samisk_som_forstesprak_nordsamisk.doc.xml

Fága ulbmil	Fága ulmme
Sámit leat okta álbmot vaikko orrot iešguđet riikkas, ja giella čatná sámiid oktii riikarájiid rastá.	Sáme gulluji avta álmmugij vájku årru iesjgeŋga rijkan, ja giella tjadná sámijt aktij badjel rijkarájáj.
Sámegiella lea nanu sámi kulturguoddi ja sisttisdoallá oktasaš árvvuid, vásáhusaid ja máhtu.	Sámegiella le ájnas kultuvrraguodden ja gielan li aktisasj árvo, åtsådallama ja máhto.
Sámegiella lea almmolaš giella Norggas, Ruoŧas ja Suomas ja lea ulbmil ahte sámegiella galgá bisuhuvvot ja ainovdánahttot boahtte buolvvaide.	Sámegiella le almulasj giella Vuonan, Svierigin ja Suoman ja ulmme le sámegielav bisodit ja åvddånahttet boahtte buolvajda.
Seammás lea sámegiella unnitlogugiella Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas, ja gielladilli ja sámegiela eavttut eai leat ovttaláganat iešguđet guovlluin Sámis.	Sæmmi båttå le sámegiella unneplågogiella Vuonan, Svierigin, Suoman ja Ruossjan, ja gielladille ja sámegiela ævto ælla avtalágátja juohkka guovlon Sámen.
Muhtin sámi servodagain lea sámegiella eanetlogu giella, muhto eará sámi servodagain lea sámegiella unnitlogugiella.	Muhtem sáme sebrudagájn le sámegiella ieneplågogiella, ja ietjá sebrudagájn vas unneplågogiella.
Oahpahus sámegielas galgá leat mielde lahttudit mánáid ja nuoraid sámi kultuvrii ja servodateallimii, ja kulturipmárdus, gulahallan, oahppahábmen ja identitehtaovdánahttin leat guovddážis oahpaheamis.	Åhpadus sámegielan galggá viehkedit mánájt ja nuorajt oassálastátjit sáme kultuvrraj ja sebrudakiellemij, gånnå kultuvrradádjadus, guládallam, ulmusjvuodahábbmim ja identitehtaåvddånahttem le guovdátjin åhpadimen.
Oahpahus mii ovddida positiivvalaš guottuid sámegillii ja mii vuhtiiváldá dan máŋggalágan giella- ja kulturvalljivuođa maid sámi oahppit vásihit, addá ohppiide máŋggagielalaš ja - kultuvrralaš gelbbolašvuođa ja gielalaš iešluohttámuša ja vuođu aktiivvalaš servodatoassálastimii ja eallinagioahppamii.	Åhpadus mij åvdet positijvalasj guottojt sámegiela hárráj ja mij vielet giela ja kultuvra moattevuodav majt sáme oahppe åtsådalli, vaddá oahppijda moattegielak ja moattekultuvralasj máhtudagáv ja gielalasj iesjluohtádusáv ja vuodov aktijvalasj sebrudakoassálasstemij ja iellemájge oahppamij.
Buorre sámegielgelbbolašvuohta addá vejolašvuođaid válljet oahpu ja barggu.	Buorre sámegielmáhtudahka vaddá máhttelisvuodav válljit åhpadusáv ja bargov.
Fága sámegiella vuosttašgiellan galgá ovttas dárogielfágain bidjat vuođu ohppiid guovttegielalašvuođa ovdánahttimii, ja leat mielde addime ovttaskas oahppái máhtu, movtta ja oadjebasvuođa seailluhit, nannet ja ovdánahttit gielas sihke njálmmálaččat ja čálalaččat.	Fáhka sámegiella vuostasjgiellan galggá aktajn dárogielfágajn biedjat vuodov oahppij guovtegielakvuoda åvddånibmáj, ja liehket maŋen vaddemin ájnegis oahppáj máhtov, måvtåv ja jasskavuodav bisodittjat, nannitjit ja åvddånahtátjit gielav sihke njálmálattjat ja tjálalattjat.
Deattuhettiin sámi kultuvrra guovddáš árvvuid, sáhttá fága maid čujuhit mainnalágiin sámi árvvuid sáhttá heivehit ja ainovdánahttit ođđa dilálašvuođaide ja rievdi áigái.	Gå fáhka sáme kultuvra guovdálasj árvojt dættot, de máhttá fáhka dan baktu vuosedit gæjnov gåktu sáme árvojt máhttá hiebadit ja åvddånahttet ådå dilijda ja ájggáj mij álu le rievddama vuolen.
Diehtu eará eamiálbmogiid ja kultuvrraid birra váikkuha dasa ahte olmmoš buorebut ipmirda ja árvvusatná earáid, ja maid dasa ahte buorebut ipmirda iežas kultuvrra.	Diehto ietjá álggoálmmugij ja kultuvraj birra vaddá buorep dádjadusáv ja vieledimev iehtjádij gáktuj, valla aj buorep dádjadusáv ietjas kultuvrraj.
Oahppit galget, aktiivvalaš giellageavaheami bokte beassat vásihit, hutkat ja bargat kreatiivvalaččat ja ovdánahttit iežaset estehtalaš beliid.	Oahppe galggi, aktijvalasj giellaano baktu, bessat åtsådallat, ásadit ja barggat kreatijvalattjat ja åvddånahttet ietjasa estehtalasj bielijt.
Fága galgá ovdánahttit ovttaskas oahppi giella- ja teakstagelbbolašvuođa oahppi iežas návccaid vuođul ja movttiidahttit oahppi ovdánahttit buriid oahppanstrategiijaid ja kritihkalaš jurddašeami.	Fáhka galggá åvddånahttet ájnegis oahppe giella- ja tækstamáhtudagáv oahppe ietjas vaddásij milta ja arvusmahttet åvddånahtátjit buorre oahppamstrategijajt ja dájdov lájttális ájádallamvuohkáj.
Dasa lassin galgá fága movttiidahttit oahppi lohkan- ja čállinhálu ja buriid lohkan- ja čállindábiid ovdánahttit.	Dasi lassen galggá fáhka måvtåstuhttet åvddånáhtátjit låhkåm- ja tjállemmielav ja buorre låhkam- ja tjállemdábijt.
Sámi girjjálašvuhtii ja iešguđet sámegielaide ja suopmaniidda oahpásnuhttin viiddida ohppiid iežaset ipmárdusa giella- ja kulturvalljivuođas sámi servodagain.	Sáme girjálasjvuohtaj ja iesjgeŋga sámegielajda ja giellasuorgijda oahpásmuhttem, vijdet oahppij ietjasa dádjadusáv giella- ja kultuvravaljesvuoda hárráj sáme sebrudagájn.
Vai oahppit galget buoremuslági mielde beassat ovdánahttit iežaset sámegielgelbbolašvuođa, de lea deaŧalaš ahte ohppiin lea vejolašvuohta geavahit iešguđet giellaarenaid.	Vaj oahppe galggi buoremusláhkáj bessat åvddånahttet ietjasa sámegielmáhtudagáv, de le ájnas jus oahppijn le máhttelisvuohta adnet duov-dáv giellaarenav.
Fága sámegiella vuosttašgiellan sáhttá maid leat reaidun eará fágaide.	Fáhka sámegiella vuostasjgiellan máhttá aj liehket ræjddon ietjá fágajda.
Sámegiel- ja dárogielfágas leat ollu oktasašoasit ja danne lea lagas ovttasbargu dan guovtti fága gaskka deaŧalaš.	Sámegiel- ja dárogielfágan li ållo aktisasjoase, ja danen le lagáp aktisasjbarggo dan guovte fága gaskan ájnas.
Fága váldooasit Fága lea juhkkojuvvon váldoosiide maidda leat hábmejuvvon gelbbolašvuođamihttomearit.	Fáhka le juogeduvvam oajvveåsijda, ja juohkka oasen li máhtudakmihto.
Váldooasit dievasmahttet nuppit nuppiid ja fertejit gehččojuvvot oktavuohtan.	Oajvveoase li oase ållesvuodas ja dajn le aktijvuohta.
Fága lea oktasašfága, mii gullá buot joatkkaoahpahusa oahppoprográmmaide.	Åhpadusábnas la aktisasjåhpadusábnas gájkka åhpadusprográmmajda joarkkaskåvllååhpadusán.
Oahpahusa galgá danin heivehit sierra oahppoprográmmaide vai dat livččii ohppiide nu relevánta go vejolaš.	Åhpadusáv galggá dan diehti dahkat nåv guoskevattjan gå máhttelis oahppijda umass åhpadusprográmmaj hebadime baktu.
Sámegiella vuosttašgiellanfágas leat gelbbolašvuođamihttomearit maŋŋel vuođđoskuvlla 2., 4., 7. ja 10. ceahki ja maŋŋel Jo1, Jo2 ja Jo3 joatkkaoahpahusa studerenráhkkanahtti oahppoprográmmaid.	Sámegiella vuostasjgiellanfágan li máhtudakmihto maŋŋela vuodoskåvlå 2., 4., 7. ja 10. jahkedáse ja maŋŋela joarkkaåhpadusá Jo1, Jo2 ja Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmmaj.
Fidnofágalaš oahppoprográmmain lea diibmolohku sámegielfágas Jo1:as ja Jo2:is unnit go Jo1 studerenráhkkanahtti oahppoprográmmas.	Viddnofágalasj åhpadusprográmmajn le tijmmalåhko sámegielfágan Jo1:an ja Jo2:an binnep gå Jo1 oahppogárvedime åhpadusprográmman.
Gelbbolašvuođamihttomearit mat leat merkejuvvon násttiin* Jo1:as eai guoskka ohppiide geat čuvvot fidnofágalaš oahppoprográmmaid.	Máhtudakmihto ma li mierkkiduvvam nástijn* Jo1:an e guoska oahppijda gudi tjuovvu Viddnofágalasj åhpadusprográmmajt.
Bajilgovva váldoosiin:	Gåvvå oajvveåsijs:
Váldooasit	Oajvveoase
Njálmmálaš gulahallan	Njálmálasj guládallam
Čálalaš gulahallan	Tjálalasj guládallam
Árbevirolaš máhttu	Árbbedábálasj máhtto
Giella geavahusas	Giella anon
Njálmmálaš gulahallan	Njálmálasj guládallam
Njálmmálaš gulahallan váldooasis lea guldaleapmi ja hupman guovddážis.	Njálmálasj guládallam oajvveoasen le gulldalibme ja hållam guovdátjin.
Sámegiela hupmat máksá gulahallat njálmmálaččat go oassálastá aktiivvalaččat earáiguin máŋgga ja iešguđetlágan arenain.	Sámegielav hållat merkaj guládallat njálmálattjat gå oassálasstá aktijvalattjat iehtjádij moatte ja iesjgeŋgalágásj arenajn.
Dát ovdána stoagadettiin, muosáhettiin, oahpadettiin, ovdanbuvttidettiin ja ovttastaladettiin earáiguin.	Dát åvddån stågadijn, muossádattijn, åhpadattijn, åvddånbuvtedijn ja aktandåjmadijn iehtjádij.
Go váldet atnui ođđa ja iešguđetlágan mediaid, de lassánit gielalaš hivvodagat fágaid ja fáttáid rastá.	Gå válldep adnuj ådå ja iesjgeŋgalágásj mediajt, de lassán gielalasj máhtudagá fágaj ja suorgij rastá.
Dán váldooassái gullá maid ovdánahttit dulkongelbbolašvuođa.	Dán oajvveoassáj gullu aj åvddånahttet dålkkummáhtudagáv.
Čálalaš gulahallan	Tjálalasj guládallam
Čálalaš gulahallan váldooasis lea lohkan ja čállin guovddážis ja mearkkaša dan ahte ipmirdit earáid teavsttaid ja čálalaččat gulahallat earáiguin.	Tjálalasj guládallam oajvveoasen le låhkåm ja tjállem guovdátjin ja merkaj dádjadit ietjá tevstajt ja tjálalattjat guládallat iehtjádij.
Lohkan ja čállin leat buohtalas proseassat oahppamis.	Låhkåm ja tjállem li buohtalasj prosessa oahppamin.
Sámegielmáhttu ja teakstaipmárdus ovdána guldalettiin, logadettiin ja čálidettiin, ja girjjálašvuohta lea lunddolaš oassi das.	Giellatjehpudahka ja tækstadádjadus åvddån gulldalattijn, lågådijn ja tjáledijn, ja girjálasjvuohta le luondulasj oasse dassta.
Váldooassái gullá bargat iešguđetlágan teavsttaiguin, čálalaš, govva- ja jietnateavsttaiguin.	Oajvveoassáj gullu barggat tevstaj, tjálalasj, gåvvå- ja jiednatevstaj.
Dás lea sáhka sihke muosáheamis, kritihkalaš árvvoštallamis, teakstaanalysas ja iežas teakstahábmemis.	Dánna le sáhka muossádime, lájttális árvustallama, tækstaanalyjsa ja ietjas tækstahábbmima birra.
Girjjálašvuohta addá oktasaš muosáhusaid maid birra ságastit ja maid suokkardit, ja seammás oažžut dieđuid gielaid ja kultuvrraid birra.	Girjálasjvuohta vaddá aktisasj muossádimijt man birra ságastit máhttá ja aj guoradallat, ja sæmmi båttå diedojt oadtjot gielaj ja kultuvraj birra.
Árbevirolaš máhttu	Árbbedábálasj máhtto
Árbevirolaš máhttu váldooasis deattuhuvvo ovdánahttit giela mii guoská árbevirolaš doabageavaheapmái ja dadjanvugiide.	Árbbedábálasj máhton oajvveoasen dættoduvvá åvddånahttet gielav dasi mij guosská árbbedábálasj moallánagáj ja moalgedimvuogij adnuj.
Árbevirolaš máhtu fievrredeapmi buolvvas bulvii lea guovddážis.	Árbbedábálasj máhtov doalvvot buolvas buolvvaj le guovdátjin.
Sámi máinnasteapmi, luođit, lávlagat ja sálmmat, sátnevádjasat ja diiddat leat oasit árbevirolaš máhtus.	Sáme subtsastallamdáhpe, juojggama, lávllaga ja sálma, báhkotsoame ja dijda li oase árbbedábálasj máhtos.
Váldooassái gullá maid dat makkár doaimmat árvvuin nugo fuolkevuođagullevašvuohta, birgejupmi ja barggu čađa oahppan ledje ja leat dálá áiggis ja ovdalaš áiggis ja movt dát heivehuvvojit ja ainovdánahttojit.	Oajvveoassáj gullu aj dat gåktu árvo degu berajvuohta, bierggim ja oahppam aktijvalasj oassálasstema baktu li doajmmam ja vilá doajmmi, ja gåktu da hiebaduvvi ja åvddånahteduvvi.
Giella geavahusas	Giella anon
Giella geavahusas váldooasis lea dan birra ahte oažžut máhtu das movt giella doaibmá olbmuid gaskkas.	Giella anon oajvveoasen le gatjálvis oadtjot máhtov gåktu giella doajmmá ulmutjij gaskan.
Dása gullá máhttit sámegielaid historjjá, hámi ja ráhkadusa.	Dási gullu máhttet sámegielaj histåvråv, hámev ja struktuvrav.
Giellamáhttu ovdána go geavaha giela, ja giellagelbbolašvuohta nanne ipmárdusa man vuogi mielde giela oahppá.	Giellamáhtto åvddån gå gielav adná, ja giellamáhtudahka nanni dádjadusáv manen ja makkár vuoge milta gielav oahppá.
Fága diibmolohku	Fága tijmmalåhko
Diibmolohku lea almmuhuvvon 60-minuvtta ovttadahkan.	Akta tijmma le 60 minuhta
1.-7. jahkecehkiin: 916 diimmu	1.-7. jahkedásijn: 916 tijma
Molssaeaktu 1: 335 diimmu, gusto ohppiide geat eai vállje vierisgiela / gielalaš čiekŋudeami	Alternatijvva 1: 335 tijma, gulluji oahppijda gudi e vieresgielav / gielalasj tjiegŋodimev vállji
Molssaeaktu 2: 278 diimmu, gusto ohppiide geat válljejit vierisgiela / gielalaš čiekŋudeami	Alternatijvva 2: 278 tijma, gulluji oahppijda gudi vieresgielav / gielalasj tjiegŋodimev válljiji
Jo1: 103 diimmu	Jo1: 103 tijma
Jo2: 103 diimmu	Jo2: 103 tijma
Jo3: 103 diimmu	Jo3: 103 tijma
Jo1: 45 diimmu	Jo 1: 45 tijma
Jo2: 45 diimmu	Jo 2: 45 tijma
Jo3: 219 diimmu	Vg3: 219 tijma
Vuođđogálggat fágas	Vuodotjehpudagá fágan
Vuođđogálggat leat integrerejuvvon gelbbolašvuođamihttomeriide gos dat leat mielde ovdánahttime fágagelbbolašvuođa ja leat maid oassin das.	Máhtudakmihtujn li vuodotjehpudagá ma åvddånahtti ja li oassen fáhkamáhtudagás.
Sámegiella vuosttašgielas ipmirduvvojit vuođđogálggat ná:	Sámegiella vuostasjgiellan dádjaduvvi vuodotjehpudagá náv:
Má httit njálmmálaččat ovdanbuktit fágas sámegiella vuosttašgiellan lea máhttit guldalit, hupmat ja árvvoštallat ságastallamiid osiid máŋggabealat ságastallandilálašvuođas, ja dan ferte máhttit go galgá gulahallat earáiguin sihke servvoštallamis, bargoeallimis ja almmolaš eallimis.	Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet fágan sámegiella vuostasjgiellan le dájddo gulldalit, hållat ja árvustallat ságastallamij åsijt ságastallamdilijn majt viertti máhttet gå guládallá iehtjádij sæbrástaládijn, barggoiellemin ja almulasj iellemin.
Hupman ja guldaleapmi leat olmmošlaš vuođđodoaimmat mat fágas sámegiella vuosttašgiellan ovdánit systemáhtalaš oahpahemiin iešguđetlágan njálmmálaš šáŋraid ja doaimmaid bokte.	Hållam ja gulldalibme le ulmutja vuododoajmma mij fágan sámegiella vuostasjgiellan åvddån systemáhtalasj åhpadimen duon dán njálmálasj dåjma baktu.
Máhttit čálalaččat ovdanbuktit lea sámegiella vuosttašgiellanfága ovddasvástádus, álgočállinoahpahusa rájes ja miehtá 13 jagi.	Máhttet tjálalattjat åvddånbuktet le sámegiella vuostasjgiellanfága åvdåsvásstádus álggotjállemåhpadusás joarkkatjállemåhpadussaj 13 jage birán.
Čálalašvuohta servodagas lassána, earenoamážit digitála gulahallanvugiid ovdáneami geažil.	Tjálalasjvuohta sebrudagán lássan, ållagasj digitála guládallamvuogij åvddånime baktu.
Gáibádus hálddašit čálalaš ovdanbuktima iešguđet surggiin lea sturron.	Gájbbádus máhttet tjálalattjat åvddånbuktet duon dán suorgen le stuorrum.
Čállin lea vuohki ovdánahttit ja hábmet fuomášumiid ja jurdagiid, muhto maid gulahallanmálle ja oahppanvuohki.	Tjállem le vuohke åvddånahttet ja hábbmit huomahimijt ja ájádusájt, valla le aj guládallammvuohke ja oahppamvuohke.
Máhttit lohkat sámegiella vuosttašgiellanfágas lea ovdánahttit dekodengálggaid ja dađistaga buoridit lohkanipmárdusa.	Máhttet låhkat fágan sámegiella vuostasjgiellan le åvddånahttet dekodimtjehpudagájt ja maŋenagi buoredit låhkåmdádjadusáv.
Lohkat iešguđetlágan šáŋraid teavsttaid iešguđet dásiin ovddida teakstaipmárdusa ja ávkkálaš lohkanstrategiijaid.	Duon dán sjáŋŋara tækstalåhkåmijn moatten gássjelisvuodadásen åvddånahteduvvá tækstadádjadus ja ávkálasj låhkåmstrategija.
Kultuvrralaš referánsarámmat mearridit lohkanipmárdusa, seammás go lohkan ovdánahttá gulahallangálggaid ja kulturipmárdusa.	Kultuvralasj referánsarámma mierredi låhkamdádjadusáv, sæmmi bále gå låhkåm åvddånahttá guládallamtjehpudagájt ja kultuvrradádjadusáv.
Máhttit rehkenastit sámegiella vuosttašgiellanfágas lea oktan giellagelbbolašvuođain vuođđun doabaovdánahttimii, logihkalaš jurddašeapmái ja váttisvuođaid čoavdimii.	Máhttet rieknit fágan sámegiella vuostasjgiellan le aktan giellamáhtudagájn vuodon moallánagáj åvddånahttemij, logihkalasj ájádallamij ja gássjelisvuodaj tjoavddemij.
Lunddolaš oassin das leat maiddái sámi erenoamáš mihttoovttadagat ja rehkenastinvuogit.	Luondulasj oassen dassta le aj sáme sierralágásj mihttoavtadagá ja rieknimvuoge.
Dasa lassin rehkenastingálga ja giellagelbbolašvuohta gáibidit ipmárdusa hámis, vuogádagas ja komposišuvnnas.	Dasi lassen rieknimtjehpudahka ja giellamáhtudahka gájbbet dádjadusáv hámes, vuogádagás ja komposisjåvnås.
Dán láhkái rehkenastingálga veahkeha ovdánahttit fágalaš gelbbolašvuođa sámegielas.	Dán láhkáj le rieknimtjehpudahka viehkken åvddånahttemin fágalasj máhtudagáv sámegielan.
Máhttit geavahit digitála reaidduid sámegiella vuosttašgiellanfágas lea dárbbašlaš vai sáhttá hálddašit ođđa teakstahámiid ja ovdanbuktimiid.	Máhttet adnet digitála ræjdojt fágan sámegiella vuostasjgiellan le dárbulasj rijbadittjat ådå tækstahámij ja åvddånbuktemvuogij.
Dát rahpá ođđa oahppanarenaid ja addá ođđa vejolašvuođaid lohkan- ja čállinoahpahusas, teavsttaid ráhkadeamis, komponeremis ja divodeamis.	Dát rahpá ådå oahppamarenajt ja vaddá ådå máhttelisvuodajt låhkåm- ja tjállemåhpadusán, tevstaj gárvedimen, komponerimin ja tevstaj divodimen.
Dán oktavuođas lea deaŧalaš ovdánahttit kritihkalaš árvvoštallandáiddu ja gáldogeavaheami.	Dán aktijvuodan le ájnas åvddånahttet lájttális árvustallamdájdov ja gálldoanov.
Digitála reaiddut addet ođđa vejolašvuođaid geavahit sámi árbevirolaš máhtu ja sáhttet doarjut ja ovdánahttit gulahallangálggaid ja ovdanbuktinvugiid.	Digitála ræjdo vaddi ådå máhttelisvuodajt adnet sáme árbbedábálasj máhtov ja doarjjot ja åvddånahttet guládallamtjehpudagájt ja åvddånbuktemvuogijt.
Fága gelbbolašvuođamihttomearit	Fága máhtudakmihto
Gelbbolašvuođamihttomearit 2. jahkeceahki ma ŋŋel	2. jahkedáse maŋŋela
Njálmmálaš gulahallan	Njálmálasj guládallam
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
stoahkat ja geahččaladdat gielain riimmaid, hoahkamiid, ritmmaid, jienaid ja sániid geavahemiin	ståhkat ja gæhttjaladdat gielajn, rijmaj, báhkoståhkusij, rytmaj, jienaj ja bágoj anedijn
albmanahttit ja muitalit njuovžilit dovdduidis, muosáhusaidis ja oaiviliiddis birra	åvddånbuktet ja giehttot tjielggasit dåbdojdis, muossádusájdis ja ájádusájdis
ságastallat govaid ja govvaráidduid birra, ja ieš muitalit govaiguin	ságastallat gåvåj ja gåvvårájdoj birra, ja iesj gåvåj subtsastit
guldalit, rámidit ja jearahallat go earát muitalit ja lohket	gulldalit, rámmpot ja gatjádallat gå iehtjáda subtsasti ja låhki
Čálalaš gulahallan	Tjálalasj guládallam
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
dovdát jietnadagaid ja čállit unna ja stuora bustávaid	dåbddåt giellajienajt ja tjállet unnes ja stuorra bokstávajt
ságastallat mii sátni, cealkka, čuokkis ja gažaldatmearka lea	ságastallat mij báhko, gárgadis, tjuogga ja gatjálvismærkka le
juohkit sániid stávvaliid mielde	juohket bágojt stávvalij milta
geavahit bustávaid ja geahččaladdat sániiguin, iežas giehtačállosiin ja dihtoriin	adnet bokstávajt ja gæhttjaladdat bágoj, ietjas giehtatjállusijn ja tastatuvrajn
muitalit man guvlui mii lohkat ja čállit ja ságastallat čállinmálliid birra eará sajiin máilmmis	giehttot man guovlluj mij låhkåp ja tjállet, ja ságastallat tjállemvuogij birra ietjá guovlojn væráldin
hutkat divttaid ja ovdanbuktit daid	divtajt dahkat ja åvddånbuktet
gávdnat čáppagirjjálašvuođa- ja fágagirjjiid girjerádjosis alcces lohkandihte	ietjas låhkåma diehti åhtsåt tjáppagirjálasjvuoda- ja fáhkagirjijt girjjevuorkán
Árbevirolaš máhttu	Árbbedábálasj máhtto
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
ságastallat persovnna ja sisdoalu birra sámi máidnasiin ja muitalusain	ságastallat persåvnåj ja dáhpádusáj birra sáme dålusjsubttsasijn
gohčodit iežas lagas fulkkiid fuolkenamahusaiguin ja diehtit mii lea gáibmi	adnet berranammadusájt lahka berrahijda ja giehttot mij gájmme le
ovdanbuktit dramatiseremiin lávlagiid, luđiid, hoahkamiid ja máidnasiid	åvddånbuktet ietjas lávllagij, juojggamij, báhkoståhkusij ja subttsasij dramatiserema baktu
Giella geavahusas	Giella anon
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
ságastallat movt lagasbirrasa sáhttá geavahit sámegielsániid ja dadjanvugiid oahpahallamis	ságastallat gåktu lahkabirrásav máhttá ávkkit gå le sámegielbágojt ja moalgedimvuogijt oahppamin
dovdát muhtin suopmansániid iežas suopmanis mat leat ovttaláganat dahje earaláganat go eará suopmanis	dåbddåt muhtem giellasuorggebágojt ietjas giellasuorgen ma li avtalágátja jali ietjálágátja gå ietjá giellasuorgen
Gelbbolašvuođamihttomearit 4. jahkeceahki ma ŋŋel	4. jahkedáse maŋŋela
Njálmmálaš gulahallan	Njálmálasj guládallam
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
geavahit iešguđetlágan dajaldagaid dilálašvuođaid mielde	adnet duov dáv moalgedimvuogev duon dán dilen
ovdanbuktit teavsttaid	åvddånbuktet tevstajt
ságastallat das movt giellageavaheapmi sáhttá doaibmat positiivvalaš ja negatiivvalaš áigumušain	ságastallat gåktu giellaadno máhttá doajmmat positijvalasj ja negatijvalasj ájggomusájn
guldalit, lohkat ja ovdanbuktit iešguđetlágan mielamiel čáppagirjjálašvuođa teavsttaid ja ságastallat teavsttaid birra	gulldalit, låhkat ja åvddånbuktet ietjas berustime milta duov dáv tjáppagirjálasjvuoda tevstav ja ságastallat tevstaj birra
Čálalaš gulahallan	Tjálalasj guládallam
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
lohkat ahkái heivvolaš teavsttaid njuovžilit, ja fáhtet teavsttaid sisdoalu	låhkåt álldarij hiebaduvvam tevstajt duolla ja dádjadit tevstaj sisanov
ordnet teavsttaid bajilčállagiin, álggahusain ja loahpahusain	dahkat tevstajt bajelttjállagijn, álgadusájn ja låhpadusájn
čállit oktiičadnon ja doaibmi giehtačállagiin	tjállet aktijtjanádum ja doajmme giehtatjállagijn
dovdát ja geavahit muhtin gielalaš váikkuhangaskaomiid iežas teavsttain	dåbddåt ja adnet muhtem gielalasj vájkkudimnævojt ietjas tevstajn
čállit muitalusaid, divttaid, reivviid ja áššeteavsttaid	tjállet subttsasijt, divtajt, girjijt ja ássjetevstajt
gávdnat fáttáid iežas čállinbargguide girjerádjosis ja Interneahtas, ja ráhkadit, vurket ja viežžat fas teavsttaid digitála reaidduid geavahemiin	åhtsåt ábnnasijt ietjas tjállembargojda girjjevuorkán ja Internehtan, ja hábbmit, vuorkkit ja viedtjat vas tevstajt digitála ræjdoj anedijn
Árbevirolaš máhttu	Árbbedábálasj máhtto
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
geavahit fuolkevuođanamahusaid	adnet berajnammadusájt
ságastallat elliid namahusaid birra sámi ealáhusain, nugo boazodoalus, šibitdoalus, guolásteamis ja bivddus	ságastallat iellij nammadusáj birra sáme æládusájn duola dagu ællosujton, slidorsujton, guolástimen ja bivdon
ságastallat báikkálaš sámi báikenamaid ja daid mearkkašumi birra ja buohtastahttit daid dárogiel ja earágiel báikenamaiguin	ságastallat bájkálasj sáme bájkkenamáj ja daj sisano birra ja buohtastahttet dajt dárogiela ja ietjá gielaj bájkkenamáj jus gávnnuji
geavahit árbevirolaš muitalusaid iežas barggus	adnet árbbedábálasj subttsasijt bargadijn
Giella geavahusas	Giella anon
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
čilget ja čájehit ovdamearkkaiguin movt sániid sáhttá suorggidit	tjielggit dárkkelit ja vuosedit buojkulvisáj gåktu bágojt máhttá suorgudahttet
válddahit giela ja giellageavaheami, sátneluohkáid ja daid doaimma	gåvådit gielav ja giellaanov, báhkoklássajt ja daj dåjmav
geavahit deaŧaleamos riektačállinnjuolggadusaid	adnet dajt ájnnasamos duollatjállemnjuolgadusájt
Gelbbolašvuođamihttomearit 7. jahkeceahki ma ŋŋel	7. jahkedáse maŋŋela
Njálmmálaš gulahallan	Njálmálasj guládallam
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
doaibmat iešguđetlágan giellarollain rollaneavttašeami ja drámá, lohkama, jearahallamiid ja ovdanbuktimiid bokte	gæhttjaladdat iesjgeŋgalágásj giellarållan roallaståhkusij, drámáj, låhkamij, ságájdahttemij ja åvddånbuktemij baktu
jođihit čoahkkima	jådedit tjåhkanimev
guldalit earáid, albmanahttit ja ákkastallat oaiviliiddis ja árvvusatnit earáid oaiviliid	gulldalit iehtjádijt, buktet åvddån ja tjielggit ietjas vuojnojt ja vieledit iehtjádij vuojnojt
ovdandivvut fágaáššiid njálmmálaččat veahkkeneavvuiguin dahje haga	fáhkaássjev njálmálattjat åvddånbuktet viehkkenævoj jali daj dagá
digaštallat movt giella sáhttá albmanahttit ja dahkat miellaguottuid ovttaskas olbmui ja olmmošjoavkkuide	dágástallat gåktu giella máhttá åvddånbuktet ja åvdedit miellaguottojt ájnegasj ulmutjijda ja ulmusjjuohkusijda
geavahit dihtomielalaččat sámegielsániid ja dajaldagaid	adnet diedulattjat sámegielbágojt ja moallánahkkojt
lohkat guhkit čáppagirjjálašvuođateavsttaid, mánáid- ja nuoraidgirjjálašvuođa- ja áššeprosateavsttaid, ja albmanahttit ipmárdusa ja lohkanmuosáhusaid	låhkåt guhkep tjáppagirjálasjvuodatevstajt, mánáj- ja nuorajgirjálasjvuoda- ja ássjeprosatevstajt, ja åvddånbuktet dádjadusáv ja låhkåmmuossádimijt
lohkat eará eamiálbmogiid árbevirolaš muitalusaid ja buohtastahttit daid sámi máidnasiiguin ja muitalusaiguin	låhkåt ietjá álggoálmmugij árbbedábálasj subttsasijt ja buohtastahttet dajt sáme subttsasij
Čálalaš gulahallan	Tjálalasj guládallam
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
geavahit iešguđetlágan lohkanstrategiijaid lohkat iešguđetlágan teavsttaid iešguđet leahtuin	adnet duov dáv låhkåmstrategiijav gå låhkå duov dáv tevstav duon dán láhkáj
ovdánahttit iežas čállosa jurdagis gárvves buvttan, ja árvvoštallat teavstta ovdáneami responssa vuođul	åvddånahttet ietjas tjállusav ájádusás gárves buktagin, ja árvustallat tevsta åvddånimev respånsa milta
ovdandivvut iežas čáppagirjjálašvuođa ja fágagirjjiid lohkanvásáhusaid ja geavahit dáid vásáhusaid vuođđun iežas čállinbargguide	åvddånbuktet ietjas tjáppagirjálasjvuoda ja fáhkagirjij låhkåmåtsådallamijt ja adnet dájt åtsådallamijt vuodon ietjas tjállembargojn
árvvoštallat iežas ja earáid teavsttaid	árvustallat ietjas ja iehtjádij tevstajt
geavahit heivvolaš gálduid ja diehtogirjjiid barggadettiin teavsttaiguin	adnet hiebalgis gáldojt ja diehtogirjijt tevstaj bargadijn
čállit oktilit persovnnalaš ja doaibmi giehtačállagiin	tjállet avtatrajes persåvnålasj ja doajmme giehtatjállagijn
geavahit digitála reaidduid čállinproseassas ja interaktiivateavsttaid buvttadeamis	adnet digitála ræjdojt tjállemprosessan ja interaktijvatevstaj buvtadimen
geavahit ulbmillaččat girjerádjosa, sámegiel diehtogirjjiid, sámegiel mediaid ja digitála diehtogálduid	ávkkit ulmmelattjat girjjevuorkáv, sámegiel diehtogirjijt, sámegiel mediajt ja digitála diehtogáldojt
Árbevirolaš máhttu	Árbbedábálasj máhtto
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
geavahit dálke- ja siivusániid ja - doahpagiid, ja muitalit mearkabeivviid ja dálkemearkkaid birra	adnet dálkke- ja fierddabágojt ja moallánagájt, ja subtsastit mærkkabiejvij ja dálkkemerkaj birra
čohkket dieđuid lagasbirrasis diiddaid ja sátnevádjasiid birra ja movt daid geavahit beaivválaš eallimis	åhtsåt diedojt lahkabirrasis dijdaj ja báhkotsoamij birra ja gåktu da aneduvvi bæjválattjat
geavahit árbevirolaš bargguide čadnon sániid ja doahpagiid ja ságastallat mii birgejupmi lea	adnet bágojt ja moallánagájt ma gulluji árbbedábálasj bargojda ja ságastallat mij bierggim le
Giella geavahusas	Giella anon
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
selvehit movt ráhkadit goallossániid ja suorggádusaid ja movt heivehit loatnasániid	tjielggit gåktu suorgudisájt ja sjoappkabágojt dahkat ja gåktu luojkasbágojt hiebadit
čájehit movt giella rievddada dilálašvuođa, áiggi ja báikki mielde	vuosedit gåktu giella rievddá dile, ájge ja bájke gáktuj
čájehit goal lea váldocealkka ja oalgecealkka, ja geavahit iešguđet cealkkaráhkadusaid	sieradit oajvvegárgadisáv ladásgárgadisás, ja adnet duov dáv gárgadiskonstruksjåvnåv
struktureret teavstta áigeortnetvuoru ja fáttá mielde ja ráhkadit oktavuođa gaskkal cealkagiid ja teakstaosiid	strukturerit tevstav ájgeårnikvuoro ja tiemá milta ja hábbmit aktijvuodav gárgadisáj ja tækstaåsij gaskan
selvehit movt eanetlogugielat leat váikkuhan ja ain váikkuhit sámegillii	tjielggit gåktu ieneplågojgiela li bájnnám ja vilá bájnni sámegielav
válddahit earenoamášvuođaid iežas suopmanis čállingiela ektui	gåvådit ærádusájt ietjas giellasuorgen tjállemgiela gáktuj
muitalit giellaguovlluid birra Sámis	giehttot giellaguovloj birra Sámen
Gelbbolašvuođamihttomearit 10. jahkeceahki ma ŋŋel	10. jahkedáse maŋŋela
Njálmmálaš gulahallan	Njálmálasj guládallam
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
muitalit gulahallanvugiid birra ja movt gielalaš ja kultuvrralaš girjáivuohta váikkuha gulahallamii	giehttot guládallamvuogij birra ja gåktu gielalasj ja kultuvralasj variasjåvnå bájnni guládallamav
digaštallat gielladikšuma	dágástallat giellasujto birra
jođihit ja refereret čoahkkimiin ja digaštallamiin, albmanahttit oaiviliiddis ja árvvoštallat mii lea áššálaš ákkasteapmi	jådedit tjåhkanimijt ja dágástallamijt ja refererit dajs, åvddånbuktet vuojnojt ja árvustallat mij le ássjásasj argumentasjåvnnå
ságaskuššat ja čilget máŋggagielalašvuođa ja máŋggakultuvrralaš gullevašvuođa	árvvaladdat ja tjielggit dárkkelit moattegielakvuodav ja moattekultuvralasj gulluvasjvuodav
čađahit eaŋkalis logaldallamiid, ovdanbuktimiid, muitaleaddji lohkamiid, rollaneavttašemiid ja dramatiserema, heivehuvvon iešguđetlágan vuostáiváldiide	tjadádit álkkes lågådallamijt, åvddånbuktemijt, mujttaliddji låhkåmijt, roallaståhkusijt ja dramatiseremav, hiebaduvvam iesjgeŋgalágásj vuosstájválldijda
árvvoštallat iežas ja earáid njálmmálaš ovdanbuktimiid	árvustallat ietjas ja iehtjádij njálmálasj åvddånbuktemijt
muitalit iežas mielamiel girjjiid ja girječálliid birra ja ákkastallat girjeválljemiiddis	giehttot girjij ja girjjetjállij birra majt berus ja argumenterit ietjas girjjeválljimav
lohkat ja buohtastahttit sámi ja eará eamiálbmogiid girjjálašvuođa	låhkåt ja buohtastahttet sáme ja ietjá álggoálmmugij girjálasjvuodav
árvvoštallat máidnosiid ja guoimmuhanmediaid váikkuhangaskaomiid ja reflekteret movt dat váikkuhit	árvustallat vájkkudimnævojt reklámajn ja hávsskudahttemmediajn ja ájádallat gåktu da máhtti ulmutjijt bájnnet
Čálalaš gulahallan	Tjálalasj guládallam
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
gaskkustit iežas lohkanvásáhusaid ja lohkanmuosáhusaid dulkoma ja reflekterema vuođul	åvddånbuktet ietjas låhkåmåtsådallamijt ja låhkåmmuossádimijt dålkkuma ja refleksjåvnå baktu
dovdát iešguđetlágan gielalaš váikkuhangaskaomiid ja geavahit daid iežas teavsttain	dåbddåt duov dáv gielalasj vájkkudimnævov ja adnet dajt ietjas tevstajn
plánet ja čađahit čállinprošeavtta jurdaga rájes gárvves buvttan ja árvvoštallat iežas teavstta ja iežas čállinovdáneami giella- ja teakstamáhtu vuođul	plánit ja ållidit tjállemprosjevtav ájádusás gárves buktagin, ja árvustallat ietjas tevstajt ja ietjas tjállemåvddånimev giella- ja tækstamáhto milta
ovdanbuktit dárkilit ja geavahit girjás ja máŋggabealat sátneriggodaga iešguđetlágan teavsttain	moalgget dárkkelit ja tjielggasit ja adnet målsudahkes báhkoboanndudagáv duon dán tevstan
geavahit teakstagieđahallanreaidduid iežas bargguid vurket ja systematiseret	adnet tækstagiehtadallamræjdojt ietjas bargojn gå tevstajt vuorkki ja systematiseri
geavahit teavsttaid maid lea viežžan girjerádjosis, Interneahtas ja mediain kritihkalaččat, ságaskuššat teavsttaid ja čujuhit geavahuvvon gálduide	adnet tevstajt girjjevuorkás, Internehtas ja mediajs lájttálisát, árvvaladdat tevstajt ja vuosedit aneduvvam gáldojda
lohkat ja ieš čállit teavsttaid iešguđetlágan šáŋrain, sihke áššeprosa ja čáppagirjjálašvuođa teavsttaid	låhkåt ja tjállet tevstajt duon dán sjáŋŋarin, sihke ássjeprosa ja tjáppagirjálasjvuoda tevstajt
selvehit sámi girjjálašvuođa váldoáigodagaid ja muitalit sámi girječálliid ja sámi girjjálašvuođa klassihkkáriid birra	tjielggit sáme girjálasjvuoda oajvvegávdajt ja subtsastit girjjetjállij ja sáme girjálasjvuoda klassihkkárij birra
ovdandivvut iežas válljen čiekŋudanfáttá bohtosiid	vuosedit båhtusijt iesjválljiduvvam tjiegŋodime tiemás
Árbevirolaš máhttu	Árbbedábálasj máhtto
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
buohtastahttit árbevirolaš sámegielteavsttaid ođđaáigásaš teavsttaiguin	buohtastahttet árbbedábálasj sámegieltevstajt ådåájggásasj tevstaj
geavahit sániid, doahpagiid ja dadjanvugiid mat gusket lundui	adnet bágojt, moallánagájt ja moalgedimvuogijt ma guosski luonnduj
buohtastahttit sámi ja dáru sátnevádjasiid	buohtastahttet sáme ja dáro báhkotsåmijt
Giella geavahusas	Giella anon
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
hálddašit riektačállima ja ortografiija ja dábálaš teakstalađastanvugiid	buktet duollatjállemav ja ortografijav ja dábálasj tækstajuohkemvuogijt
čilget sátneluohkáid, sojahanoahpa, suorggideami ja cealkkaoahpa vuođđoáššiid, barggadettiin gielain ja teavsttaiguin	tjielggit dárkkelit báhkoklássajt, såjådimåhpav, báhkosuorgudimijt ja vuodoássjijt gárgadisåhpan, ja adnet dajt gå gielajn ja tevstaj barggá
ságaskuššat movt áimmahuššat gielladikšuma ja giellaovdánahttima	árvvaladdat gåktu gåtsedit giellasujtov ja giellaåvddånimev
identifiseret sámegielaid ja muitalit ovttaláganvuođaid ja erohusaid birra dain ja muitalit suoma-ugralaš giellajoavkku birra	identifiserit sámegielajt ja giehttot avtalágásjvuodaj ja sieradusáj birra ja giehttot suomaugralasj giellajuohkusa birra
selvehit rivttiid mat gusket sámegillii	tjielggit rievtesvuodajt ma guosski sámegiellaj
Gelbbolašvuođamihttomearit Jo2 - fidnofágalaš oah ppoprográmma maŋŋel	Jo2 - viddnofágalasj åhpadusprográmma maŋŋela
Njálmmálaš gulahallan	Njálmálasj guládallam
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
hálddašit iešguđetlágan njálmmálaš rollaid joavkoságastallamiin, logaldallamiin, dramatiseremiin, ovdandivvumiiguin ja čájálmasain sihke oassálastin ja guldaleaddjin	duon dán njálmálasj rållan doajmmat juogosságastallamijn, lågådallamijn, dramatiseremijn, åvddånbuktemijn ja vuosádusájn sihke oassálassten ja gulldaliddjen / gæhttjen
čilget mii gulahallamii váikkuha, makkár dagaldagat sáhttet ovddidit ja hehttet gulahallama	tjielggit dárkkelit vidjurijt ma guládallamav bájnni, faktåvråjt ma guládallamav máhtti åvdedit ja hieredit
geavahit prográmmafágaid fágamáhtu fágalaš gulahallamis	adnet fáhkamáhtov prográmmafágajn fágalasj guládallamin
dulkot beaivválaš áššiid dárogielas sámegillii	dålkkut bæjválasj ássjijt dárogielas sámegiellaj
digaštallat eatnigiela, guovttegielalašvuođa ja doaibmi guovttegielalašvuođa doahpagiid iežas gielladili ja vásáhusaid vuođul ja árvvoštallat iežas giellamáhtu guđege gielas ja iešguđetlágan giellaoktavuođain	dágástallat iednegiela, guovtegielakvuoda ja dåjmalasj guovtegielakvuoda birra ietjas gielladile ja åtsådallamij milta ja árvustallat ietjas giellatjehpudagáv muhtem gielajn ja duon dán giellaaktijvuodan
digaštallat ja buohtastahttit gielalaš ja estehtalaš váikkuhangaskaomiid girjjálašvuođas, TV-ráidduin ja máidnasiin	dágástallat ja buohtastahttet gielalasj ja estehtalasj vájkkudimnævojt girjálasjvuodan, TV-rájdojn ja subttsasijn
Čálalaš gulahallan	Tjálalasj guládallam
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
lohkat teavsttaid ja ságastallat earáiguin dan birra maid lea lohkan	låhkåt tevstajt ja ságastallat iehtjádij dan birra majt le låhkåm
máhttit riektačállinnjuolggadusaid barggadettiin iežas teavsttaiguin	duollatjállemnjuolgadusájt buktet bargadijn ietjas tevstaj
hálddašit iešguđetlágan čállirollaid skuvlla almmolašvuođas ja servodat- ja bargoeallimis	duon dán tjállerållan doajmmat skåvlå almulasjvuodan ja sebrudak- ja barggoiellemin
jorgalit iežas čállin teavsttaid dárogielas sámegillii	jårggålit ietjas tjáleduvvam tevstajt dárogielas sámegiellaj
čállit hutkkálaš teavsttaid iešguđetlágan šáŋrain	tjállet kreatijvalasj tevstajt duon dán sjáŋŋarin
geavahit digitála reaidduid teavsttaid systematiseret ja vurket ja iežas bargguid ovdandivvut ja almmuhit	adnet digitála ræjdojt gå tevstajt systematiseri ja vuorkki, ja gå ietjas bargojt åvddånbuktá ja almot
geavahit girjás, máŋggabealat gielalaš váikkuhangaskaomiid iežas čállimis, sihke čáppagirjjálašvuođas ja áššeprosas*	adnet målsudahkes gielalasj vájkkudimnævojt ietjas tjállemin, sihke tjáppagirjálasjvuodan ja ássjeprosan*
lohkat ja analyseret vissis meari iešguđetlágan teavsttaid, sihke čáppagirjjálašvuođa ja áššeprosa šáŋraid, mat gullet maŋŋá 1995 áigodahkii*	låhkåt ja analyserit vissa oasev duot dát tevstas, sihke tjáppagirjálasjvuoda ja ássjeprosa sjáŋŋarijs, ma gulluji máŋŋáj 1995 ájgegávddaj
Árbevirolaš máhttu	Árbbedábálasj máhtto
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
selvehit movt muitalusat, sátnevádjasat, diiddat ja nárrideapmi geavahuvvojit mánáidbajásgeassimis	tjielggit gåktu subttsasa, báhkotsoame, dijda ja nárridime aneduvvi mánájbajásgiessemin
selvehit máidnasiid variánttaid ja buktit ovdamearkkaid movt kulturlonohallan vuhtto máidnasiin	tjielggit subttsasij variántajt ja buktet åvddåmerkajt gåktu kultuvrralånudallam vuohttu subttsasijn
Giella geavahusas	Giella anon
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
čilget movt ođđa sánit ja tearpmat sámegielas ráhkaduvvojit ja loatnasániid geavaheami ja heivehallama	tjielggit dárkkelit gåktu ådå bágo ja terma sámegielan dagáduvvi ja luojkasbágoj adno ja hiebadibme
geavahit sániid ja dajaldagaid mat čatnasit árbevirolaš ja ođđaáigásaš bargoeallimii ja evttohit ja árvvoštallat ođđa tearpmaid	adnet bágojt ja moallánahkkojt ma gulluji árbbedábálasj ja ådåájggásasj barggoiellemij ja oajvvadit ja árvustallat ådå termajt
čilget sámegiela grammatihkalaš iešvuođaid ja buohtastahttit eará gielaiguin ja čilget movt dát váikkuha jorgalanbargui*	tjielggit dárkkelit grammatihkalasj sierra dåbddomerkajt sámegielan ja buohtastahttet ietjá gielaj ja tjielggit dárkkelit gåktu dá bájnni jårggalimbargov*
identifiseret variašuvnnaid sámegielain*	identifiserit variasjåvnåjt sámegielajn*
geavahit sániid ja dajaldagaid mat gusket árbevirolaš ja ođđaáigásaš bargoeallimii, árvalit ja árvvoštallat ođđa tearpmaid	adnet bágojt ja moallánahkkojt ma gulluji árbbedábálasj ja ådåájggásasj barggoiellemij, oajvvadit ja árvustallat ådå termajt
Njálmmálaš gulahallan	Njálmálasj guládallan
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
geavahit iežas prográmmafágaid fágamáhtu logaldallamiin ja digaštallamiin skuvlla, servodaga ja bargoeallima birra	adnet fáhkamáhtov ietjas prográmmafágajs lågådallamijn ja dágástallamijn skåvlå, sebrudagá ja barggoiellema birra
árvvoštallat ja buktit oaiviliid iežas ja earáid njálmmálaš ovdandivvumiidda	árvustallat ja tsuojkkit ietjas ja iehtjádij njálmálasj åvddånbuktemijt
dulkot áššiid mat gusket skuvlii dárogielas sámegillii	dålkkut ássjijt ma guosski skåvllåj dárogielas sámegiellaj
analyseret ja selvehit gulahallanvugiid ja gulahallanstrategiijaid sámi servodagain ovdal ja dál	analyserit ja tjielggit guládallamvuogijt ja guládallamstrategijajt sámesebrudagájn åvddåla ja dálla
buohtastahttit sámi ja eará eamiálbmogiid teavsttaid ja árvvoštallat daid mearkkašumi kultur- ja identitehtahuksejeaddjin	buohtastahttet sáme ja ietjá álggoálmmugij tevstajt ja árvustallat daj árvov kultuvrra- ja identitehtaåvddånimen
ságastallat sámi girjjálašvuođahistorjjá váldoáigodagaid birra ja buohtastahttit davviriikkaid girjjálašvuođa historjjáin	ságastallat oajvvegávdaj birra sáme girjálasjvuodahiståvrån ja buohtastahttet nuorttarijkaj girjálasjvuoda histåvråjn
Čálalaš gulahallan	Tjálalasj guládallam
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
lohkat álkis teavsttaid čállon eará sámegielaide	låhkåt álkkes tevstajt tjáledum ietjá sámegielajda
lohkat teavsttaid mat leat čállon dološ čállinvugiide ja buohtastahttit dálá čállinvugiin	låhkåt tevstajt ma li tjáledum dålusj tjállemvuogij milta ja buohtastahttet dálásj tjállemvuogijn
analyseret teavsttaid iešguđet šáŋrain vai sáhttá oaivvildit maidege dain gažaldagain mat teavsttain bohtet ovdan ja árvvuin maid dat ovddastit	analyserit tevstajt moattet sjáŋŋaris vaj luluj máhttet ájádallat ássjij birra ma tevstajn båhti åvddån ja árvojt majt tevsta åvddånbukti
teavstta buvttadeamis válljet heivvolaš šáŋra, váikkuhangaskaomiid ja giellageavaheami	tevsta buvtadimen válljit hiebalgis sjáŋŋarav, vájkkudimnævojt ja giellaanov
válddahit ja árvvoštallat iežas lohkan- ja čállinstrategiijaid	gåvådit ja árvustallat ietjas låhkåm- ja tjállemstrategijajt
lohkat ja analyseret vissis meari iešguđetlágan teavsttaid, sihke čáppagirjjálašvuođa ja áššeprosa šáŋraid, mat gullet ovdal 1965 áigodahkii	låhkåt ja analyserit vissa oasev duot dát girjálasjvuodas ja tevstas, sihke tjáppagirjálasjvuoda ja ássjeprosa sjáŋŋarijs, ma gulluji åvddål 1965 ájgegávddaj
Árbevirolaš máhttu	Árbbedábálasj máhtto
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
selvehit juoiganárbevieru ja luođi saji, árvvu ja dili ovdal ja dál	tjielggit juojggamaárbbedábev ja juojggama sajev, árvov ja diliv åvddål ja dálla
buohtastahttit sámi ja dáru lávlla- ja sálbmaárbevieruid	buohtastahttet sáme ja dáro lávllagijt ja sálmajt
Giella geavahusas	Giella anon
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
selvehit sámi giellahistorjjá	tjielggit sáme giellahiståvråv
digaštallat movt giela árvu servodagas lea váikkuhan sámiid giellamáhttui, guovttegielalašvuhtii ja iešdovdui	dágástallat gåktu giela árvo sebrudagán le bájnnám sámij giellamáhtov, guovtegielakvuodav ja iesjdåbdov
árvvoštallat Sámelága giellanjuolggadusaid ja Sámedikki ásaheami gielladili ja guovttegielalašvuođa ektui	árvustallat Sámelága giellanjuolgadusájt ja Sámedikke ásadimev gielladile ja guovtegielakvuoda gáktuj
ságaskuššat man láhkái skuvla, servodat ja bargoeallin sáhtáše doarjut guovttegielalašvuođa	árvvaladdat man láhkáj skåvllå, sebrudahka ja barggoiellem máhttá doarjjot guovtegielakvuoda nannimav
geavahit cealkkaanalysa ja fágatearpmaid gielaid válddaheamis	adnet gárgadisanalyjsav ja fáhkatermajt gå le gielaj vidjurijt gåvådime
Gelbbolašvuođamihttomear it Jo3 - studerenráhkkanahtti oahppoprográmma maŋŋel	Jo3 - oahppogárvedime åhpadusprográmma maŋŋela
Njálmmálaš gulahallan	Njálmálasj guládallam
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
dulkot ja geavahit dulkongelbbolašvuođa praktihkalaš dulkondilálašvuođain	dålkkut ja adnet dålkkummáhtov dålkkudijn
ságastallat iešguđet kultuvrraid gulahallanvugiid birra	ságastallat guládallamvuogij birra duon dán kultuvran
buohtastahttit ja árvvoštallat sámi ja eará eamiálbmogiid fiktiivvalaš teavsttaid ja áššeteavsttaid kultuvrralaš konteavsttas	buohtastahttet ja árvustallat sáme ja ietjá álggoálmmugij fiktijvalasj tevstajt ja ássjetevstajt kultuvralasj kontevstan
Čálalaš gulahallan	Tjálalasj guládallam
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
čađahit ja ovdandivvut iežas válljen čiekŋudanbarggu mas fáddá lea giella, girjjálašvuohta dahje eará sámi fáddá	tjadádit ja åvddånbuktet iesjválljiduvvam tjiegŋodimbargov gånnå tiebmá le giella, girjálasjvuohta jali ietjá sáme tiebmá
guorahallat teavsttaid ideologiija ja árvvoštallat gálduid ja mediaid	guoradallat tevstaj ideologijav ja árvustallat gáldojt ja mediajt
jorgalit ja heivehit earáid čállin teavsttaid dárogielas sámegillii	jårggålit ja hiebadit iehtjádijs tjáleduvvam tevstajt dárogielas sámegiellaj
čállit fágateavsttaid dábálaš fágačállinnjuolggadusaid mielde	tjállet fáhkatevstajt dábálasj fáhkatjállemnjuolgadusáj milta
čállit čielgasit disponerejuvvon teavsttaid main lea čielga fokus ja áššálaš ákkasteapmi	tjállet tjielggasit disponeriduvvam tevstajt majn li tjielgga fokus ja ássjásasj argumentasjåvnnå
lohkat ja analyseret vissis meari iešguđetlágan teavsttaid, sihke čáppagirjjálašvuođa ja áššeprosa šáŋraid, mat gullet 1965-1995 áigodahkii ja digaštallat movt áigodaga servodatlaš ja kultuvrralaš dilit oidnojit teavsttain	låhkåt ja analyserit vissa oasev duot dát girjálasjvuodas ja tevstas, sihke tjáppagirjálasjvuoda ja ássjeprosa sjáŋŋarijs, ma gulluji 1965-1995 ájgegávddaj ja dágástallat gåktu ájgegávda sebrudak ja kultuvralasj dile gåvviduvvi tevstajn
Árbevirolaš máhttu	Árbbedábálasj máhtto
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
selvehit sámi máinnasteami	tjielggit sáme subtsastallamdábev
muitalit muitalusaid geavahettiin sámi máinnasteami elemeanttaid	subttsasijt subtsastallat gånnå adná elementajt sáme subtsastallamdábes
buohtastahttit sámi máidnasiid eará eamiálbmogiid ja eará kultuvrraid máidnasiiguin	buohtastahttet sáme subttsasijt ietjá álggoálmmugij ja ietjá kultuvraj subttsasij
Giella geavahusas	Giella anon
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
guldalit ja lohkat teavsttaid čállon eará sámegielaide ja ságastallat ovttaláganvuođaid ja erohusaid birra	gulldalit ja låhkåt tevstajt ietjá sámegielajs ja ságastallat avtalágásjvuodaj ja ærádusáj birra
buohtastahttit sámi giellahistorjjá váldolinjjáid davviriikkalaš gielaid historjjáin	buohtastahttet sáme giellahiståvrå oajvvelinjajt nuorttarijkalasj gielaj histåvråjn
árvvoštallat sámegielaid dili servodagas ja buohtastahttit eará eamiálbmogiid gielladiliin	árvustallat sámegielaj dilev sebrudagán ja buohtastahttet ietjá álggoálmmugij gielladilijn
digaštallat sámi giellapolitihka ja kulturovdánahttima beliid	dágástallat sáme giellapolitihka ja kultuvrraåvddånahttema vidjurij birra
selvehit njálmmálaš ja čálalaš giela gaskavuođa	tjielggit vidjurijt njálmálasj ja tjálalasj giela gaskan
Gelbbolašvuođamihttomearit lasáhusa oppalaš studerengelbbolašvuhtii - fidnofágalaš oahppoprográmma ma ŋŋel	Lasádusá dábálasj oahppomáhtudahkaj - viddnofágalasj åhpadusprográmma maŋŋela
Njálmmálaš gulahallan	Njálmálasj guládallam
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
geavahit iežas prográmmafágaid fágamáhtu logaldallamiin ja digaštallamiin skuvlla, servodaga ja bargoeallima birra	adnet fáhkamáhtov ietjas prográmmafágajs lågådallamijn ja dágástallamijn skåvlå, sebrudagá ja barggoiellema birra
árvvoštallat ja buktit oaiviliid iežas ja earáid njálmmálaš ovdandivvumiidda	árvustallat ja tsuojkkit ietjas ja iehtjádij njálmálasj åvddånbuktemijt
analyseret ja selvehit gulahallanvugiid ja gulahallanstrategiijaid sámi servodagain ovdal ja dál	analyserit ja tjielggit guládallamvuogijt ja guládallamstrategijajt sáme sebrudagájn åvddål ja dálla
ságastallat eará kultuvrraid gulahallanvugiid birra	ságastallat guládallamvuogij birra duon dán kultuvran
dulkot ja geavahit dulkongelbbolašvuođa praktihkalaš dulkondilálašvuođain	dålkkut ja adnet dålkkummáhtov dålkkudijn
ságastallat sámi girjjálašvuođahistorjjá váldoáigodagaid birra ja buohtastahttit davviriikkaid girjjálašvuođa historjjáin	ságastallat oajvvegávdaj birra sáme girjálasjvuodahiståvrån ja buohtastahttet nuorttarijkaj girjálasjvuoda histåvråjn
buohtastahttit sámi ja eará eamiálbmogiid teavsttaid ja árvvoštallat daid mearkkašumi kultur- ja identitehtahuksejeaddjin	buohtastahttet sáme ja ietjá álggoálmmugij tevstajt ja árvustallat daj árvov kultuvrra- ja identitehtaåvddånimen
buohtastahttit ja árvvoštallat sámi ja eará eamiálbmogiid fiktiivvalaš teavsttaid ja áššeteavsttaid kultuvrralaš konteavsttas	buohtastahttet ja árvustallat sáme ja ietjá álggoálmmugij fiktijvalasj tevstajt ja ássjetevstajt kultuvralasj kontevstan
Čálalaš gulahallan	Tjálalasj guládallam
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggi máhttet
geavahit girjás, máŋggabealat gielalaš váikkuhangaskaomiid iežas čállimis, sihke čáppagirjjálašvuođas ja áššeprosas	adnet moattelágásj gielalasj vájkkudimnævojt ietjas tjállemin, sihke tjáppagirjálasjvuodan ja ássjeprosan
teavstta buvttadeamis válljet heivvolaš šáŋra, váikkuhangaskaomiid ja giellageavaheami	tevsta buvtadimen válljit hiebalgis sjáŋŋarav, vájkkudimnævojt ja giellaanov
lohkat álkis teavsttaid čállon eará sámegielaide	låhkåt álkkes tevstajt tjáledum ietjá sámegielajda
lohkat teavsttaid mat leat čállon dološ čállinvugiide ja buohtastahttit dálá čállinvugiin	låhkåt tevstajt ma li tjáledum dålusj tjállemvuogij milta ja buohtastahttet dálásj tjállemvuogijn
válddahit ja árvvoštallat iežas lohkan- ja čállinstrategiijaid	gåvådit ja árvustallat ietjas låhkåm- ja tjállemstrategijajt
čađahit ja ovdandivvut iežas válljen čiekŋudanbarggu mas fáddá lea giella, girjjálašvuohta dahje eará sámi fáddá	tjadádit ja åvddånbuktet iesjválljiduvvam tjiegŋodimbargov gånnå tiebmá le giella, girjalasjvuohta jali ietjá sáme tiebmá
guorahallat teavsttaid ideologiija ja árvvoštallat gálduid ja mediaid	guoradallat tevstaj ideologijav ja árvustallat gáldojt ja miediajt
jorgalit ja heivehit earáid čállin teavsttaid dárogielas sámegillii	jårggålit ja hiebadit iehtjádijs tjáleduvvam tevstajt dárogielas sámegiellaj
čállit fágateavsttaid dábálaš fágačállinnjuolggadusaid mielde	tjállet fáhkatevstajt dábálasj fáhkatjállemnjuolgadusáj milta
čállit čielgasit disponerejuvvon teavsttaid main lea čielga fokus ja áššálaš ákkasteapmi	tjállet tjielggasit disponeriduvvam tevstajt majn li tjielgga fokus ja ássjásasj árgumentasjåvnnå
lohkat ja analyseret vissis meari iešguđetlágan teavsttaid, sihke čáppagirjjálašvuođa ja áššeprosa šáŋraid, mat gullet ovdal 1965 áigodahkii	låhkåt ja analyserit vissa oasev duot dát girjálasjvuodas ja tevstas, tjáppagirjálasjvuoda ja ássjeprosa sjáŋŋarijs, ma gulluji åvddål 1965 ájgegávddaj
lohkat ja analyseret vissis meari iešguđetlágan teavsttaid, sihke čáppagirjjálašvuođa ja áššeprosa šáŋraid, mat gullet áigodahkii 1965-1995 ja, digaštallat movt áigodaga servodatlaš ja kultuvrralaš dilit oidnojit teavsttain	låhkåt ja analyserit vissa oasev duot dát girjálasjvuodas ja tevstas, tjáppagirjálasjvuoda ja ássjeprosa sjáŋŋarijs, ma gulluji ájgegávddaj 1965-1995, ja dágástallat gåktu ájgegávda sebrudak ja kultuvralasj dile gåvviduvvi tevstajn
lohkat ja analyseret vissis meari iešguđetlágan teavsttaid, sihke čáppagirjjálašvuođa ja áššeprosa šáŋraid, mat gullet áigodahkii maŋŋil jagi 1995	låhkåt ja analyserit vissa oasev duot dát tevstas, tjáppagirjálasjvuoda ja ássjeprosa sjáŋŋarijs, ma gulluji ájgegávddaj maŋŋel jage 1995
Árbevirolaš máhttu	Árbbedábálasj máhtto
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
selvehit juoiganárbevieru ja luođi árvvu ja dili dálá servodagas	tjielggit juojggamárbbedábev ja juojggama árvov ja dilev dálásj sebrudagán
buohtastahttit sámi ja dáru lávlla- ja sálbmaárbevieruid	buohtastahttet sáme ja dáro lávllagijt ja sálmajt
selvehit sámi máinnasteami	tjielggit sáme subtsastallamdábev
muitalit muitalusaid geavahettiin sámi máinnasteami elemeanttaid	subttsasijt subtsastallat gånnå adná elementajt sáme subtsastallamdábes
buohtastahttit sámi ja eará eamiálbmogiid máidnasiid ja eará kultuvrraid máidnasiid	buohtastahttet sáme subttsasijt ietjá álggoálmmugij ja ietjá kultuvraj subttsasij
Giella geavahusas	Giella anon
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
čilget sámegiela grammatihkalaš iešvuođaid ja buohtastahttit eará gielaiguin ja čilget movt dát váikkuha jorgalanbargui	tjielggit dárkkelit grammatihkalasj sierra dåbddomerkajt sámegielan ja buohtastahttet ietjá gielaj ja tjielggit dárkkelit gåktu dá bájnni jårggålimbargov
geavahit cealkkaanalysa ja fágatearpmaid gielaid válddaheamis	adnet gárgadisanalyjsav ja fáhkatermajt gå le gielaj vidjurijt gåvådime
selvehit njálmmálaš ja čálalaš giela gaskavuođa	tjielggit vidjurijt njálmálasj ja tjálalasj giela gaskan
identifiseret variašuvnnaid sámegielain	identifiseret variasjåvnåjt sámegielajn
guldalit ja lohkat teavsttaid eará sámegielaide ja ságastallat ovttaláganvuođaid ja erohusaid birra	gulldalit ja låhkåt tevstajt ietjá sámegielajs ja ságastallat avtalágásjvuodaj ja ærádusáj birra
čilget sámi giellahistorjjá ja buohtastahttit sámi giellahistorjjá váldolinjjáid davviriikkalaš gielaid historjjáin	tjielggit sáme giellahiståvråv ja buohtastahttet sáme giellahiståvrå oajvveåsijt nuorttarijkaj gielaj histåvråjn
digaštallat movt giela árvu servodagas lea váikkuhan sámiid gielladáidui, guovttegielalašvuhtii ja iešdovdui ja man láhkái skuvla, servodat ja bargoeallin sáhtášedje doarjut guovttegielalašvuođa	dágástallat gåktu giela árvo sebrudagán le bájnnám sámij giellamáhtov, guovtegielakvuodav ja iesjdåbdov, ja man láhkáj skåvllå, sebrudahka ja barggoiellem luluj buoremusát doarjjot guovtegielakvuoda nannimav
árvvoštallat Sámelága giellanjuolggadusaid ja Sámedikki ásaheami gielladili ja guovttegielalašvuođa ektui	árvustallat Sámelága giellanjuolgadusájt ja Sámedikke ásadime gielladile ja guovtegielakvuoda gáktuj
digaštallat sámi giellapolitihka ja kulturovdánahttima beliid	dágástallat sáme giellapolitihka ja kultuvrråvddånime vidjurij birra
buohtastahttit sámegielaid dili servodagas eará eamiálbmogiid gielladiliin	buohtastahttet sámegiela dilev ietjá álggoálmmugij gielladilijn
Árvvoštallan fágas	Árvustallam fágan
Loahppaárvvoštallama mearrádusat:	Loahppaárvustallama mærrádusá:
Oppalašárvosáni árvvoštallan	Åbbålasjkaraktera árvustallam
Ortnet	Årnik
10. jahkeceahkki	10. jahkedásse
Oahppit galget oažžut guokte oppalašárvosáni, ovtta sámegielas 1 čálalaš ja ovtta sámegielas 1 njálmmálaš.	Oahppe oadtju guokta åbbålasjkaraktera, avtav sámegielan 1 tjálalasj ja avtav sámegielan 1 njálmálasj.
Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmat	Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma
Oahppit galget oažžut guokte oppalašárvosáni, ovtta sámegielas 1 čálalaš ja ovtta sámegielas 1 njálmmálaš.	Oahppe oadtju guokta åbbålasjkaraktera, avtav sámegiella 1 tjálalasj ja avtav sámegiella 1 njálmálasj.
Lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii	Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmma
Oahppit galget oažžut guokte oppalašárvosáni, ovtta sámegielas 1 čálalaš ja ovtta sámegielas 1 njálmmálaš.	Oahppe oadtju guokta åbbålasjkaraktera, avtav sámegiella 1 tjálalasj ja avtav sámegiella 1 njálmálasj.
Go fága bistá máŋga jagi, de bissu dušše joatkkaoahpahusa bajimus dási oppalašárvvoštallan gelbbolašvuođaduođaštusas dahje oahppoduođaštusas.	Gå fágan åhpaduvvá måttijt jagijt, de le dåssju bajemus dáse åbbålasjárvustallam mij boahtá åvddån máhtudakduodastusán jali loahppaduodastusán.
Eksámen - oahppit	Oahppij eksábma
Ortnet	Årnik
10. jahkeceahkki	10. jahkedásse
Oahppit sáhttet vuorbáduvvot sámegiella 1 čálalaš eksámenii.	Oahppe máhtti vuorbbáduvvat avta tjálalasj eksábmaj sámegielan 1.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain.	Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá guovdálattjat.
Oahppit sáhttet maid vuorbáduvvot sámegiella 1 njálmmálaš eksámenii.	Oahppe máhtti aj vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj sámegielan 1.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.	Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat.
Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmat	Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma
Oahppit sáhttet vuorbáduvvot sámegiella 1 čálalaš eksámenii.	Oahppe máhtti vuorbbáduvvat tjálalasj eksábmaj sámegielan 1.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.	Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaladuvvá bájkálattjat.
Oahppit sáhttet maid vuorbáduvvot sámegiella 1 njálmmálaš eksámenii.	Oahppe máhtti aj vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj sámegielan 1.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.	Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat.
Lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii	Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmma
Oahppit galget váldit sámegiella 1 čálalaš eksámena.	Oahppe galggi tjadádit tjálalasj eksámav sámegielan 1.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain.	Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá guovdálattjat.
Oahppit sáhttet maid vuorbáduvvot sámegiella 1 njálmmálaš eksámenii.	Oahppe máhtti aj vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj sámegielan 1.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.	Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat.
Ortnet	Årnik
10. jahkeceahkki	10. jahkedásse
Geahča rávisolbmuid vuođđoskuvlaoahpahusa gustovaš ortnega.	Gehtja ållessjattugij vuodoåhpadusá guoskavasj årnigav.
Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmat	Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma
Privatisttat galget váldit sámegiella 1 čálalaš ja njálmmálaš eksámena.	Privatista galggi tjadádit tjálalasj ja njálmálasj eksámav sámegielan 1.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.	Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.	Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat.
Lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii	Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmma
Privatisttat galget váldit sámegiella 1 čálalaš eksámena Jo 3 dásis.	Privatista galggi tjadádit tjálalasj eksámav Jo3-dásen.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain.	Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá guovdálattjat.
Lassin galget váldit njálmmálaš eksámena.	Duodden galggi tjadádit njálmálasj eksámav.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.	Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvá bájkálattjat.
Árvvoštallama oppalaš mearrádusat leat oahpahuslága láhkaásahusas.	Dábálasj mærrádusá árvustallama birra le mierreduvvam åhpaduslága njuolgadustjállagin.