samisk_som_andresprak_samisk_2_og_3.doc.xml

Fága ulbmil	Fága ulmme
Sámit leat okta álbmot vaikko orrot iešguđet riikkas, ja giella čatná sámiid oktii riikarájiid rastá.	Sáme gulluji avta álmmugij vájku årru iesjgeŋga rijkan, ja giella tjadná sámijt aktij badjel rijkarájáj.
Sámegiella lea nanu sámi kulturguoddi ja sisttisdoallá oktasaš árvvuid, vásáhusaid ja máhtu.	Sámegiella le ájnas kultuvrraguodden ja gielan li aktisasj árvo, åtsådallama ja máhto.
Sámegiella lea almmolaš giella Norggas, Ruoŧas ja Suomas ja lea ulbmil ahte sámegiella galgá bisuhuvvot ja ainovdánahttot boahtte buolvvaide.	Sámegiella le almulasj giella Vuonan, Svierigin ja Suoman ja ulmme le sámegielav bisodit ja åvddånahttet boahtte buolvajda.
Seammás lea sámegiella unnitlogugiella Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas, ja gielladilli ja sámegiela eavttut eai leat ovttaláganat iešguđet guovlluin Sámis.	Sæmmi båttå le sámegiella unneplågogiella Vuonan, Svierigin, Suoman ja Ruossjan, ja gielladille ja sámegiela ævto ælla avtalágátja juohkka guovlon Sámen.
Muhtin sámi servodagain lea sámegiella eanetlogu giella, muhto eará sámi servodagain lea sámegiella unnitlogugiella.	Muhtem sáme sebrudagájn le sámegiella ieneplågogiella, ja ietjá sebrudagájn vas unneplågogiella.
Oahpahus sámegielas galgá leat mielde lahttudit mánáid ja nuoraid sámi kultuvrii ja servodateallimii, ja kulturipmárdus, gulahallan, oahppahábmen ja identitehtaovdánahttin leat guovddážis oahpaheamis.	Åhpadus sámegielan galggá viehkedit mánájt ja nuorajt oassálastátjit sáme kultuvrraj ja sebrudakiellemij, gånnå kultuvrradádjadus, guládallam, ulmusjvuodahábbmim ja identitehtaåvddånibme le guovdátjin åhpadimen.
Oahpahus mii ovddida positiivvalaš guottuid sámegillii ja mii vuhtiiváldá dan máŋggalágan giella- ja kulturvalljivuođa maid sámi oahppit vásihit, addá ohppiide máŋggagielalaš ja - kultuvrralaš gelbbolašvuođa.	Åhpadus mij åvdet positijvalasj guottojt sámegiela hárráj, ja mij vielet giela ja kultuvra moattevuodav majt sáme oahppe åtsådalli, vaddá oahppijda moattegielak ja moattekultuvralasj máhtudagáv.
Buorre sámegielgelbbolašvuohta lea deaŧalaš eaktu dasa ahte oassálastit sámi servodat- ja bargoeallimis ja addá vejolašvuođaid válljet oahpu ja barggu ja maid eallinagioahppama.	Buorre sámegielmáhtto le ájnas ækto oassálastátjit sáme sebrudak- ja barggoiellemij ja vaddá máhttelisvuodav válljit åhpadusáv, bargov ja iellemájge oahppamav.
Fága sámegiella nubbingiellan galgá ovttas dárogielfágain bidjat vuođu ohppiid doaibmi guovttegielalašvuođa ovdánahttimii, ja leat mielde addime ovttaskas oahppái máhtu, movtta ja oadjebasvuođa válljet sámegiela gulahallangiellan.	Fáhka sámegiella nubbengiellan galggá aktan dárogielfágajn biedjat vuodov oahppij dåjmalasj guovtegielakvuoda åvddånibmáj, ja liehket maŋen vaddemin ájnegis oahppáj máhtov, måvtåv ja jasskavuodav válljitjit sámegielav guládallamgiellan.
Deattuhettiin sámi kultuvrra guovddáš árvvuid, sáhttá fága maid čujuhit mainnalágiin sámi árvvuid sáhttá heivehit ja ainovdánahttit ođđa dilálašvuođaide ja rievdi áigái.	Gå fáhka sáme kultuvra guovdálasj árvojt dættot, de máhttá fáhka dan baktu vuosedit gæjnov gåktu sáme árvojt máhttá hiebadit ja åvddånahttet ådå dilijda ja ájggáj mij álu le rievddama vuolen.
Diehtu eará eamiálbmogiid ja kultuvrraid birra váikkuha dasa ahte olmmoš buorebut ipmirda ja árvvusatná earáid, ja maid dasa ahte buorebut ipmirda iežas kultuvrra.	Diehto ietjá álggoálmmugij ja kultuvraj birra vaddá buorep dádjadusáv ja vieledimev iehtjádij gáktuj, valla aj buorep dádjadusáv ietjas kultuvra hárráj.
Giellamáhttu ja giellaipmárdus ovdána aktiivvalaš giellageavahemiin.	Giellamáhtto ja gielladádjadus åvddån aktijvalasj giellaanujn.
Dan dihte lea gulahallan ja olmmošlaš ovttasdoaibman guovddážis fágas ja muosáhusaiguin ja oassálastimiin ovdána oahppi njálmmálaš giella.	Danen le guládallam ja avtastallam iehtjádij guovdátjin fágan, ja åtsådallamij ja oassálasstemij baktu máhttá oahppe njálmálasj giella åvddånit.
Fága galgá movttiidahttit oahppi ovdánahttit buriid oahppanstrategiijaid ja kritihkalaš jurddašeami, ja movttiidahttit oahppi lohkan- ja čállinhálu ja buriid lohkan- ja čállindábiid ovdánahttit.	Fáhka galggá arvusmahttet åvddånahtátjit buorre oahppamstrategijajt ja dájdov lájttális ájádallamvuohkáj, ja måvtåstuhttet åvddånahtátjit låhkåm- ja tjállemmielav ja buorre låhkåm- ja tjállemdábijt.
Sámi girjjálašvuhtii ja iešguđet sámegielaide ja suopmaniidda oahpásnuhttin viiddida ohppiid iežaset ipmárdusa giella- ja kulturvalljivuođas sámi servodagain.	Gå oahppe sáme girjálasjvuohtaj ja duon dán sámegiellaj ja giellasuorggáj oahpásmuvvi de lassán sijá dádjadus giella- ja kultuvrravalljesvuoda hárráj sáme sebrudagájn.
Ohppiin geain lea sámegiella nubbingiellan, eai leat seammalágan eavttut go oahpahallet giela.	Ælla divna oahppijn gejn le sámegiella nubbengiellan sæmmi máhttelisvuoda giela hárráj.
Muhtimiin leat sámegielarenat lagasbirrasis, muhto earát eai gula sámegiela earret go oahpahusas.	Muhtemijn li sámegielarena lahkabirrasin, valla iehtjádijn ælla dakkir máhttelisvuoda, ja nav de e sámegielav gulá ietján gå åhpadusán.
Vai oahppit ovdánahttet sámegielgelbbolašvuođa buoremus lági mielde, de lea deaŧalaš ahte oahppit besset geavahit iešguđetlágan giellaarenaid.	Vaj oahppe galggi sámegielmáhtudagáv buoremusláhkáj åvddånahttet, de le ájnas oahppijda bessat ávkkit duov dáv giellaarenav.
Sámegiella nubbingiellanfága sáhttá maid geavahuvvot reaidun eará fágaide vai nanne giellaoahpaheami.	Fáhka sámegiella nubbengiellan máhttá aj aneduvvat ræjddon ietjá fágajda vaj giellaåhpadus máhttá nanniduvvat.
Dasa lassin leat sámegiel- ja dárogielfágas ollu oktasašoasit ja danne lea lagas ovttasbargu dan guovtti fága gaskka deaŧalaš.	Dasi lassen le sámegiel- ja dárogielfágan ållo aktisasjoase, ja danen le lagáp aktisasjbarggo dan guovte fága gaskan ájnas.
Fága váldooasit Fága lea juhkkojuvvon váldoosiide maidda leat hábmejuvvon gelbbolašvuođamihttomearit.	Fáhka le juogeduvvam oajvveåsijda ja juohkka oasen li máhtudakmihto.
Váldooasit dievasmahttet nuppit nuppiid ja fertejit gehččojuvvot oktavuohtan.	Oajvveoase li oase ållesvuodas ja dajn le aktijvuohta.
Fága lea oktasašfága, mii gullá buot joatkkaoahpahusa oahppoprográmmaide.	Åhpadusábnas la aktisasjåhpadusábnas gájkka åhpadusprográmmajda joarkkaskåvllååhpadusán.
Oahpahusa galgá danin heivehit sierra oahppoprográmmaide vai dat livččii ohppiide nu relevánta go vejolaš.	Åhpadusáv galggá dan diehti dahkat nåv guoskevattjan gå máhttelis oahppijda umass åhpadusprográmmaj hebadime baktu.
Plána lea juhkkojuvvon 10 dássái.	Pládna le juogeduvvam 10 dássáj.
Buot 10 dásis leat juohke váldooasi gullevaš gelbbolašvuođamihttomearit.	Juohkka 10 dásen li máhtudakmihto juohkka oajvveoases.
Bajilgovva váldoosiin:	Gåvvå oajvveåsijs:
Dássi	Dáse
Váldooasit	Oajvveoase
Njálmmálaš gulahallan	Njálmálasj guládallam
Čálalaš gulahallan	Tjálalasj guládallam
Njálmmálaš gulahallan	Njálmálasj guládallam
Njálmmálaš gulahallan váldooasis lea guldaleapmi ja hupman guovddážis.	Njálmálasj guládallam oajvveoasen le gulldalibme ja hållam guovdátjin.
Sámegiela hupmat máksá gulahallat njálmmálaččat go oassálastá aktiivvalaččat earáiguin.	Sámegielav hållat merkaj guládallat njálmálattjat gå oassálasstá aktijvalattjat iehtjádij.
Dát ovdána stoagadettiin, muosáhettiin, oahpadettiin, jurddašettiin, ovdanbuvttidettiin ja ovttastaladettiin earáiguin.	Dát åvddån stågadijn, muossádattijn, åhpadattijn, ájádaládijn, åvddånbuvtedijn ja aktandåjmadijn iehtjádij.
Suokkardit ja ovdánahttit gielalaš rollaid repertoara, oahppat ođđa sániid ja doahpagiid dahká ahte oahppi sáhttá ieš sátnádit njálmmálaš teavstta ja albmanahttit iežas oaiviliid ja árvvoštallamiid.	Guoradallat ja åvddånahttet gielalasj rållajt, oahppat ådå bágojt ja moallánagájt vaddá oahppáj allasis máhttelisvuodav hábmedit njálmálasj tevstajt ja buktet åvddån ietjas vuojnojt ja árvustallamijt.
Go váldá atnui ođđa ja iešguđetlágan mediaid, de lassánit gielalaš hivvodagat fágaid ja fáttáid rastá.	Gå adnuj válldá ådå ja moattelágásj mediajt, de lassán gielalasj tjehpudahka miehtáj fágaj ja ábnnasij.
Čálalaš gulahallan	Tjálalasj guládallam
Dán váldooasis lea sáhka čálalaš gulahallamis, dat mearkkaša lohkat ja čállit sámegillii.	Dán oajvveoasen le sáhka tjálalasj guládallama birra, mij merkaj låhkåt ja tjállet sámegiellaj.
Lohkan ja čállin leat buohtalas proseassat ovttaskas oahppi oahppamis.	Låhkåm ja tjállem li buohtalasj prosessa oahppamis.
Lea sáhka das ahte ovdánahttit gálgga ipmirdit ja gávdnat oaivila sámegillii čállon teavsttain, ja ieš máhttit hábmet čálalaš teavsttaid sámegillii.	Dánna le sáhka åvddånahttet dájdov dádjadittjat ja gávnatjit ájádusáv tevstajn ma li sámegiellaj tjáledum, ja iesj máhttet hábmedit tjálalasj tevstajt sámegiellaj.
Deaivvadit iešguđetlágan teavsttaiguin addá čiekŋudeami ja ipmárdusa mii lea vuođđun ovdánahttit ođđa jurdagiid ja gálgga reflekteredit, dulkot ja árvvoštallat teavsttaid.	Moattelágásj tevstaj baktu máhttá oahppe tjiegŋodit ja dádjadusáv oadtjot ådå ájádusájt åvddånahtátjit, ja máhtukvuodav ájádalátjit, tjielggitjit ja tevstajt árvustalátjit.
Lohkan ja guldaleapmi lea čoavdda ođđa muosáhusaide, viiddit sátneriggodahkii ja addá buori vuođu iežas teakstačállimii.	Låhkåm ja gulldalibme le tjåvda ådå muossádusájda, vijdep báhkoboanndudahkaj, ja vaddá buorre vuodov ietjas tækstabuvtadibmáj.
Dán váldooasis lea sáhka das ahte oaidnit čanastaga gaskkal giela ja kultuvrra.	Dán oajvveoasen le sáhka vuojnnet giela ja kultuvra aktijvuodav.
Árbevirolaš máhtu fievrredeapmi buolvvas bulvii lea deaŧalaš.	Árbbedábálasj máhtov doalvvot buolvas buolvvaj le ájnas.
Sámi máinnasteapmi, luođit, lávlagat ja sálmmat, diiddat ja sátnevádjasat, čáppagirjjálašvuohta, govva, filbma ja teáhter leat oasit kultuvrras mat gaskkustit máhtu ja árvvuid.	Sáme subtsastallamvuohke, juojggam, lávllaga ja sálma, dijda ja báhkotsoame, tjáppagirjálasjvuohta, gåvvå, filmma ja teáhter li oase kultuvras ma åvddånbukti máhtov ja árvojt.
Váldooassái gullá máhttu sámi giella- ja girjjálašvuođahistorjjá ja sámegielaid ja suopmaniid birra.	Oajvveoassáj gullu máhtto sáme giella- ja girjálasjvuodahiståvrå birra ja sámegielaj ja giellasuorgij birra.
Kultuvrralaš gelbbolašvuohta lea diehtit ja árvvus atnit kultuvrralaš ovttaláganvuođaid ja erohusaid sámi servodagain ja daid gaskkas.	Kultuvralasj máhtudahka le diehtet ja vieledit kultuvralasj avtavlágásjvuodajt ja ærádusájt sáme sebrudagájn ja sebrudagáj gaskan.
Gelbbolašvuođamihttom earit dásiide juhkkojuvvon	Máhtudakmihto dásijda juogeduvvam
Sámegiella nubbingiellan oahppoplána lea huksejuvvon nu ahte leat gelbbolašvuođamihttomearit mat leat juhkkojuvvon 10 dássái.	Sámegiella nubbengiellan oahppopládna le dagádum máhtudakmihtoj ma li juogeduvvam 10 dássáj.
Iešguđet dássi hukse ovddit dásiid ala.	Iesjgeŋga dásse le joarkka åvdep dáses.
Oahppit sáhttet válljet guovtti molssaeavttu gaskkas, sámegiella 2 dahje sámegiella 3 mihttomearijoksama 10. jahkeceahkis, Jo3 studerenráhkanahtti oahppoprográmmain ja Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmain.	Oahppe máhtti válljit guovte alternatijva gaskan, sámegiella 2 jali sámegiella 3 mihttomierejåksåmij 10. jahkedásen, Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmman ja Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmman.
Sii geat válljejit sámegiella 2, galget maŋŋel 10. jahkeceahki leat olahan 1.-7. dási gelbbolašvuođamihttomeriid.	Sámegiella 2
Maŋŋel Jo3 studerenráhkkanahtti oahppoprográmmas galget oahppit leat olahan 1.-10. dási gelbbolašvuođamihttomeriid.	Maŋŋel Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmman galggi oahppe jåvsådit 1.-10. dáse máhtudakmihtojda.
Oahppit geat čađahit visot 10 dási, sáhttet olahit čálalaš ja njálmmálaš sámegielgelbbolašvuođa, ja sis lea vejolašvuohta joatkit studeret alitoahpus gos sámegiella lea oahpahangiellan.	Oahppe gudi tjadádi divna 10 dáse, máhtti jåvsådit sámegiellamáhtudahkaj gånnå gielav máhtti adnet njálmálattjat ja tjálalattjat, ja siján le máhttelisvuohta joarkket alep dáse åhpadusájn gånnå sámegiella le åhpadimgiellan.
Sii geat válljejit sámegiella 3, galget maŋŋel 10. jahkeceahki leat olahan 1.-4. dási gelbbolašvuođamihttomeriid.	Sámegiella 3
Maŋŋel Jo3 studerenráhkkanahtti oahppoprográmmas galget oahppit leat olahan 1.-7. dási gelbbolašvuođamihttomeriid.	Maŋŋel Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmman galggi oahppe jåvsådit 1.-7. dáse máhtudakmihtojda.
Ohppiin lea vejolaš válljet sihtet go árvvoštallojuvvot ahte leat joksan sámegiella 2 gelbbolašvuođamihttomeriid vai sámegiella 3 gelbbolašvuođamihttomeriid.	Oahppijda le máhttelis válljit jus sihti árvustaláduvvat sámegiella 2 máhtudakmihtoj vaj sámegiella 3 máhtudakmihtoj milta.
Skuvla galgá ohppiide fuomášuhttit dán vejolašvuođa ja movttiidahttit válljet sámegiel 2 loahppaárvvoštallama.	Skåvllå galggá oahppijda huomahahttet dáv máhttelisvuodav vaj oahppe måvtåstuvvi válljitjit sámegiel 2 loahppaárvustallamav.
Oahppit fertejit maŋemus lihtus válljet molssaeavttu 10. jahkeceahki álggus.	Oahppe hæhttuji mierredit dav maŋemusát 10. jahkedáse álgon.
13-jagi skuvlavázzin	13-jage skåvllåvádtsem
Ceahkki	Dásse
Gelbbolašvuođa-mihttomearit sámegiella 2	Máhtudakmihto sámegiella 2
Gelbbolašvuođa-mihtt omearit sámegiella 3	Máhtudakmihto sámegiella 3
Vuođđoskuvla	Vuodoskåvllå
Maŋŋel 10. jahkeceahki	Maŋŋel 10. jahkedáse
Dássi 1-7	Dásse 1-7
Dássi 1-4	Dásse 1-4
Studeren-ráhkkanahtti oahppoprográmmat	Oahppogárvedime åhpadusprográmma
Dássi 1-8	Dásse 1-8
Dássi 1-5	Dásse 1-5
Dássi 1-9	Dásse 1-9
Dássi 1-6	Dásse 1-6
Dássi 1-10	Dásse 1-10
Dássi 1-7	Dásse 1-7
Fidnofágalaš oahppoprográmmat	Viddnofágalasj åhpadusprográmma
Dássi 1-8-*	Dásse 1-8*
Dássi 1-5	Dásse 1-5
Maŋŋel lasáhusa oppalaš studeren-gelbbolašvuhtii	Maŋŋel lasádusá dábálasj oahppo-máhtudahkaj
Dássi 1-10	Dásse 1-10
Dássi 1-7	Dásse 1-7
* Fidnofágalaš oahppoprográmmain lea Jo1 ja Jo2 diibmolohku unnit go Jo1 studerenráhkkanahtti oahppoprográmmain.	* Viddnofágalasj åhpadusprográmman le Jo1 ja Jo2 tijmmalåhko binnep gå Jo1 oahppogárvedime åhpadusprográmman.
Gelbbolašvuođamihttomearit mat leat merkejuvvon násttiin * 8. dásis, eai gusto fidnofágalaš oahppoprográmmaid ohppiide.	Máhtudakmihto ma li merkkiduvvam nástijn * 8. dásen, e gullu viddnofágalasj åhpadusprográmma oahppijda.
Fága diibmolohku	Fága tijmmalåhko
Diibmolohku lea almmuhuvvon 60-minuvtta ovttadahkan.	Akta tijmma le 60 minuhta
1.-7. jahkecehkiin: 570 diimmu	1.-7. jahkedásijn: 570 tijma
Molssaeaktu 1: 279 diimmu, gusto ohppiide geat eai vállje vierisgiela / gielalaš čiekŋudeami	Alternatijvva 1: 279 tijma, gulluji oahppijda gudi e vieresgielav / gielalasj tjiegŋodimev vállji
Molssaeaktu 2: 222 diimmu, gusto ohppiide geat válljejit vierisgiela / gielalaš čiekŋudeami	Alternatijvva 2: 222 tijma, gulluji oahppijda gudi vieresgielav / gielalasj tjiegŋodimev válljiji
Jo1: 103 diimmu	Jo1: 103 tijma
Jo2: 103 diimmu	Jo2: 103 tijma
Jo3: 103 diimmu	Jo3: 103 tijma
Jo 1: 45 diimmu	Jo 1: 45 tijma
Jo 2: 45 diimmu	Jo 2: 45 tijma
Jo3: 219 diimmu	Vg3: 219 tijma
Vuođđogálggat fágas	Vuodotjehpudagá fágan
Vuođđogálggat leat integrerejuvvon gelbbolašvuođamihttomeriide gos dat leat mielde ovdánahttime fágagelbbolašvuođa ja leat maid oassin das.	Máhtudakmihtujn li vuodotjehpudagá ma åvddånahtti ja li oassen fáhkamáhtudagás.
Sámegiella nubbingielas ipmirduvvojit vuođđogálggat ná:	Sámegiella nubbengiellan dádjaduvvi vuodotjehpudagá náv:
Máhttit njálmmálaččat ja čálalaččat ovdanbuktit sámegiella nubbingiellanfágas lea guovddážis sámegielgelbbolašvuođa ovdánahttimis.	Máhttet njálmálattjat ja tjálalattjat åvddånbuktet fágan sámegiella nubbengiellan le guovdátjin gå sámegielmáhtudagáv le åvddånahttemin.
Dát gálggat leat deaŧalaš reaiddut giellabarggus go galgá ipmirdit ja geavahit giela ain eanet iešguđetlágan ja gáibideaddji oktavuođain.	Dá tjehpudagá li ájnas ræjdo giellabargon gå galggá dádjadit ja adnet gielav ájn vil vijdep ja ienep gájbbedahtte aktijvuodajn.
Njálmmálaš gálggaide gullá sihke máhttit guldalit ja máhttit hupmat ja máhttit árvvoštallat ságastallamiid osiid máŋggabealat ságastallandilálašvuođas.	Njálmálasj tjehpudagájda gullu máhttet gulldalit ja máhttet hållat, ja máhttet árvustallat ságastallamij åsijt duon dán ságastallamdilen.
Systemáhtalaš oahpahus iešguđetlágan njálmmálaš doaimmaiguin, lea mielde ovdánahttime njálmmálaš gálggaid.	Systemáhtalasj åhpadus duon dán njálmálasj dåjmaj baktu, le maŋen åvddånahttemin njálmálasj tjehpudagáv.
Čállin lea vuohki ovdánahttit ja struktureret fuomášumiid ja jurdagiid ja lea maid gulahallanmálle ja oahppanvuohki.	Tjállem le aj vuohke åvddånahttet ja tjielgadit huomahimijt ja ájádusájt, ja le aj guládallamvuohke ja oahppamvuohke.
Máhttit lohkat sámegiella nubbingiellanfágas lea oassi praktihkalaš giellagelbbolašvuođas ja mielddisbuktá ahte máhttá lohkat ipmárdusain, diđoštit ja reflekteret ain eanet gáibideaddji teavsttaid.	Máhttet låhkåt fágan sámegiella nubbengiellan le oasse praktihkalasj giellamáhtudagás ja merkaj máhttet dádjadusájn låhkåt, guoradallat ja ájádallat ájn vil ienep gájbbedahtte ja låsep tevstajt.
Lohkangálgga ovdánahttin sámegiella nubbingielas nanne maid lohkangálgga oppalaččat.	Låhkåmtjehpudagá åvddånibme sámegiella nubbengiellan máhttá aj dábálasj låhkåmtjehpudagáv nannit.
Máhttit rehkenastit sámegiella nubbingiellanfágas lea ovdánahttit doahpagiid, resonerema ja váttisvuođaid čoavdima.	Máhttet rieknit fágan sámegiella nubbengiellan merkaj moallánagájt oahppat, resonnerit ja gássjelisvuodajt tjoavddet.
Ipmirdit sturrodagaid, hivvodagaid, meroštallamiid ja mihtidemiid lea maid oassi giellagelbbolašvuođas.	Dádjadit stuorrudagájt, valjesvuodajt, merustallamijt ja mihttimijt le aj oasse giellamáhtudagás.
Máhttit geavahit digitála reaidduid lea dárbbašlaš sámegiella nubbingiellanfágas vai sáhttá hálddašit ođđa teakstahámiid ja ovdanbuktimiid.	Máhttet adnet digitála ræjdojt fágan sámegiella nubbengiellan le dárbulasj rijbadittjat ådå tækstahámij ja åvddånbuktemvuogij.
Digitála gálga rahpá ođđa oahppanarenaid ja addá ođđa vejolašvuođaid lohkan- ja čállinoahpahusas, teavsttaid ráhkadeamis, komponeremis ja divodeamis.	Digitála máhtudahká rahpá ådå oahppamarenajt ja vaddá ådå máhttelisvuodajt låhkåm- ja tjállemåhpadusán, tevstaj buvtadimen, komponeremin ja divodimen.
Dán oktavuođas lea deaŧalaš ovdánahttit kritihkalaš árvvoštallangálgga ja gáldogeavaheami.	Dán aktijvuodan le ájnas åvddånahttet lájttális árvustallamdájdov ja gálldoanov.
Digitála reaidduid geavaheapmi sáhttá doarjut ja ovdánahttit ohppiid gulahallangálggaid ja ovdanbuktimiid.	Digitála ræjdoj adnem máhttá doarjjot ja åvddånahttet oahppij guládallamtjehpudagáv ja åvddånbuktemijt.
Fága gelbbolašvuođamihttomearit	Fága máhtudakmihto
Gelbbolašvuođamihttomearit 1. dási ma ŋŋel	1. dáse maŋŋela
Njálmmálaš gulahallan	Njálmálasj guládallam
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
guldalit, stoahkat ja geahččaladdat sámegiela giellajienaiguin	gulldalit, ståhkat ja gæhttjaladdat sámegiela giellajienaj
suokkardallat ja geahččaladdat sániiguin, jienaiguin, riimmaiguin ja hoahkamiiguin	guoradallat ja gæhttjaladdat bágoj, jienaj, rijmaj ja báhkoståhkusij
dearvvahit, giitit ja muitalit gii son lea sámegillii	buorástahttet, gijttet ja ietjas birra giehttot sámegiellaj
dovdat álkis, árgabeaivválaš dili sániid, namaid, doahpagiid ja oanehis cealkagiid	dåbddåt álkkes bæjválasj bágojt, namájt, moallánagájt ja oanes gárgadisájt
bidjat oktii álkis sániid oanehis cealkkan	biedjat aktij álkkes bágojt oanes gárgadissan
lohkat sámegillii 1-20 rádjái, ja geavahit loguid gulahallamis	låhkåt tállajt sámegiellaj 1-20 rádjáj, ja adnet tállajt guládaládijn
Čálalaš gulahallan	Tjálalasj guládallam
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
geavahit sámi bustávaid ja geahččaladdat sámegiel sániiguin	adnet sáme bokstávajt ja gæhttjaladdat sámegiel bágoj
dovdat sámi bustávaid	dåbddåt sáme bokstávajt
lohkat ja dovdat oanehis sániid	låhkåt ja dåbddåt oanes bágojt
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
ságastallat sámegiela birra ja dan birra goas lea ávkkálaš máhttit sámegiela	ságastallat sámegiela birra, ja dilij birra goassa ja gånnå le ávkálasj sámegielav máhttet
muosáhit ja dovdat giela luđiid, lávlagiid, sálmmaid, álkis muitalusaid, máidnasiid, govaid, spealuid, tv-prográmmaid ja digitála reaidduid bokte	muossádit ja dåbddåt gielav juojggama, lávllagij, sálmaj, álkkes subttsasij, dålusj subttsasij, gåvåj, spelaj, tv-prográmmaj ja digitála ræjdoj baktu
Gelbbolašvuođamihttomearit 2. dási ma ŋŋel	2. dáse maŋŋela
Njálmmálaš gulahallan	Njálmálasj guládallam
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
stoahkat, geahččaladdat ja bargat jietnademiin ja intonašuvnnain	ståhkat, gæhttjaladdat ja barggat jiednadimijn ja intonasjåvnåjn
guldalit ja ipmirdit álkis ságastallamiid ja muitalusaid	gulldalit ja dádjadit álkkes ságastallamijt ja subttsasijt
muitalit juoidá iežas ja earáid birra sámegillii	giehttot juojddá ietjas ja iehtjádij birra sámegiellaj
oassálastit álkis beaivválaš ságastallamis mas geavaha álkis dadjanmálliid nu ahte ipmirda earáid ja ieš ipmirduvvo	oassálasstet álkkes bæjválasj ságastallamijda gånnå álkkes hållamvuogev adná vaj dádjat ja iesj dádjaduvvá
ságastallat teavstta ja gova birra álkis dajaldagaiguin	ságastallat tevstaj ja gåvåj birra álkkes moalgedimij
lohkat sámegillii 1-100 rádjái ja geavahit loguid gulahallamis	låhkåt tállajt sámegiellaj 1-100 rádjáj ja adnet tállajt guládaládijn
Čálalaš gulahallan	Tjálalasj guládallam
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
lohkat ja čállit álkis árgabeaisániid	låhkåt ja tjállet álkkes bágojt árggaiellemis
dovdat sániid ja dajaldagaid čállagiin	dåbddåt bágojt ja moallánahkkojt tjállagijn
čállit diđožiid, sániid ja oanehis cealkagiid	tjállet diededimijt, bágojt ja oanes gárgadisájt
geavahit digitála reaidduid čállimis	adnet digitála ræjdojt tjáledijn
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
guldalit ja oassálastit juoigamis, lávlla- ja sálbmalávlumis, riibmemis, hoahkamis ja divttaid ovdanbuktimis	gulldalit ja oassálasstet juojggama, lávlla- ja sálmmalávlloma, rijmaj, báhkoståhkusij ja divtaj åvddånbuktemijda
geavahit vahkkobeivviid, mánuid ja dan gávcci jahkodaga namahusaid	adnet namájt biejvijda, mánojda ja dan gávtse jáhpáj
ságastallat makkár sámegielsániid máhttá ja makkár dilálašvuođain geavaha sámegiela	ságastallat makkár sámegielbágojt juo máhtti, ja goassa ja gånnå sámásti
geavahit sámegiel bivttasnamahusaid ja muitalit iešguđetguovllu sámigávttiid ovttaláganvuođaid ja erohusaid	adnet sáme bivtasnammadusájt ja giehttot sámegáptij birra duot dát guovlos Sámen
Gelbbolašvuođamihttomearit 3. dási ma ŋŋel	3. dáse maŋŋela
Njálmmálaš gulahallan	Njálmálasj guládallam
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
presenteret iežas ja muitalit iežas bearraša ja fulkkiid birra	giehttot ietjas birra, ja ietjas familja ja berrahij birra
ipmirdit ja muitalit álkis diđožiid, jearaldagaid ja dieđuid sámegillii	dádjadit ja åvddånbuktet álkkes diededimijt, gatjálvisájt ja diedojt sámegiellaj
guldalit ja ipmirdit ságastallamiid, dáhpáhusaid ja muitalusaid	gulldalit ja dádjadit ságastallamijt, dáhpádusájt ja subttsasijt
oassálastit ságastallamiin árgabeaivválaš diliid birra	oassálasstet ságastallamijda bæjválasj ássjijn
albmanahttit muosáhusaid ja vásáhusaid	giehttot muosádimij ja åtsådallamij birra
geavahit loguid go čilge hattiid, hivvodagaid ja sturrodagaid	adnet tállajt gå le hattijt, valjesvuodav ja stuorrudagájt tjielggimin
Čálalaš gulahallan	Tjálalasj guládallam
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
lohkat maŋŋálagaid sámi alfabehta ja dadjat sámi jietnadagaid	sáme alfabehtav mujttalit ja jiednadit sáme giellajienajt
lohkat ja ipmirdit diđožiid ja oanehis teavsttaid	låhkåt ja dádjadit diededimijt ja oanes tevstajt
čállit beaivválaš dili birra dieđuid ja teavsttaid	tjállet diededimijt ja tevstajt bæjválasj vidjurij birra
geavahit sátnegirjjiid, diehtobuktosiid, digitála reaidduid ja eará veahkkeneavvuid iežas giellaoahpahallamis	adnet báhkogirjijt, diehtogirjijt, digitála ræjdojt ja ietjá viehkkenævojt ietjas giellaoahppamin
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
válddahit iežas sámegiela oahpahallama ja ságastallat movt oahppat ođđa sániid	gåvådit gåktu iehtja sámegielav oahppá ja ságastallat gåktu ådå bágojt oahppat
suokkardallat ovttaláganvuođaid ja erohusaid sámegielas ja eará gielain	guoradallat avtalágásjvuodajt ja sieradusájt sámegiela ja ietjá gielaj gaskan
ságastallat iežas vásáhusaid sámi mánáidgirjjálašvuođas ja sámi tv-prográmmain	ságastallat ietjas åtsådallamij birra mij guosská sáme mánájgirjálasjvuohtaj ja sáme tv-prográmmajda
geavahit biepmu, biebmogálvvuid ja biebmoráhkadeami doahpagiid ja ságastit sámi borramušaid birra	adnet biebbmo-, biebbmoábnnasij- ja biebbmodahkama moallánagájt ja ságastit sáme biebmoj birra
geavahit almmiguovllu doahpagiid ja ságastallat sámi nástegovaid birra	adnet almeguovlo moallánagájt ja ságastallat sáme násstegåvåj birra
Gelbbolašvuođamihttomearit 4. dási ma ŋŋel	4. dáse maŋŋela
Njálmmálaš gulahallan	Njálmálasj guládallam
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
guldalit, ipmirdit ja máhttit ságastallat álkis ságastallamiid	gulldalit, dádjadit ja rijbadit álkkes ságastallamij
geavahit sátnehivvodaga mii dárbbašuvvo árgabeaivválaš dilis	adnet báhkoboanndudagáv majt dárbaj bæjválasj iellemin
geavahit loguid áiggi ja dáhtoniid muitaleamis	adnet tállajt gå le ájgev ja biejvijt nammadime
oassálastit ságastallamis geavatlaš bargguid birra skuvllas ja olggobeal skuvlla	oassálasstet ságastallamijda prahktihkalasj bargoj birra skåvlån ja ålggobielen skåvlå
oassálastit ságastallamis iežas muosáhusaid ja vásáhusaid birra	oassálasstet ságastallamijda ietjas muossádimij ja åtsådallamij birra
ovdanbuktit drámáin, rollaneavttašemiin ja improviseremiin	åvddånbuktet drámá, roallaståhkusa ja improvisasjåvnå baktu
Čálalaš gulahallan	Tjálalasj guládallam
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
lohkat iešguđetlágan šáŋra teavsttaid ja geavahit muosáhusaid fuomášupmin iežas barggus	låhkåt tevstajt duot dát sjáŋŋarijs ja adnet muossádusájt arvusmahttemij ietjas bargon
čállit teavsttaid mat muitalit, válddahallet dahje almmuhit čálli áddejumiid	tjállet tevstajt ma subtsasti, gåvådi jali åvddånbukti ájádusájt
ovdanbuktit iežas teavsttaid earáide	åvddånbuktet ietjas tevstajt iehtjádijda
geavahit digitála reaidduid dieđuid ohcamis ja reaidun teavsttaid ráhkadit	adnet digitála ræjdojt gå diedojt le åhtsåmin, ja ræjddon gå tevstajt le dahkamin
geavahit deaddiluvvon ja digitála sátnegirjjiid ja diehtobuktosiid	adnet prienntiduvvam ja digitála báhkogirjijt ja diehtogirjijt
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
oassálastit iešguđetlágan doaimmain main sámegiella geavahuvvo ja ráhkadit ja ovdandivvut muitalusaid dan birra	oassálasstet duon dán doajmmaj gånnå sámegiella aneduvvá, ja dahkat ja åvddånbuktet subttsasijt daj birra
muosáhit ja muitalit drámá- ja teáhterčájáhusain	muossádit ja giehttot drámá- ja teáhtervuosádusájs
geavahit luonddunamahusaid ja sámi báikenamaid	adnet luonndonammadusájt ja sáme bájkkenamájt
geavahit iežas vásáhusaid ja teavsttaid mat muitalit guovtte- ja máŋggakultuvrralašvuođa birra vuolggasadjin ságastallamii	adnet ietjas åtsådallamijt ja tevstajt ma gåvådi guovte- ja moattegielakvuodav vuodon ságastallamijda
oassálastit ságastallamis sámi árbevirolaš ealáhusaid birra	oassálasstet ságastallamijda sáme árbbedábálasj æládusáj birra
Gelbbolašvuođamihttomearit 5. dási ma ŋŋel	5. dáse maŋŋela
Njálmmálaš gulahallan	Njálmálasj guládallam
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
guldalit earáid ovdanbuktimiid, jearahallat ja albmanahttit iežas jurdagiid ja oaiviliid	gulldalit iehtjádij åvddånbuktemijt, gatjádallat ja åvddånbuktet ietjas ájádusájt ja vuojnojt
geavahit giela aktiivvalaččat iešguđetlágan gielladilálašvuođain ja iešguđetlágan oktavuođain ja doaimmain	adnet gielav aktijvalattjat duon dán gielladilen ja duon dán aktijvuodan ja dåjman
ságastallat áigeguovdilis dáhpáhusaid ja áššiid birra	ságastallat ájggeguovddelis dáhpádusáj ja ássjij birra
ipmirdit ja geavahit loguid geavatlaš dilálašvuođain	dádjadit ja adnet tállajt praktihkalasj dilijn
jorgalit njálmmálaččat álkis teavsttaid	jårggålit njálmálattjat álkkes tevstajt
Čálalaš gulahallan	Tjálalasj guládallam
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
lohkat ja čállit iešguđetlágan šáŋra teavsttaid	låhkåt ja tjállet tevstajt duon dán sjáŋŋarin
čállit ja ovdandivvut vásáhusaid filbmageahččamis ja girjjálašvuođalohkamis	tjállet ja åvddånbuktet åtsådallamijt filmmagæhttjamis ja girjálasjvuodalåhkåmis
ráhkadit muitalusaid main ovttastahttá teavstta ja gova ja main geavaha digitála reaidduid	dahkat subttsasijt gånnå goappátjagá tæksta ja gåvvå aneduvvi, ja gånnå digitála ræjdo aneduvvi
geavahit giellaoahpa ja teakstahuksema doahpagiid veahkkin iežas barggus	adnet moallánagájt grammátihkas ja tækstaoases viehkken ietjas bargon
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
geavahit árbevirolaš barggu ja ealáhusaid tearpmaid	adnet árbbedábálasj barggo- ja æládustermajt
ságastallat sámi dáiddašlájaid sisdoalu ja ovdanbuktinvugiid birra	ságastallat sáme dájddaslájaj sisano ja åvddånbuktemvuogij birra
selvehit sámi mediaid	tjielggit sáme mediajt
lohkat eará kultuvrraid ja eará eamiálbmogiid teavsttaid ja muitalit iežas lohkanmuosáhusaid birra	låhkåt ietjá kultuvraj ja ietjá álggoálmmugij tevstajt ja giehttot ietjas låhkåmmuossádusáj birra
geavahit doahpagiid mat čilgejit dálkki, dálkemearkkaid, muohttaga ja siivvu	adnet moallánagájt ma gåvådi dálkev, dálkkemerkajt, muohttagav ja fierdav
Gelbbolašvuođamihttomearit 6. dási ma ŋŋel	6. dáse maŋŋela
Njálmmálaš gulahallan	Njálmálasj guládallam
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
guldalit, ipmirdit ja oassálastit spontánalaš ságastallamiin	gulldalit, dádjadit ja oassálasstet spontánalasj ságastallamijda
ovdandivvut fágaidrasttideaddji fáttáid birra	åvddånbuktet fágajgasskasasj tiemájt
muitalit dáhpáhusaid ja muitalusaid birra	giehttot dáhpádusáj ja subttsasij birra
ságastallat oahpes ja áigeguovdilis fáttáid birra	ságastallat oahpes ja ájggeguovddelis tiemáj birra
máhttit beaivválaš dili sániid	bæjválasj iellema báhkoboanndudagáv buktet
geavahit doahpagiid mat gullet sámegiela lohkan- ja rehkenastinvuohkái	adnet sáme låhkåm- ja rieknimvuogijt
Čálalaš gulahallan	Tjálalasj guládallam
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
lohkat vissis meari iešguđetlágan teavsttaid	låhkåt vissa oasev duot dát tevstas
čállit muitaleaddji ja válddahalli teavsttaid	tjállet subtsastiddje ja tjielggijiddje tevstajt
árvvoštallat iežas ja earáid teavsttaid	árvustallat ietjas ja iehtjádij tevstajt
ságaskuššat teavsttaid iešguđetlágan diehtojuohkingálduin	árvvaladdat tevstajt moattet diehtojuohkemgáldos
geavahit digitála reaidduid iežas giellaoahppamis	adnet digitála ræjdojt ietjas giellaoahppamis
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
ságastallat máŋggagielalašvuođa doahpaga birra ja muitalit makkár ovdamunit leat go lea máŋggagielalaš	ságastallat moattegielakvuoda birra ja mij ávkijt le moattegielakvuodas
muitalit eará sámegielaid iešvuođaid birra	giehttot ietjá sámegielaj dåbddomerkaj birra
selvehit sámi organisašuvnnaid ja institušuvnnaid	tjielggit sáme organisasjåvnåjt ja institusjåvnåjt
lohkat ja ovdandivvut eará eamiálbmogiid ja eará kultuvrraid girjjálašvuođas	låhkåt ja åvddånbuktet ietjá álggoálmmugij ja ietjá kultuvraj girjálasjvuodas
Gelbbolašvuođamihttomearit 7. dási ma ŋŋel	7. dáse maŋŋela
Njálmmálaš gulahallan	Njálmálasj guládallam
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
ipmirdit muitalusaid ja válddahallamiid sisdoalu	dádjadit subttsasij ja tjielggidusáj sisanov
guldalit ja ipmirdit guhkit njálmmálaš ovdanbuktimiid váldosisdoalu	gulldalit ja dádjadit oajvvesisanov guhkep njálmálasj åvddånbuktemijs
albmanahttit iežas vásáhusaid ja ákkastallat iežas oaiviliid	åvddånbuktet ietjas åtsådallamijt ja argumenterit ietjas vuojnojs
ságastallat girjjálašvuođas ja geavahit guovddáš doahpagiid	ságastallat girjálasjvuoda birra ja adnet guovdásj moallánagájt
Čálalaš gulahallan	Tjálalasj guládallam
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
buvttadit iešguđetlágan áigumušaide teavsttaid ja geavahit iešguđetlágan váikkuhangaskaomiid teakstabarggus	buvtadit ietjas tevstajt duon dán ájggomusá diehti ja adnet moattelágásj vájkkudusájt tevstaj bargadijn
geavahit deaŧaleamos riektačállinnjuolggadusaid	adnet ájnnasamos duollatjállemnjuolgadusájt
geavahit giellaoahpa ja teakstahuksema vuođđodoahpagiid	adnet vuodomoallánagájt grammatihkas ja tækstaoases
lohkat iešguđet guhkkosaš iešguđetlágan šáŋra teavsttaid, sihke originála ja jorgaluvvon čállosiid	låhkåt oanep ja guhkep tevstajt duot dát sjáŋŋarijs, originála ja jårggåluvvam tevstajt
geavahit digitála reaidduid iežas teakstabarggus	adnet digitála ræjdojt ietjas tækstabargon
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
válddahit movt giella rievddada dili, áiggi ja báikki mielde	gåvådit gåktu giella rievddá dilij, ájgij ja bájkij milta
muitalit muhtun iešvuođaid sámegiela suopmaniin ja sosioleavttain	giehttot muhtem sierra dåbddomerkaj birra sáme giellasuorgijn ja sosiolevtajn
válddahit sámegiela ja eará gielaid ovttaláganvuođaid ja erohusaid ja geavahit grammatihkalaš doahpagiid	gåvådit sámegiela ja ietjá gielaj avtavlágásjvuodajt ja ærádusájt ja adnet grammatihkalasj moallánagájt
ságastallat ja albmanahttit estehtalaš muosáhusaid birra dáidaga ja duoji geahčadeamis	ságastallat ja åvddånbuktet estehtalasj muossádusájt dájda ja duoje baktu
selvehit sámi girjjálašvuođa ja dovddus čálliid birra ovdalaš ja dálá áiggis	tjielggit sáme girjálasjvuodav ja dåbdos tjállijt åvddål ja dálla
Gelbbolašvuođamihttomearit 8. dá si maŋŋel	8. dáse maŋŋela
Njálmmálaš gulahallan	Njálmálasj guládallam
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
árvvoštallat ávkkálaš strategiijaid movt oahppat ođđa sániid ja dajaldagaid	árvustallat ávkálasj strategijajt gåktu oahppat ådå bágojt ja moallánahkkojt
hálddašit iešguđetlágan njálmmálaš ovdanbuktinvugiid	rijbadit muhtem njálmálasj åvddånbuktemvuogij
geavahit giela eanet ja eanet iešguđetlágan dilálašvuođain ja atnigoahtit ođđa sániid ja dajaldagaid	adnet gielav ienebut maŋenagi duon dán aktijvuodan ja adnegoahtet ådå bágojt ja moallánahkkojt
álggahit ja jođihit digaštallamiid	álgadit ja jådedit dágástallamav
jearahallat ja refereret	ságájdahttet ja refererit
Čálalaš gulahallan	Tjálalasj guládallam
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
lohkat ja ovdandivvut iešguđetlágan fágateavsttain	låhkåt ja åvddånbuktet duot dát fáhkatevstas
čállit teavsttaid geavahettiin iešguđetlágan gálduid ja váikkuhangaskaomiid	tjállet tevstajt ja tjáledijn adnet duov dáv gáldov ja vájkkudimnævov
viidásit fievrredit dieđuid iešguđetlágan gálduin ja mediain	juogadit diedojt ma li viettjadum moattet gáldos ja medias
geavahit digitála reaidduid iežas teavsttaid ovdanbuktimis ja almmuheamis	adnet digitála ræjdojt gå le ietjas tevstajt åvddånbuktemin ja almodime
lohkat vissis meari iešguđetlágan teavsttaid, ovdanbuktit jurdagiid, dulkot ja reflekteret sisdoalu, hámi, ulbmila ja temá birra*	låhkåt vissa oases tevstajs, åvddånbuktet ájádusájt, tjielggit ja guoradallat sisanov, hámev, ulmev ja tiemáv
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
selvehit movt sámegiella rievdá internašunaliseremiin ja eará gielaid váikkuhemiin	tjielggit gåktu sámegiella rievddá internasjonaliserima baktu, ja dan baktu gå bájnnu ietjá gielajs
selvehit movt ođđa tearpmat šaddet dahje ráhkaduvvojit	tjielggit gåktu ådå bágo ilmmi jali dagáduvvi
ságastallat bargoeallima ja fidnuid birra	ságastallat barggoiellema ja bargoj birra
digaštallat ođđasiid ja áigeguovdilis dáhpáhusaid	dágástallat ådåsij ja ájggeguovddelis dáhpádusáj birra
suokkardit ja čilget sámi muitalanárbevieruid birra	guoradallat ja tjielggit sáme subtsastallamvuogijt
gulahallat guovddáš dáhpáhusaid birra mat gullet giellaguovllu historjái *	guládallat guovdásj dáhpádusáj birra ma gulluji giellaguovlo histåvrråj*
selvehit sámegiela girjjálašvuođahistorjjá *	tjielggit sáme girjálasjvuodahiståvråv*
Gelbbolašvuođamihttomearit 9. dási ma ŋŋel	9. dáse maŋŋela
Njálmmálaš gulahallan	Njálmálasj guládallam
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
ieš álggahit, joatkit ja loahpahit ságastallama, geavahit iešguđetlágan strategiijaid nu ahte gulahallan doaibmá	iesj álgadit, joarkket ja låhpadit ságastallamav, ja adnet duov dáv strategijav nav vaj guládallam doajmmá
digaštallat, ákkastallat ja albmanahttit iežas oaiviliid ja jurdagiid	dágástallat, argumenterit ja åvddånbuktet ietjas ájádusájt ja dádjadusáv
válddahit ja árvvoštallat iežas ovdáneami sámegiela oahpahallamis	gåvådit ja árvustallat ietjas åvddånimev sámegiela oahppamin
gávnnahit gielalaš erohusaid ja ovttaláganvuođaid sámegiela ja dárogiela huksehusain	buohtastahttet ja gávnnat avtalágásjvuodajt ja sieradusájt sámegiela ja dárogiela gaskan
muitalit movt njálmmálaš giella earrána čálalaš gielas	tjielggit gåktu njálmálasj giella ærrán tjálalasj gielas
Čálalaš gulahallan	Tjálalasj guládallam
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
lohkat, dulkot ja reflekteret vissis meari ođđa teavsttaid sisdoalu, hámi ja ulbmila	låhkåt, tjielggit ja ájádallat sisanov, hámev ja ulmev vissa oasen ådåsap tevstajs
buvttadit ja ovdanbuktit iežas teavsttaid	buvtadit ja åvddånbuktet ietjas tevstajt
geavahit iešguđetlágan ovdanbuktinmálliid iežas barggu ovdanbuktimis	adnet muhtem åvddånbuktemvuogev ietjas bargoj åvddånbuvtedijn
čállit čáppagirjjálašvuođa ja áššeprosateavsttaid	tjállet tjáppagirjálasjvuoda ja ássjeprosa tevstajt
jorgalit teavsttaid sámegillii	jårggålit tevstajt sámegiellaj
gulahallat digitála reaidduid bokte	guládallat digitála ræjdoj baktu
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
ságaskuššat mat váikkuhit giellageavaheami áiggi čađa	árvvaladdat vidjurijt ma giellaanov bájnni
selvehit sámegiela sajádaga suoma-ugralaš giellajoavkkus	tjielggit sámegiela sajev suomaugralasj giellajuohkusin
geavahit mediaid iežas giellabarggus	adnet mediajt ietjas giellabargon
digaštallat ođđasiid ja áigeguovdilis dáhpáhusaid Sámis	dágástallat ådåsij ja ájggeguovddelis dáhpádusáj birra Sámen
ságaskuššat nuorra olbmuid eallinvuogi, ovttastallanmálliid, eallinoainnuid ja árvvuid dán áiggi Sámis	árvvaladdat nuorra ulmutjij viessomvuogev, sæbrástallamvuogijt, iellemvuojnot ja árvojt dán ájggásasj Sámen
Gelbbolašvuođamihttomearit 10. dási ma ŋŋel	10. dáse maŋŋela
Njálmmálaš gulahallan	Njálmálasj guládallam
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
hálddašit ollu sániid ja ovdanbuktit njálmmálaččat máŋggaládje ja heivvolaččat dilálašvuhtii	buktet bágoj valljudagáv ja máhttet ságastallat dan milta mij le vuordedahtte ja gájbbedahtte
selvehit mii váikkuha gulahallama, ja movt dan máhtu sáhttá geavahit go bargá gielain ja teavsttain	tjielggit vidjurijt ma bájnni guládallamav, ja gåktu dav máhtov máhttá adnet gå barggá gielajn ja tevstaj
árvvoštallat ja geavahit iešguđetlágan guldalanstrategiijaid heivehuvvon ulbmiliidda ja dilálašvuođaide	árvustallat ja adnet duov dáv gulldalimstrategijav hiebaduvvam ulmijda ja dilláj
selvehit gielalaš ovttaláganvuođaid ja erohusaid sámegielas ja dárogielas	tjielggit avtavlágásjvuodajt ja ærádusájt sámegiela ja dárogiela gaskan
struktureret iežas giela iešguđet dárbbuide	strukturerit gielav dárboj milta
refereret sártniid ja logaldallamiid	refererit hålajt ja lågådallamijt
Čálalaš gulahallan	Tjálalasj guládallam
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
válljet buriid lohkanstrategiijaid iešguđetlágan teavsttaid lohkamii	válljit buorre låhkåmstrategijajt gå le tevstajt låhkåmin
lohkat, ságaskuššat ja buohtastahttit boares ja ođđa sámegiel teavsttaid	låhkåt, árvvaladdat ja buohtastahttet åvdep ja dálásj sámegiela tevstajt
ovdandivvut čálalaš barggu man vuolggasadji lea girjjálašvuođa čiekŋudeapmi	åvddånbuktet tjálalasj bargov mij le boados girjálasjvuoda tjiegŋodimes
árvvoštallat iežas čálalaš barggu ja iežas čálalaš gulahallama ovdáneami	árvustallat ietjas tjálalasj bargojt ja ietjas tjálalasj guládallama åvddånimev
geavahit fágaiguoski terminologiija válddahaladettiin giela hámiid ja struktuvrra	adnet fáhkajguoskavasj terminologijav giela hámij ja struktuvra gåvådattijn
geavahit hálddahuslaš doahpagiid gulahaladettiin almmolaš ásahusaiguin	adnet háldadim moallánagájt gå le guládallamin almulasj ásadusáj
geavahit iešheanalaččat máŋggalágan digitála reaidduid ja eará veahkkeneavvuid	adnet digitála ræjdojt ja ietjá viehkkenævojt iesjrádálattjat
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
ovdandivvut ja buohtastahttit vissis meari sámi ja eará kultuvrraid girjjálašvuođas	åvddånbuktet ja buohtastahttet muhtem sáme girjálasjvuodav ietjá kultuvraj girjálasjvuodajn
selvehit sámegiela giellahistorjjá váldoosiid	tjielggit oajvveåsijt sáme giellahiståvrån
čilget movt gielat ja kultuvrrat Sámis deaivvadit ja gilvalit ja movt iežas giella ja kultuvra váikkuhuvvo ja rievdá go lea oktavuohta earáiguin	tjielggit dárkkelit gåktu giela ja kultuvra Sámen dejvadi ja gilposti, ja gåktu ietjas giella ja kultuvrra åvddån ja rievddá buohta ietjá gielaj ja kultuvraj
selvehit sámi mediahistorjjá váldoosiid	tjielggit oajvvesåsijt sáme mediahiståvrån
digaštallat movt iešguđet mediat doibmet diehtojuohkingáldun ja movt dat váikkuhit min kulturipmárdussii	dágástallat gåktu media doajmmi diehtojuohkemgálldon ja gåktu da bájnni mijá kultuvrradádjadusáv
ságaskuššat ja ovdandivvut historjjálaš ja áigeguovdilis dáhpáhusaid Sámis	árvvaladdat ja åvddånbuktet histåvrålasj ja ájggeguovddelis dáhpádusájt Sámen
Árvvoštallan fágas	Árvustallam fágan
Loahppaárvvoštallama mearrádusat:	Loahppaárvustallama mærrádusá:
Oppalašárvosáni árvvoštallan - sámegiella 2	Åbbålasjkaraktera árvustallam - sámegiella 2
Ortnet	Årnik
10. jahkeceahkki	10. jahkedásse
Oahppit galget oažžut guokte oppalašárvosáni, ovtta sámegielas 2 čálalaš ja ovtta sámegielas 2 njálmmálaš.	Oahppe oadtju guokta åbbålasjkaraktera, avtav sámegielan 2 tjálalasj ja avtav sámegielan 2 njálmálasj.
Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmat	Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmma
Oahppit galget oažžut guokte oppalašárvosáni, ovtta sámegielas 2 čálalaš ja ovtta sámegielas 2 njálmmálaš.	Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma
Lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii	Lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj
Oahppit galget oažžut guokte oppalašárvosáni, ovtta sámegielas 2 čálalaš ja ovtta sámegielas 2 njálmmálaš.	Oahppe oadtju guokta åbbålasjkaraktera, avtav sámegielan 2 tjálalasj ja avtav sámegielan 2 njálmálasj.
Go fága bistá máŋga jagi, de bissu dušše joatkkaoahpahusa bajimus dási oppalašárvvoštallan gelbbolašvuođaduođaštusas dahje oahppoduođaštusas.	Gå fáhka åhpaduvvá måttijt jagijt, de le dåssju bajemus dáse åbbålasjárvustallam mij boahtá åvddån máhtudakduodastusán jali loahppaduodastusán.
Oppalašárvosáni árvvoštallan - sámegiella 3	Åbbålasjkaraktera árvustallam - sámegiella 3
Ortnet	Årnik
10. jahkeceahkki	10. jahkedásse
Oahppit galget oažžut guokte oppalašárvosáni, ovtta sámegielas 3 čálalaš ja ovtta sámegielas 3 njálmmálaš.	Oahppe oadtju guokta åbbålasjkaraktera, avtav sámegielan 3 tjálalasj ja avtav sámegielan 3 njálmálasj.
Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmat	Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmma
Oahppit galget oažžut guokte oppalašárvosáni, ovtta sámegielas 3 čálalaš ja ovtta sámegielas 3 njálmmálaš.	Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma
Lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii	Lasádus åbbålasj oahppomáhtudahkaj
Oahppit galget oažžut guokte oppalašárvosáni, ovtta sámegielas 3 čálalaš ja ovtta sámegielas 3 njálmmálaš.	Oahppe oadtju guokta åbbålasjkaraktera, avtav sámegielan 3 tjálalasj ja avtav sámegielan 3 njálmálasj.
Go fága bistá máŋga jagi, de bissu dušše joatkkaoahpahusa bajimus dási oppalašárvvoštallan gelbbolašvuođaduođaštusas dahje oahppoduođaštusas.	Gå fáhka åhpaduvvá måttijt jagijt, de le dåssju bajemus dáse åbbålasjárvustallam mij boahtá åvddån máhtudakduodastusán jali loahppaduodastusán.
Ortnet	Årnik
10. jahkeceahkki	10. jahkedásse
Oahppit sáhttet vuorbáduvvot sámegiella 2 čálalaš eksámenii.	Oahppe máhtti vuorbbáduvvat tjálalasj eksábmaj sámegielan 2.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain.	Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá guovdálattjat.
Oahppit sáhttet maid vuorbáduvvot sámegiella 2 njálmmálaš eksámenii.	Oahppe máhtti aj vuorbbáduvvat sámegielan 2 njálmálasj eksábmaj.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.	Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat.
Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmat	Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma
Oahppit sáhttet vuorbáduvvot sámegiella 2 čálalaš eksámenii.	Oahppe máhtti vuorbbáduvvat tjálalasj eksábmaj sámegielan 2.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.	Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat.
Oahppit sáhttet maid vuorbáduvvot sámegiella 2 njálmmálaš eksámenii.	Oahppe máhtti aj vuorbbáduvvat sámegielan 2 njálmálasj eksábmaj.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.	Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat.
Lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii	Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmma
Oahppit sáhttet vuorbáduvvot sámegiella 2 čálalaš eksámenii.	Oahppe máhtti vuorbbáduvvat tjálalasj eksábmaj sámegielan 2.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain.	Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá guovdálattjat.
Oahppit sáhttet maid vuorbáduvvot sámegiella 2 njálmmálaš eksámenii.	Oahppe máhtti aj vuorbbáduvvat sámegielan 2 njálmálasj eksábmaj.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.	Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat.
Ortnet	Årnik
10. jahkeceahkki	10. jahkedásse
Oahppit sáhttet vuorbáduvvot sámegiella 3 njálmmálaš eksámenii.	Oahppe máhtti vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj sámegielan 3.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.	Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat.
Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmat	Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma
Oahppit sáhttet vuorbáduvvot sámegiella 3 čálalaš eksámenii.	Oahppe máhtti vuorbbáduvvat tjálalasj eksábmaj sámegielan 3.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.	Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat.
Oahppit sáhttet maid vuorbáduvvot sámegiella 3 njálmmálaš eksámenii.	Oahppe máhtti aj vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj sámegielan 3.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.	Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat.
Lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii	Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmma
Oahppit sáhttet vuorbáduvvot sámegiella 3 čálalaš eksámenii.	Oahppe máhtti vuorbbáduvvat tjálalasj eksábmaj sámegielan 3.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain.	Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá guovdálattjat.
Oahppit sáhttet maid vuorbáduvvot sámegiella 3 njálmmálaš eksámenii.	Oahppe máhtti aj vuorbbáduvvat sámegielan 3 njálmálasj eksábmaj.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.	Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat.
Ortnet	Årnik
10. jahkeceahkki	10. jahkedásse
Geahča rávisolbmuid vuođđoskuvlaoahpahusa gustovaš ortnega.	Gehtja ållessjattugij vuodoskåvllååhpadusá guoskavasj årnigav.
Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmat	Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma
Privatisttat galget váldit sámegiella 2 dahje sámegiella 3 čálalaš ja njálmmálaš eksámeniid.	Privatista galggi tjadádit tjálalasj ja njálmálasj eksámav sámegielan 2 jali sámegielan 3.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.	Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.	Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat.
Lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii	Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmma
Privatisttat galget váldit sámegiella 2 dahje sámegiella 3 čálalaš ja njálmmálaš eksámeniid.	Privatista galggi tjadádit tjálalasj eksámav sámegielan 2 jali sámegielan 3.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain.	Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá guovdálattjat.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.	Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat.
Sámegiella 2 eksámen fátmmasta 1.-10. dásiid.	Eksábma sámegiellaj 2 loavddá 1-10 dásev.
Sámegiella 3 eksámen fátmmasta 1.-7. dásiid.	Eksábma sámegiella 3 Jo3 loavddá 1-7 dásev.
Árvvoštallama oppalaš mearrádusat leat oahpahuslága láhkaásahusas.	Dábálasj mærrádusá árvustallama birra le mierreduvvam åhpaduslága njuolgadustjállagin.