sfs_veiledning_6_undervisningsopplegg-slektsbenevninge.html.xml

Udir.no - Fuolkenamahusat	Udir.no - Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá: Berajnammadusá
Fuolkenamahusat	Tiebmá: berraha
Ceahkki: 2. jahkeceahkki Fádda: Sogat / Fuolkit Áigi: golbma gitta viđa diibmui	Ájgge: gålmåt tijmas vidá tijmmaj
Álggahus	Álgadus
Dát oahpahusláhču lea ovdamearkka movt bargat gelbbolašvuođamihttomeriin 1. ja 2. jahkeceahkis.	Dát åhpadimgárvvidus le buojkulvis gåktu barggat máhtudakmihtoj 1. ja 2. jahkedásijn.
Dás galgá sohkanamahusaiguin bargat.	Barggo le berajnammadusáj birra.
Gelbbolašvuođamihttomearit sáhttet konkretiserejuvvot oahppanulbmilin, mat leat ceahkkin joksat gelbbolašvuođamihttomeriid.	Máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, ma li lávke gåktu jåksåt máhtudakmihtojt.
Oahpahusláhču čájeha heivvolaš bargovugiid, movt vuođđogálggaid integrere bargui ja movt oahpaheaddji sáhttá heivehit oahpahusa ohppiide ja árvvoštallat sin dađistaga.	Åhpadimgárvvidus vuoset ájggeguovddelis barggamvuogijt, gåktu vuodotjehpudagá åvtåstuhteduvvi ja gåktu åhpadiddje hiebat åhpadusáv oahppijda ja árvustallá sijájt bargadahttijn.
Das lea maid ovdamearka movt oahppit árvvoštallet iežaset ja guhtet guoimmiset barggu.	Dánna le aj buojkulvisá gåktu oahppe ietjasa ja nubbe nuppev árvustalli.
Máhttoloktema ML06 gelbbolašvuođamihttomearit	Máhtudamihto 2. jahkedáse maŋŋela
Gelbbolašvuođamihttomearit 2. jahkeceahki maŋŋel Árbevirolaš máhttu Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
gohčodit iežas lagas fulkkiid fuolkenamahusaiguin ja diehtit maid sátni gáibmi mearkkaša	adnet berranammadusájt lahka berrahijda ja giehttot mij gájmme le
Eará heivvolaš gelbbolašvuođamihttomearit 4.	Ietjá guoskavasj máhtudakmihto 4. jahkdáse maŋŋela
Jahkeceahki maŋŋel Njálmmálaš gulahallan	Njálmálasj guládallam
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
geavahit iešguđetlágan dajaldagaid dilálašvuođaid mielde	adnet duov dáv njálmálasj moallánagájt dilij milta
Oahppanulbmilat	Åhpadusmihttomiere
Gelbbolašvuođamihttomearit leat konkretiserejuvvon oahppanulbmilin, mat leat ceahkkin barggus olahit gelbbolašvuođamihttomeriid.	Máhtudakmihto båhti vuojnnuj åhpadusmihttomierijn, ma li lávke gåktu jåksåt máhtudakmihtov.
Oahppi galgá máhttit	Oahppe galggá máhttet
- geavahit doahpagiid bearaš, eadni, áhčči, viellja, oabbá, áhkku, áddjá, vilbealit / oambealit, muoŧŧá / goaski / siessá ja eanu / čeahci / eahki - čilget gáimmi doahpaga mearkkašumi	adnet moallánagájt fámilja, ieddne, áhttje, viellja, oabbá, áhkko, áddjá, oarbbimbielle, muohtá, siessá, guosske, ænoj, tjiehtje ja iehke
Vuođđogálggat	Vuodotjehpudagá
Máhttit lohkat mearkkaša dás máhttit fuolkenamahusaid lohkat.	Máhttet låhkåt le dánna låhkåt berajnammadusájt.
Máhttit njálmmálaččat ovdanbuktit mearkkaša dán oktavuođas ipmirdit ja máhttit dadjat fuolkenamahusaid.	Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet le dánna máhttet dádjadit ja javllat berajnammadusájt.
Máhttit čálalaččat ovdanbuktit mearkkaša dás ahte máhttá čállit muhtin fuolkenamahusaid.	Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet le dánna máhttet tjállet berajnammadusájt.
Máhttit geavahit digitálalaš reaidduid mearkkaša dás čállit fuolkenamahusaid dihtorii ja geavahit digitála reaidduid dán bargui.	Máhttet digitála ræjdojt adnet le dánna tjállet berajnammadusájt dáhtámásjijnan ja adnet digitála ræjdojt gå daj barggá
Ráhkkaneapmi	Gárvedime
Oahpaheaddji álgá iskát makkár fuolkenamahusaid oahppit máhttet, ja dihtet go buohkat ja máhttet go geavahit rievttes fuolkenamahusaid.	Åhpadiddje álggá guoradallat makkir berajnammadusájt oahppe máhtti, ja jus divna dåbddi ja máhtti adnet riekta berajnammadusájt.
Lea dehálaš ahte oahpaheaddji ovdalgihtii jurddaša makkár fuolkenamahusaid sáhttá geavahit ohppiid ektui.	Ájnas le åhpadiddje åvdåtjis ájádallam le makkir berajnammadusá máhtti aneduvvat oahppij hárráj.
Muhtumin berre dát fáddá geavahuvvot oppalaš dásis danne go ferte vuhtiiváldit ovttaskas ohppiid.	Muhttijn viertti tiebmá giehtadaláduvvat dábálasj láhkáj muhtem oahppij hárráj.
Muital guovddáš doahpagiid nugo eadni, áhčči, viellja, oabbá, áhkku, áddjá, muoŧŧá / goaski / siessá ja eanu / čeahci / eahki ja huma dáid birra ohppiiguin.	Tjadádit guovdálasj moallánagájt degu ieddne, áhttje, oabbá, áhkko, áddjá, siessá, muohtá, goasske, ænoj, tjiehtje ja iehke ja sáhkadit oahppij daj birra.
Oahpahuslážut	Oahppamdåjma
1.	1.
Muitalit iežaset birra Divtte ohppiid njálmmálaččat muitalit iežaset birra, bearraša birra ja eará lagas fulkkiid.	Dibde oahppijt njálmálattjat ietjasa birra, ietjasa fámilja ja lagámus berrahij birra subtsastit.
Lea dehálaš oažžut buot ohppiid mielde ságastallamii.	Ájnas le oadtjot divnajt oahppijt oassálastátjit ságastallamin.
De sáhttet sii oahppat čállit fuolkenamahusaid.	Maŋŋela máhtti sij oahppat tjállet berajnammadusájt.
Nannen dihte sátnegovaid de sáhttet oahppit sárgut govaid dahje liibmet govaid mat govvidit sániid.	Nannitjit báhkogåvåjt de oahppe máhtti tjuorggat gåvåjt jali lijmmit gåvåjt ma bágojt gåvviji.
2.	2.
Ráhkadit álkkes fuolke- / sohkamuora (vižžon Sámegiela 2) Dá lea muorra mas lea njeallječiegat rámma.	Dahkat berajmuorav (Viettjadum sáme 2)
Das lea sadji sárgumii dahje oahppi govvii ja oahppi nammii bajimussii.	Dála le gåvvå muoras nieljetjiegagin gånnå le sadje tjuorggamij jali gåvvuj oahppes ja suv namma bajemusán.
Vuolit dásis lea sadji sárgumiidda dahje váhnemiid / ovddasteddjiid govvii ja nammii.	Vuolep dásen le sadje tjuorggamijda jali gåvåjda æjgádijs / åvdåstiddjes ja sijáj namájda.
Vuolemus ráiddus lea sadji ges sárgumiidda dahje govaide ja ádjáid / áhkuid namaide.	Vuolemus dásen le sadje áhkoj ja ádjáj gåvåjda ja namájda.
Molssaeaktun lea čuohpadit govaid aviissain ja bláđiin ja ráhkadit máhkašbearraša / fantasiija bearraša.	Ietjá máhttelisvuohta le biesskedit gåvåjt avijsajs ja magasijnajs ja dahkat gåvådallamfámiljav.
Heivehuvvon oahpahus	Hiebadum åhpadus
Buot oahppit barget álgoálggus seammá bargobihtáin, heiveheapmi boahtá das maid oahppit ja oahpaheaddjit válljejit.	Divna oahppe galggi vuodon barggat sæmmi dahkamusáj, valla sieradibme le makkir válljima oahppe ja åhpadiddje dahki.
Soapmásat barget ovdamearkka dihte dušše mottiin doahpagiin lagamus bearraša birra, earát ges barget eanet doahpagiiguin ja fuolkesániiguin oppalaččat.	Muhtema barggi duola degu moallánagáj lagámus fámiljan, madi iehtjáda barggi måttijn moallánagáj ja berajnammadusáj dábálattjat.
Oahpahuslážut fertejit heivehuvvot ohppiid gálggaide.	Oahppamdåjma vierttiji hiebaduvvat oahppij tjehpudahkaj.
Ovdamearkka dihte máhttet muhtin oahppit geavahit doahpagiid dušše njálmmálaččat, earát ges máhttet sihke njálmmálaččat ja čálalaččat geavahit daid.	Buojkulvissan máhtti muhtem oahppe jur adnet nammadusájt njálmálattjat, madi iehtjáda adni dajt njálmálattjat ja tjálálattjat.
Loga eambbo heivvehuvvon oahpahusa birra dás.	š Lågå danna ienebut
Árvvoštallan	Árvustallam
Dađistaga- árvvoštallan Oahppit sáhttet oažžut njálmmálaš ja/dahje čálalaš dađistaga-árvvoštallama.	Oahppe máhtti njálmálattjat ja / jali tjálálattjat árvustalladuvvat bargadahttijn.
Váldde vuođu oahppanulbmiliin.	Válde vuodon åhpadusmihttomierijt.
Lea dehálaš addit ohppiide dieđu mii muitala maid sii máhttet, ja mainna fertejit eambbo bargat ja movt sii dán sáhttet dahkat buoremus lági mielde.	Ájnas le diededit dan láhkáj oahppe diehti majt bukti, majna vierttiji ienebut barggat ja gåktu buoremusát dav barggi.
Oahppit árvvoštallet iežaset ja guhtet guoimmiset Lassin oahpaheaddji dađistaga-árvvoštallamii sáhttet oahppit árvvoštallat iežaset ja guhtet guoimmiset.	Duodden árvustallamij bargadahttijn åhpadiddjes máhtti oahppe árvustallat ietjasa ja guhtik guojmesa.
Dá lea ovdamearka maid oahppit sáhttet geavahit go árvvoštallet iežaset, ja go galget ruovttoluottadieđu addit guhtet guoimmiset.	Dála le buojkulvis majt oahppe máhtti adnet gå árvustalli ietjasa, ja gå galggi diededit guhtik guojmmásisá.
Namma: Dahton: Ceahkki:	Namma: Biejvve: Dásse:
Oahppanulbmil	Åhpadusmihttomiere
Dán mun in máhte nohka bures	Dáv iv nuohkásit máhte
Dán mun máhtán	Dáv máhtáv
Dán mun máhtán hui bures	Dáv huj buoragit máhtáv
Dadjat bearašláhtuid namaid	javllat namájt fámiljan
Čilget maid gáibmi-sátni mearkkaša	tjielggit moallánagáv gájmme
Deavdde fuolkenamahusaid mat heivejit ovdal oahppit geavahit dán skovi.	Dievde berajnammadusájt ma hiepi åvddål gå oahppe sjiemáv adnegåhti.
Čállit sániid mu bearraša birra	Tjállet bágojt ietjam fámilja birra
Dán in máhte mun	Dáv iv buvte
Dán mun máhtán oalle bures	Dáv buvtáv ållu buoragit
Dán máhtán hui bures	Dáv buvtáv huj buoragit
Eadni	Oabbá
Áhčči	Áhkko
Áhkku	Áddjá
Nordsamisk: HERMANSEN, JAN OLE.:	Duola degu lávlla: Manne aahkan aahkove Kappfjell, Tom: Laahkoeh, Th.
Fuolkelávlla “ Bearašspeallu. ”	Blaasværs Forlag, 1991
Spill fra Ája språksenter, Kåfjord kommune.	INGA LAILA HÆTTA: Mån Måj Mij, temagirjje, Iđut 2003
http://www.kafjord.kommune.no/beara-speallu.329557-21590.html	SIV INGUNN KINTEL, ADELE RAHKA NYSTØ, Lávllaga, Báhko 2005