Boazodoallu / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget
Boatsojæládus / Æládus / Sámedigge - Sametinget
Oza doarjaga
Åtså biednikdårjav
Boazodoallu
Boatsojæládus
Boazodoallu lea hui mávssolaš sámi kultuvrii ja servodateallimii, ja das lea hui stuorra árvu giella-, kultur-, identitehta- ja ealáhusaktevran sámi guovlluin.
Ællosujton la stuorra árvvo sáme kultuvrraj ja sebrudakiellemij, ja danna le merustahtek árvvo mij gullu giellaj, kultuvrraj, ja æládussaj sámij guovlojn.
Ealáhus lea Hedmárkku rájes Finnmárkui, rastá gielda-, fylka- ja riikarájáid Ruoŧas ja Norggas.
Ællosujtto gávnnu Hedmarkas Finnmárkkuj, suohkan-, fylkka- ja Vuona ja Svieriga rijkkarája rastá.
Ovddasvástideaddji politihkkár
Politihkalasj åvdåsvásstediddje
Áigeguovdil
Jur dálla
Bovdehus buktit árvalusaid boazodoallopolitihka ektui
Aktisasjbarggo ja riektátjielgadibme
Sámediggeráđđi lea hábmemin ođđa sámediggedieđáhusa boazodoalu birra. Dieđá...
Vuona ja Svieriga ælloguohtomkonvensjåvnå barggojuogos buktá bierjjedagá snj...
Loga eambbo
Lågå ienebuv
Boazodoalu boahtteáigi – Sámi čalmmiiguin
Buorre vædtsak ællosujttuj rájáj rastá
Sámediggeráđđi bovde álggahankonferánsii ođđa sámediggedieđáhusa oktavuođas...
Sámedikke ållestjåhkanibme galggá giehtadallat oajvvadusájt rievddadimijda V...
Loga eambbo
Lågå ienebuv
Čájet buot áššiid
Vuoseda divna ássjijt
Boazodoallu lea guovddáš sajis sámi kultuvrras, ja dat lea okta erenoamáš ealáhus kultuvrra ektui sámi ealáhusaid gaskkas.
Ællosujton la guovdásj sadje sámekultuvran, nåv gå akta gallegis æládusájs tjanádum kultuvrraj.
Sámedikki boazodoallopolitihka vuođđun lea boazodoalu vuoigatvuođaid suodjaleapmi.
Ællosujto rievtesvuodajt oatsodit le iesj vuodo Sámedikke ællosujttopolitihkan.
Mii deattuhit maiddái ahte boazodoallu lea deaŧalaš árbevirolaš bearašvuđot ealáhus.
Mij dættodip aj ællosujto árbbedábálasj sierravuodav fámilljaæládussan.
Oktavuođa geažil sámi kultuvrii leage boazodoallu áidnalunddot ealáhus.
Ællosujto tjadnusa sámekultuvrraj le dat mij dahká æládusáv nåv sierralágátjin.
Okta deaŧaleamos mihttomearri Sámedikki boazodoallopolitihkas lea lávga bátti bisuheapmi ealáhusdoaimma ja kulturdoaimma gaskka.
Akta ájnnasamos ulmijs Sámedikke ællosujttopolitihkan la bisodit dajt lahka tjanástagájt æládusá ja kultuvrradåjmaj gaskan.
Boazodoalu stuorámus hástalus lea areálaid vátnivuohta ja dat go servodaga beales ohpihii bahkkejit geavahit boazodoalu eatnamiid.
Ællosujto stuorámus hásstalus li gártjes duobddága ja aktelasj nággidibme stuorsebrudagás ællosujttoduobddágij birra.
Boazodoalus ferte leat areálavuođđu ceavzilvuođa ja ahtanuššama sihkkarastimii.
Ællosujtto dárbaj vuododuobddágijt ma sihkarassti guoddelisvuodav ja åvddånahttemav.
Ráfáidahttojuvvon boraspiriid geažil gillá boazodoallu jahkásaččat ollu vahágiid.
Ráfájdahtedum urudisá dahki jahkásattjat bæjskojt ma stuorra vahágijt dahki.
Muhtun guovlluin spedjet nu ollu ahte dat áitá boazodoalu ceavzima.
Muhtem bájkijn li vahága nåv stuore vaj ájtti ællosujtov ållåsit.
Deaŧalaš lea ahte boraspirenállemihttu lea dássedeattus guovlluin gos leat bohccot, ja ahte boazodoallu oažžu buhtadusaid duohta vahágiid ovddas.
Ájnas la adnet hiebalgis lågov urudisájda ællosujttoguovlojn, ja vahága vierttiji buohttiduvvat.
Sámediggi bargá sámi boazodoalu ceavzilvuođa nannemiin.
Sámedigge barggá guoddelis sáme ællosujto åvdås.
Ceavzilis ealáhusa oažžut go:
Guoddelis ællosujtto sjaddá gå:
Nannet boazodoalu ealáhussan ja buoridit árvoháhkama ealáhusas
Ællosujtto nanniduvvá æládussan ja æládusá árvvoboados laseduvvá
Sihkkarastit boazodoalu riektevuođu
Ællosujto riektávuodo sihkarasteduvvá
Sihkkarastit boazodollui buriid ja einnostahtti rámmaeavttuid
Ællosujto buorre ja jasskis vuodogájbbádusá sihkarasteduvvi
Sihkkarastit boazodoalu giella- ja kulturguoddin
Ællosujtto giella- ja kultuvrraguodden sihkarasteduvvá
Boazodoalloguovllut gos lea sámi boazodoallu, geavahit sullii 40 % Norgga eanaareálain, ja dat leat Finnmárkku rájes davvin Engerdal rádjai Hedmárkkus máddin.
Tjielde gånnå sáme ællosujtto dåjmaduvvá loavddá 40% Vuona duobddágijs, ja jåkså Finnmárkos nuorttan gitta Engerdalaj Hedmarkan oarjján.
Sámi boazodoallu lea maiddái Trollheimenis mii vuođđuduvvá erenoamáš riektevuđđui.
Sáme ællosujtto dåjmaduvvá aj Trollheimenin sierra riektámærrádusájn vuodon.
Duottarguovlluin Mátta-Norggas lea boazoservviin boazodoallu, láigošiehtadusaid vuođul.
Oarjjelij Vuona várreduobddágijn dåjmaduvvá ællosujtto boatsojsiebrren, ednamlájggosjiehtadusáj vuodon.
Norggas leat guhtta boazodoalloguovllu:
Vuodna le juogedum 6 ællosujttoguovllon:
Finnmárku
Finnmárkko
Davvi-Trøndeláhka
Nordlánnda
Mátta-Trøndeláhka ja Hedmárku
Nuortta-Trøndeláhka
Boazosearvvit
Oarjje-Trøndeláhka ja Hedmarkka
Sámedikkis ii leat formála ovddasvástádus boazodoalus Norggas.
Sámedikken ij la formálalasj vásstádus ællosujtos Vuonan.
Boazodoalu nationála dásis hálddaša Eanadoallodirektoráhta, mii njuolga lea eanadoallo- ja biebmodepartemeantta vuollásaš.
Ællosujtto háldaduvvá nasjåvnålattjat Ednambarggodirektoráhtas, mij la njuolgga Ednambarggo- ja biebbmodepartementa vuolen.
Eanadoallodirektoráhta doaibmá boazodoallostivrra čállingoddin.
Ednambarggodirektoráhtta le ællosujtto stivra dåjmadahka.
Boazodoalu hálddašeami regionála dásis doaimmahit vihtta davimus fylkkamanni.
Ællosujttoháldadus guovlojn le biejadum vidá nuorttalamos fylkkamánnij vuolláj.
Sámediggi nammada golbmasa čieža lahtus boazodoallostivrii.
Sámedigge nammat gålmmåsav gietjat sebrulattjajs ællosujttostivrraj.
Sámediggi nammada guoktása guđa lahtus golmma davimus regionála boraspirelávdegoddái Finnmárku / Romsa, Norlánda ja Trøndeláhka.
Sámedigge nammat guoktásav gudát sebrulattjajs gålmå nuorttalamos guovllourudisnammadusájda Finnmárkon / Tråmsån, Nordlándan ja Trøndelágan.
Sámediggi nammada ovtta viđa lahtus Hedmárkku boraspirelávdegoddái.
Sámedigge nammat avtav vidát sebrulattjajs Hedmarka urudisnammadussaj.
Vuoigatvuođat:
Rievtesvuoda:
Boazodoalloláhka
Ællosujttoláhka
Dán lága bokte suodjaluvvojit boazodoalu areálat sámi boazoguohtonguovllus, mat leat boazodoalu deaŧaleamos resursavuođđun.
Lága ájggomus la sihkarasstet ællosujttodajvajt sáme ælloguododimguovlojn ájnnasamos luohkkovuodon ællosujttuj.
Sihke boazodoallorievtti oamasteddjiin, eará vuoigatvuođaoamasteddjiin ja eiseválddiin lea ovddasvástádus areálaid suodjaleamis.
Dat stuoremus hásstalus boatsojæládussaj la binná vijddudagájs ja aktelasj dæddo sebrudagá anos boatsojæládusvijddudagájs