sfs_veiledning_17_undervisningsopplegg-kaseri.html.xml

Udir.no - Hearvasáhka Udir.no - Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá: Kåserija Hearvasáhka Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá: Kåserija Ceahkki: Jo1 - studerenráhkkanahtti oahppoprográmma ja Jo2 - fidnofágalaš oahppoprográmma Fáddá: šáŋrat Áigi: njealji ja guđa diimmu gaskka Dásse: Jo1– oahppogárvedime åhpadusprográmma ja Jo2 – viddnofágalasj åhpadusprográmma Álggahus Álgadus Oahpaheaddji gávdná ovdamearkkaid dasa movt son sáhttá láhčit oahpahusa vai oahppit jokset Jo1 studerenráhkkanahtti oahppoprográmma ja Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmaid gelbbolašvuođamihttomeriid. Åhpadiddje åhtså muhtem buojkulvisájt gåktu sån máhttá hiebadit åhpadusáv nav vaj oahppe jåksi Jo1 – oahppogárvedime åhpadusprográmma ja Jo2 – viddnofágalasj åhpadusprográmma máhtudakmihtojt. Dás čájehuvvo movt gelbbolašvuođamihttomearit sáhttet konkretiserejuvvot oahppanulbmilin, mat leat ceahkkin barggus olahit gelbbolašvuođamihttomeriid. Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, ma li lávke máhtudakmihtojt jåvsåtjit. Oahpahusláhču čájeha heivvolaš bargovugiid, movt vuođđogálggaid ovttastahttá bargui ja movt oahpaheaddji heiveha oahpahusa ohppiide ja árvvoštallá sin dađistaga. Åhpadimgárvvidus vuoset muhtem barggamvuogijt, gåktu vuodotjehpudagá åvtåstuhteduvvi ja gåktu åhpadiddje hiebat åhpadusáv oahppijda ja sijáv bargadahttijn árvustallá. Oahppit galget maid árvvoštallat iežaset ja guhtet guoimmiset bargguid. Oahppe galggi aj ietjasa ja guhtik guojmesa bargov árvustallat. Fuomáš ahte dát oahpahusláhču ii govčča olles vuosttaš gelbbolašvuođamihttomeari. Mujte dát åhpadimgárvvidus ij ållåsit gåbtjå vuostasj máhtudakmihtov. Šáŋŋer mii dás deattuhuvvo, lea hearvasáhka. Sjáŋŋar mij dánna le dættodum le kåserija. Máhttoloktema ML06 gelbbolašvuođamihttomearit Máhtudakmihto ML06-S an Gelbbolašvuođamihttomearit Jo 1 studerenráhkkanahtti - ja Jo 2-fidnofágalaš oahppoprográmma maŋŋel Čálalaš gulahallan Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Máhtudakmihto Jo1 – oahppogárvedime åhpadusprográmma ja Jo2 – viddnofágalasj åhpadusprográmma maŋŋela. lohkat teavsttaid ja ságastallat earáiguin dan birra maid lea lohkan Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet čállit hutkkálaš teavsttaid iešguđetlágan šáŋrain låhkåt tevstajt ja ságastallat iehtjádij dan birra majt le låhkåm geavahit girjás máŋggabealat gielalaš váikkuhangaskaomiid iežas čállimis, sihke čáppagirjjálašvuođas ja áššeprosas* adnet målsudahkes gielalasj vájkkudimnævojt ietjas tjállemin, sige tjáppagirjálasjvuodan ja ássjeprosan* * gelbbolašvuođamihttomearri ii guoskka ohppiide geat čuvvot fidnofágalaš oahppoprográmmaid * Dát máhtudakmihtto ij guoska oahppijt viddnofágalasj åhpadusprográmman. Oahppanulbmilat Åhpadusmihttomiere Oahppanulbmilat leat ceahkkin barggus joksat gelbbolašvuođamihttomeriid. Åhpadusmihttomiere le lávkke máhtudakmihtojt jåvsåtjit. Oahppi galgá máhttit - ságastallat earáiguin mii hearvasáhka lea ja mii hearvasága sisdoallu lea - válddahallat hearvasáhka-šáŋŋera dovdomearkkaid - čállit hearvasága - árvvoštallat iežas teavstta ja buoridit dan ságastit iehtjádij mij kåserija le ja mij kåserija sisadno le Vuođđogálggat Vuodotjehpudagá Máhttit lohkat: máhttá geavahit ávkkálaš lohkanstrategiijaid Máhttit njálmmálaččat ovdanbuktit: Oahppit servet digaštallamiidda, guldalit earáid oaiviliid ja ovdanbuktet iežaset oaiviliid. Máhttet låhkåt: Oahppe adni ávkálasj låhkåmstrátegijajt. Máhttit čálalaččat ovdanbuktit: Oahppit ovdanbuktet iežaset fuomášumiid, jurdagiid ja oaiviliid čállima bokte. Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet: Oahppe oassálassti dágástallamijn, gulldali iehtjádij vuojnojt ja bukti åvddån iehtjasij vuojnojt. Máhttit geavahit digitála reaidduid: Oahppit geavahit kritihkalaččat iešguđetlágan elektrovnnalaš gálduid. Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet: Oahppe bukti åvddån ájádusájt ja vuojnojt majt tjállema tjadá li gávnnam Máhttit rehkenastit: Ii leat dán barggus guovddážis. Máhttet digitála ræjdojt adnet: Oahppe lájttalisát adni duov dáv elektronalasj gáldov. Ráhkkaneapmi Gárvedime Oahpaheaddji lea ovdalgihtii válljen hearvasága mii heive luohká oktasaš bargui. Åhpadiddje le åvdåtjis válljim kåserijav mij hiehpá aktisasj barggon klássan. Oahppit ožžot dán hearvasága juogo elektrovnnalaččat dahje báberhámis. Oahppe oadtju dáv kåserijav juogedum elektronalattjat jali páhppára nanna. Oahppit lohket dán jávohaga dahje jitnosit ovttas luohkás. Oahppe låhki dav sjávot aktu allasisá jali tjavgga aktan klássan. Oahpaheaddji sáhttá lohkat hearvasága jitnosit, dahje oahppit guldalit jietnabáddemiid. Åhpadiddje máhttá låhkåt kåserijav tjavgga, jali oahppe máhtti jiednabáddimav gulldalit. Oahpaheaddji čilge, ja oahppit ságastallet mii dat lea mii lea hearvasága dovdomearka. Åhpadiddje tjielggi, ja oahppe ságasti mij dåbddomerkaj kåserijav. Deattut erenoamážit ironiija. Dættoda sierraláhkáj delbastimev. Čále áinnas dovdomearkkaid listun távvalii. Dåhkki tjállet dåbddomerkajt lisstaj táblon. Oahppit sáhttet maid ieža čálistit dovdomearkkaid. Oahppe máhtti aj ietja dåbddomerkajt tjállet. Oahpaheaddji dahje oahppit válljejit fátta hearvasáhkii man oahppit galget čállit. Åhpadiddje jali oahppe válljiji tiemáv kåserijaj majt oahppe galggi tjállet. Oahppandoaimmat Oahppamdåjma Oahppit lohket jávohaga, ovdamearkka dihte Koseriija- ja dan fuolkehámit: Sátneduddjon ja sátnestoahkan, (I boka Sátneduojit s. 9-13). Oahppe sjávot låhki, duola degu Koseriija- ja dan fuolkehámit: Sátneduddjon ja sátnestoahkan, (I boka Sátneduojit s. 9-13) Ovdal go oahppit čálligohtet, de čállá oahpaheaddji távvalii muhtin sániid / doahpagiid teavsttas man oahppit galget lohkat. Åvddål gå oahppe låhkkåji, tjállá åhpadiddje táblluj muhtem bágojt / moallánagájt, tevstas majt oahppe galggi låhkåt. Go oahppit leat lohkan hearvasága ja jurddašallan dan birra maid leat lohkan, de vástidit dáidda gažaldagaide: Gå oahppe li kåserijav låhkåm ja ájádallam majt li låhkåm, de dájt gatjálvisájt vásstedi: Gii čállá/hupmá ? Gut tjállá/ságas ? Man birra čállá / hupmá sáddejeaddji ? Man birra ráddje tjállá/ságas ? sisdoallu sisadno Geasa čállá/hupmá ? Gesi tjáleduvvá/ságastuvvá ? vuostáiváldi vuosstájvállde Gos dahje mas čállá / hupmá ? Gånnå ráddje tjállá/ságas ? Goas sáddejeaddji čállá / hupmá ? Goassa ráddje tjállá/ságas ? áigi ájgge Movt sáddejeaddji čállá / hupmá ? Gåktu ráddje tjállá/ságas ? váikkuhangaskaoamit vájkkudimnævo Manne sáddejeaddji čállá / hupmá ? Manen ráddje tjállá/ságas ? ulbmil ulmme Ohppiin lea oktasaš ságastallan hearvasága birra man álggahit vástádusaid vuođul. Oahppe ságasti aktan kåserija birra, vásstádusájt vuodon adni. Ságastallet ironiija birra. Ságasti delbastime birra. Oahppit čállet oanehis čoahkkáigeasu hearvaságas ja hupmet ovttas maid sii leat válljen. Oahppe ånigis tjoahkkájgessusav kåserijas tjálli, ja ságasti aktan majt li tjuolldám. Oahppit čállet ieža hearvasága. Oahppe ietja kåserijav tjálli. Muhtin oahppit sáhttet válljet oktasaš fáttá ja čállit searválaga hearvasága. Muhtem oahppe máhtti aktisasj tiemáv válljit ja aktisasj kåserijav juohkusbarggon tjállet. Buohkat bidjet hearvaságaid oktasaš elektrovnnalaš vuorkái go gerget. Divna vuorkkiji kåserijajt aktisasj elektråvnålasj vuorkkáj gå li gærggam. Oahppit sáhttet lohkat guhtet guoimmiset hearvaságaid, dahje sáhttet lohkat jitnosit guhtet guimmiidasaset. Oahppe máhtti guhtik guojmesa kåserijajt låhkåt, jali máhtti tjavgga låhkåt guhtik guojmmásij. Oahpaheaddji lohká hearvaságaid ja addá ohppiide dieđuid mat ovddidit oahppi oahppama. Åhpadiddje låhkå kåserijajt ja oahppijda oahppamåvdedim diedádusájt vaddá. Heivehuvvon oahpahus Gut tjállá/ságas ? ráddje Oahppit geat eai nákce ieža lohkat hearvasága, sáhttet baicca guldalit lohkkojuvvon hearvasága. Oahppe gudi e ietja buvte kåserijav låhkåt, máhtti farra låhkåmav gulldalit. Lea maid vejolaš čállit čoavddasániid dan sadjái go čoahkkáigeasu. Tjoahkkájgessusa sadjáj le máhttelis tjállet tjåvdabágojt. Hearvaságat maid oahppit čállet, sáhttet leat iešguđetláganat sihke guhkkodaga ja váddodaga dáfus. Kåserija majt oahppe tjálli, máhtti liehket iesjgudiláhkáj sige guhkudáhka ja masjvalisvuohta. Muhtin sáhttá lohkat hearvaságaid jitnosit earáide geat dušše guldalit. Muhtema máhtti ietjasa kåserijajt tjavgga låhkåt iehtjádijda gudi jur gulldali. Muhtimat sáhttet lohkat máŋgga eará mieldeoahppi hearvaságaid ja atnit daid veahkkin iežaset čállimis. Muhtema máhtti låhkåt måtij oahppeguojmij kåserijajs ja dajt arvusmahttemin ietjasa tjállemin adnet. Go oahppit barget joavkkus, de sáhttet addit nuppiide jurdagiid ja veahkehit guhtet guoimmiset. Gå oahppe juohkusijn barggi, máhtti sij huomáhahttet ja arvusmahttet nubbe nuppev. Muhtimiidda lea geahppaseabbu álgit go leat ovttas earáiguin, ja teavstta hábmet searválaga sáhttá addit čállinmovtta. Muhtemijda le álkkebu álgget gå li iehtjádij aktan, ja tækstadahkam aktan máhttá viehkedit sijáv ávvuadallat tjállet. Evttohusat mat bohtet, sáhttet leat sihke miellagiddevaččat ja suohttasat. Oajvvádusá ma badjáni, máhtti liehket sige miellagiddis ja suohttasa. Go máŋggas geain leat iešguđet dáiddut ja attáladagat barget veahkkálaga, de sáhttá šaddat buorre boađus ovttasbarggus. Gå moattes moaddalágásj fámoj ja vaddásij oassálassti, máhttá dat aktisasj barggo buorre sjaddat. Oahppit sáhttet ollu oahppat nubbi nuppis. Oahppe máhtti ålov nubbe nuppes oahppat. Gáiddusoahpahus Guhkásåhpadibme Dát oahpahusláhču heive bures gáiddusoahpahussii go sáhttá čađahit doaimmaid sullii seammaládje go dábálaš oahpahusas. Dát åhpadimgárvvidus hiehpá buoragit guhkásåhpadibmen, dan diehti gå le máhttelis tjadádit dåjmajt vargga sæmmi láhkáj gå dábálasj åhpadimen. Árvvoštallan Árvustallam Dađistaga-árvvoštallan Dán oahpahuslážus sáhttá oahpaheaddji oahppanulbmiliid árvvoštallama vuolggasadjin, ja čujuhit dasa go addá ohppiide ruovttoluotta dieđu. Dán åhpadimgárvvidusán máhttá åhpadiddje adnet sjáŋŋarlistav vuodon árvustallamin, ja dasi vuosedit gå oahppijt diededit. Oahppoulbmilit oahppit galget dovdat. Sæmmi le åhpadusmihttimierijn majt oahppe galggi dåbddåt. Lassin oahpaheaddji dađistaga-árvvoštallamii, sáhttet oahppit árvvoštallat iežaset ja guhtet guoimmiset Oahppit sáhttet oažžut njálmmálaš árvvoštallama čállinproseassa áiggi, ja čálalaš árvvoštallama gárvves hearvaságas. Oahppe máhtti tjállemprosessan bargadahttijn njálmálattjat árvustalladuvvat ja gå gærggi kåserijajn tjálálasj diededimev. Lea dehálaš addit responssa mii veahkeha ohppiid fágalaččat ovdánit. Le ájnas diededit dan láhkáj mij viehket oahppijt fágalattjat åvddånit. Sii galget oažžut positiivvalaš dieđu dan birra maid hálddašit. Sij vierttiji positijvalattjat diededuvvat majt sij bukti. Deattut erenoamážit šáŋŋerspesifihkka dovdomearkkaid. Dættoda sierraláhkáj sjáŋŋarspesifihkka dåbddåmerkajt. Oahppit fertejit oažžut dieđu dan birra mainna galget bargat, ja movt galget bargat Oahppe hæhttuji diededuvvat majna galggi barggat, ja gåktu dav galggi barggat. Dá leat ovdamearkkat maid sáhttá guorahallat: Nákce go oahppi geasuhit lohkki ? Nagát gus oahppe låhkkev giddit ? Lea go giella njálmmálaš ? Le giella njálmálasj ? Lea go guoimmuheaddji hearvasáhka ? Hávskkudahttá gus kåserija ? Geavaha go oahppi ironiija ? Adná gus oahppe dielbev ? Fille go son lohkki jorggu čuoččuhusaiguin ? Loaggá gus sån låhkkev jali gulldalidjev tjuolo tjuottjodusáj ? Mii lea ágga dasa go vástádus ovtta dahje eanet gažaldahkii šaddá juo ? Mij la sivva dasi jus vásstádus avtan jali ienebun dájda gatjálvisájda sjaddá le ? Mii teavsttas váikkuha dasa ? Majt dát tækstaj vájkkot ? Mii lea ágga dasa go vástádus ovtta dahje eanet gažaldagaid šaddá ii ? Mij la sivva dasi jus vásstádus avtan jali ienebun dájda gatjálvisájda sjaddá ij la ? Maid sáhttet oahppit bargat buoridan dihte hearvasága ? Majt oahppe máhtti divvot vaj kåserija bárrán ? Dás vuollelis lea skovvi man oahpaheaddji sáhttá geavahit. Vuollelin tjuovvu sjiebmá majt åhpadiddje máhhtá adnet. Dat heive maid dalle go oahppit galget iežaset ja guhtet guoimmiset árvvoštallat. Hiehpá aj gå oahppe galggi ietjasa ja guhtik guojmesa árvustallat. Oahppanulbmilat Åhpadusmihttomiere Oalle bures Dáv iv máhte nuoges buoragit veahaš Dáv máhtáv Čilget makkár dovdomearkkat njálmmálaš šáŋras leat Dáv máhtáv huj buoragit Čilget mii ákkastallan lea ságastit mij kåserija le ja kåserija sisanov Ságastallat earáiguin dán fáttá birra tjielggit dåbddåmerkajt kåseri sjáŋŋarin Čállit hearvasága mas lea girjás ja njálmmálaš giella, ja lea soma guldaleaddji / lohkki mielas tjállet kåserijav Geavahit ironiija, ja váikkuhangaskaomiid mat galget geasuhit lohkki / guldaleaddji duohkot deike. ietjas tevstav árvustallat ja buoredit dav Oahpaheaddji árvvoštallá ohppiid vástádusaid. Ietjá sjiemá ma hiehpi: Eará skovit mat heivejit: Árvvoštallanskovvi: Prošeaktabargu- čálalaš bargu š Árvustallmsjiebmá 1 Prosjæktabarggo – tjálálasj barggo Girjjit Girje Kárášjohka: NRK Sámi Radio / ČálliidLágádus KURT TORE ANDERSEN: Sjá ŋŋ ar låhkåmgirjje, GASKI, HARALD 2006: Iešguđet ge čálushámit - esseija, koseriija, petit paper ja artihkal. HARALD GASKI; Sáme tjálle, Tjálliij Lágádus 2007