.
Buorit rollamodeallat eai fuono earáid, eai mánáid, váhne miid eai ge mielbargiid.	Buorre rollemodella e goassak vastet sáhkada avtak birra, lehkusa máná, æjgáda jali barggoguojme.
Sii leat empáhtalaččat.	Sij li empáhtalattja.
Lea stuorra erohus čaibmat máná ja čaibmat mánáin	Stuorra sieradus le mánás tjajmmat jali suv siegen tjajmmat
Mánát leat lunddolaččat hearkkit dasa mo ollesolbmot láhttejit singuin ja máinnašit sin.	Luondo bieles máná ájttsi gåktu ållessjattuga sijáj ulmutjahtti ja sijá birra sáhkadi.
Jus ovdamearkka dihtii ollesolmmoš máŋgii namuha ovtta sierra nama go riiddut čuožžilit, de sáhttá namuhuvvon mánná dov dat ahte son adnojuvvo veadjemeahttumin dahje unnán árvvusadnon.	Jus duola dagu muhtem ållessjattuk álu nammat avta máná namáv gå rijdo tsahkká ni, de dat nammaduvvam mánná soajttá vásedit sån aneduvvá skælmman ja uhtsep árvvusattjan.
Soames mánáide sáhttá dát mielddisbuktit ahte adopterejit dán gova alddii neaset.	Ja soabmása soajtti tjabu dáv gåvåv allasisá aj adopteriji.
Eará mánát, geat oidnet dán, sáhttet váldit alcce seaset miellaguottuid maid vávjet.	Ietjá máná gudi dáv vuojnni ja gulli soajt tá duodaj válldi juojddáv dájs guottojs massta gietjijt gulli.
Dát sáhttá dagahit ahte namuhuvvon mánáin eai hálit earát leat ustibin.	Ja dát namma dum mánná de soajttá sjaddá uhtsep árvvusasj ståhkamráddnan.
Danne lea dohkketmeahttun fuotnut mánáid dahje bidjat daidda namaid.	Danen ij goassak galga vastet mánájda jali mánáj birra ságastit jali sijájt juoktá karakteriserit.
Seamma kategoriijai gullá bilki deapmi ja ironiija.	Sæmmi láhkáj le sijájs tjajmmat ja ironi ja.
Dát sáhttá bilidit máná iešgova ja dagahit mánáidgárdebeaivvi dorvvuheapmen ja váivin ovttaskasmánnái, ja dat sáhttá hirbmadit bilidit oppalaččat joavkku birrasa.	Dat soajttá mánáj iesjdåbdov vahágahttet ja mánáj árkka biejvev dårvodibmen ja urmmagin dahkat, ja navti soajttá ålles juohkusa birás biejsteduvvá.
Mánát háliidit váikkuhit iežaset árgabeaivái	Máná sihti ietjasa árkkabiejvev vájkkudit
Ollesolbmot fertejit fuomášit máná gulahallansignálaid, dulkot daid ja álggahit ovttasdoaibmama ja dialoga mánáin su eavttuid vuođul.	Ållessjattuk galggá máná guládallamsignálajt vuojnnet, dajt dålkkut ja mánájn guládallat suv premissaj milta.
Dat ahte earát áddejit go olmmoš muitala iežas jurdagiid birra, juogo njálmmálaččat dahje rumašgielain, lea dehálaš eaktun olbmo iešdovdui, mentála dearvvašvuhtii ja ovttasdoaibmamii earáiguin.	Ájnegisáj iesjdåbdduj, mentála varresvuohtaj ja iehtjádij aktijvuohtaj le ájnas jut iehtjáda dádjadi suv ájggomusájt juogu dal li bágoj jali rumájgielajn javladuvvam.
Bargiid barggut leat fuolla ja oahppandilálašvuođain gitta eahpeformálalaš ovttastallamii mánáiguin árgabeairutiinnaid bokte, stoagadettiin ja mátkkiin.	Barggij dahkamusá li juohkka diŋŋga hukso- ja oahppam dilijs gitta iehpeformála aktisasjvuohtaj mánáj árkkabæjvvás asj dagoj, ståhkama ja tuvraj baktu.
Mánát fas galget beassat mielde váikkuhit mánáidgárdebeaivvi sisdollui.	Máná vas galggi bessat fáron mierredit mánájgárddebiejve sisanov.
Sin loaktin lea dan duohken ahte bargit oidnet maid mánát vigget muitalit rumašgielain, guldalit sin ja váldet sin «jienaš vuhtii árgabeaivvis.	Sijá soapptsom le dan duogen jut bargge sijájt gulli ja vuojn ni rumájgiela ja gulldalime baktu vaj sijá «jienavš árkkabiejven gulli.
Mánát muitalit ovdameark ka dihtii ahte háliidit áinnas leat mielde pláne min ja árvvoštallamin mánáidgárddi guovddáš doaimmaid, ja sii háliidit váikkuhit iežaset searvamii dán doibmii (Bratterud m.fl.. 2010).	Duola dagu javlli máná sij sihti sæbrrat mánájgárde guovdásj dåjmajt plánit ja árvustallat, ja sij sihti aj iesj mierredit makta galggi dájda dåjmajda oassálasstet (Bratterud aktan iehtjádij 2010).
Eará ovdamearka lea ahte mánát dadjet bealki ma sáhttit leat unohassan ja balddihahttin.	Ietjá buojkulvis le máná javlli muhttijn ij le hávsske jali tjabu balláji gå bælkkudalli.
Danne háliidit ahte ollesolbmot hállet singuin dábálaš jienain.	Danen sihti ållessjattuga sidjij galggi dábálasj jienajn ságastit.
Sii eai ge liiko dasa ahte earát gullet go ollesolbmot leat suhttan sidjiide.	E ga lijkku iehtjáda gulli ållessjattuga sidjij suhtti.
Danne lea dehálaš ahte bargit jurddašit iežaset láhttema, rolla ja praksisa birra ja árvvoštallet iežaset láhttema mánáid čájehuvvon sávaldagaid ja dárbbuid vuođul.	Danen le ájnas jut bargge ájádalli gåktu ulmutjahtti, sijá rållav ja ulmutjahttemav ja dáv árvustalli daj dárboj ja sávadusáj gáktuj ma mánájn li.
Mánát dárbbašit ollesolbmuid iežaset lahka	Máná dárbahi aktijvuodav ållessjattugij
Soames mánát muitalit iežaset vásihit ahte ollesolbmot eai leat olámuttus go dárbbašit sin.	Muhtem máná javlli vásedi ållessjattuga ælla ållema rájen gå dárbahi aktijvuodav sijáj.
Bargiide sáhttá leat stuorra hástalussan olahit buot, erenoamážit huššás áigoda gaid goas olu dáhpáhuvvá oktanaga, nu mo dalle go praktihkalaš barggut dáhpáhuvvet parallealla dainna ahte mánát dárbbašit fuola.	Soajttá stuorra hássta lus barggijda ållit juohkka ássjev. Sierraláhkáj råhtos ájgijn gånnå ållo sæmmi bále dáhpáduvvá dagu gå praktihkalasj dahkamusá dáhpáduvvi sæmmi buohta gå máná huvsov dárbahi.
Danne lea hirbmat dehálaš ásahit buriid rutiinnaid mat mánáid mielas addet ollesolbmuid olámuddui.	Danen le viehka ájnas buorre rutijnajt ásadit vaj máná bessi ållessjattugij lahka.
Jurddašehpet mo dii sáhttibehtet láhčit beaivvi nu ahte mánát eanemus lági mielde ožžot oktavuođa muhtumiin dis go dárbbašit dan.	Ájádallit gåktu máhttebihtit biejvev buoremus láhkáj hiebadit vaj máná nav ålov gå máhttelis máhtti didjij boahtet gå dárbahi.
Árvvoštallet rutiinnaid jeavddalaččat, ja ohcet rievdadusaid mat sáhttet dagahit din eanet olámuddui.	Árvustallit rutijnajt duolloj dálloj ja åhtsit gåktu máhttebihtit sajen liehket mánájda.
Evttohusat smiehttamušaide ja ovttasbargui	Oajvvadusá ájádallamij ja aktisasjbargguj
A. Maid háliidat don / háliidehpet dii dahkat hukset buriid oktavuođaid	A. Majt galga / galggabihtit dahkat vaj juohkka máná gasskavuodav
buot mánáide ?	buoredihpit ?
Ráhkat / ráhkadehpet listtu doaibmabijuin maid háliidat / háliidehpet geahččalit.	Dagá muhtem listav dåjmaj majt sidá / sihtabihtit gæhttjalit.
Á. Mo sáhtát don / sáhttibehtet dii váikkuhit dasa ahte ođđa mánát	Gåktu galga / galggabihtit viehkedit vaj ådå mánájgárddemáná,
mánáidgárddis, erenoamážit nuoramusat, integrerejuvvojit ja šaddet searvevuođa oassin ?	nuoramusá sierraláhkáj sebradahteduvvi aktisasjvuohtaj ?
B. Fuomášuhte masa mánát liikojit, ja maid sii háliidit dahkat eanet	B. Gehtja masi máná lijkkuji, ja majt sihti ienep dahkat mánájgárden.
mánáidgárddis.	D. Gehtja majna máná e soaptso mánájgárden.
C. Fuomášuhte mainna mánát eai loavtte mánáidgárddis.	Aloda stuoráp
Movttiidahte / movttiidahttet boarráseamos mánáidgárdemánáid ákkastit dan maid dadjet go háleštehpet dan birra.	mánájgárddemánájt tjielggit majt javlli, gå dán birra sáhkadihpit.
Č. Ráhkat / ráhkadehket plána das mo don sáhtát / dii sáhttibehtet	E. Dagá plánav gåktu máhtá / máhttebihtit muhtema dájs dárbojs ållidit.
dustet mánáid sávaldagaid ja dárbbuid. (Geahča Á ja B).	(Gehtja B ja D.) Tjadáda plánav, ja sáhkada mánáj tjadádijn.
D. Mii hehtte din leat mánáid olámuttus árgabeaidilis ?	F. Mij dijájt hieret sajenihtte liehket mánájda árkkabiejven ?
Maid sáhttibehtet dahkat buoridit dili ?	Gåktu máhttebihtit dilev buoredit ?
Đ. Hállet ovttas humora ja ironiija erohusa birra.	G. Ságastit gaskanihtte mij le ieridis suohttasa ja ironija gaskan.
E. Šiehtadehket das maid sáhttibehtet / galgabehtet bargat jus	H. Guorrasit majt máhttebihtit / galggabihtit dahkat jus vásedihpit
vásihehpet ahte soames fuotnu máná.	muhtem vastet ságas mánnáj jali máná birra.
F. Digaštallet mo sáhttibehtet hábmet gudnejahtti ja gierdavaš láhttema.	ja gierddis ulmutjahttemav åvdedit.
3.	3.
Mánáid oktavuođat ja ovttasdoaibman	Gasskavuoda ja aktijvuohta mánáj gaskan
Mánáidgárdi galgá leat oadjebas ja hástaleaddji báiki mánáide	Mánájgárdde galggá jasska ja hásstaliddje sadje mánájda
Mánát galget vásihit ilu ja loaktima ovttas eará mánáiguin árgabeaidoaimmain, stoahkamis ja oahppamis mánáidgárddis.	Máná galggi ávvudallat ja hávsskudallat ietjá mánáj sie gen árkkabiejvedåjmaj, ståhkusij ja oahppamin mánájgárden.
Mánát leat oktavuođaohcaleaddjit ja dárkkuhusvuđogat riegádeami rájes.	Máná gasskavuodajt åhtsåli ja vuoj nojt hábbmiji gitta dallutjis gå dán væráldij båhti.
Mánáidgárde mánát leat sosiála oassálastit geat ieža váikkuhit iežaset ja earáid oahppamii ja loaktimii.	Mánájgárddemáná li sosiála dåjmadiddje gudi ietja vieh kedi ietjas ja iehtjádij oahppamij ja soapptsomij.
Mánáid máŋggabealat ovdáneapmi dáhpáhuvvá ovttasdoaimmadettiin earáiguin	Mánáj moattebelak åvddånahttem dáhpáduvvá iehtjádij siegen
Áddet sosiála beliid ja proseassaid ja sosiála gálggaid máhte stuvvama gáibida vásáhusaid ja oassálasti ma searve vuođas.	Jus galggá sosiála aktijvuodajt ja prosessajt dádjadit ja sosiála máhtojt buktet de dat gájbbet aktisasjvuoda åtsådallamav ja oassálasstemav.
Mánáin lea dárbu leat mielde movttiidaht ti ovttas doaibmamis vai ovdánit nu bures go vejo laš.	Máná dárbahi arvusmahtte aktijvuodajn liehket jus galggi buoremus láhkáj åvddånahttet.
Ovttasdoaibman dáhpáhuvvá fuolladilálaš vuođain, stoahkamis ja oahppandilálašvuođain, nap po buot beaivválaš dilálašvuođain mánáidgárd dis.	Huksodilij, ståhkama ja oahppama tjadá iehtjádij aktiduvvá, ietjá bágoj javladum gájka bæjvvásasj dilijn mánájgárden.
Mánát ohppet ovttasdoaibmat earáiguin ovttaskasvásáhusaid ja geahččaladdamiid bokte.	Máná oahppi iehtjádij siegen lieh ket ájnegis vásádusáj, gæhttjaladdamij ja åtsådallamij baktu.
Sii ovdánahttet earret eará gálgga smiehttat iežaset daguid ja láhttema birra vásáhusaid vuođul.	Duola dagu de åvddåni ájádusá ietjasa dagoj ja ulmutjahttema birra dan vuodon massta ietja åtsådalli.
Mánát galget oahppat áimmahuššat iežaset ja guhtet guoimmiset.	Máná galggi oahppat ietjasa ja guhtik guojmesa várajda válldet.
Vai mánát leat fuolalaččat ja dahket ehtalaš vuođuštuvvon válljejumiid, de dárbbašit sii vejolašvuođa ovdánahttit máhtolašvuođa ja gálggaid ovttasdoaimmadettiin earáiguin.	Vaj galggi iehtjádijt huksat ja ehtalasj tjielggi dum láhkáj válljit de máná dárbahi iehtjádij siegen bessat máhtojt ja tjehpudagájt åvddånahttet.
Vásihit máhtestuvvama ovttasdoaimmadettiin earáiguin lea dehálaš oassi árgabeaivvis.	Iehtjádij siegen juojddáv nahkat le mávsulasj oasse árkka biejves.
Go mánát ovttasdoibmet, de leat bargit oassálastit	Gå máná li aktan, de li bargge oassálasste
Mánát dárbbašit fuollaolbmuid geat máhttet oaidnit ja dulkot sin gulahallansignálaid.	Máná dárbahi huksoulmutjijt gudi nahki sijá guládallam signálajt vuojnnet ja dádjadit.
Ollesolbmot galget searvat aktiivvalaččat ja doarjut ovdáneami mánáidgárdemánáid árgabeaivvis.	Ållessjattuga galggi oassálasstet mánájgárddemánáj árkkabæjvváj ja sijájt doarjjot.
Danne mii namuhit bargiid oassálasti ma, rollaid ja árvalusaid maiddái dán kapihtta lis mas máinnašuvvojit mánáid okta vuođahuksen, oktavuođat ja sin gaska saš ovttas doaibman.	Danen gåvvidip barggij sajev, rållav ja viehkev aj dán kapihttalin mij sisadná mánáj gasskavuoda tsieggimav, gasskavuodajt ja sosiála aktijvuodav gaskanisá.
Bargit leat guovddáš resursa go leat ieža reaidun barggus mánáiguin.	Bargge li guovdásj ressurssa gå ie tjasa ræjddon adni gå mánáj barggi.
Leat liekkus, fuolalaš ollesolmmožin geat oidnet, duođaštit ja dohkkehit buohkaid, lea dehálaš faktor ovttaskasmáná sosiála oahppamis ovttasdoaimmadettiin eará mánáiguin.	Liekkos, huvsulasj ållessjattuga gudi juohkka hattjav vuojnni, duodasti ja dåhkkidi li ájnas oasse máná sosiála oahppamis ietjá mánáj siegen.
Mánát dárbbašit rájáid maid áddejit	Máná dárbahi rájájt majt dádjadi
Mánát berrejit leat mielde hábmemin dárbbašlaš rájáid ja njuolggadusaid ovttastallamii mánáid gárddis.	Máná bierriji bessat oassálasstet hábbmit dárbulasj rájájt ja njuolgadusájt mánájgárde sæbrástallamin.
Dát sáhttá dagahit ahte árgabeaivvi rámmat adnojuvvojit jierpmálažžan.	Navti árkkabiejve birástagá dádjaduvvi ja árvvon aneduvvi.
Ollesolbmot gaskkustit oktasaš, čielga ja áddehahtti rájáid ja njuolgga dusaid mánáide, ja buot bargit čuvvot dáid oskkáldasat beaivválaččat.	Ållessjattuga gaskosti aktisasj, tjielgas ja dádjadahtte njuolgadusájt ja rájájt mánájda, ja gájka bargge dajt åskåldisát árkkabiejven tjuovvu.
Fuomáš ahte ráját muhtun muddui sáhttet leat sorjavaččat dilis dahje ovttaskas olbmos.	Gáhtti val ráje muhttijn mierreduvvi diles ja ulmutjis.
Ollesolbmot čájehit čielgasit sániid ja daguid bokte maid árvvus atnet, ja sii geava hit positiivvalaš rájáid ja njuolgga dusaid mánáid ovttasdoaibma mis.	Ållessjattuga tjielggasit bágoj ja dagoj baktu vuosedi majt árvvon adni, ja siján li positijva ráje ja njuolgadusá mánáj siegen.
Ollesolbmot dárkot mánáid ovttasdoaibmama	Bargge gehtjadi mánáj aktijvuodav
Dárkoma bokte ožžot bargit áddejumi das mii dárbbašuvvo doarjut mánáid ovdáneami.	Gå bargge mánájt gehtjadi de oadtju viehka moadda vuogas diedo ma li dárbulattja vaj mánáj åvddånahttemav doarjju.
Sii galget dárkot máná oktilaččat, ja dalle fertejit leat áicilat.	Galggi mánájt ålles ájge gehtjadit, ja de hæhttuji liehket gåhtsemin.
Ollesolbmot geat beroštit ja aktiivvalaččat oassálastet mánáid arenás, ožžot buriid vejolašvuođaid oaidnit ja gullat mii dáhpáhuvvá mánáid ovttasdoaibmamis.	Ållessjattuga gudi berusti ja dåjmalattjat mánáj arenan oassálassti, bessi buorak láhkáj gehtjadit ja gullat mij dáhpáduvvá sijá aktijvuodan.
Mánát geat muitalit ahte earát hárdet dahje givssidit sin, muitalit ahte dát eandalii dáhpáhuvvá sajiin gos ollesolbmot eai leat.	Máná gudi subtsasti iehtjádijs návroduvvi jali givseduvvi, javlli dát álu dáhpáduvvá dakkir sajijn gånnå ållessjattuga ælla.
Danne lea dehálaš láhčit fysalaš birrasa nu, ahte lea doarvái várddus.	Danen le ájnas fysihkalasj birra sav hiebadit vaj várddasin sjaddá.
Bargit fertejit leat hirbmat dihtomielalaččat mánnájoavkku sosiála proseassaid hárrái ja smiehttat daid birra.	Bargge hæhttuji liehket diedulattja ja ájádallat mánájjuohkusa sosiála prosessaj birra.
Máná vásáhus ferte leat vuolggasadjin dasa makkár lahkaneami ollesolmmoš vállje deaivvadettiin mánáin ja viidásat ovdánanveahkkeheaddji barggus.	Mánáj vásádus galggá álggo ja vuodo gåktu ållessjattuk mánáv vállji viehkedit ja vijddásappot gå galggá åvddånahttemav doarjjot.
Mánáid dagut sáhttet leat einnostahttit	Muhttijn árvvet juo mij le dáhpáduvvamin
Bargit fertejit geahččalit leat ovdalis dilálašvuođaid main ballet ovttasdoaibmama bisánit ja mánáid ovtta s tallan navdi mis šaddá negatiivvalažžan.	Bargge hæhttuji gæhttjalit ájttsat juo gå mánáj aktijvuohta tjadnu ja nievrep guovlluj manná.
Dákkár navdi miid vuođđun leat dávjá vásáhusat.	Dákkir ájttsa ma vuodo le álu åtsådallam.
Dáidá leat dábálaš ahte Lásse behtohallá hirbmadit go hilgojuvvo ja čierrugoahtá ja viehkala čiehkádit.	Ihkap dábálasj le Lars hådjån jus hilgoduvvá, ja de tjierru ja viehká tjiehkát.
Ja Ánne fas, go suhttá go Káre váldá dinosaurra mainna son lea stoahkamin, gáská ja gazzu.	Ihkap Liv, gå moaret gå Vilde dinosaurav válldá, sjaddá gássket ja ruohkkat.
Ollesolmmoš geahččala leat ovdalis dáhpáhusa ja veahkehit.	Ållessjattuk gæhttjal dáv juo åvddå giehtaj gáhttit ja doarjjot.
Mánná sáhttá dán láhkai oažžut veahki ieš dovdat mearkkaid.	iesj viehkev oadtjot dádjadit gå tsahkkán.
Lea dehálaš duođaštit mánáid dovdduid dalán.	Ájnas le máná dåbdojt jur dalloj duodastit.
Mánás lea lohpi leat behtohallan dahje suhttan.	Mánná galggá bessat hådjå nit jali suhttat.
Daguid baicce eai galgga ollesolbmot dohkkehit.	Valla dav majt mánná dahká ij ållessjattuk galga dåhkkidit.
Ii leat buorre vázzilit eret, ii ge leat dohkálaš dagahit earáide fysalaš bákčasiid dahje vahágiid.	Ij le vuogas bádan vaddet, ja ij le dåhkkidahtte iehtjádijt vahágahttet vaj báktjani.
Áiggi mielde bargit ovddi dit vuogi mo hábmet ja loktet oidnosii daguid molssaeavttuid mat sáhttet šaddet vejolaš strategiijan mánáide.	Åvddålijguovlluj bargge gæhttjali modellerit ja åvddån låggŋit ietjá vuogijt ma luluji vejulasj strategijan mánnáj maŋenagi.
Mánát dárbbašit muhtumin ollesolbmuid geat seaguhit iežaset áššiide	Máná muhttijn dárbahi ållessjattugijt gudi fátta válldi
Ii oktage mánáidgárdi sáhte eastadit geavvamis fáhkka dáhpáhusaid main huškot dahje čikčet, hárdet dahje olgguštit, muhto oassálasti bargit fertejit gieđa hallat dáid dáhpáhusaid.	Ij aktak mánájgárdde máhte ållåsit hieredit muhttijn hæhkkat soames tjiektjá jali tsábbmá, návrot jali ålgoldahttá, valla bargge gudi dåppe li hæhttuji dájt dáhpádusájt giehtadallat.
Vuosttažettiin fertejit mánát oažžut áiggi ieža bissehit dahje rievdadit láhttenvugiid.	Vuostatjin hæhttuji máná iesj oadtjot ájgev ganugit jali ulmutjahttemav rievddat.
Seammás lea ollesolbmuid ovddasvástádus jođánit bissehit daguid mat čuhcet earáide fysalaččat dahje psykalaččat.	Sæmmi båttå le ållessjattugij duogen jåhtelit ganugahttet dáhpádusájt gånnå iehtjáda gierddi juogu de fysihkalattjat jali psyhkalattjat.
Ollesolbmot fertejit beroštit ja dohkkehit mánáid vásáhusaid ja dovdduid nugo čájehit daid dalle.	Ållessjattuga hæhttuji berustit ja dåhkkidit mánáj dåbdojt já vásádusájt majt jur dalloj gåvvidi.
Mánáin lea dárbu fuolalaš ollesolbmuide geat addet sidjiide vejolašvuođa oahpásmuvvat iežaset dovdduide, vai mánát áiggi mielde sáhttet dovdat ja hálddašit dovdduid.	Máná dárbahi huvsulasj ållessjattugijt gudi sidjij vaddi vejulasjvuodav ietjasa dåbdojda oahpásmuvvat, vaj máná ájge nalluj iesj galggi nahkat dåbdojt identifiserit ja vuojnnusij buktet ja dajt nahkat giehtadallat.
Muitalehket ahte dagut mat čuhcet earáide, leat dohkketmeahttumat, ja deattuhehket ahte buohkain lea ovddasvástádus dasa ahte buot mánáin lea buorre dilli mánáidgárddis.	Galggá val javllat ij le dåhkkidahtte gå iehtjádij vuosstij bahájt dahki, ja dættoda juohkkahattja duogen le máná mánájgárden soapptsu.
Ulbmilin ii leat dahkat buohkaid seammaláganin, muhto dahkat mánáid dihtomielalažžan ja doarjut sin láhttenvugiid, vai ovttasdoaibman earáiguin šattašii njuovžileabbon ja eanet positiivan ja illugáldun.	Ij la val ulmme juohk kahasj galggá avtalágásj, valla farra mánájt diehtten dahkat ja sijájt doarjjot vaj aktijvuohta iehtjádij lasjma gin ja buorren sjaddá ja navti ávvus.
Mánát dárbbašit vásáhusaid hálddašit riidduid	Máná dárbahi vásedit gåktu rijdojt tjoavddet
Beroštupmeriiddut ja fápmoriiddut čuožžilit mánáid gaskkas duos dás.	Berustimrijdo ja fábmospela duolloj dálloj tsahkkáni mánáj gaskan.
Bargi guhte dárku riiddu mánáid gaskkas, berre álggos vuordit ja diktit mánáid oažžut vejolašvuođa geahččalit čoavdit riiddu ieža.	Bargge guhti vuojnná rijdov mánáj gaskan, bierri álgo rájes vuorddelasstet vehi ja dib ddet mánájt gæhttjalit iesj rijdov tjoavddet.
Jus mánát eai nagot čoavdit riiddu ieža, de sáhttá ollesolmmoš veahkehit soabadeaddjin dahje doarjjan.	Jus máná e ietja nagá rijdov tjoavddet, máhttá ållessjattuk viehkedit såbadiddjen ja doarjodiddjen.
Jus mánát muitalit juoidá, de guldalit ollesolmmoš ja áššái seaguhuvvon mánát buohkaid čilgehusaid.	Jus máná juoj ddáv javlli, de ållessjattuk ja guoskavasj máná gulldali juohkka hattja tjielggidusájda.
Geahččal oaidnit ášši buot bealálaččaid čalmmiiguin.	Gæhttjala ássjev juohkkat guovlos gehtjadit.
Lea dehálaš garvit muitaleames ahte nubbi vuoitá ja nubbi vuoittáhallá.	Ájnas le garvvet nabddemis avtak vuojtten ja vuojtádallen.
Mánát geat vásihit váttes dáhpáhusa, galget deaivvadit ollesolbmuin gii lea oadjebas, fátmmasteaddji ja áimmahuššá sin bures.	Máná gudi li gássjelis dáhpádusáv vásedam galggi bessat iejvvit ållessjattugav guhti le jasska, sebradahtte ja buoragit sijájt várajda válldá.
Mánát geat leat dahkan juoga sávakeahttá dahje dohkketmeahttu mit, galget vásihit ahte ollesolmmoš ii dubme ii ge hilggo sin, muhto hilgu sin dagu ja seammás dohkkeha sin dovdduid ja čájeha árvvusatnima ja liekkusvuođa.	vásedit ållessjattuk ij sijájt duobbmi jali hilgo, valla tjielgga sit diedet dát ij lim dåhkkidahtte, ja sæmmi båttå sijáj dåbdojt dåhkkit ja vuoset vieledimev ja liekkosvuodav.
Lea lohpi leat suhttan, muhto ii leat lohpi časkit.	Loahpe le suhttat, valla ij le loahpe tsábbmet.
Ollesolmmoš galgá maiddái čájehit ahte sus leat vuordámušat ja jáhkku mánnái.	Ållessjattuk galggá aj vuosedit mánnáj jáhkká.
Divtte máná ieš evttohit čovdosiid, háleš singuin daid birra ja divtte mánáid geahččalit čoavddusevttohusa mii iežaset mielas lea buoremus.	Dibde mánáv iesj buktet oajvvadusájt tjoavddusijda, ságastit gaskanihtte sijáj birra ja dibddit mánájt gæhttjalit dav tjoavddusav masi ienemusát jáhkki.
Mánáin, geat leat negatiivvalaš dagu dahkan, lea dávjá dárbu jođánit oidnojuvvot ja dohkke huvvot eará dilis mas máhtestuvvet, ovdameark ka dihtii ovttasdoaimma dettiin earáiguin borran beavddi birra dahje mátkkis seamma beaivvi.	Máná gudi li baháv dahkam dárbahi dalánagi vuojnnut ja dåhkkiduvvat ietjá dilen majna nagádi, duola dagu iehtjádij siegen biebbmobiev de birra jali tuvran sæmmi biejve.
Lea dehálaš aktiveret mánáid resurssaid.	Ájnas le mánáj ressursajt jåhtuj biedjat.
Váldde vuolgga saji das maid mánát máhtestuvvet ja doarjjo dáid gálggaid ovdáneami.	Álggo le dat majt máná åvdutjis bukti, ja daj máhtudagáj åvddånahttemav doarjjot.
Mánát áinnas válljejit strategiijaid maid sii oidnet váikkuhanfámolažžan alcceseaset	Máná álu válljiji strategijajt ma sidjij dåbdduji ávkken
Suhttu lea dávjá dan duohken ahte čuožžilit dilit gos ovttaskasmáná ja earáid beroštumit ja dárbbut leat vuostálagaid.	Moarre álu dasi gullu jut dakkár dile badjáni gånnå ájnegis máná berustime ja dárbo båhti ietjá mánáj vuosstij.
Jus mánná ovdamearkka dihtii máŋgii oažžu miela mielde dahje oažžu dan maid sávvá jus bárgu dahje duhkoštallá go lea suhttan, de lea stuorra vejolašvuohta ahte son geavaha dán strategiija viidáseappot.	Jus muhtem mánná moaddi váset oadtju gåk sihtá jus snjihtju jali vuoptajt gabes gå le moaren, de galla soajttá dáv strategijav åvddålijguovlluj adná.
Ollesolmmoš sáhttá fuomášahttit mánnái makkár váikkuhus dán dagus lea earáide ja mánnái.	Ållessjattuk máhttá mánnáj diededit majt dákkár dahko mierkki iehtjádijda ja mánnáj iesj.
Dát sáhttá máná veahkehit oaidnit eará láhttenmolssaeavttuid boahtte háve go suhttá.	Navti soajttá viehkedit mánáv ietjá láhkáj dahkat gå moarát.
Mánát dárbbašit máhtestuvvanstrategiijaid	Máná dárbahi strategijav gåktu rijbbat
Mánát dárbbašit láhttenvieruid maid sáhttet geavahit jus givssiduvvojit, hárdojuvvojit dahje olgguštuvvojit.	Máná dárbahi vuogev gåk dahkat gå návroduvvi, hárdeduvvi jali ålgoduvvi.
Olu mánáin lea repertuára maid geavahit árga beaivvis.	Moatten mánán le repertoárra mav árkkabiejven adni.
Soames mánáide lea ávkkálaš geahččat eará mánáid dahje ovttas ollesolbmuin smiehttat iešguđet strate giijaid birra ovdánahttin dihtii iežas strategiijaid.	Muhtem mánájda soajttá ávkken ietjá mánájt gehtjadit jali ållessjattuga siegen ájádallat muhtem strategijaj birra vaj nahká ietjas strategijajt vijddá but åvddånahttet.
Sáhttá ovdameark ka dihtii leat sáhka bidjat rájá jus juoga šaddá menddo hirpmusin dahje unohassan signaliseredettiin ahte son dahje nubbi galgá bisánit, vázzilit ieš eret ja/dahje bivdit veahki ollesolbmuin.	Duola dagu rájáv biedjat jus juoga sjaddá ilá ållo jali unudis. De máhttá vuosedit dån / dåj iehtjádijda ganugit galggi, ierit mannat iesj ja / jali viehkev ållessjattugis anodit.
Mánát sáhttet maiddái geahččalit váldit ovddasvástádusa vieččadettiin earáid ovddas veahki olles olbmuin.	Máná máhtti aj gæhttjalit iesj åvdåsvásstádusáv válldet navti vaj iehtjádij åvdås ållessjattugav åhtsi.
Nie ohppet mánát morálalaš ovddasvástádusa.	Navti máná hárjjáni morála åvdåsvásstádusáv válldet.
Go mánát rievdadit láhttema, de sáhttá dat mearkkašit eahpeloaktima	Gå máná ietjá láhkáj ulmutjahttáji de soajttá mærkkan e soaptso
Bargit fertejit máhttit dovdat negatiivvalaš ovttasdoaibmanvieruid mearkkaid ja aktiivvalaččat hehttet dáid ovdáneamis dahje bistimis.	Bargge hæhttuji nahkat dåbddåt nievres aktijvuoda mer kajt ja dåjmalattjat barggat vaj dá e åvddåna jali vi bá.
Sii dárkot mánáid áiggi badjel ja oidnet vejolaš rievdamiid sin láhtte mis.	Mánájt gehtjadi ájge tjadá ja berusti jus sijá ulmutjahttem muhttijn rievddá.
Dábálaš mearkan dasa ahte mánáin ii leat buorre dilli, lea ahte eai hálit mánáidgárdái.	Dábálasj mærkka mánán ij le buorre dille, le gå mánájgárddáj e sidá.
Eará mearkkat sáhttet leat ahte mánát, geat muđui lea rabasmielalaččat ja buorremielas, jávohuvvet, šaddet duođalažžan ja skuŋkkasin.	Ietjá merka soajtti liehket máná gudi ietján li ávon ja mihá, sjávvuni, hådjåni ja aktu soapptsu.
Aktiivva laš mánát sáhttet geassádit stohkosiin, eai ohcal earáid nu olu go ovdal ja šaddat passiivvalažžan.	Dåjmalasj máná soajtti ståhkamis ieret giesset, binnep aktij vuodav válldet ja passijva sjaddat.
Mánná gii ovdal lea searvan buori ovttasdoaibmamii eará mánáiguin, sáhttá mášohuddat, viehkat, rikkeret, bilidit earáid ovddas ja duskkástuvvat ja suhttat.	Mánná guhti åvdd åla le buoragit ietjá mánáj aktijdam, soajttá juolodis sjaddá, birra viehkal, sjuddi, iehtjádij ståhkusijt biejsstet ja gierddamahtesvuodav vuosedit ja suhttat.
Muhtumat fas váibet, heaŋgájit ollesolbmuin ja čirrot eanet go ovdal.	Muhtema soajttá vájbbi ja nagerduvvi, ållessjattugijda girmmodi jali ienebut tjierru gå åvddåla.
Earát fas rahčet borramiin ja oađđimiin.	Iehtjádijn soajttá gássjelisvuoda bårråt jali oadet.
Hárdin-, givssidan- dahje olgguštanvásáhus lea álo subjektiivvalaš	Návrrot, hárddet jali ålgodit le agev subjektijva ássje
Mánná ferte ieš beassat muitalit mo su dilli lea má náid gárddis.	Mánná hæhttu iesj bessat subtsastit gåktu dille mánájgárden le.
Nuoramus mánát eai sáhte sániiguin muitalit lea go juoga buorre, váivi dahje váttis, muhto rupmašiin ja nonverbála gulahallansignálaiguin sáhttet čájehit mo sii vásihit árgabeaivvi.	Unnemus máná e bágoj buvte subtsas tit jus juoga le buorre, bávtjas jali gássjel, valla rubmahijn ja iehpeverbála guládallamvuogij máhtti subtsastit gåktu árkkabiejvve le.
Dađistaga máhttigohtet mánát bidjat sániid iežaset dovdduide, dárbbuide ja jurdagiidda.	Maŋenagi bukti máná ienebut subtsastit gåktu sijá dåbdo, dárbo ja ájádusá li.
Ollesolbmot sáhttet singuin háleštit mo sin dilli lea, mainna vejolaččat eai loavtte, dahje mii sin mielas lea váivi dahje váttis mánáidgárddis.	Ållessjattuga máhtti sijáj ságastit gåktu sijá dille le, majna ihkap e soaptso, jali mij sijá mielas le bávtjas jali gássjel mánájgárden.
Ollesolbmot sáhttet eanaš boarráseamos mánáiguin háleštit ja digaštallat das maid ieža oidnet.	Ienemus vuorrasap mánáj bessi ållessjattu ga giehttot dan birra majt vuojnni, dan birra mánáj ságastit.
Muhto fuomáš ahte maiddái boarrásat mánát sáhttet rahčat muitaleames jurdagiid ja dovdduid birra.	Valla gáhttijit val stuoráp mánájda aj soajttá gássjel ájádusájt ja dåbdojt tjielggit.
Soapmásat eai dáidde oažžut sáni saji joavkkus gos leat olu mánát, earát fas eai smiehta ahte sáhttet hállat earáiguin váttisvuođaid birra dahje eai hálit hállat daid birra.	Muhtema soajttá e besa javllat dav majt sihti juohkusin gånnå li moadda máná, iehtjáda ihkap e ájtsa dåhkki iehtjádij ságastit gássjelisvuodaj birra jali ihkap e sida avtanik ságastit dán birra.
Ii dáidde oba máhttit ge bidjat sániid dasa ahte sis ii leat buorre dilli, dahje ahte juoga lea boastut.	Ihkap e ga nagá bágoj javllat e soaptso, jali mij dat vihken le.
Bargit dárkot mánáid rumašgiela, mimihka, dovddolaš dovddahemiid ja sin ovttasdoaibmama earáiguin.	Bargge vuojnni mánáj rumájgielav, mimihkav, dåbdoj åvddånbuktemav ja gåktu iehtjádij aktidi.
Sii geahččalit háleštit mánáiguin, guldalit sin go muitalit ja deattuhit gávnnahit maid mánná muitala.	Gæhttjali mánáj ságastit, gulldali majt javlli ja biedji dættov gávnnat majt máná ajtu gæhttjali javllat.
Mánát dárbbašit ollesolbmuid geat váldet ovddasvástádusa	Máná dárbahi ållessjattugijt gudi åvdåsvásstádusáv válldi
Mánná, guhte hárdojuvvo dahje givssiduvvo, ii leat sivalaš dasa, ii ge mánás guhte olgguštuvvo stoahka mis dahje guhte vásiha loavkašuhtti láhttema, leat ovddasvástádus dasa mii geavvá.	Mánná guhti návroduvvá jali vájveduvvá, ij le dasi sivvan, ja mánná gev ståhkusis ålgodi jali illasti ij ga dan åvdås vássteda.
Lea álo bargiid ovddasvástádus hálddašit dákkár váttisvuođaid mánáid gárddis.	Agev le barggij åvdåsvásstádus dákkir gássjelisvuodajt giehtadallat mánájgárden.
Lea maiddái bargiid ovddasvástádus áimmahuššat máná guhte lea dahkan negatiivvalaš dagu, fátmmastit su ja veahkehit su searvat searvevuhtii.	Ållessjattugij duogen le aj várajda válldet dav mánáv guhti le bahájt dahkam, suv sebradahttet ja viehkedit aktijvuohtaj.
Evttohusat smiehttamušaide ja ovttasbargui	Oajvvadusá ájádallamij ja aktisasjbargguj
A. Makkár hástalusaid oaidnibehtet mánáid gaskasaš ovttasdoaibmamis ?	A. Makkir hásstalusá vuojnnebihtit mánáj aktivuodan ?
Makkár barggu fertebehtet guovdilastit dál ?	Massta bierribihtit dálla berustit ?
Á. Maid dagat don / dahkabehtet dii go mánná muitala ahte ii loavtte ?	Majt dagá / dahkabihtit jus muhtem mánná javllá ij soaptso ?
Vállje soames doaibmabijuid.	Válljit muhtem dåjmajt.
Čađat daid.	Tjadádit dájt dåjmajt.
Mo doibmet ?	Gåktu da doajmmi ?
4.	4.
Ustitvuohta	Ráddnavuohta
Ustitvuohta lea dehálaš buotahkásaš mánáide	Ráddnavuohta le ájnas mánájda vájku man vuorrasa li
Buot mánáin berre leat unnimusat okta ustit	Juohkka mánán galgaluluj edesik akta ráddna
Leat ustibin lea deaivvadit oktavuođas mas ovttaskasolmmoš dovdá iežas dohkkehuvvon ja árvvusadno juvvon justa nu mo son lea.	Rádnastallam le æjvvalit aktijvuodan gånnå ájnegis dåbddå ietjas dåhkkiduvvam ja árvvon anedum jur navti gåktu sån le.
Maiddái nuoramus mánáin leat nana ustitvuođaoktavuođat, ja olu mánát dadjet ahte somámus mánáidgárddis lea deaivvadit eará mánáiguin ja stoahkat ustibiiguin.	Nuoramus máná li aj buorre rádna, ja moadda máná javlli gájk buoremus mánájgárdijn le ietjá mánájt iejvvit ja ietjasa rádnaj ståhkat.
Ustitvuohta addá oassálastin ja searvevuođadovddu mii fas addá positiivvalaš iešdovddu.	Ráddnavuohta mierkki máná dåbddi aktijvuodav ja oassálasstemav massta vas vuogas iesjdåbddo badján.
Gullat jovkui oadjuda máná ja addá sosiála oktavuođa.	Juohkusij gullut vaddá mánáj jasskavuodav ja sosiála tjadnusav.
Vásáhusat eará mánáiguin sáhttet addit ođđa ustitvuođaid.	Vásádusá ietjá mánáj siegen soajttá gæjnno ådå ráddnavuodajda.
Ásahit ja doalahit ustitvuođaid lea dehálaš oassi sosialiserenproseassas ja eastadeaddji faktor váivves ja negatiivvalaš ovdáneapmái.	Ráddnan sjaddat ja bissot le ájnas oasse sosialiserimprosessas ja nievres åvddånahttemav hieret.
Soames mánát dadjet ahte sis dávjá ii leat geaiguin stoh ket mánáidgárddis.	Muhtem máná javlli siján ælla ståhkamrádna mánájgárden.
Go mii diehtit man dehálaš ustit vuohta lea, de eat sáhte dohkkehit ahte soapmá sat vásihit ahte sis eai leat ustibat dahje dovdet ieža set okto.	Gå diehtep man ájnas ráddnavuohta le, de ep máhte dåssju dåhkkidit muhtema vásedi siján ælla rádna jali dåbddi aktuvuodav.
Bargiid guovddáš bargun lea veahkehit mánáid hukset oktavuođaid guhtet guoibmáseaset.	Guovdásj dahkamus barggijda le mánájt viehkedit nubbe nubbáj aktidit.
Ollesolbmot sáhttet ovdamearkka dihtii sihtat mánáid geat dábálaččat eai ovttastala, searvat oktasaš doibmii dahje stohkosii, ja sáhttet láhčit dili ođđa ustitvuođaide go rievdadit fásta sajiid bivttasheŋgestagas dahje ráiddus go leat mátkkis.	Ållessjattuga máhtti duola dagu gåhttjot mánájt gudi dábálattjat e aktan ståga muhtem aktisasj doajmmaj jali ståhkusij, jali máhtti ådå ráddnavuodajt alodit gå målsodimlanján rievddadi jali rájdov tuvrajn målsudi.
Vásáhusat smávva joavkun ossoda gaid rastá sáhttet maiddái leat vuolggasadjin ođđa searvevuhtii ja ustitvuođaide.	Vásádusá smáv juohkusijn åssudagáj rastá soajtti aj álggon ådå aktivuodaj da ja rádnastallamij.
Lea dehálaš fuobmát ahte šaddi ustitvuođat sáhttet leat rašit.	Ájnas le galla gehtjadit dákkir ådå ráddnavuoda soajtti rasje.
Áicilis bargit fuomášit go mánát čatnet ođđa oktavuođaid, ja sii leat várrogasat amaset seaguhit iežaset daidda ja bilidit dákkár proseassaid.	Bargge gudi snivva tjuovvu ájttsi gå máná ådå rádnajt gávnni ja gáhttiji dákkir prosessajt massimis.
Dalle lea ovdamearkka dihtii dehálaš ahte ii sirre mánáid sierra joavkkuide, dahje atte sidjiide fásta saji borranbeavddi guoras dahje čoahkkananboddosajis.	De ij galga juohkusij da juohket vaj mánájt ierit, jali sijájt fássta sajij da biedjat biebbmobievden jali æjvvalimsajen.
Evttohus smiehttamušaide ja ovttasbargui	Oajvvadusá ájádallamij ja aktisasjbargguj
Maid sáhtát don / sáhttibehtet dii bargat doarjut mánáid ustitvuođaid ?	Majt máhtá / máhttebihtit dahkat mánáj ráddnavuodav doarjotjit ?
5.	5.
Sosiála gelbbolašvuohta	Sosiála máhtto
Sosiála gelbbolašvuohta lea čoavddus loaktit mánáidgárddi searvevuođas	Sosiála máhtto le tjoavdos hávsskes mánájgárddáj
Mánát leat sosiála olbmot riegádeamis jo, ja sii gula hallet ollesolbmuiguin ja guhtet guimmiineaset sihke rumašlaš ja gielalaš daguid bokte.	Máná li riegádam sosiála, ja ållessjattugij ja iehtjádij guládalli sihke rubmahijn ja gielajn.
Sosiála gelbbolaš vuođas lea sáhka gulahallat ja ovttasdoaibmat bures earáiguin iešguđet dilálašvuođain.	Sosiála máhtto sisadná buktet guládallat ja iehtjádij siegen doajmmat iesguhtik aktijvuodan.
Dát gelbbolašvuođa lea dehálaš vai ovttaskasmánná lihkostuvašii ja loavttá šii, ja vai dat árvvusadnojuvvošii ustibin ja dásseárvosaš oassálastin ovttasdoaimmadettiin eará mánáiguin.	Dát máhtto le guovdátjin vaj ájnegis mánná galggá vuorbástuvvat ja hávsskudallat, ja vaj galggá árvvon aneduvvat ráddnan ja avtaárvvusattjat ietjá mánáj siegen oassálasstet.
Mánná mii ovttasdoaibmá bures earáiguin, sáhttá sihke heivehit iežas searvevuhtii ja leat oinnolaš oassálastin guhte birgehallá.	Mánná guhti buoragit dåj iehtjádij siegen bierggi, máhttá sihke aktisasjvuohtaj hiebadit ja vuojnnusin liehket sajenis.
Dutkan čájeha ahte mánáid návccat ásahit ustitvuođa oalle muddui lea iežaset sosiála gelbbolašvuođa duohken.	Dutkam vuoset mánáj tjehpudahka rádnastahttját le lahkasit tjanádum sijá sosiála máhttuj.
Sosiála gelbbolašvuohta sisttisdoallá gálggaid mat lunddolaččat heivejit mánáid ovttasdoaibmama ollislašvuhtii, ovdamearkka dihtii iešdovdu, empatiija, prososiála láhtten, iešárvu ja iešstivren.	Sosiála máhtto le muhtem tjoahkke tjehpudagájs ma luondulattjat mánáj aktivuohtaj gulluji, duola dagu iesjdåbddo, empatija, prososiála ulmutjahttem, ietjastallam ja iesjkontrolla.
Makkár gálggat leat áigeguovdilat, leat dan dilálašvuođa ja oktavuođa duohken.	Makkir tjehpudagá li ávkken le dile ja aktijvuoda duogen.
Ollesolbmuid ja mánáid okta vuođain mánáidgárddis ovdánahttet mánát sosiála gelbbolašvuođa maid dárbbašit oppalaččat okta vuo đain eará olbmuiguin.	Ållessjattugij aktijvuodajn mánájgárden åvddånahtti máná dav sosiála máhtov mav dárbahi ietjá ulmutjijda ållåsit.
Empatiija lea guovddáš gelbbolašvuohta mánáidgárddis	Empatija le guovdásj máhtto mánájgárden
Empatiija lea gálga oaidnit ja áddet mo earáin lea.	Empatija le makta buktá iehtjáda dilev dádjadit ja gåktu sujna le.
Son guhte lea empáhtalaš, nagoda earuhit iežas ja earáid jurdagiid ja dovdduid.	Sån guhti le empáhtalasj nahka ieridit ietjasa ja iehtjádij ájádusáj ja dåbdoj gaskan.
Dán láhkai lea vejolaš áddet ahte nubbi olmmoš sáhttá vásihit dihto dili eará láhkai go ieš.	Navti nahká dádjadit nágin ietjes máhttá vissa dáhpádusáv vásedit ietjá láhkáj gå dån iesj.
Empáhtalaš olbmos ii máhte dušše oaidnit lea go nubbi ilus vai váivvis, muhto son ádde maiddái earáid motiivvaid daguid bokte.	Empahtalasj ulmusj ij dåssju nagá vuojnnet jus nágin ietjes le håjen jali ávon, valla aj manen dahká nuovti ja návti.
Mánáidgárddis lea sáhka das ahte mánát dovdet ahte juoga dáhpáhuvvá singuin, ovdamearkka dihtii ahte sis bávččaga go oidnet ahte nuppis lea váivi, dahje go vásihit ahte nubbi loavkašuhttá nuppi.	Mánájgárden dat sisadná máná dåbddi juojddáv, duola dagu báktjani tjoajven gå vuojnni nágin ietjes le håjen, jali gå vuojnni nágin iehtjádav báktji.
Dát leat vuođđoáššit mánáid ovttas doaibmamis.	Dát le ållu vuodon mánáj aktivuodan.
Empatiija ilbmá dávjá daguid bokte.	Empatijav álu vuojnná dagoj baktu.
Mánát sáhttet ovdamearkka dihtii jurddašit ahte sii sáhttet dahkat juoidá dilálašvuođas mii lea váttis nubbái.	Máná soajtti usjudallat iesj lidjin máhttet dahkat juojddáv muhtem dilen mij le iehtjádij låssåt.
Empatiija veahkeha mánáid buorebut gulahallat, čájehit fuola ja veahkehit guhtet guoimmiset.	Empatija baktu máná buorebut nubbe nuppijn guládalli, huksi ja viehkedi.
Dát leat eavttut mánáid gaskasaš lagašvuhtii.	Jus máná galggi nubbe nuppe lahka boahtet de hæhttu návti lieh ket.
Lea maiddái dehálaš ieš vásihit empatiija earáide iešguđet oktavuođain.	Ájnas le aj empatijav iehtjádijs vásedit iesjguhtik aktijvuodan.
Mánát ovdánahttet empatiija beaivválaš vásáhusaid bokte.	Máná empatija åvddån bæjválasj åtsådalla mijs.
Ollesolbmot čájehit ahte dohkkehit mánáid prososiála daguid.	Ållessjattuga vuosedi sij mánáj prososiála dagojt dåhkkidi.
Sosiála gelbbolašvuođa bargguid ovdamearkkat mánáidgárddis	Buojkulvis gåktu máhttá sosiála máhtujn barggat mánájgárden
Mánát ovdánahttet sosiála gelbbolašvuođa vuostta žet tiin beaivválaš, eahpeformálalaš ovttasdoaibma mis earáiguin.	Gájkin åvdemusát åvddån mánáj sosiála máhtto bæjválasj, iehpeformála aktijvuodan iehtjádij árkkabiejven.
Mii bidjat dattetge ovdan ovdameark kaid dasa mo soames mánáidgárddit válljejit bargat čalmmustahttit sosiála gelbbolašvuođa.	Ajtu válldep fárruj muhtem buojkulvisá gåktu muhtem mánájgárdde dættodi sosiála máhto bargov.
Ovda meark kaid oktasaš ášši lea ahte rávesolbmot bivdet stuorát mánáid smiehttat.	Dáj buojkulvisájda aktan gullu dat ållessjattuga vehi stuoráp mánájt gåhttju ájádallat.
Mánát bidjet sániid iežaset jurda giidda, oaiviliidda ja dovdduide.	Máná tjielggiji ietjasa ájádusájt, vuojnojt ja dåbdojt.
Formálalaš ságastallamat Formálalaš ságastallamat eai leat seamma go spontána árgabeaiságastallamat, sivas go dat leat plánejuvvon, ja daid jođiha ollesolmmoš.	Formála ságastallama Formála ságastallama ieridi árkkabiejve ságastallamijs navti jut li plánidum ja ållessjattuk dajt jådet.
Soames mánáidgárddit geavahit metoda maid gohčodit mánnáságastallamin dahje mánnáčoahkkimin.	Muhtem mánájgárde dakkir metodav adni majt gåhttju mánájsága stallamin jali mánájtjåhkanibmen.
Mánát jurddašit ja hállet ovttas árgabeaivásáhusaid birra ja dovdduid ja jurda giid birra mat čatnasit dáidda.	Máná usjudalli ja sáhkadi árkkabiejve vásádusáj birra ja dåbdoj ja ájádusáj birra ma li dasi tjanádum.
Soames ollesolbmot atnet vuolggasadjin govaid mat čájehit mánáid geat ovttasdoibmet iešguđet láhkai, dahje mánáid mat čájehit iešguđetlágan dovdduid.	Muhtema vuosedi gåvåjt majn li máná gudi iesjguhtik láhkáj aktan doajmmi, jali máná gudi iesjguhtik dåbdojt vuose di.
Dákkár ságastallamiin dárbbašit mánát áiggi jurddašit.	Dákkir ságastallamijn dárbahi máná ájgev ájádalátjit.
Sii bidjet sániid jurdagiidda ja dovdduide ja vásihit oažžut sáni saji ja muitalit iežaset oaiviliid.	Ájádusájda ja dåbdojda bágojt biedji ja hárjjáni subtsastallat ja ietjas vuojnojt åvdedit.
Guldalettiin earáid, de ožžot vejolašvuođa guldalit earáid oainnu áššái ja oaidnit mo earáin lea, nappo empatiija.	Gå iehtjádijda gulldali, bessi ássjev moattet bieles gehtjadit ja iehtjádij dilev dádjadit, dat mij empatijan gåhtjoduvvá.
Goalmmát variánta lea filosofalaš ságastallamat.	Goalmát sládja le filosofalasj ságastallama.
Dákkár ságastallamiid vuolggasadjin lea čuolbma, ja mánát jurddašit, hále štit ovttas ja vástidit gažaldagaide main eai leat čielga vástá dusat.	Dákkir ságastallamij álggo le muhtem tjuolmma, ja máná usjudalli, ságastalli ja vásstedi gatjálvisájda masi ælla mierredum jali låhpalasj vásstádusá.
Girjjálašvuohta Govvagirjjit ja máidnasat sáhttet vuolggahit jurdagiid ja ságastallamiid dovdduid ja oassádallama birra ja iešguđet doaibmanvejolašvuođaid birra.	Girjálasjvuohta Ihkap gåvvågirje ja subttsasa lidjin rahpat ájádusájt ja ságastallamav dåbdoj ja ármestime ja iesjguhtik vejulasjvuodaj birra.
Mánát sáhttet háleštit ovttas das maid navdet olbmuid smiehttat ja dovdat.	Máná bessi ságastit majt jáhkki ulmutja ájádalli ja dåbddi.
Sii sáhttet geahččalit áddet diliid maid birra gullet, ja ákkastit manne olbmot dahket nu mo dahket.	Máhtti gæhttjalit dádjadit dáhpádusájt maj birra gulli, ja tjielggit manen ulmutja dahki navti gåktu dahki.
Sii sáhttet maiddái oažžut bargun muitalit maid navdet dáhpáhuvvat viidáseappot muitalusas, ja maid ieža livčče dahkan jus vásihivčče dan.	Máhtti aj bessat subtsastit majt jáhkki dáhpáduvvá vijddásappot subttsasin, ja majt lidjin dahkat jus ietja lidjin dav vásedam.
Go mánát drámátiserejit máidnasa dahje neavttašit stoaga dettiin, de servet ovttasdoaibmamii mas okta dahje eanet leat mielde.	Dramatiserim ja rollaståhkam Gå máná muhtem subttsasav dramatiseriji jali gå siján li muhtem rålla stågadijn de ham iehtjádij siegen dav dahki.
Seammás besset lahkonit dovdduid mat leat čadnon rollaide ja dilálašvuođaide.	Sæmmi bále bessi rollaj ja dáhpádusáj lahka.
Dát sáhttá nannet mánáid empáhtalaš gálggaid.	Navti máhttá mánáj empahtalasj máhtov buoredit.
Ollesolbmot sáhttet maiddái neavttašit mánáide.	Ållessjattuga máhtti aj rollaspelav mánájda vuosedit.
Sáhttá leat dan birra ahte soames čájeha prososiála láhttema, dahje ahte das čielgasit váilu dát sosiála gelbbolašvuohta.	Dan sisadno máhttá muhtem guhti prososiála láhkáj ulmutjahttá jali tjielggasit dav buvte.
Heivet sisdoalu mánáid ahkái ja gelbbolašvuhtii.	Hiebadit sisanov mánáj álldarij ja máhtudahkaj.
Erohusat sáhttet áinnas leat čielgasat, ovdamearkka dihtii okta guhte juogada earáiguin, ja okta guhte ii juogat, okta guhte veahkeha ja okta guhte jorgala sealggi ja vázzila eret sus gii dárbbaša veahki.	Kontrásta máhtti galla liehket tjielggasa, dagu nágin guhti iehtjádij juohká ja ietjes ij dav dagá, akta guhti viehket ja nubbe guhti hárddov jårgit ja ierit vádtsá sujsta guhti viehkev dárbaj.
Háleštehket mánáiguin sin áddejumiid, vásáhusaid ja jurdagiid birra maŋŋá.	Maŋŋela galggabihtit ságastit mánáj majt li vuojnnám, vásedam ja ájádallam.
Diktet sin árvvoštállat iešguđet daguid ja ákkastit ovdamearkka dihtii manne sin mielas lea juoga buorre dahje váivi.	Dibddit sijájt iesjguhtik dagojt árvustallat ja gåhttjut tjielggit manen sijá mielas juoga le vuogas jali håjes.
6.	6.
Gulahallan ja giellabargu	Guládallamijn ja gielajn barggat
Gulahallan lea dehálaš áddet ja áddejuvvot	Guládallam le ájnas gå galggá dádjadit ja dádjaduvvat
Bidjat iežas rájáid čájehettiin «bisánš gieđain dahje dadjat ii dahje bissehit jus dáhpáhuvvá juoga masa mánná ii liiko, lea dehálaš gulahallangálga mánáidgárdeárgabeaivvis.	Nahkat ietjas rájájt biedjat navti jut giedajn ganugahttá jali javllaj «aleš jus le juoga mav ij lijkku, le ájnas guládallam tjehpudahka mánájgárde árkkabiejven.
Lea maiddái dehálaš dulkot earáid signálaid áddet dan mii lea sávahahtti dahje dohkálaš láhtten, dahje mii rihkku mánáid rájáid.	Sæmmi láhkáj le guovdátjin buktet iehtjádij signálajt dádjadit gåktu galggá jali bæssá ulmutjahttet, jali mij le sijá rájáj rastá.
Bargit dorjot máná go son geahččaladdá beaivválaš dilálašvuođain.	Bargge doarjju mánáv gå návti gæhttjaladdá ietjas árkkabiejven.
Veahket máná gulahallat iežas dovdduiguin ja jurdagiiguin, muitalit iežas sávaldagaid ja dárbbuid birra ja dulkot earáid dovdduid, sávaldagaid ja áigumušaid.	Viehkeda mánáv guládallat ietjasa dåbdojt ja ájádusájt, ietjasa sávvamijt ja dárbojt åvddånbuktet ja iehtjádij dåbdojt, sávvamijt ja sidodijt dålkkut.
Dása dárbbašit mánát áiggi geahččaladdat ja vásihit iešguđet dilálašvuođaid máŋgii áiggi badjel.	Dási dárbahi máná ájgev iesjguhtiklágásj dilijn gæhttjaladdat moaddi ájge tjadá.
Vai birge bures ovttastaladettiin earáiguin, de lea de há laš máhttit giela.	Jus galggá iehtjádij siegen rijbbat de le ájnas gielav buktet.
Mánát geat eai gulahala bures njálmmálaččat, sáhttet badjelgehččojuvvot ovttas doaibma mis eará mánáiguin.	Máná gudi e buoragit njálmálattjat guládalá, soajtti báhtsi dåjs iehtjádijs.
Váilevaš verbála laš gulahallan sáhttá maid dái lea sivvan riidduide.	Jus ij heva buvte ságastit de soajttá dat aj le rijdoj sivvan.
Ovdamearkka dihtii sáhttá mánná geas lea eará eatnigiella go dáro giella, duššástuvvat go ii áddejuvvo, ii ge leat eahpedábálaš ahte guovttejahkásaš gii ii máhte bidjat vuos sániid iežas dárbbuide ja sávaldagaide, muhtun áigodagas hušku, hoigá dahje gáská go duššástuvvá dahje suhttá.	Duola dagu soajttá mánná gejn le ietjá iednegiella gå dárogiella asjmen sjaddat gå aktak ij suv dádjada, ja ij la dat makkirak ådås gå guovtejagák guhti ij ájn nagá ietjas dárbojt ja sávvamijt bágoj javllat, muhtem gaskav tsábbmá, nårddåt jali gásská gå asjmen sjaddá jali suhttá.
Bargat aktiivvalaččat ja systemáhtalaččat gielain mánáidgárddis lea danne buorre strategiija hábmet oktavuođaid ja olahit njuovži lis ja positiivvalaš ovttasdoaibmama mánáid gaskkas ovttastallamis ja stoahkamis.	Danen le gielajn dåjmalattjat ja systemáhtalattjat barggat mánájgárden buorre strategija vaj gasskavuodajt ja vuogas ja mássjke dis aktijvuodav åttjut mánáj gaskan gå li aktan ståhkamin.
Dát lea dehálaš oassi beaivválaš ovttasdoaibmamis.	Dát le guovdásj oasse aktij vuodas árkkabiej ven.
Dasa lassin sáhttet bargit láhčit dili ságastallamiidda smávva mánnájoavkkuin gosa buot mánát besset searvat, ja gos buohkat oidnojit ja gullojit.	Duodden máhtti bargge dilev láhtjet ságastallamijda unnep mánájjuohkusijn gåsi gájka máná bessi oassálasstet ja vuojnnuji ja gulluji.
7.	7.
Mánáid ovttasdoaibman stoagadettiin	Mánáj aktijvuohta stågadijn
Stuorra oassi mánáidgárdebeaivvis lea stoahkan	Stuorra oasse mánájgárddebiejves le ståhkam
Mánáidgárdi galgá váikkuhit buori mánnávuhtii attedettiin mánáide vejolašvuođa stoahkat vai loavttášedje.	Mánájgárdde galggá viehkken buorre mánná vuohtaj navti vaj mánná bæssá ståhkat hávsskudallama diehti.
Stoahkan lea eallima ja oahppama vuođđovuohki.	Ståhkam le vuodulasj iellem- ja oahppamvuohke.
Mánát sáhttet searvat stoahkamii iluin ja beroštumiin.	Stågadijn bessi máná mielajn ja berustimijn oassálasstet.
Stoahkalas mánná sáhttá earuhit stoahkama eará doaimmain ja dulkot stoahkan signálaid.	Mánná guhti ståhká mánná ieridit ståhkamav ietjá dåjmajs ja ståhkamignálajt dålkkut.
Mánát geat stohket, máhttet lotkkodit, viibmat ja suohtastallat okto dahje ovttas earáiguin.	Máná gudi ståhki, vuojŋadalli, ållåsit sæbrri ja suohtastalli iehtjádij siegen.
Stoahkan lea humora ja ilu gáldu, ja iešguđet stoahkanvugiid bokte ožžot mánát vejolašvuođa čájehit ja dovdat ahte iežas vásáhusmáilbmi gusto.	Stoagos le suohtastallama ja ávo ája, ja ståhkama baktu bæssá mánná ietjas ájádusájt åvddånbuktet ja dåbddåt sijá vásádusværált ajtu le dågålasj.
Konstruktiivvalaš, sosiála ovdáneapmi dáhpáhuvvá oktavuođain mas ulbmilin lea dásseárvu oassálastiid gaskkas nugo stoahkamis galgá leat.	Vuogas sosiála åvddånahttem dáhpáduvvá aktijvuodaj man ulmme le avtaárvvusasjvuohta oassálasstij gaskan dagu gå ståhki.
Mánát ovdánahttet stoahkangelbbolašvuođa	Máná åvddånahtti ståhkammáhtudagáv
Mánát galget máhtestuvvat gálggaid sihke beassat searvat stoahkamii ja bisuhit dan.	Máná galggi buktet ståhkusij sæbrrat ja dav bisodit.
Mánáidstoahkamat sáhttet leat váddásat, ja muhtun stohkosat gáibidit hárjáneami ja hárjehallama.	Mánáj ståhkám soajttá gássjel dádjadit, ja muhtem ståhku sa gájbbedi vásádusájt ja hárjjánimev.
Olu mánát ohppet dárkkodettiin earáid go stohket, ja dása fertejit oažžut áiggi ja saji dahkat.	Moadda máná oahppi iehtjádijs gæhttjamis stågadijn, ja dav sij galggi bessat.
Veahkehan dihtii mánáid ovdánahttit buori stoahkangelbbolašvuođa, de ferte jit bargit leat das gos mánát stohket.	Jus galggá viehkedit mánájda buorre ståhkammáhtudagáv åvdedit de hæhttuji bargge liehket dåppe gånnå máná ståhki.
Ollesolbmot dárkot stoahkama ja smihttet das maid vásihit.	Ållessjattuga ståhkusav gehtjadi ja ájádalli majt vuojnni ja vásedi.
Lea dehálaš atnit ovttasdoai bmama stoahkamis čalmmis ja fuomášit mo dát.	Ájnas le gæhttjat ståhkusa aktijvuodav ja gáhttit gåktu åvddån.
Ollesolbmot smihttet das mo ieža vejolaččat sáhttet dahje berrejit buoremusat veahkehit.	Ållessjattuga usjudalli gåktu iesj buoremus láhkáj máhtti viehkedit, jus galggi.
Mánát háliidit áinnas ollesolbmuid mielde stohkosii	Máná sihti ållessjattugijt fárruj ståhkamij
Mánát bivdet ollesolbmuid fuomášumi go stohket.	Máná álu ållessjattugijda tjuorvvu stågadijn.
– Geahča munnje !	– Ge muv !
huiká mánná go sukkádettiin sukká	Tjuorvvu mánná gå allagit suvdos jali boahtá tjerasta.
Dalle lea justa dat maid mánná dáhttu: ahte ollesolmmoš oaidná ja duođašta su.	Ja jur dav ham mánná sihtá: jut galggá vuojnnut ja ållessjattugis duodastuvvat.
Buohtalasat dainna ahte mánát áŋgiruššet ja golahit áiggi ovttas stoagadettiin, de háliidit sii muhtumin ollesolbmuid mielde stohkosii.	Sæmmi båttå dagu máná berusti ja ájgev gållådi gaskanisá stågadijn, sihti muhttijn aj ållessjattugijt ståhkamij sebradahttet.
Go ollesolmmoš lea mielde stohkosis, de ollesolbmo ja máná oktavuohta báidná symme triija mii lea earálágan go muđui beaivválaš dilis.	Gå ållessjattuk ståhkamij sæbrrá, de aktijvuohta ållessjattuga já máná gaskan muhtem oanegis båddåj sjaddá ietjálágásj gå árkkabiejven ietján.
Mánná sáhttá stivret ovttasdoaibmama iežas spontána, stoahkalas árvalusaid vuođul ja nu vásihit iežas dáhtu sihke mearridit ja muitalit jurdagiid, fantasiija ja dovdduid.	Mánná máhttá aktijvuodav stivrrit hæhkka, stoagos mielajn ja navti bessat iesj mierredit ja åvdedit ájádusájt, fantasiav ja dåbdojt.
Seammás vásiha mánná dalle ahte ollesolmmoš heiveha iežas ja árvvusatná su áigumušaid.	Sæmmi båttå vuojnná mánná ållessjattuk hiebat ja suv
Mánná sáhttá dán ovttasdoaibmamis nannet iežas stoahkangelbbolašvuođa.	ájggomusájt vielet. Dákkir aktijvuodan máhttá mánná ietjas ståhkammáhtudagáv vijdedit.
Humor ja oktasaš ilu vásáhus veahkeha nannet ollesolbmo ja máná oktavuođa ja váikkuha loaktimii mánáidgárddis.	Suohtastallam ja gå dåbddå ávov juogat soajttá nanni ållessjattuga ja máná aktijvuodav ja soapptsomav.
Soames mánát rahčet searvat stoahkamii	Muhtem mánájda soajttá gássjel ståhkusij sæbrrat
Soames mánát eai searvva lunddolaččat stoahkamii, ja muhtumat báhcet stoahkansearvevuođa olggobeallái mánáidgárddis.	Muhtem máná e luondulattjat ståhkamij sebra, ja iehtjáda e rat besa fáron.
Sáhttet leat iešguđet ja mohkkás sivat dasa.	Dási soajtti moadda ja målsugah tes sivá.
Mánát bohtet mánáidgárdái iešguđet vásáhusaiguin, ii ge mánáidgárdi dáidde doaibmat doarvái bures oktasašarenán oaidnit buot dáid iešguđetláganvuođaid.	Máná mánájgárddáj båhti iesjguhtik vásádusáj, ja ihkap ij mánájgárdde nuoges buoragit dåjma aktisasjarenan dájda ietjálágásjvuodajt dåhkkidittjat.
Sosiála gelbbolašvuohta lea eaktun searvat stoahkamii, ja muhtun mánát eai hálddaš sosiála gálggaid, maid stoagus gáibida, doarvái bures buot dilálašvuođain.	Sosiála máhtto dárbbu jus galggá ståhkamij oassálasstet ja muhtem máná e buvte gájka sosiála máhtov mij gájbbeduvvá stågadijn, jali e gájka åsijt nuohkásit buvte.
Mánná sáhttá ovdamearkka dihtii báhcit stohkosa olggobeallái go ii ádde gulahallama mii lea dan stohkosis.	Mánná soajttá duola dagu ståhkusis gáhtot gå ij dádjada guládallamav mij le dán ståhkusin.
Earát, geat hálddašit dáid gálggaid bures, sáhttet šaddat sii geat bidjet eavttuid stohkosii, ja jođihit dan.	Iehtjáda gudi dáv buoragit máhtti soajttá jådedi ståhkamav.
Soames mánát jeavddalaččat olgguštuvvojit dahje badjelgehččojuvvojit stohkosis.	Muhtem máná álu ålgoduvvi ståhkamis jali badjelgehtjaduvvi.
Eará mánát fas hui dávjá dahje álo ožžot rollastohkosis passiiv va rollaid, ovdamearkka dihtii leat mánná dahje beana.	Iehtjáda vas viehka álu jali agev oadtju passijva rollajt dagu liehket njuorak mánná jali bena muhtem ståhkusin.
Lea bargiid ovddasvástádus veahkehit láhčit stoahkamiid nu ahte stoahkan lea eanemus lági mielde fátmmasteaddji, ja vai negatiivvalaš doaibmanvierut eai ciekka.	Barggij duogen le dat hiebadallat ståhkamav vaj stoagos sjaddá nav sebradahtte gå vejulasj, ja vaj bahás dago e biso.
Soames mánát dárbbašit ollesolbmo doarjaga stoahkamis	Muhtem máná dárbahi doarjjagav ållessjattugijs stågadijn
Eanaš mánát stohket stuorra iluin mánáidgárddis, muhto soames mánát dárbbašit bargiid veahki ja doarja ga vai besset mielde stoahkamii.	Ienemus máná ávos mánájgárden ståhki. Valla muhtem máná dárbahi viehkev ja doarjjagav barggijs vaj bessi ståhkusij sæbrrat.
Dákkár dilis sáhttá ollesolmmoš veahkehit.	Ållessjattuk máhttá viehkedit dan dilláj mij le jur dalloj.
Seammás lea dehálaš ahte son vuordá veahá ja árvvoštallá dili nu ahte buorredáhtolaš doarjja ii botke dahje muosehuhte stoh kosa.	Sæmmi båttå le ájnas vehi vuorddá ja ij ståhkamav boarkki jali stivrri.
Ollesolmmoš searvá stoahkamii máná eavttuid vuođul.	Ållessjattuk ståhkusij sæbrrá mánáj sidodi milta.
Son lea doarjjan ja veahkeha máná nu ahte sáhttá hálddašit iešguđet stoahkandilálašvuođaid.	Sån máhttá guojmmen oassálasstet vaj mánná nahká iesjguhtik ståhkamdilijt.
Ovdamearkka dihtii sáhttá mán ná dárbbašit veahki dulkot stoahkama eará oassálastiid signálaid, áddet mii dáhpáhuvvá ja oažžut ollislaš gova stohkosis.	Duola dagu soajttá mánná dárbaj viehkev dålkkut signálajt ietjá oassálasstijs, dádjadit mij dáhpáduvvá ja nahkat tjuovvut ståhkusav.
Ollesolmmoš sáhttá maiddái veahkehit máná gulahallat máná jurdagiiguin, oaiviliiguin, sávaldagain ja áigumušaiguin vai mánná šattašii aktiivvalaš oassá lastin stohkosis.	Ållessjattuk máhttá aj viehke dit vaj máná ájádusá, vuojno, sávadusá ja ájggomusá gulluji vaj mánná dåjmalattjat ståhkusij sæbrrá.
Vásáhusat sáhttet veahkehit máná nannet iežas stoahkangelbbolašvuođa.	Dáj vásádusáj baktu soajttá mánná ietjas ståhkammáhtudagáv nanni.
Mánáin sáhttá leat dárbu ođđa impulssaide stoahkamis	Máná dárbahi ådå impulsajt stågadijn
Bargit geat leat mielde stohkosa álggus, sáhttet addit ođđa impulssaid, movttiidahttit ja váikkuhit variašuvdnii stohkosis.	Bargge gudi oassálassti gå stoagos álggá, máhtti ådå impulsajt vaddet, arvusmahttet ja viehkedit ståhkusav målsudallat.
Sii sáhttet veahkehit ovtta ja guovttejahkásaččaid oahpásmuvvat rollastohkosa elemeanttaide «dahkaluttadettiinš.	Máhtti viehkedit rollaájádusáv álgadit avta- ja guovtejagágijda gå dahkadalli.
Ollesolbmot sáhttet oahpásmuhttit boarrásat mánáid ođđa stohkosiidda, ovdamearkka dihtii stohkosiidda, main leat njuolgga dusat, dahje eará oktasašstohkosiidda mat sáhttet fátmmastit eanet mánáid.	Vuorrasap mánájda máhtti ållessjattuga ådå ståhkusijt álgadit, duola dagu njuolgadusståhkusa jali ietjá aktisasj ståhku sa ma soajt ti ietjá mánájt sisadnet.
Sii sáhttet maiddái evttohit ođđa stoahkanfáttáid.	Máhtti aj ådå ståhkamfáddagijt buktet.
Váldet áinnas vuolggasaji oktasaš vásáhusain nugo eanadállomátkkis, stállomáidnasis, juŋgelelliid filmmas dahje juostá mas mánát beroštit.	Aktisasj vásádusá dagu tuvrra muhtem båndorsijddaj, subtsas stáloj birra, filmma juhtusij birra juŋŋelin jali juoga massta máná berusti.
Oza rusttegiid, áinnas ovttas mánáiguin, ja bija dáid nu ahte oidnojit ja leat olá muttus.	Åhtsit vædtsagijt, vájku mánáj siegen, ja biedjit dajt vuojnnusij.
Heivehala stoahkansaji.	Hiebadit ståhkam saljov.
Ollesolbmot sáhttet áinnas leat mielde stoahkama álggus mánáid eavttuid vuođul ja dasto geassádit das.	Ållessjattuga máhtti ståhkusij sæbrrat mánáj mielaj milta álgon ja de maŋŋela gæssá dit.
Mánát sáhttet loaktit smávva stoahkanjoavkkuin	Máná muhttijn unnep ståhkamjuohkusijn soapptsu
Soames mánát vásihit ahte mánáidgárdestoagus, mas leat olu mánát mielde juogo olgun dahje siste, lea ried d jái, kaohtalaš dahje dasa lea váttis beassat mielde.	Muhtem mánájda le mánájgárddestoagos måttij mánáj sinna jali ålggon muodek, gássjel dádjadit, ilá ållo jali gássjelis oassálasstet.
Dalle sáhttá leat ávkkálaš ahte bargit veahkehit hábmet birrasa ja rámma stohkosii.	De soajttá vuogas bargge viehke di ásadit birrasav ja birástagáv ståhkusij.
Ollesolmmoš sáhttá álggahit stohko sa sierra, jaskes sajis ovttas mottiin mánáin.	Ållessjattuk máhttá nágin gallegasj mánáj siegen ståhka goahtet muhtem tjiegan gånnå ij le nav juhtsa.
Go moaddásat stohket, de lea álkit mánáide áddet oktavuođaid stohkosis ja čuovvut stoahkan fáttá.	Gå ælla nav moattes gej siegen galggi ståhkat de sjaddá álkkep mánájda dádjadit ståhkusa aktijvuodav ja ståhkamfáddagav tjuovvot.
Stoahkanjoavku addá ollislaš gova, málle ja oadjebasvuođa (E. B. Ruud 2010).	Ståhkamjuohkusa baktu dádjadi, struktuvrav vuojnni ja li jasska (E. B. Ruud 2010).
Ollesolmmoš oažžu buori várdosa stohkosis ja sáhttá ráfis dárkot mánáid ovttasdoaibmama ja dasto vejolaččat veahke hit ulbmillaččat.	Ållessjattuk aj buoragit vuojnná ståhkusav ja máhttá sjávot mánáj aktijvuodav gehtjadit ja ihkap doarjjot vuogas láhkáj.
Dákkár joavk kut berrejit bistit muhtun áigge vai mánát oahpá s muv vet guhtet guoibmáseaset, huksejit oktavuođaid ja vásihit oassálasttedettiin buori stoahkamii.	Dákkir juohkusa bierriji vihpat muhtem ájge vaj mánná nubbe nuppijn oahpástuvvi, gasskavuodajt tsieggiji, vásedi ja åtsådalli dákkir vuogas ståhkama baktu.
Bargit sáhttet láhčit dili stohkosii ossodagaid rastá vai mánát, geat muđui eai deaivvat, besset stoahkat ovttas.	Bargge máhtti dilev láhtjet vaj máná bessi åssudagáj rastá ståhkat vaj máná gudi dábálattjat e iejvvi bessi aktan ståhkat.
Ovdamearkka dihtii sáhttá mánáide, geain lea seamma eatnigiella, leat buorre go stohket ovttas.	Duola dagu soajttá hávsske mánájda sæmmi iednegielajn aktan ståhkat.
Mánát sáhttet áddestallat modeallaid	Máná bukti modellajt háddidallat
Bargit sáhttet veahkehit mánáid go ieža leat buorit rollamodeallat iešguđet stohkosiin ja čájehettiin buriid láhttenvieruid.	Bargge máhtti mánájt viehkedit návti vaj li buorre rollamodella iesjguhtik ståhkamdilen ja vuosedit gåktu máhttá dahkat.
Sii sáhttet čájehit mo mánát sáht tet jearrat searvat stohkosii, mo vuoruid mielde stoah kat, mo šiehtadallat rollan ja hálddašit riidduid ulbmillaččat.	Máhtti vuosedit gåktu ádnu ståhkusij sæbrrat, vuorov tjuovvu stågadijn, rollajt mierret ja rijdojt tjoavddá vuogas láhkáj.
Seammás sáhttá ollesolmmoš bidjat sániid siskkáldas proseassaide ovdal go dahká maidege, vai dili dulkon ja árvvoštallan boahtá čielga sit ovdan mánáide.	Sæmmi båttå máhttá ållessjattuk subtsastit gåktu ájádallá åvddål dahká majt dahká, vaj dile dádjadus ja dålkkum tjielggasit åvddån boahtá mánájda.
Mánát sáhttet oahppat modeallas ja geahččaladdat ja gieđahallat iešguđet láhttenvugiid.	Gå ságas de bessi máná dassta oahppat ja gæhttjaladdat ja hiebadallat iesjguhtik ulmutjahttem vuogev.
Bargit ieža čájehit fátmmasteaddji láhttema.	Bargge ietja sebradahtte láhkáj ulmutjahtti.
Sii čájehit ovdamearkka dihtii mo šiehtadallat das ahte juohkehaš mearrida veahá dahje mo juogadit duhkorasaid.	Duola dagu vuosedi gåktu sjiehtadit juohkkahasj mierret vehi jali gåktu ståhkusijt juogat.
Ollesolbmot fertejit čájehit ahte sii oidnet mánáid go máhtestuvvet iešguđet sosiála gálggaid stohko sis.	Ållessjattuga hæhttuji vuosedit mánájt vuojnni gå iesjguhtik sosiála tjehpudagáv bukti stågadijn.
Sii duođaštit mánáid ja nannejit positiivvalaš ovttasdoaibmama sin gaskkas kommenteredettiin ja čalmmustahtedettiin dan.	Duodasti mánájt ja nanniji sijá buorre aktijvuodav navti vaj dav kommenteriji ja vuojnnusij bukti.
Ná sáhttet mánát šaddat modeal lan guhtet guoibmá seaset.	Navti máhtti máná luondulattjat modællan sjaddat nubbe nubbáj.
Ná sáhttet mánát ja ollesolbmot ovttas geahčča laddat, hukset ja ásahit málliid mat doibmet áiggi mielde.	Návti máhtti máná ja ållessjattuga aktan gæhttjalit, tsieggit ja ásadit struktuvrajt ma soajtti vihpat ájge nalluj.
Muhtumin čuožžilit beroštupmeriiddut mánáid gaskkas stoagadettiin	Muhttijn máná rijddali stågadijn
Sáhttet čuožžilit riiddut go ovdamearkka dihtii guokte máná háliideaba stoahkat seamma duhkorasain, dahje jus mánnájoavkkut háliidit stoahkat dihto sajis oktanaga.	Muhttijn rijddali dale dagu gå guovtes sæmmi ståhkusijn sihtaba ståhkat, jali jus juohkusa sihti sæmmi, ráddjidum sajen ståhkat avta bále.
Mánát váldet posišuvnnaid maiddái stoahkamis.	Máná ståhkama baktu aj posisjoneriji.
Bargit čuvvot mielde ja váldet signálaid duođalažžan.	Bargge tjuovudi ja signálajt duodaj válldi.
Mánát sáhttet ieža rahčat árvvoštallat mo sii leat earáid mielas, ja dan dahket stoahkamis.	Muhttijn li mánájn ietjá gássjelisvuoda árvustallat majt iehtjáda sijáj ja sijáj ståhkama birra usjudalli.
Sáhttá maiddái muhtu min leat váttis mánáide oaidnit siva ja váikkuhusa oktavuođa ovttasdoaimmadettiin earáiguin.	Muhttijn soajttá aj gássjel mánájda vuojnnet aktijvuodav sivá ja vájkkudusá gaskan gå li iehtjádij siegen.
Ollesolbmot sáhttet veahkehit sin áddet dan mii dáhpáhuvvá, ja bagadit sin dihto diliin.	Ållessjattuga máhtti sijájt viehkedit dádjadit mij dal dáhpáduvvá, ja konkrehta dáhpádusájn sijájt bagádallat.
Sii sáhttet veahkehit soabadit ja gávdnat kompromissaid.	Máhtti viehkedit såbadit ja kompromissajt gávnnat.
Dát sáhttá leat áigeguovdil dalle jus mánná olgguštuvvo stoahkamis.	Duola dagu jus mánná ståhkusis ålgoduvvá.
Mánná oaidná váikkuhusaid, muhto ii dáidde ieš áddet manne ii beasa mielde.	Mánná vuojnná mij le dáhpáduvvam, valla ij agev iesj dádjada manen ij desti besa fárruj.
Ollesolmmoš fas lea oaidnán ahte dát mánná lea stivren stoahkama, ja eará mánát leat dolkan dasa ahte muhtun mearrida sin badjel.	Ållessjattuk le galla vuojnnám dát mánná le ståhkusav jådedam ja då iehtjáda li vájbbam sujsta mierredimes.
Lea dehálaš ahte ollesolmmoš áimmahuššá máná guhte lea váivvis go vásiha olggušteami.	Vuostatjin le ájnas ållessjattugij várajda válldet mánáv guhti le håjen gå dåbddå ietjas ålgoduvvam.
Son sáhttá mánás jearrat leat go das čovdosat.	Máhttá gatjádit mánás iesj jus sujna li oajvvadusá.
Ovttas sáhttiba háleštit vejolaš čovdosiid ja árvvoštallat daid.	Aktan máhtteba sáhkadit majt hiehpá dahkat ja dav arvustallat.
Vejolaččat sáhttá ollesolmmoš fállat veahkehit máná stohkosis nu ahte ii mearrit nu olu.	Jali ållessjattuk máhttá mánáv ståhkusij vas máhttsat jus loabet ij ilá ålov galga mierredit dá bále.
Go ollesolmmoš gulahallá rahpasit, lea konkrehta ja veahke ha, de bagada son máná ulbmillaččat ja oadjebas láhkai.	Gå rabás láhkáj guládallá, konkrehta láhkáj ja iesj viehket, de ållessjattuk mánáv bagádallá vuogas ja jasska láhkáj.
Evttohusat smiehttamušaide ja ovttasbargui	Oajvvadusá ájádallamij ja aktisasjbargguj
A. Juogadehket vásáhusaid main dii lehpet veahkehan positiivvalaččat	A. Giehttut vásádusájt gånnå lihpit buorak láhkáj mánáj ståhkamav
mánáid stoahkama sin premissaid vuođul, ja digaštallet mat leat ollesolbmuid buorit árvalusaid dovdomearkkat mánáid stohkosis.	viehkedam sijáj ævtoj milta, ja ságastallit gåktu ållessjattuga máhtti vuogas láhkáj mánáj ståhkamav viehkedit.
Á. Háleštehket ovttas das mo mánáidgárdi sáhttá láhčit dili stoahkamii	Ságastit gåktu mánájgárdde máhttá dilev láhtjet smáv juohkusij
smávva joavkkuin, digaštallet mo dan sáhttibehtet olahit.	ståhkamij, ja árvvaladdit mav máhttebihtit dan baktu ållit.
8.	8.
Mánáidgárddi ja ruovttu ovttasbargu	Aktisasjbarggo mánájgárde ja sijda gaskan
Ovttasbargu máná ruovttuin galgá doaimma vuođđun	Máná sijda siegen barggat galggá liehket dåjma vuodo
Váhnemat leat dehálaš resurssat	Æjgáda li ájnas ressurssa
Buot das maid mánáidgárdi dahká, galgá máná buoremus leat vuođđun, ja lagaš ovttasbargu ruovttuin lea dehálaš doarjut máná ovdáneami.	Gájkka majt mánájgárdde dahká, galggá liehket mánnáj buorren, ja lahka aktisasjbarggo sijdajn le ájnas vaj máná åvddånahttemav doarjju.
Mánáidgárddi ja ruovttu oktavuođa vuođđun galgá leat rabasvuohta ja dásseárvu.	Aktijvuohta mánájgárde ja sijda gaskan galggá rabás ja avtaárvvusasj.
Bargiin lea ovddasvástádus ovttasbargat buot váhne miiguin nu, ahte váhnemat vásihit iežaset oidnojuvvon, gullojuvvon ja fátmmastuvvon.	Barggij duogen le divna æjgádij siegen barggat navti vaj dåbddi gulluji, vuojnnuji ja fáron bessi.
Lea dehá laš váhnemiidda ahte bargit beroštit sin mánáin ja leat oassálastit ja oadjebasat.	Æjgádijda le ájnas bargge sunnu mánás berusti ja li sajenisá ja jasska.
Váhnemat čuvvot máná ođđa arenái	Æjgáda mánáv ådå arenaj tjuovudi
Ovddasteddjiid ja mánáidgárdebargiid lotnolas ja liekkus gulahallan váikkuha positiivvalaččat dasa mo mánát doibmet ja loktet.	Væhkkálahkkoj ja liegga guládallam æjgádij ja mánájgárde barggij gaskan le mánájda ja sijáj soapptsomij ávkken.
Váhnemiid lagašvuohta iežaset mánnái ja máhttu su birra lea ovttasbarggu vuođđun, ja sii galget leat mielde váikkuheamen árgabeaivái masa sin mánát oassálastet mánáidgárddis.	Æjgáda ham buoremusát mánása dåbddi ja dat galggá aktisasjbargo vuodon. Æjgáda galggi bessat fáron mierredit mánáj árkkabiejvev mánájgárden.
Váhnemat ja bargit deaivvadit vuosttažettiin máná iešguđet arenás ja iešguđet oktavuođas, ja sis sáhttá leat iešguđetlágan máhttu máná birra.	Ållessjattuga ja bargge mánáv iejvviji ienemus oassáj mánáv iesjguhtiga arenan ja aktijvuodan, ja danen soajtti mánáv vehi ietjáláhkáj dåbddi.
Goappašat beliide sáhttá lea ávkkálaš lono hallat dán máhtu.	Dáv máhtov lånudallat luluj ávkken gájkajda.
Oppalaš oaidnu ja oktasaš smiehttamuš sáhttá váikku hit eanet ollislaš ja nyanserejuvvon vásá hussii das mii lea vuođđun buori ovttasdoaibmamii mánáin.	Gå aktan gehtjat ja ájádallá de ihkap ienep ålleslasj vásádus mánás sjaddá vuodon buorre aktijvuohtaj sujna.
Váhnemat ja bargit deaivvadit beaivválaččat	Æjgáda ja bargge bæjválattjat æjvvali
Beaivválaš oktavuohta ja eahpeformálalaš sága stallan máná birra ja das mii dáhpáhuvvá mánáidgárddis, lea dehálaš vuolggasadji váhnenovttasbargui.	Bæjválasj guládallam ja iehpeformála ságastallam máná ja mánájgárde dáhpádusáj birra le ájnas vuodon æjgátaktisasjbargguj.
Ná oidnet váhnemat ahte bargit oidnet, beroštit ja áimmahuššet sin mánáid, ja sáhttá váikkuhit dasa ahte sii luhttet mánáidgárdái.	Navti æjgáda vásedi bargge vuojn ni, berusti ja huksi sijá mánáv, ja navti mánájgárddáj luohtedi.
Go váhnemat vižžet mánáideaset, de sáhttet ovdamearkka dihtii oaidnit otná doaimmaid, mánáid vásáhusaid ja mo mánáin lea leamaš.	Gå æjgáda mánás viedtji, máhtti duola dagu vehi gullat udnásj dáhpádusáj birra, máná vásádusáj birra ja gåktu mánná vuojnunagi le bierggim.
Dát lea buorre vuolggasadji váhnemiid ságastallamiidda iežaset mánáiguin dan beaivve sisdoalu birra ja mo mánná vásihii mánáidgárdebeaivvi.	Dát le buorre álggo ållessjattugij ságastallamij mánájn udnásj biejve birra ja gåktu mánná le soapptsum.
Dát lea maiddái buorre vuolggasadji árvvoštallat máná loaktima ja ávkkálaš vuolggasadji jotkkolaš ovttasbargui mánáidgárddiin.	Dat le aj buorre álggo máná soapptsomav árvustalátjit ja vuogas vuohke gåktu mánájgárde siegen barggá.
Bargit ja váhnemat fertejit ovttasbargat olahit fátmma s teaddji ja buori psykososiála birrasa mii eastada eahpeloakti ma, dorvvuhisvuođa, vealaheami ja loavka šuhttimiid.	Bargge ja æjgáda hæhttuji aktan barggat vaj ásat sebradahtte ja buorre psykososiála birrasav mij hieret gávkaluss jamav, iehpejasskavuodav, badjelgæhttjamav ja illastimijt.
Bargit fertejit praktihkalaččat čáje hit ahte sii atnet váhnemiid resursan, ja ahte sin evtto husat leat dehálaččat vai mánná loavttášii.	Bargge hæhttuji vuosedit sijá dagoj baktu sij æjgádijt ressurssan vuojnni, ja æjgádij viehkke le ájnas vaj máná soapptsu.
Sága stallamat ja smiehttamušat mánáidgárddi ulbmila birra, nugo dustet mánáid luohttevašvuođain ja árvvusatnimiin, ja vuođđoárvvut nugo searvevuohta, fuolla, gierda vašvuohta, mielovddasvástádus ja solidaritehta, berrejit dáhpáhuvvat jeavddalaččat ja sisttisdoallat ovdamearkkaid mánáidgárde beaivvis.	Mánájgárde ulme ságastallam ja ájádallam, dagu mánájda luohtedit ja sijájt vieledit ja vuodulasj árvojt baddjen anedit dagu aktisasj vuohta, hukso, gierddisvuohta, guojmmeåvdåsvásstádus ja solidaritehtta bierri ålles ájge dagáduvvat ja bierri æjgádijda buojkulvisájt buktet mánájgárde árkkabiejves.
Váhnemat ja mánáidgárdi ovttasbarget miellaguoddobarggus ja váldet oktasaš ovddasvástádusa doarjut ja nannet mánáid.	Æjgáda ja mánájgárdde aktan barggi guottoj bargon ja aktan vásstedi mánájt doarjjot ja nannit.
Váhnemat sáhttet fuobmát signá laid mánáidgárdeeallima birra ja dasto buktit evttohusaid mat sáhttet váikkuhit birrasa kvali tehtii.	Æjgáda máhtti gietjijt gullat mij mánájgárden dáhpáduvvá ja de ájádusájt buktet maj baktu máhttá birrasav buoredit.
Mánáidgárdi galgá leat arená gos váhnemat deaivvadit guhtet guoimmiset ja huksejit fierpmádaga.	Mánájgárdde máhttá liehket arena gånnå æjgáda guhtik guojmesa iejvviji ja værmástagájt tsieggiji.
Váhnemat lunddolaččat fuolastuvvet iežaset mánáin	Luondo bieles æjgáda mánása badjel måråsti
Bargit fertejit čielgasit muitalit ahte lea lunddolaš ahte mánáin leat hástalusat ovttasdoaimmadettiin earáiguin go leat smávvamánáagis, ja ahte eanaš mánát duollet dálle sáhttet vásihit unohas dilálašvuođaid.	Bargge hæhttuji tjielggasit javllat ållu luondulasj le jut mánájn muhttijn li hásstalusá gå galggi aktan liehket unnagattjan, ja ienemus máná duolláj dálloj unugis dáhpádusájt vásedi.
Bávččaga dattetge váhnemiidda gullat dahje oaidnit dáhpáhusaid main mánná olgguštuvvo, hárdojuvvo dahje givssiduvvo.	Ajtu le bávtjas æjgádijda gå gulli ja vuojnni mánná ålgoduvvá, návroduvvá jali vájveduvvá.
Lea maiddái váttis váhnemiidda vásihit ahte mánná muhtumin, muhtun áigodagas dahje jámma hárdá, givssida dahje olggušta earáid.	Gássjel le aj æjgádijda gå vuojnneba sunnu ietjas mánná muhttijn jali muhtem ájge iehtjádijt vájvet, návrot jali ålgolt.
Bargit fertejit dalle čilget mo sii ieža láhttejit árgabeaiv vis.	Dalloj hæhttuji bargge ietja tjielggit majt dahki árkkabiejven.
Guovddáš áššit lea sin lagašvuohta mánáide, dárkon, ahte láhtten mii čuohcá earáide, ii dohkkehuvvo, ja ollesolbmot geat dorjot mánáid ovttasdoaibma ma..	Guovdásj oase li lahkavuohta mánájda, sijájt gehtjadit, ep dåhkkida bahás ulmutjahttemav, ja ållessjattuga mánáj aktijvuodav doarjju.
Váhnemat dárbbašit dieđuid	Æjgáda diedojt dárbahi
Váhnemiid ja bargiid buorit sajáiduvvan oktavuođat álkidahttet ja oadjudit váldit ovdan vejolaš fuolastuvvamiid dahje váttisvuođaid.	Jus æjgáda ja bargge juo nubbe nuppev dåbddi de sjaddá álkkep gássjelisvuodaj birra giehttot.
Lea dehálaš ahte eahpeformálalaš ságastallamiid sisdoallu váhnemiiguin go earát leat das, lea positiivvalaš ja eanaš lea sáhka máná vásáhusaid ja máhtestuvvama birra, maiddái sosiála máhtestuvva ma birra.	Gå iehpeformálattjat æjgádij giehttu gå iehtjáda li lahkusin, de le ájnas buorre láhkáj giehttot ja sisadno galggá ienemusát máná vásádusá ja tjehpudagá, aj sosiála tjehpudahka.
Jus mánná lea das, de lea lunddolaš ahte ollesolbmot váldet máná mielde ságastallamii.	Jus mánná iesj le dåppe, de le luondulasj ållessjattuga suv fárruj válldi ságastijn.
Bargit deattuhit dan man dehálaš lea ahte váhnemat váldet oktavuođa dakkaviđe jus fuolastuvvet máná dihtii, ja sii deattuhit dan ahte mánáidgárdi maiddái jođánit dieđiha váhnemiidda.	Bargge dættodi man ájnas le jut æjgáda dalánagi aktijvuodav válldi jus muhtem máná badjel måråsti, ja dættodi aj mánájgárdde jåhtelit æjgádijt diedet.
Jus mánná ieš muitala ahte ii loavtte, dahje go váhnemat dahje bargit juogaman siva geažil fuolastuvvet máná dihtii dahje leat eahpesihkkarat man nu ektui, de fertejit bealit háleštit ja ovttasbargat čovdosiid ja oktasaš ulbmiliid ektui.	Jus mánná iesj javllá ij soaptso, jali gå æjgáda jali bargge muhtem sivá diehti måråsti muhtem máná badjel jali li iehpesihkara, de hæhttuji aktan ságas tit ja tjoavddusijt ja aktisasj ulmijt gávnnat.
Dákkár ságastallamat fertejit dáhpáhuvvat guovttá gaskka.	Dáj ássjij birra galggá agev nielje tjalmij vuolen giehttot.
Ferte leat rabas dialoga mas bargit ákkastit ja čilgejit maid dahket ja man láhkai.	Galggá rabás ságastallam gånnå bargge tjielggiji majt dahki ja gåktu dav dahki.
Deattuhehket ahte lea mánáidgárddi ovddasvástádus dán hálddašit.	Dættodit mánájgárde duogen le dát.
Háleštehket maiddái mo váhne miid sáhttá čuovvolit ja doarjut barggus.	Ságastit aj gåktu æjgáda máhtti dáv bargov tjuovvo lit ja doarjjot.
Dollet lagaš oktavuođa ja šiehtadehket čoahkkinčuoggáid birra.	Anedit lahka aktijvuodav ja guorrasit gåktu åvddålijguovlluj æjvvalit.
Váhnenságastallamat leat ovttasbargoarená	Æjgátságastallama li aktisasjbarggoarena
Fáttát nugo Mánáidgárddi bargu sosiála gelbbolaš vuođain, Mánáidgárdi hábmenarenán ja Dovdo meark kat mánáidgárdái gos lea buorre psyko sosiála biras leat dehálaččat ja leat ávkkálaččat váhnen čoahkkimiid sisdoal lun.	Tiemá dagu Mánájgárde barggo sosiála máhtudagájn, Mánájgárdde hábbmimárenan ja Vuogas psykososiá la birrasa mánájgárde dåbddomerka li guovdátjin, ja li ávkálattja æjgátságastallamij sisadnon.
Bivdet maid dái váhne miid evttohit fáttáid maid háliidit váldit ovdan oktasaščoahkkimiin.	Gåhttjut aj æjgádijt oajvvadusájt buktet man birra sihti aktisasjtjåhkanimijn ságastit.
Dákkár čoahkkimiin ferte mánáidgárdi dasa lassin dieđihit váhne miidda jotkkolaš, eastadeaddji barggu birra hábmet buori psykososiála mánáidgárdebirrasa.	Dákkir tjåhkanimijn hæhttu mánájgárdde duodden æjgádijt diededit bæjvvásasj, hierediddje bargo birra mij galggá buorre psykososiála mánájgárddebirrasav hábbmit.
Váldet vuolggasadjin faktaid ja árgabeaimuitalusaid.	Álge fáktáj ja árkkabiejvve dáhpádusáj.
Váhnemat sáhttet dasto háleštit joavkkuin áigeguovdi lis fáttá dahje dihto čuolmmaid birra mat gullet fáddái.	Ja de máhtti æjgáda juohkusijn giehttot jur dan fáddaga birra jali vissa gássjelisvuodaj birra ma fáttaj gulluji.
Loahpahehket áinnas čoahkkáigeassi ságastallamiin plenumas.	Hiebasj má gájka aktan ságasti maŋŋela.
Dáidá šaddat lunddolažžan konkluderet juoidáin mainna váhnemat ja mánáidgárdi sáhttet ovttasbargat viidáseappot, dahje šiehtadit čuovvoleami ja árvvoštallama boahtte čoahkkimis.	Ihkap sjaddá luondulasj konkluderit juojddájn man gáktuj æjgáda ja mánájgárdde máhtti åvddålijguovlluj aktan barggat, jali sjiehtadit ássjev tjuovvo lit ja boahtte tjåhkanime árvustallat.
Evttohusat smiehttamušaide ja ovttasbargui	Oajvvadusá ájádallamij ja aktisasjbargguj
A. Mat leat váhnenovttasbarggu, mas lea alla kvalitehta, dovdomearkkat ?	A. Ma li buorre æjgátságastallamij dåbddomerka ?
Á. Mo sáhtát don / sáhttibehtet dii oktilassii addit váhnemiidda	Gåktu galga / galggabihtit ájge nalluj æjgádijt viehkedit buorre
doarju dieđuid sin mánáid birra ?	diedoj mánáska birra ?
B. Makkár fáttá háliidehpet dii váldit ovdan boahtte váhnenčoahkkimis ?	B. Makkir ássje birra sihtabihtit boahtte æjgátságastallamin giehttot ?
C. Plánejehket ja čađahehket váhnenčoahkkima mas fáddán lea	D. Plánit ja tjadádit æjgátságastallamav man sisadno
ovttasdoaibman mánáidgárddis.	le avtastallam mánájgárden.
Árvvoštallet čoahkkima ja čállet rávvagiid čuovvoleapmái ja boahtte čoahkkimii.	Árvustallit tjåhkanimev, ja tjállit tipsajt maj de joarkkebihtit boahtte tjåhkanibmáj.
9.	9.
Bargiid ovttasbargu oččodit buori mánáidgárdebirrasa	Barggij aktisasjbarggo buorre mánájgárddebirrasa vuoksjuj
Oadjebas ollesolbmot dagahit loaktima	Jasska ållessjattuga mierkki soapptsom
Lotnolas rabasvuohta ja doarjja ovttasbarggus lea dehálaš bargiide.	Gasskasasj rabásvuohta ja doarjja aktisasjbargon le ájnas barggijda.
Buohkat sáhttet meaddit, eai ge buot beaiv vit leat dábálaččat seamma buorit.	Juohkkahasj muhttijn boasstot dahká, ja ælla gájka biejve sæmmi buore.
Bisti, dohkkeheaddji láhtten dagaha oadjebasvuođa, luohttevašvuođa ja loaktima.	Jus barggobirás åbbålatt jat le dakkár gånnå ålov dåhkkit, de dassta badján jasskavuohta, luohtádus ja soapptsom.
Oktasaš vuođđomiellaguoddu das ahte buoh kat prinsihpas háliidit buori nubbái sáhttá leat buorre vuolggasadji.	Aktisasj vuojnno jut gájka sihti dåjda iehtjádijda buorev, le buorre álggo.
Lea heivvolaš ovdánahttit veahke han vieruid main bargit dorjot guhtet guoimmiset.	Vuogas le jus barggoguojme nubbe nuppev viehke di.
Dát eastada eahpesihkarvuođa ja huša ja váikku ha aktiivvalaš searvamii ja bargui.	Navti ij le sæmmi ållo stressa ja bargge dåjma lattjat barggi ja oassálassti.
Bargit berrejit smieht tat iežaset láhttema ja ovttasdoaibmama birra ja bargat ovttas nannet bargoveaga ovttasdoaibmama kvalitehta.	Bargge bierriji ájádallat ietjasa ulmutjahttema ja aktijvuoda birra ja aktan barggat vaj buoret barggoguojmij aktijvuoda kvalitehtav.
Bargit leat birrasa ja kultuvrra veahkit mánáidgárddis	Bargge viehkedi mánájgárde birrasij ja kultuvrraj
Maiddái ollesolbmuid oktavuođain ja ovttasdoaibma mis lea stuorra mearkkašupmi mánáidgárddi psyko sosiála birrasii.	Ållessjattugij gasskavuoda ja aktijvuohta le ájnas mánájgárde psykososiála birrasij.
Oadjebas bargit fátmmasteaddji bargobirrasis váikkuhit birrasa liekkusvuhtii.	Jasska bargge sebradahtte barggobirrasin li dagu lieggasin birrasij.
Humor sáhttá leat movttiideaddjin árgabeaidilis.	Humor luluj vitamijnna árkkabiejven.
Bargiin geat loktet barggus, lea eanet energiija.	Bargge gudi bargon soapptsu álu dåbddu dagu siján li ållo fámo.
Sin loaktin njoam mu earáide, ja das leat buorit váikkuhusat árgabeaidillái.	Sijá soapptsom iehtjádijda oabllu ja navti árkkabiejvve giehpe bun sjaddá.
Bargit juogadit ovddasvástádusa	Bargge åvdåsvásstádusáv juogadi
Oažžun dihtii buori mánáidgárdebirrasa, de lea dehálaš ahte bargit ovttasbarget bures ja váldet oktasaš ovddas vástádusa.	Jus galggá buorre mánájgárddebirrasav de le ájnas bargge lahkasit aktan barggi ja vásstedi.
Sii háleštit árvvuid birra maid vuo đul galget doaibmat, ja digaštallet oktasaš miella guottuid maid vuođul galget doaibmat.	De rádádalli makkir árvo galggi vuodon, ja ságastalli aktisasj guottoj da ma de li vuodon gå galggi guorrasit gåktu galggi dahkat.
Ovttaskas bargi ferte leat dihtomielalaš njuolggadusaid ja rutiin naid ektui mat stivrejit beaivvi, ja smiehttat daid birra.	Juohkka ájnna hæhttu diedulattjat ájádallat njuolgadusáj ja rutijnaj birra ma árkkabiejvev stivrriji.
Seammás lea buohkain persovnnalaš doaibma vejolaš vuođat oktasaš rájáid siskkobealde, ja lea álo dárbu profešonála árvvoštallamii árgabeaivvis.	Sæmmi båttå le juohkka avtan persåvnålasj vejulasjvuoda aktisasj rájáj sisbielen, ja dárbaj agev profesjonála láhkáj árvustallat árkkabiejvev.
Rievdadusdáhtolaš bargit sáhttet váikkuhit buoret kvalitehtii	Bargge gudi e rievddamijs balá soajtti kvalitehtav buoredit
Bargit smihttet dan maid oidnet ja gullet go leat ovttas mánái guin, háleštit ovttas das maid vásihit ja vávjet mánná joavkkus, ja smihttet iežaset árvvuid, miellaguottuid ja daguid birra.	Bargge ájádalli majt vuojnni ja gulli gå li mánáj siegen, sá gasti majt vuojnni ja dåbddi mánájjuohkusin, ja ájá dalli ietjasa árvoj, guottoj ja dagoj badjel.
Go buot bargit doibmet konsekveanta oktasaš prinsihpaid vuođul, de sáhttá mánáid árgabeaivi šaddet einnostahttin, várddusin ja nu maiddái oadjebassan.	Gå ålles barggovehka tjielggasit aktisasj prinsihpaj milta barggá, de ihkap mánáj árkkabiejvve sjaddá dádjadahtte, tjielgas ja navti jasska.
Juohke áššis lea iežas áigi, ja eanaš searvevuođat rivdet dađistaga.	Ienemus sádnesvuoda vijmak dåssjåni ja gájka aktisasjvuoda agev rievddi.
Plánaid, rutiin naid ja njuolggadusaid ferte dađistaga árvvoštallat ja ođasmahttit dárbbu mielde vai alla kvalit ehta bisuhuvvo.	Hæhttu agev plánajt, rutijnajt ja njuolgadusájt árvustallat ja rievddat dárbo milta vaj alla kvalitehtav bisot.
Jođiheaddji lea guovddáš oktavuođahuksejeaddji	Jådediddje le guovdátjin gå galggá oahpástuvvat
Jođiheaddji lea mánáidgárddi ollesolbmuid ja mánáid jođi headdji.	Jådediddje mánájgárde ållessjattugijt ja mánájt jådet.
Buot organisašuvnnain lea jođihangottis stuor ra mearkkašupmi bargiid vejolašvuhtii ja moktii bargat buori barggu.	Dagu juohkka ietjá organisasjåvnån le ållo jådediddje duogen mij guosská barggij barggomiela måvtåstuhttemij.
Jođiheaddjis lea stuorra ovddas vástádus mánáidgárddi psykososiála bargobirrasii.	Jådediddjen le stuorra åvdåsvásstádus mánájgárde psykososiála birrasa åvdås.
Dát gáibida ahte son smiehttá ja geavaha ieš gelbbolaš vuođa mánáid ovdáneami, oahppama, sosiali serema, oktavuođaid ja oktavuohtahuksemiid birra vuođđun hábmet buori psykososiála birrasa.	Dat gájbbet sån ájádallá ja ietjas máhtov mánáj åvddånahttema, oahppama, sosialiserima, gasskavuodaj ja gasskavuohtatsieggima birra buorre psykososiála birrasav tsieggitjit.
Jođiheaddji ferte aktiivvalaččat váikkuhit bargui hábmet buriid oktavuođaid mánáid ja ollesolbmuid gaskii, mánáid gaskii ja ollesolbmuid gaskii, oktan váhnemiiguin.	Jådediddje hæhttu dåjmalattjat barggat buorre gasskavuodajt ásadit ållessjattugij gaskan, aktan æjgádij.
Son berre leat oidnosis ja mielde mánáid beaivválaš bargguin ja vásáhusain nu olu go vejolaš huššás árgabeaivvis.	Sån bierri vuojnnut ja nav guhkás gå vejulasj oassálasstet mánáj bæjválasj dahkamusájda ja vásádusájda vájku sujna le råhtto.
Jođiheaddji jođiha mánáidgárddi ovdánahttinbarggu	Jådediddje mánájgárde åvddånahttembargov jådet
Bargit leat čoavddus kvalitehtii.	Bargge li tjåvda kvalitehttaj.
Hábmen dihtii buori psyko sosiála birrasa mánáidgárddis, de lea dehálaš ahte jođiheaddji virgáda gelbbolaš ollesolbmuid ja jođiha bisti ja guhkitáigge ovdánahttinbarggu.	Danen le ájnas jådediddje virggájbiedjá tjiehpes ållessjattugijt ja jådet ållesájggása sj ja guhkesájggásasj åvddånahttem bargov.
Bargiin lea dárbu teo rehtalaš máhttui, praktihkalaš ovda mearkkaide mat duođaštit teoriija, ja iežas vásá husaide.	Bargge dárbahi teorehtalasj máhtov, praktihkalasj buojkulvi sá ma teorijav sajájdahtti, ja ietjas åtsådallamijt.
Jođiheaddji ieš berre diehtit ođđa dutkamiid ja teoriijaid birra.	Jådediddje iesj bierri ådå dutkamav ja teorijav dåbddåt.
Son addá bargiide vejolašvuođa nannet iežaset gelbbolašvuođa ja viidáseappot ovdánahttit iežaset gálggaid.	Sån vaddá barggijda vejulasjvuodav ietjasa máhtudagáv nannit ja tjehpudagájt vijddábut åvddånahttet.
Jođiheaddji doarju bargiid nu, ahte vásihit máhtestuvvama barggus.	Jådediddje barggijt doarjju vaj dåbddi bargujn nagádi.
Áigi oktasaš smiehttamušaide iežaset ja mánáidgárddi geavada ektui lea dehálaš vai dađistaga sáhttá nannet barggu kvalitehta.	Astidit aktan ájádallat ietjas ja mánájgárde barggamvuogij birra le ájnas jus galggá ålles ájge bargo kvalitehtav buoredit.
Jođiheaddji čájeha jáhku ja luohttevašvuođa bargiide.	Jådediddje barggijda galggá jáhkket ja luohtedit.
Seammás ferte boahtit ovdan ahte sus leat čielga vuordámušat dasa ahte bargit láhttejit dohkálaččat.	Sæmmi båttå galggá tjielggasit åvddån boahtet sujna li tjielgas vuorddemusá bargge buoragit barggi.
Njuolggadusat mearriduvvo jit ja rutiin nat ásahuvvojit ovttas bargiiguin ja váhnemiiguin.	Njuolgadusá mierreduvvi ja rutijna mierreduvvi barggij ja ållessjattugij siegen.
Jođiheaddji ferte leat dihtomielalaš iežas rolla ektui ja čuovvolit šiehtadusaid ja njuolggadusaid.	Jådediddje hæhttu duodaj válldet ietjas rollav jådediddjen ja sjiehtadusájt ja njuolgadusájt tjuovvolit.
Jođiheaddji váikkuha buori ovttasbargovuigŋii	Jådediddje åvdet buorre aktisasjbarggobirrasav
Jođiheaddjis lea ovddasvástádus hábmet organisa šuvdnavieruid mat leat doarvái rahpasat dasa ahte bargit sáhttet addit guhtet guoibmáseaset dieđuid mat leat bagadallama, ovttasbarggu, smiehttama ja iežas geavada rievdadeami vuođđun.	Jådediddje duogen le hábbmit organisasjåvnnåkultuvrav mij le nuoges rabás vaj bargge nuppe nuppev diede di vaj sjaddá vuodon bagádallamij, aktisasjbargguj, ájádallamij ja ieme vuogij rievddamij.
Soapmásat dárbbašit dán oktavuođas jođiheaddji doarjaga oadjut iežaset rollas.	Dán aktijvuodan dárbahi muhtema doarjjagav jådediddjes vaj li jasska ietjasa rollan.
Jođiheaddji ieš fas ferte leat buorre rolla modealla.	Iesj jådediddje galggá buorre rollabuojkulvissan.
Son ferte jođánit buoridit bargiid vejolaš negatiivvalaš gulahallanvieruid.	Sån hæhttu dalánagi dahkat juojddáv gå vuojnná bargge e heva guládalá.
Ovttas pedagogain bagada jođiheaddji bargiid, jođiha ovttasbarggu váhnemiiguin ja čuovvola fuolastusdieđuid.	Pedagogaj siegen jådediddje barggijt bagádallá, æjgádij aktisasjbargov jådet ja tjuovvol måråstim-ássjijt.
Jođiheaddjis ii leat oktoovddasvástádus	Ij le dåssju jådediddje duogen
Pedagogat lea jođiheaddjái dehálaš veahkit, ja son galgá sáhttit oažžut veahki eará ásahusain jus leaš dárbu.	Pedagoga li jådediddjáj ájnas doarjodiddje, ja sån galggá iehtjádijs viehkev oadtjot dárbo milta.
Lagaš ovttasbargu pedagogalašpsykologalaš bálvalusain lea dehálaš.	Lahka aktisasj barggo pedagogalasj-psykologalasj dievnas tusájn le guovdátjin.
Jus lea sáhka dihto mánáid birra, de ferte dát dáhpáhuvvat ovttas váhnemiiguin, geat galget miehtat dasa.	Jus galggá ájnegis mánájt namájn nammadit, de hæhttu æjgádijs loabev gatjádit.
Lea dehálaš árrat fuobmát mánáid geain leat psykososiála váttisvuođat.	Ájnas le árrat vuojnnet mánájt gudi psyko-sosiálattjat vájvástuvvi.
Mađi árabut álggahit doaibmabijuid, dađi buorebut doibmet dat.	Madi árabut dåjma jåhtuj biejaduvvi, dadi ienep dåjma lattja li sij.
Sajáiduvvan láhttenvugiid sáhttá leat váttis rievdadit, ja bargu sáhttá gáibidit hirbmadit resurssaid.	Gå ulmutjahttem tjanáduvvá de sjaddá gássjel tjålmav luovvit, ja soajttá barggo gájbbet ållo ressursajt.
Evttohus smiehttamušaide ja ovttasbargui	Oajvvadusá ájádallamij ja aktisasjbargguj
mánáidgárddis ?	A. Majt dahká dat ållessjattuk guhti le buorre buojkulvis mánájgárden ?
Á. Makkár kvalitehtat hábmejit bargiid ovttasdoaibmama ?	Makkir kvalitehta bájnniji barggij aktisasjbargov ?
B. Maid sáhttibehtet dii dahkat nannet bargoveaga ovttasbarggu ?	B. Majt máhttebihtit dahkat vaj nannibihtit barggevega aktisasjbargov ?
C. Mo sáhttet bargit dárkot guhtet guoimmiset ja addit guhtet	D. Gåktu galggi bargge nubbe nuppev gehtjadit ja viehkedallat ?
guoibmáseaset dieđuid ?	10. Girjálasjvuohta