laererbrosjyre_ns.pdf.xml

Oahpaheddjiide	Åhpadiddjijda
Mo geavahit našuvnnalaš geahččalemiid oahppama neavvun ?	Gåktu nasjonála gæhttjalimijt adnet oahppamij vædtsagin ?
Ođđa vejolašvuođat čuovvolit	Ådå máhttelisvuoda tjuovvolibmáj
Dál sáhtát jođáneabbo go ovdal oažžut eanet dieđuid du oahppijoavkku bohtosiid birra.	De le dal dujna máhttelis oadtjot ienep diedojt ietjat oahppejuohkusa båhtusijs ruvábut gå åvddåla.
Áigumuššan lea ahte oanehis áiggi maŋŋil geahččalančađaheami sáhtát atnit daid bohtosiid oahpaheami heiveheapmái ja muitalit ohppiide ja fuolaheddjiide dáid bohtosiid birra.	Ulmmen le dån galga oanegasj ájge gæhttjalimij maŋŋela máhttet adnet båhtusijt åhpadimev hiebadittjat ja oahppijt ja åvdåsvásstediddjijt diededittjat båhtusij birra. PAS.
Veaháš maŋŋil čađaheami beasat PAS:s álkes analysanevvui mas lea	; an le oanegasj ájge tjadádimij maŋŋela máhttelis oadtjot álkkes riekknimárka
rehkenastinárka, mii muitala dutnje:	analyserimvædtsagav, mij dujna vaddá diedoj dáj birra:
- maid juohke bargamuš mihtida	- majt juohkka dahkamus mihtti
- gallis máhtte bargamušaid našuvnnalaččat ja du oahppijoavkkus (váttisvuođamuttu)	- galles máhttin tjoavddet dahkamusájt nasjonálalattjat ja duv oahppejuohkusin (gássjelisvuodamihtto)
- guđe fágaide sáhttá laktit geahččalemiid lohkamis ja rehkenastimis	- makkár fágajda dahkamusá låhkåmin ja riekknimin máhtti tjanáduvvat
- guđe mahtodagas bargamušat leat - du oahppijoavkku bohtosiid našuvnnalaš dási ektui - boddosaš čuoggárájáid birgendásiide Daid bohtosiid maid oaččut dán neavvu anedettiin ii galgga raporteret, muhto atnit du oahppijoavkku pedagogalaš čuovvoleamis.	- makkár formáhta dahkamusájn li - duv oahppejuohkusa båhtusa buohtastahtedum nasjonála dásijn - båddåsasj poeŋgmihto rijbbamdásijda Båhtusijt majt oattjo gå dáv vædtsagav aná, e galga rapporteriduvvat, ájnat aneduvvat pedagogalasj tjuovvolibmáj ietjat oahppejuohkusin.
Juohke geahččaleami ođđa oahpaheaddjibagadallamiin sáhtát lohkat maid galggat dahkat čađaheami ovdal, botta ja maŋŋil.	Ådå åhpadiddjebagádusájn ájnegis gæhttjalimijda, máhtá låhkåt majt galga dahkat gæhttjalimij åvddåla ja maŋŋela, ja tjadádaládijn.
Dás leat geavatlaš rávvagat mo sáhtát bohtosiid čuovvolit.	Dánna oattjo praktihkalasj rádijt gåktu máhtá båhtusijt tjuovvolit.
Bagadallamiin leat maiddái máŋggalágan evttohusat resurssaide ja lohkamiidda mat laktašuvvet lohkama ja rehkenastima gálggaide ja eŋgelasgiela fága osiide, mat soitet leat ávkkálaččat skuvlla visot oahpaheddjiide.	Bagádusájn gávna aj duov dáv oajvvadusáv resursajda ja låhkåmusájda ma gulluji låhkåm ja riekknim tjehpudagájda ja oassáj ieŋŋils fágas ma máhtti liehket ávkken gájkka åhpadiddjijda skåvlån.
Mo atnit geahččalemiid oahppama árvvoštallanbarggus ?	Gåktu gæhttjalimijt ávkástallat gå oahppamav árvustalá ?
Njeallje prinsihpa leat dehálaččat oahppama árvvoštallanbarggus.	Le gåjt de niellja prinsihpa ma li ájnnasa oahppama árvustallambargon.
Dát leat guovddáš prinsihpat maiddái geahččalemiid barggus.	Dá prinsihpa li aj guovdátjin gæhttjalimijn.
Prinsihpat leat dutkanvuđot ja sáhttet laktojuvvot bargobotta árvvoštallamii, mii	Prinsihpa li dutkamij vuodos ja máhtti tjanáduvvat åhpadahttijnárvustallamij mij le tjáledum
lea čilgejuvvon oahpahuslága láhkaásahusas.	åhpaduslága njuolgadustjállagin.
Ohppiid oahppaneavttuid sáhttá nannet jus sii:	Oahppij máhtukvuohta oahppamij máhttá nanostuvvat jus:
1) áddejit maid galget oahppat, ja mii sis vurdojuvvo 2) ožžot máhcahemiid mat muitalit sidjiide sin barggu dahje olahusa kvalitehta birra	1) dájdadi majt oahppat galggi ja mij sijájs vuordeduvvá 2) oadtju diedojt ruopptot ma sunji subtsasti bargo kvalitehta birra jali gåktu rijbbam le
3) rávvejuvvojit mo sáhttet čeahpput 4) servet iežaset oahppanbargui earret eará nu ahte árvvoštallet bargguset ja ahtanuššameaset	3) oadtju rádijt gåktu máhttá ietjas bargov buoredit 4) jus le oasev válldám ietjas oahppambargos duola dagu ietjas bargov ja åvddånahttemav árvustallam
Oahppit galget áddet maid galget oahppat ja mii sis vurdojuvvo	Oahppe galggi dádjadit mav galggi oahppat ja mij sijájs
Go barggat geahččalemiiguin ja árvvoštallamiin, de lea dehálaš ahte oahppit dihtet manne sii árvvoštallojit, ja mii sis vurdojuvvo.	vuordeduvvá Gå gæhttjalimij ja árvustallamij barga, de le ájnas jut oahppe oadtju diehtet manen sidja árvustaláduvvi, ja mij sijájs vuordeduvvá.
Háleš danne ohppiiguin geahččaleami áigumuša birra, ja maid dat mihtida.	Sáhkada danen oahppij mij le gæhttjalimijn ájggomussan, ja majt da mihttiji.
Muital ohppiide ahte áigumuššan lea atnit bohtosiid oaidnin dihtii man muttus sii leat, nu ahte sáhtát sin veahkehit ovddasguvlui.	Subtsasta oahppijda gæhttjalimij båhtusij ulmmen le oadtjot diehtet man rájen li oahppamin, ja dån dajnas máhtá sijáv vijddábut viehkedit.
Muhtin ohppiide soaitá geahččalanvuohki leat amas.	Muhtem oahppijda le gæhttjalimij hábme ihkap amás.
Ráhkkanahte danne ohppiide dasa mii sis lea vuordimis, nu ahte sáhttet dovdat oadjebasvuođa.	Gárveda dajnas oahppijt dasi mij le vuordon, nav vaj sij máhtti dåbddåt jasskavuodav.
Muital ohppiide mo galget vástidit iešguđet bargamušaid, maid galget dahkat jus eai ádde muhtin bargamuša, ja man guhkes áigi lea geahččaleapmái.	Subtsasta oahppijda gåktu galggi vásstedit duov dáv dahkamustjerdajt, majt galggi dahkat jus e dahkamusáv dádjada, ja man mælggadav gæhttjalibme vihpá.
Ráhkkanahte ohppiid dasa ahte sáhttet oažžut bargamušaid maid eai nákce vástidit.	Gárveda oahppijt oattjotjit dahkamusájt majt e vásstedit rijba.
Ane áinnas daid ovdamearkkaid mat leat Oahpahusdirektoráhta neahttasiidduin.	Vatte buojkulvisdahkamusájt ma gávnnuji Åhpadusdirektoráhta næhttabielen.
Atte máhcahemiid ja rávvagiid mo joatkit Árvvoštallama sáhttá atnit ohppiide máhcahemiide, mat muitalit sidjiide barggu dahje olahusa kvalitehta birra, ja rávvagiid mo sáhttet čeahpput.	Vatte diedojt ruopptot ja rádijt vijddábut oahppamij Árvustallama máhtti aneduvvat vattátjit oahppijda diedojt ruopptot ma subtsasti bargo kvalitehta birra jali gåktu rijbbi, ja rádijt gåktu sij máhtti ietjasa buoredit.
Birgenčilgehusat ja dieđut geahččalemiid bargamušaid birra, sáhttet dutnje muitalit mas du oahppit barget bures, ja mas fertejit eanet bargat. Dáid dieđuid sáhtát laktit dasa maid juo dieđát ohppiid birra.	Rijbadimtsuojggidusá ja diehto gæhttjalime dahkamusáj birra máhtti dunji vaddet oahppijdat vidjurij birra ja majt Aktisasjbarggo åhpadiddjeguojmij vuodulasj tjehpudagáj birra
Vuođđogálggat lohkamis ja rehkenastimis leat integrerejuvvon buot fágaid gealbomihtuin.	Vuodotjehpudagá låhkåmin ja riekknimin li juohkka fágaj máhtudakulmij avtastahtedum.
Vaikke gálggat fágain bohtet máŋgga láhkai ovdan, de leat bohtosat guoskevaččat buot oahpaheddjiide eai ge dušše oahpaheddjiide dárogielas ja matematihkas.	Juska tjehpudagá li iesj geŋga fágajn moatten láhkáj åvddånbuvtedum, de båhtusa li guoskavattja gájkka åhpadiddjijda ja ij dåssju dárogiela / sámegiela ja matemátihka åhpadiddjijda.
Nannen dihtii vuođđogálggaid visot fágain, de lea ávkkálaš ahte oahpaheaddjijoavku daid cehkiin mat čađahit geahččalemiid, ovttas analyserejit ja digaštallet geahččalemiid bohtosiid.	Juohkka fágaj vuodo tjehpudagáj nannimij, le ávkálasj jut åhpadiddjeguojme daj jahkedásijn ma gæhttjalimijt tjadádi, aktan liehket gæhttjalimij båhtusijt analyserimin ja dágástallamin.
Go ovttas čoahkkáigeassá geahččaleami bohtosiid, de sáhttá oahpaheaddjijoavku oaidnit mas oahppit bures birgejit, ja mainna	Gå båhtusij birra gæhttjalimijs aktisattjat ságastaláduvvá, máhtti åhpadiddje guojme oadtjot diehtet majna oahppe buoragit rijbbi,
iešguđet fágain fertejit bargat eanet.	ja majna sij vierttiji ienebut barggat duon dán fágan.
Háleš bargoskihpáriiddátguin	Ságastalá barggoguojmijnat
• Oaidnit go bohtosiin minstariid dahje sojuid ?	• Máhttet gus gåvådisáv ja viggamusájt båhtusijs vuojnnet ?
• Leat go mis eará dieđut mat nannejit dahje láivudit bohtosiid ?	• Le gus miján diedo ma båhtusijt duodasti jali e duodasta ?
• Digaštallet mo áigubehtet čuovvolit daid ohppiid geat leat olu vulobealde dahje olu bajábealde gaskameari.	• Dágástallit gåktu sihtabihtit dajt oahppijt tjuovvolit gudi li nievrebun jali buorebun gasskamieres.
• Maid dahket du bargoskihpárat go galget ohppiideaset čuovvolit ?	• Majt dahki duv barggoguojme gå galggi ietjasa oahppijt tjuovvolit ?
Eanet dieđuid árvvoštallama ja geahččalemiid birra oainnát dás www.udir.no	Ienep diedojt árvustallama ja gæhttjalimij birra gávna næhttabielen www.udir.no