buorre-gaskaoapmi-rajarasttideaddji-boazodollui.html.xml

Buorre gaskaoapmi rájárasttideaddji boazodollui / Boazodoallu / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget	Buorre vædtsak ællosujttuj rájáj rastá / Boatsojæládus / Æládus / Sámedigge - Sametinget
Buorre gaskaoapmi rájárasttideaddji boazodollui	Buorre vædtsak ællosujttuj rájáj rastá
Sámedikki dievasčoahkkin meannuda Norgga ja Ruoŧa gaskasaš boazoguohtonkonvenšuvnna rievdadusevttohusa juovlamánu álggus.	Sámedikke ållestjåhkanibme galggá giehtadallat oajvvadusájt rievddadimijda Vuona ja Svieriga ælloguohtomkonvensjåvnnåj javllamáno álgon.
Sámedikki presideanta Aili Keskitalo dadjá ahte bargojoavkku evttohus lea buorre gaskaoapmi rájárasttideaddji boazodoalu ovddideapmái Norggas ja Ruoŧas.	Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo javllá barggojuohkusa oajvvadus le buorre vædtsak åvddånahtátjit ælloguohtomav rájaj rastá Vuona ja Svieriga gaskan.
2012:s ásahedje Norgga ja Ruoŧa beale sámedikkit, Norgga Boazosámiid Riikasearvi (NBR) ja Ruoŧa Sámiid Riikasearvi (RSR) bargojoavkku mii galggai evttohit rievdadusaid boazoguohtonkonvenšuvdnii.	Jagen 2012 ásadin Vuona ja Svieriga Sámedikke, Vuona ællosámij rijkkalihtto (NRL) ja Svieriga sámij rijkkalihtto (SSR) barggojuohkusav mij galgaj buktet oajvvadusájt rievddadimijda ælloguohtomkonvensjåvnnåj.
Norgga beale sámediggi lea jođihan barggu.	Vuona Sámedigge le bargov jådedam.
Joavkku jođiheaddji lea ovddeš sámediggeráđi lahttu Ellinor Marita Jåma, Åarjel-Saemiej Gïelh.	Juohkusa jådediddje le åvdep rádeájras Ellinor Marita Jåma Åarjel-Saemiej Gïelhes.
Lávga oktavuohta buohkaiguin	Lahka aktijvuohta gájkaj
Buot boazodoalloorohagat maidda ášši guoská Norgga ja Ruoŧa bealde leat bovdejuvvon buktit árvalusaid bargui.	Gájkka tjielde Vuona ja Svieriga bielen lidjin gåhtjodum buvtátjit árvvalusájt bargguj.
Dieđut áššejođu birra ja referáhtat leat biddjojuvvon Norgga beale Sámedikki neahttasiidduide.	Diehtojuohkema åvddånimes li biejadum Vuona Sámedikke værmádakbielijda.
Dasa lassin lea lágiduvvon seminára Stjørdalas guoskevaš orohagaid ja sámečearuid várás.	Duodden ásaduváj seminárra Stjørdalan tjieldijda ma guoskaduvvin.
Semináras ságastuvvui bargojoavkku evttohusa birra.	Semináran lij dagástallam barggojuohkusa oajvvadusájs.
Orohagat ja sámečearut geográfalaš lagašvuođain juhkkojuvvojedje joavkun ja ovttas barge hástalusaid ja ovttasbargovejolašvuođaid birra iežaset guovllus.	Tjielde ma lidjin lahkalakkoj juogeduvvin juohkusijda ja aktisattjat barggin hásstalusáj aktanbarggomahttelisvuodaj birra ietjasa dáfon.
- Bargojoavku man ulbmilin lea leamaš gozihit sámi boazodoalu rádjaguovlluin, ja danne lea leamaš deaŧalaš searvvahit buot beliid bargui, dadjá Sámedikki presideanta Aili Keskitalo.	- Barggojuohkusa ulmme le læhkám válldet várajda sáme ællosujtov rádjáguovlojn, ja dan diehti le læhkám ájnas válldet divna oassálasstijt sæhkáj dan bargon, javllá Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo.
Almmá viiddis searvama sámiid beales ii livččii lean vejolaš čoavdit hástalusaid rádjaguovlluin, dadjá Keskitalo.	Ij lim liehket máhttelis tjoavddet hásstalusájt rádjáguovlojn vijdes sámij oassálasstema dagá, javllá Keskitalo.
Ollu hástalusat	Moadda hásstalusá
Bargojoavkku barggu bokte lea čielggasmuvvan ahte rájárasttideaddji boazodoalus Norggas ja Ruoŧas leat ovddabealde stuorra hástalusat, nugo omd. váilevaš riektečielggadeamit, boraspirevahágat, areálalihkahallamat ja ođđa konvenšuvdnaguovllut.	Barggojuohkusa bargo baktu le sjaddam tjielgas ællosujton Vuona ja Svieriga rájáj rastá li moadda stuorra hásstalusá, nåv gå buojkulvissan vánes tjielgasvuohta rievtesvuodaj hárráj, urudisáj vahága, areállagártjedibme ja ådå konvensjåvnnåguovlo.
- Konvenšuvdna ii man ge láhkai čoavdde buot daid hástalusaid mat boazodoalus rádjaguovlluin leat ovddabealde.	- Konvensjåvnnå ij gudik gåktuk tjoavde divna hásstalusájt ma li ællosujton rádjáguovlojn.
Danne lea ge deaŧalaš fuomášuhttit dáid hástalusaid birra Norgga ja Ruoŧa stáhta eiseválddiide, ja dan mii áigut ge dahkat, dadjá Keskitalo.	Dan diehti le ájnas tjalmostahttet dájt hásstalusájt stáhta oajválattjajda Vuonan ja Svierigin, ja dav de sihtap dahkat, javllá Keskitalo.
Nanne ovttasbarggu	Nanni aktisasjbargov
Bargojoavku evttoha ahte orohagain ja sámečearuin galggašii leat vejolašvuohta ásahit ovttasbargošiehtadusaid maid bokte sáhtášii gozihit geavatlaš hástalusaid rájárasttideaddji boazodoalus, nugo omd areálageavaheamis.	Barggojuogos oajvvat tjieldijn le máhttelis ásadit aktanbarggosåbadusájt ma máhtti tjoavddet árggabiejve hásstalusájt ællosujton rájáj rastá, buojkulvissan areállaanov.
Bargojoavku evttoha maiddái nággočoavdin mekanismmaid Norgga ja Ruoŧa beale orohagaid ja sámečearuid gaskka.	Barggojuogos aj oajvvat majna vuogijn rijdojt tjoavddet Vuona ja Svieriga tjieldij gaskan.
- Sámi bargojoavkku evttohus lea buorre ja konstruktiiva árvalus Norgga ja Ruoŧa ráđđehusaide, dadjá Keskitalo loahpas.	- Sáme barggojuohkusa oajvvadusá li buorre ja konstruktijvva árvvalusá Vuona ja Svieriga ráddidusájda, javllá Keskitalo maŋemusát.