sfs_veiledning_9_undervisningsopplegg-stedsnavn.html.xml

Udir.no - Báikenamat Udir.no - Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá: Bájkkenamá Báikenamat Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá: Bájkkenamá Ceahkki: 3. dahje 4. jahkeceahkki Fádda: Oahppat báikkalaš, sámi báikenamaid Dásse: 3. jali 4. jahkedásse Áigi: Vihtta oahpahusdiimmu Ájgge: vihtta åhpadustijma Álggahus Álgadus Dát oahpahusláhču lea ovdamearka dasa movt 4. jahkeceahkis bargá. Dát åhpadimgárvvidus le buojkulvis gåktu barggat 4. jahkedásijn. Ane muittus ahte oahpahusláhču ii álohii govčča olles gelbbolašvuođamihtomeari. Liege dárkkel åhpadimgárvvidus ij álu gåbtjå ålles máhtudakmihtov. Gelbbolašvuođamihtomearri sáhttá konkretiserejuvvot oahppanulbmilin, mii lea ceahkki barggus olahit gelbbolašvuođamihttomeriid. Máhtudakmihto máhtti boahtet vuojnnuj åhpadusmihttomierijn, ma li lávke gåktu jåksåt máhtudakmihtojt. Oahpahusláhču čájeha heivvolaš bargovugiid, movt vuođđogálggaid ovttastahttá bargui ja movt oahpaheaddji heiveha oahpahusa ohppiide ja movt sin dađistaga árvvoštallá. Åhpadimgárvvidus vuoset muhtem barggamvuogijt, gåktu vuodotjehpudagá åvtåstuhteduvvi ja gåktu åhpadiddje hiebat åhpadusáv oahppijda ja árvustallá sijáv bargadahttijn. Das leat maid ovdamearkkat movt oahppit sáhttet árvvoštallat iežaset ja guhtet guoimmiset bargguid. Dánna le aj oajvvádusá gåktu ietjas árvustallat ja guhtik guojmesa árvustallat. Ovdamearka čajeha movt oahppit sáhttet bargat vai ohppet sámi báikenamaid lagasguovllus dahje Sámis. Buojkulvis vuoset gåktu oahppe máhtti barggat vaj oahppi sáme bájkkenamájt láhkabirrusin jali Sámen. Dán barggus sáhttá ja berre oahpaheaddji fágaidrasttideaddji bargat dainna ahte ovttastáhtta sámegiela ja servodatfága. Dán bargon máhtti ja viertti åhpadiddje fágajgasskasattjat barggat gå sámegiel ja sebrudakåhpadimev aktan tjadná. Lea maiddai vejolaš čatnat luonddufága fáddái. Máhttelis le aj luonndofágav tiebmáj tjadnat. Oahpahusláhču sáhttá heivehuvvot 3. jahkeceahkkái jus dat heive báikkálaš oahppoplána ektui. Åhpadimgárvvidus máhttá hiebaduvvat 3. jahkedássáj jus bájkálasj oahppopládnaj hiehpá. Oahpaheaddji sáhttá sihke oanidit ja guhkidit bargoáiggi evttohuvvon áiggi ektui. Åhpadiddje máhttá sige oanedit ja guhkedit dav oajvvádum barggamájgev. Jus oahppit barget fágaidrasttideaddjit dáinna fáttáin, de dárbbašit eambbo áiggi go jus dušše sámegielas barget fáttáin. Jus oahppe fágajgasskasattjat dájna tiemájn barggi, le dárbbo ienep ájgge jus jur sámegielajn barggi. Máhttoloktema ML06 gelbbolašvuođamihttomearit Máhtudakmihto ML06-S an Gelbbolašvuođamihttomearit 4. jahkeceahkkai Árbbedábálasj máhtto Árbevirolaš máhttu Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ságastallat báikkálaš sámi báikenamaid ja daid mearkkašumiid birra ja buohtastahttit daid dárogiel ja earágiel báikenamaiguin ságastallat bájkálasj sáme bájkkenamáj ja daj sisano birra ja buohtastahttet dajt dárogiela ja ietjá gielaj bájkkenamáj jus gávnnuji geavahit árbevirolaš muitalusaid iežas barggus adnet árbbedábálasj subttsasijt bargadijn Čálalaš gulahallan Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet gávdnat fáttáid iežas čállinbargguide girjerádjosis ja Interneahtas, ja ráhkadit, vurket ja viežžat fas teavsttaid digitála reaidduid geavahemiin åhtsåt ábnnasijt ietjas tjállembargojda girjjevuorkán ja Internehtan, ja hábbmit, vuorkkit ja viedtjat vas tevstajt digitála ræjdoj anedijn Giella geavahusas Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Eará relevánta gelbbolašvuođamihttomearit ságastallat moattegielakvuoda birra Jus vállje ovttastahttit servodatfága ja sámegiela, de heivejit dát gelbbolašvuođamihttomearit: Jus åhpadiddje mierret avtastahttet sebrudakfágav åhpadimgárvvidussaj le dá máhtudakmihto ájggeguovdelis Servodatfága - Sámi oahppoplána gelbbolašvuođamihttomearit 4. jahkeceahki maŋŋel Máhtudakmihto 4. jahkedáse maŋŋela sebrudakfágan – Sáme oahppopládna Geografiija Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Ulmme åhpadusájn le oahppe galggá máhttet válddahit eanadathámiid, geavahanguovlluid ja báikkiid, suokkardemiin eanadagaid ruovttu ja skuvlla lahka ja atnit sámegiel ja dárogiel namahusaid daidda gåvvit duobddágijt, adnemsuorgijt ja bájkijt gå guoradallá duobddágijt skåvlå kahkusin ja sijdan ja adná sáme ja darogiel nammadusájt dásijda dovdát historjjálaš luottaid iežas lagasbirrasis, ja guorahallat báikkálaš čoakkáldagaid ja muitomearkkaid. dåbddåt histåvrrålasj merkajt ietjas lagosbirrasin ja guoradallat bájkálasj vuorkkájt ja mujttomerkajt Oahppanulbmilat Åhpadusmihttomiere Gelbbolašvuođamihttomearit leat konkretiserejuvvon oahppanulbmilin, mat leat ceahkkin olahit gelbbolašvuođamihttomeriid. Máhtudakmihttomiere båhti vuojnnusij åhpadusmihttomierijt, ma li lávke jåvsåtjit máhtudakmihtojt. Oahppi galgá máhttit Oahppe galggá máhttet - gávdnat báikenamaid ja čilget daid - ságastit duovdda- ja čázádat-namahusaid ja báikenamaid birra - buohtastahttit sámi ja dárogiela báikenamaid - čállit fáktačállosa mas leat báikenamat mielde - ohcat ja geavahit dieđuid maid viežžá interneahtas ságastit duobddáknammadusáj ja tjátjádagáj ja bájkkenamáj birra. Vuođđogálggat Vuodotjehpudagá Máhttit lohkat mearkkaša dás ahte oahppit lohket báikenamaid kárttain, teavsttain ja registariin. Máhttet låhkåt sihtá dánna javllat oahppe galggi låhkåt bájkkenamájt kártajn, tevstajn ja låhkusijn. Máhttit njálmmálaččat ovdanbuktit mearkkaša dán oahpahuslážus ahte oahppit servet ságastallamii báikenamaid, eanadat- ja čázádatnamahusaid birra. Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet sihtá dán åhpadimgárvvidusán javllat oahppe oassálassti ságastallamijn bájkkenamáj ja duobddák- ja tjátjádaknammadusáj birra. Sii jearahallet earáid vai ožžot dieđuid, ja ovdanbuktet dieđuid maid sii leat gávdnan báikenamaid birra. Sij gatjádalli dåjs iehtjádijs diedojt oadtjotjit ja åvddånbukti majt li bájkkenamáj birra gávnnam. Máhttit čálalaččat ovdanbuktit mearkkaša dás ahte oahppit čallet fáktačállosiid mas báikenamat leat mielde. Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet sihtá dánna javllat oahppe tjálli fáktátevstajt gånnå li bájkkenamá. Máhttit rehkenastit mielddisbuktá dás ahte oahppit geavahit kárta-koordináhtaid go ohcet báikenamaid kárttain. Máhttet rieknit sihtá javllat oahppe adni kárttakoordinatajt gå sij åhtsi bájkkenamájt kártajn. Jus dárbu de sáhttet sii maid oahpásnuvvat UTM-posišuvnnaide. Jus dárbbo le de máhtti sij aj oadtjot diehtet ma li UTM-posisjåvnå. Máhttit geavahit digitála reaidduid mearkkaša dás ahte oahppit geavahit interneahta gávdnat heivvolaš neahttasiidduid, geavahit digitála kárttaid dieđuid ja geavahit dáid dieđuid čállinprográmmas. Máhttet digitála ræjdojt adnet sihtá dánna javllat oahppe galggi adnet internehtav gå galggi åhtsåt ájggeguovddelis diedojt digitála kártajs ja adnet diedojt tjállemprográmman. Ráhkkaneapmi Gárvedime Oahpaheaddji ja oahppit berrejit ovdal dahje oktanis go barget báikenamaiguin maid bargat sámegiela eanadatnamahusaiguin. Åhpadiddje ja oahppe vierttiji åvddålin jali sæmmi bále barggat bájkkenamáj ja aj sáme duobddak- ja tjátjádaknammadusáj. Dalle ožžot oahppit dárkilet gova das movt sámi báikenamat leat ráhkaduvvon. De oahppe oadtju tjiegŋalap gåvådallamav gåktu sáme bájkkenamá li dagádum. Guovlluin gos gávdnojit ollu báikenamat sámegillii, lea lunddolaš ahte oahppit álggos barget iežaset lagasbirrasa namaiguin. Guovlojn gånnå gávnnuji ållo bájkkenamá sámegiellaj, le luondulasj oahppe vuostak namáj lahkabirásin barggi. Sáhttet iežaset ássangili namaide oahpásnuvvat. De vuostak oahpástuvvi namáj bájken gånnå sij årru. Jus oahppit ásset guovllus gos lea váttis gávdnat sámegiel báikenamaid, sáhttá bargat stuora eanadagaid (omd. váriid, gáissáid, vumiid) ja čáhcádagaid (omd. eanuid, jogaid, vuonaid) namaiguin. Jus oahppe årru bájken gånnå le gássjel gávnnat sáme bájkkenamájt, máhtti sij barggat duobddágij ja tjátjádagáj nammadusáj, duola degu váre, tjåhkå, vákke, jågå ja vuona. Báikkit sáhttet leat lahka iežaset ássanguovllu dahje eará oahpes guovllus. Bájke máhtti liehket ietjasij årrombájke jali ietjá bájke majt sij buoragit dåbddi. Sáhttá leat váhnemiid dahje áhkuid ja ádjáid riegádanguovlu, dahje eará guovlu gosa oahppi dovdá gullevašvuođa. Máhttá liehket æjgádij jali áhkoj ja ádjáj riegádimsadje jali ietjá bájkke gåsi oahppe dåbddå sån gullu. Guovlluin gos lea váttis gávdnat sámegiel báikenamaid, berre oahpaheaddji ráhkkanan dasa ahte soaitá šaddat oahppái veahkkin ohcat báikenamaid maid galgá oahppat. Bájkijn gånnå le gássjel gávnnat sáme bájkkenamájt, viertti åhpadiddje liehket gárves oahppijt viehkedit gávnnat bájkkenamájt majt galggi oahppat. Lea maid vejolaš heivehit barggu dainnalágiin ahte váldá viidát sámeguovlluid dovddus báikenamaid dahje sámegiel gávpotnamaid, omd. Čáhcesuolu, Skánit, Bådåddjo, Divtasvuodna, Ájluokta, Aarborte, Snåase. Máhttelis le aj hiebadit bargov gå válljiji bájkkenamájt jali stádanamájt stuoráp sáme bájkijs duola degu Vadsø, Skádne, Bodåddjo, Divtasvuodna, Ájluokta, Árbårdde jali Snåsa. Oahppanlážut Oahppamdåjma Čađaheapmi - Oahpaheaddji čilge ohppiide mat barggu mihttomearit leat, ja muitala sidjiide mainna sii galget bargat. Åhpadiddje tjielggi oahppijda ma li bargo ulme, ja subtsas sidjij majna sij galggi barggat. - Ovttas namuhit oahppit nu galle sámi báikenama go fuobmájit, juogo iežaset lagasbirrasis, boazoorohagas dahje eará sámi guovlluin. Aktan nammadi oahppe bájkkenamájt majt huomahi, juogu ietjasij lahkabirrasijn, tjærron jali ietjá sáme bájken. - Oahpaheaddji ráddje ovttas ohppiiguin guđe guovllu / guđiiguin guovlluiguin galget bargat. Åhpadiddje ráddji aktan oahppij makkir bájkijn / bájkij sij galggi barggat - Juohke oahppi vállje ovttasráđiid oahpaheddjiin ovtta báikenama man birra ohcá eambbo dieđuid: Juohkka oahppe vállji aktan åhpadiddjijn avtav bájkkenamáv man birra sij galggi ienebu gávnnat Guđe nama vállje oahppi ? Makkir namáv oahppe vállji ? Movt daddjo ja čállojuvvo namma ? Gåhtu javladuvvá ja tjáleduvvá dát namma ? Maid namma mearkkaša ? Majt namma merkaj ? Makkár eanan / čázádat dát lea ? Makkir duobddák jali tjátjádak le dát ? Maid mearkkaša eanadat-/čázádat-namahus ? Majt dá duobddák- ja tjátjádaknammadusá merkaji ? Manne lea ožžon dakkár nama (jus dasa gullá muitalus dahje čilgehus) ? Manen la sadje dáv namáv oadtjum ? - Jus lea váttis čilget mas dihto báikenamma vuolgá, de sáhttá maid guorahallat leat go eará báikenamat main lea seamma álgu dahje loahppa. Jus le gássjel tjielggit masta sierra bájkkenamma boahtá, máhtti oahppe aj guoradallat jus gávnnuji ietjá bájkkenamá gånnå le sæmmi álggo jali giehtje. Dávjá leat jávrriin, jogain dahje váriin mat leat lahkalagaid seamma álgooassi namas ja nu diehtá ahte báikkit leat lahkalagaid. Álu jávre, jågå jali váre ma li lahkabirrusijn li sæmmi vuostasjoasse. Dassta diehtep bájke li lahka. - Oahppit ohcet dieđuid báikenama birra iešguđet gálduin: Oahppe åhtsi diedojt bájkkenamáj birra duon dán gáldon. Oahppit ohcet ja čohkkejit girjjiin dieđuid. Oahppe åhtsi ja ja tjoahkkiji diedojt girjijs Oahppit jearahit báikenama birra olbmuin geat dovdet báiki. Oahppe ságájdahtti náginav gut la oahpes bájken bájkkenamá birra. Jearahallama sáhttet juogo báddet dahje filbmet. Sij máhtti juogu válldet jiednabáttev jali filmmit ságástallamav. Sii čállet čilgehusa jearahallama vuođul. Sij tjálli tjielggidusáv diedoj milta majt sij li oadtjum ságastallama baktu. Oahppit gávdnet báikenama kárttas, juogo digitála dahje báberhámis. Oahppe gávnni bájkkenamájt kártan, páhppárin jali digitálalattjat. Čujuhusas www.statkart.no gávdno norggakártta, mas leat maid sámegillii namat. Sajen www.statkart.no gávnnu vuonakártta gånnå aj sáme bájkkenamá li tjáledum. Oahppit sáhttet maid ohcat eará interneahttasiidduid main lea kárta. Oahppe máhtti aj åhtsåt ietjá bielijn internehtan gånnå li kárta. Dáid kárttaid sáhttet oahppit čálihit báhpirii ja merket gokko báiki lea. Digitála kárta máhtti prientiduvvat páhppárij ja sij mierkkiji dav sierra bájkkenamáv kártan. Oahppit čállet fakta-čállosa báikenama birra. Oahppe tjálli fáktátevstav bájkkenamá birra. - Viidásit bargu Oahppe gåvviji bájkev, gávnni gåvåv dassta jali tjuorggiji dav. Oahppit govvejit báiki, dahje gávdnet dán báikki gova dahje sárgot báikki. Oahppe tjálli oanes tevstav bájkkenamá birra. Oahppi ráhkada báikenama birra oanehis čállosa masa bidjá kártta ja gova. Kártta ja gåvvå máhtti biejaduvvat tæksaj. Oahppit sáhttet ráhkadit oktasaš gihppaga mas leat buot čállosat báikenamaid birra. Oahppe máhtti dahkat aktisasj girjátjav divna bájkenamáj tevstajs. Báikenamaid teavsttaid sáhttá seaidnái heŋget vai buohkat besset daid lohkat. Bájkkenammatevsta máhtti gatsoduvvat sæjnnáj vaj divna máhtti låhkåt dajt. Oahppit ráhkadit oanehis jietnafiilla mas muitalit báikenama birra. Oahppe dahki oanes jiednabáddimav dassta majt sij subtsasti bájkkenamá birra. Dán bidjet ovdanbuktinprográmmii oktan govain ja kárttain. Dáv biedji åvddånbuktemprográmmaj aktan gåvåjn ja kártajn. Oahppit ja oahpaheaddji ságastallet ovttas dan birra maid leat gávnnahan. Åhpadiddje ságas oahppij majt sij li gávnadam. Guhtege oahppi muitala iežas báikenama birra. Juohkka oahppe subtsas de binnáv ietjas bájkkenamá birra. Maŋŋel jearrá oahppi earáin gažaldagaid dan birra maid leat muitalan. Maŋŋela gatjádi oahppe nubbe nuppes dan birra majt sij li sutsastam. Dasa lassin lea vejolaš viiddidit barggu ja váldit ovdan sámegiela eanadatnamahusaid. Duodden le máhttelis lasedit bargov sáme duobddáknammadusáj. Dalle galget oahppit maid čilget mii lea omd. jávri, johka, čázádat, vuopmi, duottar ja vuovdi. De oahppa galggi aj tjielggit mij le duola degu jávrre, jåhkå, tjáhtjálak, vágge, várre ja miehtse. Heivehuvvon oahpahus Hiebadum-ahpadus Oahppi ja oahpaheaddji válljeba bargomálle mii heive ovttaskas oahppái, geahča evttohusaid čađaheami-oasis. Oahppe ja åhpadiddje válljiba barggamvuogijt ma hiehpi juohkkahattjaj, gehtja oajvvádusáv Tjadádime vuolen. Soapmásat ollejit bargat máŋggain báikenamain, sihke lagas ja gáidan, ja iešguđet ládje. Muhtema jåksi barggat moadda bájkkenamáj, sige lahkusin ja guhkebun, ja duon dán láhkáj. Muhtin oahppit barget eanaš njálmmálaš bargobihtáiguin, ja earát ges čállet nugo báikenamaid, čilgehusaid ja fakta-čállosiid. Muhtem oahppe barggi ienemusát njálmálasj bargoj, madin iehtjáda tjálli divnajt, bájkkenamájs gitta tjielggidusájda ja fáktátevstajda. Árvvoštallan Árvustallam Dađistaga-árvvoštallan Oahpaheaddji addá ohppiide njálmmálaš ja/dahje čálalaš dađistaga-árvvoštallama. Åhpadiddje árvustallá oahppijt bargadahttijn njálmálattjat jali tjálálattjat. Vuođu sáhttá váldit oahppanulbmiliin. Válldá vuodon åhpadusmihttomierijt. Lea dehálaš addit dieđu oahppái maid vuođul son sáhttá bargat ovdánit fágalaččat. Ájnas le diededit dan láhkáj vaj le ávkken oahppáj vuodon fágalasj åvddånime hárráj Ovdamearkkat mihttomeriid joksama dovdomearkkaide: Buojkulvisá vuosedi vuostasj gålmmå åhpadusmihttomiere. Oahppan-ulbmilat Åhpadus-mihttomiere Oahppi galgá máhttit O ahppe galggá máhttet Álgodásis Álgadusdásen Ovdaneame Åvddånime vuolen Gelbbolaš Máhtulasj Erenoamaš buorre Sierralágásj buorre válljet báikenama gávnnat sierra bájkkenamav Oahpa-headdji evttoha oahppái báikenama. Åhppadiddje oajvvát bájkkenamáv oahppáj. vállje báikenama máŋgga molssaeavtti gaskas. Oahppe vállji bájkkenamáv moattet ma li máhttelisa. Oahppi Oahppe vállji sierra bájkkenamáv vállje ovttasráđiid oahpaheaddjin báikenama. avtajrádij åhpadiddjijn. Oahppi Oahppe iesj aktu vállji bájkkenamáv. vállje tjielggit bájkkenamáv Oahppi dovdá báikenama. Oahppe dåbddå bájkkenamáv. Oahppi čilge báikenama váldosisdoalu. Oahppe bájkkenamá oajvvesisanov tjielggi Oahppi gávdná eará báikenamaid main lea sullasaš namahus. Oahppe gávnná ietjá bájkkenamájt gånnå sæmmi nammadus aneduvvá. Oahppi máhttá čilget makkár lađđasat leat báikenamas. Oahppe subtsas makkir oase bájkkenamán le. Oahppi čilge mas báikenamma lea vuolgán. Oahppe tjielggi massta bájkkenamma boahtá. Oahppi gávdná eará báikenamaid mat gullet oktii dáinna báikenamain. Oahppe gávnná ietjá bájkkenamájt ma luondulattjat dán bájkkenammaj gulluji. Oahppi čilge manne báikkis lea dákkár namma. Oahppe tjielggi manen sajen le dát namma. Oahppi muitala maid báikenama álgolađas muitala báikki birra. Oahppe tjielggi majt bájkkenamá vuostasj oasse bájke birra subtsas. Oahppi máhttá čilget maid namahus muitala báikki birra ja oppalaččat dákkár eanadagaid birra Oahppe tjielggi majt nammadus subtsas dán sierra bájke birra ja dábálattjat dákkir sajij birra. čázádat-namahusa birra ságastit duobddák- ja tjátjádak nammadusá birra Oahppi muitala leago báikenama eanadat vai čázádat Oahppe subtsas jus bájkenamma le duobddák jali tjátjádak. Oahppi muitala eanadaga dahje čázádaga birra nu ahte čielgasit boahtá ovdan ahte sus lea govva das makkár eatnamis / čázádagas lea sáhka. Oahppe subtsas bájkkenamá jali tjátjádagá birra nav vaj oahppe lunna le tjielgga gåvvå makkir tjærdda dat le. Oahppi máhttá Oahppe tjielggi nammadusáv bájkenamma viehkken. čilget Oahppe tjielggi gåktu dákkir tjærdda duobddák jali tjátjádak le ja tjielggi makkir dåbbdomerka li dakkir bájkijn. muddui makkár Oahppe adná bájkkenamáv buojkulvissan. čázádat lea. Oahppe tjielggi nammadusáv dábálasj vuodon, duola degu mij jávrre le. Oahppi geavaha báikenamaid ovdamearkan. Oahppe buohtastahttá ietjá sæmmilágásj nammadusáj, duola degu luoppal, sláddo. Oahppi máhttá čilget namahusa oppalaš dásis, degomat makkár jávri lea. Oahppe gåvvi gåktu muhtem sierralágásj bájkke le, dan nammadusá milta gåsi duobddak gullu. Oahppi čilge makkár vissis báiki lea eanadat-namahusaid vuođul. Oahppe árvustalli ietjasa ja guhtikguojmesa Iežas árvvoštallat dahje guhtet guimmiideaset árvvoštallat Dá lea ovdamearka movt oahppi sáhttá iežas árvvoštallat dahje oahppit sáhttet guhtet guoimmiset bargguid árvvoštallat. Dála li buojkulvisá gåktu oahppe máhttá ietjas árvustallat. Dát sæmmi sjiebmá máhttá aneduvvat gå oahppe galggi guhtik guojmesa árvustallat. De lonuha dušše mun sáni duinna sániin. De målssu bágov mån bágujn dån. Oahppanulbmilat Åhpadusmihttomiere Dán in máhte doarvái bures Dáv iv nåv buoragit máhte Dán máhtán Dáv máhtáv Dán máhtán hui bures Dáv máhtáv huj buoragit Mun máhtán čilget báikenama maid lean válljen. Mån máhtáv tjielggit bájkkenamáv majt lav válljim. Mun máhtán muitalit makkár lađđasat / oasit báikenamas leat. Mån máhtáv subtsastit makkir oase li bájkkenamán. Mun máhtán čilget maid báikenama iešguđet lađđasat muitalit báikki birra. Mån máhtáv tjielggit majt duot dát oasse bájkkenamán subtsas bájke birra. Mun máhtán ovdamearkan muitalit eará báikenamaid mat lunddolaččat gullet oktii dáinna báikenamain. Mån máhtáv buojkudit ietjá bájkkenamájt ma luondulattjat dán bájkkenamájn aktan gulluji. Mun máhtán čilget lea go báikenamma eanadat vai čázádat. Mån máhtáv tjielggit jus bájkkenamma le duobddák jali tjátjádak. Mun máhtán govahallat makkár eanadat dahje čázádat lea oaidnit. Mån máhtáv vuojnnet gåktu duobddák jali tjátjádak vuojnnu. Mun máhtán čilget maid namahus muitala. Mån máhtáv tjielggit majt duobddáknammadus subtsas. Mun máhtán muitalit mii lea oktasaš báikkiin main lea seamma eanadatnamahus Mån máhtáv subtsastit mij la aktisasj sajijn gånnå li sæmmi duobddáknammadusá. Dáppe gávdná olles Norgga kárttaid, dain leat maid sámegillii čállojuvvon báikenamat: www.statkart.no Dánna gávna kartajt åbbå Vuonas gånnå bájkkenamá aj li sámegiellaj tjáledum: www.statkart.no Dáppe gávdnojit eanas dárogielnamat, muhtin sámi namat leat registrerejuvvon. Dánna gávna ienemusát dárogiel bájkkenamájt, valla muhtem sámegielnamá le aj tjáledum. Siidu lea ollásit dárogillii:: http://www.kartiskolen.no / Bielle le jur dárogiellaj: http://www.kartiskolen.no / Dáppe gávdná máŋgga guovllu báikenamaid miehtá Norgga. Dánna gávnnu bájkkenamá moattet guovlojs åbbå Vuonas. Sámegielnamat leat juhkkojuvvon fylkkaid ja suohkaniid mielde: http://no.wikipedia.org/wiki/Kategori:Lister_over_samiske_navn http://wapedia.mobi/no/Kategori:Lister_over_samiske_navn http://www.infonuorra.no/samiske-stedsnavn/179-samiske-stedsnavn.html http://www.infonuorra.no/samisk-sprak/6-samiske-stedsnavn.html Bájkenamá sámegiellaj le juogedum fylkaj ja suohkanij milta: Dáppe sáhttá čállit báikenamaid sisa ja oažžu daid vástideaddji nama eará gielaide: http://giellatekno.uit.no/cgi/geo.sme.html Dánna dåhkki tjállet bájkkenamájt ja oadtjot muodulágásj namájt ietjá gielajda: http://giellatekno.uit.no/cgi/geo.sme.html Eará namat: http://skuvla.info/ssh-baiki-n.htm. Ietjá namá: Báikenamat Gaivuonas: http://www.gaisi.no Bájkkenamá Gájvuonan: http://www.gaisi.no Sámi báikenamat Moskavuona guovllus, Romssa suohkanis: http://www.tromso.kommune.no/samiske-stedsnavn-i-ullsfjord.158570.no.html Bájkkenamá sámegiellaj Ullsfjord: http://www.tromso.kommune.no/samiske-stedsnavn-i-ullsfjord.158570.no.html Sámi báikenamat Svahken Sijte: http://primusweb.no/things/kart-som-viser-samiske-stedsna/NF/NF.13366-001/image/121253 Bájkkenamá sámegiellaj Røyrvik: http://wapedia.mobi/no/Samiske_geografiske_navn_i_R%C3%B8yrvik BERGSLAND, KNUT 1995, 1996, 1998: Bidrag til sydsamenes historie. THORBJØRN STORJORD: Tysfjord Divtasvuodna, sentraltrykkeriet 1998 Saamelais-suomalais-saamelainen sanakirja. BÅRJÅS 2001, magasijnna Árranis, Divtasvuonan Samisk-norsk ordbok. Kárášjohka: Davvi Girji o.s.. ANDERS URHEIM; Buojddedågge buojddedågge, Báhko