Historjá / Duogáš / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget
Histåvrrå / Duogásj / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget
Davvikalohtas leat sámit ássan ja leamaš sierra álbmogin iežaset gielain, árbevieruiguin ja ealáhusheivehemiiguin ollu ovdalgo nationála stáhtat ásahuvvojedje.
Sáme li Nuorttakalåhtan viessum sierra álmmugin ietjas gielajn, ietjas árbbedábij ja æládushiebadimij guhkev åvddål gå nasjonálstáhta vuododuvvin.
Maŋŋá go ráját gessojuvvojedje, de šadde sámit sierra álbmogin njealji sierra stáhtas: Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas.
Gå rájá sátsaduvvin 1751, de sáme sjaddin álmmugin årromguovloj nieljen rijkan: Vuonan, Svierigin, Suoman ja Ruossjan.
Sámiid árbevirolaš guovllut lea Guoládatnjárgga rájes davvenuortan gitta Engerdala rádjai Mátta-Norggas ja Idre rádjai Mátta-Ruoŧas.
Sáme árbbedábálasj duobddága li Guoládagás lullenuorttan Engerdalláj Oarjje-Vuonan ja Idrej Oarjje-Svierigin.
Dát guovlu gohčoduvvo Sápmin.
Dát guovllo gåhtjoduvvá sámegiellaj Sámeednamin.
Dáruiduhttin
Dárojduhttem
1800-logus šaddá dađistaga eanet lassáneaddji dihtomielalašvuohta norgga našuvnna hárrái.
1800-jagijn lassán diedulasjvuohta Vuona nasjåvnå birra.
Norga oaččui vuođđolágas 1814:s ja oalle ollu iehčanasvuođa ja dalle álggahuvvui norgga našuvnna huksen.
Vuodna oattjoj vuodolágav jagen 1814 viehka stuorra iesjrádálasjvuodajn ja dajna tjuovoj vuona nasjåvnnåtsieggim.
1848:s čuoččuha ráđđehus ja stuorradiggi ahte stáhta lea eaiggáduššan Finnmárkku eatnamiid don doloža rájes.
Jagen 1848 tjuottjodij ráddidus ja stuorradigge Finnmárko ednama lidjin stáhta ednama juo dålutjis.
Vuođustussan dasa lea leamaš ahte guovllus leat ássan “ johtti sápmelaččat ”, ja johtaleddjiin ii lean makkárge oamastanriekti.
Sivvan lij guovllo lij “ gålgge sámij ” årromguovllo, mij galgaj sievvet jåhtålibme ittjij miededa æjggumriekáv åmastit.
Norgga eiseválddit regulerejedje maiddái čavga vejolašvuođa bargat eanadoaluin.
Máhttelisvuohta ednamijt æjggut reguleriduváj tjavgga Vuona oajválattjajs.
Maŋŋá 1888 besse dušše norgalaččat ja ruoŧŧilaččat oastit eatnama Norggas ja norgga stáhtalahttun sáhtte beassat dušše dat olbmot geat máhtte dárogiela.
Jage 1888 maŋŋela oadtjun dåssju ulmutja Vuonas ja Svierigis ednamav åmastit Vuonan, ja vuona viesádimvuodav oadtjun dåssju sij gudi dárogielav buktin.
1902:s mearridii Stuorradiggi ođđa eanavuovdinlága.
Jagen 1902 mierredij Stuorradigge ådå ednamvuobddemlágav.
Dan lágas čuožžu ahte dušše norgga stáhtalahtut sáhtte oastit eatnama, ja deaŧalaš lei vuovdit eatnama sidjiide geat ávkkástalle dainna eanadoallin ja olmmožin ” … som kunne tale, lese og skrive det Norske Sprog og benytte det til daglig Brug ” (geat máhtte hállat, lohkat ja čállit dárogiela ja geavahit dan beaivválaččat).
Dán lágan le tjáledum dåssju vuona stáhtaviesáda máhttin ednamav oasstet, ja galgaj dættoduvvat sån guhti ednamav oattjoj oasstet lij ávkken ednambarggen ja sån ” … som kunne tale, lese og skrive det Norske Sprog og benytte det til daglig Brug. (... guhti buvtij hållat, låhkåt ja tjállet dárogielav ja adnet dav bæjválattjat.) ”.
Láhka gustui jahkái 1965.
Láhka lij fámon gitta jahkáj 1965.
Dáruiduhttinpolitihkka nanosmuvvá nuppi máilmmisoađi rádjai.
Dárojduhttempolitihkka tjavggiduváj nuppát væráltdoaro vuosstij.
1924:s dadjá earret eará parlamentáralaš skuvlakommišuvdna ahte ” Samisk åndsliv og kultur er noe som ikke finnes.
Jagen 1924 javllá buojkulvissan parlamentáralasj skåvllåkommisjåvnnå náv: ” Samisk åndsliv og kultur er noe som ikke finnes.
Hele folkets egenart og begavelse peker ikke i den retning ” (Sámi vuoigŋaduodji ja kultuvra ii gávdno.
Hele folkets egenart og begavelse peker ikke i den retning. (Sáme vuojŋŋalasj iellem ja kultuvrra ij gávnnu.
Olles álbmoga mihtilmasvuohta ja attáldat čujuhit dan guvlui).
Ålles álmmuga sierralágásjvuohta ja vaddása e dan guovlluj vuoseda). ”
Maŋŋá nuppi máilmmisoađi nohkagoahtá dáruiduhttinpolitihkka.
Maŋep væráltdoaro maŋŋela dárojduhttempolitihkka nåhkågoahtá.
Dát bissu goittotge imašlaš guhká.
Valla vihpá huoman ájn alvadahtte guhkev.
Maŋŋá nuppi máilmmisoađi rievddai oaidnu čearddalaš minoritehtaide.
Gielalasj ja tjerdalasj vuojnno unneplågojda rievdaduváj maŋep væráltdoaro maŋŋela.
Riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođabargu dagahii ahte álbmotrievttálaš šiehtadusat dohkkehuvvojedje sihke Eurohpás ja ON:s.
Rijkkagasskasasj ulmusjrievtesvuohtabarggo vájkkudij vaj såbadusá ulmusjrievtesvuodaj hárráj dagáduvvin goappátjagá Eurohpán ja AN:an.
Dát váikkuhii maiddái norgga eiseválddiid guottuide minoritehtaid ektui, ja erenoamážit sápmelaččaide.
Dát vájkkudij aj vuona oajválattjaj guottojt unneplågojda, ållagasj sámijda.
Dát bođii almmolaččat ovdan Norgga bealis 1948:s go Samordningsnemnda for skoleverket (skuvladoaimmahaga heivehanlávdegoddi) ovddidii máŋga evttohusa dainna áigumušain ahte heivehit skuvlafálaldaga sámemánáide.
Almulattjat bådij dát vuojnnusij jagen 1948, gå skåvllådåjmadagá Aktidimnammadus buvtij moadda oajvvadusá ulmijn hiebadittjat skåvllåfálaldagájt sáme mánájda.
Dát lávdegoddi evttohii ahte sámegiella galggai oažžut eanet saji oahpahussii, ovttas sámi kulturhistorjjáin ja sámi ruovttufidnuin.
Dat juogos oajvvadij sámegiella luluj oadtjot stuoráp sajev åhpadimen, aktan sáme kultuvrrahiståvråjn ja sáme sijddabargujn.
Daid doaibmabijuid gaskkas, mat čađahuvvojedje dahje álggahuvvojedje heivehanlávdegotti rávvaga vuođul, lei risttalašvuođagirjjit guovtti gillii ja sámegieloahpahus Romssa oahpaheaddjiskuvllas 1953 rájes.
Daj dåjman siegen ma álgeduvvin Aktidimnammadusá oajvvadusáj milta lij risstalasjvuohtagirje guovtegielaktevstaj Tråmså åhpadiddjeskåvlån jage 1953 rájes.
1956:s nammaduvvui Sámekomitea (lávdegoddi čielggadit sámeáššiid).
Jagen 1956 nammaduváj Sámekomitea (komitea tjielggitjit sámeássjijt).
Lávdegotti evttohus geigejuvvui 1959:s, ja adnojuvvo minoritehtapolitihkalaš jorggiheapmin.
Komitea árvvalus mij åvdeduváj jagen 1959, aneduvvá unneplåhkopolitihka jårgestibmen.
Álggahusas čujuhuvvo dasa ahte minoritehtaáššit lea šaddan eanet áigeguovdilat:
Dat guosská dan diehti skåvllåpolitihkav mijá jahketjuoden gitta maŋep væráltdårruj. ”
Nu dát guoská ge dan skuvlapolitihkkii mii lei čađahuvvon gitta nuppi máilmmisoađi rádjai (Sámekomitea evttohusa 6. s).
(Sámekomitea árvvalus, 6. bielen).
Lávdegoddi oinnii iežas bargun ahte gávdnat njuolggadusaid ja ulbmila eiseválddiid politihkkii sápmelaččaid ektui mat sáhtte nannet sámi minoritehta ekonomalaččat, sosiálalaččat ja kultuvrralaččat (19. s).
Komitea anij ietjas dahkamussan “ gæhttjalit gávnnat njuolgadusájt ja ulmev oajválattjaj politihkkaj sámij hárráj mij máhttá nannit sáme unneplågov ekonomalattjat, sosiálalattjat ja kultuvralattjat ” (19. bielen).
Evttohusas ovddiduvvo dakkár vuođđooaidnu mii dojii dáruiduhttinpolitihka.
Árvvalusán tjuorgaduváj vuodovuojnno mij rievdaj dárojduhttempolitihkas.
Lávdegoddi oaivvildii ahte Norgga sámepolitihkka berrešii nannet sápmelaččaid joavkun, ovddidit árvvusatnima olmmošjoavkkuid gaskkas ja čađahit ekonomalaš ja sosiála doaibmabijuid dainna áigumušain ahte heivehit sámi eallinvuogi ođđaáigái ja eanet ovttaiduhttima Norgga servodahkii.
Komitea miejnnij vuona sámepolitihkka galgaj farra rahtjat nannitjit sámijt álmmugin, åvddånahttet vieledusáv álmmugij gaskan ja álgadit ekonomalasj ja sosiálalasj dåjmajt ådåstuhtátjit sáme iellemvuogev ja duodde integrerimav vuona sebrudahkaj.
Positiiva ovddut adnojuvvojedje dárbbašlažžan dasa ahte juksat ovttalágan vuoigatvuođaid sápmelaččaid ja dážaid gaskkas.
Positijvva sierra ávkke aneduváj dárbulattjan vaj avtaárvvusasj riektá sjaddin sámij ja láttij gaskan.
Evttohusa deaŧalaš árvalus lei sierra sámi guovllu nannema, gos earret eará galge gustot sierra njuolggadusat sámegiela stáhtusa dáfus, sihke skuvllas ja almmolaš hálddahusas.
Árvvalusá guovdásj oajvvadus lij sierra sáme guovlov nannit, gånnå degu sierra njuolgadusá galggin liehket fámon sámegiela stáhtusa gáktuj, goappátjagá skåvlån ja almulasj háldadusán.
Lávdegotti ággan lei ahte dakkár guovddášguovlu gávdnui juo.
Komitea tjuottjodij dakkir guovllo juo gávnnuj.
Eiseválddiid sámepolitihka ulbmilin fertii leat sámiid nannen joavkun.
Ulmme oajválattjaj sámepolitihkkaj vierttij liehket nannit sámijt álmmugin.
Komitea oaivvildii ahte positiivvalaš sierra ovddut leat dárbbašlaččat go galgá juksat seamma vuoigatvuođaid sámiid ja dážaid gaskka.
Komitea miejnnij positijvva sierra ávkke lidjin dárbulattja vaj avtaárvvusasj riektá sjaddin sámij ja láttij gaskan.
Ráđđehus ii čuovvolan Sámekomitea evttohusaid dieđáhusastis Stuorradiggái 1963:s.
Ráddidus ittjij tjuovvola Sámekomitea oajvvadusájt diedádusán Stuordiggáj jagen 1963.
Ráđđehus ii dahkan oainnu sámiid ektui čearddalaš minoritehtan, muhto baicce gohčodii sápmelaččat “ sámegielat dážan ”.
Ráddidus gålågattaj miejnnimis majdik sámijs tjerdalasj unneplåhkon, sáme farra nammaduvvin “ samisktalende nordmenn ” (sámegielak vuonaga).
Ráđđehus aiddostahtii dasto ahte sámi kultuvrra suodjaleami ulbmil Norggas lea individuála válljen.
Ráddidus dárkkelappot tjielggij ulmme sámekultuvrav bisodit galgaj liehket geŋga ulmutja duogen.
Maŋŋil 1970-logu dohkkehuvvojit sápmelaččat Norggas minoritehtan veahážiid mielde.
1970-jagij lågon dåhkkiduvvagåhtin sáme unneplåhkon Vuonan.
Oahpahus sámegielas nannejuvvui riektin 1967:s ja sámi gymnasa bođii seamma jagi Kárášjohkii.
Åhpadibme sámegiellaj mierreduváj riektán jagen 1967 ja sáme joarkkaskåvllå ásaduváj Kárásjåhkåj sæmmi jage.
1973:s ásahuvvui kulturguovddáš Sámi Instituhtta Guovdageidnui.
Jagen 1973 ásaduváj kultuvrraguovdásj Sáme instituhtta / Nordisk samisk institutt Guovddagæjnon.
Dat lea maŋŋá ovddiduvvon čielggadan- ja dutkaninstituhttan.
Dát sjattaj maŋenagi tjielggidus- ja guoradallaminstituhttan.
Ođđa sámepolitihkka
Ådå sámepolitihkka
1960 ja 1970 logus lassána dađistaga ođđa sámi sohkabuolvva gaskkas dihtomielalašvuohta ja radikaliseren.
1960 ja 70 jagijn sjattaj nuorap buolvva sámijs ienep diedulattjan ja rievdadiddjen.
Sámeášši šaddá maiddái eanet álgoálbmotáššin.
Sámeássje sjaddin aj ienebut álggoálmmukássjen.
Sámi organisašuvnnat bargagohtet árjjalaččat ja searvagohtet riikkaidgaskasaš álgoálbmotbargui earret eará Álgoálbmogiid máilmmiráđi (WCIP) bokte.
Sáme organisasjåvnå barggin dåjmalattjat oassálastátjit rijkkagasskasasj álggoálmmukbargon nåv gå Álggoálmmugij væráltráde (WCIP) vuododusá baktu jagen 1975.
Dáruiduhttinpolitihkka mii lei bistán 1800 logu beallemutto rájes lei alimusas Álttá stuimmiid áigge.
Dárojduhttempolitihkka mij lij vihpam 1800-jagij maŋep oases lij tjavgámus Áltástuojme birra.
Dát stuibmi álggii dalle go Stuorradiggi 1978:s mearridii dulvadit Álttá-Guovdageainnu eanu ja hukset elfápmostašuvnna.
Rijddo álgij gå Stuorradigge jagen 1978 mierredij dulvvadit Alta-Guovddagæjno tjátjádagáv ja fábmobuvtadagáv ásadit.
Dát buvttihii ollu vuostálastima, akšuvnnaid ja miellačájáhusaid sihke sámiid ja biraspolitihkalaš lihkadusaid beales.
Dát doalvoj garra vuosstálasstemijda, aksjåvnåjda ja demonstrasjåvnåjda sámijs ja biráspolitihkalasj guovlos.
Olles Áltá-ášši manai ollu roasuid čađa, earret eará lei nealgudeapmi Stuorradikki olggobealde 1979:s ja 1981:s ja stáhtaministara kantuvra váldojuvvui háldui 1981:s.
Ålles Áltá-ássje vásedij moadda vuorrádisá, nåv gå nælggodime Stuordikke ålgusjbielen jagijt 1979 ja 1981 ja stáhttaministara kontåvrå åmastibme jagen 1981.
Gižžu lei alimusas dalle go 600 politiija bohte čorget sámeleairra ja váldit eret olbmuid geat ledje čanadan iežaset gittalagaid Savvonis Álttás ođđajagimánu 15. b. 1981.
Rijddo gerralij gå 600 politiulmutja sámeårruhav sjuovvijin ja sváldasvegav Savvunis (Stilla) gádodin ådåjakmáno 15. biejve jagen 1981.
Dát Áltá-ášši vásihus attii Norgga eiseválddiide dárbbu sierra gulahallat sámi organisašuvnnaiguin ja váldit daiguin oktavuođa.
Vuona oajválattjaj vásádusá Áltá-ássjen vuosedij dárbov sáme organisasjåvnåj guládallat.
Eiseválddit vásihedje ahte vejolašvuohta ja dáidu stivret sámiid lei garrasit hedjonan, seammás go dat movt Norga meannudii iežas álgoálbmogin bovttii beroštumi riikkaidgaskasaččat.
Oajválattja vásedin máhttelisvuoda ja máhtukvuoda sámijt stivrrit lidjin viehka unnum, sæmmi båttå gå Vuona vuohke gåktu ietjas álggoálmmugav dåmadij alvaduhtij rijkkagasskasattjat.
Áltá-ášši bijai áigeráji Norgga sámepolitihkkii.
Áltá-ássje merkaj ájggemålssomav Vuona sámepolitihkan.
Sápmelaččat eai dohkkehuvvon dušše minoritehtan, muhto maiddái álgoálbmogin.
Sáme dåhkkiduvvin ij dåssju unneplåhkon, valla aj álggoálmmugin.
Dalle go stuibmi stáhtaeiseválddiid ja sámiid gaskka lei vearrámus 1980-81:s, de lei dárbu politihkalaččat miehtat sámi vuoigatvuođaid ektui.
Gå rijddo stáhta oajválattjaj ja sámij gaskan lij garrasabmusin jagijt 1980-81, de lij dárbbo politihkalasj miededimijs sáme riektáj birra.
Dát dagahii dan ahte ráđđehus ja sámi organisašuvnnat sohpe ahte dát galget čielggaduvvot lagabuidda.
Båhtusin lij semalasjvuohta ráddidusá ja sámeorganisasjåvnåj gaskan jut ássje galgaj lagábut guoradaláduvvat.
Golggotmánu 10. b. 1980 nammadii Ráđđehus Sámi vuoigatvuođalávdegotti ja Sámi kulturlávdegotti dustet sámiid gáibádusaid.
Ráddidus nammadij Sámeriektájuohkusav ja Sámekultuvrrajuohkusav duostudahkan sámij rávkalvisájda.
1984:s geigii Sámi vuoigatvuođalávdegotti vuosttaš oassečielggadusa, “ Sámiid riektedili birra ”, ja dat bijai vuođu Stuorradikki mearrádussii 1987:s Sámelága hárrái (Láhka Sámedikki ja eará sámi riektidiliid hárrái).
Sámeriektájuogos buvtij jagen 1984 vuostasj árvvalusáv, ” Om samenes rettsstilling (Sámij riektávidjurij birra) ”. Dat dagáj vuodov Stuorradikke mærrádussaj jagen 1987 Sámelága birra (Lov om Sametinget og andre samiske rettsforhold (Láhka Sámedikke ja ietjá sáme riektávidjurij birra)).
Sámeláhka bijai rievttálaš vuođu Sámedikki ásaheapmái.
Sámeláhka hábbmij riektálasj vuodov Sámedikke ásadibmáj.
Válga vuosttaš Sámediggái čađahuvvui čakčamánus 1989, ja Gonagaslaš majestehta Gonagas Olav V rabai vuosttáš Sámedikki golggotmánu 9. b. 1989 Kárášjogas.
Vuostasj Sámediggeválgga tjadáduváj ragátmánon jagen 1989, ja vuostasj Sámedigge rabáduváj gålgådismáno 9. biejve 1989 Kárásjågån S. M. Gånågis Olav V.
1989 – 1997 Ole Henrik Magga (Norgga Sámiid Riikasearvi)
1989 – 1997 Ole Henrik Magga (Vuona Sámij Rijkasiebrre) 1997 – 2005 Sven-Roald Nystø (Vuona Sámij Rijkasiebrre) 2005 – 2007 Aili Keskitalo (Vuona Sámij Rijkasiebrre) 2007 – 2013 Egil Olli (Barggijbelludahka) 2013 - dd Aili Keskitalo (Vuona Sámij Rijkasiebrre)