sfs_veiledning_24_undervisningsopplegg-samiske-eventyr-og.html.xml

Udir.no - Sámi máidnasat ja eamiálbmogiid máidnasat Udir.no - Sáme dålusj subttsasa ja álggoálmmugij subttsasa Sámi máidnasat ja eamiálbmogiid máidnasat Sáme dålusj subttsasa ja álggoálmmugij subttsasa Ceahkki: Jo3 – studerenráhkkanahtti oahppoprográmma ja lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii – fidnofágalaš oahppoprográmmaide Fáddá: sámi máinnasteapmi ja eará eamiálbmogiid máinnasteapmi Áigi: gaskal gávcci ja logi oahpahusdiimmu Dásse: Jo3 - oahppogárvedime åhpadusprográmma ja lasádusá dábálasj oahppomáhtudahkaj - viddnofágalasj åhpadusprográmma Álggahus Álgadus Dát oahpahusláhču lea ovdamearkan dasa movt oahppit sáhttet bargat joksat namuhuvvon gelbbolašvuođamihttomeriid. Dát åhpadimgárvvidus le buojkulvis gåktu oahppe máhtti barggat jåvsåtjit máhtudakmihtojt ma li nammadum vuollelin. Dás čájehuvvo movt gelbbolašvuođamihttomeriid sáhttá konkretiseret oahppanulbmilin, mat leat ceahkkin barggus joksat gelbbolašvuođamihttomeriid. Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto båhti vuojnnuj åhpadusmihttomierijn, ma li lávke gåktu jåksåt máhtudakmihtojt. Oahpahusláhču čájeha heivvolaš bargovugiid, movt dáidda ovttastahttá vuođđogálggaid ja movt oahpaheaddji heiveha oahpahusa ohppiide ja sin árvvoštallá dađistaga. Åhpadimgárvvidus vuoset muhtem barggamvuogijt, gåktu vuodotjehpudagá åvtåstuhteduvvi ja gåktu åhpadiddje hiebat åhpadusáv oahppijda ja árvustallá sijájt bargadahttijn. Oahpahusláhču čájeha movt oahppit sáhttet buohtastahttit guovtti eámiálbmoga máinnastanvuogi. Le aj buojkulvisá gåktu oahppe ietjasa ja guhtik guojmesa árvustalli. Máhttoloktema ML06 gelbbolašvuođamihttomearit Åhpadimgárvvidus vuoset gåktu oahppe máhtti buohtastahttet guovte álggoálmmugij Gelbbolašvuođamihttomearit Jo2- studerenráhkkanahtti oahppoprográmma maŋŋel, ja lasáhusa oppalaš studerengelbbolašvuhtii- fidnofágalaš oahppoprográmma maŋŋel Árbevirolaš máhttu Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Máhtudakmihto Jo2 - oahppogárvedime åhpadusprográmma ja lasádusá dábálasj oahppomáhtudahkaj - viddnofágalasj åhpadusprográmma maŋŋela selvehit sámi máinnasteami tjielggit sáme subtsastallamdábev muitalit muitalusaid geavahettiin sámi máinnasteami elemeanttaid subttsasijt subtsastallat gånnå adná elementajt sáme subtsastallamdábes buohtastahttit sámi máidnasiid eará eamiálbmogiid ja eará kultuvrraid máidnasiiguin buohtastahttet sáme subttsasijt ietjá álggoálmmugij ja ietjá kultuvraj subttsasij Oahppanulbmilat Åhpadusmihttomiere Gelbbolašvuođamihttomearit leat konkretiserejuvvon oahppanulbmilin, mat leat ceahkkin barggus joksat gelbbolašvuođamihttomeriid. Máhtudakmihto båhti vuojnnuj åhpadusmihttomierijn, ma li lávke jåvsåtjit máhtudakmihtojt. Oahppi galgá máhttit Oahppe galggá máhttet selvehit sámi máinnasteami / muitaleami iešvuođaid subtsastit sáme subtsastallamvuoge birra čilget guovddáš doahpagiid mat gullet sámi máinnastanárbevirrui tjielggit guovdásj moallánagájt ma sáme subtsastallamvuohkáj gulluji bájuhit / muitalit máidnasa mas leat sámi iešvuođat mujttalit dålusj subttsasav mij la sierralágásj sáme čállit muitalusa mii lea sámi vuohkái tjállet subtsasav mij la sáme vuohkáj gávdnat sullásašvuođaid / erohusaid sami máidnasis ja inuihtta máidnasis åhtsåt gåktu sáme dålusj subtsas ja inuihta dålusj subtsas libá muodogattja ja gåktu æbá la Vuođđogálggat Vuodotjehpudagá Máhttit lohkat: Oahppi galgá lohkat iešguđetlágan máidnasiid, muitalusaid, diiddaid ja eará lohkanbihtáid mat gullet fáddái. Máhttet låhkåt: Oahppe låhki duov dáv dålusj subtsasav, giehtov, dijdav ja ietjá tevstajt ma tiebmáj gulluji. Sii lohket guokte maidnasa maid galget buohtastahttit. Sij låhki guokta subtsasa majt galggi buohtastahttet. Máhttit njálmmálaččat ovdanbuktit: Oahppit galget njálmmálaččat ovdanbuktit máidnasa. Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet: Oahppe subttsasav njálmálattjat åvddånbukti. Máhttit čálalaččat ovdanbuktit: Oahppit galget čállit máidnasa, ja sii čállet iešvuođaid go buohtastahttet iešguđet kultuvrraid máidnasiid. Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet: Oahppe tjálli subtssasav, tjálli sierra dåbddåmerkajt gå buohtastahtti subtssasijt duot dát kultuvras. Máhttit geavahit digitála reaidduid: Oahppit čállet máidnasa dihtorii ja divodit iežaset čállosa maŋŋel go oahpaheaddji ja/dahje mieldeoahppit leat addán čálalaččat dieđu. Máhttet digitála ræjdojt adnet: Oahppe tjálli subttsasav dáhtámasjijnan ja divvu ietjasa tevstajt maŋŋela gå åhpadiddje ja / jali oahppeguojmme le tjálálattjet ja / jali njálmálattjat diededam. Sii galget ráhkadit skovi man mielde buohtastahttet iešguđet kultuvrraid máidnasiid. Sij máhtti sjiemáv dahkat gånnå buohtastahtti subttsasijt iesjgeŋga kultuvras. Oahppandoaimmat Oahppamdåjma Oahpaheaddji álggaha fáttá árbevirolaš sámi máidnasa muitalemiin. Oahppit sáhttet maid guldalit báddejuvvon máidnasa. Åhpadiddje oahpásmahttá tiemáv subtsastit árbbedábálasj sáme dålusj subtssasav, jali dibdá oahppijt jiednabáttev gulldalit dakkir subtssasasijn. Oahppit ságastallet maid sii dihtet sámi máinnasteami iešvuođaid birra. Oahppe ságasti aktan majt sij diehti sierra dåbddåmerkaj birra sáme subtastallamvuogen. Oahpaheaddji čilge ahte sámegielas ii leat nu buorre earuhit namahusaid ja dárkilit meroštallat mii lea máinnas ja mii lea muitalus. Åhpadidddje tjielggi sáme árbbedáben ij álu le álkke sieradit nammadusájt ja snivva tjielggit mij la dålusj subtsas ja mij la subtsas / giehtto. Dasto oahpaheaddji logaldallá eamiálbmogiid girjjálašvuođas historjjálaš perspektiivvas. Maŋŋela subtsas åhpadiddje álggoálmmugij girjálasjvuoda birra histåvrålasj perspektijvan. Oahppit gehččet ovtta dahje eanet filmmaid. Oahppe gæhttji avtav jali moadda filma. Lea vejolaš luoikkahit DVD:id Sámedikki oahpponevvohagas, Guovdageainnus. Máhttelis la DVDajt luojggat Sámedikke oahpponævvoguovdátjin Guovdagæjnon. Oahppit ságastallet filmmaid sisdoalu birra. Oahppe ságasti filmaj sisanoj birra. Gánda ja Golleloddi (DVD) Filmmabuojkulvisá: Máret áhkku muitala. (DVD) Subttsasa duot dát guovlos (DVD) Máret áhkku muitala muitalusa Heamturh eatnamistie, gaedtijste, Heamturt eatnam subttsasa duoppet dáppet, Máidnasat duoppil dáppil (DVD) Oahppit ságastallet makkár dovdomearkkat ja iešvuođat máidnasis leat, ja čállet oktasaš listtu mas namuhit dovdomearkkaid. Oahppe ságasti aktan makkir dåbddomerka li dålusj subtssasijn, ja tjálli aktisasj listav dåbddåmerkaj. Oahppit čállet dáid dovdomearkkaid vuođul ieža máidnasiid. Dåbddåmerka vuodon, tjálli oahppe ietja subtssasijt. Sii hárjehallet muitalit dáid máidnasiid ja muitalit nuppi oahppái, jovkui dahje olles luohkkái. Hárjjidalli subtsastit subtssasijt, ja oahppeguojmmáj, juohkusij jali ålles klássaj subtsasti. Oahppit guldalit guhtet guimmiideaset máidnasiid ja addet ruovttoluotta dieđu nuppiide das maid sii mearkkašedje máidnasis: Guđet dovdomearkkat ledje mielde máidnasis, ja guđiid elemeanttaid sii dovdet sámi máinnasteapmin. Oahppe gulldali guhtik guojmesa subtssasijt ja diededi makkir dåbddomerkajt ielvvin ja majt sáme subtsastallamvuoges dåbddin. Oahppit lohket sámi máidnasa ja inuihttamáidnasa ja buohtastahttet dáid. Oahppe låhki avtav sáme ja avtav inuihta dålusj subtssasav ja buohtastahtti dajt. Nisu guhte náitalii reahkain (inuihttalaš máinnas) Dålusj subtsas oajvvádusá Afruvvá (sámi máinnas) Niejdda guhti sjattaj gållegoallesen (samisk eventyr) bok Oahppit ráhkadit skovi man geavahit go buohtastahttet sámi máidnasiid eará eamiálbmogiid máidnasiiguin. Oahppe dahki sjiemáv majt sij adni gå buohtastahtti sáme dålusj subtssasijt ietjá álggoálmmukij subttsasij. Skovis galget golbma kolonna. Sjiemán la gålmmå gárggása. Gurut kolonnii čállet mii lea dábálaš sámi máidnasiin. Gåro gárggásij tjálli mij la sierralágásj sáme subtssasijn. Olgeš kolonnii čállet mii lea dábálaš dan árbevierus mainna áigot buohtastahttit. Oalges gárggásij tjálli sij mij la sierralágásj árbbedáben majna sij buohtastahtti. Gasku čállet dan mii lea oktasaš dán guovtti kultuvrras. Gasskogárggásij tjálli oahppe mij la sæmmilágásj dajn guovte kultuvrajn. Sáhttá ivnniin merket olgeš ja gurut kolonnain daid čuoggáid mat leat erenoamážat dán dihto kultuvrra muitalanárbevierus. Máhttá bájnojn mierkkit gåro ja oalges gárggásin dajt tjuokkajt ma li sierralágátja dajn guovte kultuvran. Seammaládje sáhttet buohtastahttit sámi máidnasa eará árbevieru máidnasiin. Sæmmiláhkáj máhtti oahppe buohtastahttet sáme dålusj subttsasav subttsasijn ietjá árbbedábes. Heivehuvvon oahpahus Hiebadum åhpadus Máidnasat maid oahppit galget lohkat sáhttet leat iešguđet guhkit ja iešguđet váddásat. Subtssasijt majt oahppe låhki, máhtti guhkebu ja oanebu, ja iesjgeñgalágásj gásjelisvuodaj. Muhtimat sáhttet leat oahppásat ja earát fas apmasat ohppiide. Muhtema li oahppijda oahpes ja iehtjáda vas ådå. Lea álkkit álggahit oahpes máidnasiin go amas máidnasiin dalle go oahppit galget máinnastit, buohtastahttit ja ieža čállit máidnasiid. Gå oahppe ietja galggi subtsastit, buohtastahttet ja tjállet subttsasijt le álkkebu vuodon válldet oahpes subttsasijt gå amás subttsasijt.. Muhtin oahppit čállet veahá sámi máinnasteami birra, earát čilgejit dárkilit iešvuođaid mat leat eanemus guovdilat. Muhtem oahppe subtsasti binnáv sáme subtsastallamvuoge birra, medin iehtjáda snivva tjielggiji ájnnasamos dåbddåmerkajt. Muhtin oahppit hutket máidnasa mii lea sihke sisdoalu ja hámi dáfus hui lahka muhtin máidnasa maid dovdet ovdalaččas dahje maid leat easka lohkan. Muhtem oahppe diktiji subtssasijt ma sisanojn ja ásadimijn li vargga sæmmi gå álggoversjåvnnå subttsasin majt sij åvtåtjis dåbddi, jali ahtjak li låhkåm. Earát fas luovvanit ovttaskas máidnasiin ja hutket áibbas ođđa máidnasa mii goitge heive šáŋŋerii ja sámi máinnastanárbevirrui. Iehtjáda vas luovviji ietjasa ájnegissubttsasijs, sjáŋŋara sisbielen tjálli ja sæmmi boahta aj sáme árbbedábij milta. Oahppit válljejit ieža geaiddai ja gallásii sii máinnasit máidnaseaset. Oahppe ietja válljiji gallásij ja gesi sihti subtssasav subtsastit. Muhtimiid mielas lea oadjebasamus muitalit dušše oahpaheaddjái dahje ovtta eará oahppái. Muhtema jálot subtsasti jur åhpadiddjáj jali oahppeguojmmáj. Earát liikojit go leat eambbo guldaleaddjit. Iehtjáda soapptsu gå le ienep gulldalidje. Muhtin oahppit muitalit máŋga máidnasa ja máŋgga eará eamiálbmoga máidnasa ja buohtastahttet eanet máidnasiid. Muhtem oahppe låhki ienep subttsasijt ja subtssasijt moattet álggoálmmugijs ja buohtastahtti dajt ietjá subttsasij. Lassin njálmmálaš máinnasteapmái, sáhttet muhtimat dramatiseret máidnasa. Duodden njálmálattjat subtsastit máhtti muhtema drámátiserit subtssasav. Gáiddusoahpahus Guhkásåhpadibme Dát oahpahusláhču heive bures gáiddusoahpahussii, go oahppit galget máinnastit, ságastallat máidnasiid birra ja buohtastahttit máidnasiid. Dát åhpadimgárvvidus hiehpá buoragit guhkásåhpadibmen danen gå oahppe galggi subtsastit, ságastit ja buohtastahttet subttsasijt. Oahpaheaddji šaddá guldaleaddjin, ságastallan- ja / dahje digaštallanguoibmin. Åhpadiddje sjaddá gulldalidje ja ságastallam- ja / jali dágástallamguojmme. Oahpaheaddji oažžu buori vejolašvuođa oahpahit ja diktit oahppi hárjehallat árbevirolaš doahpagiid ja sániid. Åhpadiddje oadtju buorre vejulasjvuodav åhpadit ja dibddet oahppev hárjjidallat árbbedábálasj bágojt ja moallánagájt. Árvvoštallan Árvustallam Dađistaga-árvvoštallan Oahpaheaddji addá ohppiide njálmmálaš ja/dahje čálalaš dađistaga-árvvoštallama. Mávsulasj le diededit oahppijda dan láhkáj sij diehti majna galggi barggat vaj ietjasa máhtudagájt åvdedi. Lea mávssolaš addit responssa ohppiide vai sii dihtet maid ja movt galget bargat vai ain ovdánit fáttás. Sij aj dárbahi bagádallamijt gåktu sij máhtti dav dahkat. Go oahppit čállet máidnasiid, de ožžot vuosttaš čállosii responssa. Gå oahppe subttsasijt tjálli, de vuostasj tjállusij oadtju diededimijt. Sii bohtet diehtit mii lea buorre, ja ožžot neavvagiid movt sáhttet ain bargat máidnasiin. Sij oadtju diehtet mij la buorre, ja bagádallamijt gåktu joarkket bargov subttsasijn. Vuođu váldibehtet dovdomearkalisttus. Vuoduj válldit listav dåbddåmerkaj. Maid lea oahppi váldán mielde ? Mii váilu ? Majt la oahppe maŋen válldám ja mij vájllu ? Ohpaheaddji sáhttá geavahit Árvvoštallanskovvi: Prošeaktabargu- njálmmálaš ovdanbuktin ja Árvvoštallanskovvi: Guhkesčálus árvvoštaladettiin. Åhpadiddje máhttá adnet Árvustallamsjiebmá: Prosjæktabarggo- njálmálasj åvddånbuktem ja Árvustallamsjiebmá: Guhkestjálos árvustallamin. Dát heivejit maid dalle go oahppit galget iežaset dahje guhtet guoimmiset árvvoštallat. Dá aj dåhkkiji gå oahppe galggi ietjasa jali guhtik guojmesa árvustallat. Iežasárvvoštallan dahje guhtet guoimmiset árvvoštallan Dá lea ovdamearka maid oahppit sáhttet geavahit go iežaset galget árvvoštallat, ja / dahje go galget addit dieđuid guhtet guoibmáseaset. Iesjárvustallam jali guhtik guojmesa árvustallam Dála le buojkulvis majt oahppe máhtti adnet gå galggi ietjasa árvustallat, ja / jali gå galggi diededimijt nubbe nubbáj vaddet. Sii árvvoštallet maid hálddašit ja maid sáhttet / berrejit bargat joksan dihte buoret gelbbolašvuođa. Sij árvustalli majt sij bukti ja majt máhtti / vierttiji dahkat jåvsåtjit alep máhtudagájt. Dahton: Biejvve: Oahppanulbmilat Åhpadusmihttomiere Dán in máhte doarvái bures Dáv ij riekta máhte Dán máhtán Dáv máhtáv Dán máhtán hui bures Dáv máhtáv huj buoragit selvehit sámi máinnasteami / muitaleami iešvuođaid sáme subtsastallamdábe birra subtsastit čilget guovddaš doahpagiid mat gullet sámi máinnastanárbevirrui tjielggit guovdásj moallánagájt ma sáme subtsastallamdáhpáj gulluji bájuhit / muitalit máidnasa mas leat sámi iešvuođat mujttalit subttsasav sáme vuogijn čállit máidnasa mii heive sámi máinnasin sierralágásj sáme subttsasav tjállet gávdnat sullásašvuođaid ja erohusaid sámi máidnasis ja inuihtta máidnasis guoradallat gåktu sáme ja inuihta subttsasa li muodulattja jali ælla Mearragátti muitalusat. S. 23-24. sierralágásj sáme subttsasav tjállet BULL, ELLA HOLM - BERGSLAND, KNUT 1993: Lohkede saemien. Kárášjohka: Davvi Girji o.s.., 2. utgave. Dájt dåhkki luojkkat Sámedikke oahpponævoguovdátjin, Kautokeino. Lohkanboddu 1 ja 2, Sara Margrethe Oskal muitala muitalusaid (VHS163 og 164) Heamturh eatnamistie, gaedtijste. Gánda ja Golleloddi (DVD. 97) Heamturt eatnam subttsasa duoppet dáppet. Njieljie åålmeg-heamturh. Máidnasat duoppil dáppil DVD. “ Máret áhkku muitala ”. 2007. Buvttadeapmi: NRK Sámi Radio 1991 28 min. Oslo: Norsk filminstitutt " Máret áhkku muitala muitalusa ". Qvigstad, Just: Subttsasa Nordlándas. Buvttadeapmi: NRK Sámi Radio 1991. Forlaget Báhko 2008, 46 s..