arkitektonalas-bealli.html.xml

Arkitektonalaš bealli / Sámediggevisti / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget	Arkitektonalasj moallánahka / Sámediggeviesso / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget
Arkitektonalaš bealli	Arkitektonalasj moallánahka
Dat stuorra duoddarat eatnamiid ráddjema haga ledje vuolggasadjin geavahit eatnama fáddán.	Vijdes duoddara gárttjádisáj dagá lij vuodon válldet gárdev tiebmán.
Skoađas dahje seaidni ráddje ja suodjala buot doaimmaid visttis, seainnit birastahttet ja čohkkejit olbmuid.	Sassne jali siejnne ráddji ja suoddji divna dåjmajt vieson, siejne gárddu ja ulmutjijt tjoahkkiji.
Go áibmu lea galmmas dan jiekŋagalbma čuovggas, de galget olbmot dovdat lieggasa ja suoji vistti siste.	Madin ilmme doarges tjoasskemis galmma tjuovgan, galggi ulmutja dåbddåt lieggasav ja suodjalimev sinna.
Olles visti galgá addit signálaid sisgovas mii čielgasit lea ráddjejuvvon dan gievrras luonddus, buollašis, muohttagis.	Ålles viesso galggá vuosedit sisbielev mij le tjielggasit ráddjidum garra luondos, tjoasskemis ja muohttagis.
Matemáhtalaš geometriija lea ovttačilggolaš ja addá vistái dan árvvu ja goargaivuođa maid dat ánssáša.	Matematihkalasj geometrija le tjielgas ja vaddá viessuj ánssidum værddogisvuodav ja stuorravuodav.
Dat álu olgoseaidni, biras, loktana njuolga dakŋasiin, ja dat rabas seaidneskoađas buktá assosiašuvnnaid olbmo náhkkái, dahje liidnái mii biddjojuvvo birra.	Vinjogis ålggosiejnne, gárdde, badján njuolgga dagŋasis, spálkodum gåbtjås ájádusájt tjadná sassnáj, jali loavddagij mij biejaduvvá birra.
Čielga gearddádat olgo- ja sisseinniid gaskka lea geahččaluvvon nanosmahttot dainna ahte vistái galgá mannat njuolga, ja olgo- ja sisgova gaskasaš erohus lea seamma ovttačilggolaš go lávus.	Dav tjielgas rájáv ålgusjbiele ja sisbiele gaskan li gæhttjalam nannit gå tjáŋa njuolgga goahtáj, sieradus ålgusjbieles sisbælláj le sæmmi tjielgas dagu låvdagoaden.
Siskkabealde rahpasa sisgovva, ja latnja orru seamma čielggas ja ovttačilggolaš go lávus.	Gå sisi boadá de interiørra vuojnnusij boahtá, ja ælvá vuobmanav sæmmi láhkáj ja sæmmi tjielggasit dagu ælvá vuobmanav låvdagoaden.
Dievasčoahkkinlatnja, bibliotehka, guhkes feaskkir, čoahkkinlanjat bohtet oidnosii, maiddái oasit olgogovas ráddjejuvvon olgoareálas orrot dego leat sisgova oassin.	Dievastjåhkanimladnja, girjjevuorkká, vájaldimhálla, tjåhkanimlanjájt vuojná, ja aj oasse ålgusjbieles dåbddu oassen interiøras.
Guhkes feaskárin Guhkes feaskárin čadnojuvvojit sierralágan doaimmat oktii, seammás go dat lea vistti deataleamos latnja.	Vájaldimhálla tjadná dajt iesjgeŋgalágásj dåjmajt akti, sæmmi båttå gå vájaldimhálla le goade ájnnasamos ladnja.
Das oaidná buot eará doaimmaid, buot eará olbmuid ja lea oktavuohta lundui.	Dássta vuojná divna dåjmajt, juohkka ietjá ulmutjav ja luondujn aktijvuodav oattjo.
Dán lanjas sáhttá eahpeformalalaččat ságastallat deatalaš áššiid birra, geometriija geažil sáhttá nuppe geahčen orrut dego dat livččii váccáhat, muhto go eanet lahkona dievasčoahkkinlanja, de govdu guhkes feaskkir masa čáhket eanet olbmot.	Da iehpeformálalasj, valla ájnas ságastallama máhtti dán lanján tjadáduvvat, mij geometrija diehti dádjaduvvá vájaldimoassen avta gietjen, valla gå boadá lagábut dievastjåhkanimlanjá de gåbddu, ja váttsáldahka sjaddá rabás ja tjáppa ladnjan sajijn stuoráp tjoahkkijda ulmutjijs.
Nuppi gearddis lea rabas galleriija gos sáhttá oaidnit rabas ráddjejuvvon olgoareála, duoddariid, bibliotehka ja dievasčoahkkinlanja.	Vájaldimhálla buohta le rabás gallerija nuppát etásjan, dássta le guovladahka rabás ladnjaj ålggon, duoddarijda, girjjevuorkkáj ja dievastjåhkanimladnjaj.
Sámedikkis lávejit leat dievasčoahkkimat njeljii jagis, dalle čoahkkanit buot guovlluid áirasat ja sis leat sierramállet ivdnás gávttit.	Sámedikken li dálla dievastjåhkanime niellji jahkáj, dájn vahkujn tjåhkani ájrrasa divna guovlojs ja li gárvvunam iesjgeŋgalágásj sierra bájnos gáptijdisá.
Jorbamállet feaskkir ja rabas sisgovat leat dego rabas lávdi, buohkat oidnet guđet guimmiideaset ja sii - duppalin oidnet - movt ivdnás olbmot rievdadit vistti ivdnás ja ealli lávdin, maid kontrastan leat viiddis duoddarat olggobealde.	Dat gievledis vájaldimhálla ja da rabás interiøra li dagu rabás siedna, divna vuojnni nubbe nuppev ja da – guovte láhkáj – bájnos ulmutja rievddadi goadev moattebájnuk ja viesso siednaj vuosstebiellen vijdes duobddágijda ålgusjbielen.
Dáidda Feaskára seinniide lea dáiddár Kristin Ytreberg bidjan vuogas sámegiel sátnevádjasiid datneárppuin ja spihkkáriiguin.	Skierroj nanna vájaldimhállan le dájddár Kristin Ytreberg sierra ja tjáppa láhkáj biedjam sáme báhkovádjasijt danijn ja metálla-návlij.
Dát leat ráfálaš govat beahcepanelas, mat rievddadit beaiwáža mielde, ja čuvget máŋggaláhkái seinne vuostá.	Dá tjuodtju dagu bajedum gåvå biehtsepanela vuossti, ja målssu vuogev gå biejvve vájalt dan gievllelasj goade birra, ja tjuovgga moatteláhkáj siejnev dæjvvá.
Dás oažžut bagadussániid, mat leat deatalaččat sámi kultuvrras, ovdal go joavdat dievasčoahkkinlatnjii, ja main čielgasit boahtá ovdan oaivil.	Mujteduvvá vijsesvuodabágojt, ma li ájnnasa sáme kultuvran, åvddål tjágŋá dievastjåhkanimladnjaj ja mássjelit ja tjielggasit ietjas vuojnov åvdet.
` Dievasčoahkkinlatnja lea váldovisttis gitta šaldin mii lea siste.	Dievastjåhkanimladnja le sierra vuobman tjanádum aktij oajvvegådijn loavdedum råvijn.
Sámedikki bassi latnja, dievasčoahkkinlantja mii lea nugo dat galgá ge leat, ráddjejuvvon eret riejas - maiddái visuálalaš.	Sámedikke ájlis ladnja, dievastjåhkanimladnja, åvdeduvvá dan oalle ladnjan gåk galggá, dåbedum gájkka ietjá jutsás – aj visualalattjat.
Lanjas eai leat oppanassiige glásat mas sáhtášii geahččat luonddu, leat dušše alla glásat mat addet čuovgga latnjii, ja boktet dovdduid, leaš dal gaskaija beaivváš dahje bihkkaseavdnjat ja guovssahasat livardit.	Ladnja le ållu vinndegij dagi man tjadá máhtá luodov vuojnnet, vinndek badjen buktá galla dav sierra tjuovgav ladnjaj, ja vájkkut ilmev, vájku le biejvve idjaguovddela jali gåmo sjævnnjat guovsagisájn libudime badjen.
Smávva lohkančuovggat juohke áirasa beavddis čájehit lagašvuođa dan stuorra lanjas.	Smáv låhkåmlámpo juohkka ájrrasa bievden ráddjij dajt smávva priváhta vuobmanijt dan vuobmalis lanján.
Ieš latnja lea vuolil jorbbas ja bajil čohkat, ja lea čiekŋalit nájastuvvon.	Tsiekkadus iesj le vinjok tjubuk mij ienebuv sieradahttá nálajt mij hábbmit sajev ja jalgudagáv gånnå tjuovgga sisi bæssá.
Dáiddár Hilde Schanke Pedersen lea čiŋahan stuorra betoŋgapláhta stuorra abstrákta govain mas emalja ja golleivdni leat biddjon stuorra siŋkapláhtaide.	Dájddár Hilde Schanke Pedersen le hiervvidum dav stuorra betoaŋŋaskierrov alvos abstrákta gåvåjn gånnå emálja ja bládegålle li stuorra sinkpláhttaj biejadum.
Govva assosiere čielgasit sámi kultuvrii, ja vaikko dat lea ge stuoris, de dat ii leat menddo dramáhtalaš dan lanjas, muhto baicce čájeha geainnu lanjas ja buktá ain stuorát magihkalaš dimenšuvnna.	Gåvvå tjielggasit mielav tjadná sáme kultuvrraj, ja juska le fábmogis, de ij le ilá tjierggat lanján, valla farra vaddá ladnjaj hámev ja ájn ienep oavdos vuogev.
Bibliotehka Bibliotehkas lea oktavuohta olgolatnjii stuorra glássaráiggiid čađa máttás guvlui, bajábealde galleriijas leat dievva girjehildut main leat ollu girjjit.	Girjjevuorkká le låptå lágásj ja tjanáduvvá ålggoladnjaj stuorra glássarahpamij oarjás, gallerijan badjen gávnnuji moadda girjjehilldo girjijs dievva.
Go boahtit sisa vistái, de oaidnit dán hirbmat stuorra lanja, girjjit dievva, ja dievasčoahkkinlatnja oidno fas stuorra glássaráiggiid čađa.	Gå goahtáj tjáŋa de dát sieldes ladnja rabáduvvá, girje lanjáv dievddi, madi dievastjåhkanimlanjáv vuojná stuorra glássarahpama tjadá.
Lohkansajit miehtá seinniid giktalit lohkkiid boahtit.	Låhkåmsaje vinndegij milta bivddi låhkåmij dagu rabás muŋŋkasælla.
Čalmmit besset vuoiŋŋastit dan ráfálaš luonddus, ja lohkansajit leat biddjojuvvon rytmálaččat galleriijas.	Tjalmme bæssá vuojŋadit dan sjávos luondon, madi dahpadum muŋŋkacella låhkåmij li biejadum hiebalgis láhkáj gallerijan.