sfs_veiledning_15_undervisningsopplegg-begreper-som-br.html.xml

Udir.no - Doahpagat boazodoalus Udir.no - Moallánagá ma boatsojæládusán aneduvvi Doahpagat boazodoalus Moallánagá ma boatsojæládusán aneduvvi Ceahkki: 8.-10. jahkeceahkki Fáddá: Doahpagat boazodoalus Áigemearri: 6 diimmu skuvllas ja ovtta beaivvi oahppomátki gárdái Ájgge: guhtta tijma skåvlån ja akta biejvve gárden Álggahus Álgadus Oahpaheaddji gávdná dás ovdamearkkaid mo sáhttá láhčit oahpahusa vai ollášuhttá 10. jahkeceahkki gelbbolašvuođamihttomeriid. Dánna åhpadiddje gávnná buojkulvisájt gåktu sån máhttá hiebadit åhpadusáv nav vaj oahppe jåksi 10. jahkedáse máhtudakmihtojt. Dás čájehuvvo movt gelbbolašvuođamihttomeriid sáhttá konkretiseret oahppanulbmilin, mat leat ceahkkin barggus joksat gelbbolašvuođamihttomeriid. Dán åhpadimgárvvidusán vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, ma li lávke máhtudakmihtojt jåksåt. Oahpahuslážus leat heivvolaš bargovuogit, movt vuođđogálggaid integreret ja movt oahpaheaddji sáhttá oahpahusa heivehit juohke ovttaskas oahppái. Åhpadimgárvvidusán le muhtem barggamvuoge, gåktu vuodotjehpudagá åvtåstuhteduvvi ja gåktu åhpadiddje hiebat åhpadusáv oahppijda ja sijájt bargadahttijn árvustallá. Dát oahpahusláhču lea ovdamearkan movt oahppit sáhttet bargat vai ohppet doahpagiid mat adnojit boazodoalus. Dát åhpadimgárvvidus le buojkulvis gåktu oahppe máhtti barggat åhpatjit moallánagájt ma li boatsojæládusán. Seammá málle sáhttá heivehit eará fáttáide go bargá árbevirolaš máhtuin, ovdamearkka dihte guolástemiin ja eanandoaluin. Sæmmi láhkáj le máhttelis hiebadit dáv gárvvidusáv ietjá tiemájda gå barggá árbbediedoj, duola dagu guollim ja ednambarggo. Máhttoloktema ML06 gelbbolašvuođamihttomearit Máhtudakmihto ML06-S an Gelbbolašvuođamihttomearit 10. jahkeceahki maŋŋel Árbevirolaš máhttu Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Máhtudakmihto 10. jahkedáse maŋŋela geavahit sániid, doahpagiid ja dadjanvugiid mat gusket lundui. adnet bágojt, moallánagájt ja moalgedimvuogijt ma guosski luonnduj Čálalaš gulahallan Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ovdanbuktit dárkilit ja geavahit girjás ja máŋggabealat sátneriggodaga iešguđetlágan teavsttain moalgget dárkkelit ja tjielggasit ja adnet målsudahkes báhkoboanndudagáv duon dán tevstan Eará relevánta gelbbolašvuođamihttomearit 10. jahkeceahki maŋŋel Njálmmálaš gulahallan Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Ietjá guoskavasj máhtudakmihto 10. jahkedáse maŋŋela čađahit eaŋkilis logaldallamiid, ovdanbuktimiid, muitaleaddji lohkamiid, rollaneavttašemiid ja dramatiserema, heivehuvvon iešguđetlágan vuostáiváldiide. jådedit tjåhkanimijt ja dágástallamijt ja refererit dajs, åvddånbuktet vuojnojt ja árvustallat mij le ássjásasj argumentasjåvnnå Oahppanulbmilat Åhpadusmihttomiere Gelbbolašvuođamihttomearit leat konkretiserejuvvon oahppanulbmiliidda, mat leat ceahkkin barggus joksat gelbbolašvuođamihttomeriid. Máhtudakmihto båhti vuojnnuj åhpadusmihttomierijn, ma li lávke gåktu jåksåt máhtudakmihtojt. Go fádda lea boazodoallu, galget oahppit máhttit - Geavahit sámegieldoahpagiid go hupmet bohcco ja boazodoalu birra - Geavahit sámegieldoahpagiid go čállet bohcco ja boazodoalu birra adnet hiebalgis, sáme moallánagájt gå boahttsu ja boatsojæládusá birra ságasti Vuođđogálggat Vuodotjehpudagá Máhttit lohkat: Oahppit lohket fágateavstta boazodoalu birra girjjiin ja interneahtas, ja lohket sin iežaset teavsttaid Máhttit njálmmálaččat ovdanbuktit: Oahppit gullet ja geavahit doahpagiid skuvllas ja gárddis. Máhttet låhkåt: Oahppe låhki fáhkatevstajt boahttsuj ja boatsojæládusá birra girjijn ja internehtan, ja låhki ietjasa tevstajt. Sii humadit ealáhusa olbmuiguin. Ságasti ulmutjij æládusán. Sii ovdanbuktet joavkku barggu skuvllas sihke guđet guimmiidasaset ja váhnemiidda. Åvddånbukti juohkusa bargov skåvlån sige guhtik guojmmásisá ja æjgádijda. Máhttit rehkenastit: Go oahppit leat gárddis, sáhttet rehkenastit sullii galle bohcco ain hávil bidjet gárdái, gallii girdnejit ja man ollu miesit leat ain hávil. Máhttet rieknit: Gå oahppe li gárden, galggi merusti sulli galla boahttsu åvtå bále gárddáj luojteduvvi, galli viedtji trøaj ja galla miese li danna åvtå bále. Jos gárddis lea almmolaš boazolohkan de heive dan čuovvut ja oahppat movt ja manin dat dáhpáhuvvá. Jus la almulasj boatsojlåhkåm, hiehpá tjuovvot dav ja oahppat gåktu ja manen dát tjadáduvvá. Máhttit digitála reaidduid geavahit: Oahppit čállet dihtoriin, bidjat digitála govaid / filmma bargobihtáid ektui. Máhttet digitála vædtsagijt adnet: Oahppe tjálli dáhtámásjijnajn ja vuorkkiji digitála gåvåjt ja / jali filmajt bargon. Ráhkkaneapmi Gárvedime Barggu váldoulbmil lea viiddidit ohppiid sátneriggodaga mii guoská boazodollui. Oajvveulmme dájna bargujn le oahppe oahppi ådå moallánagájt ma boatsojæládussaj gulluji, vaj sij stuoredi ietjasa báhkoboanndudagáv. Go oahppit galget oahppat doahpagiid, de fertejit guldalit, oaidnit, ipmirdit, dadjat ja geavahit doahpaga máŋgga oktavuođain, sihke njálmmálaččat ja čálalaččat. Gå oahppe galggi oahppat ådå moallánagájt, vierttiji gulldalit, gæhttjat, dádjadit, javllat ja adnet moallánagáv moaddalágásj dilijn, sige njálmálattjat ja tjálálattjat. Go oahppit barget doahpagiiguin, de heive geavahit DHO- skovi go oahpaheaddji kártet maid oahppit máhttet boazodoalu birra, makkár doahpagiid sii máhttet ja maid háliidit oahppat. Dánna hiehpá adnet DHO-sjiemáv gå åhpadiddje galggá guoradallat majt oahppe boatsojæládusás diehti, makkir moallánagájt dåbddi ja majt sihti diehtet. Go oahppit leat bargamin fáttá doahpagiiguin sáhttet sii geavahit vuoruhanskovi. Gå oahppe barggi moallánagáj tiemán, máhtti adnet nannimtjállagav Heivvolaš doahpagat sáhttet leat doahpagat dáid birra / dáidda gullevaččat Hiebalgis moallánagá máhtti liehket moallánagá dáj birra boazodoallu boatsojæládus bohcco guolga oaivvis ja gorudis boahttsu guolgabájnno oajven ja gårodin bohcco ahki boahttsu áldar bohcco čoarvvit boahttsu tjoarve čoarvenamahusat tjårvij hábme váris- ja njiŋŋelasboazu årek ja vátjav bohccobealljemearkat boatsojmerka bohccobealljemearka sánit ruovddegieja boahttsun Oahpaheaddji čilge Åhpadiddje tjielggi Oanehaččat movt mearkun čađahuvvo gåktu mærkkom dáhpáduvvá Bealljemearkkaid dábáleamos namahusaid dábálasj ruovddegiejaj namájt Oaivi ja goruda guolgaivnniid namahusaid nammadusájt guolggabájno oajven ja gårodin Varris ja njiŋŋálas agi mielde nammadusájt åres ja niŋŋelis boahttsu áldara milta Čoarvvi namahusaid mielde tjoarvvenammadusájt Oahpaheaddji ferte ovdalgihtii ohcat dieđuid orohaga birra gosa oahppit leat mannamin. Åhpadiddje viertti åvdutjis gávnnat diedojt bájke birra majt oahppe galggá guossidit. Oahpaheaddji rávve gos ja geas fidnejit dieđuid maid leat ohcamin, ovdamearkka dihte neahttačujuhusaide, girjegálduide ja resursaolbmuide boazodoalus. Åhpadiddje viertti bagádit gånnå diedojt gávnni, duola dagu girjjenamájt ja næhttaadressajt, ja gejt le mávsulasj guládallat, duola dagu muhtemijt boatsojæládusán. Oahppandoaimmaide Oahppamdåjma Oahppan galgá dáhpáhuvvat sihke skuvllas ja gardde luhtte. Oahppam galggá dáhpáduvvat sige skåvlån ja gárden. Oahppit barget joavkkuin. Oahppe barggi juohkusijn. Joavkkut sáhttet bargat dán seamma, dahje válljet dahje oažžut fáttá juohke joavku. Divna juohkusa máhtti barggat sæmmi bargujn, jali válljiji vaj oadtju juollodum guhtik tiemáv. Joavkobargu lea ohppiide sosiála hárjehallan, ja sii ožžot vejolašvuođa geavahit doahpagiid maid ohppet, go ságastallet. Juogosbarggo vaddá oahppijda sosiála hárjjidusav, ja oadtju máhttelisvuodav moallánagájt adnet majt oahppi gå guládalli nubbe nuppijn. Joavkkut čohkkejit sin fáttá birra dieđuid lagamus siiddas. Juohkusa gávnni diedojt ietjasa tiemá birra lagámus sijdan. Sii fitnet gárdde luhtte, čuvvot maid sii barget, noterejit, sárgot ja govvejit. Manádi gárden, tjuovvu bargov, tjálli, tjuorggi ja gåvviji. Sii jearahallet boazodolliid ja eará resursaolbmuid. Gatjádalli ælloniehkijs ja ietjá resurssaulmutjijs. Sii berrejit ráhkkanan ovdalgihtii maid áigot jearrat sis. Sij vierttiji gárvedam majt galggi gatjádit. Dása sáhttá geavahit DHO- skovi dieđuid. Dánna máhtti adnet tjuokkajt DHO-sjiemás. Oahppit hárjánit geavahit doahpagiid go humadit ealáhusa olbmuiguin. Oahppe hárjjáni moallánagájt adnet gå ságasti ulmutjij æládusán. Oahppit lohket fáttá birra girjjiin ja interneahtas. Oahppe låhki tiemá birra girjijn ja internehtan. Loahpas bidjet buot joavkkuid čállosiid ja govaid oktii fáddábargun, dahje buot bidjo seaidneáviisan. Joavkkut ovdanbuktet iežaset barggu. Skåvlån tjállá juohkka juogos diedoj milta majt sij li gárden tjoahkkim, jali divna dagáduvvi tiebmáavijssan sæjnnáj. Ovdamearkkat bargguide Juohkusa bukti åvddån ietjasa bargov. Joavku A – miessemearkun: Movt čađahuvvo mearkun ? Gåktu tjadáduvvá jali dagáduvvá mærkkom ? Gárddis galget oahppit čohket dieđuid movt miessemearkun dáhpáhuvvá das rájes go buktet bohccuid gárdái gitta go luitet daid. Gárden galggi oahppe tjoahkkit diedojt gåktu miessemærkkom dáhpáduvvá, dat rájes gå boahttsuv viedtji gárddáj gitta luojtti dav gárdes vas. Sii sáhttet áinnas jearahallat, govvedit ja sárgut dan birra. Sij máhtti gatjádit, gåvvit ja tjuorggat. Skuvllas galget oahppit čállit, sárgut ja čájehit govaid bokte movt miessemearkun dáhpáhuvvá das rájes go bohccuid buktet gárdái gitta go luitet daid. Skåvlån galggi oahppe tjállet, tjuorggat ja vuosedit gåvå viehkken, gåktu mærkkom dáhpáduvvá dat rájes gå boahttsu viehtjaduvvá gárddáj desik boahttsu luojteduvvi gárdes vas. Oahppit geavahit diehtomielalaččat sámegiel nama ¨husaid. Sáme moallánagájt diedulattjat adni. Joavku Á – bealljemearkkat: Garddis galget oahppit čohkket siidda boazodoallobearrašiid bealljemearkkaid. Gárden galggi oahppe tjoahkkit boatsojmerkajt ma gulluji sijda ælloniehkijda ja sijá fámiljajda. Oahppit galget sárgut sin mearkkaid ja čállit guđe mearkka guhtege eaiggáda. Sij galggi tjuorggat sijáj merkajt ja tjállet makkir mærkká gullu gesi. Oahppit jearahallet bealljemearkkaid sániid, omd. mii lea hoaŋka, bihttá / ceahkkes / biehkki, rastá / gaskat / náhppa jna.. Oahppe gatjádi ruovddegiejaj namájt, duola dagu sliebttje, sliebttjeoanádis, biehkke, tsiehkes, skivnnje, tjuollda jnv.. Govve áinnas mearkkaid. Sij gåvviji merkajt. Skuvllas galget oahppit čállit, sárgut ja čájehit govaid bokte boazodoallobearrašiid bealljemearkkaid. Skåvlån galggi oahppe tjállet, tjuorggat ja vuosedit gåvå viehkken boatsojmerkajt ma gulluji bájke ælloniehkijda ja sijáj fámiljajda. Sii galget čilget sániiguin juohke mearkka ja geavahehket diehtomiela ¨laččat sámegielnamahusaid. Tjielggiji juohkka merkav bágoj ja adni sáme nammadusájt diedulattjat. Joavku B – Oaivvi ja goruda guolgaivnnit: Gárddis galget oahppit jearahit, sárgut ja govvet bohcco oaivvi ja goruda guolgaivnniid. Gárden galggi oahppe gatjádit, tjuorggat ja gåvvit guolggabájnojt boahttsu oajven ja gårodin. Gorut guolgaivdni sáhttá leat muzet, čuoivvat, jievja, gabba, guvgesmuzet jna.. Guolggabájnno gårådin máhttá liehket giebak, tjuorggat, bejuk / vielguk, sliegŋá jnv.. Ovdamearkkat oaivvi guolgaivdnái: čáhppesnjunni, gabbaoaivi, girjeoaivi, gálbbenjunni, gáidánjunni. Tjáhppisnjunnje, gabbaoajvve, gárjek, tjuosek jnv. en Skuvllas galget oahppit čállit, sárgut ja čájehit govaid bokte bohcco oaivvi ja goruda guolgaivnniid. Skåvlån galggi oahppe tjállet, tjuorggat, ja vuosedit gåvå viehkken guolggabájno boahttsu oajven ja gårådin. Ja sii galget geavahit dihtomiela ¨laččat sámegielnamahusaid. Sij galggi sáme nammadusájt diedulattjat adnet gå tjielggiji. Joavku C – Varris ja njiŋŋálas agi mielde Juo gos D – Årega ja niŋŋelisboahttsu áldarij milta Gárddis galget oahppit jearahit, sárgut ja govvet sihke varris ja njiŋŋálas bohccuid sámegielnamahusaid agi birra. Gárden galggi oahppe gatjádit, tjuorggat ja gåvvit åregijt ja niŋŋelisboahttsujt duon dán álldarin. Sii galget geavahit daid gullevaš doahpagiid go jearahallet. Galggi adnet sáme nammadusájt gatjálvisájn. miessi, čearpmat, vuonjal, varit, vuobis / vuorsu, sarvvis, áldu, rotnu Buojkulvisá hiebalgis bágo, miesse, tjermak, vuonjal, årek, vuobes, sarves, álldo, rådno, gåddudis, gásjek, nammaláhppe jnv.. Skuvllas galget oahppit čállit / čilget, sárgut ja čájehit govaid bokte varris ja njiŋŋálas bohccuid sámegielnamahusaid agi mielde. Skåvlån galggi oahppe tjállet, tjuorggat ja vuosedit gåvå viehkken nammadusájt årek ja niŋŋelisboahttsuj álldara milta. Sii galget geavahit dihtomiela ¨laččat sámegielnamahusaid. Sij galggi diedulattjat sáme nammadusájt adnet. Ovdamearkkat sániin leat nugo buikosággi, nulpu, nálat, sággi / sággečoarvi, geardočoarvi jna.. Juo gos E – Tjoarve, majt vuosedi Skuvllas galget oahppit čállit / čilget, sárgut ja čájehit govaid bokte bohccuid čoarvenamahusaid. Gárden galggi oahppe gatjádit, tjuorggat ja gåvvit tjårvijt ja boahttsujt tjårvij. Suu galget geavahit dihtomiela ¨laččat sámegielnamahusaid. Sij galggi sámegielnammadusájt gatjálvisájn adnet. Heivehuvvon oahpahus Buojkulvisá hiebalgis bágo le nulppo, nalak jnv.. Lea vejolaš heivehallat bargguid nu ahte eai gáibit seamma ollu, ja sihke hivvodaga ja man guhka ádjána bargguin sáhttá maid heivehit. Skåvlån galggi oahppe tjállet, tjielggit, tjuorggat ja vuosedit gåvå viehkken duojt dájt nammadusájt tjårvijn ja boahttsujn moattelágásj tjårvij. Dán heiveha ovttaskas ohppiid mielde. Sij galggi sáme nammadusájt diedulattjat adnet. Gáiddusoahpahus Oahppe máhtti Loahppabarggu sáhttá dahkat go oahppi ja oahpaheaddji fas deaivvadeaba neahtas. tjoahkkit sijá tjálálasj bargojt girjátjij majt divna oahppe oadtju Árvvoštallan lågådallat oahppeguojmijda Prošeaktabarggu árvvoštallanskovvi adnet gåvvåvuosádusáv Čálalašbarggu árvvoštallan dáhkat vuosádusáv diedulasj gálbaj Čállinprošeavtta árvvoštallanskovvi tjielggit ietjá oahppijda majt sij juohkusijn li oahppam stasjåvnåjn Njálmmálaš gáldut - Jearahallat boazodolliid - Jearahallat eará olbmuid geat dovdet ealáhusa drámá baktu buktet åvddån bargojt Kárášjohka: Davvi Girji OS. Hiebadum åhpadus EIRA, NILS ISAK 1984: Boazobargi giella. Dánna le sadje moattelágásj gássjelisvuodajda dahkamusájda, sige man ållo ja man ruvva mahttá hiebaduvvat. Guovdageaidnu: Sámi instituhtta. Galla moallánagá ja man gássjela li, hiebaduvvá juohkka aktaj. Guovdageaidnu: DAT Guhkásåhpadibme KÅVEN, BRITA - JERNSLETTEN, JOHAN - NORDAL, INGRID - EIRA, JOHN HENRIK - SOLBAKK, AAGE 1995: Sámi – dáru sátnegirji. Dát åhpadimgárvvidus ja tiebmá hiehpá buoragijt guhkásåhpadime hospiterimgávddaj. Samisk-norsk ordbok. Dábálasj le divna oahppe gudi tjuovvu guhkásåhpadimev båhti sæmmi bále hospiterimij. Kárášjohka: Davvi Girji o.s.. Hospiterimbåttå oassálassti oahppe dåjmajn gárden, ságasti ulmutjij æládusán ja gåvviji. DAVVI GIRJI OS. 2008 (2000): Stor Norsk-samisk ordbok. Loappabarggo máhttá dagáduvvat maŋŋela gå åhpadiddje ja oahppe vas æjvvali nehtan. Dáru – sámi sátnegirji. Árvustallam 2. Opplag. Njálmálasj gáldo [Kárásjohka:] Davvi Girji os. Iehtjáda gudi dåbddi ællobargov DANELL, ÖJE - GAARE, ELDAR - NIEMINEN, MAURI - WARENBERG, KRISTINA 1997: Boazoguohtoneatnamiid šattut. ANTA PIRAK: Jåhtte sáme viessom, Blaasvær forlag1993 ja jiednagirjje 2010 Oslo: Landbruksforlaget Næhttabiele Neahttasiiddut Interneahtas gávdnat dieđuid iešguđet siidduin. Internehtan gávnnap diedojt duon dán bielen. Dáppe gávnnat maid boazomearkkaid: http://www.reindrift.no/index.gan?id=300&subid=0 www.ealat.org www.bamma.no Dánna aj gávna boatsojmerkajt: http://www.reindrift.no/index.gan?id=300&subid=0 www.bamma.no