sfs_veiledning_12_undervisningsopplegg-sennagress.html.xml

Udir.no - Gámasuoinnit	Udir.no - Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá: Suojne
Ceahkki: 5.-7. jahkeceahkki Fáddá: árbevirolaš barggut	Dásse: 5.-7. jahkedásse
Álggahus	Álgadus
Dát oahpahusláhču lea ovdamearka dasa movt sáhttá bargat 5.- 7. jahkecehkiin.	Dát åhpadimgárvvidus le buojkulvis gåktu barggat 5.-7. jahkedásijn.
Gelbbolašvuođamihttomearit sáhttet konkretiserejuvvot oahppanulbmilin, mat leat ceahkkin barggus joksat gelbbolašvuođamihttomeriid.	Máhtudakmihto máhtti vuojnnuj boahtet åhpadusmihtojn, ma li lávke gåktu jåksåt máhtudakmihtojt.
Oahpahusláhču čájeha heivvolaš bargovugiid, movt vuođđogálggaid ovttastahttit bargui ja movt oahpaheaddji heiveha oahpahusa ohppiide ja movt árvvoštallá sin dađistaga.	Åhpadimgárvvidus vuoset muhtem barggamvuogijt, gåktu vuodotjehpudagá åvtåstuhteduvvi ja gåktu åhpadiddje hiebat åhpadusáv oahppij milta ja sijáv bargadahttijn árvustallá.
Mearkkaš ahte okta oahpahusláhču ii álo govčča olles gelbbolašvuođamihttomeari.	Mierkki åhpadimgárvvidus ij álu gåbtjå ålles máhtudakmihtov.
Dát ovdamearka čájeha movt oahppit ohppet atnit sánit ja doahpagiid go suinniid čuhppet ja dikšot daid.	Dát buojkulvis vuoset gåktu oahppe oahppi bágojt ja moallánagájt adnet gå suojnniji.
Dát láhču sáhttá adnot inspirašuvdnan ja mállen eará doaimmaide nugo oaggumii, guliid dikšumii, oapmedállodollui ja fanassnihkkemii ja nu ain.	Gárvvidus máhttá aneduvvat arvusmahttemin ja hábmen ietjá dåjmajda duola dagu guollim, gárvedimen guolijt, båndorsijdan ja vanntsabiggimin jnv..
Máhttoloktema ML06 gelbbolašvuođamihttomearit	Máhtudakmihto 7. jahkedáse maŋŋela
Gelbbolašvuođamihttomearit 7. jahkeceahki maŋŋel Árbevirolaš máhttu Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
geavahit árbevirolaš bargguide čadnon sániid ja doahpagiid ja ságastallat mii birgejupmi lea	adnet bágojt ja moallánagájt ma gulluji árbbedábálasj bargojda ja ságastallat mij bierggim le
Eará relevánta gelbbolašvuođamihttomearit, 7. jahkeceahki maŋŋel Čálalaš gulahallan (sámegielfágas) Oahpahusa mihtomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Tjálálasj guládallam (sámegielfágan)
ovdánahttit iežas čállosa jurdagis gárvves buvttan, ja árvvoštallat teavstta ovdáneami responssa vuođul	åvddånahttet ietjas tjállusav ájádusás gárves buktagin, ja árvustallat tevsta åvddånimev respånsa milta
geavahit heivvolaš gálduid ja diehtogirjjiid barggadettiin teavsttaiguin	adnet hiebalgis gáldojt ja diehtogirjijt tevstaj bargadijn
geavahit digitála reaidduid čállinproseassas ja interaktiivateavsttaid buvttadeamis	adnet digitála ræjdojt tjállemprosessan ja interaktijvatevstaj buvtadimen
árvvoštallat iežas ja earáid teavsttaid	árvustallat ietjas ja iehtjádij tevstajt
Njálmmálaš gulahallan (sámegielfágas) Oahpahusa mihtomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Njálmálasj guládallam (sámegielfágan)
ovdandivvut fágaáššiid njálmmálaččat veahkkeneavvuiguin dahje haga	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
geavahit dihtomielalaččat sámegielsániid ja dajaldagaid	adnet diedulattjat sámegielbágojt ja moallánahkkojt
Luonddufága Olmmoš luonddus Oahpahusa mihtomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
plánet ja searvat luondduriggodagaid ávkkástallamis, muitalit šáljaid birra maid ávkkástallojit ja ságastallat manne ávdnasiid čoaggin dahpahuvva luonddu fenomenaid mielde	gárvedit ja oassálasstet luonndoresursajt, subtsastit tjerdaj birra ávkeduvvi ja ságastallat manen tjuohppamájgge le dáhpádusáj vuoksjuj luondon
Duodji ja designa Atnuduodji ja designa Oahpahusa mihtomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
viežžat ávdnasiid ja daid dikšut duddjonávdnasiin ja árvvoštallat váikkuhusaid ceavzilis ovdánahttimii, birrasa ja árvolassáneami ektui	åhtsåt ábnnasijt ja gárvedit dájt duodjemateriállan ja ájádallat vájkkudusájt guoddelis åvddånimev, birrusijt ja árvvoháhkuhibme
Oahppanulbmilat	Åhpadusmihttomiere
Gelbbolašvuođamihttomearit leat konkretiserejuvvon oahppanulbmiliin, ja oahppanulbmilat leat ceahkkin dasa ahte joksat gelbbolašvuođamihttomeriid.	Máhtudakmihto båhti vuojnnuj åhpadusmihttomierijn, ja åhpadusmihttomiere le lávkke gåktu jåksåt máhtudakmihtojt.
Oahppi galgá máhttit - geavahit sániid maid lea oahppan - govaid vuođul ságastallat fáttá birra - muitalit fáddá birra - vástidit fáddá birra gažaldagaid - jearahit gažaldagaid fáddá birra - čállit govaide teavstta fáddá birra	tevstajt gåvåjda tjállet tiemá birra
Vuođđogálggat	Vuodotjehpudagá
Máhttit lohkat: Oahppit lohket fáddá birra teavsttaid.	Máhttet låhkåt: Oahppe tiemá birra tevstajt låhki
Máhttit njálmmálaččat ovdanbuktit: Oahppit geavahit sánit ja cealkagiid mat gullet árbevirolaš bargguide relevánta oktavuođain, ja ahte sii geardduhit, ságastallet ja čoahkkáigesset fáttá.	Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet: Oahppe adni bágojt ja moallánagájt ma gulluji árbbedábálasj bargojda hiebalgis vidjurijn, ja mujttali, ságasti ja tjoahkkájgiessi tiemáv.
Máhttit čálalaččat ovdanbuktit: Oahppit čállet fáktadieđuid fáddá birra ja čállet teavsttaid govaide.	Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet: Oahppe diedojt tiemá birra tjálesti ja tevstajt gåvåjda tjálli.
Máhttit digitála reaidduid geavahit: Oahppit čállet čállinprográmmii ja geavahit digitála govvenapparáhta.	Máhttet digitála ræjdojt adnet: Oahppe tjállemprográmman tjálli ja digitála kámeráv adni.
Ráhkkaneapmi	Gárvedibme
Oahpaheaddji lohká ođđa sánit ja cealkagiid / dadjanmálliid suidnema birra.	Åhpadiddje tjadát muhtem ådå bágojt ja moallánagájt suojnnima birra.
Ođđa sániid sáhttá máŋgga ládje oahpahit, nugo ovdamearkka dihte go geavaha govva- ja sátnelotto ja sátnebiŋgo jna..	Álgget ådå moallánagáj máhttá dagáduvvat moatte láhkáj, duola dagu gåvvå- ja báhkolottov ja báhkobiŋguv jnv adnet.
Evttohusaid movt oahppit sáhttet oahppat ođđa sániid, geahča sátneoahpama birra artihkkala og oahppanstrategiijaid birra artihkkala eŋgelasgiela oahppoplána bagadeamis.	Gåktu oahppe máhtti ådå bágojt oahppat, gehtja artihkal báhkooahppama birra ja artihkal oahppamstrátegijaj birra bagádallamin ieŋŋilsa oahppamplánan.
Oahpaheaddji sáhttá jitnosit lohkat teavstta gámasuinniid birra ohppiide, ja sii de hupmet ovttas sisdoalu, sániid ja doahpagiid birra.	Åhpadiddje máhttá tjavgga låhkåt tevstav suojnij birra oahppijda gudi ságasti aktan sisano, bágoj ja moallánagáj birra. Åhpadiddje ja oahppe gatjádi tevsta birra, ja oahppe vásstedi. Oahppe ietja tiemá birra tevstajt låhki.
Geahča ahte teavsttain leat iešguđet dássi das man váddásat leat.	Gehtja vaj tevstajn li moattelágásj gássjelisvuodadáse.
Okta resursaolmmoš sáhttá boahtit ja muitalit movt suidnet gámasuinniid ja movt daid dikšu.	Resurssaulmusj máhttá boahtet ja subtsastit gåktu suojnijt suoddat ja gárvedit dajt.
Oahppit jearahallet dán olbmo.	Oahppe ságájdahtti suv.
Heive bures ja lea ávkin jus resursaolmmoš lea mielde čađat dán proseassas.	Hiehpá buoragit ja le ávkálasj resurssaulmusj maŋen le ålles prosessa tjadá.
Oahppit gávdnet iešguđet šlájaid suinniin govaid interneahtas ja/dahje girjjis mas leat šattuid govat ja čállet daid birra.	Oahppe gávnni gåvåjt moattelágásj suojnijs nehtan ja / jali sjaddogirjijn ja tjálli daj birra.
Oahppit gehččet filmma Med sennagress i støvlene.	Oahppe gæhttji filmav Med sennagress i støvlene.
Bargun maŋŋel filmma sáhttá leat ahte oahppit ságastallet filmma sisdoalu birra, ja muitalit man birra dát lea.	Loahppabarggon ságasti oahppe filma sisano birra, ja mujttali sisanov.
Ovdalgihtii lea oahpaheaddji ohcan reaidduid maid dárbbašit olgodoaimmaide.	Åhpadiddje åhtså ájge bále vædtsagijt majda le dárbbo ålggodåjmajn.
Oahppit ja/dahje oahpaheaddji govve dan botta go oahppit barget olgun.	Oahppe ja / jali åhpadidddje gåvvi madin oahppe ålggon barggi.
Govat galget geavahuvvot bargguide	Gåvå galggi loahppabargon aneduvvat.
Oahpahusdoaimmat	Oahppamdåjma
1.	1. Suojn nit
Suidnet (Čuohppat suinniid) Olles proseassas lea dehálaš ahte oahpaheaddji geavaha rievttes namahusaid reaidduin, buktagiin ja proseassain.	Ålles prosessa tjadá le ájnas åhpadiddje adná riekta nammadusájt vædtsagijn, buvtagijn ja prosessajn.
Oahppit maid galget dáid doahpagiid geavahit go barget.	Oahppe galggi aj adnet dájt bágojt bargadahttijn.
Oahpaheaddji muitala gos sáhttá gávdnat gámasuinniid.	Åhpadiddje subtsas gånnå gávnnat suojnijt.
Gámasuidnensajis čájeha oahpaheaddji iešguđetge sorttaid ja čájeha ja čilge movt suidnet galgá.	Suojnnesajen vuoset åhpadiddje iesjguhtik tjerdajt ja vuoset ja tjielggi gåktu suojnijt.
Oahpaheaddji hušku suinniid ja ráhkada bonjaldagaid / čanada.	Åhpadiddje gånsijn suojnijt suoddá ja tsábmá dajt.
Ja barggadettiin muitaluvvo ja čilgejuvvo ohppiide mii geavvá, ja movt galgá dahkkot.	Bargadahttijn tjielggi ja subtsas oahppijda mij dáhpáduvvá, ja gåktu dagáduvvá.
Maŋŋel besset oahppit ieža geahččalit.	Maññela oadtjo oahppe ietja gæhttjalit.
Go oahppit leat geargan suinniid čuohppame ja bonjaldagaid ráhkadeame, de oahpaheaddji čájeha ja muitala movt šluvgá suinniid.	Gå oahppe li gærggam suoddat ja tsábmet, vuoset ja subtsas åhpadiddje gåktu bilkkit suojnijt.
Go dán leat bargan, de fertejit heŋget daid goikat.	Gå oahppe li suojnijt bilkkim, de tjadni dajt aktan guokta ja guokta, gatsosti dajt ja de vierttiji da gåjkkåt.
Go gámasuoinnit leat goikan, de oahpaheaddji čájeha movt gámasuinniid bilgáda.	Suojnijt aj dåhkkiji vierradit, de sjaddi jårbbis viera.
Maŋŋel besset oahppit ieža geahččalit bilgádit suinniid.	Oahppe oadtju ietja gæhttjalit vierradit..
Dan botta go oahppit barget praktihkalaš bargguid, vázzá oahpaheaddji birra ja hupma ohppiiguin barggu birra maid barget, vai oahppit ožžot hárjáneami doahpagiid atnit ja muitalit bargguid birra.	Madin oahppe barggi, de åhpadiddje vádtsá iesjgeñga oahppe milta ja ságas majt sij dahki nav vaj oahppe hárjjáni moallánagájt adnet ja nammadit dåjmajt.
Oahppit humadit gaskaneaset barggadettiin, ja movttiidahttojuvvojit jearahit guhtet guoimmiset barggu birra ja vástidit.	Oahppe ságasti guhtik guojmijnisá madin barggi, ja hasoduvvi nubbe nubbáj biedjat gatjávisájt majt sij vásstedi bargadahttijn.
2.	2.
Maŋŋel bargu skuvllas Go oahppit galget čállit govaide, dat sáhttá dahkkot máŋgga ládje.	Gå oahppe galggi tjállet gåvåjda, máhttá dát dagáduvvat moatte láhkáj.
Oahppit barget iehčanassii, guovttis ja guovttis dahje joavkkuin.	Oahppe aktu barggi, guovtes ja guovtes jali juohkusijn.
Oahppit válljejit movt sii áigot gieđahallat ja ovdanbuktit sisdoalu.	Oahppe válljiji gåktu sij sihti gárvedit ja åvddånbuktet ståffav.
Sii geavahit govaid maid oahpaheaddji dahje oahppit leat govven.	Sij adni gåvåjt majt sij jali åhpadiddje le válldám.
Oahppit sárgot proseassa ja čállet govaide teavstta.	Oahppe tjuorggi prosessav ja tevstajt gåvåjda tjálli.
Dán sáhttet njálmmálaččat ovdanbuktit luohkkái.	Dáv máhtti sij åvddånbuktet njálmálattjat klássa åvdån.
Jus oahppit háliidit ráhkadit digitála historjjá, de sáhttet govat skánnejuvvot ja biddjojit ovdanbuktinprográmmii.	Jus oahppe sihti dahkat digitála subttsasav, máhtti gåvå skánniduvvat ja vuorkkiduvvat åvddånbuktemprográmmaj.
Eambbo bargobihtát ohppiide: - Sii ráhkadit seaidneáviissa mas lea teaksta govain.	Ienep barggobuojkulvisá oahppijda:
- Sii ráhkadit digitála muitalusa mas geavahit ovdanbuktinprográmma.	Sij dahki digitála subttsasav gånnå åvddånbuktemprográmmav adni.
Sii válljejit govaid, čállet teavsttaid govaide, bidjet govaid dasa ja lohket teavstta daidda.	Gåvåjt válljiji, tevstajt gåvåjda tjálli, vuorkkiji gåvåjt ja låhki sisi tevstajt dajda.
Dán sáhttet loahpas čájehit stuora šearbmas earáide luohkás.	Dát máhttá maŋutjissaj vuoseduvvat stuorsjerman dåjda iehtjádijda klássan.
- Sii ráhkadit govvaovdanbuktima gos geavahit ovdanbuktinprográmma.	Sij dahki gåvvåvuosádusáv gånnå vuosádusprográmmav adni.
- Sii ráhkadit girjji báberhámis dahje dihtoris ja bidjet govaid ja čállet teavstta daidda.	Sij dahki girjev páhppárij jali pc ’ aj, ja biedji gåvåjt ja tevstajt dajda tjálli.
Heivehuvvon oahpahus	Hiebadum åhpadus
Oahppit sáhttet čállit dušše sáni ja cealkagiid govaide dahje juo guhkebuš teavstta.	Oahppe máhtti tjállet jur ájnegis bágojt ja gárgadisájt gåvåjda jali guhkep tevstajt.
Bargohivvodat ja leaktu sáhttá leat iešguđet ládje.	Man ålov guhtik barggá ja man ruvva soajttá årrot moattelágásj.
Soames oahppit sáhttet bidjat váldodeattu bargobihtáid njálmmálaččat ovdanbuktit.	Muhtem oahppe máhtti dættov biedjat ietjas bargov njálmálattjat åvddånbuktet.
Gáiddusoahpahus	Guhkásåhpadibme
Dás lea erenoamáš dehálaš gulaskuddat dán ahte leat go ohppiin soames sin lagasbirrasis geainna sáhttet ságastallat fáttá birra dahje gean sáhttet jearahallat.	Dánna le sierraláhkáj ájnas gullat jus oahppen le nágin ietjas lahkusin gejna sij máhtti ságastit tiemá birra, jali gejt sij máhtti ságájdahttet.
Dát oahpahusláhču sáhttá čadnot hospiteren oahpahussii.	Dát åhpadimgárvvidus máhttá tjanáduvvat hospiterimåhpadussaj.
Hospiterenoahpahus lea dat áigodat go oahppi geas lea gáiddusoahpahus sámegiela fágas, hospitere dan skuvllas gos gáiddusoahpahus oahpahuvvo.	Hospiterimåhpadus le dat gávdda gånnå oahppijn gænna li guhkásåhpadime sámegielfágan, hospiteriji skåvlån gåsstå oadtju guhkásåhpadimev.
Lea dábálaš ahte buohkat dahje oahppijoavkkut geat čuvvot gáiddusoahpahusa, bohtet oktanis hospiterenoahpahussii.	Dábálsj le divna jali juohkusa oahppijs gudi tjuovvu guhkásåhpadimev, båhti avta bále hospiterimåhpadussaj.
Hospiterenáigodagas leat oahppit mielde dain bargguin ja govvejit.	Hospiterimåhpadusá nalluj oassálassti oahppe barggoprosessan ja gåvviji.
Maŋŋebárgu / loahppa bargu sáhttá dahkat go oahpaheaddji ja oahppi deaivvadeaba fas neahta bokte.	Loahppabarggo máhttá dagáduvvat maŋŋela gå oahppe ja åhpadiddje vas æjvvali nehtan.
Geahpedit gulahallama oahpaheaddji ja oahppi gaskkas lea ovdamunnin ahte dokumeanttat juogaduvvojit oktasaš digitála fierpmádagas.	Giehpedittjat guládallamav åhpadiddje ja oahppe gasskan le ávkken dokumentajt juohket åhpadusvuodon.
Árvvoštallan	Árvustallam
Oahppit ožžot dađistaga bagadallama čálidettiin, ja oahppanulbmilat leat vuolggasadjin bagadeapmái.	Oahppe oadtju avtatrájes árvustallamav tjáledahttijn, ja árvustallamij le åhpadusmihttomiere vuodon.
Lea dehálaš ahte oahpaheaddji deattuha teavsttas dán mii lea positiivvalaš, vai oahppit besset dainna viidáseappot bargat.	Ájnas le åhpadiddje låggŋi åvddån mij le vuogas tevstan, ja nanni dav.
Go dasa bidjá deattu, de oahppit doalahit dán fáddái ja teaksta heive bures govvii dahje govaide.	Dahkkir vuogas merka máhtti liehket jus oahppe tjuovvu tiemáv jali tæksta buoragit gåvvåj jali gåvåjda hiehpá.
Sáhttá leat ahte oahppi lea čeahppi guhkes cealkagiid čállit, čeahppi mearkkaid bidjat nugo čuoggá ja jearaldatmearka ja čállá stuora ovdabustáva mearkkaid maŋŋel.	Máhttá liehket oahppe le tjiehppe tjálátjjit guhka gárgadisájt, le váttuk mujttet merkajt dagu tjuogga ja gatjálvismærkka ja tjállá stuorbokstávajn daj merkaj maŋŋela.
Oahpaheaddji addá ruovttoluottadieđu movt maid sáhttá buoridit teavstta.	Åhpadiddje diedet majt oahppe máhttá dahkat vaj buoret tevstav.
Oahpaheaddji sáhttá movttiidahttit oahppit čállit dainna go addá konkrehtalaš ruovttoluottadieđuid das maid sii hálddašit ja mainna berrejit bargat eambbo.	Åhpadiddje alot oahppijt tjálátjit gå konkrehtalasj diedojt vaddá majt sij máhtti ja majna sij vierttiji åvddålijguovlluj barggat ja makkir vuogijn.
Oahppit árvvoštallet iežaset ja guhtet guoimmiset Lassin oahpaheaddji dađistaga- árvvoštallamii sáhttet oahppit árvvoštallat iežaset ja guhtet guoimmiset.	Oahppe ietjasa ja guhtik guojmesa árvustalli
Skovvi, [ovdanbuktin] sáhttá adnot sihke iežas árvvoštallat, guhtet guoimmiset bargguid árvvoštallamii ja oahpaheaddji ruovttoluottadieđiheapmái.	Duodden árvustallamij bargadahttijn åhpadiddjes máhtti oahppe ietjasa ja guhtik guojmesa árvustallat
Iežas árvvoštallamii ovdamearka	Iesjárvustallambuojkulvisá
Sánit ja dajaldagat	Bágo ja moallánagá
Mun ipmirdan sáni go gulan dahje logan dan	Dádjadav bágov gå guláv jali lågåv dav
Mun máhtán čilget sáni mearkkašumi	Máhtáv tjielggit mij la bágo sisadno
Mun máhtán geavahit sáni cealkagis	Máhtáv bágov gárgadisán adnet
Čuohppat gámasuinniid (suidnet)	suojnijt suoddat.
Bonjaldagaid ráhkadit	suojnijt tsábbmet.
Šluvgit gámasuinniid	suojnijt bilkkit.
Bilgádit gámasuinniid	suojnijt vierradit.
Oahppanulbmilat	Åhpadusmihttomiere
Dán in máhte nohkka bures	Dáv iv nuoges buoragit máhte
Dán máhtán	Dáv máhtáv
Dán máhtán hui bures	Dáv máhtáv huj buoragijt
Mun máhtán atnit ođđa sánit.	Máhtáv ådå bágojt adnet.
Mun máhtán ságastallat gámasuinniid birra go geahčan govaid.	Máhtáv ságastit suojnij birra gå gåvåjt vuojnáv.
Mun máhtán muitalit gámasuidnenbarggu birra.	Máhtáv subtsastit suojnnima birra.
Mun máhtán vástidit gámasuidnema birra gžaldagaid.	Máhtáv vásstedit gatjálvisájt suojnij birra.
Mun máhtán jearrat gážaldagai gámasuidnema birra.	Máhtáv gatjádallat suojnij birra.
Mun máhtán čállit teavstta govaide mat čájehit suidnen barggu.	Máhtáv tjállet tevstajt gåvåjda ma vuosedi suojnnimav.
Dávvisámegillii	Nuorttasámegiellaj
2. deaddileapmi.	Oarjjelsámegiellaj
Kárášjohka: Davvi Girji.	Julevsámegiellaj:
1. geardde almmuhuvvon: Kárášjohka: Davvi media, 1989.	Gøran Andersen: Láttakjáhke ja biernnajáhke, Báhko 2005
Lullisámegillii	Dárogiellaj
Dárogillii	Filmma: