deatalas-kulturhistorja.html.xml

Deaŧalaš kulturhistorjá / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget Ájnas kulturhiståvrrå / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget 02. Skábmamánnu 2012 Ájnas kulturhiståvrrå Sámediggi lea geassit 2012 fitnan geahččamin 330 vistti “ sámi visttiid identifiseren ja registreren ” prošeavtta oktavuođas. Samedigge le giesen 2012 gehtjadam 330 tsiekkadusájt prosjevtan ” gehtjadibme ja registrerim sáme tsiekkadusájs ”. Sámediggi álggahii 2011:s, ovttasráđiid Riikaantikvárain, sámi visttiid registrerenprošeavtta. Jagen 2011 Sámedigge álgadij, aktan Rijkaantikvárajn, registrerimprosjevtav sáme tsiekkadusájs. Bargu lea álggahuvvon oktanaga davvisámi guovllus, márkasámi guovllus ja máttasámi guovllus. Barggo álgaduváj sæmmi båttå nuorttasáme-, márkkosáme- ja oarjjesáme guovlon. Prošeavtta oktavuođas galget automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon ja veaháš ođđaset sámi visttit identifiserejuvvot, registrerejuvvot ja daid dilli galgá árvvoštallojuvvot. Prosjækta galggá gehtjadit, tjáledit ja dilev árvustallat automáhtalasj suodjalum ja ådåp sáme tsiekkadusájn. Geahčadeamit leat čađahuvvot Gaala, Árborde, Skániid, Deanu ja Mátta-Várjjaga gielddain. Tjuovvovasj suohkanijn gehtjadime tjadáduvvin: Grane, Hattfjelldal, Skádne, Dædno ja Oarjje-Varanger. Sámediggi háliida golmmajagáš prošeavtta bokte registrerehit sámi visttiid mat leat boarráset go 100 jagi go dat leat automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon olles Norggas. Dájn 3-jahkásasj prosjevta baktu ájggu sámedigge registrerit sáme tsiekkadusájt ma li vuorrasabbo gå 100 jage ja dan diehti automáhtalattjat suodjalum ålles Vuonan. S ámi kultur- ja máhttoguoddit Sáme kultuvrra ja diehtoguodde - Boares sámi viesuin leat ollu kvalitehtat main lea deaŧalaš atnit ávviris. - Dålusj sáme gådijn li moadda kvalitehta ma li ájnnasa várajválldet. Dat muitalit sámi kultuvrra ja identitehta birra, ja danne lea ge deaŧalaš registreret ja suodjalit sámi visttiid, dadjá prošeaktajođiheaddji Mia De Coninck. Da subtsasti histåvråv sáme kultuvra ja identitehta birra, ja dan diehti le ájnas registrerit ja bisodit sáme tsiekkadusájt, javllá prosjæktajådediddje Mia De Coninck. Dáin visttiin lea divrras kulturárbi, ja dat berrejit sihkkarastojuvvot sámi kultur- ja máhttoguoddin, dadjá De Coninck. Dá tsiekkadusá li ájnas kulturárbbe, ja bierriji nanniduvvat sáme kultuvrra ja diehtoguodden, javllá De Coninck. Sámedikki prošeaktajođiheaddji Mia De Coninck dadjá ahte sis lei buorre ovttasbargu viessoeaiggádiiguin geahčademiid oktavuođas geassit. Sámedikke prosjæktajådediddje Mia De Coninck javllá siján le læhkám buorre aktisasjbarggo goahteæjgádij giese gehtjadimijn. Mii leat gullan ollu miellagiddevaš muitalusaid visttiid birra. Lip gullam moadda mielagiddis subttsasijt tsiekkadusáj birra. Ja mii leat deaivvadan ollu eaiggádiiguin geat leat atnán ávvira dáin visttiin. Ja lip iejvvim moadda æjgádijt gudi li tsiekkadusájt bisodam. Viessoeaiggádiidda sáddejuvvo reive čađahuvvon geahčadeami birra 2012 juovlamánu áiggi. Goahteæjgáda sjaddi oadtjot girjev tjadádam gehtjadime birra javllamánon 2012. Das ávžžuhit maiddái sin ain atnit ávvira dáin visttiin, maid sáhttá buoremusat dahkat dábálaš geavaheami bokte ja go jeavddalaččat bearráigeahččá ja bajásdoallá daid. Dan baktu hasoduvvi joarkket bisodimev dájs tsiekkadusájs, mij buoremusát dagáduvvá dábálasj ano baktu aktan gehtjadimijn ja ájmonanedimijn duolla dálla. Jos lea dárbu divodit vistti, de ferte dan dahkat ovttasráđiid Sámedikkiin. Jus le dárbbo åbddimbargguj tsiekkadusán dát galggá dagáduvvat aktisasjbargujn Sámedikkijn. Fitnan geahččamin 330 vistti Gehtjadam 330 tsiekkadusájt Sámediggi lea lohkan 130 áitti, 70 viesu, 24 náveha, 8 eanakeallára ja 3 goađi. Sámedigge le dálátjij låhkåm 130 skiejá, 70 goade, 24 fievse, 8 ednamtjællára ja 3 gámá. Áittit leat geavahuvvon máŋggalágan ulbmiliidda ja leat huksejuvvon máŋgga láhkai. Skiejájn li læhkám duot dát adnoulmme ja moattelágásj konstruksjåvnå. Dat sáhtte leat geahppasat ja ilbmásat dahje lossagat ja lávgalasat. Máhtti liehket gæhppada ja ilmmega jali låssåda ja divtuga. Dat sáhtte leat biddjojuvvon stoalppuid dahje geađgebelkkuid ala. Da tjuodtju stålpaj nanna jali gierggehårij nanna. Viesuin ledje vel eanet variašuvnnat, 1, 1 ž dahje 2 gearddi, 2-lanjat, 4-lanjat, dimbbarpanelat dahje eai. Gådijs li ájn ienep variánta, 1, 1 ž jali 2 etásja, 2-lanjá, 4-lanjá, dimmbaris dagádum, panelaj jali ij. Buot dát visttit muitalit láhkáseaset sámi ássama guovlluin. Divna slája tsiekkadusá subtsasti ietjas láhkáj sáme adnoguovlo birra. Dieđut ja dokumeanttat mat leat čohkkehuvvon dáid visttiid birra galget biddjojuvvot Askeladdenii, mii lea Riikaantikvára kulturmuitodiehtovuđđui. Diedo ja tjállaga ma li tjoahkkidum dáj tsiekkadusáj birra galggi Askeladdenij biejaduvvat, Rijkaantikvára nasjonálalasj kulturmujto diehtobássaj. Das sáhttá ohcat ja neahttasiidu gávdno dáppe http://www.kulturminnesok.no /. Danna máhtá åhtsåt tjuovvovasj næhttabielen http://www.kulturminnesok.no / Ohcá eaiggádiid ja inform ánttaid Åhtsi æjgádijt ja diehtovaddijt Sámediggi áigu boahtte jagi dahkat geahčademiid Romssas ja máttasámi guovllus. Sámedigge ájggu gehtjadit Råmså ja oarjjelsáme guovlon boahtte jage. Eaiggádušat go don boarráset sámi vistti dahje lea máhttu sámi visttiid birra ja háliidat veahkehit, de váldde oktavuođain Sámedikkiin. Æjggu gus dån oabme sáme tsiekkadusáv jali le dujna bájkálasj diehto sáme tsiekkadusáj birra ja ájgo oassálasstet dájna, de máhtá Sámedikkijn guládallat. Sáhttát áinnas sáddet gova ja dieđuid visttiid birra, dadjá prošeaktajođiheaddji Mia De Coninck. Rádjala gåvåv ja diedov tsiekkadusáj birra, subtsas prosjæktajådediddje Mia De Coninck. Prošeaktajođiheaddji Mia De Coninck, tel. 78 47 40 23, mobil 90 79 98 19, e-poasta: mia.de.coninck@samediggi.no Prosjæktajådediddje Mia De Coninck, tel. 78 47 40 23, mobijlla 90 79 98 19, e-poassta: mia.de.coninck@samediggi.no