mearraealahusat.html.xml

Mearraealáhusat / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget	Marijna æládusá / Æládus / Sámedigge - Sametinget
Mearraealáhusat	Marijna æládusá
Sámedikki lea garrasit vuoruhan bargat gávdnamis čovdosiid mat sihkkarastet mearrasámi guovlluid álbmogii bivdinvuoigatvuođaid.	Sámedigge la garrasit prioriterim bargov gávnnat tjoavddusijt ma máhtti nanosduhttet riektáv guollimij årrojda merrasáme guovlojn.
Mearrasámi kultuvrra vuođđun lea riddo- ja vuotnabivdu, sihke áidnaealáhussan, muhto maiddái ovttas eará ealáhusaiguin.	Merrasáme kultuvrra la vuododum vuodna- ja merragáddeguollimijn, juogu dal degu aktu æládus, jali aj aktisattjat ietja æládusáj.
Ovddasvástideaddji politihkkár	Politihkalasj åvdåsvásstediddje
Áigeguovdil	Jur dálla
Gáibidit viiddiduvvon bivdoáiggi mearrasámi guolásteddjiide	Vilá gåjkkeguollebuvtadibme sláhkkidum guoles
Sámediggi áigu duorastaga ođđajagimánu 14. b. čađahit politihkalaš konsultaš...	Sámediggeráde sihtá nannit vuodnaguollárij máhttelisvuodajt ietja gahtsot jå...
Loga eambbo	Lågå ienebuv
Bivdi oažžu 150 000 ruvnno	Vuoseda divna ássjijt
Gustovaš álgoálbmotrievtti vuođđun lea ahte sámiid historjjálaš vuoigatvuođat earret eará riddo- ja vuotnabivdui iežaset ássanguovlluin dohkkehuvvojit.	Dálásj iemeálmmukriektá tjuodtju dan æktuj mij dåhkkit sámij histåvrålasj riekta degu dal merragádde- ja vuodnaguollim sijá årudakguovlojn.
Sámediggi lea maiddái čuoččuhan dan prinsihpa ahte lagasvuohta luondduresurssaide vuođđuda ávkkástallanvuoigatvuođa historjjálaš árbevieru perspektiivvas.	Sámedigge la aj tjuottjodam prinsihpav dán láhkáj, mij la lahka luonndovaddásij adná tjuohppamriektáv histårjålasj ja dáhpeperspektijvan.
Sámediggi lea ásahan lagasvuođa- ja sorjjasvuođaprinsihppa stivrejeaddji prinsihppan mearraealáhusaid áŋgiruššama oktavuođas.	Lagos- ja dárbboprinsihppa la biejadum degu lájddimprinsihppan sissŋelin Sámedigge vuorodimen marijnaæládusájda.
Sámediggi bargá dan badjelii ahte:	Sámedigge barggá dán åvdås:
sihkkarastit mearrasámi guovlluid álbmogii bivdovuoigatvuođaid	nannit riektáv guollimij årrojs merrasáme dáfojs
ovdánahttit ja lasihit barggahusa mearraealáhusain	åvddånahttet ja lasedit dåjmajt sissŋelin marijnaæládusáj
Jahkásaš bušeahtaid bakte lea Sámediggi ráddjen ruđaid mearraealáhusaide.	Tjádu jahkásasj budsjehtaj la Sámedigge biedjam vájkkudimnævojt marijnaæládusájda.
Go doarjut fanasháhkamiid, báikkálaš vuostáiváldinrusttegii ođasmahttima ja oaččuhit buvttaovdánahttima mearraealáhusain, de sáhttit bisuhit ja nannet ceavzilis guolástusbirrasiid sámi riddo- ja vuotnaguovlluin.	Dajna gå vaddet dårjav investerimijda guollárvantsajda, ådåstuhttemijda lagos-vuosstájválldemásadusájda ja viehkedit buvtaåvddånahttemav sisŋelt marijnaæládusdåjmaj, máhttá ájn garrasuppot viehkedit bisodit ja nannit nanos guollárbirrusijt sáme merragádde- ja vuodnasebrudagájs.
Vuoigatvuođat:	Riektá:
Stáhta lea lágalaččat geatnegahttojuvvon láhččet sámiide vejolašvuođa sihkkarastit ja ovdánahttit kultuvrraset.	Stáhtan la riektávælggo vaddet sámijda máhttelisvuodav duodastit ja åvddånahttet sijá kultuvrav.
Guolásteapmi vuonain ja riddoriddoguovlluin, ávnnaslaš kulturvuođđun, lea mearrideaddjin ássamii - ja barggahussii miehta rittu sámi báikegottiin.	Guollim vuonajs ja merragáddetjátjen, degu ábnas kultuvrravuodon, la låhpalattjat årroma- ja dåjmaj sáme lagos-sebrudagájn merragátte milta.
Sámediggi lea čađat bargan ožžodeames guolleresurssaid nana báikkálaš hálddašeami.	Sámedigge la tjadu ájgij barggam nanostuhttemijn lagos-addjimav háldadusán guollevaddásijs.
Dán leat dahkan vai guolásteddjiide láhččet eanet válddi ja váikkuhanfámu go resurssaid geavaheapmi galgá mearriduvvot.	Dan diehti vaddet guollárijda stuoráp fámov ja vájkudimev gå adno vaddásijs mierreduvvá.
Guovlulaš hálddašeapmi, mas sámit lea mielde mearridemiin, lea álbmotrievtti unnimus standárdda siskkobealde ja álbmotrievtti álgoálbmogiid ja minoritehtaid njuolggadusaid mielde.	Regionála háldadus, sáme oasseválldij ja aktisasjmierredimijn, la sissŋela almasjriektá unnesmierij ja buohta almasjriektáj njuolgadusáj iemeálmmugij ja unneplågoj milta.
Hástalus lea, lassin vuoigatvuođaperspektiivii, ulbmillaš gaskaomiid bakte ásahit buoret ekonomalaš rámmaeavttuid fanasveaga ođasmahttimii, bisuhit vuostáiváldinbáikkiid gosa báikkálaš guolásteaddjit sáhttet buktit bivdosállaša ja nannet rekruterema guolleealáhussii.	Hásstalus la, lassen riektáperspektijvvaj, tjadu ulmmelasj vájkkudimnævvo gárvedit buorep ekonomalasj ålgoldisævtojt vanntsaådåstuhttemij, bisodit vuosstájválldem bielev lokála varásbiergasbuktemij ja nannit ådåálggemav guollárvirggáj.
Guolásteapmi vuonain ja riddoriddoguovlluin lea mearrideaddjin ássamii - ja barggahussii miehta rittu sámi báikegottiin.	Guollim vuonajs ja merragáddetjátjen la låhpalattjat årroma- ja dåjmaj sáme lagos-sebrudagájn merragátte milta.