haliidit-buoridit-mahtu-veahkavalddi-birra-lagas-oktavuodain.html.xml
Háliidit buoridit máhtu veahkaválddi birra lagaš oktavuođain / Sosiála / Dearvvašvuohta ja sosiála / Sámediggi - Sametinget
Sihtá lasedit diedojt vahágahttemijs lahka gasskavuodajn / Sosiálla / Varresvuohta ja sosiálla / Sámedigge - Sametinget
Háliidit buoridit máhtu veahkaválddi birra lagaš oktavuođain
Sihtá lasedit diedojt vahágahttemijs lahka gasskavuodajn
Sámedikki 2015 bušeahtas lea juolluduvvon 450 000 ru prošektii veahkaválddi birra lagaš oktavuođain sámi servodagas.
Sámedikke budsjehtan 2015 jahkáj le juolloduvvam 450 000,- prosjæktaj vahágahttemijs lahka gasskavuodajn sáme sebrudagán.
Prošeakta lea ovttasbargu Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeanttain.
Prosjækta le aktisasjbarggo Justijssa- ja gárvedimdepartementajn.
Iskkadeami ulbmilin lea kártet manne sámi servodagas lea veahkaválddálašvuohta lagaš oktavuođain, ja dasto mo ilbmama, eastadeaddji doaibmabijuid ja veahkkedoaibmabijuid sáhtášii buoremusat láhčit sámi álbmoga várás.
Ájggomus prosjevtajn la guoradallat makkár faktåvrå sáme sebrudagán vájkkudi vahágahttemijt lahka gasskavuodajn ja man galli, ja duodden gåktu ilmodibme, duostudibme ja viehkkedåjma máhtti hiebadahteduvvat buoremus láhkaj sáme álmmugij.
- Sámediggeráđđi háliida leat servodataktevra mii vuostálastá veahkaválddi nissonolbmuid vuostá.
- Sámediggeráde sihtá liehket oassálasste sebrudagán duostudittjat vahágahttemijt nissunij vuossti.
Mii doaivut dainna oažžut ođđa máhtu das movt veahkkeapparáhta sáhtášii buoremus vejolaš vuogi mielde veahkehit veahkaválddi gillájeddjiid, cealká ráđđelahttu Henrik Olsen.
Doajvvop mij oadtjop ådå diedojt gåktu viehkkeásadus máhttá vahágahtedum ulmutjijt duosstot ja vaddet buoremus viehkev gå máhttelis, javllá rádeájras Henrik Olsen.
Veahkaváldi lagaš oktavuođain lea duohta servodatváttisvuohta ja dat lea rihkus.
Vahágahttema lahka gasskavuodajn li duodalasj gássjelisvuoda sebrudagán ja bahádahko.
Meroštallojuvvon lea ahte Norggas gillájit veahkaválddi lagaš oktavuođain gaskal 75 000-150 000 olbmo jahkásaččat.
Merustaládum la gassko 75 000 ja 150 000 ulmutja Vuonan jahkásattjat boadádalli vahágahttemijda lahka gasskavuodan.
Norggas leat measta 10 % nissonolbmuid gaskkas gillán veagalváldima, bealli sis lei vuollel 18 jagi.
Vargga 10 % nissunijs Vuonan li nákkujn váldáduvvam, lahkke sijás lidjin nuorabu 18 jages.
Dušše 11% veagalváldimiin váidojuvvojit.
Dåssju 11% váldáduvvamijs diededuvvi politijaj.
- Mis ii leat makkárge sivva jáhkkit ahte dilli livččii earálágan sámi servodagas.
- Miján ij la oarre jáhkket vidjura li ietjálágátja sáme sebrudagán.
Sámediggi bargá dan ala ahte veahkke- ja doarjjaapparáhtas lea dat giella- ja kulturgelbbolašvuohta mii veahkaválddi gillájeaddjis lea.
Sámedigge barggá vaj viehkke- ja doarjjaásadusá hæhttuji adnet máhttudagájt vahágahtedum ulmutja gielan ja kultuvran.
Dát lea erenoamáš deaŧalaš dalle go olmmoš lea rašimus dilis, cealká ráđđelahttu Olsen.
Dát la ållagattjat ájnas gå ulmusj la várnajhamos dilen, javllá rádeájras Olsen.
Ráđđelahttu Henrik Olsen deattuha dasto ahte juohkelágan seksuála ja veahkaválddálaš rihkkun sámi nissonolbmuid ja nieiddaid ektui lea dohkketmeahttun.
Rádeájras Henrik Olsen dættot vijdábut gájkka illastibme sáme nissunijs ja næjtsojs seksuálalattjat ja vahágahttemláhkáj ij la dåhkkidahtte.
- Mii dárbbašit čielga sámi sáhkaguddiid geat ovdanbuktet dán sáddaga sihke skuvllain, nuoraid birrasiin ja servodatorganisašuvnnain.
- Miján la dárbbo tsuojgos sáme hållaulmutjijt gudi åvdedi dáv javllamusáv goappátjagá skåvlån, nuoraj birrasin ja sebrudakorganisasjåvnåjn.
Veahkkeapparáhta ferte čeahpibut jearrat gillájit go nissonolbmot veahkaválddálaš vearradaguid ja duostat gieđahallat dán rašis fáttá.
Viehkkeásadus viertti sjaddat smidáp gatjádittjat nissunijs jus vahágahttemijt vásedi, ja duosstat dákkir hielles ássjes sáhkadit.
Lea leamaš ja ain lea tabuášši dovddastit ahte veahkaváldi dáhpáhuvvá iežas eallimis ja olbmuid gaskkas geaidda mis lea lagaš oktavuohta.
Dåbdåstit vahágisdago dáhpáduvvi ietjas ja lahka ulmutjij iellemin la læhkám ja vilá le dakkára massta ij ságasta.
Goassige ii galgga eahpidit gean sivva lea, ja vearredagus ferte veahkaválddi dahkki guoddit ovddasvástádusa, iige oaffar ieš goassige.
Dan diehti ij goassak galga liehket juorrulibme vahágisdahkken la vásstádus vierredagos, ij goassak sujna gut vaháguvvá.
Veahkaváldi nissonolbmuid vuostá ii leat priváhtaášši.
Vahágahttem nissunij vuossti ij la priváhta ássje.
Dat lea rihkus maid ferte gieđahallat dađi mielde.
Dat la bahádahko mij viertti giehtadaláduvvat dan milta.
Veahkaváldi lagaš oktavuođain lea maiddái duohta váttisvuohta dásseárvvu ektui.
Vahágahttema lahka gasskavuodajn le aj duodas buohtaárvvogássjelisvuohta.
Vaikko leat ge seamma ollu nissonolbmot go almmáiolbmot geat vásihit veahkaválddi beallalačča beales, de leat eanaš nissonolbmot geat veagalváldojuvvojit ja nissonolbmot gillájit fasttimus veahkaválddi.
Juska sæmmi ållo nissuna gå ålmmå vásedi vahágahttemijt iellemguojmestisá, de li ienemusát nissuna gudi nákkujn váldádalli ja nissuna gudi vásedi bahámus vahágahttemijt.
Lasáhus sámi dásseárvoorganisašuvnnaide
Lasedime sáme buohtaárvvoorganisasjåvnåjda
Doarjja sámi dásseárvoorganisašuvnnaide lea leamaš ohcanvuđot ja seamma dásis ollu jagiid.
Doarjja sáme buohtaárvvoorganisasjåvnåjda le læhkám majt åhtså, ja avta biednikmieren moadda jage.
Danne lea Sámediggeráđđi ilus go lea sáhttán lasihit doarjaga dáid organisašuvnnaide maiddái boahtte jagi bušeahtas.
Sámediggeráde le dan diehti ávon gå máhttá dårjav dájda organisasjåvnåjda lasedit aj boahtte jage budsjehtan.
Dat go doarjja dál lea njuolgadoarjja addá organisašuvnnaide buoret einnostan vejolašvuođa.
Gå sjaddá njuolgga doarjjan de dahká dat álkkebun dårjav månnat åvddålij guovlluj.
- Mii oččodit dakkár dásseárvosaš sámi servodaga gos goappašiin sohkabeliin leat seammalágan vuoigatvuođat, geatnegasvuođat ja vejolašvuođat.
- Mij barggap buohtaárvulasj sáme sebrudagá diehti avta rievtesvuodaj, vælggogisvuodaj ja máhttelisvuodaj goappásj sjiervijda.
Sámi dásseárvoorganisašuvnnat leat deaŧalaš aktevrrat dán barggus.
Same buohtaárvvoorganisasjåvnå li ájnas dåmadiddje dan bargon.
Dat ovddidit dásseárvopolitihkalaš áššiid sámi servodagas ja dat hástalit Sámedikki dásseárvoáššiin, dadjá ráđđelahttu Henrik Olsen loahpas.
Da åvdedi buohtaárvvo politihkalasj ássjijt sáme sebrudagán ja da hásstali Sámedikkev buohtaárvvoássjijn, javllá rádeájras Henrik Olsen maŋemusát.