daidda-samediggeviesus.html.xml

Dáidda Sámediggeviesus / Sámediggevisti / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget	Dájdda Sámedikketsiekkadusán / Sámediggeviesso / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget
Dáidda Sámediggeviesus	Dájdda Sámedikketsiekkadusán
Sámediggi eaiggáda máŋggalágan dáidagiid, maid sihke sápmelaš ja norgalaš dáiddárat leat dahkan.	Sámedikken le æjgon duot dát dájddadahko, sámij dájddárijs ja láttij dájddáris.
Dáidagat leat juohkeláganat, earret eará árbevirolaš sámi duodji, govvabáccit ja ođđaáigásaš govvadáidda.	Dájddadago li dagádum divna tjerdaj teknihkaj, dán vuolen árbbedábálasj sáme duodje, tjuollusa ja ådåájggásasj gåvvådájdda.
Muhtun dáiddárat ja dáidagat mat leat Sámediggeviesus:	Muhtem dájddárijs ja dájddadagojs ma li Sámedikketsiekkadusán åvdåstahtedum li:
Hilde Skancke Pedersen Dat hirbmat stuorra ja gelddolaš seaidnegovva Luottat – Spor maid dáiddár Hilde Skancke Pedersen lea dahkan lea sihke olggobealde ja siskkobealde Sámedikki dievasčoahkkinsála.	Dat oavdos ja geldulasj væggamalerija Luotta – Spor dájddáris Hilde Skancke gávnnap Sámedikke dievastjåhkanimlanjá sis- ja ålgusjbielen.
Dievasčoahkkinsála sárdnestuolu / lávddi duohken leat siŋkapláhtat betoŋgga alde (emáljjain ja golleivnniin dahkkojuvvon siŋkii) ja seinniin olggobealde dievasčoahkkinsála ja vuolitgearddis olggobealde auditorija leat arkeologalaš luottat (sámi ássan- ja hávdesajit) mat lea sámi kultuvrra bázahusat nugo dutkasajit / gierddut ja labyrinttat, boldojuvvon metállapláhtaide.	Sinkpláhtta betåŋa nanna hållamståvlå / podiuma duogen dievastjåhkanimlanján (dagádum emáljas ja bládegålles sinka nanna) ja siejnij milta dievastjåhkanimlanjá ålgusjbielen (foajéan) ja vuolleetásjan auditåvrå ålgusjbielen, metállapláhtajda bårådum arkeologalasj bátsadisá (sáme årrom- ja hávddesajijs) majt sámekultuvrra le guodám goahtesajijs / gievlij ja labyrintaj baktu.
Hilde Skancke Pedersen lei nubbi dan guoktásis geat giddejuvvon gilvvus masa ledje bovdejuvvon 12 dáiddára Sámediggeviesu čiŋaheami oktavuođas vuittiiga.	Hilde Skancke Pedersen lij akta guovtes gut vuojtij dahpadum gilppusav 12 bivddidum dájddarijs gå ájggun Sámedikketsiekkadusáv hiervvidit.
Kristin Ytreberg Čiŋaheapmi Den som... maid dáiddár Kristin Ytreberg lea dahkan lea buot seinniin guhkesfeaskáris.	Hiervvidus Den som... dájddáris Kristin Ytreberg gávnnu juohkka siejnen vájaldimhállan.
Dasa lea geavahuvvon datneherven sámi ornamentihka vuođul ja dasto leat sátnevádjasat ja viissisvuođasánit mat leat vižžojuvvon J. Quigstad čoahkádusain.	Guokta elementa li adnuj váldedum: daddnim arvusmahtedum sáme girjjusis ja báhkovádjasijs ja vijsesvuodabágo J. Quigstada tjoahkkijs.
Ytreberg lei nubbi dan guoktásis geat giddejuvvon gilvvus masa ledje bovdejuvvon 12 dáiddára Sámediggeviesu čiŋaheami oktavuođas vuittiiga.	Ytreberg lij akta guovte dájddárijs gudi vuojtijga dahpadum gilppusav 12 bivddidum dájddarijs gå ájggun hiervvidit Sámedikketsiekkadusáv.
Kåre Kivijärvi Sámedikki bibliotehkas leat Kåre Kivijärvi Fra de store banker (1959/1961) nammasaš govva ja Kvinne (muohtogovva) Unjárggas (1972).	Sámedikke girjjevuorkán gávnnu Kåre Kivijärvia Fra de store banker (1959/1961), aktan gåvåjn Kvinne (muohtogåvvå) Unjárgas (1972).
Govat leat kopiijat (2004) álgogovas 1/9 (mii mearkkaša dan ahte dat lea vuosttaš govva ovcci govas main lea ovttalágan motiiva).	Gåvå li moattedime (2004) oalle gåvås 1/9 (dát merkaj vuostasj aktse gåvåjs sæmmi motijvas).
Govaid lea oastán Utsmykkingsfondet for offentlige bygg nammasaš ásahus Sámediggeviesu čiŋaheami oktavuođas 2000:s.	Gåvå oasteduvvin etáhtas Utsmykningsfondet for offentlige bygg gå galggin hiervvidit Sámedikketsiekkadusáv jagen 2000.
Álgogovaid bilidii beaivváščuovga, govaid kopiijat heŋgejuvvojedje giđđat 2004 bibliotehkii.	Ieme gåvå bæjsstanin biejvvetjuovgas, ja moattedime gåvåjs gatsoduvvin 2004 gidá girjjevuorkkáj.
Harald Bodøgaard Rød nammasaš bázzi, mii lea granihtas ráhkaduvvon (1999), lea dáiddár Harald Bodøgaard dahkan ja dan lea addán Bjørn Bygg AS.	Tjuolos Rød, dagádum granihtas (1999), dagáduváj dájddáris Harald Bodøgaard ja lij vattáldahka vidnudagás Bjørn Bygg AS.
, Romssas skeaŋkan Sámediggeviesu almmolaš rahpama oktavuođas skábmamánus 2001.	, Råmsås gå Sámedikketsiekkadus almulattjat rabáduváj basádismánon 2001.
Anna-Eva Bergman Gova Finnmark i gull metállaivnniiguin (1965) lea ráhkadan dáiddár Anna-Eva Bergman.	Gåvvå Finnmark i gull dagádum metállabájnoj (1965) le dagádum dájddáris Anna Eeva Bergman.
Gova leat addán skeaŋkan Davvi-Trøndelága, Norlándda, Romssa ja Finnmárkku fylkkagielddat Sámediggeviesu rahpama oktavuođas skábmamánu 2. b. 2001.	Gåvvå le vattáldahka Nuortta-Trøndelaga, Nordlánda, Råmså ja Finnmárko fylkkasuohkanijs gå sámedikketsiekkadus rabáduváj basádismáno 2. biejve 2001.
Astri Aasen Dáiddára Astri Aasen vuosttaš sámi čoahkkima govat mii dollojuvvui Troanddimis 1917:s leat earret eará feaskáris dievasčoahkkinsála guoras.	Gåvå dájddáris Astri Aasen vuostasj sáme tjåhkanimes Roandemin jagen 1917 gávnnuji duola dagu hállan dievastjåhkanimlanjá guoran.
Sámediggi osttii dáid Troanddima Dáiddamuseas 80-jagi ávvudeami oktavuođas guovvamánu 6. b. 1997.	Sámedigge åstij dájt Trondheim Kunstmuseumis 80-jahke ávvudibmáj guovvamáno 6. biejve 1997.
Govat ledje čájáhusas Metodistagirku kealláris Troanddimis.	Gåvå vuosádaláduvvin Metodistgirkko tjællárin Roandemin.